1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (...
Timestamp Olen: Vanus Elukoht 3/31/2010 14:37:21 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 14:42:09 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:25:30 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 16:31:07 Naine 21-23 Tallinn 3/31/2010 17:46:36 Naine 18-20 Tartu maakond 3/31/2010 18:14:09 Mees 18-20 Tallinn 3/31/2010 18:45:40 Naine 18-20 Rapla maakond 3/31/2010 21:14:07 Naine 21-23 Lääne maakond 3/31/2010 21:15:29 Mees 21-23 Tallinn 3/31/2010 22:36:48 Naine 18-20 Harju maakond 3/31/2010 22:41:04 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 0:28:03 Mees 18-20 Põlva maakond 4/1/2010 1:24:10 Mees 18-20 Tallinn 4/1/2010 13:16:45 Naine 18-20 Järve maakond 4/1/2010 14:45:10 Mees 18-20 Jõgeva maakond 4/2/2010 20:46:34 Naine 18-20 Harju maakond 4/3/2010 16:12:36 Naine 18-20 Lääne-Viru maakond 4/4/2010 19:33:40 ...
mitut pidi, kumbagipidi ja kumbagi pidi · eritähenduslikud väljendid kokku: (veab) ninapidi, (tunneb) nägupidi, (teretab) kättpidi, kaelapidi `kaelakuti', aegapidi `aeglaselt' · vorm nõuab kokkukirjutamist: edaspidi, pahempidi, parempidi, seespidi, tagurpidi, välispidi, äraspidi teel · käändsõnast lahku: kirja teel, posti teel, telefoni teel, meili teel jõul · käändsõnast lahku: auru jõul, elektri jõul väel 40 · käändsõnast lahku: kuue väel, kampsuni väel, aluspesu väel, vrd imeväel, nõiaväel (mille taga on sõnad imevägi, nõiavägi) jooksul ja kestel · käändsõnast lahku: aja jooksul, elu kestel korral ja puhul
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa:
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano ...
allakirjutatud. Siis on kinnitus selle kohta, et mõlemad on nõus asjdega. a. Kirjaliku vormiga samsatatakse elektrooniline vorm. Digitaalallkiri siis asendab seda omakäelist allkirja. Eeldusel et identifitseerimise nõue on täidetud. 3) Kirjalikku taasesistamit võimaldav vorm. Vahevormid suulise ja kirjaliku vormi vahel, ta pole omakäeliselt allakirjutatud, aga ta on kirjalik tekst ja sedae on võimalik taasesitada. Nt meili teel, sest seda on võimalik siis taasesitada vmt. Teatud juhtudel on see sätestatud see taasesistatav vorm, siis on see kohtustuslik. Kasulik kasutada suulise asemel. 4) Notariaalne vorm: a. Tehingu notariaalne kinnitamine tsüs pg 81. Notar kontrollib, kas allakirjutaja on õige inimene. Notar ei kontrolli teksti, vaid ainult isikute samsust. b. Notariaalne tõestamine notar kontrollib ka tehingu sisu. Siin on laiem
allakirjutatud. Siis on kinnitus selle kohta, et mõlemad on nõus asjdega. a. Kirjaliku vormiga samsatatakse elektrooniline vorm. Digitaalallkiri siis asendab seda omakäelist allkirja. Eeldusel et identifitseerimise nõue on täidetud. 3) Kirjalikku taasesistamit võimaldav vorm. Vahevormid suulise ja kirjaliku vormi vahel, ta pole omakäeliselt allakirjutatud, aga ta on kirjalik tekst ja sedae on võimalik taasesitada. Nt meili teel, sest seda on võimalik siis taasesitada vmt. Teatud juhtudel on see sätestatud see taasesistatav vorm, siis on see kohtustuslik. Kasulik kasutada suulise asemel. 4) Notariaalne vorm: a. Tehingu notariaalne kinnitamine tsüs pg 81. Notar kontrollib, kas allakirjutaja on õige inimene. Notar ei kontrolli teksti, vaid ainult isikute samsust. b. Notariaalne tõestamine – notar kontrollib ka tehingu sisu. Siin on laiem
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja ...
lange lepingu sõlmimisega kokku. Kirjalik vorm see tähendab, et tehing on tegijate poolt omakäeliselt alla kirjutatud. Kirjaliku vormiga samastatakse elektrooniline vorm (TsÜS §80), mille puhul on samuti oluline, et oleks identifitseeritav (digitaalallkiri). Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm see on vahevormiks suulise ja kirjaliku vormi vahel. See pole omakäeliselt alla kirjutatud, kuid seda on võimalik kirjalikut taasesitada. Nt. kui on tegu meili teel sõlmitud tehinguga. Teatud juhtudel on seaduses sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, siis tuleb seda ka järgida. Seda kasutatakse paljudel juhtudel ka siis kui seadustes pole ette nähtud tõenduslikult tugevam. Notariaalne vorm · Tehingu materiaalne kinnitamine vastavalt TsÜS §81. Notar kontrollib, kas allakirjutaja on sama isik, kelle allkiri lepingus on. Notar ei kontrolli teksti, ainult allakirjutanud isikuid.
