Kordamisküsimused rakubioloogias: Molekulaarbioloogia on teadus bioloogiliste makromolekulide struktuurist ja funktsioonist, nende biosünteesi mehanismidest ja regulatsioonist. 1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisaval...
Biokeemia 1.Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg pä...
1. Auto sõitis Tallinnast Tartusse, vahemaa oli 200 km. Esimesel 100 km-l oli kiirus 50 km/h, siis aga 100 km/h . Missugune oli keskmine kiirus? Teel oldud aeg t=100/50+100/100=2+1=3h. Keskmine kiirus v=200/3=66.6km/h. Kiirus ei keskmistu mitte läbitud teepikkuse, vaid teel oldud aja kaudu. 2. Paadiga tuli mööda jõge ära käia naaberkülas, mis asetses 5 km allavoolu. Sõudja suutis paadi kiiruse hoida 5km/h vee suhtes, voolu kiirus oli 3 km/h. Kui kaua aega oli sõudja teel? Sinna sõitis kiirusega 5+3=8km/h, aeg 5/8=0.625h. Tagasi sõitis kiirusega 5-3=2km/h, aega 5/2=2.5h. Kokku oli teel 3.125h=3h 7min 30s. Lisaküsimus: kui kaua oleks sõudja teel olnud kui voolu kiirus oleks olnud 5 km/h? (Ei saabugi tagasi). 3. Kui kõrge on torn, kui sellelt kukkuv kivi langeb 3s? Valem: s=at2/2=9.8*32/2=44.1m. Kiirendusega liikudes läbitud teepikkus suureneb aja ruuduga võrdeliselt. 4. Tütarlapselt korvi saanud noormees hüppas 300 m kõrguse pilvelõhkuja ...
-) Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. * Endoplasmaatiline retiikulum ehk ER tsütoplasma võrgustik. Omane päristuumsele rakule ning tema ehitus on membraarse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem. Läbi ER'i toimub ainete rakusisene liikumine. * Ribosoom koosnevad suuremast ja väiksemast alamüksusest. Ribosoomides toimub kõikide valkude süntees (mujal ei toimu). -) Alamüksused koosnevad rRNA ja valgu molekulidest. -) Ehituses puuduvad membraanid. * Lüsosoom ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. * Golgi kompleks organell, mis koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest stistsernikestest, põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest. Seda on vaja, sest seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ja pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse. Lisaks sellele osaleb ta ka rakumembraani uuenemises. * Mitokonder ja kloroplast on kahemembraarsed organellid.
Jagunevad rasvadeks, õlideks, vahadeks ja steroidideks. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, mis koosnevad rasvhapete estritest ja glütseroolist. Lipiidid on vajalikud a) rakukesta koostises, nt fosfolipiidid ja kolesterool b) energia talletamiseks c) (mõnede hormoonide valmistamiseks, nt steroidid, sh östrogeen ja testosteroon) d) (temperatuuri säilitamiseks) e) rakkudevaheliste signaalide edastamiseks f) rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks 27. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanid koosnvad peamiselt lipiididest (fosfo- ja glükolipiidid) ning valkudest. Rakumembraani valgud võivad paikneda membraani välisküljel, siseküljel või läbivad membraani. Välisküljel paiknevad valkudel on sageli retseptori funktsioon. Enamikul rakkudel on membraanipotentsiaal, st välis- ja sisekeskkonna vahel on potentsiaalide vahe. Loomarakkude rakumembraanidel esinevad mikrohatud, mis suurendavad membraani pinda. 28. Suhkrute lühiiseloomustus. Milleks vajab rakk suhkruid
millele vee lisamisel moodustuvad lipiidmembraaniga kerakesed, mis sisaldavad enda sees kas nukleiinhappeid või valke. Rakutekke hüpotees: 5. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad - Ürgrakku ümbritsev membraan võis koosneda ka pindaktiivsetest peptiididest või peptiididest + rasvhapetest ja hüdrofoobsetest alkoholidest: miks see hüpotees on hea? · Kaasaegsete rakkude membraanid koosnevad hüdrofoobsete lipiidide kaksikkihist, mida ei läbi hüdrofoobsed molekulid (nt suhkrud). Need lähevad rakku läbi membraanis paiknevate valguliste kanalite. · Ürgrakule oleks ainult lipiididest moodustunud membraan liiga hüdrofoobne ja selline rakk ei saaks hästi keskkonnast kätte toitaineid. Ilmselt omandas ürgrakk keskkonnast aineid difusiooniga ja selleks ei sobi väga hüdrofoobne membraan.
