Oriento toomkirik 13 saj lõpp 3.Hilisgootika perioodil prantsusmaa eeskujul 5 lööviline Milaano toomkirik Profaanarhitektuur 1.suured lossid, linnusetaolised raekojad. Veneetsia Doodzide palee 14-15 saj. Palazzo Pubblico Sienas 13-14 saj. Ca'd'Oro Kuldne maja Veneetsias 15 saj GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL 1. Levib 13 saj Prantsuse meistrite eeskujul. 1209 Magdaburgi toomkiriku koor. 13 saj Strasbourgi toomkirik. Maarja kirik Lübeckis- eeskujuks Skandinaavia ja Eesti kirikutele 2. 14 saj arhitektuur (kiriku) muutub lihtsamaks. Vahel transept puudub või eendub väga vähe. Kaob kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Kahe läänetorni asemel 1. Püha Severuse kirik Erfurdis SKANDINAAVIA GOOTI
kultuuri, küll jäi hindude ja islamiusuliste suhted pingeliseks, kuid kultuur tegi pöörde ja hakkas ühte sulama. Tol ajal olid Indial suured ja tihedad suhted ka muu maailmaga ja India ookeanil käis vilgas merekaubandus hindude ja araablaste vahel, tänu millele sai tähtsamaks India läänerannikul paiknev kaubalinn Kalikut, sest seal veeti India kaupu Araabiasse ja edasi muudesse Euroopa maadesse. Eurooplastele olid lemmikud India kaupadest vürtsid, muidugi tunti ka meistrite käsitöötooteid, milleks olid kuldnõud, hõbenõud ja töödeldud kalliskivid, tänu sellele on Eurooplaste jaoks India muinasjutuline rikkuste maa. 16. sajandil hakati rajama kolooniaid, sest Euroopa suurvõimud Portugal, Holland, Prantsusmaa ja suurbritannia kasutas ära India sisekonflikte, mis vahepeal tekkisid. 3 3.India rahva riietus India tavariietus on enam-vähem moekas ja läänelik, kuid arvestatakse kliimaga, sest
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 021KM Salvador Dali Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2010 Käroli Linder Salvador Dali Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................3 Salvador Dali elulugu........................................................4 KOKKUVÕTTE................................................................6 kasutatud kirjandus............................................................7 Lisa 1 ................................................................................8 Lisa 2.................................................................................9 2 ...
Prantsusmaal on kunst vastuvõtlik ühiskonnas toimuvale. Sõltumatu kunst kujunes välja ilma riigita, mis täitis üksikisiku tellimusi. Ametlik kunst täitis riigi tellimusi, kus kujunevad välja kindlad teemad, mida tohib maalida. Hinnatud: mütoloogia, religioon ja allergoorilised maalid. II kohal ajaloo temaatika ja III kohal portree maal. Nende teemade maalimisel saadi toetus ametlikelt ringkondadelt. 19.saj ametlik kunst e akademism. Joonistati kipskujude järgi ning meistrite jäljendamine. Pandipaika kompositsiooni vormid. Salongikunst- kujunes välja Louveri ühest salongist. Žürii valis välja kunstnike töid näitustele. Amelik kunst jäljendab klassitsismi aga hakkab samastuma sõltumatu kunstiga. Sõltumatu kunsti pooldajad olid opositsioonis valitsusega. Delacroix sündinud 1798. *palju riiklike tellimusi * lugemine, teatrite külastamine jn- kõrgem seltskond *best friend Chopiniga „Sand ja Chopin“ *Chelico(?) aita leida tal iseenda
põllu jälle üles harida. Kolmeväljasüsteem- põlluharimises kasutatav maakasutusviis, mille puhul põllu ühel osal kasvab talivili, teisel suvivili ja kolmas osa on kesas. Adramaa- sellise suurusega põllumaa, mida hariti ühe adraga. Viikingiaeg- aastail 800-1050 p.Kr. Suhted Skandinaaviaga tihenesid. Eesti jäi viikingite Bütsantsi ja Idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse. Ja nõnda jõudis siia araabia hõbemünte kui ka meretaguste meistrite sepistatid odaotsi ja mõõku. Sellel ajal tegid viikingid sõjakäike Eestisse. Linnus- muistne kaitseehitus, mis koosneb muldkehast ja puutarast (mägilinnused, neemiklinnused, Kalevipoja sängi tüüpi linnused, ringvall-linnused). Rehielamu-palkidest hoone, mis oli eestlastele iseloomulik nii elu-kui tootmishoone. Jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Kuna vili meie laiuskraadil ei jõua tavaliselt põllul valmida, siis kuivatati teda ahjuga toas ehk rehes.
