Elulugu Dmitri Ivanovits Mendelejev tuli ilmale 1834. aastal 2. veebruaril Siberis, Verhnie Aremzyani külas, Tobolski linna lähedal. Ta oli vene keemik. Poisile pandi nimi vanaisa järgi, kelle nimi oli samuti Dmitri. Mendelejev oli arvatavasti noorim oma 11, 13, 14 või 17 õestvennast. Täpseid andmeid laste arvu kohta pole teada, sest erinevates allikates on erinevad andmed. Peale isa ja ema surma läks 14aastane Dmitri kooli. 1849. aastal kolis vaesunud Mendelejev Peterburgi. Aasta pärast astus ta Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse, Musta mere põhjarannikule tervist parandama
Keila Kool Referaat Dmitri Mendelejev Koostas: Keila 2009 Dmitri Ivanovits Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk 2. veebruar 1907 Peterburi) oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849.a
Referaat 9. klass Lagedi 2017 SISUKORD 2.1 Elu enne perioodilisustabelit........................................................................5 2.2 Perioodilisustabel......................................................................................... 5 2 SISSEJUHATUS Referaadis kirjutan ma Dmitri Mendelejevist. Dmitri Mendelejev oli kuulus vene keemik, kes esimest korda lõi perioodilisustabeli. Otsustasin valida selle isiku, sest kõikidest teemadest paelus see mind kõige rohkem, kuna mulle meeldib inimeste kohta uurida. See on võimalus näha asju nende vaatenurgast ning uurida, miks ja kuidas nad tulid selliste ideede peale. Mendelejevi puhul huvitas, kuidas ta leiutas perioodilisussüsteemi? Referaadis saab Dmitri Mendelejevi kohta lugeda tema noorusajast,
Dmitri Ivanovits Mendelejev Dmitri Ivanovits Mendelejev oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Samuti oli ta Mõõtude ja Kaalude Palati juhataja, ning Vene keemiaseltsi asutaja. Uuris vedelike ja gaaside soojuspaisumist. Sündis Siberis Tobolski linnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. Peale seda kolis perega Peterburgi, kus lõpetas Peterburi pedagoogika instituudi
Dmitri Ivanovits Mendelejev (8. veebruar 1834 Tobolsk 2. veebruar 1907 Peterburi) Dmitri Ivanovits Mendelejev oli vene keemik. Mendelejev lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Mõnel juhul vaidlustas teiste keemikute poolt määratud aatommassid, kuna need ei sobinud tema loodud perioodilisustabeliga. Elulugu Sündis Siberis Tobolski linnas, seitsmeteistkümnelapselises perekonnas[1]. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. 1849. aastal kolis perega Peterburgi, kus 1850.
Clapeyroni võrrand võimaldab leida lihtsa seose, kergesti mõõdetavate makroskoopiliste suuruste vael. Nendeks on p Rõhk,T Temperatuut, V Ruumala. Valem p1*V1/T1 Mendelejev Clapeyron võrrand Mendeljeejev uuris Clapeironi võrrandit ning avaldas constandi R = 8,31 g/mol K Isotermiline protsess T on constant, valem : p1V1 =p2V2. Tegemist on pöörvõrdelise seosega ehk suurendamisel teine väheneb sama arv kordi. Nt: Jalgpalli pump, pallid, autorehvid. Graafikuks on hüperbol. Isobaariline protsess p on constant, Valem V1/T1=V2/T2. Tegemiston võrdelise seosega. Kui 1 suureneb siis teine suureneb sama arv kordi. Nt : Lõdva õhupall külmkapis ja päikese käes. Graafik on sirge. Isohooriline protsess V on constant, Valem p1/T1=p2/T2.Tegemist on võrdelise seosega. Kui 1 suureneb siis suureneb teine sama arv kordi. Nt : deodorandi pudel lõkkes, gaasiballoon tuleb hoida ohutus kauguses lahtisest leegist, jalgratta kumm päikese käes. ...
