tunnetus protsessi osad 1) sündmus 2 ) signaal 3) moonutus 4)retseptor 5) haisting 6) kujutlus ) ________________________________________________________________________________ nähtavushorisont See võib tähendada kaugust, millelt valgus tänaseks meieni on jõudnud. Nähtavushorisondina võib käsitleda ka meie teadmiste ulatust ehk raadiust, mis moodustab keraja ruumi. välimine Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teadulikult kirjeldada, nimetatakse välimiseks nähtavushorisondiks.
Hinduism Koos massiteabevahendite arenguga on maailmas väga palju muutunud. Meist kaugemal toimuv on saanud lähedaseks ka meile. Seose rahvusvahelise suhtlemise laienemisega on meieni jõudnud info ka paljudest erinevatest usunditest. Usk mõjutab nii ühiskondlikke otsuseid kui maailma poliitikat. Kohati on see mõju positiivne ja arendav, kohati negatiivne ja pidurdav. Usu põhieesmärk on otsida ja leida vastuseid elu põhiküsimustele. Õppides tundma erinevaid religioone näeme kristluse eripära ning tema mõju kultuurile. Arheoloogiliste leidude põhjal oletatakse, et juba 150000-100000 aastat tagasi elanud esiajaloolised neandertaallased olid mingid usulised arusaamad. Usuliste rituaalidega kaasneb ühtekuuluvustunne ja ühistegevus. Usund aitab säilitada ühtseid väärtusi ja elunorme. Usund kindlustab ja korraldab ühiskonna elu ning võib kujuneda seda säilitavaks jõuks. Kõik suured maailmareligi...
majanduslanguse kajastamisel, põhjustab see kriisi sügavnemist. Paanikast põhjustatud ülemaailmne tarbimise vähendamine on omakorda mõjutanud maksude alalaekumist, mille tõttu süveneb kriis veelgi. Meedia mõju inimesele on suur ja samas vastutus võiks olla veel suurem. Väär informatsiooniga võib meedia kutsuda esile ülevoolavat rõõmu või paanikat. Lõpp- tulemusena peame olema meie, meedia tarbijad, need, kes otsustavad, kas informatsioon, mis jõuab meieni erinevaid meedia kanaleid pidi on tõene või väär ja kas me võtame selle omaks või mitte.
moest saanud elustiil ja religioon, mis on levinud igal pool maailmas ja mille mõju on suurima ulatuse ja erinevaid rahvusi ning tõekspidamisi ühendava nähtusega. Moe ja religiooni vahel on väga lihtne leida märkimisväärseid sarnasusi. Jumalateks on suured ja tuntud moeloojad, kelle nimed ja näod meid tihti õlgu kehitama panevad, kuid kelle olemasolust ja tähtsusest me kõik teadlikud oleme. Jumalad panevad paika moesuunad ja kriteeriumid, mis meieni jõuavad preestrite valgustuse kaudu. Moemaailma preestriteks on kuulsused, kes kannavad ja seeläbi tutvustavad moeloojate uusi riideid. Preestrite alla kuuluvad ka moeajakirjankud, kelle ülesandeks on meile ülistavate ja keeruliste sõnadega ning suurepäraste piltidega moodi serveerida. Aina suurem roll on tänu internetiajastule ka moeblogijatel, kellest tuntumatel on moest blogimine
peeti vaimse arengu tipuks. Arvati,et muusika mõjutab inimese tahet ja tal on puhastav mõju. Koolis olid kaks tähtsamat õppeainet muusika ja võimlemine, sest kreeklane pidi olema täiuslik nii hingelt kui kehalt. Kreeklased pidasid muusikat jumala anniks. Sõna ,,muusika" on tulnud kreekakeelsest sõnast musiké, mis tähendas lauldes ja tantsides ettekantud luulet. Esimesed muusikanäited, mis meieni on jõudnud, pärinevad Vana- Kreeka hilisest ajajärgust. Viise märgiti üles tähestiku tähtedega, kusjuures oluline oli helide kõrguse märkimine. Rütm tulenes luulevärsist ja seda märgiti ainult erandkorras. Säilinud on umbes kümme suuremat pala ja sama palju katkendeid. Keelpillidest olid tähtsamad kitara, lüüra ja harf. Puhkpillidest olid levinud aulos, põikiflööt, metalltrompet, paaniflööt.
tornlinnus. Eestisse hakati ka keskajal ehitama esimesi linnasid. Eestis oli üheksa linna, millest neli neist olid Hansa Liidus: Tallinn, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinn, mis oli ehitatud 1248, Vana Pärnu 1251, Tartu 1262, Haapsalu 1279, Viljandi 1283, Paide 1291, Rakvere 1302, Uus Pärnu 1318 ja Narva 1345. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja käsitöölised tsunftidesse. Linna juhtisid raed. Aastal 1525 tekkisid Eestis ka esimene trükisõna, meieni säilinud trükisõna on aastast 1535 Eestis juhtus paljutki keskajal. Minu arust Eestlasi piinati ja kasutati ära, kuid samas Eesti ise läbis palju uusi uuendusi milleks suurim oli minu arvates linnade teke, sest sellega uuenes ka rahvas ise. Arvan, et keskaeg ei ole tähtsaim aeg Eest ajaloost. Negatiivsusi oli palju ja positiivsusi vähe, kuid suured. Eesti on palju üleelanud ja palju halba näinud, kuid siiski kõigele alati vastu hakanud ja kõigega hakkama saanud Mark Erik Eik 10.a 24
Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. Erineval kõrgusel olevad piisad saadavad meie silma igaüks vaid ühe kindla spektrivärvuse, sest erineva lainepikkusega kiired painduvad erineval määral ning samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana. Kui saaksime vikerkaarele heita pilgu ülalt, siis paistaks ta ringikujulisena, sest me oleksime meie ümbert tagasipeegeldunud spektrivärvide koondumiskohas. vikerkaare keskpunkt asub Päikesest täpselt vastassuunas ning paikneb seega horisondist allpool, mistõttu näeme vikerkaarest vähem kui poolt ning ta paistab meile kaarena.