Kuidas töödeldi rauda Eesti aladel? Malmimine ning sepistamine. Peamiselt sepistati. 10. Kirjeldage rauaaegset kaubavahetust järgmisest märksõnadest lähtuval: viikingid, 5000 idamaist raha, ruunikirjad. Viikingite Bütsantsi ja Ida-maadesse viivate kaubateedele jäi ka Eesti vahele ning tänu sellele on Eestist leitud väga palju viikingite aegseid asju ja niimoodi jõudis siia nii araabia hõbemünte kui ka läänest meretaguste meistrite sepistatud relvi. Kokku on Eestist leitud üle 5000 idamaise raha. Ruunikirjad on need kirjad, mida viikingid kirjutasid oma kuningatele kivi peale. 11. Mis muutus rauaajal Eesti aladel elanud inimeste suhtes naabritega? Kaubavahetus naabritega soojenes ning muutus tihedamaks. Vahetati omavahel asju nt karusnahku jne ja eestlased rauaaja lõpul juba, kui rauamaaki kaevandasid, siis müüsid rauda jne. 12. Mis tüüpi kalmet on kujutatud pildil
aastaselt kunstivaimustuse kui ema haigusest paranevale pojale karbi värve andis ja ta selletõttu maalima hakkas. Matisse läks 1891 Pariisi kunsti õppima ning kohtus seal noorte avangardistidega ja vanade, kuulsate kunstnikega väga tuntud koolidest nagu Académie Julian ja École des Beaux-Arts. Need koolid õpetasid toetudes ,,akadeemilisele meetodile", mis vajas töötamist elus modellidega ja kopeerimist vanade meistrite tööd, aga Matisse oli ka avatud uuematele post-impressionistlikele töödele Paul Cézannelt ja Vincent van Goghilt. Pidevate katsetuste abil hakkas ta mõistma värvide visuaalseid ja füüsikalisi omadusi. Sageli võrdles ta värvide kasutamist maalimisel muusika loomisega heliredelil. Algusaastatel tuli Matisse'il äraelamiseks kõvasti vaeva näha, aga õnnestus näidata oma töid grupinäistustel Pariisis 1890. aasta keskel ja sellega saavutas soodsa tähelepanu. Ta reisis Londonisse
Mooste mõis Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Mooste mõisa uhkuseks on Eesti üks suurejoonelisim historitsistlikus stiilis kõrvalhoonete kompleks. Tegemist on Peipsi aarest pärit meistrite laitmatu tööga. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne
rühmas, on möödunud aastast kirikumuusika festivali orkestri kontsertmeister ning ansambli "Tallinna Barokksolistid" solist ja liige. Imbi Tarum lõpetas pianistina Tallinna Konservatooriumi 1980 prof. Bruno Luki klassis. 1978- 1992 kuulus ta klavessinistina ansambli "Hortus Musicus" koosseisu, millega esines paljudes Euroopa riikides, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, astudes üles ka mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Klavessiini alal täiendas ta end samal ajal tuntud meistrite Ton Koopmani ja Vaughan Scheppi rahvusvahelistel kursustel Rootsis, Hollandis jm., 1998 ja 1999 võttis ta osa rahvusvahelisest seminarist Capita Selecta Early Music Amsterdamis. Orkestrisolistina on ta üles astunud Eestis, Soomes, Taanis ja Saksamaal, koos "Tallinna Barokksolistidega" lisaks eelnimetatud maadele veel ka Norras ja Sveitsis, soolokontserte andnud Soomes ja Eestis, teinud koostööd mitme teisegi ansambliga ning Eesti, Soome, Rootsi,
valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". 3) AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis ka maastikke, linnavaateid ja natüürmorte.
Kreeka kunst 3000a e.Kr hakkas arenema kreeka aladel kreeka kunst. Kreeka kultuur vahendas van idamaade ja antiik kreeka kunsti mõjusid. Vana kreeka kunstist meie eristame 3 ajajärku. 1)Varaminoiline 2600a. e.Kr 2)Keskminoiline 2000a. eKr 3)Hilisminoiline 1400a. e.Kr Minoiline on saanud nime kreeka valitseja Minos'e järgi. Varasem ajajärk losside eelne aeg tunneme ainult väheste keraamika toodete põhjal. Kunsti õitse aeg oli kesk-ja hiline ajajärk. Ennekõike väärivat tähelepanu sellest ajastust suurepäraste losside varemed. Loss on mitme korruseline. Korrused olid ühendatud treppidega. Lossides oli isegi veevärk. Lossid oli kaunistatud rikkalikke seinamaalidega. Maalidel esinesid helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane. Kõige suurema mõju on avaldanud järelmaailmale. Kreeka vanaaega nimetame antiigiks. Kreeka kunstis 3 ajajärku: 1)Arhailine e. Vanaaeg u 600-480 ema 2)Klassikaline e. Õitseaeg 480-320 ema (Aleksander Suur sur...
