ajutine kuulmislangus L: Antimikroobsed ained > mikroobiraku valgusünteesi inhibiitorid > makroliidid FD: • Seostuvad ribosoomi 50s alaühikuga ja pärsivad translokatsiooni. Sama sidumiskoht klooramfenikooli ja klindamütsiiniga. Avaldavad sõltuvalt tekitajast ja kontsentratsioonist bakteriotsiidset või – staatilist toimet. • Resistentsuse mehhanismid: Klaritromütsiin (1) Aktiivne väljatransport rakust (2) Sidumiskohta muutvad metülaasid (3) Makroliiti hüdrolüüsivad esteraasid (4) Ribosoomi 50S alaühikut muutvad kromosomaalsed mutatsioonid FK: p/o. Toimeainet aeglaselt vabastavat ravimvormi koos toiduga. • Inhibeerib cytP450, tõuseb nt karbamasepiini, itrakonasooli tase veres. • Ei läbi HEBi. • Kontsentreerub fagotsüütides
--- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus). Võimalik genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: k(k+1)/2, kus k on alleelide arv
Saaki jahivad nad monokulaarse sügavustajuga, mitte stereopsise abil. Roomajate kohta on neil väga hea nägemine, mis laseb neil näha ka väikeseid putukaid 5-10 meetri kauguselt. (Ott 1998) Monokulaarne sügavustaju seisneb selles, et asja kaugust hinnatakse kujutise liikumise järgi reetinal. Mida rohkem liigub kujutus, seda lähemal on objekt. Evolutsioonile toetudes on monokulaarne sügavustaju ning korneaalne akommodatsioon primitiivsemad mehhanismid kui binokulaarne nägemine ja stereopsis. Kõige sarnasem moment stereopsisele on hetk, enne saagi ründamist, mil kameeleon fokusseerib mõlemad silmad ühele punktile. Kameeleonid suudavad näha nii meie jaoks nähtavat kui ka UV-valgust. See on tõetatud sellega, et UV-valguse käes nende sotsiaalne käitumine elavneb ja paljunemine on rohkem tõenäoline. (Ott 1998) KASUTATUD KIRJANDUS Lenz.N. (2002). 1000 loomariigi palet. Ersen. Le Berre.F. (2000). The chameleon handbook. Ott, M
kassikisa meenutava nutu, vaimse arengu peetuse ja mitmete väärarenditena. Ülevaade Haigus esineb sagedusega 1:20 000-50 000, tüdrukutel sagedamini kui poistel. Haiguse põhjuseks on 5.kromosoomi kahjustus. Haigus avaldub erineva raskusega vastavalt sellele, kui suur osa kromosoomist on haaratud. Tekib sügav vaimne alaareng ja tüüpiline välimus, harva elavad need lapsed täiskasvanueani. Tekkepõhjused ja mehhanismid Tekkepõhjust ei teata. Kahjustunud on 5. kromosoomi üks osa. Kromosoom koosneb pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Antud haigus esineb enamsti uusmutatsioonina, mis tähendab, et vanemad on terved ja kahjustunud on just selle lapse kromosoom. Sümptomid ehk avaldumine Kassikisa meenutav nutt, mis on tingitud alaarenenud kõrist. Tüüpiline välimus:
ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI 1.1 ÜLEVAADE Askaridoos- askaridaas ehk solgetõbi on nakkushaigus, mida põhjustab parasitaarne rõngasuss Ascaris lumbricoides ehk solge. Solkmed on tavalised soole ussnugilised, kes võivad kasvada kuni 30cm pikkuseks. Nakatumine toimub pinnases leiduvate solkmemunade alla neelamisel. Seejärel alustavad solkmed organismis oma elutsüklit, põhjustades peamiselt seedeelundkonna vaevusi. 1.2 TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on eluvõimelised aastaid. Pinnasest satuvad solkmemunad edasi inimese seedekulglasse. Seal tungivad nad peensoole limaskesta kaudu verre, edasi aga kopsu.
*Maks ja pankreas (glükoosi tase) * Nahk (temperatuur) * Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem (reguleerivad organite tööd) * veresooned (temperatuur ahenevad ja laienevad) 2. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide: 1)veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ; veresuhkru tase tõuseb ---> insuliin --->veresuhkru tase langeb 2)keha temperatuur alaneb --- südametöö aeglusub, veresooned ahenevad, tekib kananahk e. karvad tõusevad püsti Positiivne tagasiside kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism võimendab kõrvalekallet ja üritab ebameeldivust kõrvaldada nt
Mumps Parotitis epidemica Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna. Haigestumusnäitajad Eestis 2003-2007 2003.a. registreeriti 35 haiget. Rühmaviisilisi haigestumisi ei esinenud. Haigestunutest suurem osa olid vaktsineeritud (20 inimest) 2005.a. registreeriti 29 haiget, 2004.a. 132 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 72,4%. 44,8% haigetest olid lapsed vanuses 5-14a. 2006.a. registreeriti 17 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 76,5%. 47,0% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. 2007.a. registreeriti 18 haiget. Haigestunutest oli vaktsineeritud 77,8%. 61,1% haigetest olid isikud vanuses 10-19.a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Haigustekitaja: Paramüksoviirus Levib piisknakkusena hingamisteede kaudu Viirus eritub nakatunu sülge mõni päev enne sümptomeid ja uriini paari nädala vältel nakatumisest Viirus tungib vereringesse ni...
