1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel komplementaarsed ja komplementaarsete lämmastikaluste vahel moodustuvad...
Elu tekke kohta on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu Maale jõudnud kosmosest (panspermia), teise arusaama järgi aga on elu Maal tekkinud abiogeneesi teel ehk eluta ainest moodustunud. Üldiselt on pooldatud pigem abiogeneesi teooriat. Kirjelda elu tekke kolme etappi. 1.On toimunud elu algne loomine 2.Elu alged maale saabunud teistelt taevakehadelt 3.Elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Kuidas moodustuvad fosfolipiididest membraanid? Bioloogilised membraanid on lehelaadsed struktuurid, mis koosnevad valdavalt lipiididest (lihtsamalt öeldes rasvadest) ja valkudest. Kõikidel membraanidel on sarnane ehitus. Peamine lipiidide rühm, millest membraanid koosnevad, on fosfolipiidid ehk kahest rasvhappeahelast, glütseroolist ja fosfaatrühmast koosnev molekul. Kuna rasvad on hüdrofoobsed, siis moodustavad fosfolipiidid kahekihilise struktuuri nii, et hüdrofoobsed
Lühema ahelaga on voolavamad. Steroolide (kolesteroolide) ahel mõjutab voolavust. 4. Milliseid rasvu nimetatakse trans-rasvadeks: Trans-rasvadeks nimetatakse taimeõlisid, millele on tööstuslikus protsessis lisatakse vesinik. Eesmärgiks on muuta õli tahkeks. 5. Mis on lateraalne difusioon: Osa väikeseid molekule difundeeruvad iseeneslikult läbi membraani-passiivne transport. Difusiooni kiirus- määratud ära molekuli suuruse, laengu ja polaarsusega. Membraanid töötavad selektiivse barjäärina. Difusiooni suund- määratud ära entroopiliste faktoritega, st kontsentratsioonide erinevustega kahel pool membraani. (joonised!) Difusioon- toimub kontsentratsiooni alanemise suunas, kiirus on võrdeline gradiendi suurusega ning sõltub konkreetse molekuli omadustest (steroidid, hapnik, vesi...) 6. Mis on hübridoom ja kuidas ning milleks neid tekitatakse: Hübridoom on rakuliin, mis on
3. Membraanivalgud 4. Erütrotsüütide plasmamembraan Mis on lipiidid? Lipiidide struktuur: on bioloogilise päritoluga ained, mis on lahustuvad orgaanilistes solventides: kloroformis, eetris, metanoolis on vees rasklahustuvad ei ole polümeersed, ent moodustavad agregaate on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid fosfolipiidid, steroidid Energia depoo rasvad, õlid Signaali ülekanne intratsellulaarsed messengerid Hormoonid Kofaktorid ensümaatilistes reaktsioonides Pigmendid LIPIIDID Rasvhapped Steroidid Lipiidsed Terpeenid
-on varieeruva struktuuriga mittehomogeenne klass molekule Lipiidide funktsioon: Membraanid - fosfolipiidid, steroidid Energia depoo - rasvad, õlid Signaali ülekanne - intratsellulaarsed messengerid Hormoonid
Emily Sabre Birgit Pärtel Sisukord Seljaaju · Seljaaju on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa · Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu sisenedes selgrookanalisse selgroo kaelalülide juures · Väikese sõrme jämedune · 31 paari närve · Ühendada kehas toimuvat peaajuga Närvirakk · Neuron ehk närvirakk ka neurotsüüt on enamikul loomadel närvisüsteemi funktsionaalne üksus. · Närviraku membraanid on justkui peaaju 'suhtlusvõrgustikud' kuna läbi nende närvirakud suhtlevad, lisaks kontrollivad membraanid toitainete sisenemise ja jääkainete väljutamise protsesse. · Närviraku membraanides mängivad olulist rolli kaks molekulide rühma: lipiidid ja valgud · Lipiidide fraktsioon koosneb peamiselt fosfolipiidest, glükolipiidest ja kolesteroolist.. Refleksid · Refleks on KNS-i vahendusel toimuv vastus/reaktsioon
Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Pool läbilaskev membraan, raku elus osa. Tagab rakule keemilise koostise püsivuse. Rakumembraan koosneb: * Fosfolipiididest, *Valkudest, * Oligosahhariididest Rakumembraani ülesanded: 1. Membraanid piiritlevad rakku, kaitsevad kahjulike mõjude eest, muudavad kuju, suurendavad raku sisepinda. 2. Membraanid kindlustavad rakkude vaheliste seoste tekke 3. Memb. Retseptrodi on komplentsete bioaktiivsete ainete(hormoonide) suhtes. 4. Memb. Tagotsütoosi ja pinotsütoosi võime ( tahkeid osakesi väliskeskkonnast, vedelaid osakesi vee tilgakesi) *Tagotsütoos määrab immuun ja kaitse süsteemi tugevuse. 5. Memb. Asuvad ensüümid ja ensüümide kopleksid, mis 1. kindlustavad ainete transpordi, 2. Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise.
Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Raku membraan Raku membraanid koosnevad fosfolipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine- ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Raku sisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga: sisemembraanidest on üles ehitatud lipiididest kaksikkihist, millega on seotud erinevad funktsioone täitvad valgud.
RAKUORGANELL EHITUS ÜLESANNE ribosoom kaheosaline (väiksem alamüksus ja suurem alamüksus), valkude sünteesimine koosneb rRNA ja valkude molekulidest, membraanid puuduvad mitokonder kahe membraaniga (välismembraan, sissesopistunud sisemembraan), välismembraan katab ja rakkude varustamine kaitseb, sisemembraani energiaga kristades muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks
Tsütoplasmavõrgustikud : · Siledapinnaline · Karedapinnaline Tsütoplasmavõrgustiku ülesanded : · Siledapinnalises toimub varusüsivesikute glükogeeni süntees .Lipiidide ja bioaktiivsete ainete nt. steroidhormoonide süntees. · Karedapinnaliseks muutub tsütoplasmavõrgustik seal paiknevate ribosoomide tõttu . · Ribosoomides toimub valkude süntees . Ribosoomid · Ribosoomidel puuduvad membraanid , nad sisaldavad rRNA ja valgumolekule . Golgi kompleks · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest . · Tsütoplasmavõrgustikust satuvad ained Golgi kompleksi . · Golgi kompleksis toimub valkude lõplik töötlemine j pakkimine põiekestesse . · Golgi kompleks osaleb rakumembraani moodustamisel. Lüsosoomid · Ühekihilise membraaniga põiekesed , mis moodustuvad Golgi kompleksist .
lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Loomarakk Taimerakk Taimerakul on rakukest, mis koosneb peamiselt tselluloosist, pektiinist, ligniinist ja mõningatest teistest keeruka ehitusega orgaanilistest ühenditest. Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Raku membraanid koosnevad lipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike välismõjutuste eest. Samuti teostub rakumembraan vahendusel aine ja energia ning infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Raku sisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga:
Rakuorganellid Janely Kaljura, Caspar Sepp 11A 2015/16 Organellid on “rakkude organid” • Kindlaid ülesandeid täitvad allüksused • Eraldab fosfolipiidne membraan • Mikroskoobi abil vaadeldavad • Tuumaga rakkudes palju organelle Ribosoomide iseloomustus • Rakuorganell; • Ühes rakus miljoneid ribosoome; • Ribosoome on eluslooduses kõikjal; • On ka mitokondrites ja kloroplastides; • Mida rohkem valke üks rakk peab sünteesima, seda rohkem ribosoome selles rakus on Ribosoomide ehitus • Väikesed kaheosalised rakuorganellid; • Ribosoomides puuduvad membraanid; • Koosnevad ribosoomi-RNA ja valgu molekulidest. Ribosoomide ülesanded • Valkude sünteesimine Ribosoomide asukoht rakus • Võivad paikneda tsütoplasmas, mitokondrites ja plastiidides. Mitokondrite iseloomustus • Rakuorganell; • Valgusmikroskoo bis nähtavad; • Paljunevad poold...
· Metall on indikaatorelektroodiks ka anioonidele,mis moodustavad rasklahustuvaid sademeid nende katiooniga. · Ag elektroodi potentsiaal sõltub kloriidioonide kontsentratsioonist lahuses mis on küllastatud AgCl-ga. · Elektroodreaktsioon: Inertsed metall elektroodid · nn. redoks elektroodid · Pt, Au, Pd, C · Reageerib redokssüsteemides potentsiaali muutustele · Potentsiaal sõltub redokspaari oksüdeeritud ja redutseeritud vormide suhtest Membraan elektroodid · Membraanid: · Kristallilised · Mitte kristallilised: - klaas, vedelik, jt. Metallelektroodid- elektronide liikumine elektroodi pinna ja lahuse vahel; Membraan elektroodid- ioonide liikumine membraani ühelt poolt teisele Klaaselektrood Mõõdetakse potentsiaalide vahet membraani pindade vahel pH elektrood: 1906.a., peamine, põhineb klaasmembraanil H+ ioonid on klaasi sise ja välispinnal. Kontsentratsioonide erinevus põhjustab potentsiaalide vahe klaasmembraani pindade vahel. Klaaselektrood
muudab taime jäigemaks. Ligniini (puitaine) ladestumine muudab rakukestad deformatsioonile vastupidavaks. Sekundaarne rakukest moodustab põhilise osa taime mehaanilisest tugevusest. Funktsioonid Kaitsefunktsioon: Rakukestast pärinevad signaalmolekulid, mis kaitsevad taime patogeenide vastu ja, mis mõjutavad taime kasvu ja arengut. Rakukest kaitseb rakku siserõhu ehk turgoni eest. Koostöö teiste organitega Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Enamik rakukesta komponente transporditakse kohale Golgi kompleksist. Tselluloos sünteesitakse ja väljutatakse membraanseoselise ensüümikompleksi poolt. See kompleks saab vajalikud substraadid raku tsütoplasmast. Kasutatud kirjandus http://cellbio.ebc.ee/rakubio/taimerak.html http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm Joonis: http:// miksike.ee/docs/elehed/4klass/5energia/elutuba/energi a/3raku%20ehitus.htm Bioloogia Gümnaasiumile I Täname kuulamast!