kujunemisromaan, mis ei kõnele niivõrd emotsionaalsest arengust, kuivõrd näitab, kuidas kujunes Flauberti põlvkonna elutunnetus, suhtumised ja arvamused. Romaani kirjutamiseks kulus viis aastat. Ajaloolise tausta dokumenteeriminel oli Flaubert täpne ja jäi siingi truuks oma loomemeetodile: olla erapooletu ja kujutada tegelikkust tõeselt. Seetõttu on kirjanik loobunud ,,kõikvõimsa", oma tegelase mõtteis ja tulevikku teadva autori positsioonist. ,,Tundekasvatuse" sündmused jõuavad meieni tegelase silmade-kõrvade kaudu, tegelasi endid õpime tundma teiste kommentaaride järgi. Flaubert alustas kirjutamis romantilises laadis, kuid jõudis õigepea realistliku vaatenurgani. Märkimist väärib ka ajalooline romaan ,,Salambo", mis viib lugejad 3. saj. eKr. Kartaagosse kus toimub orjade ülestõus. Armastuslugu Kartaago väejuhi tütre Salambo ja ülestõusnute juhi Matho vahel. Selle teose tarvis külastas Flaubert Lähis_ida. Sambod on kõrvutatud Emmaga.
Tänapäevases pidevalt muutuvas maailmas on Euroopa silmitsi uute muutustega: üldise maailmapildi ja rahva areng, kliimamuutused ning kuritegevus. Need on uued muutused Euroopas 21. sajandil. Milline on aga Euroopa nägu 21. sajandi noorele eestlasele? Viimaste aastatega on Euroopa ja ka ülejäänud maailm palju muutunud. Eestlased on väike rahvus ja seepärast kardetakse kõike, mida võib kaotada, ja vihatakse kõike, mis juba kaotatud on. Põlvkonniti on meieni jõudnud eestlaste sallimatus teiste rahvuste vastu. Eestlane on tavaliselt kriitiline nii enda kui ka teiste vastu. Olla eestlane on tänapäeva noore jaoks igati erinev, sest ka iga inimene on erinev. Mõni tunneb uhkust enda rahvuse, traditsioonide, saavutuste üle. Mõni aga arvab, et eestlane olla on tühine ja soovib olla sündinud mõnda teise, mõjuvõimsamasse ning rohkem arenenud riiki. Mina isiklikult arvan, et eestlane olla on uhke. Meie esivanemad on
Kuud märkame taevas mitmel moel, vahest on ta suur hele ketas ning vahest on ta üks peenike kriips taevas või täiesti nähtamatu. See olek muutub sujuvalt suurest väikeseks ning väikesest suureks(noor kuu ja vana kuu). Neid erinevaid ilminguid nimetatakse kuu faasideks. Need faasid vahelduvad aeglaselt ning alguse faasist ja lõpu faasini on umbes 29,5 maa ööpäeva ehk umbkaudselt 1 kuu. Kuud näeme me taevas selle pärast, et Kuu pinnalt peegeldub meieni Päikesevalgus, mis muudab Kuu meile nähtavaks. Kuu satub 2- 5 korda aastas Maa ja Päikesega ühele joonele mille järel tekivad varjutused. Päikesevarjutus tekib siis kui Kuu varjutab meie eest Päikese. Sel hetkel lõikab Maa pind Kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Kuuvarjutus tekib siis kui kuu satub Maa varjukoonusesse. Sellel ajal on Kuu Maa taha jäävas varjukoonuses
Tänapäeva ühiskonnas on peaaegu võimatu elada ilma nutiseadmeteta. Igapäevaselt näeme me noori ja ka vanu inimesi nina telefonis tänaval vastu kõndimas. Me oleme jõudnud tehnoloogiaga väga palju edasi ja see on alles algus, kuna uute ideedega inimesi koguneb aina juurde. Enamasti me kasutame seadmeid uudistega tutvumiseks ja ka suhtlemiseks, kuid tabu ei ole nutikaid ka iseenda harimiseks tarvitada. Juba mitu aastat tagasi jõudis meieni uus asendus tavalisele paberõpikule, milleks on e-õpik. Interneti järgi on e-raamat midagi, mis võib tähendada mistahes teksti või monograafilist teost, mis on tehtud kättesaadavaks elektroonilisel kujul. Selline võimalus peaks siis olema kättesaadav nii telefonis, arvutis, tahvelarvutis kui ka e-lugejas. Et kõik vajalikud õpikud nendes vahendites kättesaadavaks teha, on vaja suurt hulka kogenud inimesi,
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu.
