*kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tekivad gameedid ehk sugurakud või eosed. Emassugurakud - munarakud Isassugurakud spermid (spermatosoidid) Spermatogenees on spermide areng mehel. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid igast spermatogoonist 4 spermi
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua ae...
Rühma kuuluvad lisaks nö. klassikalises mõistes kottseentele ka lihheniseerunud seened samblikke moodustavad seened ning enamik neist seentest, kellel ei tunta sugulist paljunemist. Kokku moodustavad nimetatud organismid monofüleetilise rühma. Kõigile suguliselt paljunevatele kottseentele ühine hilistekkeline tunnus, mis piiritleb antud hõimkonda, on eoskott ehk askus. Eoskotis leiab aset suguline protsess: tuumade liitumine ning meioos, millele tavaliselt järgneb mitoos. Selle tulemusena tekib enamasti kaheksa rakutuuma, millest igaüks koos ümbritseva tsütoplasmaga piiritletakse membraaniga. Kujunenud rakkude ümber moodustub rakukest ning valmib kaheksa kotteost. Kotteosed on suhteliselt paksu kestaga ning vastupidavad ebasoodsale keskkonnale. Sobivate tingimuste saabudes kotteosed idanevad ning areneb haploidne mütseel. Kotteosed vabanevad keskkonda kas eoskoti lagunemisel või väljutatakse eoskotist
1. Neurospora paljuneb mittesugulisel teel koniidiumite abil (spoorid) 2. Neurospora on haploidne, seega iga mutatsioon avaldub (vastandina diploidne) 3. Lühike elutsükkel, kasvab lihtsal söötmel (N, C, biotin). · Sünteesib praktiliselt kõik eluks vajaliku nendest lihtsatest ühenditest 4. Levib vegetatiivselt mütseeli teel ja spooridega 5. Kuid on ka seksuaalne tsükkel paaritumistüüpide vahel (A ja a) vahel, kus toimub gameedi moodustumine ja seejärel meioos · Meioosi tulemusena 4 haploidset tuuma (2A, 2a) · Seeejärel mitoos, saame 8 askospoori (4A, 4a) Neurospora elutsükkel 1942: George Beadle ja Edward Tatumi eksperiment Kiiritasid röntgenikiirtega Neurospora koniidiaid ja ristasid neid metsiku tüvega. auksotroofne mutant = ei ole võimeline sünteesima teatud toitaineid Mutantsed askospoorid kasvasid täissöötmel Koniidiumide järglased pandi erineva koostisega minimaalsele söötmele, et
· II anafaas: rakkudes toimub 2-krom kromosoomide lahknemine ja poolustele jõuavad 1-kromatiidilised · II telofaas: 1-kromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti moodustunud tuumad ja rakud jagunevad Meioosi bioloogiline tähtsus: 1) Tekivad haploidsed rakud 2) Ühest rakust tekib 4 3) Tagatakse kombinatiivne muutlikkus 4) Ovogeneesi käigus saab parandada DNA vigu. Vigased geenid suunatakse polotsüütidesse Meioosivormid: 1) Gameetne meioos tagab haploidsete sugurakkude tekke 2) Spoorne meioos tagab haploidsete eostaimede tekke 3) Sügootne meioos tagab haploidsete keharakkude tekke Sugurakud Sugurakkude omadused: 1) Haploidsed 2) Neis on muutunud tuumatsütoplasma suhe (spermides 1:1, munarakus 1:1000) 3) Ei jagune 4) Allasurutud ainevahetus 5) Kehavõõrad rakud 6) Vabad rakud ei kuulu ühegi koe koostisesse 7) Sugurakkude eri osade bioloogiline väärtus ja saatus on erinevad