süsteemina ning kujunesid kirjutamata ja kirjutatud kokkulepped selle kohta, millised on ajakirjanike töö põhimõtted (sh eetikakoodeksi loomine, uudisväärtuse kriteeriumidest lähtumine jms). Massimeedia ülesandeks on vähendada maailma komplekssust: esitada infot süsteemsel viisil, osutada asjade ja nähtuste omavahelistele seostele, st vallata suurt pilti. (Rühl 1992) Rühli tabel: maailma komplekssuse redutseerimise mehhanismid Meediasisesed Meediavälised Sotsiaalne Professionaalsed kommunikaatorid Auditoorium mõõde Sisu mõõde 1) sümbolilised vahendid, mis lihtsustavad Ootused avalikku kommunikatsiooni 2) sümbolilised tehnikad Aja mõõde Ajakirjanduse sisesed kokkulepped Õigusorganid, seadused,
USA-s oli palju vabariiklasi, demokraatia ning turumajanduse pooldajaid, nende seas ka presidendid Calvin Coolidge, Herbert Hoovert. Kuigi kommunistide ja natsionaalsotsialistide toetus kasvas ka USA-s, ei olnud nende mõju nii suur kui ,,sünnimaal" Euroopas. Inglismaa oli juba pika ajalooga parlamentaarne monarhia ning samuti toetas turumajandust. Nagu ka Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Rootsis, Taanis ning Norras oli Inglismaal olemas majanduse riikliku reguleerimise mehhanismid ning kujunenud välja ka sotsiaalkindlustuse süsteem. Seega saabus majanduskriis nendesse riikidesse veidi hiljem ning see oli mitte nii sügav kui USA-s. See soodustaski seda, et kommuniste ja natsionaalsotsialiste toetajate arv ei jõudnud tõusta väga kõrgele, mis siis soodustakski diktatuuri kehtestamist ning ettevõtete tegvuse täieliku kontrollimist riigi poolt. Saksamaal oli aga poliitiline olukord halvem. Majanduskriis kujunes seal samamoodi
3)Esmamulje * esmamulje efekt -tekib umbes 30 sekundi jooksul märkamisest, üldmulje loomine teisest inimesest esmasel kokkusaamisel (meeldiv, eemaletõukav jne). *Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult. Olles näiteks teadlik sellest, et teine isik on väga mõjukal positsioonil, võib endas maha suruda vastumeelsuse tema teatud käitumisjoonte suhtes. 4)Isikutaju mehhanismid · *kategooriate kohandamine; tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. · loogiline järeldamine; on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel · analoogiate kasutamine; otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel * Tajumehhanismid mis on vähem täpsemad ja kohati moonutavad: · Projektsioon · Lihtsustamine
ANATOOMIA 16. LOENG 13.10.11 Hingamine Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhid (vasak ja parem bronh), bronhid omakorda jagunevad bronhioolideks, kopsud, hingamislihased (diafragma, roietevahelised lihased). Hingamise abilihasteks on õlavöötme- ja kõhulihased. Kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega (e. pleura), millel on sisemine ja välimine leste. Väiksed roietevahelised lihased võimaldavad roided üles tõsata, rindkere laieneb, võimaldavad langetada rindkere. Seljapeale jäävad trapetslihased. Hingamisiseärasused lastel Ninaõõs kitsas, limaskest õrn ja veresoonterikas. Nohu korral kergesti limaskesta turse. Kuna imik ei oska suuga hingata, siis ta. Ninaõõnt ühendab pisaranäärmetega kanal, nim. canalis nasolacrimalis. Nohu puhul on kerg...
1. Ontogenees Vananemine: · Põhjused: - välised tegurid: haigused, organismi kogunevad mürkained, päike, erinevate toitainete puudus - Organismisisesed: telomeerid lühenevad, vabad radikaalid mis kahjustavad makromolekule, muutused DNAs · Organismi kaitse selle vastu: - Bioloogiline: immuunsüsteem (antikehad); naha limaskestad; erinevad regulatsiooni mehhanismid(ph, temperatuur); vigade parandamine DNAs; kehavõõraste ühendite lagundamine - Organismi teadlik kaitse: tervislikud eluviisid; antioksüdantide rikas toit Surm: · Etapid: - Agoonia surmaeelne seisund, kus organism mobiliseerib kõik oma varud elu säilitamiseks. Iseloomulik: teadvuse häired, kopsuturse, südametöö häired. - Kliiniline surm bioloogilisele surmale eelnev periood (u. 5min). Iseloomulik: südametöö ja hingamise seiskumine, teadvus puudub, rakkudes eluvõime säilib...
