tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju biheeliks üheahelaline Komplementaarsus A = T ja C = G A = U ja C = G Põhiline ülesanne päriliku info päriliku info säilitamine ja ülekanne realiseerimine Mitoosi ja meioosi võrdlus Mitoos Meioos Üks jagunemine Kaks jagunemist Keharakkudes Sugurakkudes Kaks tütarrakku Neli tütarrakku Tütarrakkudes sama Tütarrakkudes poole arv kromosoome vähem kromosoome Kromosoomide Toimub ristsiire puudub kromosoomide
meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega spermid, igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naissugurakkude moodustumist nimetatakse ovogeneesiks. Naise munarakud valmivad munasarjades, nende eellasteks on ovogoonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Algab meiootiline jagunemine ja tütarlapse 1. eluaasta alguseks on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis. Seejärel areng peatud suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt, see toimub korraga ainult 1 rakus. Lõpuks saadakse 1 suur viljastumisvõimeline ja 3 väikest viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas 28-päevase intervalliga. Miks säilib meestel viljakus kõrge eani? Spermatogenees võib kulgeda pidevalt, kogu aeg valmivad uued spermid, st et mees ei ole nii vastuvõtlik välismõjutustele. Mõisted.
etappi: Paljunemine - toimub diploidsete 46 spermatogoonide jagunemine ja rakkude arvu suurendamine. Kasvamine - spermatogoonidest kasvavad I järku spermatotsüüdid (46 kromosoomi). Toimub DNA replikatsioon ja tekib 46 2-kromatiidilist I järku spermatotsüüt kromosoomi. 46 Spermatogenees I järku spermatotsüüt Küpsemine e meioos - meioosi I jag. tagajärjel tekib 2 II järku 23 spermatotsüüti, milles kummaski on 23 2-kromatiidilist kromosoomi; II jag. tulemusena tekib 4 spermatiidi, milles II järku spermatotsüüt on 23 1-kromatiidilist kromosoomi. Formeerumine - selle etapi tulemusena omandab 2 2 spermatiid 3 3
protsessist osast *NT. Pooldumine (bakter) *NT. Loomad, taimed, kalad, imetajad Pungumine (pärmseen) Eostega (seened, sõnajalad) Vegetatiivne (võsud, lehed, juured) 2. Mis on mitoos, selle tähtsus, joonis Mitoos päristuumsete keha rakkude jagunemisviis. Tähtsus: *vigastuste parandamine *tagab organismi kasvu *tagab täpse geneetilise informatsiooni ülekande tütarrakkudesse. 3. Mis on Meioos, selle tähtsus, joonis. Meioos sugurakkude jagunemise viis. Tähtsus: *kromosoomide arvu vähendamine, et viljastamise hetkel tekiks sugurakkude liitumisel normaalne kromosoomide arv. 4. Võrrelda ovogeneesi ja spermatogeneesi. OVOGENEES SPERMATOGENEES Munarakkude areng naise organismis Spermide teke mehe organismis Munarakk tekib munasarjas Spermid tekivad munandites
vegetatiivse paljunemisviisi võrdlus. 2. Raku elutsükkel: interfaas ja rakujagunemine (kas mitoos või meioos). Interfaas, selles toimuvad protsessid (sh DNA replikatsioon). 3. Mitoos, selle toimumiskäik, pro-, meta-, ana- ja telofaas, sh ära tunda joonistel ja otsust põhjendada. Kromosoom, kromatiid, tsentromeer. Tsentrosoom ja tsentrioolid. Kääviniidid. Tsütokinees, karüokinees. Mitoosi tulemus, roll looduses. 4. Meioos, selle mõiste ja eesmärgid (tulemus, roll looduses). Kromosoomide ristsiire (crossing-over). Meioosi toimumiskäik ja faasid (I jagunemise pro-, meta-, ana- ja telofaas ning II jagunemisel samad, II profaas jne). Tunda faase joonistel. 5. Mitoosi ja meioosi võrdlus. 6. Sugurakkude ehk gameetide areng – gametogenees, st ovogenees ja spermatogenees ning nende võrdlus. Haploidne (n) ja diploidne (2n) kromosoomistik. Naise ja mehe sellekohased erinevused. Gameet
Lõpptulemuseks saadakse kaks identset rakku. Taimerakkudes jagunevad kasvupungidest ehk meristeemidest, iga juure otsas on meristeem. anafaas- kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse lahku. Telofaas- sünteesitakse tuumamebraanid, kromosoomid keerduvad lahku. Tütarrakud- tütarrakud on geneetiliselt identsed. Mitoosi tähtsus · Tagab organismi kasvamine · Surnud rakkude asendamine · Vigastuste parandamine Sugurakkude jagunemine ehk meioos Meioos on raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda. Jagunemine: 1) Profaas- homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning vahetavad võrdse pikkusega osi(krossingover). 2) Metafaas- Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. 3) Anafaas- kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest. 4) Telofaas- Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani, kromosoomid
