Trooja peab koosolekut. Algab sõda. Aga Achilleus peab viha ja ei võitle kreeka eest. III laul Priamos tahab Helenalt kreeklaste sangarite kohta teada. Menelaos-helena mees. Menelaos ja Paris peavad kahevõitlust. Võidab Menelaos. Aprothite kaitseb Parist ja viib ta minema. Agamemnon nõuab Helenat tagasi. IV laul Jumalate koosoleks Olüposel. Zeus tahab sõda lõpetada aga Hera ei taha-tahab Troojat hävitada. Athena läheb maapeale ja ütleb talle, te ta Menelaose maha lseks (Pandorasele) aga ta ainult haavab teda. Machaoni- Asklepiose poeg ravib Menelaost. Troojalased ründavad-Hektori juhtimisel. (Kreeka-Odysseus, Kreeta kuningas Idomedes, Aiased, Oiluse poeg ja Telomoni poeg, Nestor, Diomedes jne) V laul Kaks armeed liiguvad teineteise vastu koos jumalatega. Diomedes haavab jumalanna Aphroditet, kes kaitses Aineiast. (Pandoros haavab Diomedest-Diomedes tapab ta). Aineias-Aphrodite poeg. Trooja hakkab kaotama
Iphigeneia – Agamemnoni tütar, kes ohverdati enne sõda Artemisele. Kassandra – Apollon oli andnud talle ennustasmivõime kuid leidmata talt vastuarmastust, võtnud temasõnadelt usutavuse. Kassiopeia – ta olevat uhkustanud korduvalt, et on ilusam kui merenümfid. Nereiidid kaebasid Poseidonile ja too maksis solvangu eest kätte, saates riiki laastama uputuse ning merekoletise Ketose. Oraakli käsul otsustati kuningatütar Andromeda Ketosele ohverdada Helena - Sparta kuninga tütar, Menelaose naine. Paris röövis ta ja algatas Trooja sõja. Priamos – Trooja kuningas Laertes – Odysseuse isa Hektor – Trooja prints ja troonpärija Achilleus - kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achielleuse raevust tema orjatari Briseise
Mükeene, on tuntud massivsetest kiviplokkidest nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega; iga suurem loss omaette riig keskus; Kreeklased võtsid minoilisest kulruurist palju omaks nagu : lineaaerkirja, bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse ja kreetapärase olme. Kangelaseepika Trooja sõja lugu: Trooja kindluse vallutamine;Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Achilleus tappis troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peai ise Parise noolest tabatuna.Puuhobune. Kangelaseeposed ,,Odüsseia" ja ,,Ilias". Homerose kirjutatud 3.Arhailise ja klassikalse Kreeka ühiskond ning eluolu Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist ekr Alataes VIII saj ekr ilmnesid taas kõik tsiv. Põhilised tunnused: kasvas elanikkonna arvukus, tekkisid linnad ja
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HERA Referaat Tarmo Kimmel AAp10 Juhendaja: Väimela 2010 Sisukord...............................................................................lk 2 I. Hera asend Olümposel ning ta järeltulijad...................................lk3-4 1. Hera asend Olümposel...........................................................lk 3 2. Hera lapsed............................................................................lk 3-4 II. Hera iseloom ja olemus ning sellega seonduvad müüdid...........lk 4-5 1. Tüliõun...................................................................................lk 4-5 III. Hera pühapaigad ja sümbolid.....................................................lk 5-6 1. Templid................................................................................... lk 5-6 2. Heraga seost...
kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab, pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse. Sellest saab alguse Trooja sõda. Prokrustese säng - Prokrustes oli mees, kes ehitas oma maja tee äärde ning võttis vastu mööduvaid külalisi, et neid kutsuda meeldivale einele ja õhtusele puhkusele Prokrustese erilises voodis. Prokrustes väitis, et see oli nõnda eriline voodi, et sinna voodisse mahub ükskõik kes. Voodi aga toimis nii, et kui külaline oli liiga pikk, lõikas Prokrustes jalad otsast. Ning kui liiga pikk, siis venitas teda
kihistust (alates III at eKr kuni ajani, kui linn oli Rooma ülemvõimu all). Mükeene perioodi ajal on Trooja kindlus ja linn hävinenud kahel korral. Neist esimest on seostatud ka võimaliku kreeklaste sõjakäiguga Trooja linna alla. a) Kangelaseepos ,,Ilias" räägib legendaarse Sparta kuninga Agamemnoni juhitud kreeklaste sõjakäigust Trooja linna vastu. Rünnaku ajendiks oli Trooja kuningapoja Parise poolt Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena võrgutamine ja röövimine. Eepose tegevus keskendub Trooja kümneaastase piiramise viimasele aastale ja kreeklaste kangelase Achilleuse ning Agamemnoni tülile. Achilleus, kes tappis kahevõitluses Trooja teise kuningapoja Hectori, langes omakorda Parise noole läbi. Trooja vallutati alles pärast Odysseuse sõjakavalust, vallutades linna puuhobusesse (,,Trooja hobune") peidetud sõdalaste abil.
Tekst ei tohi olla pikk, sest arvesta, et kogu selle materjali peale, mis seal käsiraamatus on (oluliste sündmustega seotud märksõnad riikide tekkimisest kuni tänase päevani välja), tuleb õpilastel sooritada 12. klassi lõpus arvestus. NB! Lubatud pole teksti ühelt Interneti lehelt otse sõna-sõnalt kopeerida! Trooja sõda (1200 eKr) Sõda, mis puhkes seetõttu, et Trooja kuninga poeg Paris oli röövinud Sparta kuninga Menelaose naise Ilusa Helena. Helena isale antud vandetõotus kohustas kõiki ülikuid ühinema sõjaretkeks, et hävitada Trooja. Sõda toimus ahhailaste ja troojalaste vahel Trooja linna all. Pärast 10 aastat kestnud piiramist ja vahelduva eduga peetud lahinguid õnnestus kreeklastel kavalusega (Trooja hobuse abil) linn vallutada ja purustada. Homerose ,,Ilias" kirjeldab sõja 10.aastat. Sellesse on kaasatud ka jumalad, keda arvatakse sõja peamisteks põhjusteks
-Knossosest sai keskus -lineaarkiri B >> tänapäeval loetav -kindlustatud lossid (kuulsaim Mükeene) -laod ja töökojad -valitsesid kuningas ja sõjapealik -lossis töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised -talupojad andsid lossile andameid Kangelaseepika: -u 1200 eKr langes Mükeene tsivilisatsioon -hiilgeaeg säilis kangelaslugudes -lauldi põlvest põlve kangelauslaule edasi -Herakles, Oidipus -Trooja sõja lugu >> Paris varastas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon kokus suure sõjaväe ja läks Trooja alla. Sõda kestis 10 aastat ning alles Trooja hobuse valmistamist suudeti linn vallutada. -Arhailisel perioodil vormiti selle eepilise pärimuse põhjal mitmeid kangelaseeposeid -"Ilias" ja "Odüsseia" Homeros > Kreeka suurim ja parim poeet §14. >> ARHAILISE JA KLASSIKALISE KREEKA ÜHISKOND NING ELUOLU. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist eKr. : -kasvas eanikkonna arvukus -tekkisid linnad
roost valmistatud (paani)flööti. Kitsekarjuste ja lamburite jumal; alatasa armunud mõnesse nümfi, kuid sai neilt oma inetu välimuse eest alati korvi. Kükloop: hiiglane, kelle ainus silm on otsaesisel. Kentaur: hobuinimene. Kerberos: Hadese kolmepealine koer. Pegasus: tiivuline hobune. Gorgo: Phorkyse lapsed. Kolm tiibade ja draakoni kehaga koletist, kelle pilk muutis kiviks (kaks neist olit surematud) Agamemnon: Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse
keegi neist Faustile lõplikku nõu anda, kust ta võiks leida Helena. Mefistofeles käib samal ajal Vana-Kreeka volbriöötaolisel peol ja naudib elurõõme. ... Seda täpselt ei mäleta, kuidas jutt edasi läheb, kuid mingil hetkel saabuvad Helena ja tema abikaasa Menelaos naise lapsepõlve kodukohta. Seal kuuleb Helena lossihoidjalt vanalt Lynkeuselt, et menelaos plaanib Helena ja teda saatva koori hukata, lüües neil pea maha, et tuua jumalatele ohvriandi. Menelaose viha põhjustab Helena ,,üle aisa löömine", aga Helena ei saanud selle vastu midagi teha,sest ta oli nii ilus, et iga mees kes temaga kohtus, langes tema jalge ette, paludes armastust. Helena pääseb julmast surmast Fausti abil, kes toimetab ta justkui võluväel lossist eemale kõrgele kaljumäestikku. Seal alustavad nad kooselu, mille viljaks saab nende ühine poeg Euphitrion. Nende õnnetuseks ei soovi poeg muud kui kuulsusrikast elu ja mitte n.ö. rahulikku olesklemist
teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab, pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse. Sellest saab alguse Trooja sõda. Prokrustese säng - Prokrustes oli mees, kes ehitas oma maja tee äärde ning võttis vastu mööduvaid külalisi, et neid kutsuda meeldivale einele ja õhtusele puhkusele Prokrustese erilises voodis. Prokrustes väitis, et see oli nõnda eriline voodi, et sinna voodisse mahub ükskõik kes. Voodi aga toimis nii, et kui külaline oli liiga pikk, lõikas Prokrustes jalad otsast. Ning kui liiga pikk, siis venitas teda
Sel ajal elas Paris koos nümf Oinonega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes). Paris valis Aphrodite, Hera ja Athena said loomulikult vihaseks. Sellest saigi alguse Trooja sõda. 17.pilet TROOJA SÕDA Helena oli abielus Menelaose, Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas. Enne Helena ja Menelaose pulma oli kokku lepitud, et kõik toonased Helena kosilased peavad võitlema selle vastu, kes hakkab Helena mehe (ehk siis Menelaose) vastu. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis. Püha seadust, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema, Paris rikkus, varastades Helena. Menelaose tagasi tulles kutsus ta kogu Kreeka endale appi. Kõik
Sel ajal elas Paris koos nümf Oinonega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes). Paris valis Aphrodite, Hera ja Athena said loomulikult vihaseks. Sellest saigi alguse Trooja sõda. 17.pilet TROOJA SÕDA Helena oli abielus Menelaose, Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas. Enne Helena ja Menelaose pulma oli kokku lepitud, et kõik toonased Helena kosilased peavad võitlema selle vastu, kes hakkab Helena mehe (ehk siis Menelaose) vastu. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis. Püha seadust, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema, Paris rikkus, varastades Helena. Menelaose tagasi tulles kutsus ta kogu Kreeka endale appi
jumalate võimuletulekut. Hilisema versiooni esitab "Ilias", mille järgi Aphrodite oli Zeusi ja Dione tütar. 2 TÄHTSAMAD TEOD Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kolmest jumalannast (Hera, Athena ja Aphrodite) kõige kaunimaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Trooja sõja ajal oli Aphrodite troojalaste poolel ning isegi võttis lahingust osa. Kui ta Diomedese käe läbi haavata sai, põgenes ta Arese vankril Olymposele. 3 APHRODITE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Venust teati Rooma mütoloogias eelkõige viljakuse ja looduse jumalannana. Väga tähtsaks olid talle lilleaiad, kevad, taimede kasv ja heaolu ning looduse jõud ja võimukus. Teda peeti ka armastuse jumalannaks. Venuse sümboliteks olid tuvi ja jänes, ning taimedest olis talle