· Mahla filtreerimine Filtreerimiseks kasutatakse erinevaid materjale: o Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal. Tema peamine osa koosneb magneesiumsilikaadist peenikeste paralleelsete kiududega o Perliit- vulkaanilise päritoluga kivim o Tselluloos- pöökpuu või okaspuu puidust o Diatomiit- peamiselt ränivetikate (diatomeed) kodadest koosnev settekivim o Membraanfiltrid: Atsetaat tselluloosist tehtud membraanid on vähe pikaajalised, keemiliselt vähe stabiilne, temperatuuri tundlik. Keraamilised membraanid on kõrge keemilise, mehhaanilise ja temperatuuri vastupidavusega. Neil on pikk kasutusiga. Metallmembraane valmistatakse kas metallpulbrist või perforeeritud laseriga õhukest metalllehest. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse mahla selitamiseks? Lühidalt kirjeldada neid 5. Milliseid reagente kasutatakse mahlade selitamiseks? 6
mitokondriaalsesse elektronide transpordi ahelasse (mETA), sest neid oksüdeeritakse mETAs. Need ühendid on: (õige variant alla kriipsutada) a. ATP ja CO2 b. CO2 ja FADH2 c. FADH2 ja NADH d. NADH ja ATP e. FADH2, NADH ja ATP Kloroplastid Kloroplastide suurus. Diameeter : 2-10 mikromeetrit Paksus : 1 mikromeeter Kloroplastide peamised kompartmendid ja membraanid. Ümbritsetud kahe membraaniga – sisemembraan ja välismembraan. Lisaks ka kolmandat tüüpi membraan : tülakoidide e. Lamellide membraan. Strooma – kloroplastide sees väljaspool tülakoide paiknev piirkond Luumen – tülakoidide siseruum. Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad. - Valguse absorptsioon. Valgusenergia neeldumine ja selle muutmine keemiliseks energiaks
Lokulaud (lokk, lokits, lõkulaud, kola, kolk, kolklaud, kloba, orjapill) Heliraud (tagiraud) . Pingipill (tuhkapill) Jauram (loogapill, umba, sokuloku) Käristi koosneb käepidemega hambulisest võllist ja selle ümber pöörlevast puuraamist, mille sees olev puulaast vastu hambaid puutudes käriseb. Käristiga hirmutati loomi (hunte). Kilk (ristik) Parmupill (konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel) Membranofonid väriseva membraaniga pillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Põsepill Kammipill Trumm Aerofonid õhkpillidAerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vuripuu Vurr Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) Rukkirääk (osjapill) Putkepilli (härjapill) Pajupilli (vilepill, haavapill, pöörpill) Pardipill (savipiilu, savipill) Roopill (kõrrepill, rukkipill) Pöörpill ehk sõrmiline (sõrmuline, sõrmlik, sõrmik, käsiline)
eelkõige suhkruks, kasutades valgusenergiat. Kloroplastides toimub valgusenergia sidumine Kloplast*- taimerakkude ja päristuumsete vetikate organell, kus toimub fotosüntees. Bakterites toimub fotosüntees raku sisemust täitvas tsütoplasmas. Päristuumsetel spetsiaalses organellis, mis leidub kõikide taimede ja vetikate rohelistes osades. (30-40 tk ühes rakus) Fotosünteesi valgust vajavad etapid toimuvad tülakoidi membraanis. Tülakoidi kogumikke nim graaniks. Membraanid sisaldavad pigmente, olulisem neist klorofüll. Kloroplasti sisemuses stroomas asuvad vees lahustunud valgud ja DNA molekul. Fotosüntees toimub kahes etapis 1. Valgustaadium. Vajatakse päikeseenergiat. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti tülakoidi membraanis. Lähteaineks on vesi ja lõppsaaduseks hapnik, vesinikioonid, ATP. 2. Pimedusstaadium. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas. Reaktsioonideks vajaminem energia ATP saadakse valgusreaktsiooni
väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid) a) Na+ b) Cl- c) glükoos Negatiivsete ioonide (anioonide) liikumine väljast sisse on soodustatud positiivse poolt. 16. Tagurpidi töötav ioonpump: a) loob rakumembraanile pumbatava iooni gradiendi b) võimaldab ATP efektiivset hüdrolüüsi c) võimaldab ATP sünteesi 17. Erütrotsüütides on summaarne O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O 2 liikumisele erilist takistust. Kuidas see võimalik on? V: Totaalne O2 kontsentratsioon erütrotsüütides hõlmab ka selle osa O 2, mis on seostunud hemoglobiiniga. Vaba O2 kontsentratsioon on erütrotsüütide sees ja ümbritsevas vereplasmas võrdne. 18. Seletage modifitseerimise kaudu toimiva transpordi põhimõtet. Rakku sisenenud molekul ei ole enam võimeline rakumembraani läbima ja rakust väljuma. Selle tulemusena hakkab rakus sees akumuleeruma modifitseeritud molekul
väikestele veeslahustuvatele molekulidele, ka veele, ning hoiab membraani painduvana. Valkude ja lipiidide suhe on eri membraanides erineb. Plasmamembraanides 1, müeliinis 0,32 ja mitkondrite sisemembraanides 3,2. Mida rohkem valku, seda aktiivsema metabolismiga rakk. Maali-Liina, jaanuar 2012 Membraanide ül: Tänu lipiidsele kaksikkihile saavad membraanid eristada erineva keemilise koostisega regioone. Membraani läbivad rasvlahustuvad molekulid. Membraanides endis toimuvad keemilised reaktsioonid. Membraanides olevad TRANSPORTVALGUD ja RETSEPTORVALGUD. Vahendavad suhtlemist eri rakkude vahel, ka kudede moodustumist. 1 Ainete transport läbi bioloogiliste membraanide.
