sahhariidede süntees, membraanil paiknevad ensüümid, kare valkude süntees, kanalitel paiknevad ribosoomid, ribosoom valkude süntees, koosnevad valkudest ja rRNAst, membraanita, koosneb kahest osast, esinevad rakus vabalt või on kinnitunud ERile, golgi kompleks kanalite süsteem,kuhu moodustuvad lüsosoomid, rakus toodetud valkude sorteerimine ja ümbertöötlus, rakumembraani või rakukesta moodustamine, seotud lüsosoomide ja rakumembraaniga, lüsosoom ühekihiline membraan, surnud ja mitte vajalike rakustruktuuride ninge ainete lagundamine, mitokonder energia tootmine, ümbritsetud kahe membraaniga, koostis välis- ja sisemembraan, maatriks, DNA, ribosoom, tsütoskelett annab rakulekuju, seob organellid ühtseks tervikuks, liikumis organell, tsentrosoom olulised raku jagunemisel käävniidide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise, rakutuuma lähedal, puudub bakterites ja kõrgemates taimedes, koosneb 2
motoneuronitest b. skeleti vöötlihastest c. skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? Motoorne ühik on närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronitest ja tema poolt innerveeritavatest lihaskiudude grupist. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: a. isomeetriline b. isotooniline c. auksotooniline Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge Mis on isotooniline kontraktsioon?
Bioloogia KT kordamisküsimuste vastused BY MATHIAS RANNA 1. Võrdle mitokondrit ja kloroplasti Mitokonder Kloroplast 2 membraani 2 membraani Sarnane Oma DNA Oma DNA Väiksem Suurem Erinev Energiaga varustamine Fotosüntees 2. Rakutuum- joonis, osad, tähtsus Tähtsus: 1. Juhib rakku 2. Säilitab DNA-d Tuumake- RNA süntees, aktiivne piirkond Membraan- Kaitse Poorid- ainete transport Keratiin- DNA Kromosoom-Kokkupakitud DNA 3. R...
1. Dünaamilised mikrofonid sarnanevad konstruktsioonilt dünaamiliste valjuhääldajatega, heli liigutab membraani kaudu mähist magnetväljas. Väikese väljundtakistuse tõttu on tavaliselt kokku ehitatud sobitustrafoga. 2. Piesoelektriline mikrofon kasutab mõnede ainete omadust mehaanilise jõu toimel tekitada oma pinnal elektrivälja. 3. Kondensaatormikrofonides tekitab muutuva elektri pinge heli mõjul elektriliselt laetud või elektreetist membraan. 4. Elektreetmikrofon sarnaneb konstruktsioonilt tavalisele kondensaatormikrofonile. Filter Filter eraldab kogu signaalist vajaliku sagedusega osa. Nt. värvimuusikas või kõlarites. Või selektiivses voltmeetris. Resonants Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega. RL ahel e. takisti-pooli ahel See on üks lihtsamaid analoog lõpmatu impulsskajameetodi elektroonilised filtrid.
Aasia ja Austraalia: Traditsiooniline hiina flööt ehk shakuhachi Traditsioonilisi hiina flööte valmistatakse põhiliselt bambusest, ajaloost on aga säilinud ka päris hulk luust valmistatud flööte. Vanimate hiina flöödi leidude hulgas on näiteks: - kaks bambusflööti (lühike ja pikk, aastast 168 eKr), mis on leitud ühest hauast; - Zhejiang'i provintsist Hemudu'st leitud mitu 7000 aasta vanust väikest luuflööti; - Jiahu külast (Kollase jõe keskjooksul asuvast orust) rohkem kui kolmkümmend 9000 aasta vanust viie- kuni seitsmeaugulist flööti, millest vähemalt üks on ka ideaalses mängukorras! Hiina bambusest ristflööt dizi on kahtelmata üks tuntuimaid hiina puhkpille. Tavaliselt kuue sõrmeavaga flöödile annab talle ainuomase isikupära sõrmeavade ning puhumisava vahel paiknev auk, mida katab bambuse või roo sisemisest kilest valmistatud imeõhuke membraan. Kaasa vibreerides annab see pillile pisut säriseva ning väga paindliku tämbri, samuti v...
