Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasi andmine sisekõrva. Kuulmine: · Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained · panevad trummikile võnkuma · kuulmeluukesed võtavad võnked vastu · võimendavad need ning annavad edasi teole · teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid · need omakorda kuulmisrakkude kiud · helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.
Molekulide põhistruktuur: 8 ja 12 süsiniku vahele on tekkinud side. Füsioloogiline roll: *mõjutavad sigimisfunktsioone; *rguleerivad vere hüübimist ja vererõhku; *põhjustavad palavikku ja valu haiguste ning vigastuste korral; *reguleerivad kehatemperatuuri. 16. Kuna aspiriin toimib tsüklooksügenaasidele (prostaglandiinide sünteesi katalüüsivad ensüümid) kui inhibiitorid, siis aspiriin vähendab prostaglandiinide sisaldust rakkudes. MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT Rakumembraani funktsioonid:reguleerib molekulide ja ioonide liikumist läbi membraani,on raku välispiiriks, osaleb raku paljunemises, osaleb signaaliülekandes väliskeskkonnast rakku (elekrokeemiliste potensiaalide loomine ja säilitamine), osaleb rakk-rakk interaktsioonides. Membraan koosneb peamiselt fosfolipiididest, mis moodustavad kaksikkihi (pikad hüdrofoobsed sabad sissepoole pööratud)ja valkudest, mis on seotud lipiidi kaksikkihi pinnaga (perifeerne valk)
HDMI – Kodukasutus;SDI – Professionaal;DVI – Mõlemad;Display port - Mõlemad b. Mis tüüpi ja ühendustega kaablid on kasutusel analoog video ja heli edastamiseks ning mis on nende erinevate kaablite peamised kasutusvaldkonnad? VGA;Komponent ühendus(3 primaarvärvi) – ainult pilt;RCA – heli ainult;XLR - prof 12. Helitehnika: a. Mis on mikrofoni ülesanne ja kuidas toimivad erinevat tüüpi mikrofonid? Lainete võnkumine teisendada elektrisignaaliks.Sees on membraanid, mis rõhu muutumisel hakkavad liikuma ja see liikumine teiseneb kas pinge muutuseks või takistuse muutuseks, mis omakord on tõlgendatav elektritugevusena. b. Mis on helimikseri/-puldi ülesanne? Elektrooniline seade, millega saab kombineerida ja muuta erinevaid helisid c. Mis on ekvalaiseri ülesanne ja kuidas see toimib? Ekvalaiser ehk tasandi (ingl equalizer, equaliser) on sagedusfiltrite süsteem, mis võimaldab
valkude olemasolu, selliseid ensüüme on vähemalt 13). Replikatsiooni viib läbi viiruse kodeeritud ensüümkompleks (vähemalt kümne viiruse geeni produktid, sh polümeraas, ligaas, topoisomeraas, RFC), millesse ilmselt kuulub ka peremeesraku komponente. Hiline transkriptsioon algab koos DNA sünteesi algusega. Hiliseid geene on 133; jätkub ka osade varajaste geenide ekspressioon Umbes 2 tundi peale infektsiooni algust toimuvad rakus tsütoloogilised muutused: - tuumake kaob, kuid tuuma membraanid, mitokondrid ja kloroplastid säilivad; - raku materjalid ”surutakse” kloroplasti vastu, vabanev ruum kujuneb viiruse moodustumise tsentriteks, sinna kogunevad ka membraanid. Valkude sünteesil osalevad viiruse tRNAd ja arvatavasti ka viiruse kodeeritud translatsioonifaktorid (eF3). Mitmeid valke glükosüleeritakse, erinevalt enamikust viirustest teevad seda PBCV-1 enda ensüümid, mida on viirusel viis või kuus.
mustalaigulised ? Pilet 8 1.Rakumembraan. rakumembraani ehitus ja ülesanded. Fagotsütoos. Pinotsütoos. Kõik rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Membraani paksus on 0,01 nanomeetrit. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste Rakumembraan koosneb: fosfolipiidid (2 kihti) ja nende vahel on valgud, välispinnal paiknevad süsivesikud, membraanid sisaldavad ka kolesterooli. Päristuumsete rakkude sisemuses on samuti membraanseid struktuure. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest osast teise. Membraanidega on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed rakuorganellid. Rakusisesed membraanid on sarnased välismembraaniga: fosfolipiidne kaksikkiht, millega on seostunud mitmesugused ülesandeid täitvad valgud. Membraani funktsioonid:
3.4 Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine,energia ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest, need moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid paiknevad aga hajusalt kas nende peal või vahel. Loomaraku membraanid sisaldavad alati ka kolesterooli. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise. Membraanidega on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed organellid. Ainete transpordis eristatakse aktiivset ja passiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Mõned ained läbivad membraani difusiooni või osmoosi teel, näiteks vesi, gaasid ja etanool (passiivne transport).