(osaleb vere hüübimises). Mineraalained, eriti naatriumkloriid, etendavad määravat osa püsiva osmootse rõhu säilitamisel veres. Vereplasma osmootne rõhk plasmas lahustunud ainete kontsentratsioon (norm 7,3 atm). Plasma osmootse rõhu reguleerimine on tähtis sisekeskkonna püsivuse ehk homeostaasi säilitamiseks. Kui rakuvaheline vedelik muutub hüpotooniliseks (rõhk väheneb), siis vesi liigub rakkudesse, tekib rakkude turse. Kui see jätkub, siis rakkude membraanid võivad puruneda. Hüpertoonilises keskkonnas (rõhk suureneb) rakud kaotavad vett ja kuivavad ära. Veregrupid. Vere andjat nimetatakse doonoriks, vere saajat retsipiendiks. Vereülekande puhul arvestatakse erütrotsüütide omadust teatud tingimustel trombideks kokku kleepuda. Seda nähtust nimetatakse aglutinatsiooniks. Erütrotsüütide aglutinatsioon põhjustab raskeid häireid ja võib saada surma põhjuseks.
membraanipotentsiaal K+ ioonide väljumise arvel 41. Membraanipotentsiaalist sõltuvate Na+ kanalite puhke- (refraktsiooni) periood on oluline Aktsiooni potentsiaali ühesuunaliseks liikumiseks 42. Kuidas on võimalik vältida H+ATPaasi funktsioneerimisega kaasnevat membraani hüperpolariseerumist? Nii katioonide impordi kui anioonide ekspordiga TEST 10 1. 2,4 DNP (2,4 dinitrofenool) teeb mitokondrite membraanid prootonitele läbitavaks ja kaotab prootonite kontsentratsiooni erinevuse membraani eri pooltel. Mis juhtub loomaga, kellele on süstitud DNP lahust mitmel korral eksperimendi jooksul? Sünteesib vähem ATP-d 2. Rasvhape oksüdeerub 10-ks AcCoA molekuliks. Kui palju GTP/ATP-d tekib nendest vahetult tsitraaditsükli reaktsioonide tulemusel? 10 3. Kui tsitraaditsüklisse siseneb üks AcCoA molekul, mitu ATP ja GTP molekuli kokku tekib
kandja DNA või RNA. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. Kogu pärilik info paikneb üksnes DNA molekulides. Seetõttu on oluline, et ta säilitaks oma nukleotiidse järjestuse sõltumata rakusiseste või välistingimuste muutustest. Päristuumsete organismide kromosoomid paiknevad rakutuumas ja seda ümbritsevad membraanid kaitsevad DNA-d. Seejuures kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes ka ise küllalti vastupidav. Ehkki üksiku vesiniksidemeenergia on suhteliselt väike, võib neid ühes DNA molekulis olla miljoneid. See muudabki biheeliksi äärmiselt stabiilseks. Biheeliksi kaheahelalisus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias. Üks DNA ahel on teise ahela ,,pöördpilt". See tuleneb komplementaarsusprintsiibist
rakukesta tsütoplasmast Tonoplast – membraan, mis eraldab vakuooli tsütoplasmast Plasmodesm – rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Koosnevad fosfolipiididest ja valkudest. Kahes kihis – keskel fosfolipiidid (hüdrofoobne osa), kummalgi pool välisküljel valgu molekulid (hüdrofiilne osa), membraani sees erineva funktsiooniga valgud: transport, retseptor, ensüüm; Need membraanid on poolläbilaskvad – osa aineid läbivad membraane väga raskelt, teised väga kergelt, isegi kõrgema kontsentratsiooni suunas Membraanid on nö iseparanevad – membraani rebenedes organiseeruvad fosfolipiidid automaatselt uuesti. Ainete transport läbi membraanide Hüdrofoobse vahekihi tõttu ei pääse polaarsed molekulid membraanist läbi – selleks on vaja eraldi transportvalke ◦ Perifeersed valgud, retseptorvalgud, transportvalgud, pinna antigeenid, millel on
metabolismi nii biomassi tekitamiseks kui energeetilisteks vajadusteks. Mõned sissevoolud võivad olla steriilsed (ilma mikroobideta), kuid pärast veekogusse jõudmist tekib sinna sobivate mikroobide populatsioon. Kus võib leida termofiilseid mikroorganisme Kuumaveeallikates, Vulkaanilistes väävliallikates, Mere põhjas (magmaga kokkupuute alad), Eriti arhebakterite hulgas, metanogeenid ja väävli oksüdeerijad, Tahkemad membraanid, rohkem küllastunud rasvhappeid, termostabiilsed valgud ja ribosoomid, väikesed rakud Nimeta mõni miktoob, mida kasutatakse reostuse indikaatorina - Escherichia coli Dünaamika 2 põhitüüpi - 1)välisfaktorite rütmilistest muutustest tingitud - ööpäevane ja sesoonne dünaamika, aastatevahelised erinevused, mis on tingitud Päikese tsüklitest; 2)suktsessioon - ühe koosluse järgnemine teisele, põhjustatud keskkonna kindlasuunalisest muutumisest, tavaliselt pöördumatu.