vöötlihasrakud ja närvirakud Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Loomorganismide ehituses eristatkse 4 põhilist koetüüpi: Lihaskude Sidekude Epiteelkude Närvikude TUUM TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK RIBOSOOMID GOLGI KOMPLEKS MEMBRAAN MITOKONDER Täida tabel! Avastaja või teadlane Uus avastus või teooria Robert Hooke ......... Matthias Schleiden ......... Rudolf Virchow ......... Karl Ernst von Baer ......... Anton van Leeuwenhoek ......... Theodor Schwann ......... Millise koe hulka kuulub veri? Nimeta väikseim ja suurim loomarakk! Kasutatud materjal: Pildid: http://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page
Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed otsad väljapoole. Fosfolipiidne kahekihiline membraan on liikuv, painduv jne. Tegemist ei ole jäiga struktuuriga. Fosfolipiidid takistavad veeslahustuvate ainete sissepääsu rakkudesse ning väljapääsu ka. 2. Kolesterool on loomarakkude membraanide koostises kui struktuuri tugevdav molekul ning tekitab membraani koostises tasapinnalisi ja jäiku struktuure. 3. Valke, mis rakumembraani koostises on, on erinevaid ning neil on ka palju erinevaid ülesandeid. Valkude funktsioonid: a
See energia talletub ATP molekulidesse. Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsentrosoom (ainult loomsetes rakkudes) Osaleb raku jagunemisel kromatiidide lahku tõmbamises. Vakuool Seal hoitakse varuaineid ja sinna lähevad ka kõik jääkained, mida rakus vaja ei ole. Taime ja looma rakku eristab see, et taime rakkudes on plastiidid (kloroplastid ehk toimub fotosüntees). Veel on taime rakus vakuoolid. Looma rakus on lisaks tsentrosoomid. 0 membraan: ribosoomid 1 membraan: lüsosoom 2 membraani: mitokonder, plastiidid 3 membraani: 4 membraani: sekundaarne plastiid. Energia Autotroofid Need kes endale ise orgaanilist ainet sünteesivad: taimed (fotosünteesivad) Heterotroofid Need kes saavad elusk vajalikke toitaineid väliskeskkonnast (nt. Inimene ja muud loomad) Heterotroofne energiaga varustamine on aeroobne (s.t. hapnikuga) (hingamine) ja anaeroobne (s.t ilma hapnikuta) (käärimine)
helide identifitseerimine ja tõlgendamine. Tähtis roll mälu kujunemisel (korrastab ja otsib salvestunud infot) KIIRUSAGARA koor töötleb puute-, soojus-, surve- ja valuärritusi KUKLASAGARA koor võtab vastu ja töötleb visuaalset informatsiooni oimusagar kuklasagar Ülekandeainet sisaldavad Pre- põiekesed sünaptiline membraan Postsünaptiline membraan Sünaptiline pilu ioonkanalid INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE KESKNÄRVISÜSTEEMIS RETSEPTORITELT SAADUD INFO LIIGUB KESKNÄRVISÜSTEEMI (info kogumine) AJUS VÕETAKSE VASTU OTSUS, MIDA INFOGA PEALE HAKATA. (info koordineerimine) INFO EDASI LIHASTELE JA NÄÄRMETELE Info liikumises oluline koht närvidel ja sünapsidel Sünaps on koht, kus ühe
kromosoome (neis (histoonvalke pole) histoonid) Ribosoomid eri ehitusega Suuremad, enamused seotd Väiksemad, vabalt karedapinnalise ER'iga tsütoplasmas Tsütoplasma Viskoossus ühtlane Viskoossus suureneb keskele minnes Ümbris Membraan, kest (taim, Membraan, kest, kapsel seen) Piilid puuduvad olemas Vibur Võivad olla Olemas Plasmiid puudub olemas · Bakterite kujud o Pulkbakterid o Punguvad ja jätketega bakterid o Keerisbakterid o Spiraalsed bakterid o Kerabakterid o Niitjad bakterid · Bakterite tähtsus
Lühidalt: Võnkuvad molekulid jõudnud teo juurde, teos hakkab liikuma vedelik, vedelik paneb liikuma basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal Corti elundis karvarakud hakkavad liikuma sellest liikumisest. Seega, see basilaarmembraan paneb liikuma need karvarakud. Basilaarmembraani paneb võnkuma 50+ Hz Õige on tõesti nii, et basillaarmembraani alguses on kõrged sagedused ja lõpus madalad sagedused. Tõenäoliselt see, et membraan on alguses tihkem kui lõpus tekitaski mul vastupidise seose (see fakt on õige, kontrollisin üle) Spetsiifilisusteooria kehtib, kui helid 50+ Hz ja mustriteooria siis alla 50 Hz (membraan hakkab ühtlaselt vibreerima ja asukoha järgi enam ei saa) Lihasmeel- sisendiks on lihaste venituse ja lõdvestumise signaalid, mida võtavad vastu retspeptorid lihaskäävis ja Golgi kõõlusorganis. Retseptorite tüübid on vabad närvilõpmed, mille kaudu saadavad signaali ajju Alfamotoneoronid
Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti ja valgud asetsevad hajutatult nende peal ja vahel, fosfolipiidide peal asetsevad oligosahhariidid. NB! LOOMARAKKUDEL ON KA FOSFOLIPPDIDE VAHEL KOLESTEROOLI. Massilt on valgud ja fosfolipiidid võrdsed. Päristuumsete rakkude sees on palju membraanseid struktuure. Nt. tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalid, mis kokku moodustavad tsütoplasma võrgustiku (neid kanaleid pidi liiguvad ained raku ühest otsast teise). Peale selle õmbritseb membraan rakutuuma ja raku organelle. Kuidas toimub ainete transport läbi rakumembraani? Läbi raku membraani liiguvad ained (aktiivselt ja pasiivselt). Aktiivseks transpordiks on vaja energiat, passiivseks ei ole. · Passiivne transport toimud osmoosi, difusiooni või valkude abil. Osmoosi abil liiguvad vedelad ained. Nt vesi koos mineraalainetega taime juurtesse. Difusiooni abil liiguvad gaasid. Nt O2 ja CO2 difundeeruvad läbi õhulõhede. Valkude kanalite
transpordivad hapnikku. Valgelibled on tuumaga rakud ja kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. Vereliistakud on ilma tuumata rakud ja panevad vajadusel vere hüübima. Rakud saavad oma tooraine keskkonnast. Rakkude tootmisprotsessis tekib jääkaineid, millest osa sobib mõne teise toote tooraineks, osa on rakule kasutuskõlbmatud või lausa kahjulikud ja rakk eemaldab need. Kõiki rakke ümbritseb rakumembraan Kõikide organismide rakke ümbritseb membraan, mis eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast. Veel kontrollib see ainete transporti rakku ja rakust välja. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma. Kõik ebavajalikud tekkinud ained väljutatakse samuti läbi rakumembraani. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise või välispinnal
· Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine(DNA;RNA) Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt · Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, viroidid · Viiruste paljunemine
Rakutuum Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Reguleerib kõiki rakus Nendes paiknevad poorid, tuuma sees karüo- toimuvad protsesse. plasma, milles DNA ja RNA, lisaks madalmo- lekulaarsed ühendid. Tuumas on üks või mitu tuumakest. Enamasti ümara kujuga kui kuju ja suurus võib varieeruda. Rakumemb- Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sise- raan Fosfolipiidid moodustavad 2 kihti. Valgu mole- keskkonda väliskeskkonnast, kulid paiknevad nende peal või vahel. Fosfoli- kaitseb seda kahjulike mõju- piidide ja valkude massi suhe on enamast ühe- tuste eest ja ühendab rakke oma- sugune. vahel. Ainete transport läbi raku-
miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. Valkude töös seisneb elu! Geenid määravad valkude ehituse. Kus ja kes otsustab, millised valgud ja kuidas töötavad? pärilikkuse mõte Kuidas on lahendatud energia probleemid? energeetika mõte raku ehitus 1. Rakuline ehitus........................................................................ Rakk – väikseim üksus elu omadustega. Iga raku ümber on membraan (ALATI). Rakkude sees on tuum. Rakul on palju igasuguseid organelle (mitokonder – tegeleb energia saamisega). Raku sees on tsütoplasma (poolvedel aine). Ainuraksed – bakterid, kingloom, amööb, pärmseen, koppvetikas (rohevetikas), silmviburlane Hulkraksed - ... 2. Kõrge organiseerituse tase...................................................... Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3
Plastiidid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell(kloro,kromo,leuko) Vakuoolid-membraaniga ümbritsetud põiekesed,sisaldavad varu ja jääkaineid Lipiidid-org ühendite rühm,ei lahustu vees(rasv,õli,vaha) Rakukest-rakumembraanist väljapoole jääv ümbris,koosneb tselluloosist v kitiinist Tselluloos-taimne süsivesik,taimerakkude seinte kiudaine Poorid-nendest läbivad vesi,gaasid ja madalmolekulaarsed ühendid Biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped) Ligniin-puidu põhistruktuuri kuuluv jäikust andev looduslik polümeer, puitaine Pektiin-taime rakukestades, eriti puuviljades ja marjades sisalduv polüsahhariid Difusioon-vahetus kokkupuutes olevate ainete aeglane segunemine aineosakeste soojusliikumise tõttu Osmoos-lahusti imbumine poolläbilaskva vaheseina kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem Kattekude-taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude Ksüleem- taime juhtkimbu pu...