Perioodilisussüsteem Essee Aastal 1869 avastas vene keemik Dmitri Ivanovits Mendelejev perioodilisusseaduse ja koostas selle põhjal keemiliste elementide perioodilisussüsteemi. Perioodilisussüsteem on perioodilisusseadusel põhinev keemiliste elementide liigitus. Perioodilisussüsteemi on väljendatud enam kui 700 kujul, nii tasapinnaliselt kui ka ruumiliselt. Enim kasutatakse kahte väljendusviisi: nn. lühikest ja poolpikka tabelit. NSV Liidus ja Ida-Euroopa maades kasutatakse lühikest tabelit, mida oli soovitanud D
docstxt/125484752672320.txt
Tokyo, Kyoto. 10) Mida kujutas endast kastikord? inimesed oli seisuste järgi jagatud kastidesse. 11) Miks puhkesid Hiinas oopiumisõjad? et teha lõpp oopiumi sisseveole Hiinasse. 12) Kes on misjonär? Kes oli Aafrika kuulsaim misjonär? Miks? - Usulevitaja, David Livingstone, I eurooplane, kes läbis L-Aafrika rannikust rannikuni ja avastas Victoria joa. 13) Milliste avastustega on hakkama saanud järgmised teadlased? Mendelejev koostas 1869. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest Rutherford Pani aluse tuumaajastule, tänu sellele on võimalikuks saanud kiiritusravi, tuumajõujaamad jne. Freud nätas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajastub unenägudes, aga võib põhjustada lausa haigusi. Edison leiutas fonograafi, grammofoni ja elektrilambi. Bell leiutas telefoni
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine töö nr. 4 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 23.10.2015 1. Töö eesmärk CO2 molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (306 cm³), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm³), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat: 2) Kasutatud ained: CO2, kraanivesi 3. Töö käik 1) Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud kuiva kolvi ( 306 cm³). Tegin kolvi kaelale viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2) Juhtisin balloonist kolbi süsinikdioksiidi 8 minut...
president Willson USA-s? lõpetamiseks. Milles seisnes 17.oktoobri 1905 Sõna-koosolekute ja organisatsioonide manifesti tähtsus Venemaal? loomise vabadus. Riigituuma kokkukutsumine. Nimeta Vene kultuuri hõbeajastu Ivan Pavlov Pavlov'i refeksi esindajaid kirjanduses ja teaduses. Lisa kindlakstegemina nende teosed ja teadussaavutused. Dmitri Mendelejev Mendelejevi tabel Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Anton Tsehhov ,,Paks ja peenike"
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Kippi aparaat on gaaside saamise seade, milles tahke aine reageerib vedelikuga. Kippi aparaat koosneb neljast osast: reservuaariga reageerimisanum, pika toruga lehter, kraaniga gaasiärajuhtimistoru ja vedeliku, tavaliselt happe aurude püüdmisseadis. ...
1.Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), mõõteseadmed, tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. töövahendid ja kemikaalid 3. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb. Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Seejärel taas juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvimahu määramiseks täita kolbmärg...
· Mendelejevi tabel · Tänapäevane perioodilidustabel · Perioodilisustabel · Slaid 8 (Sarnaste elementide paiknemine tabelis) · Perioodilisustabli lahter · Periood · Rühm Sisuleht · Perioodilisustabeli seosed · Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades · Ülesanne 1 · Mõtlemisülesanded · Mõtlemisülesanded · Teemaga seotud lingid · Kasutatud materjal Perioodilisussüsteemi avastamine · Dimitri Mendelejev avastas 1869. aastal seaduspära elementide sütematiseerimisek s. · Mendelejev reastas http://fi.wikipedia.org/wiki/Dmitri_Mendelejev
Mendelejevi tabel Tänapäevane perioodilisustabel Perioodilisustabel Slaid 8 (Sarnaste elementide paiknemine tabelis) Perioodilisustabeli lahter Periood Rühm Sisuleht Perioodilisustabeli seosed Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades Ülesanne 1 Mõtlemisülesanded Mõtlemisülesanded Teemaga seotud lingid Kasutatud materjal Perioodilisussüsteemi Dimitri Mendelejev avastamine avastas 1869. aastal seaduspära elementide sütematiseerimisek s. Mendelejev reastas elemendid
Teadus ja tehnika Sissejuhatus • 19-20. sajand oli suurte muutuste aeg. Paljud avastused ja leiutised võeti kiiresti kasutusele. • Avastati rõntgenkiired, mis on leidnud suure ja olulise kasutusala • Tuumaajastu • Dmitri Mendelejev Max Karl Ernst Ludwig Planck • Sündis 1858. aastal Kieli linnas Põhja-Saksamaal. • 1878. aastal lõpetas ta Müncheni ülikooli • 1900. aastal jõudis Saksa füüsik otsusele, et energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa. Aatomi ehituse selgitamine • 1897. Aastal avastas inglane Joseph Thomson elektroni, • 1911. Aastal esitas teine inglane, Ernest Rutherford, planetaarse aatomimudeli, • 1913. Aastal valmis taanlase Niels Bohri töö vesiniku aatomist.