kromosoomi. 6. Rakumembraan, ehitus, ülesanded. Kõik rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Membraan katab ja kaitseb rakku. Ühendab rakud omavahel ja raku membraan toimetab aine energia ja info vahetust. Rakumembraan koosneb põhiliselt valkudest (molekulid paiknevad hajusalt kas membraani vahel või peal) ja fosfolipiididest (moodustavad 2 kihti). Nende massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli, peale selle on nii taimse- kui loomarakus oligosahhariide. Kuidas toimub ainete transport läbi rakumembraani? Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained.Liikumises eristatakse passiivset ja aktiivset transporti. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat (seda saadakse ATPst), passiivseks seda vaja ei ole. Passiivselt liiguvad ained kas osmoosi teel või difusiooni teel. Osmoosi puhul liigub vesi kui lahusti kõrgema
ahelad on sik-sak-kujuga, käituvad need biomembraanides sarnaselt küllastunud rasvhapetele ning on raskesti metaboliseeritavad. Glütserofosfolipiidid on kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning kujutavad endast amfifiilseid molekule, kus on kaks rasvhappe radikaali (hüdrofoobne osa) ja fosforhappejääki (sellele seonduvad aminoalkoholid ja moodustub polaarne tsenter). Oma amfifiilsuse tõttu saavad nad moodustada vesikeskkonnas struktuure nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid. Steroolide e steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen (3 tsükloheksaani ja 1 tsüklopentaani tsükkel), mis C-3 asendis on hüdroksüleeritud. Seeläbi saavad rasvhapped estreid moodustada, andes steriide. Ilona Juhanson, 123964YASB Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide
metaboliseeritavad ja peetakse südame-veresoonkonna haiguste tekitajaks. Glütserofosfolipiidid on amfifiilsed, sest lisaks kahele rasvhappe radikaalile, mis annab molekulile hüdrufoobsuse, sisaldavad nad fosforhappe jääki. Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamine koostisosa. Fosforhappe jäägi kaudu seonduvad aminoalkoholid, mille järel moodustub molekulis polaarne tsenter. Seetõttu saavad lipiidid moodustuda vesikeskkonnas struktuure, nt membraanid, vesiilikud jne. Steroolides esineb C-3 asendis hüdroksüleeritud steraanituum, mille tõttu nad moodustavad rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuimad steroolid on loomne kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Sellest toodetakse sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Taimerakkude membraanides on sarnast funktsiooni
o Epiteelis pole veresooni, toitained ja hapnik difundeeruvad läbi basaalmembraani o Epiteelirakud uuenevad väga kiiresti (epidermise 2 nädalat, peensool 4-6 p o Epiteelidel esineb polaarne diferents (basaalne osa kontaktis basaalmembraaniga, apikaalne osa on kontaktis valendikuga) o Epiteeli rakud on ühendatud liiduste abil: Tiheliidus ühendab rakkude membraanid, et ained ei pääseks rakkude vahele Ankurliidus õhendab rakkude tsütoskeletid ja seob rakud tugevalt kokku Adrehentsliidus Desmosoomid Aukliidus vahetatakse signaalmolekule (südame- ja silelihasrakkudes) Ülesanded o Moodustada barjäär organi ja teda ümbritseva keskkonna vahel (epideelidel naha pinnal, põies) o Absorptsioon (seedkulgas)
keeruliste polümeeride Aminohappe ehituskivideks d 2) Polümeeride (proteinoidid, RNA) Nukleotiidid süntees, mis säilitavad infot ja viivad läbi reaktsioone 3) Kui lisandusid membraanid ja Nukleiinhapp energiallikas, võis ed moodustuda primitiivne rakk (ürgrakk) Valgud Mikrobioloogia I 2017 Alternatiivne arvamus on, et esimesed elusorganismid Maal olid (kemo)autotroofid (kemosünteesijad), kes sünteesisid lihtsatest anorgaanilistest ühenditest (vesinik, ammoniaak, süsihappegaas jne) orgaanilist ainet.