Ribosoom: Ülesanne Valkude sünteesimine Ehitus-kaheosalised rakuorganellid,mis koosnevad ribosoomi-RNA(rRNA) ja valgu molekulidest.Puuduvad membraanid. Mitokonder: Ülesanne- Rakkude varustamine energiaga Ehitus-Ümber kaks membraani:Sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan. Välismembraan katab ja kaitseb,Sisemembraani sopistus ehk kritsades muundatatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivamaks. Pikliku kujuga isseisvad üksused, oma ribosoomiga. Paljunevad pooldumise teel. Tsütoplasmavõrgustik: Ehitus:membraanidest torkueste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine.
Mittehistoonsed valgud on geeni ekspressiooni regulaatorid. 7. Kromatiin ja nukleosoomid. Nukelosoomi struktuur: Kromatiin = nukeliinproteiin-kompleks. Koosneb DNAst, histoonidest ja mittehistoonsetest kromosoomsetest valkudest. Heterokromatiin (10% genoomist) ja eukromatiin (vähem kondenseerunud). (või siis: Nukleosoomid on histoonide ja DNA kompleksid). V MEMBRAANID 1. Rakumembraanide funktsioonid, teiste organellide membraanid. Plasmamembraani funktsioonid. (1) piirab rakku ja defineerib raku piirid. (2) tagab erinevuse tsütosooli ja rakuvälise keskkonna vahel. (3) tagab kontrollitud ainevahetuse väliskeskkonnaga. (4) vastutab signaaliülekande eest. (5) adhesioon (s.o pindade üksteise külge kinni jäämine). Teiste organellide membraanid (ER, Golgi kompleks, Mitokonder) tagavad nende organellide ja tsütosooli vahelise
Müeliin Teemad Mis on müeliin? Ehitus Funktsioon Häired Haigused Humaanmeditsiin Veterinaarmeditsiin Diagnoos ja ravi Kasutatud kirjandus https://5.imimg.com/data5/RU/SE/MY-897018/single-500x500.png Mis on müeliin? Tugevalt venitatud ja modifitseeritud lipiidse ja valgulise koostisega plasmamembraan, mis ümbritseb närvi aksonit Müeliinsed membraanid pärinevad: Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest Kesknärvisüsteemis oligodendrogliia rakkudest Ehitus Mitmekihiline Ranvier' sõlm Ioonide sissevool Schmidti lõhed Tsütoplasma kih- tide vahel Sage perifeerses, harva KNS-is https://i.pinimg.com/originals/93/58/cf/9358cf798088a604acb030f7fe3dbcae.jpg Funktsioon Tagab kiire ja efektiivse impulsi ülekande Elektriline isolaator Hoiab ära depolarisatsiooni neuronis
VEGETATIIVNE- paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Mitoos 46 kromosoomi, Meioos 23 kromosoomi. prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. POOLDUMINE - toimub DNA MEIOOS- Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. I replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. PUNGUMINE - alamatel taimedel ja JAGUNEMINE 1) Profaas: tuuma membraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku, tsentrioolid loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid, toimub kromosoomide ristsiire (crossingover): jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). TAIME OSADEGA- risoomidega, homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi. 2) Metafaas:
Rakumembraan · Eraldab rakku ümbritsevast keskkonnast, kaitseb kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. · Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosneb kahes kihis paiknevatest fofolipiidide molekulidest ja valkudest transportvalgud ja retseptorvalgud. · Valgu molekulid paiknevad fosfolipiidide peal või vahel. · Peale nende sisaldab loomarakk ka kolesterooli. · http://cwx.prenhall.com/bookbind/pubbooks/silverthorn2/medi alib/Image_Bank/CH03/FG03_05.jpg · (Membraan on poolläbilaskev, s.t see laseb aineid läbi valikuliselt.) · (Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaaanilised ja orgaanilised ained.) · Ülesanne: Membraani vahendusel toimub aine energia- ja infovahetus raku ja väkiskeskonna vahel. · Ainete liikumiseks eristatakse aktiivset - selleks kulutab rakk energiat ja passiivset - energiat pole vaja transporti. · Aktiivseteks on transportvalgud. Need valgud ei juhi l...