Hüdroksiidid Edgar Leht, Tauri Küla 10A 2010 Alused ehk hüdroksiidid · Keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone · koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Liigitus · LEELISED - vees lahustuvad hüdroksiidid Mendelejev tabeli I a & II a rühma elementide ühendid. · VEES PRAKTILISELT MITTELAHUSTUVAD ALUSED Kõikide ülejäänute metalli elementide ühendid. Hüdroksiidide keemilised omadused · Kõik hüdroksiidid reag. hapetega. Tulemus: sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O · Reag happeliste oksiididega. Tulemus: Sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O · Leelis reag. vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade () Ba(OH)2+CuCl2 =BaCl2 +Cu(OH)2 ()
1. Marie Curie- 1867-1934; Poola teadlane; Koos abikaasaga uurisid Prantsusmaal radioaktiivseid aineid; Ainuke naine, kellele on antub Nobeli preemia kahel korral 2. Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" 3. Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired 4. Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. 5. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene 6. Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise...
Muutused Filosoofias Kujunesid teadusteooriad, mis koigutasid tugevasti senist jumalakeskel maailmapilti. Osa inimesi poordus aga just senisest innukamalt usuliste otsingute teele. Sajandivahetusel levisid mitmesugused mustilised opetused. Muutused naiste elus Naised hakkaisd oma poliitiliste oiguste eest seisma, laienesid naistel voimalused haridust omada ja senisest rohkem hakati kaasa raakima kultuurimaailmas ja teadusmaailmas Leiutajad ja nende leiutised Charles Darwin(1809-1882) tootas valja opetuse, mis toi kaasa pohjaliku muutuse inimeste ettekujutusest maailmast Willhelm Conrad Rontgen(1845-1923)avastas x-ray kiired Ernest Rutherford(1871-1923)Kiiritusravi, tuumajoujaamad ja tuumarelvad Albert Einstein(1879-1955) relatiivsusteooria Dimitri Mendelejev(1834-1907) koostas nimekirja keemilistest elementidest ja tegi tabeli Louis Pasteur(1822-1895) uuris siberikatku ja sustis immuunsust loomadele selle vastu Sigmund Fre...
Valdkond Isiku täisnimi Eluaastad Mille poolest kuulus 1 Riigitegelane Vladimir 7 . oktoobril Venemaa poliitik, endine Venemaa Vladimirovits 1952 ..... president ja praegune peaminister. Putin 2 Teadlane Dmitri 8. veebruar Oli vene keemik, kes lõi keemiliste Ivanovits 1834 - 2. elementide , mile põhjal õnnestus tal Mendelejev veebruar ette arvata avastamata elementide 1907 omadusi. 3 Proosakirjanik Aleksandr 11. august Oli vene proosakirjanik, romantiline Stepanovits 1880 - 8. realist. Grinevski juuli 1932 4 Luulekirjanik Anna 23. juuni Oli vene luuletaja , Anna Ahmatova Ahmatova 1889 - 5. avaldas oma esimese luulekogu 1912.