Kes on HOMEROS? Milliste säilinud eeposte autoriks teda peetakse? Homeroselt pärinevad Kreeka tuntuimad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teda peetakse pimedaks laulikuks. 5. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Ilias" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Eepose aluseks on Trooja sõja sündmused, mis algasid jumalate tülist. Tegelased: tülijumalanna Eris, Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena, ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite, Trooja kuningapoeg Paris, Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Trooja piiramine kestis 10 aastat, kuni Odysseus mõtlen plaani Trooja linna vallutamiseks suur puuhobune, kus sees kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linna viisid, tulid öösel sõdalased hobuse seest välja ja vallutasid linna. 6. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Odüsseia" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Sündmused peale Trooja vallutamist, kui Odysseus peale 10 aastat koju jõuab. Tegelased: merejumal
"Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Odüsseia on sündinud umbes 650 aastat eKr. Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas on 24 laulu. Mõlemad aioolia keele sugemetega, vana-joonia keeles. Mõlema aluseks on muistendid kreeka hõimude süjakäigust Trooja linna u 1000. a. ekr. Ilias- sõjaolustik, Odüsseia- rahuaeg. Ilias tegelased: Achilleus – Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane Agamemnon – Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane Hektor – Trooja prints ja troonipärija Menelaos – Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor – vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus – Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu Odüsseuse tegelased: Odysseus, Telemachos, Penelope, Menelaos, Alkinoos,
Hüüti ka jõukuse jumalaks. Tema naine oli Persephone, kelle ta röövis maa pealt. Harmonia Aphrodite ja Arese tütar, Kadmose naine. Surematu harmoonia jumalanna. Harpüiad hirmuäratavad lendavad olendid, kellel on kõverad nokad ja küüned ning kes jätsid endast maha jälgi haisu, mis tegi haigeks kõik elavad olevused. Neid kutsuti Zeusi koerteks. Hektor kangelane, troojalaste kuningas. Juhtis neid ka Trooja sõjas. Helena Zeusi ja Leda tütar. Maailma kauneim naine. Menelaose abikaasa. Helena ja Parise suhe tõi kaasa Trooja sõja. Heliaadid - Merope oli Heliose tütar, heliaad. Helios päike, päikesejumal. Hephaistos tule-, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. Ainuke inetu jumal, aga see-eest oli ta heasüdamlik. Veetis aega sepikojas. Hera taevajumalanna. Abielu ja abielunaiste kaitsja. Zeusi õde ja ka naine. Herakles kangelane. Zeusi ja Alkmene poeg. Ei olnud tark, aga oli tugev. Tegi vägitegusid, et
kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Troojakuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle midagi: Hera head abielu ja formaalset positsiooni, Athena tarkust ja kõigi lahingute võite ning Aphrodite ilusaima naise armastust. Paris valis õuna omanikuks Aphrodite ja pälvis seega Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena armastuse.Hiljem röövib Paris Helena kavalusega, sellest saab alguse Trooja sõda. (Paris läheb Helenale ja Menelaosele külla. Mõne aja pärast peab Menelaos nende seltskonnast lahkuma ning olles usaldav, jätab ta Helena Parise seltsi. Paris kasutab olukorda ära ja röövib Helena.)Tänapäeval kasutatakse sõna "tüliõun" mingi asja või küsimuse kohta, mis tüli põhjustab. 81
Eduard Vilde Ernst Peterson-Särgava 2. Millest räägivad järgmised teosed ,,Ilias" Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Sõja alguse põhjuseks on tüli kolme jumalanna - Aphrodite, Athena ja Hera - vahel sellepärast, et tülijumalanna Eris oli nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja. Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Nende ülemjuhataja on Agamemnon, Menelaose vend. Teised tähtsad tegelased on Achilleus, Odysseus, Hektor, Priamos ja jumalad. Tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Menelaose ja Parise vaheline
Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester
kaunim surelik mees Trooja kuningapoeg PARIS. Nii tõttasidki kolm jumalannat Parise juurde Troojamaale (tänapäeva Türgis), kus noormees karjatas lambaid Ida mäe jalamil. "Siin me oleme," laususid kaunitarid. "Anna õun sellele, kes on sinu meelest meist kolmest kõige ilusam!" Parise valik langes Aphroditele, kes tõotas noormehele maailma kõige ilusama naise armastust. Kõige ilusam naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa HELENA. Veel üks pikantne lugu taevakuningannast Herast. Te ju teate, et kreeklaste vägilase Heraklese ema oli surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima
Penelope juurde. Kompositsioonilt on ,,O" keerukam, sest algab sündmuste keskel ning eelnevatest sündmustest saab lugeja teada alles loo käigus, Odysseuse jutustuse käigus kuningas Alkinoose juures peol. Sarnane ,,I" on see, et kajastatud on taaskord lühikest aega 40 p, osavalt on teosesse vahele pikitud Odysseuse jutustus tema rännakutest ja katsumustest Trooja langusest möödunud kümne aasta jooksul, sama eesmärk on ka Telemachose külaskäikudel rauk Nestori ja Menelaose juurde, kus meenutatakse sõjaaega ja Odysseuse vägitegusid. Alates kaheksandast laulust hakkab tegevus lõpplahenduse poole liikuma, milleks on kosilaste hukkumine ning Odysseuse ja Penelope taasühinemine. * Lugesin ,,Ilase" I ja VI laulu. Esimeses oli juttu sellest, kuidas Agamemnon keeldus tagastamast oma sõjasaaki ning kuidas katk laastas kreeklasi, Achilleuse au riivamisest, võttes temalt ta sõjasaagi ära. Achilleus kaebab seda oma emale Thetisele,
Jõudnud Parise juurde, püüdis iga jumalater teda enda poole meelitada: Hera lubas, kui ta valib tema, teeb ta kogu maailma valitsejaks, Athena - suureks kangelaseks ja targaks, Aphrodite aga lubas talle naiseks maailma kauneima naise. Nooruk Paris eelistas viimast ja määras õuna Aphroditele. Sellest ajast peale vihkavad Athena ja Hera Parist ja temaga koos kogu Trooja rahvast. Aphrodite aga, täites oma lubadust, aitas Parisel ära röövida kaunitar Helena, Sparta kuninga Menelaose naise. Menelaos otsustas Helena tagasi tuua ja kätte maksta solvamise eest. Tema poolt olid kõik Kreeka kuningad; nad otsustasid minna sõtta troojalaste vastu ja kogu sõjaväe ülemjuhiks sai Mükeene kuningas Agamemnon, Menelaose vend. Kümme aastat kestis see sõda; sellest võttis osa palju Kreeka kui ka Trooja kangelasi. Kuulsaimad kangelased olid kreeklaste poolel Peleuse poeg Achilleus ja troojalaste poolel Priamose poeg Hektor.
Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise
kirjaga: ,,kõige kaunimale". Naisjumalannad ihaldasid õuna endale. Võistlema hakkasid kolm jumalannat: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena, ilu-ja armastusejumalanna aphrodite. Vahekohtunikuks määrati Trooja kuningapoeg Paris. Jumalannad pakkusid Parisele altkäemaksu, Helena pakkus võimu, athena pakkus kangelase kuulsust,Aphrudite maailma ilusaimat naist. Paris valis maailma ilusaima naise Helena. Helena oli Sparte kuninga Menelaose naine seega oli vaja ta räävida ja see ka õnnestus Aphrotite abil. See oligi põhjus kreeklaste sõjakäiguks troojate vastu. Trooja piiramine kestis 10 aastat, lõpuks mõtles Odysseus välja kavala viisi Trooja vallutamiseks. ,,Odüsseia" Odyssusel, kreeklaste nupukaimal ja kavalaimal vägilasel kulub kümme aastat et Trooja alt koju jõuda. Teda karistab merejumal Poseidon selle eest, et Odysseus tema pojal võitluses silma välja torkas
-1100 eKr tsivilisatsiooni langus (doorlased). Kangelaseepika: -Mälestus Mükeene tsivilisatsioonist säilis kangelaslugudes. -Eepilised teemad. Laluldi Heraklese vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse saatusest jpm. -Armastatuim oli Trooja sõja lugu. Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama. Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole läbi. Odysseuse soovitusel valmistati puuhobune, mille sees Kreeka sõjamehed. -Arhailisel perioodil eepilise pärimuse põhjal kangelaseeposed. Rändlaulikud rapsoodid. Kuulsaimad ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . 1.,,Ilias" saab alguse Achilleuse ja Agamemnoni tülist sõjasaagi pärast, lõpeb Hektori surmaga