vabastamine. Peale Rahvarevolutsiooni 1905. aastal kujunesid hoopis uut tüüpi naised. Tegeleti põrandaalustes organisatsioonides ja liikumistes. Naisgümnasistid ning ülikooli õpilased pidasid lugu haridusest ja haritusest. Alkohol oli enamusele tundmatu ning suitsetajaid leidus tuttavate seas vaevalt nimepoolest. Flirdikalduvustki peeti "väikekodanlikuks labasuseks". Raamat oli kui Johannes Aaviku esse täiuslikust eeva tütrest, mis kannab meieni eelmise sajandi alguse naisideaali kujutamist. "Ruth" on üks Noor-Eesti ajastu võtmetekste, tähistades modernismi algust eesti kirjanduses. Hiljem, 1920. aastatel jäi kirjanduslikelt vaadetelt konservatiivseks. Kuigi esimesel paarikümnel aastal oli ühiskond vastuvõtlik keeleuuenduslikule propagandale, ei levinud see sama kiiresti ja efektiivselt järgnevatel aastatel. Sellegipoolest, Johannes Aaviku tehtud töö eesti keeles on omapärane ja haruldane terve maailma
"Faust", raamatut oli päris raske lugeda, sest esimesel lugemisel ei saanud hästi aru, mida kirjanik on "Fausti" kirjutamisel öelda tahtnud. "Faust" ei pruugi kõikidele meeldida, lugu on taltsutamatust uudishimust ja teadmisjanust kangelasest, kelle süül hukkuvad paljud süütud tegelased. Fausti võiks võrrelda tavalise juurdleva inimesega, kes peab võitlust kiusatusega. Ta elas tavalist elu, sai proovida armastust, pettumust armastuses. Kangelast tahetakse meieni tuua kui üliinimest, kes on küll tark ja tore mees, kuid tal puudub inimlikkus. Lugedes meie tuntuma kirjaniku A.H. Tammsaare romaani "Kõrboja peremees", mis on kirjutatud eelmise sajandi alguses,märkad,et selles teoses on palju sarnasust praeguse külaeluga. Kuigi aeg on palju muutunud, ikka elab edasi mõni kangekaelne töömurdja, kes ei usu uuendustese ja tegutseb omamoodi. Igas külas leidub Kõrboja Reinu taoline unistaja, kellel ei jätku oma mõtete
Mõlemad teosed on kirja pandud värsivormis ning just nende järgi õppisid noored kreeklased mitusada aastat oma keelt. Eeposed on oluliseks allikaks Antiik-Kreeka mütoloogia ning eluviisi tundmaõppimisel. Loomulikult on raske lugeda neid teoseid täispikkuses või lausa originaalis, pigem peaksid inimesed teadma just eeposte sisu, et saada paremat ülevaadet selleaegsest Kreeka riigist. Kõrge taseme saavutas kreeka tragöödia. Selle üheks tuntumaks esindajaks on Sophokles, kellelt on meieni jõudnud seitse tragöödiat. Tema on kirjutanud ka antiikaja kuulsaima tragöödia „Kuningas Oidipus“. Inimesed on sadu aastaid tõlgendanud seda teost erinevatel viisidel. Sophokles kasutas oma teostes ka traagilist irooniat (kangelane kõneleb ja tegutseb teadmata, mida tegelikult tema sõnad ja teod tähendavad).“Oh valgus, viimset korda sind nüüd silman ma, kes tohtimatuist sündsin, naisin, kellega mul keeldud suhtlus, tapsin, kus ei tohtinuks
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Vladlen Jakovlev VENE ÕIGUS Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: lektor Toomas Anepaio Tallinn 2011 Sissejuhatus Venemaa õiguse üks kõige olulisematest ausammastest ning üks suurematest keskaegse õiguse teostest on Vene Õigus (vene keelest Russkaja Pravda). Meieni on jõudnud päris suur hulk Russkaja Pravda osadest, kuid traditsiooniliselt jagatakse need osad lühi-, ulatusliku-, ja lühendatud redaktsiooniks. Just neid mina käsitlen järgnevas analüsis. Kõige üldisemalt analüüsitavat allikat võib iseloomustada kui Vana Vene feodaalõiguse koodeks, mida koostati umbes 11.-17. sajandite ajavahemikul. Peab tunnistama seda, et ei ole võimalik määratleda täpset tekkimise aega, selle pärast et Russkaja Pravda koostati üleval kirjutatud pika aja
helendus, 2x P d). 6. Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemisperiood on ekvaatori lähedal 25 päeva, poolustel +10. Üks täistiir Galaktika keskme ümber 200 mln aastaga. Pöörlemist märkame tänu laikude liikumisele. 7. Kust saab Päike energiat? Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest- vesinikuaatomi tuumade ühinemisel heeliumi tuumadeks väga sügaval tähe sügavuses. 8. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni? Päikese energia jõuab meieni nii: 1. Energia läbib ¾ teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (kiirguslik energiaülekanne) 2. Domineerivaks muutub konvektsioon, laikude kohal väljumine pidurdatud. Laikudega kaasnevad loited ehk proturbulentsid- aine paiskub 100 000 km'te kõrgusele. 3. Enamik langeb tagasi pinnale, osa kiirgub maailmaruumi. 4. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile magnetvälja häired, atmosfääri