Kordamisküsimused analüütilises keemias 2009/2010 õppeaasta 1. Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused. Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi: · Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis · Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused (kontsentratsioonid) 2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel; · Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; · Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; · Ülejäänud meetodid- kromatograafia komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahe...
7. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Prokarüootides(bakterid, ürgbakterid) puudub piiritletud tuum ning tunduvalt vähem organelle kui eukarüootides(taime, seene, loomariik, protistid?!) 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanide koostisse kuuluvad peamiselt fosfolipiidid ja valgud. Fosfolipiidid paiknevad rangelt kahekihilistena, valgud aga hajusalt kas nende peal või vahel. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. 9. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Eukarüootse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsistrenikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ehk endoplasmaatilise retiikulumi.(ER) 1) karedapinnalisel ER`il paiknevad ribosoomid. 2) siledapinnalisel ER´i membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist
Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Kapatsitatsiooni läbinud sperm peab penetreerima cumuluse ja seostuma zona pellucidale enne akrosomaalreaktsiooni. Seostumist kontrollib ZP3 (hiires) ja seda äratundvad valgud. Sperm seostub ja siseneb külg ees Akrosomaalreaktsioonil lõhkeb akrosoom ja väljuvad hüdrolaasid. Nende abil lüüsib sperm zonasse augu ja membraanid saavad sulanduda. Spermi ja munaraku membraanide ühinemisel liiguvad munarakku spermi pronukleus, tsentriool ja vibur. Polüspermia vältimine - aeglane blokk. Kuna munarakuni jõuab ainult 200 spermi, pole kiiret blokaadi vaja. Aeglane blokaad toimub kortikaalreaktsiooni abil: kortikaalgraanulid vabastavad oma sisu perivitelliinruumi. Proteasoomid lõikavad vitellinkesta ja raku-membraani omavahel lahti, vahe suureneb ja tekib viljastumiskest, millest spermid läbi ei pääse. 4
Madal pH takistab ka bakterite endospooride idanemist. Paljudele konservidele lisatakse äädikat. Juustus leidub propioonhapet. Hapukapsas sisaldab piimhapet ja veidi ka äädikhapet. Piimhapebakterite poolt sooles loodud happeline keskkond (eriti tekitatav atsetaat!) takistab roisubakterite arengut sooles. Maomahla happesus tapab enamuse toiduga allaneelatud mikroobidest. Atsidofiilid harjunud elama happelises keskkonnas, aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda Oma elutegevuse käigus hapestavad keskkonda atsidofiilid, kääritaja bakterid Oma elutegevuse käigus muudavad keskkonda aluseliseks alkalifiilid, tsüanobakterid? 17. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) konservantidena. Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku
o akrosomaaljätke - akrosomaalreaktsiooni II osas moodustuv struktuur, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on kaetud bindiiniga o bindiin – kõrgelt liigispetsiifiline valk, millega tagatakse liigispetsiifiline viljastumine, mis leiab munaraku pinnal retseptori o Viljastuskühmuke – spermi ja munaraku ühinemisel moodustuv struktuur, membraanid ühinevad ja sperm siseneb munarakku Polüspermia vältimine (kiire ja aeglane blokaad) Organismi normaalne arenemine tagatakse ainult juhul, kui emas- genoomiga liitub vaid üks isasgenoom. Mitme spermi olemasolul munarakus tekib multitsentriline mitoos, mille tagajärjeks on aneuploidsed tütarrakud ja arengu katkemine. Tähtsaks teguriks on ka spermide arvu reguleerimine viljastumiskohas. Kõige üldisemad on polüspermia takistamiseks munaraku kiire ja aeglane blokaad
4. Plastiidid Taimeraku organellid: Makroorganellid: kloroplastid Mikroorganellid: mitokonder Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa elusa osa elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakumembraan (8) reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil. Plasmodesmid ülipeened tsütoplasmaniidid, mis seovad rakke omavahel. Endoplasmaatiline retiikulum e. võrgustik (ER või EPV) membraaniga ümbritsetud ja omavahel ühendatud kanalid ja nende laiendid (tsisternid). Eristatakse siledat ja karedat retiikulumi. Kare (7)
BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataa...