Mitoosi tähtsus: toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel tütarrakud on geneetiliselt identsed ainuraksete organismide paljunemine embüronaalne areng suureneb rakkude arv, millega tagatakse organsimi kasv surnud ja hukkunud rakkude rakkude arenemiseks Meioos rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist, Meioos I ja Meioos II (sarnaneb mitoosile) Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Etapid: 1. I interfaas → DNA replikatsioon → tsentrioolid kahekordistuvad 2. I profaas → toimub kromosoomide ristiire → tuumamembraanid lagundatakse → tuumaksed kaovad → kromosoomid pakitakse kokku → tsentrioolid liiguvad raku poolustele ja nende vahele moodustuvad kääviniidid 3. I metafaas → homoloogilised kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaaltasandile
teine (alleel) isalt. · Retsessiivne alleel- aleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava aleeli homosügootses olekus. · Meioos-päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meiosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Viib sugurakkude (spermide ja munarakkude) tekkele. Gameetne meioos esineb loomadel. · Polüalleelsus-Geenifondi omadus,mille korral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Esineb näiteks inimese AB0-süsteemi vererühmade määramisel. · Intermediaarsus-Geenipaari seisund, mille puhul kumbki aleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldubvahepealne tunnus. · Analüüsiv ristamine- ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede
Anafaas: kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest, tsentromeerid kahestuvad(algab kromatiidide lahknemisega ekvaatoritasandil ja lõppeb nende jõudmisega raku poolustele. Telofaas: kääviniidid kaovad, sünt tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb 2ks, tulemuseks 2ks tütarrakku.Mitoosi lõpus toimub tsütoplasma jaotamine e.tsütokinees. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2ks korda. Seega kõik normaalsed gameedid on haploitsed(n), sest viljastumise käigus taastub diploitne kromosoomistik.(2n). Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega.Koosneb 2st järjestikkusest jagunemisest,tagatakse 4 tütarrakku.Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga:DNA kahekordistumine,suureneb rakuorganellide arv, ATP süntees.Tsentrosoomi koostisesse
· Loomadel vöötlihaskoe, närvikoe, silmaläätse rakud (ei jagune) · Maksarakud jagunevad üliharva · Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult meristeemrakud (näiteks juure ja varre tippudes kasvukuhikutes või jämedamaks kasvab vars kambiumirakkude jagunemise arvel). 33.Mis on rakkude diferentseerumine? Rakkude arengus esinev protsess, mille käigus rakk/kude kujuneb ümber teise funktsiooniga rakuks/koeks. 34.Mis on meioos? · Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus kromosoomide arv väheneb poole võrra ning moodustuvad pärilikult erinevad rakud. 35.Milleks on meioos vajalik? · Väldib ploidsuse kahekordistumist põlvkondade vaheldumisel (liigiomase kromosoomide arvu säilimine) · Tagatakse pärilik kombinatiivne muutlikkus (1. profaas ja 1. anafaas) · Suureneb rakkude arv 1st 4-ni · Ovogeneesi puhul saab likvideerida pärilikke vigu (paigutades vigased
Mis toimub profaasis? Metafaasis? Anafaasis? Telofaasis? LEHEL OLEMAS! 27. Millised rakud jagunevad ja millised mitte? Taimedel algkoerakud, hulkraksed ei jagune lõputult, sest mõõtmed ei suurene lõputult, seotud DNA kahekordistumisega (sellele järgneb mitoos), suur osa rakkudest jääb interfaasi (jagunemist pole) 28. Mis on rakkude diferentseerumine? Diferentseerumine on see, kui interfaasis rakk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. 29. Mis on meioos? Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. 30. Milleks on meioos vajalik? Et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumisel ei kahekordistuks. 31. Kuidas on seotud organismi haploidne ja diploidne kromosoomistik? Kaks korda vähenenud kromosoomistik on haploidne ja liigile omane kahekordne kromosoomistik on diploidne. Diploidne kromosoomistik koosneb kahest haploidsest kromosoomistikust. 32
Rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.Rakutsükli etapid on järgmised: 1) interfaas- selles toimuvad järgmised protsessid, mis valmistavad uut raku jagunemist: · DNA replikatsioon (e kahekordistumine), seega kromosoomid muutuvad kahekromotiidilisteks; · rakuorganellide hulka suurenemine; · makroergiliste ühendite süntees; · raku ainevahetuse intevsiivistumine, ensüümide süntees. 2) mitoos või meioos · mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tütarrakkude kromosoomide arv jääb eellasrakuga samaks. · mitoosi ajal toimub rakutuuma jagunemine e karüokinees ja tsütoplasma jagunemine e tsütokinees. Etapideks on pro-, meta-, ana- ja telofaasa. · meioos- raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüttarrakkudes väheneb kaks korda. See koosneb kahest jagunemisest, kumbki jagunemine koosneb pro-, meta-, ana- ja telofaasisdest
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 1. Nimeta rakutsükli osad 1. Mitoos 2. interfaas 3. tsütokinees 2. Kirjelda DNA replikatsiooni interfaasi ajal toimub DNA kahekordistumine ehk replikatsioon DNA replikatsiooni käik: 1. ensüüm katkestab nukleotiididevahelised vesiniksidemed ja DNA kaksikahel avaneb 2. mõlema ahela külge kinnituvad ensüümide kaasabiga uued nukleotiidid 3. nii tekib kaks uut DNA kaksikahelat, milles mõlemas on üks vana nin teine uus ahel 3. Iseloomusta mitoosi anafaasi 1. Kääviniidid lühenevad 2. Tsentroolid paiknevad raku poolustel 3. Anafaasi lõpuks jõuavad kromatiidid raku vastaspoolustel 4. Kromosoomide ristsiire, mõiste. Meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi; kindlustab järglaste suurema erinevuse vanematest ja üksteisest ehk päriliku muutlikuse. 5.Võrdle meioosi ja mitoosi MEIOOS: Meioos on sugurakkude jagunemise viis Meioosil toimub 2 järjestikust jagunem...
Organismide areng Rakutsükkel - Rakutsükkel koosneb interfaasist on mitoosist - Mitoosi ajal toimub rakutuuma jagunemine ja tsütoplasma jagunemine. - Rakutuuma jagunemisel eristatakse nelja etappi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. - Interfaasi ajal toimub raku aktiivne elutegevus ja valmistumine mitoosiks. Mitoos ja meioos MITOOS - päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku. Mitoos toimub mittesugulise paljunemise puhul. FAASID: Profaas: - Tsentrosoomid liiguvad raku poolustele - Kääviniidid moodustuvad ja pikenevad - Kromosoomid muutuvad nähtavaks mikroskoobis Metafaas:
organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse Taimerakus kujuneb vahesein Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos Sugurakkude jagunemine Toimub kaks jagunemist: Meioos I 1. I interfaas Toimub DNA kahekordistumine Tsetrioolid kahekordistuvad 2. I profaas Kromosoomide ristsiire – homoloogilised kromosoomid liibuvad kokku ning kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. (Kromosoomid on kahekaupa) Moodustub kääviniidistik, tuum ja tuumakesed lõhustuvad 3. I metafaas
III VARIANT Mõisted 1.Meioos- Raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi teel tekivad sugurakud. 2. Gameet- Vanemorganismide sugurakk 3. Östrogeen- naissuguhormoon, mis reguleerib suguküpsuse saabumist, sugutunnuste kujunemist ja menstruatsiooni ja raseduse kulgu. 4. Karüokinees- rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. 5. Spermatogoon- spermide esmased eellased. 6. Embrüogenees-organismi looteline areng.algab munaraku viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 7. Menstruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast , mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast 8. Täismoondeline areng- läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, Kas väited õiged või valed? Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. õige Tsütokinees o...