Ülevaade Kopsuvähk on pahaloomulistest kasvajatest niis uremuse kui haigestumuse osas meeste seas esimesel kohal. . Üldiselt on kopsuvähk väga tõsise prognoosiga haigus. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetaminee. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks suitsetavad 1 paki sigarette päevas on võrreldes mittesuitsetajatega 20 kordne risk haigestuda kopsuvähki
ülekandmine. Mälu - psüühika nähtus, mis seisneb teadmistel, muljetel, oskustel, meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Põhiprotsessid - meeldejätmine, säilitamine, taastamine ehk reproduktseerimine. Liigid - liikumismälu, emotsionaalne mälu, kujundimälu, sõnalis-loogiline mälu, lühimälu, faktimälu, episoodiline ja protseduuriline mälu. Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head. Mõtlemine - vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise, mõistmise ja suhtluses kasutamisega. Ülesannete lahendamine. Liigid - konvergentne , divergentne, konkreetne, abstraktne. Protsessid - ettevalmistav etapp, inkubatsiooni etapp ehk "haudeaeg", illuminatsiooni etapp ehk ilmutus, lahenduse kontrollimine.
TIIVA PROFIIL: Ülehelikiirustel: kohtumisnurk(alpha) häirimata õhuvoolu ja profiili kõõlu vahel olev nurk. ja Cy on tõstejõukonfitsent - sõltuvalt tiiva profiilsit Cx on tiiva takistuskoefitisiend. Kuna need valemid on samasugused, võetakse muutjutaeks ainult Cy ja Cx ja neid saab siis võrrelda. TIIVA MEHHANISEERIMISE VAHENDID: Nendeks on : 1. Tagatiivad 2. Eestiivad 3. Spoilerid 4. Muudetava noolsuse mehhanismid a. Tagatiivad tiiva tagaservas paiknevad allakallutatuvad tiivapinna osad, eesmärk on lähendada profiili kuju kumernõgusale profiilile. Raknendamine suurendab takistus ja tõstejõudu. varimisevälitimiseks kasutakse pilusid. b. Eeltiivad tiiva profiili kumeruse suurendamiseks ja tõstejõu konfitesendi tõstmiseks. c. Spoilerid- lennuki sest väljatulevad aerodünaamiselsed tõkked. a. Diferentsiaalne spoileritena lennuki põikjuhtimisel b
· Adsidofiilid - bakterid, kes eelistavad happelist keskkonda Suhteliselt madal pH (3-4) on soovees ja happelistes mudades Happelistes kuumaveeallikates võib pH olla isegi 1.0 sealt on isoleeritud baktereid, kes on nii termofiilid kui atsidofiilid Oma keskkonda hapestavad ka kääritajad, kuid nende happe tolerantsus pole kuigi suur kui käärimiskeskkonnas langeb pH liiga alla, lülituvad sisse mehhanismid, mis neutraliseerivad keskkonda Atsidofiilsete bakterite rakusisene pH on lähedane neutraalsele neil peavad olema aktiivsed mehhanismid rakusisese pH hoidmiseks · Alkafiilid bakterid, kes eelistavad aluselist keskkonda Aluselisust esineb nii vees kui mullas Tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda, sest CO lahustub hästi aluselises vees Nad reguleerivad pH gradienti oma membraanil
1. Autonoomiasüsteem, kus iga veetiheda sektsioonitorustikud ja kasutajad teenindatakse omaette mehanismiga. 2. Grupisüsteem selljuhul - teenindab üks mehanism kasutajaid mitmes veetihedas sektsioonis 3.Tsentraliseeritud süsteem - seljuhul teenindabkõiki kasutajaid üks mehanism 4.Kombineeritud süsteem see annab suurema töökindluse seljuhul on igal sektsioonis oma mehhanismid, kuid ühe sektsiooni mehanismide rikke korral võivad seda sektsiooni teenindada naabersektsiooni mehhanismid. Seda nim ka dubleerimiseks. Trümmisüsteemid. Trümmisüsteem on süsteemide grupp mis on ette nähtud normaalse eksplotatsiooni käigus laevakeresse koguneva vee eemaldamiseks aga ka avarii korral laeva tungiva vee välja pumpamiseks. Siia alla kuuluvad: Kuivendus Vee eemaldus Ülelaske õliste pilsivete süsteem koos vastavate tarvikutega (õhutorud, mõõtetorud, signalisatsioon, mudakaitsevahendid, imitorude otsikud.) trümmi süsteem: 1
Rahva olulisim osa on riigi kodanikud, kellel kõrgeima võimu kandjaina on riigi suhtes põhiseaduslikud ja muudest õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused hoolitseda ja tegutseda oma riigi ja rahva hea käekäigu hüvanguks. Ehkki riigi eksistents ilma territooriumita oleks mõeldamatu, on sama mõeldamatu, et riik saaks toimida ilma riigi kodanike ja rahvata, kes sellel maal elavad. Nii ka Eesti riik on meie endi nägu. Eesti rahva nägu. Millised on siis need mehhanismid, mille kaudu eesti rahvas kujundab Eesti riigi? Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele saab rahvas Riigikogu valimiste ja rahvahääletuste kaudu otseselt oma tahet avaldada, vastavalt valides Riigikokku saadikuid rahvast esindama ning rahvahääletustel riiklikult olulise kaaluga otsuseid vastu võtta (näiteks hääletus EU-ga liitumise küsimuses). Kuid laiemalt küsimusele lähenedes jõuame lisaks ka kodanikkonna üldise ühiskondliku vastutuseni
