EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL Madruse meresõidupraktika aruanne Juhendaja: Martin Sukk Koostas:Rainer-Dangar Ibrus Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 ...
lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konvensioonist ja teistest mereharidust reguleerivatest sätetest. Ajalugu Esimene merealane kool Eestis asutati 1715. aastal Tallinnas. Õpetati madruseid ja laevaehitajaid, üheks õppeaineks oli navigatsioon. 1880. a asutati Tallinnas kool sadamatehase ja töökoja töötajate lastele. Asutati Eestis merekoole 19. sajandi teisel poolel: Heinaste merekool (1816 1916), Narvas (1873 1918), Paldiskis (1876 1916), Käsmus (1884 1931), Kuressaares (1891 1915), (1919 1928), (1942 1944), Pärnus (1919 1922), (1945 1989). Tallinna Merekool oli navigatsiooniklass 1919. aastal. Laevamehaanikute klassist 1920. aastal kujunes Tallinna Laevamehaanikute Kool ja mis 1935. liideti Tallinna Merekooliga. 1945. aastal asutati Tallinna Merekalandustehnikum, mis 1956. nimetati ümber Tallinna Kalandustehnikumiks, 1965
Neljas tase Eesti Viies tase Pere kuues laps ning tal endal sündis kuus last Vend Ansomardi tuntud lastekirjanik elulugu Sisemaa poissKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Selikula vallakool Teine tase Tallinna Aleksandri Kolmas tase Neljas tase Gümnaasium Viies tase Madruseks saamine Käsmu Merekool Kuresaare merekool Abiellus Paldiski merekool Eesti vabadussõda Ta rajas Eesti sõjalaevastiku ning Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee sai juhiks. Teine tase Ta osales isiklikult ka Kolmas tase Neljas tase lahingutes Viies tase enamlastega. Erakordne pinge avaldas aga laastavat mõju Pitka tervisele http://www.youtube.com/watch
LAEVANDUS JA MERESÕIT Laevandus ja paadikaubandus Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik, Lahemaa Rannasõitudeks kasutati purjelaevu Kaupade transportimine Salakaubandus Vili, sool Koolitatud laevajuhid Rannikusõiduga said hakkama rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid - metskaptenid Pikemad merereisid eeldasid põhjalikumat ettevalmistust Meremeeste koolitamine merekoolides 1864 Heinaste merekool Eestlaste laevandus 1854 purjetamine parklaevaga üle ekvaatori Eestlastel esimese laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868. aastal Laevandus kujunes eestlastele oluliseks majandusharuks Tööstus Areng Eestis tagasihoidlik Tööstuslikuks pöördeks aurumasin Tihedalt seotud ülevenemaalise turuga Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest Suurenev nõudmine kalevi järele Kalevivabrikud – Narvas, Sindis, Kärdlas
eeltööd ,toidude valmistamine,toidude serveerimine ja väljastamine,säästlik töötamine ,koogiruumide puhastamine ja korrashoid ,nõudepesu,olmeruumide puhastamine ja koristamine ,töötamine meeskonnas liikmena . Praktikal saadud teadmisi ja oskusi soovin edaspidi rakendada oma kutsealaste õpingute tõhustamiseks. 1.2Praktika ettevõtte iseloomustus Tallinna Eesti Mereakadeemia täisnimi on Eesti Mereakadeemia Merekool Nemad ka kasutavad lühendatult EMA Merekool. Avati EMA Merekool aastal1920 . Nende Asukoht on Mustakivi tee 25. Tegevusvala on merendusalase kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine põhihariduse ja keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekavade alusel Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Kutseõppeläbiviimine üldhariduskoolides. Täiskasvanute tööalane koolitus EMA Merekoolil on välja kujunenud oma kindlad traditsioonid. Samas on iga koolipere liikme uued ettepanekud teretulnud
Eesti merekool Karl- Markus Pabos Okupatsiooni muuseum Essee Juhendaja :Rein Tammik Tallinn 2014 Muuseumi sisse astudes nägin esimese asjana kalurite paati, mille olid aerud ja ka väike mootor. Paadi kõrval oli ka KGB luuramis seade mis koosnes objektiivist ja teisel pool oli 1 mm suurune auk ja kõrval oli veel ka meremiin. Muuseumis sai ringi vaatatud ja palju huvitavat nähtud nagu näiteks tollel ajal olnud vangla uksed ja wc uksed. Need olid paksud ja päris kindlustatud. Muuseumis oli väga palju igasugusi plakateid kus sai lugeda teisest maailmasõja tähtsamatest sündmustest. Muuseumi keldris oli palju telefoni suunamis aparaate ja sai veel näha ka kahte suurt inimese kuju. Muuseumi esimesel korrusel oli palju põnevaid asju nagu näiteks juuksuri tool, suhkruvati masin, juuksekuivatus aparaat,käerauad, noad, relvad, habemis ajamis masin ehk bardel. Veel oli ka esimesel korrusel ka palju ...