järglaskonna. 6. Selgita mõisteid: o Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. o Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, DNA kahekordistub. o Mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. o Meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. o Karüokinees rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. o Tsütokinees tsütoplasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi või meioosi) telofaasis. o Embrüogenees looteline areng
Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist Kromatiin- interfaasis rakutuumas lahtipakitud DNA ja valkude segu Mitoosi tähtsus Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel Tütarrakud on geneetiliselt identsed Suureneb rakkude arv, millega tagatakse organismi kasv Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks II Meioos Meioos- suguline paljunemine ehk kahe raku ühinemine, millest tekib uue geneetilise materjaliga rakk Erinevus mitoosiga Mitoosil paljunemine mittesuguline, meioosil suguline Mitoosil faaside arv 4, meioosil 8 Mitoosil jagunemiste arv 1, meioosil 2 Mitoosil tütarrakkude arv 2, meioosil 4 Mitoosil vanemraku koopia, meioosil ei ole Mitoosil kromosoomide arv 2n, meioosil n Mitoos inimesel keharakkudes, meioos sugurakkudes
Esineb sugurakkude ja eoste moodustumine. Meioosis toimub 2 jagunemist(mõles toimuvad kõik faasid, nagu mitoosisgi, kuid veidi erinevalt): I jagunemine: Leiab aset geenivahetus homoloogiliste kromosoomide vahel ja homoloogilised kromosoomid lahknevad. II jagunemine:Tüüpiline mitoos, kus lahknevad komatiidid. Kahe lagunemise vahel jääv interfaas on lühike ja DNA'd ei sünteesita juurde. Tunnus MITOOS MEIOOS Jagunemiste arv 1 2 Geenivahetus - + Lähteraku kromosoomistik 2n(diploidne) 2n Tütarrakkude kromosoomistik 2n n(haploidne) Tütarrakkude arv 2 4 Gameetiline süntees
Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomid on max kokku keerdunud ja on mikroskoobis sel ajal kõige paremini vaadeldavad. 21. Mis toimub anafaasis? • Kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (kõik paarid üheaegselt – siit aja kokkuhoid) 22. Mis toimub telofaasis? Kromosoomid pakitakse lahti Kujunevad tuumaümbrised Taastuvad tuumakesed Rakk valmistub tsütokineesiks 23. Milleks on meioos vajalik? Väldib ploidsuse kahekordistumist põlvkondade vaheldumisel (liigiomase kromosoomide arvu säilimine) Tagatakse pärilik kombinatiivne muutlikkus (1. profaas ja 1. anafaas) Suureneb rakkude arv 1st 4-ni Ovogeneesi puhul saab likvideerida pärilikke vigu (paigutades vigased geenid polotsüütidesse 24. Millisteks faasideks jaotatakse meioos?
Võsunditega- maasikas Mugulatega- kartul Juurvõsudega- vaarikas, lepp, haab Maa aluste varte e risosoomidega orashein piparmünt Okstega- sõstrad Lehtedega- mõned toa lilled Miks paljundatakse taimi vegetatiivselt?(2) 1. saadakse lühikese ajaga palju järglasi 2. järglase pärilikkus identne(säilivad sordiomadused) Mis iseloomustab munarakke ja seemnerakke?(eraldi 3 iga kohta) Munarakk Küpsemine toimub tsükliliselt Menopaus 45-55 eluaastal Paljunemine lõppeb looteeas meioos jätkub suguküpsuse saabudes Seemnerakk Pidev protsess Paljunevad kogu suguküpsuse perioodil Paljunevad alates suguküpsusest Kirjelda mitoosi käiku Profaas, meta faas, anafaas, telofaas Mille poolest erineb meioos mitoosist?( 4 erinevust) Mitoos Meioos 1 jagubemine 2 jagunemist Tekib 2 rakku 4 rakku
Spermatogenees- seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Spermatogoonid hakkavad mumandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Igast spermatogeneesist tuleb 4 spermi. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Naise munarakud vamivad munasarjades. Ovogoonid- munaraku eellased. Ovogenees- munaraku areng. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Naise suguküpsuse saabumisel algab munarakkude tsükliline küpsemine. Ovogeneesis toimuv meioos erineb mõnevõrra spermatgeneesi omast: Tsütokineesis jaotub tsütoplasma türarrakude vahel ebavõrdselt ning saadakse 1 suur ja teine väiksem rakk. Lõpuks saadakse üks suur viljastumisvõimeline munarakk ning kolm väikest arengu-ja viljastumisvõimetut rakku. Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ning liikumine munajuhasse. Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi, aga kui viljastumist ei toimu siis munarakk hukkub, järgneb menstruatsioon.