pillimeistrite poolt valmistatud lõõtspille. Need jagunevad kahte peamisse liiki: Teppo tüüpi ehk Võru tüüpi lõõtspill ja liblikapill. Teppo lõõts on Eestile kõige iseloomulikum, see on kolmevõi neljarealine kahe või kolmekooriline diatooniline lõõtspill. Seda tüüpi lõõtsal saab üldiselt mängida ainult kahes mazoorses helistikus. Teppo tüüpi lõõtspill oma särava ja valju heliga, mis sobib hästi vabas õhus mängimiseks. Liblikapillid on Venemaa meistrite toodangu eeskujul valminud lõõtspillid, mille väliskujule on iseloomulik nüride nurkade korpus, luust nupud ning lüüra või liblikakujulised metallkaunistused. Liblikapillid on Teppo lõõtsast mahedama ja vaiksema heliga, kuid nende täiuslikum bassisüsteem võimaldab neil mängida ka minoorses helilaadis. 8
kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise. Sage oli kontrastiprintsiip. Hakati tundma huvi vanamuusika vastu. Siiani oli olnud kombeks esitada põhiliselt oma ajastul loodud muusikat, Bachi loomingu taasavastamisega sai aga alguse tava mängida kontsertidel varem elanud heliloojate teoseid. Sageli ei hoolitud seejuures vanamuusika interpretatsioonipõhimõtetest ning tihti kõlasid vanade meistrite teosed romantiliselt liialdatud dünaamika ja tempodega. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus. Süvenes huvi rahvamuusika vastu. Maades, mis oli suurtest kultuurikeskustest eemal, tekkisid rahvusromantilised koolkonnad. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele klappidesüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Võeti kasutusele uusi pille:
kutseõppeasutuste õpilaste huviharidust kahe nädalatunni ulatuses ehk 200 euroga. o Põhikoolist massilise väljalangemise peatamiseks alustame kutsekoolide baasil algkooli lõpetanutele kutseõppekallakuga põhihariduse omandamise rühmade loomist seadustame 4-aastase õppeajaga töökooli. o Toetame riiklikult abiõpetajate rakendamist põhikoolis. o Toetame praktikaprogramme, mis võimaldavad noortel kogenud meistrite juhendamisel omandada praktilisi tööoskusi. o Tagame omavalitsustele vahendid pikapäevarühmade avamiseks. o Koolivägivalla vähendamiseks töötame välja üle-eestilise turvalise kooli programmi. o Algatame koolivaramu programmi, toetamaks kooliraamatukogude komplekteerimist kõigi õppe- ja huvitegevuseks vajalike tarvikutega. HARIDUSPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA? o Loome üliõpilastele tingimused õpingute nominaalajaga lõpetamiseks: kindlustame
uusi kaitseehitisi. Arheoloog Trummali arvates on linnus teinud läbi neli ehitusjärku, kuni ta lõpuks 1224.a. ristirüütlite poolt lõplikult hävitati. Pildil Lõhavere linnuse rekonstruktsioon. Tarbatu võis ka umbes selline välja näha. Tartu Jaani kirik Keskaegse arhitektuuri kõige väärtuslikum ja väärikam esindaja, Ristija Johannesele pühendatud Jaani kirik, on kogu Baltikumis ja Põhja-Euroopas ainulaadne oma arvukate terrakotaskulptuuride tõttu. Ilmselt kohalike meistrite loodud terrakottaskulptuurid kujutavad viimsepäevakohut. Teistest kõrgemal asub kohtumõistjana Kristus, temast ühel pool Jumalaema, teisel pool ristija Johannes, allpool vandemeestena 12 apostlit. Jaani kirik ehitati tõenäoliselt 14. sajandi esimesel kolmandikul kolmelöövilise basiilikana. Tellistest ehitatud Jaani kirik on küllaltki massiivne, mis on iseloomulik teistele Eestis ehitatud gooti stiilis kirikutele. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja
tuleb hiljem sama palju vaeva näha kui selle õppimiseks. Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast maha jätnud rikkaliku kirjavahetuse. Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks. Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. Võimalik, et põhjuseks oli vene meistrite ere rahvuslik omapära. Soodsa mulje jätsid talle ka Orlando di Lasso ja Palestrina teosed. 3 2. Looming Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Tema muusikat iseloomustavad tundlikkus ning vormiline, helistikuline ja helikõrguslik vabadus. Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Suurteoseid lõi Debussy harva
Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild ühinenud tsunftid Tsunftijänes tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
20) Kuidas kaitsesid tsunftid oma liikmete huve? Esitage 3 näidet Kitsa ja kergesti haavatava turu tingimustes kaitsesid tsunftid oma liimete huve tsunftivälise käsitöö vastu. Käis pidev võitlus tsunftijäneste vastu. Tsunftid varustasid meistreid tööga. Käsitööline ei olnud vaene, aga ei olnud rikas ka. Meistri leskedele maksti toetusraha. Mitte kõik soovijad võisid saada meistriks. Tsunftid piirasid meistrite arvu, seades maksimumarvu. Tulevastele meistritele esitati väga kõrgeid nõudeid. 21) Millised kohustuslikud osad kuulusid õpipoisi ja selli väljaõppe juurde? Tooge 2 näidet kummagi kohta. Kõigepealt võeti õpipoiss mõneks nädalaks proovile, mõnikord nõuti ka käendajaid. Õpipoiss pidi olema sündinud seaduslikust abielust. Õpipoisiaeg oli käsitöölise elus kõige raskem: tuli harjuda eluga võõras majas, tingimusteta