Eesti Merekool Ranel Saare Okupatsioonide Muuseum Essee Juhendaja: Rein Tammik Tallinn 2016 Okupatsioonide muuseum Sissejuhatus Okupatsioonide muuseum on muuseum Tallinnas aadressil Toompea tänav 8.Muuseum avati külastajatele 1. juulil 2003.Muuseumis eksponeeritakse esemeid, mis kajastavad Eesti arengut aastatel 1940–1991. Okupatsioonide muuseumi tegevust koordineerib Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus. Muuseumist Muuseumis oli väga palju suuri ja väikseid asju vanast ajast, mis näitas hästi selle aja olemust ja kuidas sel ajal elu ja eluolu olid. Muuseumisse sisse minnes nägin ma kalapaati, millel olid küljes aerud ja mootor. Muuseumil oli kaks korrust, esimesel korrusel oli sellin koht kus sai vaadata filme/videosid selle ajastu kohta. Seal oli veel väga palju väikseid asju mida ei oleks osanud oodata, et need nii kaua säilivad, näiteks relvad, noad, käerauad, suhkruv...
Kogus vene rahvalaule. Andis välja kogumiku 144 rahvalauluga. Kasutas oma teostes rahva loomingut. Kirjutas artikleid. Elulugu: Sündis Novgorodis. Lapsepõlves õppis klaverit. Tema perekond oli seotud mereväega. 1-aastaselt saadeti ta merekooli. Klaveri harjutamiseks jäi vähe aega. Kooli kõrvalt sai ta vahest teatrisse ja sümf. Kontserdile. 1862 lõpetas merekooli ja läks kolmeks aastaks ümbermaailmareisile. Teda köitsid ilusad merevaated, kuid muusika huvitas teda rohkem kui merekool. Aktiivne muusik Ta õppis ise ning andis teistele tunde. Ta kogus rahvaviise. Dirigendi töö, andis välja harmoonia õpiku, kirjutas artikleid. Mere teemad tulevad välja tema loomingus ning rahvamuusika. Vene muinasjutud. Tähtsamad teosed 15 ooperit, ,,Lumivalgeke", ,,Tsaari mõrsja", ,,Sadko", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", programmilised teosed ,,Seherezade", sümf. Avamängud, sümf., 80 romanssi. Sümf süit ,,Seherezade" Neljaosaline toes ,,1001 ööd" ainetel. 1
EMA MEREAKADEEMIA MEREKOOL Nimi TREENINGKAVA KOOSTAMISE ALUSED Kodunetöö Juhendaja: - Tallinn 2011 Sissejuhatus Valisin teema treeningkava koostamise alused kuna sporti tehes arvan, et on vajalik seda teada. Tihti kiputakse oma keha ülehindama ning et vältida tulevikus sama viga tegemast otsustasin ma end selle valdkonnas pisut harida. Treeningkava koosatamise alused Kui oled otsustanud koostada endale isikliku treeningkava oleks tarvis teada põhilisi punkte mida koostamisel järgida. Võid vabalt varieerida harjutusi, katsetades erinevaid jõutreeningu tehnikaid ning luua just oma vajadustele vastav kava. Esiteks tuleks selgeks teha mis on sinu eesmärgid! Kui soovid panna rõhku teatud kehapiirkonna treenimisele, on sul vaja võtta kavva harjutusi, mis keskenduvad sellele piirkonnale. Kui soovid relieefsemaid lihaseid , võid vajad aeroobse treeningu ...