Robin Stef Luhtaru XI klass EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS PROKARÜOOTSEGA Tunnused Taimerakk Seenerakk Loomarakk Bakterirakk Ainevahetustüüp Autotroof Heterotroof Heterotroof Autotroof Rakukest Koosneb Koosneb Rakukesta pole, Koosneb peamiselt kitiinist ja on ainult peptidoglükaanist tselluloosist, teistest membraan. ligniinist, süsivesikutest Erandiks pektiinist munarakud (lubikest, valkkest, nahkkest) Paljutuumsus On harva On sageli Tavaliselt mitte Tuum puudub Ainuomased Kloroplast Hüüve, mütseel Telomeerid Plasmiid
2. Tsidraaditsükkel – Kolmesüsinikulise ühendi jagunemine CO2(-ks). 3. Hingamisahel – Kogu saadud energia salvestub ATP(-desse). Raku hingamine – Glükoosi lagundamine hapniku abil. Selle käigus saavad rakud energiat. Toimub kõikides organismides. *Fotosünteesi käigus tekkinud hapnik pärineb vee molekulidest. Fotosüntees Sümbioos – mõlemad saavad kasu Tülakoid – Kambrike, millel on oma membraan. Fotosünteesi valem: 6CO2+H2O+footonid=C6H12O6+6O2 Fotosünteesi kulg 1. Valgusstaadium toimub tülakoidi membraamis vaja on valgust lähteained: klorofüll, vesi saadused: vesinikioonid, hapnik, ATP 2. Pimedusstaadium toimub stroomas ei vaja valgust lähteained: vesinikioonid, süsihappegaas, ATP saadus: glükoos
BIOMOLEKULID I SAHHARIIDID e SÜSIVESIKUD LIPIIDID Ehitus(polümeerid) Monomeerid Ülesanne Süsivesikud ehk sahhariidid Polümeerid Glükoos/fruktoos Energia saamine/ehitusmaterjal Lipiidid ehk rasvad/õlid ei ole alkohol+rasvhapped Energia ja ehitus Valgud polümeerid Aminohapped Nukleiinhapped polümeerid Nukleotiidid Monomeerid väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid Pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest. SÜSIVESIKUD ehitusmaterjalid ja kütus Glükoosist saame põhilise energia. Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g. Monosahhariidid: fruktoos, mesi puuviljad, magusam kui sahharoo...
C-aatomitega ja ühe 12-ne aatomi pikkuste ahelatega. Keskmiselt sisaldab lehmapiim 3,8% rasva. Sõltuvalt tõust võib rasvasisaldus kõikuda 2-8 % Piimasrasvast moodustuvad: · Trigültseriidid 98%- on piimarasva põhikomponendid · Diglütseriidid 1,5 % · Monoglüseriidid 0,1 % · Vabad rasvhapped 0,4 % Piimarasva komponendid on kokkupakendatud rasvagloobuliks, mida ümbritseb membraan. Rasvaglooguli membraan koosneb fosfolipliididest, lipoproteiinidest, valkudest, ensüümidest, mikroelementidest ja veest. 60% membraani koostisest moodustuvad lipiidid ja 40% valgud. Piima omadused · maitse · lõhn vörskele puhtale piimale omase maitse ja lõhnaga · värvus- Olenevalt rasvasisaldusest piima värvus muutub · konsistents - ühtlane vedelik Keemilised omadusd · pH - skaala on 0-14. pH on vahemikus 6,6 kuni 6,8. Piim on nõrgalt happeline lahus
Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram
toidu süsteemidel, nagu LIHA. · Pediococci on oluline starter kultuur, mis kasutatakse ameerikapärase liha fermenteerimisel ja veel need on väga olulised paljude köögiviljade fermenteerimisel. Muud bakteritsiinid · Näiteks Lactobacillus sake. · Biokaitsev kultuur fermenteeriud liha produktides Aspektid, mis tuleb üle vaadata bakteritsiini kultuuride kasutamises toidu fermenteerimisel · Rohkem kui ühe bakteritsiini kasutamine - kontrollitud. · Membraan peab olema uuritud. · Membraan peab olema resistentne teistele antimikroobsetele agentidele. · Nisiin on ainulande bakteritsiin GRAS´i staatusega · Nisiini saab kasutada spetsiifilistes toidudes.Ta on ebatoksiline ja ebaallergeenne. · Teised bakteritsiinid, ilma GRAS´i staatuseta nõuavad uuringuid Hapendatud toidud · Fermenteeritud toidud -ratsioonide osa. · Peamised substraadid -piim, liha, kurgid ja kapsas. · On olemas üle 400 sordi juustu 20 erinevat liigist