Esimene peatükk käsitleb kaubamärgi üldist mõistet, annab ülevaate selle ajaloost ning miks on vaja kaubamärki kaitsta. Teine peatükk räägib kaumabärgist Balti Veski AS Veski Mati. Peatükis on kirjutatud Veski Mati ajaloost, milliseid tooteid antud kaubamärk teeb/müüb ning olulisest mehest nimega Jaan Puhk. Kolmas peatükk on keskendunud ühele kaubakategooriale, milleks valisin kakao. On välja toodud kakao ajalugu, kuidas see tooraine meieni jõudis, lisatud illustreerivad pildid, kirjutatud kakao valmistamis- ja töötlemisviisist ning jagatud huvitavaid fakte maailmast. Oma töös kasutasin mitmeid allikaid, enamus nendeks olid internetiallikad, mis tegid töö tunduvalt mugavamaks. Kasutasin ka ühte raamatut ,,Maailma toiduainete entsüklopeedia". Töö koostamisel oli raskeim osa oma ajaplaneerimine ja samuti oli raske valida endale sobiv kaubamärk ning kategooria, töö lõpus annan ülevaate töö
IVAN SERGEJEVITS TURGENEV (09.11.1818.a Orjol 03.09.1883.a. Bougival, Pariisi lähistel; maetud Peterburis) Vene kirjanik. Ema V.P Lutovinova; isa S.N. Turgenev, ohvitser. Lapsepõlve veetis Tutgenev ema mõisas Spasskoje-Lutovinovo külas Orlovi kubermangus, kus "aadlipesa" kultuur oli rabavas kontrastis pärisorjusliku ülekohtuga. 1833.a. astus Moskva ülikooli, aasta pärast läks üle Peterburi ülikooli filosoofia teaduskonda. Esimene meieni jõudnud Turgenevi teos on dramaatiline poeem "Sein". (Kirjutatud 1834, avaldatud 1913.a.) Kolmekümnendate aastate keskpaika jäävad Turgenevi varased luulekatsetused. Esimene ilmavalgust näinud teos on retsensioon A. N. Muravjovi raamatule "Reis mööda Venemaa pühasid paiku" (1836), 1838.a. avaldati ajakirjas "Sovremennik" Turgenevi esimesed luulutused: "Õhtu " ja "Meditsi Veenusele". Aastatel 1838-40 (vaheaegadega) jätkas Turgenev haridusteed välismaal. Berliini
Sisse tuli nt kaarmotiiv. Seda ajajärku nimetatakse hilisklassitsismiks, mis sillutas teed historitsismile, kus on omane stiilide üsna vaba segunemine. Kui veel 19. sajandi teisel poolel ja lõpul ehitati klassitsismi reeglite kohaselt, siis seda on nimetatud järelklassitsismiks. Järelklassitsism läks 1900. aasta paiku vaikselt üle neoklassitsismiks (mil klassitsism oli juba jõudnud teise ringiga neostiilide hulka historitsismiajastul) Järgnevas on toodud nimekirjad meieni paremini säilinud selle stiili tüüpilistest mõisahoonetest. Parimad kõrgklassitsismi näited: Saku, Riisipere, Kernu, Kirna, Kolga, Raikküla, Udriku, Aaspere, Hõreda, Pirgu, Vohnja, Uhtna, Massu, Härgla, Räpina, Penijõe, Lihula, Kasti, Triigi (Harjumaal), Putkaste (Hiiumaal), Kurisoo, Tori (Järva maakonnas), Orina (hiljem osalt ümber ehit.) Võhmuta mõisa väravahoone, Käravete mõisa ait. Parim säilinud puitklassitsismi näide: Einmanni; samas stiilis on veel Räägu,
·Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. ·Vikerkaart võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. ·Erineval kõrgusel olevad piisad saadavad meie silma igaüks vaid ühe kindla spektrivärvuse, sest erineva lainepikkusega kiired painduvad erineval määral ning samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana. ·Kui saaksime vikerkaarele heita pilgu ülalt, siis paistaks ta ringikujulisena, sest me oleksime meie ümbert tagasipeegeldunud spektrivärvide koondumiskohas. ·Ringikujulise vikerkaare keskpunkt asub Päikesest täpselt vastassuunas ning paikneb seega horisondist allpool, mistõttu näeme vikerkaarest vähem kui poolt ning ta paistab meile kaarena
Tõepärane anatoomia. tuse õrnus.Nt.Milose Venus, riietuse ja soenguga.Kujud Nt. Polykleitose Odakandja, Praxitelesi Hermes Dionysos olid eestpoolt vaatamiseks.Nt. Myroni Kettaheitja, Poseidoni lapsega. noormehe marmorkujuke, pronkskuju, Lysippose seisva naise kujuke, vasika Kaapija.Kodualtar kandja. ludavisitroon. VanaKreeka maalikunst Maalikunst oli kõrgel järjel, kuid meieni pole säilinud.Enkaustika tehnika vahaga tehtud maal.Maali kohta saame infot vaasimaalide kaudu. Keraamika Tunti mitut tüüpi vaase: · Amporaa kõige levinum vaasivorm · Krateer segamisnõu · Hüdria veenõu · Küüliks joomisnõu · Leküüt lõhnaainete säilitamiseks, matusetalitusteks kasutatud nõu
väljapanekuga. See näitus toob ilusti välja osa meie planeedi kujunemisest ja ajaloost. Ning samuti tutvustab Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid. Teisel korrusel alustasin ,,Maailma loomastik" näitusest. Kuigi väga pisike, oli väga oskuslikult välja toodud iga mandri kõige tuntumad isendid, ning paigutatud nad näiliselt nende loomulikku elukeskkonda. Kuigi tegu on Eesti loodusmuuseumiga, siis on meeldiv, et siiski killuke maailmast on ka meieni püütud tuua. Edasi liikusin näituse osa juurde ,,Sood". Jällegi hämmastas mind kui palju infot oli suudetud ühte ,,klaaskappi" paigutada. Kõik eksponaadid olid teineteise kõrval justkui looduses ning seega oli hästi näha näiteks nende suuruste suhe üksteisesse. Väga ilusad olid soolinnud ja pisiimetajad. Edasi liikusin näituse ,,Läänemeri" juurde. Samuti nagu eelnevates näitustes oli püütud väga ruumi kokkuhoidvalt mahutada erinevaid kalu, ning ka