4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Prokarüootse raku genoomiks on üks kaksikahelaline DNA molekul, mis on tavaliselt rõngasmolekul. Haploidne. Histoonid puuduvad. Eukarüootidel on rohkem kui üks kromosoom. Mõnedel liikidel on erinevate kromosoomide arv isegi üle saja. Iga kromosoom koosneb lineaarsest DNA molekulist, mis on valkudega väga tihedalt kokku pakitud. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosi eesmärk on keharakkude taastootmine, meioos sugurakkude tootmine. Mitoosil üks mitootiline jagunemine, meioosis kaks järjestikust jagunemist. Mitoosil moodustub 2 diploidset identset tütarrakku, meioosil 4 haploidset erinevat tütarrakku. Mitoosis ristsiiret ei toimu, küll aga toimub see meioosi I profaasis. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Inimesel on 23 paari kromosoome
prokarüoodid, Bakterite mereselgrootud, loomhambulised Inimahvid, inimese protobiondid ilmumine, tekkisid ainu-raksed, sisa-likud, linnud, eellased, inimene, eukarüoodid ainuõõssed, kõht- ja dino-saurused, õistaimed suguline paljune- peajalgsed, ussid, paljasseem- mine ja meioos, lülijalgsed, netaimed, õistaimed tekkisid ka okasnahksed, kalad, hulkraksed putukad, kahepaiksed, roomajad, vetikad, merevetikad, sõnajalad, paljasseemnetaimed
Rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.Rakutsükli etapid on järgmised: 1) interfaas- selles toimuvad järgmised protsessid, mis valmistavad uut raku jagunemist: · DNA replikatsioon (e kahekordistumine), seega kromosoomid muutuvad kahekromotiidilisteks; · rakuorganellide hulka suurenemine; · makroergiliste ühendite süntees; · raku ainevahetuse intevsiivistumine, ensüümide süntees. 2) mitoos või meioos · mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tütarrakkude kromosoomide arv jääb eellasrakuga samaks. · mitoosi ajal toimub rakutuuma jagunemine e karüokinees ja tsütoplasma jagunemine e tsütokinees. Etapideks on pro-, meta-, ana- ja telofaasa. · meioos- raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüttarrakkudes väheneb kaks korda. See
1 Varane apoptoos, 2 hilineapoptoos, 3- terved, 4- nekroos 3 nädal. 1. Mitoosi ja meioosi faasid; faaside eristamine valgusmikroskoobis Valgusmikroskoobis on näha kromosoomide joondumist, lahtiliikumist , kondenseerumist, vaheseina teket. Mitoosi ja meioosi saab eristada selle järgi, kas raku tsentraaltasapinnal on reastunud kromosoomipaarid või kromosoomid ning kas lahknevad kromosoomid või kromosoom läheb kaheks. Mitoosi faasid: profaas metafaas anafaas telofaas. Meioos: Profaas I, Metafaas I, anafaas I, telofaas I, Profaas II, Metafaas II, Anafaas II, Telofaas II. 2. Kromsoomide tuvastamisemeetodid valgusmikroskoobis Meetodeid on mitmeid, kuid kõige sagedamini kasutatakse G-vöödistust. G-vöödistus on peamine meetod, mida tsütogeneetilisel analüüsil kasutatakse. See võimaldab täpselt identifitseerida iga kromosoomi ja üles leida kromosoomide nähtavad struktuurimuutused.
● Kontrollib rasvasisaldust Inimorganismi energia- ja veebilanss: ● ENERGIAVAJADUS SÕLTUB: ○ vanusest ○ aktiivsusest ○ kehamassist ○ geenidest ● MAGAV INIMENE VAJAB ENERGIAT: ○ südame tööks ○ hingamiseks ○ sooltoru ○ neerude tööks ○ aju tööks ○ soojuse hoidmiseks ○ org. molekulide sünteesiks ○ rakkude mitoos, meioos ● ENERGIAT SAAME RAKUHINGAMISEST ○ esmalt kulutatakse veresuhkur ○ teisalt glükogeen ○ alles nüüd rasvad ● VEEBILANSS ○ keskmine inimene sisaldab 40 kg vett (enamus rakusisene) ○ siseneb: ■ toiduga ■ joogiga ■ metaboolselt ○väljub: ■ uriiniga ■ naha kaudu ■ kopsudest
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni SPERMATOGENEES seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini HAPLOIDNE KR...