valgulisest fibrillist Membraansed mitokondrid, ER, Golgi - organellid kompleks Lihtsa membraaniga Gaasivakuoolid, klorosoomid, - organellid karboksüsoomid Intronid geenides harva sageli Membraanid Enamasti ei sisalda steroole. Sisaldavad steroole Arhede membraanides eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. Hingamisaparaat Paikneb mitokondrite Paikneb rakumembraani membraanis sopististel Ribosoomid
kromosoomi, jagunevad 23 paariks. Igas muna- ja seemnerakus on üksnes 23 kromosoomi. 14.) Homoloogilise kromosoomi mõiste Homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. 15.) Rakumembraani ehitus, ülesanne (3) Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid paiknevad aga hajusalt kas nede vahel või peal. Peale nende sisaldavad loomaraku membraanid alatikolesterooli. Ülesanded: · eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast · kaitseb seda kahjuloike mõjutuste eest · ühendab rakke omavahel 16.) Membraani transportvalkude ülesanne (2) · osalevad ainete aktiivses transpordis · osalevad ainete passiivses transpordis. (aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole.) 17.) Osmoosi mõiste
*Transpordi kiirus on aeglane. *Välja pumbatud prootoneid kasutatakse kotranspordis. 6 Põhjendage kuidas rakumembraani H+-ATPaas soodustab katioonide neeldumist rakkudesse H+ -ATPaas transpordib prootoneid tsütoplasmast väliskeskkonda, luues pH gradiendi ja negatiivse membraanipotentsiaali, milles peituv energiahulk on avaldatav nn. prootonite liikumapaneva jõu (p=pmf) valemiga. Taimede rakkude membraanid sisaldavad spetsiaalseid kandjavalke, mis lubavad prootonitel difundeeruda tagasi rakku kui nad liiguvad koos teise aine molekuli või iooniga. Sellisel viisil prootonite liikumapaneva jõu energia kasutatakse ainete transpordiks vastu elektrokeemilist gradienti nn. kotranspordi protsessis. Põhjendage kuidas rakumembraani H+-ATPaas soodustab anioonide neeldumist rakkudesse Anioone tõukab negatiivne membraanipotentsiaal eemale. Mis on Ca++-ATPaasi funktsiooniks rakkudes
võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva 3 kulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku 81. Kuidas tekib kuulmisaisting? võnked panevad võnkuma sealsed membraanid, mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud, kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi (teonärv) vahendusel aju kuulmiskeskusesse (suuraju oimusagara koor) 82. kus paiknevad kuulmiskeskused Suuraju oimusagara koores peaajus? 83. mis ülesanne on tasakaalu
Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja r...
1.3 Lipiidide reaktsioonid LIPIIDID heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine. Omadused: - Ei lahustu vees ja vesilahustes - Lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides (nt kloroform, tetraklorometaan, benseen, eeter) - Lahustuvad vähesel määral polaarsetes solventides (metanool , etanool) - Hüdrofoobsed aatomirühmad ja pikkad C-radikaalid (hüdrofoobsus) Funktsioon: - Elusorganismides rakumembraani põhiliseks komponendiks - Energeetiline varuaine (nii loomades kui taimedes) - Kaitse ja regulatoorne (signaalmolekulideks; roll hormonaalses tasakaalus) LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime...
tuumamembraane, tsütoplasmavõrgustikku ja rakuorganelle. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Raku kuju muutub kui tsütoskeleti valgulised fibrillid kas lühenevad või pikenevad. 8. Rakumembraan Ümbritseb rakku. Ülesanne - kaitseb rakku kahjulike mõjude eest, ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Ehitus koosneb fosfolipiididest, valkudest, kolesteroolist. Ka raku sees on membraanid, mida mööda liiguvad ained raku ühest osast teise. Rakusisesed membraanid koosnevad fosfolipiididest, millega on seostunud valgud. TAIME RAKK Vakuoolid ümbritsetud ühe membraaniga. Põieke, mis on täidetud rakumahlaga. Ülesanne toitainete, varuainete, jääkainete, vee säilitamine. Tsentraalvakuool üks suur ja püsiv rakumahlaga täidetud vakuool. Aitab rakku hoida sisemise pinge all. Plastiidid kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Sisaldavad pigmente.