Snasta perioodilisusseadus. $Kes ja millal selle avastas? -Dimitri Mendelejev; 1869 $ Millega algab iga periood? -Metallislise elemendiga $ Millega lpeb iga periood? -Mittemetalliga $ Mis on s-element? -s elemendid: vesinik, heelium ja kik IA ja IIA rhma metallid $ Mis on p-element? -p elemendid: -IIIA; VIIA elemendid. Lisaks vrisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. $ Mis on d-element? d elemendid: aatomites tituvad elektronidega d-alakihid. Kik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rhmad IB-VIIIB. $ Mis on f-element? -f elemendid: lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega tituvad 4f ja 5f alakihid. $ Mis on lantanoidid? -Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini jrjekorranumbritega 5771. $ Mis on aktinoidid? -Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavreetsiumini jrjenumbritega 89-103. $ Mis on lhike periood? Palju ne...
) Charles Darwin - evolutsiooniteooria, mis tõestab, et inimene pärineb ahvist ja on arenenud kaasaegseks homo sapiensiks, on suutnud kohaneda erinevate loodustingimustega. Andis teadmise, et inimene ei pärine Jumalast, vaid ahvidest. Wilhelm Röntgen - röntgenkiired, mis aitasid siseorganeid vaadelda, selle läbi meditsiiniline areng. Albert Einstein - paneb alguse relatiivsusteooriale, mis annab arusaama ajast ja ruumist, paneb aluse kosmoseajastule. Dimitri Mendelejev - koostab keemiliste elementide tabeli, mis annab süsteemi maal leiduvatele elementidele ja aitab tuvastada. Sigmund Freud - avastab inimese alateadvuse, aitab ravida vaimuhaigeid inimesi. Louis Pasteur - avastas bakterid, võimaldab vaktsiine haiguste vastu toota (vastumürgid viiruslikele haigustele) 5) Millise leiutise autorid on: (Milline on selle leiutise igapäevane mõju?) vennad Wrightid - lennundus, võimaldab läbida otse ja kiiresti pikka vahemaad, sõjapidamine.
1) Aatomi 2 osa ja osakesed, tuuma osakesed? Aatomi osad: tuum,elektronkate, Osakesed: prootonid, elektronid, neutronid, Tuuma osakesed: neutronid, prootonid 2) Neutron- Laeng 0, mass 1, tähis n , elektron- laeng -1, mass 0,0005, tähis e , prooton- laeng +1, mass 1, tähis b 3) Perioodi nr näitab elektrokihtide arvu, Rühma nr näitab väliskihi elektronide arvu, Aatomi nr näitab prootonite,elektronite, ja tuuma laengut 5) Peamised elemendid: Õhus- lämmastik,hapnik, Vees- hapnik,vesinik, Inimeses- hapnik,süsinik,vesinik, Maakoores- hapnik, alumiinium,räni , Universumis- vesinik, heelium 6) Kuidas muutuvad metallilised omadused rühmas ja perioodis ? Rühmas- ülevalt alla tugenevas, Perioodi: vasakult paremale nõrgenevad 7) Mitu rühma ja perioodi on tabelis ? 7 perioodi, 18 rühma 9) Elektroniskeemi koostamine aatomi kohta ? 10) Mis on isotoobid ? Isotoob on ühe ja sama keemlise elemendi aatomeid, mis erinevad neutronite arvu poolet tuumas. 11)...
Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatud ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetule...
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kippi aparaat, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2 - süsinikdioksiid Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja täita kolb veega ning mõõtesilindri abil määrata kolvi ruumala. Lõpetuseks fikseerida õhutemperatuur ja õhurõhk. Katsetulemused: Mass m1 (kolb+kork+õhk kolvis) m1=138,82 g Mass m2 (kolb+kork+CO2 kolvis) ...