Õhutust sai ta selleks tolleaegselt kuulsalt kunstnikult ja impressionistilt Ramon Pichotilt, kes oli Dali isa sõber. Läbi tema tutvus noor Dali impressionistliku maalitehnikaga. Esimest korda pandi tema tööd avalikult välja 1918. aastal Figueresi linnateatris ja need said kriitikutelt väga kiitva hinnangu. 1919. aastal, 15-aastasena, asutas Dali koolilehe, millele ta kirjutas artikleid El Greco, Goya, Michelangelo, Velazquezinja teiste suurte meistrite loomingust. Aastal 1922 astus Dali Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal tutvus ta luuletaja Frederico Garcia Lorcaga ning filmilavastaja Luis Bunueliga. Vaevalt õpinguid alustanud, visati mässuline tudeng määratud ajaks koolist välja, kuna teda peeti ühe väidetavalt konservatiivse professori ametissenimetamise vastu korraldatud tudengite meeleavalduse õhutajaks. Varsti pärast seda toimus toimus Barcelonas Dali esimene personaalnäitus, mille arvustused olid väga kiitvad. 1926
Paar esimest aastat andis poisi isa talle elamisraha. Õpipoiss palka ei saanud. Õpiaastad lõppesid selli eksamiga. Töö materjali andis meister. Sell – väljaõppinud käsitööline. Sai korralikku palka, enamik neist elas üürikorterites. Paljud ehitasid endale edaspidi maja. Enamus selle jäi selliks elulõpuni. Vandersell – rändav sell. Kohustuslikud rännuaastad 2-4. töötas poolaastate kaupa teiste linnade meistrite juures ja sai selle eest palka. Pärast rännuaastaid tuli enamus vanderselle kodulinna tagasi eksameid tegema. Meister – keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild – ühinenud tsunftid Tsunftijänes – tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
ANALÜÜS Kadrioru Kunstimuuseumist Kadrioru loss ja park Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ja laemaalingutega. 18. sajandi ilme on säilitanud ka lossi vestibüül ning mõned ruumid, samuti rida ahjusid peahoones. Keisrinna Katariina I järgi Kadrioruks nimetatud lossi ja parki kui keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid, alates Peeter I tütrest Elisabethist ja lõpetades Nikolai II-ga. 1921
relvade omamise kohustus (N: amb 100 noolega) usuline ühing igal tsunftil oma kaitsepühak oma kabel või altar kirikus ühine usupühade pidamine ühise regulaarsed pidusöömingud ja joomingud vabaajaveetmise (N: joodud- 4 korda aastas (lihavõtte, jaanipäeva, koht sügisese ja talvise pööripäeva ajal) vastastikuse puudust kannatavate meistrite ja nende perekondade abistamise ühing toetamine orbude ülalpidamine jne. NB! Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud: kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann 4
Sinu kool TOOMEMÄE SKULPTUURID Referaat Koostaja: Hindaja: Tartu 2011 Karl Ernst von Baeri monument Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel. Baeri monument on loodud tema 10. surma-aastapäeva Aleksandr Opekusini poolt. See on silmapaistev saavutus monumentaalplastika alal, see on skulptuuri liik, kus teos asetseb aluse peal. Opekusin kujutab Baeri raugaeas, tugitoolis, avatud raamat põlvedel, mõtlikult pead toetades. Mälestussammas avati 16. novembril 1886. aastal. Mälestussam...
Dalil oli ka kolm aastat noorem õde Ana Maria. Esimest õpetust sai ta vaid kümne aastaselt impressionistist maalikunstnikult, kes oli ta isa tuttav. Edaspidi kuulus joonistamine Dalí igapäevasesse õppekavva. Esimest korda pandi tema tööd avalikult välja 1918. aastal Figueresi linnateatris ja need said kriitikutelt väga kiitva hinnangu. 15- aastasena asutas Dalí koolilehe, millele kirjutas artikleid El Greco, Goya, Michelangelo, Velazquezi ja teiste suurte meistrite loomingust. Dalí huvitus ka psühholoogiast, kuid koolis jäid ta tulemused vaid keskpärasteks. Üliõpilasaastad (1921-1928) Pärast gümnaasiumi lõpetamist alustas Dalí õpinguid Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. 1926. aastal visati ta aga akadeemiast välja, kuna ta keeldus eksamitel osalemast. Lühike Madridis veedetud aeg mõjutas tema elu siiski otsustavalt, sest seal tutvus ta Luis Buñueli ja Federico García Lorcaga ning puutus esmakordselt kokku sürrealismiga.
Vendade Lumiére´ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele" lisati 1920. Aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aastad olid tummfilmi õitseaeg. Üks kuulsamaid selle aja lavastajaid-näitlejaid oli Charles Chaplin, kelle komöödiad naerutasid miljoneid inimesi kogu maailma. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney.Kirjanduse vallas hakkasid vanema pölvkonna meistrite körvale töusma uued eredad nimed nt. Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W. Somerset Maugham. Uued muusika- ja tantsustiilid (lk 79); USA oli selles vallas esirinnas. Tekkis muusikalise lavateose liik muusikal. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks. Läänepooltkeralt olid pärit populaarsed seltskonnatantsud, mis levisid Euroopasse. Nende hulka kuulusid fokstrott, tsarlston, tango. Balletimaailmas käis äge vaidlus klassikalise ja moderntantsu pooldajate vahel.
Kavandi lõi Jean Francois Chalgrin. Tööd kestsid 30 aastat, vaheldusid arhitektid, muudeti plaane, oli pikki seisakuid. Pärast Napoleoni kaotust Waterloo lahingus ja pagndamist Saint Helena saarele kadus hoopis huvi selle monumendi püstitamise vastu. 50m kõrgune hiigelkaar valmis alles 1836. Aasta kuningas Louis-Philippe'i ajal. Kaart täiendavad reljeefid mitmelt autorilt, kellest Francois Rude'i romantilistest paatostest kantud ,,Marseljees" ületab tunduvalt teiste meistrite pompoosseid, kuid külmavõitu allegooriaid. Küsimused: 1. Milliseid ehitisi võtsid klassitsismiajastu arhitektid eeskujuks? 2. Kes oli see itaalia renessansiajastu arhitekt, kelle mõju nüüd pha asvas? Kuidas nimetatakse temast lähtunud arhitektuuristiili? 3. Milliste ehitisosade või detailide olemasolu fassaadil näitab, et hoone võib oll klassitsistlikus stiilis? 4. Mida ütled kölassitsistliku sisekujundusek ohta? Milliseid kaunistusmotiive kastuati? 5