taimerakus? Valgusmikroskoobiga võib näha taimerakus rakukesta, vakuoole, tsütoplasmat ja tuuma. Tuum ja tsütoplasma (1) moodustavad raku elusosa ja rakukest ning vakuoolid elutu osa - elusa osa elutegevuse produkti. Elektronmikroskoobis on lisaks nimetatuile näha veel teisigi rakuorganelle: Rakukest (10) on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakumembraan (8) - koosneb valkudest ja fosfolipiididest, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil. Plasmodesmid - ülipeened tsütoplasmaniidid, mis seovad rakke omavahel. Nad seovad omavahel kõrvutiolevate rakkude rakumembraane läbi peenikeste kanalite rakukestas. Endoplasmaatiline retiikulum e. võrgustik (ER või EPV) - membraaniga ümbritsetud ja omavahel
juhtimine. Vask on siseelundite jaoks hädavajalik mikroelement. See millistest aatomitest kehad koosnevad ei tähenda üldse mitte seda et nüüd kindlasti vastav funktsioon täituks. Selleks on ikkagi vaja molekule, kus need aatomid on komponendina sees. Seega elavate süsteemide jaoks loeb molekul, molekuli jaoks aga loeb iga aatom eraldi. Põhilised elavate molekulide tüübid 1) Alkoholid. Rakkude membraanid ja ühendus torukesed koosnevad kõik vähemalt 1/3 osas alkoholist. Tegemist on siis 3- süsinikuliste alkoholimolekulidega, mille iga süsiniku külge saab pärast ühendada rasvhappe. Sellist võimalust ükski toiduga sisse söödav alkohol ei paku. Keha teeb selle molekuli ise. 2) Sahhariidid- tsüklilised molekulid. Tsükkel on aktiivsust tõstev ja stabiilsust tugevdav keemiline struktuur, seega on tegu aktiivsete ja püsivate molekulidega. a
Endoplasmaatiline retiikulum (ER) on membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Mööda kanalikese toimub ainete transport. Karedapinnaline ER ER-i osa, kus asuvad valgusünteesiorganellid e ribosoomid Siledapinnaline ER ER-i osa, kus asuvad süsivesikuid ja lipiide sünteesivad ensüümid. Ribosoomid koosnevad suuremast ja väiksemast alamüksusest. Alamüksused koosnevad rRNA- ja valgumolekulidest. Ribosoomide ehitusest membraanid puuduvad. Ribosoomide ülesandeks on sünteesida valke. NB! Väljastpool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosüümidesse
- Munarakuga kohtudes toodab sperm lagundavaid ensüüme, et tungida läbi munarakku katva kihi - Spermi peaosa sulab kokku munarakku ümbritseva membraaniga - Spermituum liigub munarakku *Kohe kui üks seemnerakk on pääsenud munarakku, muutub selle pind teistele läbipääsematuks. Munaraku tuum on haploidne ehk sisaldab 23 kromosoomi - pronukleus (ka seemnerakk on pronukleune). - Need ühinevad omavahel, kui membraanid tuumade ümber lahustuvad. - Kromosoomid ühinevad, tekib diploidne tuum Naissugukromosoomid on XX, meessugukromosoomid XY Esimesed kuus nädalt on embrüo areng samasugune. Peal kuuendat nädalat, lülitatakse sisse Y kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib meessuguhormoone tootvad geenid. Kui see aga sisse ei lülitu, areneb lootest naine. Raseduse katkestamine on abort. See saab toimuda iseenesest, kuid ka kunstlikult esile kutsuda.
Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu. Poolringkanalitest, mis annavad meile tasakaalutunnetuse. Kõrvalesta poolt kinnipüütud helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Trummikile kannab helivõnked edasi keskkõrva. Keskkõrva kolm kuulmeluukest - vasar, alasi, jalus - võimendavad helivõnkeid ja edastavad need teole. Teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid mis omakorda panevad võnkuma kuulmisrakkude kiud kus helivõnked muutuvad närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad kuulmisnärvi vahendusel aju kuulmiskeskusesse. Haistmine - Ninaõõnes haistmisrakud + tugirakud. Haistmisnärv rakkudest haistmissibulani. Frontaalsagaras on haistmisanalüsaatori osa. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse süsteemi ja hüpotalamusse Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda.
111. Tsitraaditsükkel produtseerib kõrge energiasisaldusega ühendeid, mis transpordivad energia mitokondriaalsesse elektronide transpordi ahelasse (mETA), sest neid oksüdeeritakse mETAs. Need ühendid on: (õige variant alla kriipsutada) a. ATP ja CO2 b. CO2 ja FADH2 c. FADH2 ja NADH d. NADH ja ATP e. FADH2, NADH ja ATP Kloroplastid 112. Kloroplastide suurus. 2 - 10 micrometers in diameter 113. Kloroplastide peamised kompartmendid ja membraanid. Membraanid - Välismembraan, sisemembraan ja tülakoidide (lamellide)membraanid. Kompartmendid - Tülakoidid (väikesed lamedad vesiikulid), graanid (tülakoidide virnad), graanitülakoid (üksikud tülakoid graanis), stroomatülakoid (ühendab graanid üksikute hõredamalt paiknevate tülakoididega), strooma (kloroplastide sees väljaspool tülakoide paiknev piirkond), luumen (tülakoidide siseruum). 114. Fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid ja produktid, millises kloroplasti osas
*SDE ja E sümbiontidest : metaboolselt kasutatavast energiast kulub ära söömisel ja seedeprotsessis ning kaob soojusena; E tuleb sümbiontsete organismide fermentatiivsetest protsessidest. *Puhas looma E *100A/C: herbivooridel 40-60%, karnivoorid, vedelike tarbivaid loomad. Produktsioon: Osa assimileeritud energiast, mis kasut ära kudede kasvamisel. Efektiivsuse määramine: 100P/(P+Mp) Kanamunas ~364kJ; 159kJ assimileeritakse tibus; 109kJ (rebu, membraanid, jääkproduktid); 96kJ kaob metabolismi(ainevahetus) tõttu. 9. Termoregulatsioon endotermidel Endotermia putukates: * Puhke ajal ei tooda putukad piisavalt soojust, et end soojendada. Soojus tekib lihastest lendamise ajal. Konformerid (sõltub kk) vs termoregulaatorid (suudab ise kontrollida) Füsioloogiline vs käitumuslik termoregulatsioon. Eurütermne loom – aktiivne laias kehatemp vahemikus. Stenotermne loom – aktiivne kitsas temp vahemikus.