3. Mida tähendab amfifiilsus ja millised lipiidid on amfifiilsed? Glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfifiilseid (= amfipaatseid) molekule, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annavad molekulile hüdrofoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki, mille kaudu seonduvad erinevad aminoalkoholid ja mille tulemusena moodustub molekulis polaarne tsenter. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. 4. Millised lipiidid kuuluvad bioloogiliste membraanide koostisse? Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. 11 Taimerakkude membraanides sarnast funktsiooni täitvate steroolide ehk fütosteroolide
Helide võimendumine toimub keskkõrvas. Sisekõrv: Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Helide transduktsioon toimub sisekõrvas. Kuulmine: ● Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained ● panevad trummikile võnkuma ● kuulmeluukesed võtavad võnked vastu ● võimendavad need ning annavad edasi teole ● teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid ● need omakorda kuulmisrakkude kiud ● helivõnked muutuvad närviimpulssideks ● kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Helikõrguse eristamine sisekõrvas toimub kahel viisil: kohateoorial ja sagedusteoorial. Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli kohateoora ja madalamate helide puhul sagedusteooria. alla1000Hzhelid(madalad)- sagedusteooria üle1000Hzhelid(kõrged) - kohateooria
Valgud muudavad enda külge seotud ühendid vees lahustuvateks. 2. Amfoteersus (happelisus/aluselisus) Valgud on amfoteersed, s.t. neil on nii happelised kui aluselised omadused. Happelised AH annavad valgule happelised omadused, aluselised AH aga aluselised omadused. Valgud osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises. 3. Kolloid-osmootsed omadused Rakk koosneb tuumast, tsütoplasmast, membraanist ja rakukestast. Valkudest ja lipiididest koosnevad membraanid katavad kogu tsütoplasmat rakumembraanina, mis reguleerib ioonide ja molekulide sisenemist rakku. Membraani läbilaskvus sõltub pooride ja membraani läbivate molekulide mõõtmetest. Poolläbilaskev membraan - membraan, mis laseb läbi ainult ühtesid lahuse komponente (näit. lahustit) ega lase läbi teisi, suuremate molekulidega komponente. Ainete läbiminekut membraanist võimaldavad: difusioon ja osmoos
ELU TUNNUSED: 1) Paljunemine ( elus paljuneb, eluta ei paljune) Liiki tuleb taastoota, variatiivsus peab olema – maailm muutub ja muutuvas keskkonnas variatiivsusega oleme kaitstud muutuste suhtes 2) Energia. Eluta loodusele energiat andes tema struktuur muutub hägusemaks, laguneb (struktuur kaob ära). Elus materjal kasutab energiat struktuuri paremaks tegemiseks, säilitamiseks, üles ehitamiseks. Kasutab energiat korrapärasuse hoidmiseks. 3) Elus looduses on struktuuri ja funktsiooni vahel seos. Struktuuri muutes funktsioon muutub ja vastupidi. Eluta looduses struktuuri muutes funktsioon säilib (pastaka näksimine, aga kirjutab edasi). Funktsiooni muutes struktuur muutub (hankli tõstmisel muskel suureneb). Struktuuri mitte kasutades kaob ära, ei kasuta funktsiooni, siis energiat ei kulutata. 4) Kohanemine. Eluta loodus ei kohane (porilomp sügisel, talvel jääs, suvel üldse pole). Elus loodus kohaneb (palav, siis võtame pluuse seljast) Tre...
Vahad struktuur, roll, esindajad. Vahadel on kaitsefunktsioon. 3. Polaarse lipiidi mõiste, peamised liigid, struktuurid ja funktsioonid. Levinumad polaarsed peagrupid. Glütserofosfolipiidide struktuur, esindajad. Sfingolipiidide struktuur ja esindajad. Sfingomüeliinid, glükosfingolipiidid. 4. Terpenoidide klassid ja esindajad. Karotenoidid. Steroidide esindajad. Kolesterooli struktuur ja bioloogiline roll. Sapphapped. Steroidhormoonid. X. MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT. (Õpik lk 167-184) 1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide asümmeetrilisus kihi piires (lateraalne) ja kihtide vahel (transversaalne). Faasiüleminekud. Plasmamembraanid eraldavad raku väliskeskkonnast, sisemembraanid eraldavad raku erinevaid piirkondi. Omadused: 1. kihilised, kahe lipiidimolekuli paksused (6-10 nm); 2. Koosnevad peamiselt lipiididest ja valkudest koos süsivesikutega; 3
suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid) a) Na+ b) Cl c) glükoos 18. Kas tagurpidi töötav ioonpump: a) loob rakumembraanile pumbatava iooni gradiendi b) võimaldab fosfoanhüdriidsideme efektiivset hüdrolüüsi c) võimaldab fosfoanhüdriidsideme sünteesi 19. Erütrotsüütides on kogu O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O2 liikumisele erilist takistust. Kuidas see võimalik on? Vaba O2 kontsentratsioon on mõlemal pool erütrotsüütide(punaliblede) rakumembraani tõepoolest võrdne. Aga kuna erütsotsüüdi sees on suur osa hapnikust seotud hemoglobiiniga siis on ka raku sisene hapnikukontsentratsioon oluliselt suurem. Erütrotsüütides on kogu O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O2 liikumisele erilist takistust.