seisukohast, et liik koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest, mis esinevad liigiomases ökoloogilises nisis. Sealjuures ei määra ühte liiki kuuluvust mitte inimene, vaid liigid ise üksteist ,,ära tundes". Neljandaks, fülogeneetiline kontseptsioon. Selle kohaselt ühendab ühte liiki monofüleetiline isendite rühm, see tähendab sama esivanemate paari või esivanema järglased. Evolutsioonis on välja kujunenud mehhanismid, mis piiravad geneetilist kombineerumist ning mille tagajärjel organismide geneetiline materjal jaotub suletud genofondideks. See ei tähenda aga nende liikide igavest püsimist ega muutumatust. Keskkonnatingimuste muutumisele võib järgneda nii liikide väljasuremine kui uute teke. Samuti ei saa liike eristada ainult liigikontseptsioonidest lähtuvalt, sest mitte ükski kontseptsioon ei vasta absoluutselt kõikidele liikidele ehk ei ole olemas seda üht ja
kahjustus. · Riskifaktorid: suitsetamine, vähene kehaline koormus, stress, diabeet, kõrge iga, meessugu Krooniline südamevereringe puudulikkus · Südamepuudulikkus on seisund, kus süda pole võimeline pumpama verd vajalikul hulgal organismi. · Krooniline südamepuudulikkus kujuneb tavaliselt pika aja jooksul. Algselt püüab organism kompenseerida halvenenud vereringet suurema veremahu, südamelihase paksenemise ning löögisageduse kiirenemisega. Need mehhanismid ammenduvad aga teatud aja jooksul ning südame töövõime langeb progresseeruvalt, avaldudes südamepuudulikkuse kliiniliste sümptoomidena. Südame- ja vereringe haiguste tagajärjed · Südamepuudulikkusega kaasnevad jalgade tursed, hingledamine, väsimus ning jõuetus,kaalu tõus ja maksa suurenemine. · Isheemiaga kaasnevad infarkt, rinnaangiin, südamepuudilikkus ning harvemal juhul äkksurm. · Asteroskleroosiga võivad esineda insult, infarkt,
keskajukatendi ala GABA-pärssija interneuronid. Nende neuronite müü-retseptoritele kinnitudes vähendavad opioidid vabaneva GABA hulka. Tavaolukorras GABA vähendab naalduvas tuumas vabaneva dopamiini hulka. Selle pärssija takistamisel suurendavad opiaadid lõpuks toodetava dopamiini hulka ja tuntavat naudingut. Krooniline opiaatide tarbimine pärsib cAMP-i tootmist, kuid seda pärssimist hakkavad tasakaalustama muud cAMP-i tootmise mehhanismid. Kui opiaate pole saadaval, on suurenenud cAMP-i tootmise tulemuseks närvide hüperaktiivsus ja narkootikumi ihaldamise tunne. 3 Kust võetakse opiaadid? Opiaate leidakse oopiumis sisalduvaid alkaloide. Kust saab oopiumi, et saada opiaade? Oopiumid võib leida moonist (moon on lill). Et saada oopiumi, peab kuivatama moonist saadud valmimata kupari piimamahla. Valmistamise protsess 1. Võetakse valmimata kupari piimamahla moonist. 1
(mis võib , kuid ei pruugi olla seotud tegeliku käitumisega) • teadlikku subjektiivset kogemust • kognitiivset e. tähenduslikku e. hinnangulist komponenti Emotsioonidest veel: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioonide väljendamise aluseks on geneetilised mehhanismid, mida muudetakse õppimise käigus. 3. Emotsiooni on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete või üksikute spetsiifiliste kategooriate kaudu. Põhiemotsioonid • Milliseid emotsioone need näoilmed väljendavad? • Milline näoilme on kõige rõõmsam? • Milline – kõige kurvem? • Millised emotsioonid on veel äratuntavad? • Kas mõnest näoilmest on ka raske aru saada? Milliseid emotsioone peetakse põhiemotsioonideks? • Põhiemotsioonideks peetakse
tänapäeva inimest. 17. Kui palju on erinevaid põhirasse ja rasse ja milliste tunnuste alusel neid eristatakse? 18. Millised on europiidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? 19. Millised on negriidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? 20. Millised on mongoliidide rassitunnused ja kuidas on need seotud keskkonnatingimustega? 21. Evolutsiooni mehhanismid. Bioloogiline evolutsioon on………………………………………………………………………….. ………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………….... Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. Looduslik valik tuleneb: 1) Olelusvõitlusest Olelusvõitlus on
Rütmihäired e. Tahhükardiad Tahhükardiad on sagedased rütmihäired ning võivad esineda igas vanusegrupis. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Need võivad omakorda olla tingitud lisajuhteteedest (Wolff-Parkinson-White sündroom), südame automatismi suurenemisest või taassisestusmehhanismist. Valdavalt on tegemist paroksüsmaalsete rütmihäiretega ehk kiire südametegevus algab ning lõpeb järsult. Sageli on rütmihäirete teke seotud emotsionaalse pinge või füüsilise koormusega. Tervel inimesel esineb füüsilisel koormusel füsioloogiline tahhükardia, mis kaebusi ei põhjusta. Tekkepõhjused ja mehhanismid Tavaliselt on südamekodade ja vatsakeste töö koordineeritud. Seda tööd juhib elektriline impulss, mis liigub siinussõlmest atrioventrikulaarsõlme ning sealt edasi vatsakestele. Ebanormaalselt kiire südametegevus võib olla põhjustatud erinevatest juhtesüste...