Viimatiöeldud kohta annab tõestusi ka Columbia ülikooli teadlaste uuring, mille käigus tõestati, et vastsündinud lapsed õpivad magamise ajal. Uurijad on kindlad, et just tänu une ajal õppimisele suudavad imikud ümbritseva keskkonnaga kiiremini kohaneda8. Samuti on ajaloost teada fantastilisi näiteid, et nii mõnigi kuulus avastus on tehtud just magamise ajal. Näiteks nägi Nils Bohr aatomi ehitust unes ja perioodilisustabeli leiutaja Dmitri Mendelejev mõtles just magades välja, kuidas peaksid keemilised elemendid tema tabelis paiknema. Kõige huvipakkuvam on aga eelmise sajandi keskel sündinud metoodika, mis sai nimeks hüpnopeedia või nn uni-õpe ehk unes õppimine9. Hüpnopeedia seisneb mingisuguste helisalvestuste(1950ndatel aastatel helikassettide ja tänapäeval CD-plaatide) kuulamises magamise ajal. Esialgsed uuringud olid näidanud
1. Loetlege tasakaalu liigid ja iseloomustage neid. Ebapüsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendist eemale. Püsiv tasakaal. Kui süsteem viia tasakaalust välja, siis hakkab talle mõjuma nullist erinev resultantjõud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole. Ükskõikne tasakaal. Süsteemile mõjuv resultantjõud on igas asendis null. 2. Selgitage järgmiste mõistete tähendust: võnkumise hälve, amplitu ud, periood, sagedus, ringsagedus. 3. Tuletage sumbuvvõnkumise hälvet kirjeldav valem (7.10). Joonistage hälbe ajalist sõltuvust näitav graafik. 4. Defineerige mõiste ,,sumbuvvõnkumise relaksatsiooniaeg". 5. Mis juhtub võnkuva süsteemiga, kui sumbuvustegur saavutab krii tilise väärtuse (7.17)? Missuguse kuju võtab hälbe ajalise sõltuvuse graafik? 6. Mis on harmooniline võnkumine? Millised on tema tekkimise tingimuse d? 7. Tuletage har...
11) Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? 12) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. 13) Milliseid elemente tundsid alkeemikud? 14) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on tänapäeval teada maailmas? 15) Kuidas tähistati keemilisi elemente vanasti ja kuidas tänapäeval? 16) Mis on isotoop ja tuua mõned näited nende kohta. 17) Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks? 18) Kuidas koostas vene keemik Dmitri Mendelejev oma perioodilisustabeli? 19) Millest koosneb perioodilisussüsteem? 20) Mida nimetatakse rühmaks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida näitab A-rühma number? 21) Mida nimetatakse perioodiks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida ta näitab? 22) Mis on pikad perioodid ja mis on lühikesed perioodid? 24) Millised omadused muutuvad või jäävad samaks, kui liikuda perioodis vasakult paremale? 25) Millised omadused muutuvad või jäävad samas kui liikuda rühmas ülevalt alla?
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Lahuse kontsentratsiooni määramine töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Tuuli Viliberg EAEI 12 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Jekaterina Gorohhova 20.10.2011 03.11.2011 1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm 3), tehniline kaal, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. 3. Töö lühikirjeldus Kõigepealt kaalusime tehnilisel kaalul korgiga varustatud 300 cm 3 kuiva kolvi m...
Saksa ja Prantsusmaa kapital. Lõuna-Venemaa - kivisüsi, metalurgiatööstus. Prants. Beliga kapital. Bakuu - Inglsimaa kapital. Naftatööstus. Odessa - Nikolao Iasi ehitada samparetehase Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. 1890 - II MS oli Venemaal peaaegu iga aasta nälg. Kultuur - Hõbeajastu. Palju kirjanikke. Sai alguse vene ballett. Pani aluse Serglei Djagilev. Maailmatuntud teadlased. Mendelejev, Pavlo. 1. Veebruarirevolutsioon Venemaal a) põhjused - Petrogradi (Peterburi) vilets varustamine toiduainetega, sõda, jõu kasutamine. b) käik - 23.02.1917 tuhanded naised tulid Peterburi tänavatele meelt avaldama, nad nõudsid leiba ja sõja lõpetamist. Politsei ja sõjavägi üritas meeleavaldust jõuga laiali ajada, kuid see suurendas rahva pahameelt veel enam. Rahutustest sai problemaatiline üldstreik. 26.02
9) Mida nimetatakse elementaarlaenguks (näited)? Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? 10) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. 11) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on tänapäeval teada maailmas? 12) Kuidas tähistati keemilisi elemente vanasti ja kuidas tänapäeval? 13) Mis on isotoop ja tuua mõned näited nende kohta. 14) Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks? 15) Kuidas koostas vene keemik Dmitri Mendelejev oma perioodilisustabeli? 16) Mida nimetatakse rühmaks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida näitab A-rühma number? 17) Mida nimetatakse perioodiks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida ta näitab? 18) 19) Millised aatomi omadused muutuvad või jäävad samaks, kui liikuda perioodis vasakult paremale? 20) Millised aatomi omadused muutuvad või jäävad samas kui liikuda rühmas ülevalt alla? 21) Sõnasta tänapäevane perioodilisusseadus. 22) Mida näitab ehk millega võrdub aatominumber?