steroolideta membraan. See on ka arusaadav, sest mükoplasmadel kesta pole. Steroolidevajaduse järgi jagataksegi mükoplasmad 2 gruppi: steroole vajavad ja mittevajavad perekonnad. Steroole ei vaja *Acholeplasma ja *Asteroplasma. Neil mükoplasmadel, kel steroole membraani ei lülitata, on membraanis karotinoidid, mis tugevdavad seda. Osadel mükoplasmadel on membraanis lipoglükaanid, mis meenutavad ehituselt lipopolüsahhariide, kuid lipiid A puudub neis. Ka see teeb membraanid tugevamaks ja võib aidata ka seostuda mükoplasmadel eukarüootsetele rakkudele (rakkude pinnaretseptoritele). Nii nagu lipopolüsahariididki on lipoglükaanid antigeensed ja nende vastu moodustuvad antikehad. Mõned mükoplasmad vajavad ka uureat. Osad kasutavad biokeemiliste reaktsioonide energiaallikana ATP asemel pürofosfaati. Mükoplasmade genoome iseloomustab väga madal GC-sisaldus (23-41%). Madalaim
väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest!. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid aga paiknevad hajusalt kas nende peal või vahel. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalite süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise. Membraanidega on ümbritusetud ka rajutuum ja mitmed rakuorganellid. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: põhiosa sisemebraanidest on üles ehitatud fosfolipiidsest kaksikkihist, millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valgud. 20. Bakteri raku ehituslik omapära Bakteri rakk Pole membraanseid organelle On ribosoomid On üldjuhul raku kest ja limakapsel Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on nendele ainuomane organellide - plastiidide - esinemine
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I arvestuseks 2017 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud monomeeridest (nukleotiididest). Nt nukleiinhapped. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri bioploümeere nukleiinhappeid (DNA, RNA). Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest(adeniin, tümidiin, duaniin, tsütosiin; AT GC), suhkrust(pentoos, riboos, desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhape moodustub korduvatest nukleotiididest. On kahte liiki nukleiinhappeid: 1)DNA-desoksüribonukleiinhape 2)RNA-ribonukleiinhape 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate läm...
ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Löögisagedus frekvents, normaalselt 6080 (90) korda minutis võib ka olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses. Erutuse levik südames Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut.Kui närvi ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus kui ka skeletilihases on aktsioonipotentsiaal +30mV. Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega.Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka
ruumiline struktuur oleneb tema aminohappelisest järjestusest. Valk pakitakse kokku kõrgemat järku struktuuriks ja modifitseeritakse Golgi kompleksis. Ribosoomid – neis puuduvad membraanid, sisaldavad rRNA ja valgumolekule. Ribosoomides toimub vlgu süntees. Leidub tüsotplasmas ja tsütoplasmavõrgustikus tRNA molekuli sekundaarstruktuur on ristikheinakujuline. tRNA molekuli otste paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa on „akseptor-õlg“. Sellele 3’ otsaga paardumata nukleotiidile liidetakse estersidemega aminohape. 31. Valgusünteesi regulatsioon (Vt. Pikemalt translatsiooni alt) • Toimub ribosoomis.
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
Panna puhver jääle. 2. Fuugida trüpsiniseerimisel üle jäänud rakud (3 min 1000 rpm). Eemaldada supernatant. Lisada 1 ml PBSi (et eemaldada söötmejäägid), loksutada õrnalt, fuugida uuesti, eemaldada supernatant. 3. Asetada rakud jääle, lisada 200 μl lüüsipuhvrit ja 4 μl 50x proteaaside inhibiitorite segu. Korralikult suspendeerida ning asetada epsid rakkudega 30 minutiks +4°C juurde. 4. Pärast fuugida 3 minutit, et lahusesse jäid valgud ja sadenesid membraanid ja nukleiinhapped. Teha oma proovidest uude epsi 2x lahjendus lüüsipuhvriga (selleks pipeteerisin 15 μl lüsaati ja 15 μl puhvrit kokku). 5. Mõõdame saadud lüsaatide kontsentratsioonid BSA kitiga. 108. 109. BSA lahjendusterea ettevalmistamine 110. BSA standardlahuse kontsentratsioon on 2 mg/ml. Sellest tuleb teha 2x lahjenduste rida: 1 mg/ml, 0,5 mg/ml, 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0 mg/ml ehk puhas MQ. 1
sest selle kromosoomiga rekombinante ei saada. Kui mutantne fenotüüp avaldub F2 järglaskonnas koos kahe tasakaalustava kromosoomi dominantsete alleelidega, paiknes mutatsioon järelikult mõnes muus kromosoomis. 38. Geenide kaardistamise meetodid, mis põhinevad somaatiliste rakkude hübridiseerimisel. Hübridiseerimine tähendab kahe raku (nt inimese ja hiire) ühildamist. Selleks kasutatakse erinevaid stimulaatoreid. Kui rakkude membraanid ja seejärel tuumad on ühinenud, siis ongi saadud hübriid. Hübriidil on omadus, et jagunemisel väheneb järk-järgult inimese kromosoomide hulk selles, kuni jääb alles ainult mõni üksik. Seejärel vaadeldakse söötmel raku tegevust ja milliseid valke ta toodab, nii on võimalik määrata ära, mis kromosoomis vastav geen asub. 39. Geenide kaardistamine translokatsioone sisaldavate kromosoomide abil.