Seened Riik --> Hõimkond --> Selts --> Klass --> Perekond -->Liik Hõimkond: Limaseened (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva. Suguline protsess: hulgatuumsed kametangiumid (kametangiumid sugurakkude asukoht) tekivad seeneniitidele
Eukarüoodid Allikas: Vikipeedia Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi. Eukarüoodid on oma nime saanud selle järgi, et neil asub geneetiline informatsioon (kromosoomidena) rakutuumas, mis on membraaniga ümbritsetud organell. Eukarüootide kõige olulisemaks tunnuseks ongi membraansete organellide olemasolu rakus, mis võimaldab biokeemilised reaktsioonid ruumiliselt eraldada. Nendeks organellideks on endoplasmaatiline retiikulum ja rakutuum (nende membraanid on omavahel ühenduses), mitokondrid (mõnel eukarüoodil need puuduvad või on taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste e. mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemi...
Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks -> moodustub 2 tütarrakku. Interfaasis toimuvad protsessid : 1. DNA replikatsioon e kahestumine 2. ATP süntees (mitokondrites) 3. tsütoplasmas organellide arvu suurenemine 4. valkude süntees, mida kasut. Kääviniitide moodust. 5. rakk lõpetab kasvu 2. Meioos raku jagunemine, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2x; meioos esineb ainult sugurakkudes. Meioosil tomub 2 jagunemist, milles mõlemal on 4 faasi. Meioosi esimene jagunemine Profaas tuumamembraanid lagundatakse, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavateks, homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku nijg vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi, seda protsessi nim. Ristsiire e krossingover
Kasv, 4)surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, moodustuvad sugurakud ja eosed Meioosi tähtsus: 1)kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega, 2)tütarrakud on geneetiliselt erinevad ristsiirde tõttu, 3)ühest diploidsest rakust moodustub 4 haploidset rakku Tunnus Mitoos Meioos Rakkude tootmine Lähterakud jagunevad, keharakkude tootmine Sugurakkude ja eoste moodustumine Kromosoomistik Diploidne 2*23 Haploidne 23 Rakkude erinevus Rakud identsed Geneetiliselt erinevad Rakkude moodustumine 2 uut rakku 4 uut rakku
neil on haploidne kromosoomistik. 1 2. Jagunemine toimub sarnaselt mitoosiga ja seda nimetatakse võrdjagunemiseks. Lõpptulemuseks on moodustunud ühest lähterakust 4 erinevat tütarrakku, mis on haploidse kromosoomistikuga ja ühekromatiitsete kromosoomidega. Meioosi tähtsus: · Tagab sugulise paljunemise · Tagab muutlikuse looduses MITOOS MEIOOS Keharakkude jagunemisel Sugurakkude küpsemisel ja eoste moodustumisel 1 jagunemine 2 jagunemist Ei toimu ristsiiret Ristsiire I jagunemise profaasis Tekib 2 diploidset rakku geneetiliselt identsed 4 haploidset rakku geneetiliselt erinevad I jagunemisel lahknevad homoloogilised kromosoomid. Lahknevad kromatiidid
vähenema kaks korda. See toimub sugurakkude arengu käigus ja meioosi teel. 2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet. Haploidne kromosoomistik- meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik.(esineb sugurakkudes n=23) Diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, tekib siis kui viljastumisel ühinevad ühte rakku kahe suguraku kromosoomid. ( Esineb keharakkudes, 2n=46) 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustamisega. 4. Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. 8. Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevaheliste ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad.