1 Vana-Kreeka. Hellenism Kreeta-Mükeene kultuur 1. Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel ...
Ta ei pidanud nende seast valima ilusaimat, vaid ta pidi kaaluma, mida iga võistlejanna talle pakkus ning kõige väärtuslikuma vastu võtma. Hera lubas teha temast Euroopa ja Aasia isanda. Athena lubas panna ta juhtima troojalasi sõjas Kreeka vastu. Aphrodite lubas, et kõige ilusaim naine peab kuuluma Parisele. Paris valis viimase ning andis seega kuldse õuna Aphroditele. PILET NR 17 TROOJA SÕDA Helena isa Tyndareos valis tütrele abikaasaks Menelaose, Agamemnoni venna ja tegi temast ühtlasi ka Sparta kuninga. Aphrodite aga oli Parisele lubanud maailma kõige kaunimat naist ehk Helenat ja jumalanna teadis hästi, kus Helena asub. Seetõttu saatis ta Parise Spartasse, kus Menelaos ja Helena külalise lahkelt vastu võtsid. Menelaos läks Kreeta saarele, kuid samal ajal kasutas Paris ära kuninga külalislahkust. Kui Menelaos tagasi jõudis, oli Helena röövitud ja Menelaos kutsus
võidukaar mõnele võimu tegelasele. Arhitektuur ja võim on Euroopa kultuuris tihedalt seotud. Kreeka arhitektuuri põhielemendiks on sammas, Roomas võlvid. Arhitektuur baseerus geomeetrilistele kujunditele ring, silinder, ovaal jne. 6. Millest kõnelevad Homerose eeposed? Homeros- pime luuletaja. ,,Ilias"- kreeklaste sõjaretke Trooja vastu põhjustas kauni Helena röövimine. Helena oli abielus Sparta kuninga Menelaosega. Kreeklaste sõjaväe ülemjuhatajaks oli Menelaose vend, Agamemnon. 10-l aastal mõtlesid kreeklased välja kavala viisi, kuidas Troojat vallutada. Nad ehitasid suure puuhobuse- Trooja hobuse, mille keresse peideti sõdurid. Kreeklased vedasid hobuse kaitsva kuju pähe linna ning samal ööl Trooja häviski. Kreeklased röövisid Chrysa linna, kust võtsid sõjasaagiks kaasa Apolloni preestri tütre Briseise, keda Agamemnon ei olnud nõus isale rikkaliku lunatasu eest tagasi andma
Põhjus Apolloni preestri Chrysese solvamine, kreeklaste ülemjuhataja Agamemnon keeldus tagastamast Chrysese tütart Chryseist. Apolloni lepitamiseks saadab Agamemnon tüdruk koju, aga võtab kompensatsiooniks endale Achilleuse orjatari, Briseise. Achilleus solvub, ega võta enam sõjategevusest osa. Achilleus ema merenümf Thetis palub peajumal Zeusil troojalastele sõjategevuses edu tagada. 2. laul laevade kataloog 3. laul Menelaose ja Parise kahevõilus 4. laul Agamemnon õhutab kreeklasi võitlema 5. laul Diomedese vägiteod( tal õnnestus haavata Aphrodithet ja Harest) 6. laul Hektori hüvastijätt Andromachega 7. laul Hektori ja Aiase kahevõitlus 8. laul troojalasi saadab edu 9. laul Achilleuse juurde tuleb saatkond kingitustega 10. laul Odysseuse ja Diomedes öine käik troojalaste leeri 11. -13. laul troojalasi saadab edu 14
naise ilu üle otsustagu kõige kaunim mees Trooja kuningapoeg Paris. Nii tõttasidki kolm jumalannat Parise juurde Troojamaale (tänapäeva Türgi), kus noormees karjatas lambaid Ida mäe jalamil. ,,Siin me oleme," laususid kaunitarid. ,,Anna see õun sellele, kes on sinu meelest meist kolmest kõige ilusam!" Parise valik langes Aphroditele, kes tõotas noormehele maailma kõige ilusama naise armastust. Kõige ilusam naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Ja nii purjetaski Paris Troojamaalt armastusjumalanna kaitsva tiiva all Kreeka väikeriiki Spartasse. Nägusa nooruki käitumine Sparta kuninga külalislahkes õukonnas ei vastanud antiikaja ega ka tänapäeva käitumisnormidele. Vähe sellest, et Paris võrgutas ja meelitas endaga põgenema oma võõrustaja abikaasa, ärgitas ta Helenat kaasa võtma ka palju kulda ja vääriskive. Loomulikult soovisid Kreekamaa väikeriigid õigluse jalule seada, Helena