vallutas Kiievi. Idaslaavlaste usundis oli tähtsal kohal surnute austamine ja esivanemate kultus. Aastal 988 võttis suurvürst Vladimir vastu ristiusu (bütsantsi õigeusu). Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka leetopisse ehk kroonikaid. Kirjaoskus levis ühiskonna ladvikust ka keskkihtidesse. Vene kunsti ajalugu alustada 9.-10. sajandiga, kui tekkis Kiievi-Vene riik ja võeti vastu bütsantsi õigeusk. Eeskujuks oli bütsantsi kunst. Ajapikku kasvas kohalike meistrite tähtsus ja omapära, mille üheks avaldumisvormiks on sibulkuppel. Suurim kirik asus Kiievis- Sofia peakirik
orelikontserti, 6 concerto grosso 't orkestrile ja 12 keelpillidele, orkestrisüite ("Veemuusika", "Tulevärgimuusika"), kantaate, koorihümne ja sonaate. Tänapäeval on George Frideric Handeli loomingust ülemaailmselt tuntuim ilmselt aga hoopiski 1727. aastal kuningas George II kroonimispidustusteks loodud "Zadok the Priest", mida on küll mängitud sellest alates kõikidel Suurbritannia kroonimispidustustel, aga tuntum on see hoopiski kui UEFA Meistrite liiga tunnusmeloodia. Georg Friedrich Händeli teosed on HWV järgi nummerdatud Händel-Werke-Verzeichnis. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju. Ta väljendas ennast peamiselt ooperižanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab veel vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. Viited:Wikipedia
Edvard Munch (12. detsember 1863 – 23. jaanuaril 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse ekspressionismi rajajaks maalikunstis. Lapsepõlv Edvard Munch sündis 12. detsembril 1863 Løtenis. Kunstniku lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos. Ta isa Christian Munch, tuntud ajaloolase P. A. Munchi vend, oli sügavalt usklik sõjaväearst. Ta sisendas lastele tugevat kartust patu ja austust jumala ees. Tema ema oli isast 20 aastat noorem ja suri tuberkuloosi, kui Edvard oli alles 5-aastane. Sama haigus viis hauda ka Edvardi 14 aasta vanuse õe Sophie. Ka tulevane kunstnik ise oli tihti haige ja ta elu oli varjutatud mitmetest surmadest ja üleelamistest. Ta noorem õde tunnistati juba noorest east vaimuhaigeks. Viiest lapsest abiellus vaid üks, kuid temagi suri peatselt – 5 kuud pärast abiellumist. Need läbielamised on kunstniku loomingut suuresti mõjutanud. Kunstnikukarjäär Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile. Ta õppis vanad...
Talle ei meeldinud ka enam sõbra romantilised tunded tema vastu · Lorca surm oli talle raske löök Kunstilised eksperimendid: · 1924.aasta lõpus algas periood, mil Dali töödesilmnes ebatavalist küpsust ja tasakaalukust ning suundumust uusasjalikkusele · Umbes 1926. aastast alates oli Dali maalimisstiil üliterav, peaaegu fotorealistlik, mida ta katsetas paralleelselt muudde stiilidega. · Selle ajajärgu maalidega tõestas ta , et valdab vanade meistrite maalitehnikat · Dali siirdumine sürrealistlikku loomeperioodi, mis algas 1929.a. ''Andaluusia koer'': · Seda filmi näidati esimest korda 1929. a juunis mitteavalikul seansil · Seda filmi nimetati esimeseks sürrealistlikuks filmiks · Juba esimesed kaadrid viivad filmi vaataja sokiseisundisse · Pärast seda filmi pühendus Dali jälle maalimisele Sürrealism: · Ta liitus sürrealistide rühmaga ja arendas välja oma paranoiakriitilise meetodi, kunstilise
hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubanduse ja käitöö soodustamiseks, linna huvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine jne. Samuti kohtuvõimuks olemine. 12. Hansa Liitu kuulusid Tln, Trt, Viljandi, ja Uus-Pärnu 13. Enamasti sõltus see meistrikoha vabanemisest, ent kandidaat pidi olema ausa päritoluga, vajaliku õpiaastatega, olnud rännuaastaid teiste linnade meistrite juures, teinud meistritöö. seejärel pidi õpipoiss korraldama tsunftivendadele joodud, omandama kodanikuõigused ning abielluma. 14. Eestis tegutsesid tsistertslaste ordu, dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja augustiinlaste ordu. Kloostrite kaudu jõudsid meie maale paljud viljapuusordid. Munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise ja mitmesuguseid käsitöid. Esimesed vesiveskid olid kloostrite ehitatud. Ordude naisharud ravitsesid inimesi. 15
Kunstiajalugu ,,Ekspressionism" ,,Edvard Munch" Ekspressionism on 20. sajandil tekkinud liikumine, mis hõlmas mitmeid kunstivaldkondi, nagu näiteks kirjandus, muusika, teater. Selle sünnikohaks võib pidada Saksamaad, kus ta tekkis vastukaaluks positivismist innustatud liikumistele, nagu seda olid naturalism ning impressionism. Ekspressionism püüdis edasi anda ,,elus olemise" tähendust, keskendudes emotsionaalsetele kogemustele, mitte füüsilistele, nagu see oli kombeks kunstis seniajani. Seda iseloomustab kunstniku poolne reaalsuse moonutamine selleks, et anda tugevamalt edasi emotsioone. Varajased ekspressionismi viljelejad soovisid, et kunst oleks rohkem muusika sarnane, andes emotsioone ja tähendusi edasi pigem läbi vihjete ja vabade seoste, kui vormide ja välisilmete kaudu. Ekspressionism on subjektiivne kunstisuund, kuna see eeldab kujutatu lahtimõtestamist vaataja poolt. Tihti anti emotsioone edasi värviplekkide kaudu. Kuigi...