Süsihappegaasi süsinikust tekib glükoos. Glükoosist tekib tärklis. · Tähtsus: *eralduv hapnik on vajalik organismide hingamiseks *saab alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees *valgusenergia muundatakse keemiliste sidemete energiaks *atmosfääris esinev hapnik on Maal ümbritseva osoonikihi püsimise aluseks. *tagab süsiniku ja hapniku ning teiste keemiliste elementide ringe *tekib orgaaniline ühend 4. Rakkude jagunemine: Mitoos ja meioos, nende kulgemine ja tähtsus. (ERALDI) (LK 106-109) 5.Pärilikkuse molekulaarsed alused: Replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Nende toimumise regulatsioon ja valgu biosüntees ribosoomis. · Replikatsioon DNA kahekordistumine, protsessi teostab ensüüm, toimub rakutuumas, DNA- molekulid on identsed. · Transkriptsioon mRNA süntees toimub rakutuumas. Info valgu struktuuri kohta on salvestatud DNA- s
sünteesi) ja X-kromosoomis metsiktüüpi testosterooniretseptori geen Tfm. Testosterooniretseptori geeni mutatsioonil (tfm) moodustub feminiseerunud isane (esineb testikulaarne feminisatsioon). Suguliiteline pärandumine (ristpärandumine) ristpärandumine (ingl. Cris-cross inheritance)- Suguliitelise pärandumise juht, kus ema tunnus kandub poegadele ja isa tunnus tütardele. 4. Rakutsükkel, mitoos ja meioos Rakkutsükkel: mitoos (ingl. Mitosis)- Rakujagunemise viis. Interfaasis duplitseerunud kromosoomide lahknemine ning raku tsütoplasma (koos de novo sünteesitud organellidega) jagunemine kahe geneetiliselt identse tütarraku tekkel. meioos (ingl. Meiosis)- Rakujagunemisviis, kus sugurakkude või eoste eellasrakkude kromosoomide arv redutseerub kaks korda, lähtuvalt diploidsest (2n) või somaatilisest kromosoomide arvust. Selle protsessi tulemusena moodustuvad
Spermatogenees, ehk spermide areng: *Spermid moodustuvad munandites. *Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid *Igast eellasrakust tekib 4 viljastumisvõimelist rakku. *Üheaegselt võb valmida kuni 1 000 000 spermi. Munarakkude valmimine: *Munarakud on toitainete rikkad, suuremõõtmelised ja kaetud kestadega. *Moodustuvad vaheldumini kummaski munasarjas. *Munaraku eellased on ovogoonid. *Eellaste paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud 1.jagunemise profaasis. Ja meioos jätkub suguküpsuse saabudes. *Kuni menopausini (45-55 eluaastani) *Tsükliline küpsemine. Kui 1 munarakk saab valmis, ja teda ära ei kasutata, hakkab valmima järgmine. Ligikaudselt 1 kuu aja jooksul valmib 1 munarakk. MUNARAKK EHITUS SPERM Puudub vibur olemas
4. RAKUJAGUNEMISTE ARV. Meioosis toimub rakujagunemine 1 kord, kus tekib 2 diploidset rakku. Meioosis toimub kaks rakujagunemist: 1) redutseeriv jagunemine: Homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel ja lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. 4 2) võrdväärne jagunemine - Tütarkromatiidid jaotuvad tütarrakkudesse nii nagu mitoosis 5. TOIMUMISKOHT. Mitoos toimub somaatilistes rakkudes, meioos aga idutee rakkudes. 6. DNA REPLIKATSIOON. Kuigi meioosis toimub rakujagunemine 2 korda, on nii meioosis kui mitosis 1 S-faas. 6. Meioos geneetilise muutlikkuse suurendajana. Meioosi häiretest tulenevad defektid. Mida vanemad eas naine lapse sünnitab, seda suurem tõenäosus on saada defektne laps. Downi sündroom on levinud. Ka teiste kromosoomide lisakoopiaid esineb, kuid need arenguhäired on veelgi suuremad ja üldiselt rasedus katkeb ise.