bakterid vohama hakata. Kuivus taim ei saa fotosünteesida, ei saa kasvada. Kui on pikaajalisem, hakkab ka tsütoplasma vett kaotama, muutub viskoossemaks, ained ei saa reaktsioonitsentrisse liikuda ning taim võib surra... 3. Temperatuur. (Jaheduskindlus. Külmakindkus. Taime pôuakindlus. Liigkuumuse kahjulik toime.) Jaheduskindlus kuskil 5-8 C juures. Külmakindlud al 0,1-0,5 kraadi. Külmumisega tekivad jääkristallid, mis lõikavad membraanid katki. Kaitse: 1 jää tekib rakuvaheruumidesse 2 veetustumine_ taim transpordib vee raku seest välja ja taim kuivab. 3 suhkrute sisalduse suurenemine: muudab külmumistemperatuuri madalamaks. Näiteks muudetakse varutärklis suhkruks. Põud ebasoodsad kliimatingimused, mis ei võimalda taimel katta oma veevajadust: FS lakkab, tsütoplasma kaotab vee ning valgud denatureerivad. Põua vormid: 1 Õhupõud kui piisavalt pole vett õhus. Peamiselt kevadel.
Löögimaht- normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse. Löögisagedus- frekvents, normaalselt 60-80 (90) korda minutis võib ka olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses. Erutuse levik südames- Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut.Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus kui ka skeletilihases on aktsioonipotentsiaal +30mV. Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega.Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka
Valke kooshoidvad keemilised sidemed : 1. Peptiidside - seob aminohappe jääke omavahel. 2. Vesinikside - vesiniku ja hapniku ning vesiniku ja lämmastiku vahel. Valkudes 3. SS-tüüpi sidemed - tekib väävlit sisaldavate rühmade vahel. Juuksed. 4. Hüdrofoobne side - tekib hüdrofoobsete aminohapete vahel. Valkude füüsikalis-keemilised omadused : 1. Suur molekulmass.(läbiminek membraanidest on takistatud. (kui uriinis on valk, siis neerude kogumistorude membraanid on vigastatud.) 2. Laeng - kõikidel valgu molekulidel on olemas laeng. 3. Lahustuvus ja mittelahustuvus. Piim ja munavalge lahustuvad. Enamus lihasvalke ei lahustu. 4. Hüdrolüüs. Valkude hüdrolüüsil tekivad AH-d. (happeline keskkond ja ensüüm pepsiin põhjustavad). 5. DENATURATSIOON - Valgu kõrgemat sorti struktuuride (4-, 3- ja 2-ne struktuur) kadumine(toimub tugevate füüsikalis-keemiliste tegurite mõjul : muna
1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaj...
produtseerimiseks ja edasiandmiseks. · Väga oluline membraani funktsioon on võimaldada rakul kommunikeeruda teiste rakkudega. · Plasmamembraani teatud piirkonnad võimaldavad kontakte teiste rakkudega, et anda kudedele teatud mehaanilised omadused ning võimaldada rakkude vahel metaboliitide vahetust. · Ülesandeks on liikumine: a) amöboidne e kulendite abil (nt Trypanosoma); b) virvituskile e unduleeriva membraani abil. Kokkuvõte: · Membraanid on eri segamakromolekulide omavahel seostunud kompleksid (nt glükolipiidid). Nad on asümmeetrilise ehitusega, välisrakkude sisepind eri koostisega dünaamilise struktuuriga (kõik komponendid paigutuvad pidevalt ümber). 4.2. Rakutuum Tuum on kõigile eukarüootidele iseloomulik organell v.a küpsed erütrotsüüdid. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Tuum on rakukeskne komponent, mis juhib kogu raku elutegevust
närvi- ja lihasrakkudes elektriliste signaalide produtseerimiseks ja edasiandmiseks. Väga oluline membraani funktsioon on võimaldada rakul kommunikeeruda teiste rakkudega. Plasmamembraani teatud piirkonnad võimaldavad kontakte teiste rakkudega, et anda kudedele teatud mehaanilised omadused ning võimaldada rakkude vahel metaboliitide vahetust. Ülesandeks on liikumine: a) amöboidne e kulendite abil (nt Trypanosoma); b) virvituskile e unduleeriva membraani abil. Kokkuvõte: Membraanid on eri segamakromolekulide omavahel seostunud kompleksid (nt glükolipiidid). Nad on asümmeetrilise ehitusega, välisrakkude sisepind eri koostisega dünaamilise struktuuriga (kõik komponendid paigutuvad pidevalt ümber). 4.2. Rakutuum Tuum on kõigile eukarüootidele iseloomulik organell v.a küpsed erütrotsüüdid. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Tuum on rakukeskne komponent, mis juhib kogu raku elutegevust