See uus eliit pidi hakkama seisma kõrgemal laiast harimatust massist. Antiochos soodustas sellist liikumist, kuigi suuresti sõltus see initsatiiv hellenistlikest jeruusalemmlastest. Mõned aastad hiljem asendas Antiochos oma äranägemise järgi ülempreestri Jasoni teise, mitte Saadoki soost põlvneva preestriga, kelle nimi oli Menelaos ja kes trumpas üle oma konkurendi Jasoni, pakkudes kuningale kõrgmeat tribuuti. Antiochose vägivallategu ning Menelaose hoolimatu proseleukiidlik hoiak, kes esindas ainult võõra võimu finantshuve, viis hellenistliku partei lõhenemisele, mille väikem ja radikaalsem tiib toetas ikka Menelaost. Jeruusalemmas puhkeb mäss ja Menelaose vend tapetakse. 169 konsfikeeris Antiochos osa Jeruusalemma templi varast, kusjuures ta ise astus templisse (1 makk 1.20-28). See teravdas meeleolu tema vastu veelgi. Hiljem, kui Rooma oli teinud lõpu Makedoonile, muutus see uuesti
-Knossosest sai keskus -lineaarkiri B >> tänapäeval loetav -kindlustatud lossid (kuulsaim Mükeene) -laod ja töökojad -valitsesid kuningas ja sõjapealik -lossis töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised -talupojad andsid lossile andameid Kangelaseepika: -u 1200 eKr langes Mükeene tsivilisatsioon -hiilgeaeg säilis kangelaslugudes -lauldi põlvest põlve kangelauslaule edasi -Herakles, Oidipus -Trooja sõja lugu >> Paris varastas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon kokus suure sõjaväe ja läks Trooja alla. Sõda kestis 10 aastat ning alles Trooja hobuse valmistamist suudeti linn vallutada. -Arhailisel perioodil vormiti selle eepilise pärimuse põhjal mitmeid kangelaseeposeid -"Ilias" ja "Odüsseia" -"Ilias" lugu achilleuse raevust ja selle karmidest tagajärgedest. "Odüsseia" keskendub ühe kangelase raevukale käitumisele. peakangelane odysseus Homeros > Kreeka suurim ja parim poeet §14
(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse kurvast saatusest ning tülist tema poegade vahel, mis lõpuks tõi kaasa Teeba linna hävitamise, ja paljust muust. Kõige armastatumaks kujunes aga nn. Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid,
Helenit kui jumalannat, kellel oli võime muuta inimesi ilusaks. Helena elulugu ja müüt. Tema ema võis olla kättemaksujumalanna Nemesis. Zeus tahtis Nemesist ja too põgenes tema eest kogu aeg ära. Paaritusid luige ja hanenena ja Nemesis munes muna. See muna anti Tundareose tütrele Ledale. Teine versioon on, et Zeus sai Ledaga luigena lapse. Sellest munast sündisid neli tegelast- Helena, Klytamnestra ja kaksikud dioskuroid Kastor ja Polydeukes. Klytamnestra abiellus Menelaose vennaga. Ka tema on teatud mõttes Aphrodite, aga ta on ka mõrvarlik, surmav ja sünge kuju. Dioskuroide nimetati suurteks jumalateks, nad olid ka merehädaliste abistajad v ratsanikud kes aitasid Helena ära tuua. Aga nad röövisid ka naisi ja karju. Helenale oli omane see, et teda pidevat rooviti. Väikse tüdrukuna röövis Theseus ta ära. Vennad tõid ta taagasi, kui Theseus läks Persephonet röövima ja jäi unustuse istmele kinni. Ja siis röövib Paris ka tema ära.