Haiguse ajaloost Esimese uurimuse sellel teemal avaldas inglise keemik John Dalton aastal 1794 pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta". Ta kirjutas selle siis, kui avastas, et on ise värvipime. Ta hakkas nimelt uurima, millest tuleb see, et teised suudavad küpseid ja tooreid õunu välimuse järgi eristada, aga tema ei suuda kuidagi. Tänapäeval tähendab see kindlat tüüpi värvipimedust nimetusega deuteranoopia. Tekkepõhjused ja mehhanismid Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X kromosoomi vahendusel, st. see on retsessiivne suguliiteline puue. Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks Xkromosoomi ning kui üks neist kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja seega haigus ei avaldu; meestel on üks X ja üks Ykromosoom). Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega. Sümptomid
............................. 6 5. Evolutsiooni algüksus ja materjal......................................................................................................................7 5.1 Evolutsioon toimub ainult organismirühmades...........................................................................................7 5.2 Geneetilise muutlikkuse allikad, mis on vajalikud evolutsiooniks:............................................................7 6. Evolutsiooni tegurid - mehhanismid ja protsessid............................................................................................ 8 6.1 Looduslik valik............................................................................................................................................8 7. Evolutsiooni mehhanismid................................................................................................................................9 7.1 Mikroevolutsiooni osad....................................
see ei sisalda püüet võimu omamise poole, et iseend kui tõde kuulutada, see ei tunnista tahet ja varjab enda taotlused oma olemusega. Tõetahe aga ei ole neutraalne, see sisaldab ikkagi püüet midagi öelda, saades seeläbi võimu ja paratamatult välistades midagi. Tänapäeval on tõene diskursus see, mida saab praktikas edukalt rakendada. Vaid arenev ühiskondlik praktika saab diskursuse tõeks kinnitada. 4. Diskursuse sisemised kontroll mehhanismid: kommentaar. Kommentaari funktsioon on öelda midagi diskursuse kohta, mida väliselt pole enne öeldud, aga sisemiselt on ja niiviisi diskursusest eemaldudes viiakse see tegelikult täide. Foucault eristab diskursust ja teksti diskursus on rääkimise ja kõne tähenduses, tekst on teatud märgisüsteemis, kindla alguse ja lõpuga sõnum. Foucault peaks nagu vahepeal diskursuse all silmas tervet mõtlemis-kõnetamise
kaasnevaid mõjusid • Projekti tasand: • Iga võimaliku koha KMH analüüs, leevendavad meetmed KSH = Hea strateegia KMH = Hea disain Nõudmised KSH-le • Tegevuskava võrgustik, luues ühenduse harukondlike poliitikate ja ametkondade vahel • Usaldusväärsed ja teostatavad alternatiivid • Ebamäärasuse selgitamine • Näitajad, mis toetavad otsuste seiret, et määratleda tegelikud mõjud • Head kommunikatsiooni mehhanismid Efektiivse KSH aluselemendid • Selged nõudmised (seadusandlikud alused, administratiivne struktuur, tegevuskavad) • Avalikkuse kaasamise nõuded ja aruanded üldsusele • Selgelt kujundatud protsess, kaasaarvatud peamised etapid • Hea tava juhendmaterjalid • Toetus, abi iga juhtumi juures (era- või valitsusasutuse konsultatsioon) • Rakendamise ja teostamise sõltumatu ülevaade ja analüüs KSH edukuse tegurid • Selged keskkonnapoliitika ülesanded
Mononukleoos Seletus · Mononukleoos on Epstein-Barr viiruse poolt põhjustatud süljega leviv nakkushaigus, millele on iseloomulik halb enesetunne, palavik, kurguvalu ja kaela-, kukla- ning kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine. · Ülevaade Mononukleoos põetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Mononukleoos esineb kõige sagedamini vanuses 15-35 aastat. Keskikka jõudes on enamus inimesi viirusega kokkupuutunud ning omab veres ringlevaid spetsiifilisi viirusevastaseid kaitsekehi. Epstein-Barr viirusega seostatakse ka mitmete pahaloomuliste kasvajate teket vanematel inimestel. Mononukleoos on tavaliselt iseparanev ...