logistika (Golgi kompleks) ja (tsütoplasmavõrgustik) Edasi-tagasi liikumine. Töölised on valgud. Ribosoom (pannakse valk kokku). Walla. Tehas töötab idekalt. Taimerakk!!!! EKSAMIL!!! 1) Taimel on kloroplastid ja seal toimub fotosüntees.!!!!!!! 2) Vakuool (hoida varuaineid, vett, jääkaineid jne) 3) Taimel on rakukest, mis kooseb tselluloosist, tal on vaja püsti seista, tal on tuge vaja!! Loomarakul on membraan. Bakteril POLE tuuma, DNA on niisama laiali Mitoos ja meioos (rakkude paljunemine) Kromosoom kokkupakitud DNA molekul Kromatiin lahtipakitud DNA molekul Geen DNA 1 lõik, mille info järgi tehakse valk Inimesel 46 kromosoomi Mitoos raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine. tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks vanemrakuga identset tütarrakku. KEHARAKKUDE PALJUNEMINE!!! Meioos sugurakkude paljunemine Emalt 23 ja isalt 23 kromosoomi ja asi vonks. Kokku 46 kromosoomi
Kokkuvõte secunda neljandast bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2004- 2010) * 1. Osa Mõisted (1p) -) Gameet organismi sugurakk. -) Meioos sugurakkude jagunemine, mille käigus tagatakse kromosoomide arvu kahe kordne vähenemine. -) Mitoos ühest keharakust saab mitoosi teel kaks. Tuumas on vahetult enne seda toimunud DNA replikatsioon ja nüüd tekib kaks isengile vastava kromosoomide arvuga tütarrakku. -) Rakutsükkel raku eluring ühe mitoosi lõpust teise lõpuni. -) Spermatogoon meessuguraku eellane, millest areneb spermatogeneesi kaudu sperm. -) Spermatogenees spermi areng spermatogoonist spermini.
4. Kulg 5. Eritingimused a) eelrakud on sünnist saadik organismis olemas, neid juurde ei tule. Tervistkahjustav eluviis võib rikkuda kõikide munarakkude pärilikkuse. b) ovogenees ei kesta elu lõpuni - mida vanem naine, seda rohkem mutatsioone on munarakkudega aset leidnud c) ühest eelrakust tuleb 1 munarakk - välditakse mitmikute rasedusi d) toitained koonduvad ühte rakku e) viljastatakse meioosis olev munarakk, alles siis läheb meioos lõpuni 6. Häired a) põletikulised protsessid munasarjades - naba paljastav riietus b) mikrobioloogilised põletikud (klamüüdia) c) meessuguhormoonide või nende analoogide kasutamine (tavasportlastel lihasjõu tõstmiseks). 7. Tulem: 1 munarakk ja 3 polotsüüti, kes hukkuvad (neid vaja, et võimaldada DNA molekulide õiget arvu) Meioos See on rakkude jagunemise viis, mille käigus a) kromosoomide arv väheneb poole võrra
Meioosi tähtsus: muutlikuse tagamine evolutsioonis, et säilitada sugulisel ja eoselisel paljunemisel liigiomane kromosoomide arv. VÕRDLUS Sugurakkude areng Ovogenees (algab looteeaas, kestab menopausini) Ovogoon- munaraku eellane I Paljunemine (mitoos) lõpeb juba looteeas II Kasvamine (suureneb tsütoplasma hulk) III Küpsemine (meioos) Esimese eluaasta lõpuks rakud meioosi esimeses profaasis, areng peatub kuni suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt (toimub korraga ainult 1-2 rakus) Meioosi esimesele jagunemisele järgnevas tsütokineesis jaotub tsütoplasma ebavõrdselt, saadakse 1 suur ja 1 väike tütarrakk, mõlemad läbivad II jagunemise, jaotub uuesti ebavõrdselt, saadakse 1 suur viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väikest viljastumisvõimetut polotsüüti. Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallanumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. (viljastumisvõimeline umbes 36 h)
5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosi teel jagunenud tütarrakud on emarakuga geneetiliselt identsed. Nii emarakk kui ka tütarrakud on diploidsed (2n), mis tähendab seda, et iga kromosoomitüüp on esindatud kahes korduses, homoloogiliste kromosoomide paaridena. Rakkude meioosi teel jagunemisel moodustuvad sugurakud, mis on oma kromosoomselt koostiselt haploidsed (n), sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide paaridest ainult ühte kromosoomi. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Meioosis toimub kaks rakujagunemist. Meioos I redutseeriv jagunemine. Homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel ja lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. Meioos II võrdväärne jagunemine. Tütarkromatiidid jaotuvad tütarrakkudesse nii nagu mitoosis. Meioos I profaasis toimub homoloogiliste kromos. ristsiire. Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse
Taimedel on enamus rakke mitoosivõimetud. Jagunevad ainult juure ja varre tippudes meristeemrakud. Meioos on rakujagunemis vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseteks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakude küpsemisega ning eoste moodustumisega.Protsess koosneb kahest järjestikulisest jagunemisest mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Tsütokinees on mitoosi lõpus toimuv tsütoplasma jaotumine tütarrakkude vahel. Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse.