SAKSAMAA Jaanika Golubeva EMA Merekool 11LJ 2011 Üldine iseloomustus Saksamaa asub Kesk-Euroopas. Parasvöötmeline kliima. Suhteliselt jahe kliima. Keskmine temp. Jaan. 1-2 kraadi, juulis 16-20 kraadi. Talved ja suved niisked ja vihmased. Sademeid 600-1000mmHg. Merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Saksamaa asub sega-ja lehtmetsa vööndis. Majanduslikult väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa on hästi arenenud riik. Föderaalne vabariik. Rahvaarv ja selle soolis-vanuseline iseloomustus Rahvaarv: 82079454 milj/in Rahvastiku Tihedus: 230in/km2 Aastane rahvastiku juurdekasv 0.02% (1998) 0-14 aastaseid: 13.3%(N-5232245, M-5569390milj/in.) 15-64 aastaseid: 66.1%(N-26617915, M-5569390milj/in.) 65 ja vanemad: 20.6%(N-9557634, M-7217163milj/in.) Rahvastiku püramiid Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Balti provontsiaalsedustik, I osa avaldati 1845, III osa 1864.-aadlike,linnakodanike ja aimulike seisuslike iguste ning eesõiguste kogu ( Paul I)võeti kasutusele adra ja sillakohtunikud .Kindralkuberner-1808- 1819, oli kubermagude adminstratiivaparaadi kõrgeim juht,teostades järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees, ta allus ametlikult otse senatile.Kuberneri asetäitjana tegutses viitse e. Asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: Kroonupalat-mida juhtis viitsekuberner oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,mis allus rahandusministeeriumile,esmane ülesanne oli maksude kogumin...
1850. a Lõuna Eestis (Viljandimaal) 1860-1870 Põhja-Eestis 20. sajand - Saaremaa 6) Passiseadus 1863. a õigus taotleda pass! (väh 21-aastane inimene) 3 kuud või 3 aastat kehtivus. Suurenes liikumisvabadus ja hoogustus ränne Venemaale 7) Muutused 17. sajandil a) meresõidus 19. saj kiire areng. Olulised laevaehituskeskused : Häädemeeste, Lahemaa. Kaupu transporditi : Riiga ja Peterburi. Laevaliiklus tihe ka Soome-Rootsi vahel. 19. saj lõpul hakati koolitama meremehi 1864. a. Merekool Heinastes. b) kaubanduses 1870. a avati Balti raudtee (Paldiski-Tln-Narva-Peterburi) Rajati nii kitsa- kui ka laiarööpalisi raudteid. Uued ühendused: Tapa-Tartu-Riia, Valga-Võru-Pihkva, Tln-Haapsalu c) tööstuses Eelduseks aurumasinate kasutuselevõtt Euroopas. Eestis algas villatöötlemine suur nõudlus kalevi järele. Eesti kalevivabrikud: 1) Narva (Kreenholm) 2) Sindi 3) Kärdla Tekstiilitööstuse kõrval ka masina- ja metallitööstus. Keskus Tln-s.
majanduslikud, tehnilised ja kodumajanduslikud. Kutsekoolides õppijad võisid olla väga erineva eelneva haridustasemega 4-aastasest algharidusest kuni 9-klassilise reaalkoolini, ka õppeaeg erines kutsekooliti 1st kuni 4 aastani. Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. Rahvusliku kõrghariduse tähtsaimaks keskuseks oli Tartu ülikool, mis avas oma uksed iseseisva Eesti Vabariigi tingimustes 1919. aastal. Kui 20. saj algul oli TÜ venekeelne, siis 1920ndate aastate keskel peeti juba 60 % loengutest eesti keeles. 1925. Aastal võeti vastu TÜ seadus – ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Ülikooli struktuuri kuulusid siis usu-, arsti-,
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sah...
34. Väike-Maarja Õppekeskus 35. Arvutikutsekool INTER 36. Eesti Esimene Erakosmeetikakool 37. Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool 38. Eesti Kosmeetikute ja Juuksurite Erakool Diariss 39. Iluravi Rahvusvaheline Erakool 40. Informaatika ja Arvutustehnika Kool 41. Juuksurite Erakool "Maridel" 42. M. I. Massaazikool 43. Pärnu Saksa Tehnoloogiakool 44. Rakenduskunsti Erakool 45. Tallinna Erateeninduskool 46. Eesti Mereakadeemia Merekool 47. Lääne-Viru Rakenduskõrgkool 48. Sisekaitseakadeemia Justiitskolledz 49. Sisekaitseakadeemia Politsei- ja Piirivalvekolledz 50. Sisekaitseakadeemia Päästekolledzi Päästekool 51. Tallinna Pedagoogiline Seminar 52. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoo 53. Tartu Tervishoiu Kõrgkool (1)(2) Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad · Tehnikaalad · Arvutiteadused · Ärindus ja haldus · Kunstid · Tootmine ja töötlemine · Arhitektuur ja ehitus
TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil o...