(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse kurvast saatusest ning tülist tema poegade vahel, mis lõpuks tõi kaasa Teeba linna hävitamise, ja paljust muust. Kõige armastatumaks kujunes aga nn. Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuninga vend Mükeene kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutamata. Kümneaastaste võitluste järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid,
armastus), kohtunikuks kutsuti Paris (Trooja kuningapoeg). Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul
Apollonilt karistust kreeklastele. Apollon saatis neile katku. Achilleus hakkas uurima, et mille eest neile haigus saadeti. Selgus, et Apollon oli pahane ja nõuab lepitust – neiu tuleb vabastada. Agamemnon nõustus tütarlapsest loobuma, kui ta saab Achilleuselt vastu ühe ilusa orja. Aga Achilleus solvus seepeale ja ütles, et tema enam kreeklaste poolt ei võitle, ja lahkus oma rahvaga. Troojalastel läheb üha paremini. Lõpuks olid kreeklased vastu merd surutud. Siiski toimus kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel. Võitjaks osutus Menelaos (Helena seaduslik abikaasa). Paris oleks hukkunud, kui Aphrodite poleks teda päästnud. Helena oleks tulnud Menelaosele tagasi anda, aga kuna Aphrodite polnud lahendusega rahul, käskis ta ühel Parise meestest Menelaost vibuga lasta. Puhkes uus võitlus. Hektor – troojalane, kuninga poeg. Patrokles (Achilleuse sõber) tahtis minna kreeklastega sõtta. Achilleus andis oma sõjavarustuse Patroklesele ning troojalased lõid vankuma
Kõige armastatumaks kujunes aga Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõtleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal
isikute elust ja minevikusündmustest. Ajaloolistel sündmustel põhinevaid ja fakte tõetruult esitavaid mälestusi nimetatakse ajaloolisteks; vabalt ajaloolisi sündmusi ja isiklikke muljeid esitavaid mälestusi nimetatakse vestelisteks; kunstiliselt töödeldud mälestusi nimetatakse ilukirjanduslikeks. Eesti kirjanduse ühe ulatuslikuma mälestustesarja autor on Oskar Luts (1887 1953). Menelaos Sparta kuningas, Trooja sõja kangelane. Menelaose naise Ilusa Helena röövimine Trooja kuningapoja Parise poolt oli Trooja hävitamise põhjus. metafoor tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Metafooridega taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Näiteks: Looja minemas, looja minemas kullase valgusega oled sa, sinitaeva silm! (Kristjan Jaak Peterson.) metonüümia sõna kasutamine ülekantud tähenduses. Metonüümne
II osa: 1.vaatus F ja Mef sattuvad ühe keisri õukonda, kus riik on kriisis ja mõeldaxe välja paberraha. Mef oli narr seal ja temalt telliti show'd "Volbriöö unenägu", ille lõpus ilmud Helena, kelle vastu saab F kirg innustust. 2.vaatus Wagnerit loetaxe suuremax teadlasex kui Fi. Minnaxe koos Homerosega Kr.sse ja tollele otsitaxe õpetajat, et saax homunkulus (inimvärdjas) sündida. On ka juttu kreeka mütoloogiast, F laseb ehitada lossi ja hakkab härrat mängima. 3.vaatus Menelaose loss, Helena saabub kuskilt ja langeb ebasoosingusse, F pakub kaitset. 4.vaatus tegelikkus, sõda keisri ja vastaste vahel, 3 kanget meest esindavad mingit kindlat filosoofiat. 5.vaatusMef paneb kellegi majale tule otsa. Mure, Süü, Puudus ja Häda käivad Fl külas, 4 halli naist. F tahad merelt maad võtta. F. sureb ja pannaxe hauda. Taevas ja põrgu lähevad lahti, inglid tõusevad üles Fi kaasa viies. Mef on kaotaja. Teos väga ebaühtlane. Teine
Jumalannad pakkusid seda, mis said. Hera võimu, Athena kangelase kuulsust/tarkust, Aphrodite ilusaimat naist. Paris annab õuna Aphroditele. Maailma ilusaim naine oli Ilus Helena, kes oli juba abielus Sparta kuninga Menelaosega. Paris läks Spartasse, kus kuningas ta soojalt vastu võttis. Parisel õnnestus Helena röövida. Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvab põllul soola, vastab küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, muutes ta tüdrukuks
Kui Menelaos koju tuleb, märkab ta, et naist pole ja kuulutab Troojale sõja. "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Menelaose vend Agamemnon saab kreeklaste ülemjuhatajaks. Otsiti kokku Kreeka kuulsaimad kangelased. Odüsseus on üks neist. Ta ei tahtnud sõtta minna ning seetõttu mängis hullu. Ta külvas põllul soola, vastas küsimustele jaburalt. Sõjamehed panid tema poja adra ette, et kui ta hull on, siis sõidab pojast adraga üle. Kuid Odüsseus ei riskinud poja eluga. Achilleus oli teine kangelane, kes oli saatuse fenomeni ohver. Ema oli hirmul ja proovis poega säästa, pannes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