Laboratoorne töö 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2, Töö käik 1. Kaalun tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~ 300 cm3 kuiva kolvi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. 2. Balloonist juhin kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgen kolbi kiiresti korgiga ja kaalun uuesti (mass m2). 4. Juhin kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgen korgig...
Pikem: Aatom on väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. 2) Mis asi on ideaalne gaas? Milleks seda vaja on? Ideaalne gaas - gaas, milles molekulidevahelised tõmbejõud puuduvad, tegelikkuses ideaalseid gaase ei ole. Pikem: Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata. 19. sajandi keskel ühendasid Dmitri Mendelejev ja Benoît Clapeyron Boyle'i- Mariotte'i seaduse, Charles'i seaduse ning Gay-Lussaci seaduse üheks valemiks, mida tuntakse ideaalse gaasi võrrandi nime all. Ideaalse gaasi valem võeti kasutusele seepärast et tavaline maailm on liiga keeruline, ideaalse gaasi omadused on: · Molekulid on punktmassid · Põrked seintega on elastsed · Molekulide vahel puudub vastastikmõju 3) Mida näitab rõhk? Kui palju on normaalne rõhk (paskalites)?
Tabasalu Ühisgümnaasium FOSFOR Referaat Koostaja: Vivian Ruumet 11. A klass Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................................... 3 Füüsikalised omadused ....................................................................................................................................... 3 Valge fosfor ........................................................................................................................................................... 3 Punane fosfor ...................................................................................................................................................... 4 ...
kuulsuse tõi. Teos valmis aastatel 1870-1873 ja on hea näide kriitilisest realismist. See toob avalikkuse ette ühiskonna varjuküljed, olles nii sotsiaalsete olude kriitikaks. Stiil sarnaneb natuke ka Adamson Ericule, eriti taustas, kuid on siiski realistlikum ja värvid vaoshoitumad. Suurima osa tema loomingust moodustavad portreed. Ta maalis peaaegu kõiki oma kaasaja progressiivseid kultuuritegelasi ja teadlasi (nt Lev Tolstoi, Nikolai Pirogov, Pavel Tretjakov, Dmitri Mendelejev, Anton Rubinstein, Mihhail Glinka, Valentin Serov jpt). Mis on point: Arvan, et sellel ajal, kui ta elas, oli nende tööde point olnud lihtsalt raha peal väljas. Kasutades ära oma annet ja haridust Peterburi Kunstide Akadeemias oli see lihtsalt töö, nagu iga teinegi. Kuna ma ei saanud eriti informatsiooni tema armastuse suurusest kunsti vastu, ei oska ma öelda, kas talle see ka meeldis, või oli ta nagu robot, tehes pilte vaid nö. enese müümiseks ja/või leiva teenimiseks
Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m 2). 4. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi (mass m 2) ...
Laboratoorne töö nr 4 1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. 3. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1).Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätk...
*Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut ...
Kordamine kontrolltööks II Mõisted nukleonid, prootonid, neutronid, elektronid, aatomituum, massiarv, tuumalaeng, isotoop, prootium, deuteerium, triitium, D. Mendelejev, perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o
1. Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kippi aparaat. Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka...
Marie Curie- 1867-1934; Poola teadlane; Koos abikaasaga uurisid Prantsusmaal radioaktiivseid aineid; Ainuke naine, kellele on antub Nobeli preemia kahel korral Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel Louis Pasteur-1822-1895...