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
I Maailmasõda Referaat Tanel-Mairo Sildnik 11LJ Eesti Mereakadeemia Merekool Õpetaja: Tarmo Tulgiste 2012 SISSEJUHATUS: Esimene maailmasõda sai alguse Austria-Ungari troonipärija tapmisega ning kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Kaasas 38 riiki ehk 75% rahvastikust. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antaanti kuulusid:Venemaa,Prantsusmaa,Itaalia ja Inglismaa. Keskriigid:Austria-Ungari,Saksamaa,Itaalia.Itaalia läks hiljem Antaandi riikide poolele üle.Üheski
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Eesti Merekool Kala esmatöötlemine laevas referaat Koostaja: Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2015 Sisukord SISSEJUHATUS………………………………....………………………..............………….... ……3 KALA ESMATÖÖTLEMINE…………………......……………………….............. ……………......4 KALADE LAHKAMINE……………………………………………………………………............5 REHU-,JAHU,-LOOMASÖÖDAKALA……………………………......…….............. ……………6 NÕUDED KALALEVADELE JA HÜGIEENINÕUDED...............................................................7-8 NÕUDED LOSSIMISE AJAL JA JÄREL...........................................................................................8 KOKKUVÕTE........................................................................................................... ..........................9 Sissejuhatus Kalur on kalandustoodete esmatootja. Kala käitlemisele seab piirid see, kas kalur kui ettevõtja on ...
Eesti majandus ja linnad 19. saj 7. Millised muutused toimusid 19.saj a) mõisamajandus b) talumajandus c) meresõidualal d) tööstuses a) tähelepanu hakati pöörama maaparandusele, rakendati mitmeväljasüsteemi ja uuendati viinaköökide sisseseadet b) tekkis kasmajandus, kus määravaks sai turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ja raha olemasolu, talusid hakati päriseks talupoegadele müüma c) arenes kiirsti, salakaubandus oli peamine, asutati ka merekool Heinastesse d) kalevivabrikud Narvas, Kreenholmi Manufaktuur, Tallinnas masina- ja metallitööstus, paberitootmiskeskus, tsemenditehased, tööstust paisutati kohalike huve eirates 8. Milline ja millal avatud raudtee valmis Eestis esimesena? 1870. aastal valmis Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendatud Balti raudtee 9. Millised olid raudteetranspordi kasutuselevõtmise tagajärjed?
1877. a, tööstuse kasv, sotsiaalne kihistumine 1850. aastatel talude päriseksmüümine Väikepõllumees iseseisev ja ettevõtlik peremees Maatarahvas maata, teenisid mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö alal ja kaubanduses arenes laevandus ja paadikaubandus tihe laevaliiklus ja kauplemine Läti, Soome, Venemaa, Rootsiga salakaubandus asutati merekoole 1864. a rajati merekool Heinastesse Vaimuelu Tartu ülikool taasavati 1802. aastal, hakati mõtlema uute ülikoolide rajamisele, taheti tõkestada mässuliikumist Impeeriumi aladele, Eestis otsiti uut võimalust saada kõrgharidust, Vene alamad ei tohtinud LääneEuroopas õppida Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda: usu,arsti,õigusja filosoofiateaduskond Esimene rektor G.F. Parrot, tema sõprus keisriga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse,
EMA MEREAKADEEMIA MEREKOOL Maksim Andrejev Eesti Meremajandus, WTO ja NAFO Referaat Juhendaja:Kaspar Kaugija Tallinn 2009 Eesti Merendus Meri on äärmiselt mitmekesine ning seda mõjutavad paljud tegevusvaldkonnad, huvid ja poliitikasuunad. Eesti asukoha tõttu on merenduse otsene osatähtsus majanduses suur. Kaudselt on merendusega seotud paljud muud Eestile olulised tegevusalad. Merendus kui majandusharu annab 1520% SKPst. Eesti kogu transpordisektori suurim veetranspordi ettevõte on reisijate ja kauba merevedudega tegelev AS Tallink Grupp, kes kasvas pärast Silja Line'i aktsiate omandamist Läänemere suurimaks laevakompaniiks. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, kes tegeleb Muuga sadama, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljasaare sadama ja Saaremaa sadama opereerimisega. Meredimensioon hõlmab paljusid küsimusi, sealhulgas energeetikat, kl...