kuju. Nad moodustavad lahutamatu terviku. Laikmaal oli õnnestunud tabada midagi väga olulist ajastu vaimsusest, ehkki pildi teostuslik külg iseenesest ei olegi kõige tugevam. Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid, mis tõusevad osaliselt portreemodellide puudumise tõttu, juhtivaks zanriks. Need tööd kõnelevad muudatustest Laikmaa kunstilistes tõekspidamistes. Soome kunstis tooniandvate prantsuse koolitusega meistrite, eriti P. Halose tööde mõjutusel, tuli Laikmaa teostesse postimpressionismi jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike ,,Saima maastik", ,,Laadoga maastik põldudega", ,,Tukaharju" - üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon ning põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke ,,Maastik
ühe teolise. 66. Pärisorjus talupojad olid mõisniku isiklikuks omandiks. 67. Sunnismaisus Talupojad ei ole vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad. 68. Linnaõigus Tagab linnakogukonnale autonoomia ja eristab seda ümbritsevast keskkonnast.Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 69. Raad Valitses linna. Koosnes raehärradest. 70. Gild kaupmeeste või tsunftide ühendus. 71. Tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus. 72. Skraa (rae poolt kinnitatud) tsunfti põhikiri. 73. Rõugemaja/hospidal/seek koht kus hoiti haigeid. 74. Vaekoda linna kaupade kaalumise ja mõõtmise hoone 75. Toomkapiitel Toomhärrad-kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel. kõrgem vaimulike kolleegium, mis tegutses toomkiriku juures. Kapiitli eesotsas oli praost, kes juhatas kapiitli istungeid. Jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini jälgis dekaan.
printsessiga .Nii astus venemaa thiedasse läbi käimisse büdsaansiga. Koos risti usuga võetiüle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Paljud kreeka ehitus meistrid tulid bütsaandsist venemaale. Artvestasid kohalikku rahva kunsti Eriti just puu arhitektuuri. Nii tekkisgi venemaal oma pärane ehitus stiil mille kõige silma hakkavamaks välis tunnuseks sai sibul kupel . kiiveis püha Shoviia kirkikus panin vürst vladimer nurga kivi. Bütsandsi ja kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaisvamaid mälestisi vana vene kunstis. Kiievi lähisdel vladimiri linnas on Maarja kirik on parimaid näiteid vana vene arhitektuurist. Erakordne ehitus stiil arenes välja nogorodis. Sellest rikas kauba linnas valitsesid kainemad meeled. Sealsed pühakojad tehti lihtsamalt ei kasutatud uhkust . pühakoja lagedad seinad v2rviti lubjaga valgeks. Moodustab meeldiv kooskõla heledate myyrida ja kultsete sibul kuplite vahel
kaasa pandud esemeid. Aadred ja ohvriannid: relvi, kuld-hõbeehteid peideti maasse. Seda tehti sõjaohu korral või ohverdati. Hakkasid toimuma ka sõjakäigud ja röövretked sest olid konfliktid kohalike rikastuvate ülikute vahel. Tihedad suhtes Skandinaaviaga viikingiajal(800-1050). Eesti jäi bütsantsi ja Isa- maadesse viivate viikingite kaubateede vahetuse lähedusse ja nõnda jõudissiia araabia hõbemünte ja meretaguste meistrite valmistatud relvi. Püstitati ruunikive(nagu hauakivid). Esimene vabadusvõitlus 10saj lõpul teravnesid suhted Vana-Vene riigiga. 1030 tegi Jaroslav Tark eestlaste vastu sõjakäigu ja rajas Tartusse tugipunkti ristides selle Jurjeviks. 1054 sõjakäigul said venelased aga lüüa. 1030-1061 olid väga tähelepanuväärsed kogu Eesti ajaloos: nurjati venelaste vallutuskatse, eestlased muutusid tugevamaks ja organiseerutumaks, et kaitsta oma vabadust. Eestlased muinasaja lõpul
ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud kunstnikutest zürii Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski kujundades näitusesaalide ilme oma maitse järgi, andes seeläbi ehk vähemtuntule kunstnikule `tõelise kunstniku` tiitli. 3. Klassitsismi kunstnikud ja teosed Jacques Louis David (1748-1852) Jacques Louis David