MÕLEMATE LÄBIVAD MEIOOSI EELLASTEKS ON OVOGOONID PROTSESSI JA SPERMATOGOONID MITOOS MEIOOS PROFAAS 1.PROFAAS 2.PROFAAS tsentrioolid liiguvad poolustele tsentrioolid liiguvad poolustele tsentrioolid liiguvad poolustele kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks kromosoovid keerduvad kokku, muutuvad mikroskoobis nähtavaks MEIOOSI 2.JAGUNEMINE SARNANEB MITOOSILE algab kääviniidistiku kujunemine tekib kääviniidistik moodustuvad kääviniidid raku tuum suureneb, tuuma membraanid tuumamembraanid kaovad tuumakesed kaovad toimub kromosoomide RISTSIIRE.paarilised kr.d liibuvad ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi METAFAAS 1.METAFAAS 2.METAFAAS kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile HOMOLOOGILISED kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile kromosoomid paiknevad raku ekvatoriaaltasandile kääviniidid kinnituvad 1otsaga kromosoomi tsentromeeri ja 2.otsaga tsentriooli külge kääviniidid kinnituvad kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele ANAFAAS 1
TUUMAKEST; JAGUNEMISE EEL MUUTUVAD KROMOSOOMID NÄHTAVAKS; KUJULT ENAMASTI ÜMAR; TALITLUS KROMOSOOMIDES PAIKNEB INFORMATSIOON KOGU ORGANISMI EHITUSE JA TALITUSE KOHTA; KÕIK KROMOSOOMID ON PAARILISED JA KOOSNEVAD GEENIDEST; GEENID MÄÄRAVAD ORGANISMI TUNNUSED. RAKUMEMBRAAN: EHITUS KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST; FOSFOLIPIIDID MOODUSTAVAD 2 KIHTI, VALGU MOLEKULID PAIKNEVAD KAS NENDE PEAL VÕI VAHEL; LOOMARAKU MEMBRAANID SISALDAVAD KOLESTEROOLI; TALITLUS ERALDAB RAKU SISEKESKKONDA VÄLISKESKKONNAST; KAITSEB RAKKU KAHJULIKE MÕJUTUSTE EEST; ÜHENDAB OMAVAHEL RAKKE; MEMBRAANI VAHENDUSEL TOIMUB AINE-, ENERGIA- JA INFOVAHETUS RAKU JA VÄLISKESKKONNA VAHEL; MEMBRAANI LÄBIVAD MÕLEMAS SUUNAS ANORGAANILISED JA ORGAANILISED AINED ; AINETE LIIKUMISES ERISTATAKSE PASSIIVSET JA AKTIIVSET TRANSPORTI; TRANSPORTVALGUD OSALEVAD AINETE AKTIIVSES TRANSPORDIS; RETSEPTORVALGUD OSALEVAD RAKU INFOVAHETUSES
mikrotiiterplaadist, mille küljes on seotud valkude järjestus. ● Proovi molekulid on märgistatud fluorestseeruva värviga ning lisatud reastusele ● Iga reakstsioon proovi ja fikseeritud valgu vahel kiirgab fluorestsents värvi, mida loeb laser skanner ● Valgukiibid on kiired, automatiseeritud, ökonoomsed, ülitundlikud Reastuse loomine ● Valgud on reastatud kõvale aluspinnale nagu mikroskoobi alusklaasid, membraanid, helmed ● Selline pind pakub tuge valkudele, mis hakkavad sinna kinnituma. ● Valgud on natiivses konformatsioonis. ● Aluspind on kaetud kattega, mis kinnitab proteiini, takistab selle denturatsioonist, võimaldab hüdrofiilse keskkonda, kus saab tekkida reaktsioon Kiipide tüüpid I Analüütilised ● Antikehad kinnitatakse pinnale ● Lisatakse valgu lahus (nt lüüsunud rakkudega) ● Saab määrata ekspressiooni, afiinsust, aktiivsust
Mumps 1.Tunnused: • Paistes, valulikud süljenäärmed ühel või mõlemal pool nägu (parotiit) • Palavik • Peavalu • Nõrkus ja väsimus • Isutus • Valu, samas närimine või neelamisraskused 2.Ravi: Haigust ravida ei saa. Leevendatakse haiguse sümptomid kasutades valuvaigisteid ja palavikku alandavaid ravimeid (ibuprofeen, paracetamol). Mumps paraneb iseeneslikult nädala või paariga. 3.Tüsistused: Tüsistused mumps on potentsiaalselt tõsine, kuid harva. Põletik Enamik mumps komplikatsioone kaasa põletik ja turse mõnes kehaosas, näiteks: •Munandid. See seisund, mida tuntakse orhiiti põhjustab üks või mõlemad munandid paisuda meestel, kes olen jõudnud puberteeti. Orhiit on valus, aga see harva viib steriilsus - võimetus eostamist. •Pankreas. Sümptomeid see tingimus, mida tuntakse pankreatiit, sisaldavad valu ülakõhus, iiveldus ja oksendamine. •Munasarjad ja rinnad. Naised, ke...
avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. tasakaaluelund kuulmiselund Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz) 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB)
5) Telofaasis toimub tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) ..ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud. Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pungumine: vähe levinud. nt pärmseened, hüdraloomad, õisloomad (korallid). Vegetatiivne paljunemine: kõige levinum, peamiselt taimeriigis. a) varre abil nt pistikud (nartsiss) ja pistoksad
A. Interfaas ja rakutsükkel Kahe mitoosi vahele jääb raku eluperiood, mida nimetatakse inetfaasiks. (Organellide arv suureneb 2x; toimub ATP süntees ehk energia talletud; sellega valmistub rakk järgnevaks jagunemiseks; DNA kahekordistub) Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. B. Mitoos, toimumise faasid Mitoos toimub keharakkudega!!!!!! 1) Profaas (DNA keerdub võimalikult tihedalt kokku; raku tuuma membraan hakkab kaduma; tekivad kääviniidid ehk niitjad valgu molekulid) 2) Metafaas (Kromosoomid koonduvad keskele; kahekromatiidilised kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaal tasandile; kääviniidid kinnituvad mõlemalt poolt kromosoomide tsentrioolide külge) 3) Anafaas (Kääviniidid lühenevad ning tõmbavad kromosoomid pooleks; üks kromatiididest liigub ühele teine teisele poole ehk kromatiidid lahknevad) 4) Telofaas (Mõlemal...
Pakitakse: 1)varuaine tilgad Golgi kompleks (summutaja otsas põieke) 2)primaarne lüsosoom. Jääkainete rakust eemaldamine, välismembraani paikamine. Puuduvad membraanid, materjaliks on valgud ja rRNA. 2alaühikut (nagu lumememm). Ribosoomid Valgu süntees Tekivad tuumakestes, asuvad vabalt tsütoplasmas, ER pinnal, mitokondrite sees. Välismembraan, sisemembraan,
anorganilised ja orgaanilised ained. Orgaanilistes ainetes esineb valke,lipiide,süsivesikuid,aino-ja nukleiinhappeid jms. Tsütoplasma seob raku organelle ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toiduainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. Sisaldab varvaineid,ainevahetuse vaheprotuute, pigmente. Tsütoplasma võrgustik- varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees. lüsoom- tagab ainete lagundamise. Ribosoomid-puuduvad membraanid. Sisaldavad RNA ja valgumolekule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Tuum- sisaldab ja säiltitab raku päriliku informatsiooni. Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Juhib raku elutegevust. Tuumake- toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine , tuumake asub tuumas. lifusioon- gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamele kontsentratsioonide võrdsustamiseni.
väliskeskonna vahel, hoida Molekulid on polaarsed. stabiilselt sisekeskkonda, Fosfaatrühma sisaldav osa, vahendada infot. Tagab teatud veega seostuv, rasvhappe jääke reaktsioonid. Ainete liikumine sisaldav osa fosfor. Loomsete läbi membraani: 1. Difusiooni rakkude membraanid sisaldavad teel. 2. Osmoos. 3.Valkude abil. kolesterooli. 4. Fagotsütoos. 5.ATP Rakutuum Reguleerib kõiki rakus Tavaliselt raku keskel ümar või toimuvaid protsesse. Juhib raku ovaalne.Tuum ümbritsetud kahe elutegevust ja säilitab pärilikku membraaniga. Tuum on informatsiooni. Tuuma täidetud karüoplasmaga, mis
MITOOS (tütarrakkudes kromosoomide arv püsib) Profaas- Kromosoomid keerduvad kokku, muutuvad nähtavaks. Tsentrioolid liiguvad raku poolustele. Tuuma membraanid lõhustuvad, tuumakesed kaovad. Tsentrioolide vahele moodustub kääviniidistik. Metafaas- e. rändamisfaas. Kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, ühele tasapinnale. Kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri külge, teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas- e. eraldumisfaas. Kääviniidid lühenevad ja viivad kromatiidid eri poolustele varem sünteesitud ATP energia arvel. Telofaas- kääviniidid kaovad, sünteesitakse tuumakesed. Kromosoomid keerduvad lahti.
tekke(nt.vavanemine,haavaparanemine).Meioos-rakkude jagunemisviis,mille tulemusena kromosoomide arv väheneb 2 korda ja rakkude pärilikkus kombineeritakse ringi.Meioosis on 2 jagunemist:pro,meta,ana,telofaas.Interfaas enne jagunemist toimub DNA Kahekordistumine.Rakus on kahekromatiidilised kromosoomid,organellide arv suureneb,ATP süntees,tsentrioolid kahestuvad.1.jagunemine,Pro:tuumamembraanid lagunevad,tuumakesed kaovad,moodustavad kääviniidid,tuuma membraanid lagunevad,homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ja kromadiidid vahetuvad omavahel võrdsepikkusega otsi kromosoomide ristside.Meta:homoloogilised kromosoomid koonduvad raku keskossa,kääviniidid kinnitavad tsentromeetri klülge.Ana:toimub homoloogiliste kromosoomide lahknemine poolusele,liiguvad 2 kromodiidilised kromosoomid;lahknemine on sõltumatu-kumbki tütarrakk,saab nii isalt kui ka emalt pärit homoloogilisi kromosoome.Telo:rakumembraan nöördub
väliskuju ning värvumusmustri alusel 9) Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on keskmiselt 0,01µm, siis valgusmikroskoobis me seda ei näe. 10) Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraani paksus on väga õhuke. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Rakusisesed membraanid onoma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. Kaksikkiht, millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valglud. 11)Mis funktsioone täidab rakumembraan? Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. 12)Mis tähtsus on rakumembraani ehituses olevatel valkudel?