· Pastla asendati saabastega · seljas vabrikuriidest ülikond · valguseks petrooleumlamp Viljakasvatuse asemel sai olulisemaks piimakarjakasvatus. LAEVANDUS 19. saj hakkas kiiresti arenema laevandus ning paadikaubandus. · Peamised keskused Häädemeeste ja Eesti põhjarannik · kaubandus arenes · tegeleti salakaubandusega · metskaptenid rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid Tekkis vajadus koolitatud laevajuhtide järele ja 1864 asutati merekool Heinastesse. TÖÖSTUS · Eeldused tööstuslikuks pöördeks tulid aurumasina kasutuselevõtuga. · Rajati kalevivabrikud Narva, Sinti ja Kärdlasse ning nende kaubad oli Vene turul hinnatud. · Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus kasutati ära koskede vee-energia. · Tekstiilitööstuse kõrval kasvas ka masina- ja metallitööstus, oluliseks sai ka paberi tootmine. RAUDTEE JA KAUBANDUS
Eesti Merekool KORROSIOON Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Merike Tamm Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 Metallide korrosioon....................................................................................................4 Pindade ettevalmistamine............................................................................................5 Korrosiooni kaitse........................................................................................................6 Värvimine...........................................................................................................6 Pinna katmine tsingiga ja kuumtsinkimine.........................................................6 ...
Talupoegade jõukuse kasvuga muutused elulaadis: jalga saapad, selga ülikond, petrooleumilamp. Piimakarjakasvatus. Põllumajandusalaste teadmiste levikule aitasid kaasa põllumajandusseltsid ja rahvavalgustuslik tegevus. Milliseid raha teenimise võimalusi pakkus randlastele meri? Laevanduses arenes kiirest paadikaubandus. Purjelaevu kasutati rannasõitudeks, kaupade transpordiks. Põhja-Eestis tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks loodi merekoole, 1864. rajati merekool Heinastesse. Laevandusest kujunes oluline majandusharu. Millise tulevikuvõimaluse andis eestlastele 1863.a passiseadus? Minna Venemaale ja mujale ,,ilusat elu otsima" Mis tööstusharu andis 1890.a kõige rohkem toodangut? Tekstiilitööstus: valmistati riideid ja kangaid. Mis linnas asusid selle tööstusharu tähtsamad ettevõtted? Sindi, hiljem Narva ja Tallinn Missugust kodumaist ja välismaist toorainet seal kasutati? Lamba- ja puuvill- välismaine (Ameerika
MEREKOOL Läänemeri Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1.Sisukord...........................................................................................................................................2 1.1Sissejuhatus .................................................................................................................................. 3 2.1Pildid..............................................................................................................................................4 2.Läänemere iseloomustus................................................................................................................. 5 2.2Läänemere kujunemine..................................................................................................................6 3.Läänemere kalad ................................................................................................... ...
Eesti Merekool TALLINK Referaat Ülari Viljak 11LJ Tallinn 2018 Table of Contents Ajalugu.............................................................................................................7 Tallinki algus.................................................................................................7 Eminre..........................................................................................................7 1 AS Tallink Grupp Tallink logo.svg Asutatud 1989 Peakorter Tallinn Valdkonnad Laevandus Käive 1 miljard eurot (2017) Puhaskasum 50 miljonit eurot (2017) Töötajaid 7163 (2016) Tütarfirmad Tallink Silja AB, Tallink Silja OY, SeaWind Line, OÜ Hansaliin, OÜ HT Laevateenindus, OÜ HT Meelelahutus, AS Tallink Duty Free jpt. Koduleht http://www.tallink.com http://www.tallink.ee AS Tallink Grupp on Eesti laevandusk...
(põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus. Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus. Laevandus ja meresõit 19.saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus. Tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks asutati merekoole. 1864.a. rajati merekool Heinastesse. 1854a. Purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori. Eestlaste I laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. 1858.aastaks oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud 74 laeva. 1900.aastaks oli neid juba 335. Tööstus 1. 19-20.saj vahetuseks muutunud Venemaa kõige arenenumaks piirkonnaks 2. Kuni 19.saj keskpaigani juhtivateks tööstuslinnadeks Narva. Hiljem ka Tallinn 3. Suurem osa toodangust veeti välja. Ei arvestatud Eesti vajadustega. 4
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatak...