ema ootamatu haigestumine, vastamata armastus, mis van Goghi enesetapu äärele viis, isa surm kõik see jättis temasse uskumatu jälje, tema niigi nõrka psüühikasse. 1885.aasta detsembris lahkus van Gogh kodulinnast ja sõitis Pariisi. Ta sukeldus Prantsusmaa pealinna kunstielu tähtsamatesse sündmustesse, külastas kõige rikkalikumaid kunstimuuseume, kus nägi enda lemmikut Millet´ töid, avastas Delacroix´ ja Veronese. Van Gogh tutvus imperssionistide töödega, vanade jaapani meistrite joonistuste ja puugravüüridega. Van Gogh ei tundnud ennast Pariisis uustulnukana, vaid võrdsena võrdsete seas. Hiljem on Pissaro pojale rääkinud:" ma teadsin, et van Gogh kas läheb hulluks või jätab meid kõiki kaugele seljataha. Kuid ma ei osanud aimatagi, et ta teeb nii ühte kui teist. ,, Sel perioodil tegi Vincent kaks olulist avastust. Tema jaoks muutus maali juures kõigeolulisemaks valgus. Ta hakkas segama põhitoone täiendtoonidega, külmi soojadega ja
Giotto di Bondone maalid Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Kergesti jääb meelde Giotto kasutatud kõrgete põsesarnadega ja ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmeline näotüüp. Isegi taustal asuvate puude, mägede ja ehitiste kujutamisel püüdles Giotto juba ruumilisuse poole. Ka miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli. See ala siirdus nüüd munkadelt ilmalike meistrite kätte. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid polnud enam seotud ainult ühe kindla ruumiga nagu freskod. Esimesed tahvelmaalid tehti tiibaltarite jaoks ning nende alusena kasutati puitu. Gootilikud jooned avaldusid ka tarbekunstis ja rõivastuses. Ülipika ninaga jalatsid, naiste kõrged torumütsid ja muud rõivadetailid näisid kordavat arhitektuuri teravaid vorme ning
Michelangelo(14751564) tal oli võimas mõttelend. Tööd olid tal tohutult suured/suuremõõtmelised. Oli arhitekt, skulptor, maalija. Tal on lõpetamata töid võrdlemisi vähe.. Tema konstrueeris Rooma, Peetri kiriku kupli ; Vatikani lossi, Sixtuse kabeli laemaal ,,maailma loomine" , ,,Viimne kohtupäev" ; ,,Taavet" skulptuur (5,2 m) ; ,,Mooses" skulptuur. 16saj. Lõpul tekkis Itaalias kunsti langus(dekodents). Hakati matkima tuntud meistrite töid Manerism. Madalmaad: Iean van Eyck(1380 1441); Hubert van Eyck(13661426). Vendade kuulsaim töö oli Genti altar ,,Perekond Amalfüürid". Saksamaa: Albrecht Düres(14711528); vähe säilinud Eesti. Michel Sittow(14691524); esimene eesti kunstnik. Mööbel oli nüüdseks vabalt liigutatav. Kapid, puhvetid, kirjutuspuldid kaunistati sammaste ja simsikestega. Palju kasutati intarsvat mööbli pinna sisse asetatud, eri värve puutükkidest kokku pandud mustrid ja pildid.
Sissejuhatus Kristjan Raud (1865-1943) kuulub eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Tema loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam kui pool sajandit eesti kunsti- ja kultuuriajaloos. Kristjan Raud ka üks Eesti Kunstimuuseumi rajajatest 1919. aastal. Tema rahvusromantiline ja müstilis-sümbolistlik looming on võrreldav põhjamaiste meistrite Akseli Gallen-Kallela või Gerhard Munthe omaga läinud sajandi viimastel aastakümnetel. Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Õpinguaastad
Lauw eluajal tegevuse lõpetama. Major ehitas ka Kamari-Põltsamaa peeglivabriku, mida suutis üldse käigus hoida ainult neli aastat (oma surmani). Siin oli töös 12 lihvimisseadet, 4 poleerimisveskit ja 6 lihvimisplaati. Töölistest olid 10 eestlast ja 10 äsja väljaõppinud vene päritolu käsitsilihvijat, lisaks veel mõned eestlastest käealused, kõik ülejäänud, ja nimelt poleerijad ning lihvijad, kuulusid saksa meistrite hulka. Kuigi Lauw peeglivabrikus valmistatud tõllaaknaklaasid ning raseerimis- ja seinapeeglid olid uudsuse tõttu otsitud kaup, pidi omanik aastas tuhandeid rublasid juurde maksma, sest tootmiskulud olid suured. Hoolimata kõikvõimalikest pingutustest muutus seegi ettevõte ebarentaabliks. Major von Lauw suri ootamatult 15. veebruaril 1786. Valitsus kui Lauw` põhiline võlausaldaja laskis pärast seda Põltsamaa lossi maha müüa ja keisrinna Katariina andis mõisa rendile oma pojale
nipsasjakestest. Iga ruum ootab uue ahvatlusega, kõik küllastunud ajaloost ja tuntud nimedest. Magamistoad ja eestoad, söögitoad ja salongid, saalid ja galeriid mida need ruumid kõik näinud on! Toonased portreed on omamoodi võluvad eks täitsid maalid neil aegadel ju praeguse fotograafia ülesandeid. Nii mõnigi prints nägi oma tulevase naise küllap vajadusel ka ilustatud palet esmalt talle saadetud portreemaalilt. Erilist imetlust väärib meistrite oskus luua maalidel kangaid: rõivad on nii ehtsalt kujutatud, et võib eristada, mis siid, mis samet, mis taft, mis õhkõrn pits .