Morbiidsed MUUTLIKKUS PÄRILIK e. GENEETILINE MITTEPÄRILIK e. MODIFIKATSIOONILINE KOMBINATIIVNE MUTATSIOONILINE GEEN- KROMOSOOM- GENOOM- MUTATSIOONID MUTATSIOONID MUTATSIOONID MUTATSIOONIDE TÜÜBID JA TEKKE MEHHANISMID Mutatsiooniks nimetatakse organismi geneetilise struktuuri püsiva iseloomuga muutusi seega püsivaid DNA struktuuri muutusi. 1. Geenimutatsioonide Geenimutatsioonid on tavaliselt nn. punktmutatsioonid; kuid esineb ka mitut nukleotiidi hõlmavaid struktuuri muutusi. Punktmutatsioonid kujutavad endast kas DNA (RNA) nukleotiidide: asendumist, väljalangemist või lisandumist. 2. Kromosoommutatsioonide tüübid
Muutub välisilme. Taime lootejärgse arengu etapid-Juveniilne:areneb taime juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed. Kasvuperiood:õisi ei moodustu. Generatiivse arengu periood: tolmukapesas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood:aeglustub rakkude ja kogu taime ainevahetus ning rakud ja koed hävivad järk-järgult. Organismi surma tingivad keskkonnategurid ja geneetilised mehhanismid. Kliiniline surm-teadvus puudub, südame ja hingamise seiskumine, elustada on veel võimalik Bioloogiline surm-temperatuur langeb, lihased kangestuvad, elustamine pole enam võimalik Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium. Kalade areng on vaegmoondeline. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub idu. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote kõldkestaga. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks.
Vee-energiat kasutatakse elektri tootmiseks, mitmesuguste mehhanismide käivitamiseks, nagu veskid. Islandi saarestikus kasutatakse kuuma vett, mis tuleb maapõuest elektri tootmiseks, vee-energia kasutamine soodustab energeetiliste varude hajutamist. Väikesed hüdroelektrijaamad parandavad veevahetust ja tõstavad hapnikusisaldust veekogudes ning ühtlustavad jõe vooluhulka, nii ei põhjusta aeglane veevool kallastel suurt erosiooni ning jaama mehhanismid koguvad kokku vooluga kaasatoodud prahi. Päikesekiirgus on kõige võimsam energiaallikas Maal. Selle allika kasutamine on aga piiratud eriti selle pärast, et optiliste süsteemide, päikesepaneelide või soojuskollektorite paigutamine vajab suuri maa-alasid. Päikesekiirguse kättesaadavus varieerub tugevalt, sõltudes koha laiuskraadidest, klimaatilistest ja ilmastikutingimustest ning teistest muutujatest. Päikeseenergiat kasutatakse kasvuhoonete kütmiseks. Päikese energia abil
a) Tugev lauda lõhn riietel b) Suur niiskuse sisaldus laudas c) Konstruktsioonide kiire mädanemine, roostetamine Allikas: Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx ALLIKAD: 1. V. Luts, Maaehituse alused, Inf., Tallinn, 1996; 2. V.Veinla jt., Farmide mehhaniseerimine, "Valgus", Tln., 1986; vanem 1970 3. V. Luts, Veisekasvatushoonete käsiraamat, EV PM, 2002 4. VIKO, Paiksed mehhanismid, materjalid Loomaruumide ventilatsioon, küte, valgustus.docx
Persistentne säiliv, katkestamatu, visa, persisteeruv. Tsütotsiidsed muutused viirusega infitseeritud rakus Tsütopaatilised viirused hävitavad raku, milles nad paljunevad. Selle tulemusena tekkinud raku kahjustusi nimetatakse tsütopaatiliseks efektiks (TPE). Abortiivsed viirused ei põhjusta raku hävingut, nad võivad organismis esineda isegi kongenitaalselt (kaasasündinud), näiteks veiste viirusdiarröa/mukooshaiguse tekitaja. Raku kahjustusi põhjustavad mehhanismid: 1. peremeesraku nukleiinhapete sünteesi inhibitsioon (pärssimine). Peremeesraku DNA sünteesi inhibitsioon on omane kõigile viirusinfektsioonidele. Näiteks poksviirused produtseerivad DNaasi, mis vähendab raku DNA sünteesi; 2. peremeesraku RNA transkriptsiooni pärssimine. Paljud viirused, poksviirused, reoviirused, paramüksoviirused ja pikornaviirused pärsivad peremeesraku RNA transkriptsiooni; 3
aurumasina laialdane kasutuselevõtmine; 4. esimese ekskavaatori loomine; 5. roomikkäiguosa kasutuselevõtmine. 2. Loetlege ehitusmasinaid iseloomustavate skeemide tüübid. 1) Struktuurskeem, 2)kinemaatika, 3)hüraulika, pneumaatika, elektriskeemid 4)konstruktiivneskeem 3. Masina toetuskontuur moodustub tema: 4. piki- ja põiksuunalistest kallutussirgetest; 4. Masinate läbivust iseloomustavad 4. peale- ja mahasõidu nurgad 5. Sisepõlemismootori mehhanismid on: 5. gaasijaotus 3. keps- vänt 6. Diferentsiaali ülesanne transmissioonis on: 4. võimaldada ratastel pöörelda erineva kiirusega 7. Mis iseloomustab " FOPS" tüüpi kabiini? Kaitsevad masinisti võimalike masinale peale kukkuvate esemete eest. 8. Loetlege veoautode nimetused kere tüübi järgi. Furgoon, Madel-, kallur-, veduk-, tsistern- ja eriotstarbelised autod. 9. Puistematerjalide vertikaalseks transportimiseks on parimad: 4
........................................................................................................................................................3 Nakatumine.....................................................................................................................................................4 Süüfilis Eestis..................................................................................................................................................4 Tekkepõhjused ja mehhanismid....................................................................................................................4 Sümptomid ehk avaldumine..........................................................................................................................4 Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks..................................................................6 Ravi...................................................................................................