astrolaab, portolaan(rannikukaart), uus laev karavell (pikem ja sobiv ookeanisõiduks) Maakera kuju diskussioonid (ümbermõõt ~28 000km) Põhjused: Väärismetallid, sõjapidamine, Idamaised kaubad, vürtsid turvalised mereteed: türklaste blokaad India ja Euroopa suunas Legendid kaugete maade kohta Rekonkista lõpp 1492 ja paljude vabade sõjameeste töötuks jäämine Henrique Meresõitja merekool Bartolomeu Diaz 1486-1487 Hea Lootuse neemel Christopher Columbus: 4 reisi Lääne-India saartele Ameerika avastamine 1492 Vasco da Gama 1497-1499 reis Indiasse ja vürtsikaubanduse kandumine portugaallaste kätte Amerigo Vespucci 1501 Ameerika uurimine ja nimetamine mandriks `Uus Maailm' Vasco Nunes de Balboa 1513 Vaikse ookeani avastamine Fernando de Magalhaes 1519-1522 ümbermaailmareis (suri Filipiinidel)
Kutseharidus: 3.a. õppeajaga tööstuskoolid reorganiseeriti 4.a. tööstuskoolideks, kaubanduskoolid aga kaubandus ja ärinduskeskkoolideks; Moodustati ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid 4 Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. (1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised, järelikult ei olnud naised orienteeritud ainult kutseharidusele). 1939 – 1940 – 177 kutsekooli Eestis, 13 032 õpilast neis. (2 aasta jooksul loodi rahvuslik kutseharidussüsteem ja arendati välja kutsekoolivõrk koos ettevalmistatud rahvusliku õpetajaskonnaga) Skautlus põhines noorte isetegevuse ja enesealgatuse põhimõtetel ja selle ülesanne oli kujundada mängul põhinev rahvakasvatussüsteem
Eesti Merekool Traalpüügil püügioperatsioonid referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 TRAALNOODE JA PÜÜGIVARUSTUSE TELLIMINE VASTAVALT PÜÜGIRAJOONILE JA PÜÜGIOBJEKTILE.........................................................................................................................3-4 TRAALNOOTADE KORDASEADMINE PÜÜGIKS....................................................................5-6 KALAOTSIMINE................................................................................................................................7 TRAALNOODA SISSELASKMINE................................................................................................
Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU............................................................................................................................................ 5-6 3. LEST......................................................................................................................................... 7-8-9 4. TURSK...........................................................................................................
Haridusele mõjusid halvasti venestusreformid - kohustuslik vene keel, sobimatud õpikud, tuupimine, umbkeelsed õpetajad. Maal loodi 5-aastased ministeeriumi-koolid. 1890 jätkus hariduse edenemine, esmakordselt saavutati noorte täielik kirjaoskus. Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906 lubati asutada emakeelseid erakoole, tööd alustas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1870ndatel loodi esimesed kutsehariduskoolid - tehnikakool, merekool. Eestis sai kõrgharidust omandada Tartu Ülikoolis, Tartu Veterinaariainstituudis, Mihhail Rostovtsevi Tartu Eraülikoolis ja Anton Jassinski Tartu Kõrgemal Nais-kursusel. Oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osakaal. Teadus Peamine teaduskeskus oli Tartu ülikool, seal töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi: Carl Schmidt - füüsikaline keemia, Aleksander Schmidt - verefüsioloogia uurija, Baltimaade geoloogia ja arheoloogia asjatundja Grewingk.
Eesti Merekool Kalapüügi alused referaat Koostaja: Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................................................................................................2 PÜÜGIOBJEKTID LÄÄNEMERES,NENDE LIIGUTUS JA LEVIK.......................................... 3-4 LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUSE JA SELLE TÄHTSUS KALA PÜÜGIL.................................. 5 VÄLISKESKONNA TEGURID , MIS MÕJUTAVAD KALADE KÄITUMIST...............................6 KALAVARUDE PROGNOOSIMINE JA SELLE TÄHTSUS KALAPÜÜGIL.................................7 KALANDUSE ADMINISTREERIMINE EESTI VABARIIGIS........................................................8 KALAPÜÜGI ALANE KONTROLL KALAPÜÜGILAEVASTIKUS...............................................9 KALAPÜÜGISEADUS JA SELLEST TULENEVAD NÕUDED KALAPÜÜGIL....................