nad on tugevasti venitatavad; pikenevad jõu rakendamisel, selle lakkamisel aga lühenevad Elastsete kiudude ehitus · Elastiini molekulid sünteesitakse fibroblastides ja kiud `monteeritakse' väljaspool rakku · Elastsed kiud moodustuvad elastiini ja fibrilliini interaktsiooni tulemusel · EM - elastse kiu keskel paikneb amorfne aine, perifeerias mikrofibrillid; perioodilisus puudub · Elastiin esineb ka mittefibrillaarses vormis - akendunud membraanid veresoonte seinas Retikulaarkiud · Retikulaarkiud on kollageenstest kiududest peenemad ning nad on hapete, aluste ning seedeensüümide suhtes suurema resistentsusega. Valkaine on kollageen (III tüüp) · Retikulaarkiude moodustavad fibrillid on kollageensete kiududega samasuguse perioodilisusega Argürofiilsed kiud · Retikulaarkiud ilmestuvad hästi hõbeimpregnatsioonil (argürofiilsed kiud; argyros - kr hõbe)
(-COOH) · Tekivad C1,C2,C3 Glütserolipiiidid H C OH Homoglütserolipiid Heteroglütserolipiid CH2OH glycerol Estri moodustumine: O O R'OH + HO-C-R" R'-O-C-R'' + H2O Raku membraanid O · Kui C3 reageerib fosforhappega, moodustub glütserofosfolipiid (raku O H2C O C R2 membraanide oluline komponent) · Fosforhape reageerib R1 C O CH O (esterifitseeritakse) omakorda mõne H2C O P O kõrvalgrupiga X mille tulemusel
kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad. 4) Mehaaniline hemolüüs tekib mehaanilisel hõõrdumisel. Tuleb konservvere transportimisel veri loksub ampullides. Analoogiline situatsioon võib organismis tekkida ülipikkadel jalgsimatkadel, kus häiritud jalgadest venoosne äravool ja osad libled võivad taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära. Osa esineb väljaspool organismi konservverega, sa organismis endas, nt bioloogiline, osmootne ja mehaaniline hemolüüs ka. VERE REAKTSIOON Ph- tase vaata vihikust!!!!!!! 7,35-7,45 Ph taset tuleb hoida normi vahemikus, nihkeid aluselises suunas-alkaloos, happelises-atsidoos Kuidas ph-d püsivana hoida? 1)Kõige kiirem säilitamise mehhanism on hingamine. Nt tugeva füüsilise koormuse korral
Ajuripats(hüpofüüs) juhib teiste s.n.näärmete tööd, reguleerib suguelndite ja luustiku arengut. Toodab:kasvuhormooni endrfiine(õnnetunne), mis suurendavad valutaluvusvõimet. Vallandub sportlike pingutuste ajal. Õnnehormoon oksütotsiin aitab ujedusest vabaneda. Kilpnääre toodab hormooni türoksiin, reguleerib inimese ainevahetust ja kehatemp. Kõhunääre ehk pankreas toodab: insuliin, mis muudab glükoosi glükogeeniks(talletub maksa lihastes), muudab lihasraku membraanid glükoosile läbilaskvaks. Glükagoon, muudab glükogeeni tagasi glükoosiks. Neerupealised toodavad adrenaliini, mis kiirendab südametööd, tõstab veresuhkru taset suurendades glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks, immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. Veresuhkru reguleerimine Veresuhkru taseme reguleerimine toimub tagasiside meetodil. Insuliin langetab seda ja glükagoon tõstab. Rakud vajavad pidevalt glükoosiga varustamist. Glükoos jõuab verre: süsivesikute seedimisel, glükogeeni
veg paljun pungumise v pooldumise teel.Selgroogsed loomas mittesug teel ei paljune.Veg paljun tähtsus-võimadab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Meoos on rakujagunemine,mille käigus arenevad sugurakud v eosed.Krom arv väheneb 2x,tekkinud rakud ei ole identsed.1jagunemine- interfaas-toimub ATP süntees,raku organellide arvule suurenem.tsentrioolide paarid 2kordistuvad;profaas-tsentr. Paarid liiguvad poolustele.Mood. käävi- niidid.Krom. keerduvad kokku,tuuma membraanid kaovad;metafaas- homoloogilised krom liiguvad ekvatoriaal tasandile paari kaupa,neile kinnituvad kääriniidid(ühelt poolt);anafaas-kääriniidid lühene. Telofaas-moodustuvad uued tuumamembraanid,algab tsütoginees ja tulem.2 tütarrakku.Krom arv vähenenud 2x,krom on 2 kromtiidilised.2jagunemine-interfaas-DNA 2x ei toimu;profaas-tsentrioolide paarid liiguvad poolustele.tek uued kääriniidid;metafaas-krom liiguvad ekvatioraal tasandile,neile kinn
happeid. ÜLESANDED: vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid, viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse. · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. ÜLESANDED: on kõva ja moodustab taimele tugeva toese, annab taimele kuju, osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. · Plastiidid: proplastiidid (leukoplastid, kloroplastid ja kromoplastid) on plastiidide eellased. · Kloroplastid: täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid.