Süsinik (C), hapnik (O), vesinik (H), ( lämmastik (N)) * Millest koosneb nukleotiid? Nukleotiidid on nukleosiidide mono-, di-, või trifosfaatestrid *Hapeteks nimetatakse aineid, mis annavad vesilahusesse vesinikioone. *Fibrillaarsed valgud erinevad globulaarsetest valkudest selle poolest, et fibrilaarsed valgud on niitjate molekulidega aga globulaarsed on kerajad või selle lähedase kujuga. *Millised lipiidid esinevad biomembraanide koostises ? Kuidas nad seal paikenvad ? Joonistage membraan nii hästi ,kui oskate, märkides ära kasutatavate sümbolite tähenduse. Fosfolipiidid *Mida mõisetakse valgu sekundaarstruktuuri all? Kirjeldage joonistage Sekundaarstruktuurina käsitletakse valgu molekuli ruumilist vormi, mis tekib vesiniksidemete moodustamise tulemusena polüpeptiidahela erinevate osade vahel. Iga peptiidsideme kohta tuleb reeglina kaks vesiniksidet. *Joonisel on kujutatud peptiidi. Mitmest aminohappest see koosneb? Märkige peptiidsidemete asukohad. (vaata lisa)
ning osaleb rakkude ja nende organellide liikumises. Ehitus: koosneb peenetest valguniitidest ehk mikrofilamentidest. Keskmise jämedusega valguniidid annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning aitavad hoida raku kuju. Jämedad valguniidid ehk mikrotorukesed on seest õõnsad. Rakutuum - membraaniga ümbritsetud tuum, kus asub pärilikkusaine DNA. Ülesanded: juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Membraan kaitseb tuumas olevat geneetilist materjali ning laseb valikuliselt tuuma sisse ja tuumast välja erinevaid aineid. Ehitus: ümar või ovaalne, piklikes rakkudes on piklik. Teda ümbritseb kahekordne tuumamebraan, milles on poorid. Tuum on täidetud tuumaplasma, milles asuvad DNA-, RNA- ja valgu molekulid. Tuumas asub kas üks või mitu tuumakest, kus toimub ribosoomi- RNA ja ribosoomide moodustamine. Kromosoom - on üks DNA molekul, mis on valkudega kokku pakitud, asub tuumas. Tema
gaasitorustikus, nimetatakse reduktoriks. Antud seadmed erinevad üksteisest ballooni külge kinnitamise viisi ning värvi poolest. Väljaarvatud atsetüleenireduktorid, mis kinnitatakse survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse balloonidele kinnitusmutri või survepoldi ja klambriga. 1.3.1 Hapnikureduktori skeem 1.Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks kõrgrõhukambris) 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks madalrõhukambris) 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktori töökäik: Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub
Hüdroisolatsioon peab olema Pidev ja veetihe Mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes, keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes vastupidav temperatuurimuutustele Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid ,,mustaks vanniks" Vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit- hüdroisolatsioon nn ,,pruun vann" on samuti membraan-hüdroisolatsioon Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni Seda tüüpi hüd...
valgud, hormoonid jne.) · Püsiv happelisus · Püsiv temperatuur Kõigusoojased...? Püsisoojased ...? Ja muud näitajad 5. Reageerimine keskkonna muutustele Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole? Kas taimed näevad? Kas taimed tunnevad maitset? Kas ainuraksed tunnevad maitset? Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm Kuidas me tunneme maitset? Keel koosneb rakkudest, mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd! Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min. Retseptor G-valk ja Ca kanal Retseptorvalk rakumembraanis töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk?
valgud, hormoonid jne.) • Püsiv happelisus • Püsiv temperatuur Kõigusoojased…? Püsisoojased …? Ja muud näitajad 5. Reageerimine keskkonna muutustele Loomad tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi meeleorganitega. Miks meil on meeleorganid ja miks taimedel ei ole? Kas taimed näevad? Kas taimed tunnevad maitset? Kas ainuraksed tunnevad maitset? Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse Kõiki rakke ümbritseb membraan: http://biomedicum.ut.ee/~andress/eesti/lood/aju%20kui%20arvuti.htm Kuidas me tunneme maitset? Keel koosneb rakkudest, mille ümber on membraan. www.nature.com/.../fig_tab /nature05401_F1 Vaata retseptorvalgu tööd! Vaata vahetunnil G-valgu (ajus) lugu - 5 min. Retseptor G-valk ja Ca kanal Retseptorvalk rakumembraanis töötab Ettekande teema: rakkudevaheline signalisatsioon: G-valk?
