inimliku sipelgapesa paremaks mõistmiseks. Positivistlik uurimine - positivistlikult nende mehhanismide (institutsioonide) uurimisega, mis majanduses on kujunenud vastureaktsioonina oportunismile ja normatiivne uurimine - normatiivselt oportunismi vastu võitlemise võimalustega näiteks spetsiaalsete preemiasüsteemide konstrueerimisega. Institutsioonid ja Org. on inimkäitumist reguleerivate normide süsteemid, mille üheks elemendiks on ka normide järgimist tagav mehhanism. Institutsioonid on mängureeglid ilma mängijateta, kord ilma kasutajateta. Karl Popper: "Pole olemas lollikindlaid institutsioone. Institut-sioonid on kindlused. Nad peavad olema hästi kavandatud ja sobivalt mehitatud" Organisatsioonid on Northi järgi institutsioonid koos nende kasutajatega *Schmolleri järgi "institutsiooni personaalne külg" või "isikute ja asjade seose püsiv kindla
Absorbeerub vedelas faasis, mitte tahkel. Liikumatu faasi ja aine vastasmõju järgi 1) molekulaarkromatograafia see on kromatograafia liik, millest enamasti räägime. Sorbaat on sorbendile sorbeerunud aine ehk aine, mida soovime lahutada. Sorbendi ja sorbaadi vaheline mõju on üsna nõrk ehk tegemist on füüsikalise sorptsiooniga. Siia alla kuuluvad: adsorptsioonkromatograafia see on klassikaline kromatograafia. jaotuskromatograafia see mehhanism toimub kapillaarkolonnis gaaskromatograafia korral. Pikk kvartskapillaar 20-30 m pikk läbimõõduga 50-150 m. kapillaari sein on kaetud vedelikukihiga. Valendikus toimub gaasi liikumine. Aine absorbeerub vedelikkukihti. Jaotumine vedelfaasi ja gaasifaasi vahel; Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 molekulaareksklusioonkromatograafia (geelkromatograafia) size-exclusion chromatography
rakutuumad (üldine teadvustatus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid, parema ajupoolkera dominantsus aktivatsioonis. ei ole ühte kindlat piirkonda. On teatud piirkonnad, mis on rohkem seotud teatud tähelepanuga, aga ühte kindlat piirkonda pole. Võrgustiku idee – erinevad piirkonnad on tihedalt seotud. Neuraalne mehhanism: parema ajupoolkera roll: ruumieiramissündroom (hemispatial neglect) – parema alumise kiirusagara kahjustusega patsiendid eiravad vasakut nägemisvälja. 3. Too näiteid tähelepanu piirangutest ja kallutatusest. Too näiteid, kuidas tähelepanu piirangud ja kallutatus mõjutavad meid igapäevaelus. Tähelepanuressursid on piiratud: selle seletuse on R.Desimone ja J. Duncan välja pakkunud
Daik magmakivimeist täitunud lõhe Sill ümbriskivimi kihtide vahele valgunud plaatja kujuga, sageli "mitmekorruseline" plaatjas magmakeha, tavaliselt aluselise koostisega. Nekk kunagine vulkaanilõõr, mis tekkis magmaga, magma tardus seal, üldine kivim kulutati ära ja järgi jäi nekk (ainult seesmine magmakeha) Lakkoliit seenelaadne, ümbriskivimi kihte võlvjalt ülessurunud magmakeha, rööpne magmakeha, 5-6km läbimõõt, kuplikujuline struktuur 25. Vulkaanipurske mehhanism ja vulkaanide tüübid. Aluseliste ja happeliste magmade erinev käitumine vulkaani lõõris. Keskpurskevulkaanid: purse toimub vulkaanikuhiku keskmes all asuvast magmakambrist tõusva ja maaapinnale ulatuva tsentraalse lõõri kaudu. Sõltuvad magma omadustest, erinevad morfoloogiliselt väga palju. Klassikaline on kilpvulkaan (basaltne magnatism), tekib korduvate basaltsete laavavoolude tulemusena, lauge koonusjas mägi. Neid esineb palju Hawaiil
See avaldub kahel viisil. Tulenevalt vee suurest soojusmahtuvusest on vee temperatuuri tõstmiseks vajalik soojuse hulk suur. Suure veekoguse jahtumine on suhteliselt aeglane protsess, millest tulenevalt kindlustab suur veekogus meie kehas püsiva kehatemperatuuri säilimise. Enamgi väljendusrikkamalt tuleb vee termoregulatiivne roll esile seonduvalt higistamisega: iga keha pinnalt aurustunud gramm vett võimaldab vabaneda 0,58-st kilokalorist soojusest. Higistamine on ainus füsioloogiline mehhanism, mis annab võimaluse normaalselt temperatuuri säilitada keskkonnas, kus temperatuur on kõrgem kui inimkehal – troopilises kliimas või saunas. Eelkõige higi aurustumine võimaldab stabiliseerida kehatemperatuuri ja tänu sellele säilitada sooritusvõimet kehalisel tööl. Vajaliku koguse vett saab inimene peamiselt jookide ja toiduga, mida ta tarbib. Vett tekib inimese kehas ainevahetusprotsesside tulemusena. See veekogus on siiski võrdlemisi väike, ligikaudu 300 – 400 ml ööpäevas