TERMODÜNAAMIKA Võrdlus mehaanikaga · Keha-termodünaamiline keha · Kogu keha käitumine ühtemoodi punktmass, keha oleku muutused (jää-vesi-aur) · Erinevused mehaanikas vaatleme asukoha muutust ja seda põhjustavaid tegureid; termodünaamikas olekumuutuseid ja seda põhjustavaid tegureid · TDs ruumiline asukoht pigem sekundaarne, uuritakse olekumuutuseid · Oleku kirjeldamiseks võetud kasutusele 3 parameetrit rõhk, ruumala, temperatuur Mida kirjeldavad parameetrid · Rõhk pindala kohta tulev jõud, tekib molekulide põrgetel keha ümbritseva keskkonnaga · Temperatuur keha siseenergiat iseloomustav suurus · Ruumala aine hulka iseloomustav suurus Esimene süsteem Termodünaamilisi seoseid hakatakse kirjeldama ideaalse gaasi abil. Ideaalne gaas 1) molekulidevahelised jõud puuduvad 2) molekulid on punktmassid Sellises süsteemis kirjeldatakse termodünaamiliste parameetrite vahelised seosed ja ...
..... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................... 9 Sissejuhatus Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem on keemia õppimise alustaladeks. Need on algteadmised, ilma milleta on keemiat edaspidi väga raske omandada ja erinevaid reaktsioone ning aineid ette kujutada. Keemias tuleb pidevalt tegeleda elementide perioodilisustabeliga ehk Mendelejevi tabeliga (tabeli lõi vene keemik Dmitri Mendelejev aastal 1869). Seega on väga oluline tunda ja teada tabelit ja osata sellest võimalikult palju olulist informatsiooni ühe või teise elemendi kohta välja lugeda. Aatomi ehitus Aatom- aineosake, mis koosneb positiivse languga tuumast ja negatiivse laenguga elektronkattest. AATOM AATOMITUUM ELEKTRONKATE TUUMAOSAKESED ELEKTRONKIHID
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 4 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm 3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti välte...
aurutamist saadud siirupitaolist jääki, segas liiva ja puusöega. Brand sai tulemuseks ebatavaliste omadustega aine, mis helendas pimedas. Keeva vette visatud tükk eraldas aurusid, mis põlesid õhus tiheda valge suitsu eraldumisega, mis vees lahustamisel moodustas happe. 1680.a. sai Inglismaal fosforit Boyle. 1743.a. leidis keemik A. Marggraff fosfori saamise täiuslikuma meetodi ja avaldas oma andmed avalikult. Valge fosfor(P) on tahke kristalne aine. 1870. aastal D. J. Mendelejev ennustas elementi järjekorra numbriga 87. Alles 1931. aastal kasutas Ameerika füüsik Fred Allison niinimetatult magnet-optilist uurimismeetodit ja leidis mineraal lepitoliinist kauaoodatud ekatseesumi. Ta pani sellele nimeks Virgiinium (V) ja ruttas selle sümbolit kirjutama tühjaks jäänud 87-sse ruutu. Kuid see oli ebaõnn, sest magnet-optiline meetod, mida Allison kasutas, oli ekslik oma põhiprintsiibis. 1938. aasta
tina, raud, plii. Mittemetallidest oldi tutvust tehtud väävli ja süsinikuga. Kui kaugele on jõutud elementide avastamisega tänapäevaks? Teaduse arenguga kasvas kiiresti ka elementide arv. 1789. aastal avaldas prantsuse keemik Antoine Lavoisier esimese tänapäevase keemiliste elementide loendi, mis sisaldas 33 elementi. Tõsi, kõiki neist ei peeta enam tänapäeval keemilisteks elementideks – lisas see prantsuse keemik oma nimekirja ka valguse ja soojuse. Kui Dmitri Mendelejev 1869. aastal oma perioodilisustabeli koostas, oli seal juba 66 elementi. Keemilise elemendi defineerimine aga sama tuumalaenguga aatomite liigina on puhtalt 20. sajandi seisukoht. Vahest on ehk huvitav märkida, et 2006. aasta sügisel teatati elemendi nr 118 saamisest, ometi pole aga elementi nr 117 veel laboris saadud. Kuidas tähistada keemilisi elemente? Igal keemilisel elemendil on oma nimetus ja tähis (sümbol). Kui alkeemia perioodil olid need