Inimene - 20 000 struktuurigeeni - 50 triljonit rakku – 70kg - 10 astmes 14 bakterirakku – 500-1000 liiki, sool, nahk - 7-8% kehakaalust veri - Vesi – laps 78%,mees 60% naine 55% - 90% bakterirakke, 10% eukarüoodi rakke Tunnuste pärandumine – kromosoomide tüübid Ristpärandumine – pojad saavad ainsa X kromosoomi emalt ja Y kromosoomi isalt, järglase sugu sõltub isast. 20.Rakutsükkel – mitoos ja meioos Rakkude sünd põlvnemine ja surm: - Rakkude sünd toimub sümmeetrilise või asümmentrilise jagunemise tulemusel - Rakkude põlvnemine toimub tüvirakkude kaudu - Totipotensetest tüvirakkudest moodustuvad diferentseerumisel kõik, pluripotentsetest mitmed ja unipolentsetest vaid üht tüüpi diferentseerunud rakud Mitoosi ja meioosi võrdlus Enne neid toimub DNA replikatsioon e süntees ehk nende hulk kahekordistub Mitoos - Tütarkromatiidid lahknevad
Anafaas pärilikkusaine poolitub ja jaguneb uute rakkude vahel Telofaas kromosoomid hajuvad kummaski uues rakus tuuma ulatuses uuesti laiali kromatiinimassiks Häire mitoosi protsessis põhjustab rakkude kontrollimatu jagunemise kaudu kasvajaid. 2. tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees, algus mitoosi anafaasis, kui kromosoomid on jagunenud ja lõpp telofaasis. 3. Sugurakkude jagunemine ehk meioos, küps viljastamata sugurakk sisaldab vaid poolt igast kromosoomipaarist ehk on haploidne Meioos I Meioos II Organismis tekib iga minut mitu miljonit uut rakku, kuid skeleti lihasrakud ja närvirakud ei jagune kunagi. Kontrolli alt väljunud ebanormaalne rakkude paljunemine põhjustab kasvajalise koe arengu. Kasvajad jagatakse pahaloomulisteks, kui nad põhjustavad siirdeid, ja healoomulisteks, kui nad seda ei tee. KOE TASAND
molekuli); jaguneb 2ks jagunemine, 2 rakku a 46dna kummaski 46 dna molekuli; molekuli -> jagunemine: 3 jaguneb veel 2ks (kokku neli) polotsüüti (surevad) ja 1 igas rakus 23 dna molekuli -> munarakk (23 dna molekuli). kujunevad spermid. Kõik Viljastumine toimub meioosi kokku MEIOOS keskel (1. jagunemine)b mitte lõpus. Polotsüüte on vaja dna jaotamiseks. Häired Suitsetamine vähendab Külmetused (ebakohane spermide liikuvust riietus) Põletikulised protsessid Tervist kahjustavad eluviisid
TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljune...
ja meeleelundeid. 8.) kohastumine varuaine loomades, lihasrakkudes. Tselluloos- rakkude tütarrakkude vahel, tütarrakud geneetiliselt identsed, elukeskkonnaga. ja organismi ehitusmaterjal, taimsete kiudude suureneb rakkude arv, surnud rakkude asendamine. Organiseerituse tasemed: Molekul (, organell, rakk, põhikomponent, inimorganismis ei omistu. Kitiin- MEIOOS: eoste ja sugurakkude tootmine; kude, organ, organsüsteem, organism, populatsioon, rakkude, organismide ehitusmaterjal nt putukate, kromosoomide arv väheneb kaks korda. Interfaas: DNA liik, ökosüsteem, biosfäär. Eluslooduse süstemaatika: seenerakkude kestad. ja rakuorganellide replikatsioon; Profaas: tuumakesed
Seejuures on järglased info poolest samased vanemorganismidega. Protistid, seened, vetikad, sammal- ja sõnajalgeosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emastaimest erinevad. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse kahe suguraku ühinemisel moodustunud sügoodist. Valdavalt pärinevad sugurakud kahelt vanemorganismilt. Isas- ja emassugurakud on haploidse kromosoomistikuga. Kromosoomide arvu kahekordne vähenemine toimub meioosi teel sugurakkude arengu käigus. Meioos koosneb kahest järjestikusest rakujagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Meioosi esimesel jagunemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire, mille tulemuseks on geenivahetus. See võimaldab uute geenikombinatisoonide teket kromosoomides. Ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Nii taimede kui ka loomade ontogeneesis saame eristada lootelist ja lootejärgset arengut. Loomariigis esineb nii kehasisene kui ka kehaväline viljastumine.
Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1. Meioos ei ole täiuslik 2. Munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), 3. Munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. B) Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. (sugulise paljunemisega???) Apomiksise kasulikkus selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus suguline paljunemine raskendatud.