piirkonnad seega alati alla suurema sagedusega funktsioneerivale kõrgemale eritustekkekeskusele, st sealt saabuv impulss viib nad erutusse enne, kui nad ise jõuavad erutuse vallandada. Kõige suurem erutustekke sagedus on sinuatriaalsõlmel. Nagu kõik teised keharakud, nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut. Juhul, kui mingi tegur ei aktiveeri platoo rakku, omab rakumembraan laengut 80 millivolti (mV), mida nimetatakse puhke-potentsiaaliks. Näiteks silelihase puhkepotentsiaal on 30mV. Alati on see näit repolarisatsioon
1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
Kõige levinum on kolesterool. Seskviterpenoidid koosnevad kolmest isopreeni ühikust. Diterpenoidid koosenvad neljast isopreeni ühikust. Triterpenoidid koosnevad kuuest isopreeni ühikust. Skvaleen on steroidi põhistruktuuri eelühend. Lanosterool eellaseks kolesteroolile ja teistele steroididele. Tetraterpenoid kaheksa isopreeni; lükopeen on üks karotenoididest, leidub tomatis. X. MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT. (Õpik lk 167-184) 1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide asümmeetrilisus kihi piires (lateraalne) ja kihtide vahel (transversaalne). Faasiüleminekud. Plasmamembraanid eraldavad raku sisemuse väliskeskkonnast. Seesmised membraanid eraldavad erinevaid raku piirkondi. Omadused: 1) Kihilised, kahe lipiidimolekuli paksused; 2) Koosnevad peamiselt lipiididest ja valkudest koos süsivesikutega;
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sis...
1) DNA replikatsioon 2) ATP süntees 3) Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv 4) Tsentriool kahestub Profaas Ettevalmistav faas Etapp nr. 1, kromosoomid muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad pooluste poole, nende vahele tekivad kääviniidid Metafaas Rändamisfaas 2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile Anafaas eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuuma membraanid, rakumembraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku Mitoosi tähtsus * Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel * Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
15. Kare ehk granulaarne, ehk (rER), kus sünteesitakse nendel membraanidel asuvatel ribosoomidel valkusid. Ümbritseb tuuma. 16. 17. Sile endoplasmaatiline retiikulum, kus sünteesitakse rasvhappeid, fosvolipiide, erinevaid steroide. või tomub seal jääkainete lõhustumine või glükogeeni moodustamine. Võivad ka osaleda membraani struktuuride taastootmisel. 18. 4. Golgi aparaat, membranoosnne organell, membraanid moodustuvad kotikesi, tsisternikesi ja põiekesi, mis transporditakse siis rakus vajalikus suunas. Toimub proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine, ehk nende ühendidte moodustamine süsivesikutega. 5. Ainete sorteerimine, et suunata nad raku tippmisse ossa (väljutamiseks), külgmisse ossa(plasmamembraani moodustamiseks), raku erinevatesse tsütoplasma osakesse. 19. 20. (pildil) Karedas
Tegemist on: Sekundaarse aktiivse transpordiga. 15. Milliste ühendite transport rakku on soodustatud membraanpotentsiaali poolt (rakust väljuval suunal + 100 mV)? (võivad olla erinevad ühendid) Na+ 16. Tagurpidi töötav ioonpump: Tagurpidi töötav ioonpump võimaldab fosfoanhüdriidsideme sünteesi. 17. Erütrotsüütides on summaarne O2 kontsentratsioon oluliselt kõrgem, kui rakke ümbritsevas vereplasmas. Samas ei sea erütrotsüütide membraanid O2 liikumisele erilist takistust. Kuidas see võimalik on? Kuna erütrotsüüdid seovad hapniku, moodustub kompleks ja vaba hapniku kontsentratsioon rakus väheneb selle arvelt. 18. Seletage modifitseerimise kaudu toimiva transpordi põhimõtet. Rakku kas passiivse või vahendatud passiivse difusiooni kaudu sisenenud molekuliga toimub keemiline modifitseerimine nii, et see molekul ei ole enam võimeline rakumembraani läbima ja rakust väljuma