Mitoosi ja meioosi võrdlus Sarnasused Erinevused Meioos Mitoos * Meioosi I interfaasis ja mitoosi interfaasis toimub * Profaas on ettevalmistav faas * I profaasis toimub ristsiire DNA replikatsioon ja tsentrioolid kahekordistuvad * I anafaasis lahknevad * Anafaasis kromatiidid liiguvad kromosoomid poolustele poolustele * Meioosi I metafaasis ja
Seejärel alustavad tütarrakud uut jagunemist. II jagunemine: Profaas Tütarrakkude valmistumine uueks jagunemiseks Tekib uus kääv Metafaas Kromosoomid lahkuvad ekvatoriaaltasandil Anafaas Kromatiidid lahkuvad rakupoolustele Telofaas Tekib uus tuumaümbris Moodustub neli haploidset tütarrakku Meioosi tähtsus Ühest diploidsest rakust moodustub neli haploidset tütarrakku Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. See suurendab pärilikku muutlikkust Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Meioosis tekkinud 4 tütarrakku ei ole geneetiliselt identsed: Ristsiirde arvelt Homoloogiliste kromosoomide juhusliku lahknemise arvelt Mitoosi ja meioosi võrdlus MITOOS MEIOOS Keharakkude tootmine Eoste ja sugurakkude moodustumine
Spermid ehk Spermatosoidid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbistamiseks Ovogenees Munarakkude areng ehk ovotspptide areng Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasajras Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes Moodustub üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti, mis hukkuvad Iseloomulik tsükliline küpsemine Areng vanusest sõltuv 50-55 eluaastal saabub menopaus Munarakk Suuremõõtmeline Toitainerikkad Kaetud kestadega
Liikumisvõime saavad siis, kui neile lisandub seemnevedelik. Testogenees on meessuguhormoon. Ovogenees e. munaraku areng. Suguorganid: munasarjad e. ovaariumid, munajuhad, emakas, emakakael, emakakeha, tupp. Ovogoon(diploidne)- munaraku eellane. Ovogoon munasarjas hakkab mitoosi teel paljunema, seejärel kasvama. Paljunemine ja kasvamine toimuvad tüdrukul juba looteeas. Tütarlapse 1-eluaasta lõpuks on kõik munaraku eellased jõudnud differentseerumise järku. Meioos läheb edasi alates murdeeast 1 kord kuus. Meioosi 1. jagunemise lõpuks toimub ebavõrdne jagunemine:tekib 1 suur munarakk ja teine väike. Koheselt teine jagunemine. Väikesest saab uuesti 2 väikest ja suurest 1 suur ja 1 väike. Moodustub 1 suur munarakk ehk ovotsüüt. Valmis munarakku ümbritseb munasarjas toitev põieke ehk folliikul, mis lõhkeb. Valmis munarakk heidetakse munasarjast välja, toimub ovulatsioon. Järgijäänud folliikulid moodustavad
Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel Mittesuguline paljunemine- paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist. Suguline paljunemine- paljunemise vorm kus toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel ja osal selgrootutel ja paljudel taimedel Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n-ga. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n-ga. 3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. 4.Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kõik kahest kromatiidist ning DNA replikatsioon enam ei toimu. 8. Miks meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste
Rakuteooria – iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevatest rakust selle jagunemise teel. Rakumembraan: Ümbritseb rakku, andes rakule kuju Ühendab rakke kudedes Kaitseb rakke Selle kaudu toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transpordi viisid: 1. aktiivne transport – rakk kulutab energiat 2. passiivne ainete transport – energiat ei ole vaja (difusioon, osmoos) Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsenratsioon. Rakutuum: sisaldab ja säilitab pärilikkusainet juhib raku elutegevust reguleerib rakus toimuvaid protsesse tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees kromosoomides sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid nukleosoomne fibrill on lahtikeerdunud kromosoom, esineb päristuumse raku inte...