lepingu sõlmimisega kokku. Kirjalik vorm – see tähendab, et tehing on tegijate poolt omakäeliselt alla kirjutatud. Kirjaliku vormiga samastatakse elektrooniline vorm (TsÜS §80), mille puhul on samuti oluline, et oleks identifitseeritav (digitaalallkiri). Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – see on vahevormiks suulise ja kirjaliku vormi vahel. See pole omakäeliselt alla kirjutatud, kuid seda on võimalik kirjalikut taasesitada. Nt. kui on tegu meili teel sõlmitud tehinguga. Teatud juhtudel on seaduses sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, siis tuleb seda ka järgida. Seda kasutatakse paljudel juhtudel ka siis kui seadustes pole ette nähtud – tõenduslikult tugevam. Notariaalne vorm – ∙ Tehingu materiaalne kinnitamine vastavalt TsÜS §81. Notar kontrollib, kas allakirjutaja on sama isik, kelle allkiri lepingus on. Notar ei kontrolli teksti, ainult allakirjutanud isikuid.
tööandja töötaja joobe kindlaks tegema? Kas haigla võib M. töölepingu üles öelda? - RK: Kui töötaja joob tööl või on joobes tööl, on see nii oluline rikkumine, et pmst võib olla kohe töölepingu lõpetamise aluseks. Tööandja peab dokumenteerima joobetunnused, võib võtta alkomeetriga joovet. Kui töötaja keeldub, siis kirjutab üles välised ilmingud. 15. R. töötab ehitusfirmas arendusjuhina, kes peab igapäevaselt viibima erinevatel objektidel ning suhtlema meili ja telefoni teel nii klientide kui töötajatega. Tööülesannete täitmise lihtsustamiseks on tööandja R.-i kasutusse andnud sõiduauto ja nutitelefoni, kusjuures asutuse töökorra reeglites on sätestatud, et auto ja telefon on mõeldud üksnes tööülesannete täitmiseks ning kui töötaja seda kohustust rikub, võib tööandja koheselt, ilma hoiatamata tema töölepingu üles öelda. Ühel õhtul linnas jalutades märkab tööandja R
Vaatate arvutist vastava toote laosaldot ja näete, et kaupa on alles jäänud vähe, kõigest kolmveerand kaubaalusetäit. Parajasti kui te mõtlete, mida peale hakata, saabub teine klient, kes teatab, et üleeile saabunud kaubast oli üks toode vigastatud. Tal pole võimalik seda edasi müüa. Saatis eile digifotod vigastatud tootest müügimehe aadressile ja leppis temaga kokku, et ladu vahetab toote välja. Ta näitab ette ka müügimehe saadetud ja välja prinditud meili selle kohta, et kaup on lubatud välja vahetada. Tõepoolest on sellel kirjas täpselt nii, nagu ta räägib. Müügimees on lihtsalt unustanud ladu teavitada ja telefonil pole võimalik teda kätte saada. Teil pole võimalik ka töökaaslastega nõu pidada, kuna nad naasevad lõunalt alles 45 min pärast ja telefone kaasa ei võtnud. Firma juht on küll kohal, kuid te ei söenda tekkinud küsimustega tema
Vaatate arvutist vastava toote laosaldot ja näete, et kaupa on alles jäänud vähe, kõigest kolmveerand kaubaalusetäit. Parajasti kui te mõtlete, mida peale hakata, saabub teine klient, kes teatab, et üleeile saabunud kaubast oli üks toode vigastatud. Tal pole võimalik seda edasi müüa. Saatis eile digifotod vigastatud tootest müügimehe aadressile ja leppis temaga kokku, et ladu vahetab toote välja. Ta näitab ette ka müügimehe saadetud ja välja prinditud meili selle kohta, et kaup on lubatud välja vahetada. Tõepoolest on sellel kirjas täpselt nii, nagu ta räägib. Müügimees on lihtsalt unustanud ladu teavitada ja telefonil pole võimalik teda kätte saada. Teil pole võimalik ka töökaaslastega nõu pidada, kuna nad naasevad lõunalt alles 45 min pärast ja telefone kaasa ei võtnud. Firma juht on küll kohal, kuid te ei söenda tekkinud küsimustega tema poole
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