elemendi ladinaakeelse nimetuse esitähest või mõnest järgnevast tähest. 16) Mis on isotoop ja tuua mõned näited nende kohta. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, millel on sama prootonite arv, aga erinev neutronite arv. 17) Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks? Süsteem, kus keemilised elemendid on paigutatud mingi tunnuse või seaduspärasuse alusel tabelisse. 18) Kuidas koostas vene keemik Dmitri Mendelejev oma perioodilisustabeli? Ta paigutas sel ajal tuntud elemendid aatommasiis järgi kasvuritta ning siis sarnaste omadustega elemendid üksteise alla. 19) Millest koosneb perioodilisussüsteem? Koosneb keemiliste elementide nimetustest, sümbolist, aatommassist, tuumalaengust ja järjekorra numbrist. 20) Mida nimetatakse rühmaks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida näitab A-rühma number? Rida ülevalt alla ja A-rühma number näitab väliselektronide arvu.
Seega aatommass on võrdne prootonite ja neutronite massi summaga. Aatommass on aatomi mass amü-tes. Tuuma ümber tiirlevad elektronid. Elektron on laenguga. Kõik elektronid moodustavad elektron- katte. Elektronid asuvad eri kihtidel: 1. kihil max 2 e 2. kihil 8e 3. kihil 18 e 4. kihil 32 e väliskihil võib max olla 8e (ehk oktett). C aatomi planetaarne mudel ( tee joonis ) Perioodilisussüsteemi. Avastas D. Mendelejev 1869 aastal ja kehtib tänaseni. Elemendid on reastatud tuumalaengu kasvu järgi. Sellise järjestuse puhul ilmnes, et elementide omadused hakkasid korduma. Sarnaste omadustega elemendid on ühes rühmas. Rühmad ( ülevalt alla ) Perioodid kulgevad vasakult paremale. Perioodid algavad metallidega ja lõpevad mittemetallidega. I A rühm leelismetallid II A rühm leelismuldmetallid VIIA rühm - halogeenid VIIIA rühm - väärisgaasid
ja SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper. · Antoine-Henri Becquerel - oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse, selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia. Tema järgi on nimetatud ühik bekrell. · Charles Darwin - oli inglise loodusuurija, kes pani aluse evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". · Dmitri Mendelejev - oli vene keemik, lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. 1869. aastal esitles uut keemiliste elementide süstematiseerimist. · Edward Jenner - oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini. Jenner avaldas oma katsetuste tulemused esmakordselt 1798.a. · Guglielmo Marconi - oli itaalia insener, keda peetakse raadio leiutajaks. · Heinrich Rudolf Hertz - oli saksa füüsik
Aine ehituse alused I Aatomid (atomos jagamatu kr.k.) Aatomi sisestruktuur ei ole soojusõpetuses ja molekulaarfüüsikas sisuliselt oluline. Aatomi ehitust uurib aatomi- ja tuumafüüsika. Aatom koosneb tuumast ja tema ümber tiirlevatest elektronidest. Tuum omakorda koosneb prootonitest ja neutronitest, mida ühtselt nimetatakse nukleonideks. Praegu tuntakse ca 118 (arv on vaieldav) erineva keemilise elemendi aatomit. 2009a nimet 112. element (vesinikust 277 korda raskem) ilmselt Koperniku nime järgi. Neist 92 esinevad iseseisvalt looduses, ülejäänud on nn tehiselemendid, mida inimene saab luua laboris ja mille püsivus on väga lühiajaline. Ühe keemilise elemendi aatomid on kõik absoluutselt identsed! Perioodilisustabel Aatomid on kantud perioodilisustabelisse prootonite arvu kasvamise järjekorras. Neutraalses aatomis on prootonite arv võrdne tuuma ümber ti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