osalises ülekattes 31. Arteri seina ehitus Arteri sein koosneb 3 kihist. 1. Intima on kõige õhem. Koosneb veresoont seestpoolt vooderdavast endoteelist ja selle all asetsevad kiudsidekoelised subendoteliaalkihist. Viimases nähtavad tuumad kuuluvad haralistele kambiaalsetele sidekoerakkudele. 2. Meedia sisaldab kontsentriliselt paiknevaid spiraalsuunalisi silelihasrakke. Lihasrakkude vahel jäävad elastsed membraanid. 3. Adventiitsia koosneb kollageensete kiudude peamiselt piki kulgavatest kimpudest. Adventiitsia läheb üle ümbritsevaks kohevaks periadventitsiaalseks sidekoeks, milles on ohtrasti rasvrakke. Adventiitsias ja meedia välimises osas on väikesi veresoone enda seina toitvaid soontesooni. Veresoonteseinas leiduvaid närve nimetatakse soontenärvideks. 32. Kapillaaride ehituse kirjeldus ja alaliigid Kapillaarid koosnevad veresoone valendikku ümbritsevast endoteelirakkude ainsast kihist,
progesteroon. Munarakku ümbritsevate barjääride läbimine (cumulus, zona pellucida, akrosomaalreaktsioon, membraanide sulandumine). Cumulus'e rakud ümbritsevad munarakku esmalt tuleb neist läbi pääseda. Seejärel tungib sperm läbi zona pellucida, kasutades selleks akrosomaalreaktsiooni. Peale akrosomaalreaktsiooni seostub sperm akvaatortasapinnaga munarakuga (siseneb lapiti) ja nende membraanid sulanduvad- spermi tuum liigub munarakku sisse. Mille järel Ca sissevool (aeglane blokk). Polüspermia vältimine ainult aeglane blokk! Ca sissevool põhjustab kortikaalreaktsiooni, mis tekitab munaraku ümber viljastumiskesta (zona pellucidast). 4. Lõigustumine Täpsemalt: 1) Kirjelda lõigustumist äädikakärbsel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud
mitokondriaalsesse elektronide transpordi ahelasse (mETA), sest neid oksüdeeritakse mETAs. Need ühendid on: (õige variant alla kriipsutada) a. ATP ja CO2 b. CO2 ja FADH2 c. FADH2 ja NADH d. NADH ja ATP e. FADH2, NADH ja ATP Kloroplastid Kloroplastide suurus. Diameeter : 2-10 mikromeetrit Paksus : 1 mikromeeter Kloroplastide peamised kompartmendid ja membraanid. Ümbritsetud kahe membraaniga sisemembraan ja välismembraan. Lisaks ka kolmandat tüüpi membraan : tülakoidide e. Lamellide membraan. Strooma kloroplastide sees väljaspool tülakoide paiknev piirkond Luumen tülakoidide siseruum. Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas toimuvad. - Valguse absorptsioon. Valgusenergia neeldumine ja selle muutmine keemiliseks energiaks toimub
mikrotuubulitest ja filamentidest ning liikumine: endotsütoos, mitoos, vesiikulite transport). 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanide koostisse kuuluvad peamiselt fosfolipiidid (moodustavad kaksikkihi pikad hüdrofoobsed sabad sissepoole pööratud) ja valgud (on seotud lipiidi kaksikkihi pinnaga perifeerne valk, ulatuvad kaksikkihi sisse või läbivad seda integraalne valk). Membraan võib sisaldada ka steroole ja süsivesikuid. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. 9. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Eukarüootse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsistrenikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ehk endoplasmaatilise retiikulumi.(ER) 1) karedapinnalisel ER`il paiknevad ribosoomid. 2) siledapinnalisel ER´i membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist
ka kaitsvat rolli, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. Steroidid Steroidideks nimetatakse gruppi triterpenoide, mis sisaldavad steraani skeletti. Steroolide esindajad on: · steroolid · sapphapped · suguhormoonid · D-rühma vitamiinid · südameglükosiidid · kortikosteroidid Kolesterool Kõige levinum steroid loomsetes organismides, lähteühendiks kõigile loomsetele steroididele. Bioloogilised membraanid Funktsioonid: · On raku välispiirdeks ja reguleerivad molekulide ja ioonide liikumist läbi selle piirde · piiritlevad rakuorganelle ja reguleerivad molekulide ja ioonide liikumist nende vahel · toimivad toksiliste molekulide vastase barjäärina · aitavad omandada väliskeskkonnast lähteaineid biosünteesiks ja energeetilisteks vajadusteks ning väljastada jääkaineid · osalevad rakkude paljunemises
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõn...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