Kordamine KT'ks 22.11.2010 Rakuteooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas EUKARÜOOTSED e. päristuumsed PROKARÜOOTSED e. eeltuumsed Loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad Bakterid Rakutuum - Ainuraksed, hulkraksed Ainuraksed Palju organelle Vähe organelle Meioos, mitoos Pooldumine Rakutuuma ehitus ja ülesanded Rakutuum juhib raku elutegevust. Koosneb pooridest (ainete transport), tuuma membraanist (kaitseb), kromatiin (DNA ahelad). Rakumembraani ehitus ja ülesanded Rakumembraan kaitseb rakku, koosneb lipiididest. Mitokonderi ehitus ja ülesanded Sisaldab DNA'd ja tal on 2 rakumembraani. Ülesandeks on energiaga varustamine. Kloroplasti(de) ehitus ja üle...
Taastatakse hulkraksus L Moodustuvad rakkudevahelised kontaktid L Isas- ja emasgenoomide ühinemine V Määratakse sugu V Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks alatasandeid V Taastatakse normaalne tuuma/tsütoplasma suhe L Arenevad lootelehed G KÜSIMUS Paljunemine. 6. Leidke sobivaim vastusevariant! Seejärel põhjendage, miks sellele eelnev või järgnev variant (omal valikul) on ebasobiv või väär! 6.1. Mitoosile järgneb... a) anafaas b) interfaas c) sügoot d) meioos e) metafaas 6.2. Mitoosile eelneb... a) crossing-over b) profaas c) rakutsükkel d) DNA replikatsioon e) rakujagunemine 6.3. Kromatiidid lahknevad... a) mitoosi metafaasis b) mitoosi telofaasis c) meioosi I. profaasis d) meioosi I anafaasis e) meioosi II anafaasis 6.4. Crossing-over tähendab ... a) kromosoomide vahetamist meioosi I profaasis b) kromosoomide vahetamist mitoosi profaasis c) kromosoomilõikude vahetamist homoloogiliste kromosoomide vahel meioosis
Paljunemine tagab looduses liikide säilimise. Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. Mittesuguline *Uus organism saab alguse ühest vanemast, säilitab tunnused. · Eoseline · Vegetatiivne (taime vegetatiivsete osadega) Suguline *Uus organism saab alguse viljastatud munarakust. Tunnused segunevad ja võivad ilmneda uued tunnused. Rakutsükkel jaguneb interfaasiks (periood jagunemiste vahel) ja mitoosiks. Mitoos-rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv ei muutu. Uus rakk on vana raku koopia. Tekivad identsed rakus. Mitoosi läbivad keharakud. Paljunemisega kaasneb alati uue organismi areng. Kõik organismid koosnevad rakkudest, järelikult peab rakkude arv suurenema. Meioos-rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tänu mitoosile valmivad sugurakud ja moodustuvad geneetiliselt erinevad rakud (ristsiire). Gametogenees- sugurakkude paljunemine. Jaguneb spermatoge...
D-vitamiin, mesilasvaha glükogeen Vee ülesanded · Hea lahusti · Osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides · Suur soojuvusmahtuvus Rakud Bakteri raku pole tuuma, gaasiavkuoolid, rakud poolduvad Loomaraku tuum, harva on vakuoole, mitoos ja meioos Taimeraku tuum, tavaline vakuool, mitoos ja meioos Ülesanded Sahariid - energiat, kaitse, ehitus Valgud - ehituslik, kaitse, ensüümid Lipiidid - energiat, kaitse, ehitus Bakterirakk Bakterirakku ümbritseb rakukest. Mitmetel bakteritel katab rakukesta ka limakapsel. Rakukesta all paikneb rakumembraan. Raku sees on tsütoplasma, mis sisaldab rakule eluks vajalikke aineid. Taimerakk Taimerakkudele on iseloomulikud ka suured vakuoolid, mis reguleerivad rakkude
· Soolestik tahked jääkained -> eemaldub vesi · Neerud uriin -> vee ja soolade sisalduse reguleerimine 11. Glükoosi lagundamine · Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikus · Tsitraaditsükkel mitokonder -> süsihappegaas ja NADPH2 · Hingamisahela reaktsioonid mitokonder, väljub 36ATP molekuli 12. Mitoosi ja meioosi võrdlus MITOOS MEIOOS Ristsiire - olemas Tütarrakud Identsed erinevad Faasid 4 8 Tütarrakke 2 4 Mõlemad on raku jagunemised Faasid on sarnased 13. Kirjelda mitoosi faase
Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim. Meioosiks. Meioosi kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploideks. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus.
PALJUNEMINE JA ARENG 1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