tavaolukorras bakterile hädavajalikud, kuid teatud olukordades osutuvad talle vajalikuks, (seal võivad esineda geenid, mis kodeerivad antibiootikume kahjustavaid ensüüme või toksiine.) o Bakterite geenid on pidevad (puuduvad intronid) ja mitu samas reaktsiooniahelas osalevat geeni paiknevad järjestikku (mood operoni) ning trantskriptsiooni neilt juhotakse ühise promootoriga · Membraan o Tsütoplasmat katab rakumembraan, mis on turgori mõjul surutud vastu rakukesta o membraani koostis on bakteritel ja arhedel erinev o Koosneb valkudest ja fosfolipiididest o Bakteritel ja eukarüootidel on esterlipiidid o Arhedel on eeterlipiidid, mis võivad olla kas ühe või kahekihilised o Dieeter-tüüpi membraan on kahekihiline ja tetraeeter-tüüpi ühekihiline, mis on termostabiilsem
üks osa. Mikrotuubul valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup. Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2. valgusmikroskoobis. Saame vaadata üksikuid rakke ja suuremaid raku sisaldisi. RAKU MEMBRAAN Raku membraani ül: a) eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast; b) kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest; c) ühendab rakke omavahel. Rakkude vahel moodustuvad rakkliidused. Toimub:1) passiivne transport(difosiooni, osmoosi teel ja läbi kanalite). 2) aktiivne transport(transpordivalkudega, fagotsütoositeel, pinotsütoosi teel RAKUMEMBRAANI EHITUS Rakumembraan koosneb bromolekulidest: fosfolipiidid ja valgud. Need püsivad koos tänu keemilistele sidemetele. RAKUTUUM Rakutuumas on DNA
Parasiidid elavad ja toituvad elusatel organismidel ning põhjustavad neil haigusi Sümbiondid moodustavad koos vetikarakkudega samblikke ja osa moodustab kõrgemate taimedega mükoriisat · Seened omastavad toitaineid kogu raku pinnaga. · Toitained sisenevad rakku adsorptsiooniga. Selleks on seentel õhuke rakukest ja membraan, mis lasevad läbi teatud toitaineid. · Seened eritavad mulda aktiivseid aineid ensüüme, mis lagundavad keerukamad molekulid väiksemateks ja need saavad imenduda. · Parasiitidel on imijätked e haustorid(muundunud hüüfid). · Hüüfid kasvavad pidevalt sinnapoole, kus on rohkem toitaineid. Seenet evolutsioon: - eristusid u 500 milj a tagasi - on loomadega lähemalt suguluses kui taimedega
Metafaas: kromosoomid liiguvad ekvatoriaalseletasandile, kromosoomid max kokku keerdunud, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest, tsentromeerid kahestuvad(algab kromatiidide lahknemisega ekvaatoritasandil ja lõppeb nende jõudmisega raku poolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad, sünt tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb 2ks, tulemuseks 2ks tütarrakku.Mitoosi lõpus toimub tsütoplasma jaotamine e.tsütokinees. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2ks korda. Seega kõik normaalsed gameedid on haploitsed(n), sest viljastumise käigus taastub diploitne kromosoomistik.(2n). Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega.Koosneb 2st järjestikkusest jagunemisest,tagatakse 4 tütarrakku
Bakterid kuuluvad üherakuliste organismide hulka. Bakteriraku ehitus ja ülesanded: Täidab kaitsefunktsiooni. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal ka kaks. Membraan koosneb valkudest ja lipiididest. Nad on eeltuumsed. Sisadavad DNA spiraali. Bakterite patogeensus tuleneb väliskeskkonda eritatavatest bakteritoksiinidest (põhjustab botulismi, teetanust, koolerat jne). Plasmiidide tähtsus: Nad on vajalikud kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Bakterid paljunevad pooldumise teel ; Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomide kahekordistumine
2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nimeta bakterite hingasmistüübid : aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. Grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.organismi resistentsuse esimese astme kaitsemehhanismod on : kolonisatsiooniresistentsus 8
Histoloogia ja embrüoloogia 15. Loeng Embrüoloogia Zona pellucida Viljastumine Corona radiata Isaspronukleus Emaspronukleus Polotsüüt Tsentrosoom Lõigustumine 2 blastomeeri staadium 4 blastomeeri staadium Moorula Embrüoblast Blastotsüst Blastotsüsti õõs Trofoblast Blastotsüsti pindmine implantatsioon Endomeetriumi epiteel Endomeetriumi sidekude Trofoblasti hatud Blastotsüsti õõs Embrüoblast Trofoblast Embrüonaalarengu 7. päev Trofoblast Looteväline ...