Vana Eesti Rahvausund Peko Eesti paganausust ehk sellest, mida usuti enne ristiusku on teada suhteliselt vähe informatsiooni. Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma kirjakeelt ja rahvausk enne ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest."[1] Ristiusk jõudis Eestisse katoliiklikul kujul, kuid Setumaal võeti ristiusk vastu õigeusu kujul. Kuna Setumaa piirkond on muust Eestist rohkem eraldatud, siis
Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Tänu religioonile on kõik inimesed seotud teineteisega usu läbi. Iga päev jõuab meieni maailmapoliitika uudiseid, kus oluliseks on usundite mõju. Erinevate maade kultuur, seadusandlus, kombed ja majanduselu tuginevad paljuski just religioonile. Usk on midagi, mida ei tohiks mitte kellelegi peale suruda ning sundida, selle peab leidma ja valima endale igaüks ise. Religioon on miski, mis mõjutab meid päevast - päeva ja peaaegu igal sammul ning on kindel, et see püsib nii kaua, kuni eksisteerib inimkond. Seega ei
kuumad. Süvamerekalade ja teisete organismide helendamist põhjustab neis toimuvates keemilistes reaktsioonides vabanev energia. Niisuguste valgusallikate, valgust nimetatakse luminestsentsiks. Mida kaugemal on valusallikas, seda tuhmim näib valgus. See tuleb sellest, et valguslained levivad valgusallikst igas suunas. Järelikult, mida kaugemale on valgus levinud, seda suuremale pinnale ta jaotub. Paljud tähed on eredamad kui Päike, aga selleks ajaks, kui nende valgus meieni jõuab, on see jaotunud nii suurele pinnale, et täht ei näi küünlast eredam. Valguskiired, valguse sirgjooneline levivime Valguse levimine on füüsikaline nähtus. Valguskiir on geomeetriline mõiste, millega tinglikult näidatakse valguse levisuundi. Valgus levib sirgjoonelislt. Valgus levib läbipaistvas keskkonnas ja tühjuses. Seda kinnitab varju tekkimine valguskiirte teele asetatud läbipaistmatute esemte taha. Kui valguskiired kohtavad tahket eset, siis peegeldub osa neist
Vanakreeka maalikunst. Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma maalikunsti. Kirjalikest allikatest teame paljude maalikunstnike nimesid ja teoste kirjeldusi. Paraku ei ole meieni jõudnud peaaegu üdse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina-või tahvelmaale. Mõni hellenistlikul ajal või roomas loodud koopia annab siiski aimu kreeka maalikunsti ilmest. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid vaasimaale. Muidugi pole tegemist tänapäevaste, näiteks lillede hoidmiseks mõeldud vaasidega, vaid erineva kuju ja ülesannetega savinõudega. Nendest on tuntumad kolme käepidamega veenõu HÜDRIA, kahe
uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karl Suurele allusid suured maa-alad. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, vaid väga vähesed oskasid lugeda ja kirjutada. Siiski oskas Karl Suur kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda haritlasi ja laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl lasi endale püstitada mitmeid losse, kuid meieni on säilinud ainult Aacheni lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskujuks oli San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt väga väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi ehitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, millel oli omapäraseid jooni. Eriti torkavad silma kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid
nemad on inimesed.Alguses olid hoogsad meloodiad ja vahepeal oli armulood ka sees.Tuli ette ka üks tuttav tenori aaria «Je crois entendre encore», mida olen varem ka kuulnud.Tahtsin seda lähemalt uurida.Sain teada, et see aaria on olnud ühes filmis nime "Match Point."Võib siis näha,et 1863 aasta muusika on ka praegugi aktuaalne ja seda kasutatakse.Nende kuulsad autorid on küll surnud, aga laulud elavad igavesti ja kõige edukamad jõuvad ka meieni. Kokkuvõttes tahaksin öelda, et kontsert oli väga meeldiv ja olen õnnelik, sest seda kontserdit näidati ainult üks kord Eestis.See on väga populaarne ja meeldis ka mulle.Meeldis väga USAst pärit tenori Ray M. Wade'i hääl, mis kõlas väga ilusasti ja samas mehelikult võimsalt.Tundus ainult,et oli väga nõrk libretto, aga meloodia oli suurte hüpetega, mis oli vägagi mõnus.Mõnikord oli tunne,et hüppab ka süda välja ja tahaks astuda lavale ja olla koos esitajatega
*rooma kultuur II keskaeg 5-15. saj, tõi kaasa suured maadeavastused III renessanss 16-18. saj, uue maailmapildi teke IV klassitsism 18-19.saj V romantism-realism 19.saj VI kirjanduse paljusus HOMEROS Temaga algab nii kreeka kui kogu euroopa kirjanduslugu. Temast räägitakse kui pimedast laulikust, aga ta elust pole õieti midagi teada. Teda peetakse kahe meieni jõudnud eepose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" loojaks. ILIAS eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski
Mürakaitse on selline asi nagu kaitse müra eest. Sest inimene ei talu väga valju heli ja siis tal on vaja ennast selle eest kaitsta. 5. Mis on kaja? Miks on kaja mägedes mitmekordne? Kaja on peegeldunud heli. See jõuab kuulajani natukene hiljem, pärast seda kui ta on jõudnud tagasi peegeldada. Mägedes on kaja mitmekordne sp et meil on ju mäed ja see heli peegeldub mägedelt tagasi, meil on mitu mäge, järelikult algul peegeldub esimesest mäest, ja see heli liigub meieni tagasi aga tegelikult jõuab heli juba ka teise jne mäeni ja peegeldub nii kaua kuni energia otsa lõppeb. Sp kuulemegi mitmekordselt. 6. Häält võib kuulda kaugele, kuid sõnu pole võimalik eristada. Miks? Üks põhjus võib olla see et inimene ei väljendanud end piisavalt selgelt, ehk on tal probleeme kokutamisega. Teine põhjus võib olla see, et esimene silp mattub algsesse helisse ära ja kuulda on ainult viimast silpi või sõna. Inimene tajub helisid lahus kui
*rooma kultuur II keskaeg – 5-15. saj, tõi kaasa suured maadeavastused III renessanss – 16-18. saj, uue maailmapildi teke IV klassitsism – 18-19.saj V romantism-realism – 19.saj VI kirjanduse paljusus HOMEROS Temaga algab nii kreeka kui kogu euroopa kirjanduslugu. Temast räägitakse kui pimedast laulikust, aga ta elust pole õieti midagi teada. Teda peetakse kahe meieni jõudnud eepose „Ilias“ ja „Odüsseia“ loojaks. ILIAS – eepose aineks on Trooja (Ilioni – teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed. Troojalased vedasid hobuse kaitsva kuju linna ning samal ööl Trooja häviski
Kuulumine luterlike maade hulka arendas eestlasi keeleliselt. Olulisel kohal oli emakeelne piibel ning jumalateenistus. Üheks olulisemaks kultuuri osaks ongi keel, mis eestalstel on väga omanäoline ja kaunis. Kuigi esmapilgul tundub see välismaalasele keerukas, tunnistab ta peagi, et selle kõla on enneolematu ning suursugune. Paraku on meie emakeel viimastel aastatel hääbunud. Seda sellepärast, et üha kergemini kohanetakse võõrsõndega ning slängiga, mis jõuvad meieni interneti, ajakirjanduse ja igapäeva suhtluse kaudu. Eesti keel, mida me igapäevaselt kasutame väljendab kõige paremini ühtsust, mis seob eestlasi nii kultuuriliselt kui rahvuslikult. Kultuur väljendub ka suuresti kunstis, selles, mis on meie lähedal, mida peame ilusaks. Ajaloolisteks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Need on nagu sümbolid, mis iseloomustavad Eestit kui kultuurilist paika
Mirell kats 10. klass ARISTOTELES Sissejuhatus Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates. Sokratese mõtted on meieni jöudnud Platoni ja mõne teise antiikautori vahendusel. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt erinevad. Platoni õpetused olid rohkem ratsionalistlikkud ja idealistlikkud Aristoteles oli aga lähedam empirismile ja materialismile(tähtsustas meelte rolli tunnetuses). Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele
Fotoplaatidele jätsid need tähesarnase kujutise, seetõttu hakati neid nimetama kvaasi-stellaarseteks ehk peaaegu-tähelisteks raadioallikateks, mis peagi lühendati lihtsalt kvasariks. Nüüdseks on teada tuhandeid kvasareid. Ainuüksi 2,5-meetrise Sloani teleskoobiga tehtud tuntud taevaülevaade paljastas üle saja tuhande uue kvasari. Kaugeim senileitud kvasar asub 13 miljardi valgusaasta kaugusel - Universum oli vähem kui miljard aastat vana, kui praegu meieni jõudev valgus sellelt kvasarilt teele asus. Tänaseks on see kvasar ilmselt ammugi kustunud. Asjaolu, et kvasarid on tegelikult kaugete galaktikate üliheledad tuumad, ei olnud sugugi lihtne vaatluste abil tuvastada. Nii fotoplaatidel kui nüüdisaegsematel, CCD-detektoritega tehtud ülesvõtetel domineerib kvasari heledus nii täielikult, et selle kodugalaktika jääb meie eest varjatuks. Alles Hubble'i
Faktooring sobib Teie ettevõttele, kui puutute äritegevuse käigus kokku järgmiste teemadega Ostjad suurendavad tellimusi ja soovivad pikemaid maksetähtaegu. Pikem maksetähtaeg võib olla oluline müügieelis. Faktooring võimaldab Teil ostjatega kokku leppida pikemates maksetähtaegades. Maksetähtaega ootavate arvete tõttu ei saa Te oma raha kasutada. Faktooring võimaldab kiiret rahastamist. Avansilise osa arvest kanname Teie arvelduskontole enamasti päeval, mil arve meieni jõuab. Täiendava finantseeringu saamiseks ei ole sobivaid tagatisi. Faktooringu puhul on finantseeringu tagatiseks üldjuhul ostjate laekumata arved. Müügi haldamine ja ostjate kontrollimine ei ole piisavalt tõhus. Faktooringuga kaasnev arvete halduseteenus aitab Teil kokku hoida ressursse, mis kuluvad laekumiste jälgimisele ning pidevale rahavoogude kavandamisele. Faktooringufirma kaasamine kolmanda osapoolena võib parandada ostjate maksedistsipliini.