* rakud jagunevad, ja tulemuseks 4 haploidset rakku. Meioosi bioloogiline tähtsus : a) meioosi tagajärjel moodustuvad haploidsed rakud. b) kõik moodustunud rakud on erineva pärilikkusega(tänu kombinatiivsetele muutustele) mis tagatakse : 1) kromosoomide ristsiirdega. 2) kromosoomide sõltumatu lahknemisega anafaasis. c) meioosi käigus suureneb rakkude arv.(spermatogeneesil tekib 4 spermi, ovogeneesil tekib 1 munarakk ja 3 polotsüüti) Meioosi vormid : 1) gameetne meioos - viib sugurakkude tekkele(spermid, munarakud) N : loomad. 2) spoorne meioos - esineb eostaimedel ja viib haploidsete eoste moodustumiseni. (sõnajalad, kollad, osjad) 3) sügootne meioos - N: lihtsamatel hallitusseentel kasvavad keharakud kokku. NB! lihtsatel hallitusseentel ei saa sugu määrata( + ja - tüvi). Sugurakud : Sugurakkude üldiseloomustus : 1. haploidsed 2. Sugurakkudes on muutunud tsütoplasma. 3. küpsed sugurakud ei jagune. 4. sugurakud on allasurutud ainevahetusega. 5
32. nädal elundkond välja kujunenud, pea allapoole. Enneaegsel sündimisel jääks ellu. 40. nädal õige sünnitus aeg PILET 10 1.Meioosi faasid, kirjeldus ja tähtsus. Profaas tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, moodustuvad käviniinid. Metafaas kromosoomid pole täielikult eraldunud. Anafaas käviniinid lühenevad, kromosoomid poolustel. Telofaas moodustuvad 2 tütarrakku. Edasi algab otsast peale ja tütarrakud poolduvad. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega,tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. 2.Geneetiline kood ja valgu süntees. Geneetiline kood mRNA molekuli 3 järjestikkust nukleotiidi määravad ära kindla aminohappe valgu molekulis seda vastavust nim. geneetiliseks koodiks. Valgu süntees toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Selleks on vaja erinevaid
o Mittepärilik e modifikatsiooniline muutlikus · Pärilik muutlikuses saame eristada 2 tasandit: o Genotüübiline muutlikus(AA, Aa, aa) o Fenotüübiline muutlikus(kollane, roheline) o Genotüübilist erinevust esineb alati rohkem kui fenotüübilist! · Pärilikku muutlikust saab jagada kaheks: o Kombinatiivne- vanemate geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks o Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu! o Meioos o Viljastumine o Mutatsiooniline muutlikus- muutlikuse alus · Mutatsioon- muutus raku geneetilises materjalis · Hugo de Vries(1848-1935)- Hollandii botaanik ja geneetik. Pärilike muutustega isendid = mutandid · Mutageenid- tegurid(pole geen), mis põhjustavad geneetilisi muutusi. Mutageenid, mis põhjustavad kasvajaid on kantserogeenid! o Füüsikalised mutageenid: röntgeni- ja kammakiirgus, UV kiirgus
Bioloogia koolieksam 2013/2014 1. Bioloogia uurib elu. Bioloogia I lk 10-22. a) Elu tunnused- rakuline ehitus, aine ja energiavaheus, paljunemine, areng Kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused on rakk. Elus vs eluta- paljuneb ei paljune, aine ja energiavahetus on/ei ole. Mõlemal mineraalained b) Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- oganell- rakk- kude- organ- organsüsteem- organism- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär c) Teadusliku uurimismeetodi rakendamine- probleemi püstitamine- taustinfo kogumine- hüpotees- selle kontroll- tulemuste analüüs ja järeldused 2. Organismide koostis. Bioloogia I lk 23- 45. a) Anorgaanilised ühendid organismis Vesi rakus- on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Kõige enam on rakkudes hapiku süsinikku vesini...