Dalil oli vanemate ja kodus valitseva õhkkonnaga väga vedanud. Ta vanemad olid väga kultuursed ja pooldasid kunstiõpinguid. Ta alustas kunstiõpingutega juba kümne aastaselt. Tõuget kunstiga jätkamiseks sa ta tolleaegselt kuulsalt inpressionistilt Ramón Pichotilt, kes oli Dali isa sõber. 1918. aastal pandi Dali tööd esimest korda avalikult välja. Ta oli siis kõigest 14aastane. 15aastasena asutas Dali koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust nagu Goya, El Greco, Michelangelo. Samuti tundis ta huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti, Voltaire'i, Nietzsche teoseid. Dali ülikooliaastad Olles gümnaasiumi lõpetanud, alustas ta õpinguid 1922. aastal Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. Juba 1923. aastal visati Dali määratud ajaks koolist välja, sest teda peeti ühe professori ametissenimetamise vastu korraldatud meeleavaludse õhutajaks. Peale selle pidi ta 35 päeva vangis veetma. 1925
loota, et nad aitavad pääseda taevariiki.Kõrgkeskajal võtsid paavstid seni suhteliselt vaba pühakuks kuulutamise kindlamalt enda kätte. Kuid rahva hulgas austati pühakutena ka neid, keda kirik polnud kanoniseerinud. 22.Iseloomusta keskaegse ülikooli ülesehitust ja õppetööd. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused ning korraldatud gildide ja tsunftide eeskujul. Õppejõud täitsid meistrite ülesandeid, üliõpilased olid aga õpipoiste või sellide seisuses. Nii õppetöö kui ka olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. 23.Iseloomusta Aquino Thomase õpetust, milles seisnes selle tähtsus? Oma teostes seletas ta jumalikul ilmutusel põhinevate usutõdede ja loogikal põhinevate mõistuse tõdede vahekorda. Thomas ei näinud ilmutuses ja loogikas vastuolu, vaid leidis, et üheskoos aitavad need usutõdesid mõista. Kirik suhtus tema seisukohtadesse algul
Taavet, Michelangelo, Kõrgrenessans, 16.saj. 1504a., Itaalia Mida renessanslikku on kujus näha, mis ei ole renessanslik? M tõlgendus on erinev, kui nt. Donatello Taavet oli naeratav ja pooleldi mänglev, aga juba võidukas poisike, siis M Taavet on tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. II Karjakiriku koorivõlv: Millise hoone koorivõlvil võib näha kujutatud märke, aeg ? Karja kiriku, kirik on rajatud 13.saj IV veerandil, või 14. saj. alguses Gotlandi meistrite poolt. Nim. mõnimärk, millele kaasa aitasid? Kandsid nii kurja peletamise kui sügavat sümboolset tähendust. Päiskivist lõunas paiknev kolmjalg muistne aja liikumise sümbol, ka päikese võrdkuju ning viikingite jumal Odini märk, ristiusus kolmainsuse prinsiibi tähistaja. Paganlik märk säärkurat pidi aitama tõrjuda kurja. III Ateena akropol Nim. pildil olev ehituskompleks ja koht, kus ta asub, aeg, millal ehitati? Ateeena akropol, Kreekas 5.saj eKr. Nim
varakristliku ja hellenistliku kunsti traditsioonidel, millele on lisandunud idamaade kultuuririkkused. Bütsantsi kunsti arenemine oli üsna katkendlik ja ebaühtlane. Bütsantsi kunst levis kaupmeeste ja sõjavägede vallutuste vahendusel Itaaliasse ja Sitsiiliasse, kus see mõjutas renessansi teket. Bütsantsi kunsti õitseaeg jääb keiser Justinianus I aega. Sel ajal loodi ka Bütsantsi kõige kuulsam ehitusmälestis – Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis, mis valmis Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna. Sophia kiriku eripäraks on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum – varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi. Selleks kasutati vikleid, mis on kolmnurksed sfäärilise pinnaga ehituselemendid. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuva 40 akna kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit (kandiline sammas), millele toetub vikkel ja siis kuppel
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 10. klass Muhu Katariina kirik Referaat Õppejõud: Urve Leemets Tallinn 2011 Muhu Katariina kirik asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik on koos Pöide ja Karja kirikutega ehitatud gootika õitseajal ning kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von Lutterbergi toetusel alles 1280. aastail. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida tõenäoliselt Ojamaa meistrite poolt praeguseni säilinud kivist kirik, kuid arvatavasti ehitati Muhu kiriku puust esikirik juba pärast aastat 1233, mil Muhu saar langes Mõõgavendade Ordu valdus...
selle Kirde-Inglismaa klubiga juba täislepingu. Sunderland langes Inglismaa esiliigasse. Seal lõi kurioosumina 2003. aastal peaga värava oma endisele tööandjale Derbyle. (Vikipeedia, 2015) Joonis 3. (ChronicleLive, 2015) 6 3.3. Arsenal Siirdus 2006. aastal Londoni Arsenali, kus oli Jens Lehmanni ja Manuel Almunia järel kolmas väravavaht. Pääses platsile vaid ühes liiga- ja ühes karikamängus. Arsenal jõudis sel hooajal UEFA Meistrite Liiga finaali (1:2 FC Barcelona vastu), kus Poom ei kuulunud meeskonda, kuid sai klubi euromängude 25-liikmelisse nimekirja kuulumise eest samuti hõbemedali. Mais 2007 liitus Poom Watford FC-ga. Alustas hooaega esiväravavahina, kuid kaotas koha Richard Lee-le. Septembris 2008 sai õlatrauma ega pääsenud klubi eest enam kordagi väljakule. Aprillis 2009 lõpetati tööleping ennetähtaegselt. (Vikipeedia, 2015) Joonis 4. (Up the Arsenal, 2015)
ta nägi loodust enda ümber. Nikolai Triik sarnanes oma teostelt Konrad Mägiga. Talle oli iseloomulik stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekuse taotlus (väga hästi on sellest aru saada teosel ''Immgard Menning'') Samuti jugus kasutada nt. Sinist värvi inimese näo maalimisel näitas tahet ning vabadustunnet teha oma töid just nii, nagu talle meelepärane oli. Jaan Koorti kunsti lähtekohaks on prantsuse mooda skulptuuri algusjärgu meistrite laad. Arhailine kreeka ja egiptuse plastika on talle samuti tugevaid impulsse andnud. Koorti vormikäsitlus on kindel ja selge, seejuures siiski tundeküllane. Koorti skluptuurid võrreldes näiteks Adamsoni skulptuuridega jäävad kuidagi tühiseks. Nad on lihtsamad ja ebareaalsemad, kuid ometigi väga osavalt valmistatud. Iseseisvusajaga algab eesti kunsti arengus uus periood. Kunstnike arv kasvas märgatavalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