http://library.thinkquest.org/J002606/AncientEgypt.html Vana-Idamaade ajaloost Vana-Idamaade ajalugu on kõige vanemate klassiühiskondade ajalugu, mis hõlmab väga paljude rahvaste ja suguharude ajalugu, kes asustasid V aastatuhandete keskelt kuni VI sajandini e.m.a. laialdast maa-ala Vahe-merest ning Egeuse merest kuni Vaikse ookeanini. Mõiste ,,Vana-Idamaad" on konventsionaalne ning on jäänud meieni püsima antiikajast, mil need maad asetsesid Rooma suhtes ida pool. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akad, hiljem Babüloonia ja Assüüria. Nende vahetus läheduses olid ida pool Eelam, Meedia ja Pärsia, Assüüriast põhja pool Urartu riik. Väike-Aasia poolsaarel, tänapäeva Türgi südames, asus hattide riik. Väike-Aasia poolsaarest
vaieldamatult nii kivikoristus kui ka kamberpõldude tekkimine. Põllulappide suurus ja eriti just nelinurkne kuju said olla tingitud ainult adra kasutamisest. Sirbid Peamiseks viljalõikamise vahendiks oli usutavasti sirp. Neoliitikumis tehti sirbid kas puust ja varustati väikeste kiviteradega või siis üleni tulekivist; metalliajal valmistati need juba pronksist ja rauast. Jahvekivid Tahuliste külgedega jahvekivid koos mõnede jahvatamisalustega on ainsad meieni säilinud tööriistad põllumajandussaaduste ümbertöötamise tarbeks, kuigi neid kive võidi tarvitada mitmeks muukski otstarbeks. Käsitöö Nooremast pronksiajast alates kujunes karjakasvatuse ja maaharimise kõrval välja uudne tegevusliik, millest järk-järgult sai oluline komponent elatusvahendite hankimisel ja elujärje parandamisel. Selleks oli metallesemete valmistamine ja nendega kauplemine. Nende valmistamiseks oli vaja spetsiaalset ahju. Tavalised metallitooted olid relvad ning
Kuni tänapäevani mõjutavad nende tööd lugejaid ja annavad edasi tolleaegset ühiskonna ängistust ning viha mõttetu sõja vastu. Paljud neist on isegi koolides kohustusliku kirjanduse nimekirjas, nagu näiteks E. M. Remarque'i "Läänerindel muutuseta". Tõesti, 20. sajandi algus oli suurte muutuste ja konfliktide aeg. Ning just sellisest ajast on meil ka tänapäeval palju õppida. Enamus tolleaegseid teaduslikke saavutusi on jõudnud meieni, küll muudetud ja edasi arendatud kujul, kuid aluse on need siiski saanud just nimelt sellest ajast. Muutunud kunst ja kirjandus eksisteerivad tänapäevani mõjutades kunstitarbijaid. Elekter, mis läks 20. sajandi alguses laialt kasutusse on tänapäeval asi, ilma milleta ei kujutaks enamus maailma inimesi oma elu ettegi. Naised on jõudnud meeste varjus olemisest eneseteostamiseni ning tänapäeval on juba peaaegu saavutatud täielik võrdõiguslikkus. Kõik mälestused, mis on säilinud
ärme teeme teistele seda, mida me ise läbi elada ei tahaks. Sotsiaalsus on vaid üks külg inimese elus, mida tavaliselt vähe tähtsustatakse. Minu kindel seisukoht on - armasta iseennast, oma sõpru, tuttavaid, kaasmaalasi, armasta keskkond ja maailma, milles sa elad just sellisena nagu ta on. Nii, et parem hooli! Tooksin siinkohal välja vanasõna - kus viga näed laita seal tule ja aita. Aita ennast ja aita teisi. Lõppude lõpuks, kõik tuleb ju meieni ringiga tagasi. Vaevalt, et keegi kes on armastatud sooviks vabal valikul olla sotsiaalselt tõrjutud. Loomulikult on inimese enese teha palju, kuid suuremat rolli mängivad siinkohal siiski teised. Tõrjutus on pigem paratamatu kui isiksuse vaba valik.
nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid . Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saanud seintesse teha suur aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4-või 8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid. Mõnikord
üks kiiremini arenevamaid teadusharusid. Enamik, mida me ümbritsevast teame, ongi saadud meedia kaudu. Oma referaadis käsitlen ma meediat demokraatlikus ühiskonnas. Meedia liigitamine 1. Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka aktuaalsetest probleemidest, levitab arvamusi ja pakub lisaks meelelahutust ja elutarvelist teavet. 2. Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad sõnad, muusika, aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid loodushäältest inimese kunstlikult tekitatud heliefektideni välja. Raadio annab teavet ümbritsevas maailmas tehtava kohta. 3. Televisioon - maailm, milles tegutsevad kujutis ehk pilt ja kõikvõimalikud helid: tekst, muusika, loodushääled, ka inimese tekitatud heliefektid. Kõik on liidetud tervikuks, mida nimetame audiovisuaalseks meediaks. 4
13. Sajandil algasid ristirüütlite vallutusretked, mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13. Sajandist pärinevad teated rändmuusikute kohta, kes olid lindpriid. Turbekirjad(?) tagasid teenistuse rändmuusikutele, aastapalk 12 marka. Muusikaelu 16. Sajandil Saksamaalt levis Liivimaale Lutheri usu-uuenduslik liikumine. Kirikureform pidi usku rahvale lähendama. Jumalateenistusel püüti kaasa haarata ka kogudust. Reformide käigus hävitati kirikute vara
väike sapakas, kust ilmub välja kummaline perekond: võimukas proua, tema käpa all olev kokutajast abikaasa ning müstiline punapäine kaunitar. "Me oleme Tallinnast, me maksame". Siin me oleme Rahulikust puhkusest kujuneb nii suvitajate kui võõrustajate jaoks välja meeletu ööpäev. Rezissöör Sulev Nõmmik ning stsenarist Enn Vetemaa Nimed marmortahvlil Film toob meieni pildi ajast (aasta 1918), mil paljud eesti koolipoisid otse koolipingist tõusid, relvad haarasid ja oma riigi iseseisvuse eest võitlema asusid. Filmi peategelane on Henn Ahas. Nimed marmortahvlil Kokku kogus Elmo Nüganeni film kinodes umbes 167 000 vaatajat. Mina olin siin Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus
kinni ja kehtis range piirivalvekontroll. Täpsemalt võib öelda, et Vene kunst sai alguse aastal 988, kui Valitseja Vladimir võttab vastu ristiusu. Sellega tõi ta Venemaale lubimördi ja kiviarhitektuuri. Tänu tihedatele suhetele Bütsantsiga võib vanavene kunsti pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ning edasiarenduseks. Vürstid kutsusidki oma linnadesse Bütsantsi ehitusmeistreid. Esimesed suuremad meieni säilinud kirikud on Sofia kirikud Kiievis ja Novgorodis. Sofia katedraal Kiievis - Valminud 11. sajandi I poolel Jaroslav Targa tellimisel. Tsentraalehitis, algselt viie lööviga, katusel 13 kuplit. Hiljem (17. saj.) ehitati 9 lööviliseks, seega oli põhja-lõuna suunas pikem kui ida-lääne suunas. Idaseinas 9 apsiidi. Sofia katedraal Novgorodis- Valminud 11. sajandi keskpaigas. Klassikaline viiskuppelkirik. Samuti hilisemate lainendamistega muudetud. Välisilme on lihtne ja range.
tööd ja sihikindlust, kuid Pearu talu selle eest on tunduvalt paremas korras. Samas, kui Pearu on alatute võtetega, salakaval ja vägagi kättemaksuhimuline, siis Andres, olles samuti visa hingega, on valmis naabrimehele vingerpusside eest tasumise siiski ühel hetkel autunde tõttu tahaplaanile jätma. Kontrast tekib peremeeste ning nende talude vahel. Vastastikune kiusamine ja lõpmatu tahe üksteisest üle olla siiski väga suurel määral Andresegi autunnet meieni ei edasta. Andrese puhul tõestab tema tihedat autunde puudumist ka see, et tema rase naine Krõõt pidi põllu peal tööd tegema. See on kohe kindlasti üks kindel märk türanniast selles talus. Andres ütleb, Krõõt teeb. Mees käsib, naine jookseb. Justkui Krõõdal olevat samad füüsilised võimed kui peremehel endal. Missugune mees ei märka oma naise pisaraid ja valu kuni on juba liiga hilja? Siin kohal pean nentima, et autor on ikka tunduvalt liialdanud mehe
pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. 8. Protuberantsid on Päikese välispinna kohal sageli nähtavad kuuma gaasi pilved. Tavaliselt on nende märkamiseks tarvis eriseadmestikku, sest muidu kaovad nad Päikese pimestavasse valgusse. Täieliku päikesevarjutuse ajal on nad siiski nähtavad. 9. Päikese sisemuses vabanev energia jõuab meieni nii: 1. Energia läbib kolmveerand teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (kiirguslik energiaülekanne) 2. Domineerivaks muutub konvektsioon, laikude kohal väljumine pidurdatud. Laikudega kaasnevad loited ehk proturbulentsid- aine paiskub 100 000 kilomeetrite kõrgusele. 3. Enamik energiast langeb tagasi pinnale, osa kiirgub maailmaruumi. 4. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile magnetvälja häired, atmosfääri heledust (virmalisi),
Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel
trükimasinad olid eriti rangelt valvatud. 3 KULTUURIELU Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui ka eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Kui 1960. aastatel hakkasid üha rohkem levima mitmesugused alternatiivsed mõttevoolud ja -suunad: alternatiivmeditsiin, orientalistika, New Age'i liikumised jmt, siis 1970. aastate esimesel poolel hakkasid sel kombel ilmuma mitmesugused valikkogumikud, mis sisaldasid peamiselt välisajakirjandusest tõlgitud artikleid, aga ka originaalmaterjale. Mitmed taolised
-=(Siinkohal tahan tuua sisse sõna "universaal" universaalkeelde kasutades teoorialaadset teksti mis seondub 2012.dets.21. kuupäevaga)=- Kui midagi tulnukatega seotut peaks juhtuma ning kui nad räägivad teist keelt, on vaja sellist keelt mida mõlemad pooled oskaksid. Kuid kuidas sa tead millist keelt tulnukas räägib? Kõige lihtsam kuid kõige ajakulukam on kasutada piltkaarte ning õpetada neile meie keelt (Näiteks inglise) või vastupidi aga kuna nemad teadsid kuidas meieni jõuda, on nemad meist targemad ning saaksid meist aru "no probleemo" kuid meie esindaja teeks tõenäoliselt "mök... mök..." rääkimise asemel. Aastate (kümnete, sadade, tuhandete) vältel mil inimkond ühineks tulnukkonnaga tõenäoliselt tuleks peale mõni keel mis ei ole tekkinud maal ega konstrueeritud tehiskeelena maal. Niisiis, Universaalkeel võib ka tähendada ühtset keelt tulnukatega kes kunagi kauges tulevikus meiega kontakteeruks (ei tea milleks). (228 | 525)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