Seene diploidses tuumas võib tõenäoselt toimuda nii (1) kromatiidide vaheline ristsiire (mis toimub ka ilma kiasmideta) kui (2) kromosoomaberratsioonid – seentele on iseloomulik kromosoomi pikkuse polümorfism (Zolan, 1995; Larraya, 1999) ja aneuploidsus (Kullman, 2000). Hüüfe moodustavatel seentel võib tänu seene hüüfi tipmisele kasvule võrrelda somaatilist geenivahetust meioosiga (avatud paljunemissüsteem). Ega seene meioos spetsiaalsetes rakkudes (eoskotis, basiidis) sellisest „somaatilises“ hüüfis toimuvast tuumade jagunemisest palju erinegi (sellest allpool). Haploidiseerumine tuumade jagunemisel võib toimuda pintselhalliku hüüfides sagedusega 1 x 10-3 – 2 x 10-2 ühe tuumajagunemise kohta (Weber, 1993). Sisuliselt näitab see meioosi teise jagunemise sagedust. Antud juhul langeb see kokku mitootilise geenivahetuse sagedusega. Siin toimub meioosi esimesele jagunemisele tüüpiline geenivahetus
Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevakuooli sisu vahetada, ehk tekkis meioos. Tekitati mitoos vakuoolis sees. Hiljem kolisid peremehe kromosoomid samuti vakuooli. (see kõik on tõestamata). Sümbiogeneesist lähtudes saab maailma veel üht pidi klassifitseerida kompleksuse põhine. Esimise (0) taseme, ehk eelelulise tasemena võib välja tuua kromosoomse taseme, kus on koos teatav hulk omavahel kooskõlas kromosoome, mis ei taga tervikorganismi tööd, aga võimaldavad soodsas keskkonnas eluavaldustena ilmneda. Siia alla võiks liigitada
Need, milles moodustub klorofüll, arenevad fotosünteetiliselt aktiivseiks kloroplastideks. Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu. Leukoplastid on värvitud. Amüloplastid ladestavad tärklist. Plastiide on ka protistidel. Eukarüootse ehitustüübi eelised: raku liigendumine osadeks tagas senisest tõhusama tööjaotuse. DNA organiseerus kromosoomideks, raku lihtne pooldumine asendus mitoosiga. Arenesid välja meioos ja suguline paljunemine. Ulatuslikum geneetiline muutlikkus kaasnes ning avanesid võimalused uuteks evolutsioonilisteks muutusteks. 20. Hk. Punavetiktaimed- Rhodophyta. Liike umbes 4000 (õpikus 400)???. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende tallus on paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, kuni 2m pikk. Nagu
plastiidid. Need, milles moodustub klorofüll, arenevad fotosünteetiliselt aktiivseiks kloroplastideks. Kromoplastid sisaldavad teisi pigmente ja neis fotosünteesi ei toimu. Leukoplastid on värvitud. Amüloplastid ladestavad tärklist. Plastiide on ka protistidel. Eukarüootse ehitustüübi eelised: raku liigendumine osadeks tagas senisest tõhusama tööjaotuse. DNA organiseerus kromosoomideks, raku lihtne pooldumine asendus mitoosiga. Arenesid välja meioos ja suguline paljunemine. Ulatuslikum geneetiline muutlikkus kaasnes ning avanesid võimalused uuteks evolutsioonilisteks muutusteks. 8. Taime koed. Kudede liigituse erinevad alused Kude on sarnase päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm. Nimetus ja ülesanne Allrühma nimetus Asukoht taimes ALGKUDE e meristeem Tipmine Varte ja juurte
seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. VILJELDATAVAD SÖÖGISEENED Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik. Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon. 3. SEENTE PALJUNEMINE Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos. Vt. Joonist 4. SUBSTRAATIDE KLASSIFIKATSIOONID · Kompostid · Toormaterjalid: a) Puit - muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit.Võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled. c) Sõnnik mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik. d) Klii viljavahelduse jäätmed
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. Viljeldatavad söögiseened: Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon 3. Seente paljunemine Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos Vt jooniseid 4. Substraatide klassifikatsioon 1.Kompostid 2. Toormaterjalid: a) Puit ( muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit) see võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled c) Sõnnik- mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik d) Kliid jms viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) vanapaber
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid igast spermatogoonist 4 spermi. 13. Kuidas ja kus moodustuvad naise sugurakud? Moodustuvad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Ovotsüüdid moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Ovogoonide paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Ovogeneesi käigus moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polütsüüti, mis hukuvad. 14. Mis on viljastumine, kus see inimesel toimub? Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik kromosoomistik. See paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule. Inimesel toimub viljastumine kehasiseselt. 15. Mis on biogeneetiline reegel?
muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. 16. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord õpikust. Ü rgeoon — tekkis atmosfäär, ookeanid, mandrid. Algas mandrite triiv, seejärel eluteke - ainuraksed prokarüoodid. Agueoon — fotosünteesitavate organismide ilmumine, tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. Kujunesid välja meioos ja suguline paljunemine. Hulkraksete organismite teke. Kambrium - Ordoviitsium — loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. Silur-Devon — Korallriffide teke. Keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide kiire suundumine veest maismaale: Siluris taimed ja lülijalgsed, Devonis neljajalgsed. Karbon-Perm — lopsakas maismaataimestik: puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Lennuvõime teke osal putukatest
Mükoloogia eksamiks vajalikud terminid Absorptsioon, absorption - toitumisviis seentel (Fungi) toitainete imendumise teel läbi rakukesta. Anamorf, anamorph - *mittesuguline staadium *pleomorfsete seente elutsüklis. Anteriid, antheridium - vt. isasgametangium. Aplanospoor, aplanospore - iseseisva liikumisvõimeta *sporangiumis tekkiv kestaga *sporangiospoor. Apoteetsium, apothecium - vt. lehtereosla. Apressor, appressorium - *seeneniidi tipus tekkiv morfoloogiline moodustis, mille abil fütopatogeense seene *tallus kinnitub *peremeesorganismile, andes samaaegselt alguse läbi epidermi peremehe kudedesse tungivale spetsiaalsele väljakasvule; tüüpiline näit. roosteliselaadsetel (Uredinales). Arbuskulid, arbuskules - põõsjad või koraljad *seeneniidi tipuharud, mis tekivad taimerakus *arbuskulaarsetes mükoriisades. Arbuskulaarsed mükoriisad, arbuscular mycorrhizas - *mükoriisade üks põhitüüpe, tekivad sammaldel ja rohttaimedel ikkesseente (Zygo...
Veterinaargeneetika ja aretus 1. Loeng 1. KT. 9.märts: valikvastustega küsimused, pikemat vastust nõudvad küsimused, ristamise ülesanded, ristsõna Genoomselektsioon geenipõhine valik. *Piimalehmade arv eestis 80 000. Piimatoodang lehma kohta aastas 9000. Eesti maatõugu lehm- nudi, 2 udarasarve. *Hobuste arv eestis 10 000. Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimis...
Profaas kromosoomid nähtavaks, tuumakesed kaovad, tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, tsentrioolid poolustele, kääviniidistiku kujunemine. Metafaas kromosoomid raku ekvatoriaaltasandile; kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri & teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas kääviniidid lühenevad, kromatiidid poolustele. Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tuumamembraan, tsütokinees. Meioos rakujagunemise eriline vorm, mood sugurakud. Kromosoomide arv väheneb 2 korda; haploidsed. Tähtsus: 1 diploidsest rakust 4 haploidset rakku; ristsiirde tõttu tütarrakud geneetiliselt erinevad suureneb pärilik muutlikus; meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega. Toimub 2 järjestikku rakujagunemist. I jagunemine komplekssem homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel & lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudese. II jagunemisel jaotuvad tütarrakkudesse
koos. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos Profaas kromosoomid lühenevad ja paksenevad Metafaas kromosoomid joonduvad paaridena tsentrisse Anafaas tsentromeerid eralduvad, muutudes õdekromatiidideks, liigvad poolustele Telofaas kromosoomid dekondenseeruvad, tsütokinees (raku lõplik jagunemine) Meioos (sugurakud): I jagunemine kompleksne, homoloogilised kromosoomid paarduvad. Nad lahknevad juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse. Reduktsioonjagunemise jooksul moodustub ühest diploidsest rakust kaks haploidset tütarrakku. I Profaas pikk, seal on 5 erinevat staadiumit, tuumakesed kaovad, tuumamembraan lahustub. Toimub crossing over ehk ristsiire homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku, kromatiidid vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi.