Rakumembraani vahendusel toimub aine- energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. 3 1. ... koosneb fosfolipiididest, valkudest ja loomrakkudes ka kolesteroolist. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti, valgud on nende peal või vahel. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on ühesugune. 2. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalite süsteem, mida mööda liiguvad ained raku ühest osast teise. 3. Rakusisesed membraanid on ehituselt sarnased raku välismembraaniga. Ainete transport 1. Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaanilised ja orgaanilised ained. 2. Ainete liikumises eristatakse passiivset ja aktiivset transporti 3. Passiivne transport: rakk ei kuluta ainete transpordiks energiat. Passiivne transport toimub näiteks osmoosi (madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontsentratsiooniga keskkonda) või difusiooni teel, näiteks vesi, CO2, hapnik, etanool. 4
· Aineosake liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. · Põiekesse lisanduvad ensüümid, mis lagundavad aine. 2. Tsütoplasma · poolvedel aine, mis täidab raku sisemust. · sisaldab vett, anorgaanilisi ja orgaanilisi aineid. · on pidevas liikumises, seob rakuorganellid tervikuks. ********************************************** Päristuumse raku sisemembraanistik. Koosneb: 1) tuumaümbrise membraanid 2) sileda- ja karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku membraanid 3) Golgi kompleks 4) Lüsosoomid 13 Sisemembraanistiku ülesanded: raku sisemuse liigutamine tsütoplasma jaotamine kahte ossa 3. Tsütoplasmavõrgustik on kanalite ja tsisternikeste süsteem, mis asub tsütoplasmas. Ülesanne: a) ainete rakusisene liikumine b) ainevahetusprotsessid Jaguneb:
(rõhu, temperatuuri, nivoo, pöörlemissageduse, kiiruse) tahke keha, vedeliku või gaasi mehaaniliseks liikumiseks või jõuks. Mehaanilised andurid rõhu ja rõhulangu mõõtmiseks. Laevajõuseadmetes on vajadus mõõta rõhku väga suure diapasoonis. Mehaanilisteks rõhuandurite tajuriteks on elastsed elemendid, mis tasakaalustatakse vedruga. Väikeste rõhkude mõõtmiseks kasutatakse lamedaid elastseid ja jäiku membraane (joonis 0.2.21). Elastsed membraanid valmistatakse armeeritud kummist või plastmassist, jäigad roostevabast terasest või berüllpronksist. Jäikade membraanide puuduseks on nende vähene läbipaindeulatus ja seega ka mõõtediapasoon. Diapasooni suurendamiseks tehakse membraanid gofreeritutena Mõõdetud rõhk muundatakse membraantajuriga jõuks: F = pFa ; (3.2.10) kus: Fa – membraani aktiivne pind;
· metabotroopsed saavutavad ühenduse ioonkanaliga G valkude ja teiste virgatsainete vahendusel Närvivõrgustikud: · divergeeruv võimendab sensoorsest närvirakust alanud signaali · konvergeeruv koondab signaali paljudest allikatest nt motoorsele neuronile · kaja- või peegeldav signaali kestvaks töötluseks · paralleelse vallandumise töötlusvõrgustik reaktsiooni viimistluseks NAHK Keha membraanide klassifikatsioon: · Epiteliaalsed membraanid pinnakihiks mingi epiteelkoe tüüp nahk limaskestad serooskestad · Sidekoelised membraanid nii pinnakihiks kui aluskihtideks eri tüüpi sidekoe rakud sünoviaalkiled Nahk katab kogu keha välispinda ja on inimkeha suurim elund. Naha juurde kuuluvad naha derivaadid nahas paiknevad ja sellest pärinevad struktuurid: karvad, küüned, rasunäärmed, higinäärmed. Naha funktsioonid:
Ta on vesinikku oksüdeeriv arhe, kelle optimaalseks temperatuuriks on 106 kraadi. Tmax on 113 kraadi. Tal on membraanis tetraeeterlipiidid. Termofiilide ja hüpertermofiilide ensüüme saab kasutada PCR tehnoloogias (Taq-polümeraas, Pfu-polümeraas, Vent-polümeraas) ja ka näiteks pesupulbrite tegemisel. Pyrolobus'e polümeraas on palju kallim, töötab aeglasemalt, aga sellel on vigade parandamise võime (Taq polümeraasil seda võimet ei ole). Temperatuuritaluvus ja membraanid See, kas mikroob madalal temperatuuril toituda saab või ei, sõltub tema transportsüsteemide seisundist. Kui toiteainete transportsüsteemid madalal temperatuuril ei tööta, siis muidugi ei saa rakk ka kasvada. Transporterid paiknevad membraanis ja saavad töötada siis, kui membraan on parajalt "vedel". Et membraan oleks madalal temperatuuril plastiline, peab temas olema rohkesti küllastumata ja lühikese ahelaga rasvhappeid. Psührofiilide membraanides ongi rohkesti selliseid rasvhappeid