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda.
Motivatsioon ja motiivid Martin Haug 10B Alguses ma mõtlesin teha essee vihast ja emotsioonidest, kuid siis ma leidsin ühest raamatust ja internetist motivatsiooni ja motiivide kohta palju huvitavad . Aktuaalsete vajaduste rahuldamiseks toimivad indiviidis psüühilise eneseregulatsiooni mehhanismid, mis tagavad organismile kasulike tulemuste saavutamise tegevuse . Vajadus kutsub esile erilise neurofüsioloogilise seisundi motivatsiooni ¹. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks . Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motivatsioon - vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemida eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju ...
hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta Illusioon on eksitaju ehk tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi
ning mitte liikudes koheselt intensiivse uurimusliku sisu juurde, vaid pigem rääkides üleüldiselt vandenõuteooriatest ning tuues välja ka statistikat. Ülevaatele on iseloomulik teema põgus selgitamine, kusjuures kasutatakse mitte formaalset kirjutamisstiili, et teema sisu oleks võimalikult kiirelt eristada. Esimene peatükk kannab nimetust definitons and mechanisms, mis eesti keelde tõlkides tähendab definitsioonid ja mehhanismid. See peatükk annab ülevaate sellest, mis on vandenõu ning disskusseerib sellest, mida on peetud vandenõuks, kelle või mille poolt on see loodud ning räägitakse vandenõu mehhanismidest. Esimese peatüki alapeatükkidest tuuakse välja teooriaid ja arvamusi, kuidas mõnda teatud sündmust peetakse vandenõuteooria viljaks (mainitakse 9/11 juhtumit Ameerika Ühendriikides ja ka Philadelphia eksperimenti).
k.) Systemic lupus erythematosus (ingl.k) Selgitus Süsteemne erütematoosne luupus on immuunsüsteemi poolt põhjustatud süsteemne sidekoe- ja veresoonte haigus. Ülevaade Krooniline põletikuline tundmatu põhjusega sidekoehaigus, mis haarab liigeseid, neerusid, serooskelmeid, veresoonte seina ning mis põhiliselt esineb noortel naistel ja ka lastel. Esinemissagedus on 1-7 inimest 100 000 kohta. Naised haigestuvad ligi 5 korda sagedamini kui mehed. Tekkepõhjused ja mehhanismid Luupus on autoimmuunne haigus ehk teatud inimese rakud ei tee enam vahet oma keharakkude ning võõrvalkude (näiteks bakterid ja nende mürgid) vahel. Selle tulemusena tekivad antikehad ehk vastuained, mis asuvad hävitama organismi enda kudesid. Taoliste haiguste tekkepõhjus ei ole teada. Väga harva on kirjeldatud luupuse teket ravimite tarvitamise järgselt. Sümptomid ehk avaldumine Kliiniline pilt on erinevatel patsientidel varieeruv vastavalt sellele, millised elundid või
olevat üksteisele palju ligimal kui lähedal asuv objekt), Kattumine (Lähmal asetsevad objektid katavad osaliselt või täielikult), Liikumistaju (infot objektide liikumise kohta), Näiv (stroboskoopiline liikumine), Esilekutsutud (vaadelda objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub), Ajutaju (võime eristada sündmute kestust, kiirust ja järgnevust) 5. Isikutaju mehhanismid Tunnuste ülekandmine e stereotüpseerimine- isik asetatakse mingisse katagooriasse ning seejärel omistatakse talle selle katagooria iseloomulikke jooni (blondid on rumalad, noorukid on mässajad) Samastamine e identifitseerimine- teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada võttes omaks tema seisukohad ja mõtted) Kaasaelamine e empaatia- teist inimest püütakse mõista tema tundemailma sisseelamise teel 6
Neerud tagavad liigsete soolade ja vee erituse. Neerud töötavad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Kogu veri käib neerudest läbi. 11) Kirjelda termoregulatsiooni. Inimesed on endotermilised püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Kui vere temperatuur tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotalamuse mõjul vastavad mehhanismid (tagajärjeks higistamine või külmavärinad). 12) Millega tagab organism kaitse patogeenide eest? Organism suudab enamiku patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. 13) Selgita vaktsineerimise põhimõtet. Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsussüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada.