Bakterid ja viirused Bakterid üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. Arhed e ürgbakterid rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e kihn, oluline kaitsebarjäär, rakukest annab kuju, kaitseb, rakumembraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse, tsütoplasma sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid · Bakterirakud on haploid...
Inimesed keharakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused(rakutuum,ribosoomid,golgi kompleks,membraan,tsütoplasmavõrgustik,mitokonder). Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. Elundid, mis täidavad koos ühiseid ül. moodustavad elundkonna. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt 1teise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi.Sidekoe eripäraks rakuvaheaine rohkesus.Luu- ja kõhrkude täidavad tugiül. ja neist kujuneb keha toes.Rasvkudeme rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest ja aitab neere paigal hoida.Lihaskoe moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(silelihaskude;vöötlihaskude,südamelihaskoe rakud) Nahk kaitseb meid väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetundi eest.Nahk-1- 2mm paksune, kaalub 4-5kg, katab 1,5m2 suuruse pinna,välimine kiht nahas...
kotteoseid. ALGLOOMAD Kuju Fariza Imanova MK13-TE2 Ehitus Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Mõned neist, näiteks rakusuu ja ekstrusoomid, on ainulaadsed.Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul), mõnikord on ta kahekordne (tippeosprotistide (Apicomplexa rakuvälised staadiumid) või kolmekordne (Gregarina). Kui ta on tugevdatud mikrotuubulite süsteemiga, nimetatakse teda korteksiks või pelliikuliks (Opalinida, ripsloomad). Paljudel liikidel on koda.Ainuraksetel on üks või mitu rakutuuma, mis on võrdväärsed või erineva funktsiooniga. Paljunemine
· Esineb tsütoplasmas · Kõige väiksemad, lihtsama ehitusega ja arvukamad rakustruktuurid. · Kompleksid ksoosnevad valkudest ja RNA-st. · Sünteesivad valke. · Ribosoom katalüüsib aminohapete vahelise peptiidsideme teket valk. Mitokonder · Ehitus 2 membraani sisemine membraan · Ülesanne rakuhingamine energia tootmine glükoosi ja hapniku abil. · Leidumine aeroobsetes päristuumsetes rakkudes rakus 1-10 astmes 6, kesm 100-1000(sõltub raku suurusest, füsioloogilisest aktiivsusest ja hapniku ligipääsust.)
* Mitokondritest * Raku tuumast ja selles asetsevast tuumakesest * Kareda- ja siledapinnalisest tsütoplasmavõrgustikust * Tsentrioolisest * Ribosoomidest * Tsenraalvakuoolist * Plastiididest Raku osad Rakumembraan Ümbritseb ja piiristab rakku säilitab kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakku. Rakumembraani vahendusel toimub ainevahetus. Rakumembraani vahenusel toimub energiavahetus (energiarikkad ühendid (glüloos) pääsevad rakku, energia eraldumine soojuse kujul). Rakumembraani vahendusel toimub infovahetus raku ja väliskekskkonna vahel (molekul annab retseptorvalgulse infot, mille peale valk muudab oma kuju ja info jõuab organismini).
Negatiivne tagasiside- retseptorrakkude ja meeleelundite kaudu kontrollitakse protsesse sisekeskkonnas. Kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et kõrvalekalle väheneks. 7) Mis on punalibled, valgelibled ja vereliistakud, vereplasma? Punalibled- Väikesed, lühiealised ja kaksiknõgusad. Neil puudub tuum, mitokondrid jt organellid. Sisaldavad hemoglobiini. Uued tekivad tüvirakkudest. Transpordivad hapniku ja süsihappegaasi. Membraan elastne ja võimaldab liikuda läbi kapillaaride. Valgelibled- Punalibledest suuremad, neil on tuum jt organellid. Leidub kudedes, lümfis, lümfisõlmedes. Ülesanne on kaitstaorganismi. Granulotsüüdid- elavad 4-5 päeva, veres vaid mõned tunnid. Monotsüüdid- arenevad makrofaagid, elavad aastaid. Lümfotsüüdid- võitlevad mikroobidega moodustades antikehi, elavad aastaid. Vereliistakud- Väikesed, tuumata. Sees palju põiekesi, kus ensüümid vere hüübimiseks. 40-
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. PINNAS.......................................................................................................................... 4 1.1. Veekoormused.............................................................................................................. 4 2. HÜDROISOL...