diploidne kromosoomistik antud liigile omane kromosoomide arv embrüogenees elu periood viljastumisest sünnini ensüümid bioloogilised katalüsaatorid fülogenees antud organismide rühma sugupuu haploidne kromosoomistik sugurakkudele omane kromosoomide arv juveniilne staadium elu periood sünnist suguvõimeliseks saamiseni lõved erilised avad korkkoes, mille ülesandeks on tagada vee- ja gaasivahetus meioos sugurakkude pooldumine mitoos rakkude pooldumine monokarpne taim, mis paljuneb ükskord eluperioodi jooksul ontogenees elu periood viljastumisest surmani osmoos lahuste erinev kontsentratsioon, mis põhjustab membraanile rõhku papillid epiderm osa väljasepistused, mis kaitsevad õit polükarpne taim, mis paljuneb mitu korda eluperioodi jooksul postembrüogenees elu periood sünnist surmani sügoot viljastunud munarakk
evolutsioonilise muutumise ja mitmekesistumise võimalikkuse kohta. 7. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord õpikust. Maa teke. Maakoorde tardumine, intensiivne meteoriitide pommitus. Tekkisid atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Algas mandrite triiv. Elu teke- ainuraksed prokrüoodid. Fotosünteesivate organismide e bakterite ilmumine. Tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. Eukarüootide ilmumine. Kujunesid välja meioos ja suguline paljunemine. Hulkraksete organismide teke. Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. Korallriffide teke. Keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide siirdumine maismaale; Taimed ja lülijalgsed. Neljajalgsed. Lopsakas maismaataimestik: puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Lennuvõime teke osadel putukatest. Algeliste kahepaiksete kiire evolutsioon. Roomajate teke. Lubivetikate rohkus
keharakkudes on 46 kromosoomi- diploidne kromosoomistik. Sugurakkudes 23 kromosoomi- haploidne kromosoomistik. 62. Mis on karüotüüp ja kuidas seda tähistatakse? Karüotüüp on raku või indiviidi kromosoomistik, kromosoomi kujutised korrastatakse vastavalt nende pikkuse ja tsentromeeri asukoha järgi. Kasutatakse kromosoomide arvu ja võimalike muutuste analüüsiks. Tähistatakse naisel 46,XX; mehel: 46, XY. Kui on lisakromosoom, siis tähistatakse mitmes: 47, XY + 21 63. Mitoos, meioos Mitoosi teel jagunevad somaatilised- ehk keharakud. Mitoosi tulemuseks on 2 tütarrakku, kes on mõõtmetelt väiksemad eelasrakust, kuid sama feno-ja genotüübiga. Mitoosi eelduseks on, et interfaasi sünteesiperioodil (S) toimub DNA repilikatsioon ja igas kromosoomis moodustub teine kromatiid. Samuti on oluline, et toimuks käävisüsteemi valkude süntees ja tsentrosoomi pooldumine enne mitoosi algust. Profaasis algab kromosoomide kondenseerumine, mille tulemusena moodustuvad X
BIOLOOGIA UURIMISVALDKONNAD 1. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1. Molekuli tase- biomolekulid (valgud, süsivesikud, rasvad), pole elu tunnuseid 2. Organelli tase- moodustuvad molekulidest, kindel ehitus ja ül. (nt. taimeraku organell kloroplast) 3. Raku tase- kõik elu tunnused 4. Koe, elundi ja organite tase ( koed koosnevad rakkudest, elundid kudedest ja elundkond koosneb elunditest). Nt hingamiselundkonda kuuluvad kopsud ja hingamisteed. 5. Organismi tase isend, nt üherakuliste organism on rakk 6. Liigi tase- isendid on üksteisega ehituslikult, talituslikult, geneetiliselt, ökoloogiliselt ja päritolult sarnased ja annavad omavahel viljakaid järglasi 7. Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Populatsioon- üks liik isendeid, kes elavad korraga samas kohas nt kogred ühes tiigis Kooslus- kõik elusolendid elavad korraga samas kohas, nt tiigis elavad bakte...
Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homoloogsed kromosoomid jaotatakse tutarrakkude vahel ilma, et kromatiidid lahkneksid. Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tutarkromatiidide lahknemine. Nii moodustub loomadel uhest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude uhinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv ning sugoodi jagunemisega mitoosi teel areneb jalle diploidne organism. Nii loovad meioos ja viljastumine voimaluse eri kromosoomipaaride geenikombinatsioonide umberkorraldamiseks rekombinatsiooniks. Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire, Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Sugukromosoomid ja soo maaramine Kromosoomide kaitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis jareldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse kusimusele, kuidas toimub soo maaramine. Kuni 20
- Paljud taimed - vegetatiivne Tekib taimerakkudes olevatest eritumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest. Sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, lehed. - Seened, samblad, osjad, sõnajalad - spooride ehk eostega Spoorid moodustuvad meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism. Sugulisel sigimisel tekib uus organism geneetilise materjali kombineerimisel. Jagatakse sugurakkudes organismi kromosoomisik kaheks, toimub meioos. Keerulisem mittesugulisest kuna: - On vaja leida sigimispartner - Sugurakud peavad omavahel ühinema - Paljunemisel saab organism vaid pooled oma geenidest Suure geneetiline erinevus aitab neil kasutada erinevaid ressursse ning üksteisega vähem konkureerida, samuti suurem vastupidavus haigustele. Sugurakkude ühinemist imetatakse viljastumiseks. Viljastumiel ühinevad muna- ja seemnerakk ning nende tuumad liituvad. - Viljastumine toimub munajuhas
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