................................................................. 7 6Veosildade tehnohooldus.......................................................................................... 8 7Agregaatlaboris käigukasti lahtivõtmine..................................................................9 Kasutatud allikad:..................................................................................................... 10 2 Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja? Jõuülekanded on agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja selleks ongi jõuülekannet vaja.Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suurt tootlikust väikese kütusekuluga
Uni ja unehäired Tp-12 Evi Leet Uni Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Keskmise elueaga inimene veedab magades ligi 200 000 tundi. Uni on vajalik selleks, et organism saaks puhkust. Uni Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma. Lihaste lõdvestumine. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis Pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Uni Une...
kaotaks. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. See leiab aset kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes. Soojus ja ainevahetuse intensiivsus tõuseb füüsilise aktiivsuse ja adrenaliini korral. Temperatuuri põhiline reguleerimine toimub soojuskadude vähendamise ja suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Kui see tõuseb või langeb, hakkavad aktiveerima mehhanismid, mille tagajärjeks on kas higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevate termoretseptorite kaudu saame infot välistemperatuuri muutusest, signaal jõuab ka kõrgematesse ajupiirkondadesse, kus tehakse otsus sellele reageerida. Soojusbilanss:soojuse saamine peab olema samasuur kui kadu. Soojust saab, kaob 4 viisil: soojusjuhtivusel, konvektsiooni, aurustumise ja soojuskiirguse teel. Soojusjuhtivus:soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui on kontaktis. Soojus liigub alati kõrgema
subjektiivne ja situatiivne, kuid kulgeb samal ajal kooskõlas suhtlemisülesandega. Isikutaju võtmeküsimused. Eristatakse järgnevaid komponente: Keda tajutakse pertseptsiooni objekt; Kes tajub pertseptsiooni subjekt; Kuidas tajutakse tajumisprotsessi iseärasused; Mil viisil subjekti ja objekti suhted kujundavad pertseptsiooni kulgu. Inimese tajumine ja tema põhiolemuse psühholoogiline tõlgendamine kujutavad endast keerulist tunnetusprotsessi, kus toimivad erinevad mehhanismid. Isekutaju põhimehhanismid Alljärgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalsed. Igaüks neist võib tegevusse lülituda üksikult kui ka teistega kombineeritult: Kategooriate kohaldamine (etalonide kasutamine) tunnetamine kulgeb isikutajul üldiselt üksikule ja teine "lahterdatakse" mingisse liiki või tüüpi Vanus; Kutseala; Rahvus; Mingi välistunnus; Mistahes sotsiaalne näitaja, - poissmees, tippsportlane;
Enamus kelladel on märgitud 12 tundi ja kella järgi vaatavadki inimesed aega tänapäeval. See on seotud maa pöörlemisega, sest Maa teeb ühe tiiru ööpäevas. Kui me loeksime mitu korda päevas me kella vaatame ,oleks see summa väga suur. Inimesed planeerivad oma aega kella järgi ja aeg on tähtis, ning sellest tuleb kinni pidada Praktilisene töö: Ma valisin liivakella valmistamise ja aja uurimise sellepärast, et mind huvitab millised on olnud aja mõõtmise mehhanismid enne digitaalseid ja aatomkelli. 3 Aja mõõtmine: Sul on puudud kaks olulist osa: mis oli võetud aja mõõtmise aluseks; aja mõõtühikud ja seos nende vahel. Esimene ajamõõtmisvahend on umbes 10 000 aastat vana. Kreekas kasutati selleks maasse torgatud keppi, mille varju pikkuse järgi hinnati aega - seda mõõteriista kutsuti gnoomoniks
toitained imatakse soolest verre; neerudes tekib uriin; närvid viivad meeleelunditest saabuvaid signaale keskNS-i; me mõtleme aju töötleb infot; soojuskadu soojus tuleb asendada, tuleb kulutada energiat; seeditud toidust pärit molekulidest sünteesitakse uusi molekule, et ehitada uusi rakke või parandada vigaseid. Termoregulatsioon -Toimub hüpotalamuses. Ta nö mõõdab vere temperatuuri. Kui see kas või pisut tõuseb või langeb, aktiveeritakse vastavad mehhanismid ja tulemuseks on kas higistamine või värinad. Külma puhul veresooned ahenevad, karvapüstitajalihased, lõdisemine; sooja puhul veresooned laienevad, higistamine, soojuskiirgus eraldub nahalt Energeetiline pidevus:Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis
(pinge, temperatuur, niiskus, ph, elektri või magnetväljad) muutustele või muudavad ise keskkonda, milleks varem olid võimelised nö ,,tavamaterjalidest" seadmed, mis tihtilugu kallid ja keerulised. Nanotehnoloogia · Nanotehnoloogias kasutatakse materjale niivõrd väikeste osakeste tasemel, kus nad käituvad teistmoodi kui niiöelda suures olekus. · Nanoteaduse mõõtühikuks on nm ja see on üks miljardik meetrit (vrd juuksekarv: 50000nm) · Sellise suurusega mehhanismid kasutavad ära nähtusi ja struktuure mis on võimalikud ainult molekuli või mõne aatomi suuruses mõõtkavas. · Sellel pikkusel lasevad ennast paigutada umbes viis kuni kümme aatomit. · Materjalid, mis on nanoosakestega kaetud, suudavad end kaitsta kauem kui tavalised silikooni, õli või akrüüliga töödeldud esemed. Kriimustuskindlad klaasid · Kriimustuskindlate prilliklaaside valmistamisel kantakse nanoosakesed klaaspinnale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