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE................................................4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON...........................
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………..3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE………………………………………...4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9 KOKKUVÕTE……………………………………………………………… 10 VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. ...
Oliiviõlis. 16 75. Millised toodud lipiididest on glütserofosfolipiidid? (erinevad lipiidid) · · A ja C 76. Millised toodud lipiididest on fosfolipiidid? (erinevad lipiidid). Fosfolipiidid on A ja B, sest C-l puudub fosfaatrühm. 77. Millised toodud lipiididest on sfingolipiidid? (erinevad lipiidid). B on sfingolipiid, sest selle alkoholiks on aminoalkohol. 78. Millisel rasvhappel põhinevate fosfolipiidide poolest rikas membraan oleks kõige madalama faasiülemineku temperatuuriga? (erinevad rasvhapped). Faasiüleminek muutub lipiidimolekulide asetumise korrapära temperatuuri mõjul. Kaksikside põhjustab süsivesinikahela kõverdumist ja ei võimalda hüdrofoobsete sabade tihedat kokkupakkimist, seega omandab selline membraan geelja struktuuri alles küllaltki madalatel temperatuuridel. Mida pikem süsinikahel, seda kõrgemal temp sulab. Kõige madalam on B, siis C ja seejärel A. 79
(iseloomulik kasvajarakkudele, et suurendada kontaktpinda). Tuuma/tsütoplasma on 1/5 1/10 somaatilistes rakkudes; sugurakkudes moodustavad erandi: spermatosoidides on suhe 1/1 ja munarakkudes 1/1000. Paljutuumsete rakkude tekke põhjuseks on endomitoos st. on toimunud tuuma jagunemine, kuid ei ole järgnenud tsütoplasma jagunemist. Või on mitu ühetuumset rakku kokkuliitunud (vöötlihaskoe rakud). Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga ja seda võib vaadelda kui tsütoplasma võrgustiku spetsialiseeritud osa. Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarseks ruumiks. 6 Rakubioloogia
(iseloomulik kasvajarakkudele, et suurendada kontaktpinda). Tuuma/tsütoplasma on 1/5 1/10 somaatilistes rakkudes; sugurakkudes moodustavad erandi: spermatosoidides on suhe 1/1 ja munarakkudes 1/1000. Paljutuumsete rakkude tekke põhjuseks on endomitoos st. on toimunud tuuma jagunemine, kuid ei ole järgnenud tsütoplasma jagunemist. Või on mitu ühetuumset rakku kokkuliitunud (vöötlihaskoe rakud). Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga ja seda võib vaadelda kui tsütoplasma võrgustiku spetsialiseeritud osa. Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt 6 Rakubioloogia
mitokondrite sees. Välismembraan, sisemembraan, Energia tootmine e biooksüdatsioon e Mitokondrid krista, maatriks, ribosoom, ATP süntees e rakuhingamine. DNA. Tekivad ise. Membraan, Ensüümid. 1. primaarne 2. sekundaarne Mittevajalike ainete/struktuuride Lüsosoom 1. Golgi k. 2. fagatsütoosi lagundamine. põieke + prim lüsosoom. Mitoosi ajal Tsentrosoom 3*9 mikrotuubulit ..........
võtab. Bakteriofaag-viirus, kui peremeesrakuks bakter Replikatsioonig.- kindlustavad viiruse genoomi paljunemise, s.t DNA 2x Regulaatorg.-tagab uute viirusosakeste paljunemise. Korraldavad ümber peremeesraku ainev. Struktuurg.- kindlustavad viirusosakese moodustamise(määravad kapsiidvalke) PALJUNEMINE- nii rakutuumas kui tsütoplasmas 1. Kinnitub rakule, raku retseptormol. Ja viiruse antiretseptorid sobituvad. 2. Viiruse sisenemine rakku(ümbriseta- rakukest ja membraan lagundati) 3. Genoomi vabanemine kapsiidist; genoom liigub rakutuuma 4. Viiruse genoomi paljunemine 5. Viirusosakeste moodustumine ja vabanemine peremeesrakust Lüütiline tsükkel- paljunemisprotsess, millega hävineb peremeesrakk Lüsogeenne tsükkel- peremeesraku kromosoomiga seotud viiruse genoom koheselt ei avaldu Transduktsioon- viiruse poolt teostatav geenide ülekanne 1 päriliku muutlikuse allikas DNA viirus- rõuged, tuulerõuged, herpes, papilloomviirused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