et ei kasutata õhu liikumist võimaldavaid reste, vaid ahjuplaate. Kõige paremini sobivad kuivatamiseks piklikud nn. ploomtomatid, nende puudumisel võiks valida mitte väga suured ümmargused viljad; kuivamistulemuste ühtluse huvides peaksid ühes partiis kuivatatavad viljad olema võimalikult ühesuurused. Poolita pestud ja kuivatatud ploomtomatid pikuti, ümmargused aga põigiti; kaabi lusikaga välja kõik seemned. Ploomtomatite varrepoolesest otsast eemalda paksud valged membraanid, ümmargustel tomatitel lõika välja varre kinnituskohas olev paksend. Torgi tomati nahk 6 8 kohast terava noaotsaga läbi. NB Läbitorkimine on selle meetodi puhul äärmiselt tähtis ootuspärase tulemuste tagamiseks. Pane ahi sooja 100°-le. Kata kaks ahjuplaati õliga ülepintseldatud küpsetuspaberiga ja lao tomatipoolikud, lõigatud külg allpool (NB), umbes poolesentimeetriliste vahedega üksteise kõrvale
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses), mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste e. mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel (mitoos ja meioos) ja on viburite koostisosaks
tsüklilisteks lipiidideks Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linooleenhape, kuna neid inimorganismis ei sünteesita. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfipaatseid molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada vesinikkeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid ja liposoomid. Steroolide ehk steroidalkoholide ehituslikuks aluseks on steraanituum, st tsüklopentanoperhüdrofenantreen, mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. 1.3.1
· Keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes · Vastupidav temperatuurimuutustele Pinnases või tarindid paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Kolm liiki: · Rõhulist vett takistavä · Rõhuvaba vett takistav · Niiskust takistav Jagunevad paigalduse järgi: · Võõpisolatsioonid - kummibituumen-emulsioonid ja polümeersed katted · Krohvisolasioonid - veekindlad krohvisegud · Rullmaterjalist membraanid - kummibituumenil baseeruvad rullmaterjalid, bentoniitmatid, reljeefse kõrgtihendusega polüetüleenkatted Isoleerimisel tuleb arvestada ka ruumide otstarbega: · Tüüp 1 - tavalised abiruumid - mõned lekked ja niiskuslaigud lubatud (garaazid, töökojad, seadmeruumid) · Tüüp 2 - paremad abiruumid - veeleketeta, kuid niiskumine lubatud (jaemüügialod, töökojad varustatud elektriliste seadmetega)
· Seotud ainevahetuslike protsessidega · Tuuma välismembraan on ERga alati ühenduses · Sileda- ja karedapinnaline ER SILEDAPINNALINE ER FUNKTSIOONID · Varusüsivesikute (glükogeen) süntees · Lipiidide süntees · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) · Kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes KAREDAPINNALINE ER · Kanalitel paiknevad ribosoomid FUNKTSIOONID · Ribosoomides toimub valkude süntees RIBOSOOMID · Ribosoomides puuduvad membraanid · Sisaldavad rRNA ja valgumolekule · Neis toimub valkude süntees · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumit nim. POLÜSOOMIKS GOLGI KOMPLEKS · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest · Seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse (lüsosoomidesse) · Osaleb rakumembraani moodustamisel LÜSOSOOMID · Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed
järgi*DNA mol strk*desoksüribonukleiinhappe mol koosneb 2 omavahel ühinenud ahelast.nende koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip-nukleotiidide üksteisele vastvus.*Nukleotiidide järjestust mol nim DNA 1 järku struktuuriks.*DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses üöekandmises raku jagunemise moodustuvatele tütarrakkudele.* päristuumsete organ kromosoomid paiknevad rakutuumas ja seda übritsevad membraanid kaitsevad DNA-d*Seejuures on kaheahelaline biheeliks paljude füüsikaliste ja keemiliste regurite suhtes ka ise vastupidavad.*DNA kaheahelalisuse tähtsus tagab kogu päriliku info esinemise vähemalt 2 koopias.*RNA mol ehitus*Ribonukleiinhape on biopolümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid.*Ribonukleotiidid on kolmeosalised: nad on mood lämmastikaluse,riboosi ja fosfaatrühma liitmisel.*Uratsiil-RNA ehituses DNA tümiini asemel.*Nukleotiidide järjestust mol nim RNA 1 järksu strk
Kindlustav ainete rakusisese Membraanidel paiknevad liikumise. Membraanidel ensüümidega põiekesed. toimub lipiidide ja sahhariidide Ensüümid-valgud,mis sünteed kindlustavad reaktsioonide toimumise. RIBOSOOMID Puuduvad membraanid. 2 Valgusüntees. Valgusünteesi osaline(mõlemad koosn ajal mood nad polüsoome. ribosoomi RNA-st ja valkudest. Polüsoom- ribosoomide kogum Mood tuumakeses, liiguvad millelt sünteesitakse sama valgu tsütoplasmasse ja kiniituvad molekule. karedale ER-le