soojusisolaatori rolli. Heaks näiteks on siin vaalade rasvkude. 73. Vahad on rasvhapete ja alkoholide estrid. 74. Rasvad on rasvhapete ja kolmealuselise alkoholi glütserooli triestrid. Rasvamolekuli üldstruktuur on olemas PDF failis pealkirjaga lipiidid ja membraanid leheküljel 3(see on ainus joonis leheküljel, niiet sassi pole võimalik millegagi ajada!!!!) 75. Miks ühinevad vette segatud taimeõlitilgad suuremateks tilkadeks? Siin toimibki hüdrofoobne efekt. Õlimolekulide hüdrofoobsed süsivesinikahelad pakkuvad omavahel tihedalt kokku. 76. Taimsete õlide hüdrogeenimisel saadakse margariin. Kas protsessi käigus: a)suureneb rasvade küllastuvusaste b)väheneb rasvade küllastuvusaste c)toimub rasvade osaline hüdrolüüs 1
Vee reservuaar. Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. Nooremate rakkude vakuoolides on toitained. Vananenud rakkudes jääkained. Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid (vajalik seemnete levitamiseks). Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse (kaitsevad taimi ärasöömise eest). 12) Rakukest - selle moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Moodustab taimele tugeva toese. Annab taimele kuju. Osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. 13) Plastiidid: · Kloroplastid - Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. Lamellides esined roheline värvaine klorofüll. Kloroplastide peamine ülesanne on fotosüntees
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistest radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täilikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüsi energia saagis: Ühe glükoosi molekuli kaheks püruvaadi molekuliks konverteerumise käigus sünteesitakse kaks ATP molekuli ning tekib kaks NADH molekuli. NADH molekulid transporditakse mitokondritesse, kus nad annavad oma elektronid hingamisahelasse, millega kaasneb ATP süntees oksüdatiivse fosforüleerimise teel. Kuna nii glükoos-6-fosfaadi sünteesimine glükoosist kui ka fruktoos-1,6-bisfosfaadi teke fruktoos-6-fosfaadist vajavad mõlemad reaktsioonid 1 ATP molekuli, siis glükoosi lagundamine algab hoopiski energia kulutamisega. Energiat annavad glükoloosis kahe 1,3- bisfosfoglütseraadi molekuli muutumine kaheks makroergilist sidet omavaks 3-fosfoglütseraadi molekuliks (2...
° igas keharakus on 46 kromosoomi, igas muna- ja seemenerakus on 23 kromosoomi ° eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega > histoonid kaitsevad DNAd, aitavad kokku pakkida 3.4 Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga valgusmikroskoobis seda ei näe Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. ° Loomaraku membraanid sisaldavad ka kolesterooli Päristuumste rakkude sisemuses esineb mitmesuguseid membraanseid struktuure ° Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem (ained raku ühest otsast teise) ° Membraaniga ümbr. Rakutuum. ° Põhiosa sisemembraanidest on üles ehitatud fosfolipiidsest kaksikkihist (+ ülesandeid täitvad valgud) Ainete transport läbi rakumembraani ° Passiivne transport ei kuluta energiat
(vesinikside, iooniline, hüdrofoobne ja van der Waals'i jõud) moodustavad vesilahuses pidevalt muutuvaid molekulide konfiguratsioone · Seoste nõrkusest hoolimata omab nende arvukus olulist summaarset mõju · Iga seos vähendab süsteemi vaba energiat aidates kaasa tekkiva kompleksi stabiliseerimisele sünnivad bioloogiliselt olulised makromolekulaarsed ja suuremad keskkonna muudatustele reageerivad funktsionaalsed kompleksid Membraanid ja membraansed kompleksid retseptorite, kanalite jmt näol ensüümid ja nende substraadid van der Waals jõud Vesinikside · Vesinikside Nõrk Teljelisus Summatsioon · Vesinikside valgumolekuli struktuuri hoidjana Vee agregaatseisundid ,,kohev" vesi ,,tihe" vesi Vee molekulid jää struktuuris NB! Puhas vesi!