(põhjuseks viljahinna langus ja võimalus piimatooteid tänu raudteele turustada). Uute maade kasutuselevõtt, sordi-ja karjaaretus. Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus. Laevandus ja meresõit 19.saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus. Tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks asutati merekoole. 1864.a. rajati merekool Heinastesse. 1854a. Purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori. Eestlaste I laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. 1858.aastaks oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud 74 laeva. 1900.aastaks oli neid juba 335. Tööstus 1. 19-20.saj vahetuseks muutunud Venemaa kõige arenenumaks piirkonnaks 2. Kuni 19.saj keskpaigani juhtivateks tööstuslinnadeks Narva. Hiljem ka Tallinn 3. Suurem osa toodangust veeti välja. Ei arvestatud Eesti vajadustega. 4
Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastö...
jaoks tähtsaks majandusharuks. Olulised laevaehituskeskused olid Häädemeeste rannik ja Eesti põhjarannik, Lahemaa. Peamiselt kaupade viimiseks, Riia, Peterburi, Soome Rootsi. Eestlased tegelesid ka salakaubandusega, mis oli üsnagi tulutoov. Rannikusõiduks olid metskaptenid, kes orienteerusid vastavalt rannikumärkidele, kuid vaja läks kapteneid ka kaugemate sõitude jaoks, seepärast hakati looma merekoole. 1864. aastal rajati nt merekool Heinastesse. 19. sajandi esimesel poolel oli tööstus väga algeline, see oli tihedalt seotud Vene impeeriumi vajaduste ja võimalustega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest. Kalevivabrikuid rajati Kärdlasse, Sinti ja Narva. 1858. aastal loodi Narva Kreenholmi manufaktuur, mis sai suurimaks tööstusettevõtteks. Vabrikus töödeldi puuvilla, mis saabus Ameerikast ja Egiptusest. Toodang saadeti aga Venemaa riidevabrikutesse. Narva oli olulisem tööstuskeskus Eestis. 19
Pärnu Merekool Eesti iseseisvumine 1917-1920 Uurimistöö ajaloos Koostaja Sten Lelov Õpperühm 25LM Juhendaja Felix Krapp Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas................................................................................ 5 Sõja algus................................................................................................................................ 5 Eestlased püssi all................................................................................................................... 6 Olukord tagalas...............................................................
Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), kuid neid võimalusi on kasutatud vähe. Kalandusharidus tööalase koolituse RKT-s kuigi esindatud ei ole. ESF programmis ,,Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused" osalemine jäi tagasihoidlikuks. Osalesid Järvamaa Kutsehariduskeskus, kus viidi läbi 3 ,,Kala- ja vähikasvatuse" kursust summas 14 659 EUR ja programmile eelnenud pilootprojektis osales Eesti Mereakadeemia Merekool aastatel 2007 2008 viies läbi 9 kursust summas ca 60 000 EUR. ESF programmis ,,Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes" kalandusteemalisi kursusi ei rahastatud. 10.4. Teadus, haridus ja teadmussiirde SWOT Tugevused Nõrkused 1. Kalandusalaste uuringute jm TA 1. Rakendusuuringute ebapiisav seos tegevusteks on olemas koostöö Tartu sektori vajadustega (kalavarude-,
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust
vilja vaheldussüsteem. Kartulikasvatusega seoses vähenes ka näljahäda. Majanduse areng 1870-1914 XIX sajandi ja XX sajandi vahetusel arenes Eesti majandus kiiresti, kujunesid majanduslikud eeldused Eesti iseseisvumiseks. Transport Tavatranspordiks olid ikka postitõllad ja hobuvankrid. Merelaevandus Kasutati valdavalt purjekaid. Oli purjelaevanduse tõusueag. Laevaehitus koondus Häädemeestele ja Lahemaale. 1864 avati Heinastes merekool. Väljarändamisaeg Ameerikasse tingis vastavate laevade ehitamist. Eesti esimene purjekas, mis Ameerikas ära käis oli "Matador." Raudtee Suured muudatused Eesti majandusse tõi raudteeliinide väljaehitamine, mis kindlusras regulaarse ühenduse Venemaa turuga. 1870 valmis Balti raudtee Paldiskist Peterburgi ning liinid Tapa- Tartu-Valga-Riia ja Tapa-Võru Pihkva. XX sajandi algul valmis tee ka liinil Tallinn-Haapsalu.