väljalülitamise puksi kinni hoida. Sisse töötatud liigendid võivad kinni jääda, kui nad peavad töötama teises asendis. Siduri võlli laager võib olla vigastatud, kinni või puudub. Juhthülss võib olla kulunud või sellele on tekkinud teravad served. Siduri väljalülitamise kahvli tugi võib olla kulunud, kuiv või paindunud. Lahutusvõlli tugi kulunud, paindunud või katki. Siduri lahutushoob paindunud. Ülekande mehhanism välja löödud pragudega, liigendid kuivad või valesti reguleeritud. Tross kuiv, kare või määrdunud, kaitseümbris katki, tross pikenenud või valesti reguleeritud. Hüdraulika kaotab survet, pole tihe. Süsteemis on õhk. Voolik pehme või paisunud. Peasilindri kolvid on raskesti liikuvad või kinni. 6. Millised on auto siduri viis ülesannet? 1) On ette nähtud töötava mootori sujuvaks ühendamiseks jõuülekandega, 2) ja selle ajutiseks
Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 9 - intuitiivne ennustamine on täpsem, detailirohkem ja põhjendatum; - see võimaldab järjekindlalt ja loogiliselt intuitiivset ennustamist kontrollida; - võimaldab kasutada infotehnoloogia eeliseid (e-kirjad, küberkonverentsid jne). Puudused: - võtab liialt aega ja vajab ressursse, et olla põhimeetodiks; - puudub mehhanism vastastikku välistavate ja või konfliktsete tagajärgede avastamiseks (nt täistööhõive ja madal inflatsioon). Sellega tegeleb ristmõjude analüüs. [3] 1.2. Kiirendatud delfitehnika Kiireim delfitehnika on eksperdid ühe laua taha kokku kutsuda ja arutada nende lahkarvamuste põhjusi. Seda tuntakse kui kiirendatud delfitehnikat. Sel viisil on võimalus teemasid välja hääletada, õppida teineteise kogemustest ja jätkata hääletamist. Lõpuks jõutakse konsensuseni
Tajumehhanismid: · Tajuetalonid/stereotüübid - inimeste jagamine tüüpideks teatud tunnuste alusel (nt rahvus, vanus, amet jne. Kui oleme inimese ,,ära määranud", siis edaspidi märkame pigem seda, mis kinnitab meie liigitust. · Bipolaarsed konstruktsioonid - inimesed kasutavad alateadlikult 6-8 skaalat inimeste hindamiseks, näiteks intelligentne vs rumal, ilus vs inetu, siiras vs teeskleja jne. · Haloefekt - mehhanism, mil esmamulje või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. Kui eelnev kogemus on hea, siis kaldutakse selles inimeses märkama meeldivat. · Analoogiate kasutamine - teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 7. Väärtuste põhiolemus ja erinevad funktsioonid. Millest sõltub põhiväärtuste mõju? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates olukordades. Väärtuste funktsioonid:
sõltumatutest sündmustest Objektiivsed: ärritaja suhteline tugevus, erinevas olukorras mõjub iga ärritaja erinevalt, ärritaja suurus on suhteline (ämblike kartmine), uudsus, liikumine Subjektiivsed: sõltuvad inimesest endast vajadused, huvid (rasedus). Inimese vanus ja sugu on ka subjektiivsed tegurid. Meeleolu ja organismi seisund (läbi roosade prillide vaatamine) Tahtmatu tähelepanu mehhanism on seotud ka sünniga. Tahtlik tähelepanu ise suunan oma tähelepanu millelegi. Selle puhul on tahte hoidmine oluline, on seotud meie eesmärkidega, õppimise puhul on see eriti oluline. Iseloomustab: Sihikindlus:valime välja, millele tähelepanu pöörata Korraldatus: teadlikkus objektile tähelepanu suunamisel, kui kaua suudame hoida tähelepanu Püsivus: Tähelepanu omadused valivus (selektiivsus) valime välja objekti ise, millele tähelepanu pöörata
Koos evolutsiooniteooriga on rakuteooria praegu ühed tähtsamad üldistused bioloogias. Elu tekkis abiogeenselt nn. ürgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Elu tekke eeldused: • katalüütilised süsteemid (polüpeptiidid, polünukleotiidid) • autokatalüütilised süsteemid (polünukleotiidid) • isereplitseeruvad polümeerid (ilmselt RNA) • mehhanism, mille abil RNA suunaks valgusünteesi, s.o. geneetiline kood • molekulid, mis moodustaksid membraani (amfipaatsed molekulid - lipiidid), mis eraldaks keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mükoplasmad, ilma kestata bakterid, kes tavaliselt harrastavad parasiitset eluviisi taime või loomarakkudel. Nende diameeter võib olla 0.3 mikrom. ja nende genoom kodeerib ca 400 erinevat valku.