Anorgaanilised dissotsieerunud olekus, osalevad paljudes biokeemilisest reaktsioonides, tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH. Muidu veel aminohapped, nukleotiidid, mono-ja oligosahhariididid, orgaanilised happed ja veel. Biopolümeeerid: polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped. Ainevahetuse vaheproduktid. Tsütoplasma ei peatu kunagi, toob organelle kokku. Rakutuumal on kahest membraanist koosnev tuumaümbris. Poorid on seal ja ega ilma nendeta ained ei pääseks tuuma ega sealt välja. Membraanid muidu on kõikjal sama ehitusega. Tuumas on karüoplasma. Seal on DNA, valgud, RNA, madalmolekulaarsed ühendid. Kromosoomid väga peened ja tähtsad niidid. Neid on näha ainult raku jagunemise ajal. Tuumas võib olla üks või veel rohkem tuumakesi, piirkondi, kus kromosoomidelt toimud rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Ilma selleta ei suudaks rakk jaguneda, aineid kiirelt vahetada ja lõpuks ta sureks
noradrenaliin = adrenergiline sünaps serotoniin = serotoniinergiline sünaps Gamma-amino-võihape (GABA - gamma-amino butyric acid) - pidurdav (hüperpolariseeriv) transmitter Sünapside klassifikatsioon nende paiknemise alusel Elektrilised sünapsid · Elektrilised sünapsid on sarnased neksustele · Neuronitevaheline kontakt ilma sünaptiliste põiekeste ja neurotransmitteriteta · Mõlemad membraanid on ühetaolise ehitusega - elektrilised sünapsid on kahesuunalise juhtivusega 4 - dendriit; 6 - akson; 8 - presünaptiline membraan; 9 - postsünaptiline membraan; 10 - sünaptiline pilu konneksonitega Neurogliia · Neurogliia rakud on tavaliselt väiksemad kui närvirakud; nad moodustavad umbes poole pea- ja seljaaju mahust · Neurogliia rakkudel on toestus- ja kaitsefunktsioon, nad ei ole võimelised erutust genereerima ega seda edasi kandma
Negatiivsed ioonid või elektronid juhitakse läbi alalisvooluahela, toites vahetult elektriseadmeid. Katoodi juures saavad kokku vesinik (H+) ja O2 ¿ hapnik ( , mis ühinevad veeks. Metanooli kasutades on lisaks produktiks süsihappegaas. Metanooli kasutamisel on miinuseks see, et osa metanoolist liigub läbi membraani katoodi poole ning selle võrra langeb kütuseelemendi efektiivsus. Samuti on säärases kütuseelemendis kasutatavad materjalid kallid või paljud membraanid on alles arenduse faasis. Hetkel toodab keskmine vesinik-hapnik kütuseelement 1-1,5V voolu 25 kraadi juures. Metanool mootorikütusena Metanooli on võimalik kasutada ka sisepõlemismootorite käitamiseks ning peetakse loodussõbralikumaks alternatiiviks (eelnimetatud põhjustel). Metanooli kütteväärtus on küll poole väiksem bensiinist, (ca. 40-41 MJ/kg) ja diislist (ca. 45 MJ/kg) kuid ottomootorite puhul on täheldatav kuni 10% jõudluse tõus
o kaitseb rakku kahjulike mõjutuste eest; o ühendab rakke omavahel. · Rakumembraani vahendusel toimub aine-, eneriga- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest (hüdrofoobne) ja valkudest. · Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti, valgu molekulid paiknevad hajusalt korrapäratult. · Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. · Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli. · Päristuumsete rakkude sisalduses esineb samuti membraanseid struktuure: o tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteeem. Neid mööda liiguvad ained raku ühest otsast teise; o membraaniga on ümbritsetud ka rakutuum ja mitmed rakuorganellid; o rakusisesed membraanid on ehituselt sarnased raku välismembraaniga:
3)Anafaas-Kääviniidid lühenevad ja poolustele tõmmatakse kromosoomide kromatiidid. 4)Telofaas-Pakitakse kromosoomid lahti, nende ümber moodustub tuumamemb. Lõppeb karüokinees (tuuma jagunemine) ja algab tsütokinees(raku tsütoplasma jagunemine). Tsütokineesi käigus-1) Loomarakkudes membraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku, mõlemas on võrdne arv kromosoome. 2)Taimerakkudes ehitatakse raku keskele rakuplaat, millest moodustuvad rakukest ja membraanid. Mitoosi indeks-Näitab mitoosis olevate rakkude suhtelist osa, vastava koe rakkude üldarvusse. Meioos-Raku jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x.(sugurakkude teke) Interfaasis toimub kromosoomide kahekordistumine. Toimub tsentrosoomide kahekordistumine ja kahestumine. Meioosis eristatakse 2 jagunemist: I jagunemine: 1.Profaas-memb. kaob, kromosoomid pakitakse kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