Eestlaste endi hulgas kerkis esile neid, kes kiitsid venestamispoliitika heaks. Venestamisaeg ei suutnud siiski lämmatada kogu eestlaste omaalgatuslikku tegevust: suur hulk seltse tegutses edasi, moodustati kutseühinguid, rahvaluule kogumine sai hoo sisse. 1884. aasta on meie ajalukku kirjutatud sellega, et juunis pühitseti Otepää kirikus EÜS4-i lipuks sinimustvalge, juulis õnnistati sisse Tartu Peetri kirik ja novembris avati Käsmus merekool. 1.2. Võru linna käekäik 1880ndail Haldamine. Võru oli asutamisest alates mõeldud halduskeskuseks. 1880. aastal kehtestati Venemaa 1870. aasta linnaseadus, mis võimaldas haldusorganitesse hõlmata laiemaid ringkondi kui varasem magistraadisüsteem. Linnavolikogu valimistel oli hääleõigus igal vähemalt 25aastasel linnaelanikul, Vene tsaaririigi kodanikul, kellel oli linnas mingi maksustatav kaubanduslik või tööstuslik (ka käsitööstuslik) ettevõte. Literaatidele anti
1863 passiseadus + Nimede andmine + Väljaränne (1893 Venemaal u 64 00 inimest) 1865 keelatakse kodukari ei tohi peksta 1866 vallaseadus + Vabanemine mõisa eestkoste alt Majandus 1860 1870.aastatel ulatuslik talude päriseksostmise hiilgeaeg Põllumeeste seltsid Laevanduse areng + Häädemeeste, Lahemaa + Metskaptenid + 1864.aastal Heinaste Merekool, tänapäeval Ainase Lätis + Enn Uuetoa ehk Kihnu jõnn Tööstuse areng + Kalevivabrikud Narvas, Sindis ja Kärdlas + 1858. aastal Kreenholmi manufaktuur + Paberi-, metalli- ja tsemendivabrikud 1870 aastal raudtee Haapsalus + piimakari Eestlastest mõisnikud Kadakasakslased Hilary Karu 40 D 11 EESTI AJALUGU
Laevaehitus ja meresõit Peamisteks laevaheitus keskusteks kujunesid Häädemeeste ja Laahemaa- ehitati peamiselt purjekaid Seilati Riiga (kive ja küttepuitu), Peterburi (kirpsi), sõideti ka Soome Rootsi vahet. Metskaptenid- ilma hariduseta meremehed- Enn Uuetoa. Suurim sissetulek tuli salakaubandusest- soome anti vilja, saadi soola mis 4 korda eestis kallim oli. Mitmel pool eestis asutati merekoole millest tuttum oli Heinaste merekool 1864. Väljarändamine 1863a kehtestai uus passiseadus kui talurahvas said liikuda kogu vene keiserriigi piires, tuues kaasa ulatusliku väljarände. Loodi eesti asundusi nt Krimmi, kaukaasiasse ja isegi Vaikse ookeani rannikule. Paljud väljarändajad tulid peagi tagasi, sest ootused ei vastanud tegelikkusele. Tööstuse ja kaubanduse areng Vabrikutööstus said 19sai I poolel alguse villatöötlemisest.
loomakasvatus, oluliseks sai kartuli ja (eriti Lõuna-Eestis) lina kasvatamine. Moodsa põlluharimisega tutvumiseks asutatakse põllumeeste seltse. Olme poole pealt - talumajad saavad korstnad ja klaasitud aknad, pastlaid ja viiske asendavad saapad, majade ümber hakatakse kasvatama õuna- ja ploomipuid ning marjapõõsaid. Põlluharimise kõrval pakub järjest suuremat huvi merendus. Häädemeestel ja Lahemaal algab laevaehitus, 1864 asutatakse esimene kutsekool HEINASTE (tänap. Ainazi) MEREKOOL 1856 a Eestimaa talurahvaseadus ei kaotanud ära abitegu mõisale. Sellest ei saanud täpselt aru mõnede Harju-, Viru- ja Järvamaa mõisate talupojad. Neid toodi rahustama sõjavägi, mis majutati Mahtra mõisa. 02 juunil 1858 toimus sõjaväe ja talupoegade vahel veriselt lõppenud kokkupõrge Mahtra sõda Tulemus 40 meest said ihunuhtlust. 1860-tel aastatel tekkis veel üks omapärane protestivorm väljarändamine
Kutseharidus: Tööstuskoolid reorganiseeriti 4. a tööstuskoolideks, kaubanduskoolidest said kaubandus ja ärinduskkeskoolid. Olid moodustatid ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti vastu keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid õpilasi. Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Merekool. 1939-1940 oli Eestis 177 kutsekooli, kus õppis 13 032 õpilast. Kõrgharidus: 1919. aastal avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Ülikoolis töötas: usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika-loodusteadus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond ja hiljem kehakasvatuse instituut. 1925 TÜ seadus- Ülikool valis ise rektori ja muud ametimehed, kes kinnitati valitsuse poolt. Rahvuslike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