57. Vere biokeemiline koostis, selle muutused patoloogiliste protsesside korral. Vesi 92%, proteiinid 7% ja muud ained 1% (glükoos, rasvhapped). Glükoosi keskmiselt 60...110mg% (3,3...6 mmol/l). Kõhunäärme patoloogiliste muutuste juures (insuliini vähene tootmine) võib glükoosi sisaldus veres olla kõrge. 58. Biomembraanid. Transport läbi membraani. Kuigi membraanistik on integreerunud, koostoimiv süsteem, jagatakse lihtsustamiseks membraanid kahte rühema: a) välis- ehk piirdemembraanid; b) raku sisemembraanistik Biomembraanide komponendid on lipiidid, valgud ja süsivesikud ja nad on tugevasti hüdratiseerunud. Biomembraanide põhilipiidid on fosfolipiidid, mis moodustavad biomembraani lipiidse kaksikkihi. Valgud on sukeldunud lipiidsesse kaksikkihti kas osaliselt või läbivad membraani. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal.
mineraalained 1 %. 57. Vere biokeemiline koostis, selle muutused patoloogiliste protsesside korral. Vesi 92%, proteiinid 7% ja muud ained 1% (glükoos, rasvhapped). Glükoosi keskmiselt 60...110mg% (3,3...6 mmol/l). Kõhunäärme patoloogiliste muutuste juures (insuliini vähene tootmine) võib glükoosi sisaldus veres olla kõrge. 58. Biomembraanid. Transport läbi membraani. Kuigi membraanistik on integreerunud, koostoimiv süsteem, jagatakse lihtsustamiseks membraanid kahte rühema: a) välis- ehk piirdemembraanid; b) raku sisemembraanistik Komponendid on lipiidid, valgud ja süsivesikud ja nad on tugevasti hüdratiseerunud. Biomembraanide põhilipiidid on fosfolipiidid, mis moodustavad biomembraani lipiidse kaksikkihi. Valgud on sukeldunud lipiidsesse kaksikkihti kas osaliselt või läbivad membraani. Süsivesikud esinevad oligosahhariidjääkidena valkudes või lipiidides ja reeglina plasmamembraani välispinnal.
Organ ehk elund vähemalt kahest koest koosnev anatoomiline struktuur, mis kindlustab organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem:
Nii lähevad organisimi suhkuralkohole, osa ravimeid, osa aminohappeid, (kiirus sõltub vabade kandjate hulk) vajab energiat. Aktiivtransport-ainete liikumine madalamalt konsentratsioonilt kõrgemale valkude ülekandel nt Na viimine rakust välja või K viimine rakku. membraani sopistumine võimaldab haarata rakku tahkeid ja vedelaid osakesi (fago-ja pinotsütoos) võimaldab liikuda laengud + impulsside edastamine nt närvirakud membraanid tagavad õiged rakkude vahelised seosed, tagavad kudede terviklikkuse membraanides on ensüümkompleksid, millega tagatakse aine transport läbi membraani ning samaaegne muundamine membraanides paiknevad ka pigmendid nt kloroplastid, mitokondrid Sisemembraanistik · sileda ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- membraansed torud, plaadid ja põied, mis on omavahel ühendatud. Ülesanneteks
Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine- ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. * Raku sisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: sisemembraanidest on üles ehitatud lipiididest kaksikkihist, millega on seotud erinevad funktsioone täitvad valgud *Rakutuum kordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. Raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome
1. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.1. RAKUTEOORIA KUJUNEMINE Tsütoloogia e. rakuteaduse sünniks võib lugeda XVII saj keskpaika - valgusmikroskoobi leiutamist Robert Hook'i poolt. MILLES SEISNEB RAKUTEOORIA? * Kõik organismid on rakulise ehitusega (avastas Theor Schwann). * Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel (sõnastas Rudolf Virchow). - rakud tekivad ainult rakkudest - uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel - organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel * Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. - avaldub selles, et teatava talitusega organite ja kudede rakkudel on neile iseloomulik kuju ja ehitus KUIDAS RAKKE UURITAKSE? Tänapäeval kasut. tihti binokulaarseid mikroskoope, mis lubavad uurijal vaadelda preparaati kahe silmaga. Mõnikord on otstarbekas kasut. stereomikroskoopi kasut. enamasti su...
kehatemperatuur tavaliselt normis, suurte põletuste korral langeb kehatemperatuur 35 C°-ni. II Tokseemia periood. Tekivad kesknärvisüsteemi funktsionaalsed kahjustused. Kestab 3-5 või kuni 15 päeva. Toksilised ainevahetuse ja kudede laguproduktid põhjustavad: kehatemperatuuri järsku tõusu, leukotsüütide arvu tõusu, hemoglobiini hulk langeb, erütrotsüütide arv langeb, kahjustuvad kapillaaride membraanid, südamelihas ja parenhümatoossed elundid, hüdreemia ehk vere vedeldumine, hüpoproteneemia ja aneemia tekivad ödeemi resorbeerumise tõttu. Samal ajal tekib proteinuuria, mikrohematuuria, silinduuria. Kliinilised sümptoomid: haiged on apaatsed, mõnikord hallutsinatsioonide tõttu rahutud, nahk on kuiv, sõrmed ja varbad jahedad, huuled hallid, hingamine ja pulss on kiire.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