probleemid? Kõik, mis on säilinud keskaja laske- ja heitemasinatest on nende nimed üksikutes kroonikates. Joonised tulevad välja alles mitusada aastat hiljem ja ka nende usutavus on kahtluse all. Rääkimata sellest, mis oli mitusada aastat varem. Paljud allikad räägivad üksteisele vastu. 2. Vetruva puuvarva elastsusjõudu kasutavad masinad. (suur noolelaskja) Sisuliselt oli tegemist suuremõõtmeliste ambudega. Sellinne mehhanism oli kerge kasutada ka kitsastes oludes aga see ei olnud nii hävituslikku toimega kui teised tüübid. Seetõttu olid sellised relvad kasutusel edukalt kaitserajatistes. Võib leida mitmeid jälgi selle kohta, et need relvad olid kasutuses juba 13. saj.-il. Lasid need relvad kas suuri nooli aga hiljem väiksemaid kive. Eestis kasutamisse kohta andmed puuduvad ja selle kasutamine siin on vähetõenäoline 3. Köiekimpude väändejõul põhinevad laske ja heitamasinad. (onager, katapult)
KONTROLLTÖÖ: ONTOGENEES 1. Inimese viljastumine toimub munajuhas. 2. Naine on viljastumisvõimeline 4 päeva igas kuus, sest munarakk on viljastumisvõimeline 2 päeva ja seemnerakk on viljastamisvõimeline 2 päeva. 2+2=4. 3. Ovulatsioon toimub ~14-16 päeval peale menstruatsiooni algust, ühe korra kuus alates teismeliseast kuni menopausini. 4. Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. Folliikul toodab östrogeeni ja ei lase emakasse igasuguseid aineid ligi näiteks verd(paksendab emakaseina). 6. Kollakeha toodab hormoone (östrogeeni ja progesterooni) ja ei lase emaka limaskestal irduda. 7. Naissuguhormoonid tekitavad ja hoiavad emaka sisemise kihi paksust ja verevarustust, mis on ettevalmistuseks loote arengule. 8. Loode kasvab ja areneb emakas 9. Miks on abort äärmiselt taunitav? Abort on lubatud kuni 3. raseduskuuni. Selleks ajaks on aga lootel välja arenenud kõik organid ning tegu on "valmis lapsega" ehk tükkideks ...
2. seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie uskumus, et too ese seal seinal on kell, on juba tõene, kui ka mitte keegi kogu maailma ajaloos seda ei peaks verifitseerima. Ainuüksi omadus olla selles transtsendentses suhtes muudab tõeseks iga mõtte, millel see omadus o...
Siit järeldub: . Kui tekib tasakaal mõne aja pärast, väljendab see suhe reaktsiooni tasakaalukonstanti . Tõmmates paralleele Arrheniuse võrrandi ja reaktsiooni isokoori võrrandi vahele, saab kirjutada ning selgub, et ning järeldub, et päri- ja vastassuunaliste reaktsiooni aktiveerimisenergiate vahe on võrdne reaktsiooni soojusefektiga (E1-E2=U, mis on süsteemi alg- ja lõppoleku energiate vahe). - Katalüütiliste reaktsioonide mehhanism (koos tuletusega): Ensüüm(ferment)katalüüsi kineetika (koos tuletusega): Kui katalüsaatorita toimuvate reaktsioonide kiirus suureneb lähteaine kontsentratsiooni kasvades, siis ensümaatiliste reaktsioonide kiirus kasvab lähteaine konsentratsiooni kasvades teatud piirini (vmax). S-substraat, E-ensüüm (katalüsaator-ferment), P-produkt. Reaktsiooni alguses moodustub ensüüm-substraat (Michaelise) kompleks
1 KEHA JA VAIM Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Keha ja vaimu probleem. Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial. Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esime...
mees/naine) Kus me kasutame kvalitatiivseid meetodeid? Kui puudub selge teoreetiline taust. Miks? Kuidas? (Mida ja kui palju?) Sociability- on asju, millest ei räägita. Juhul, kui midagi on raske mõõta. Kui ühiskonnas on palju kiireid muutusi. Spetsiifilise puudega inimesed. Ilming, mille mehhanism (taust) on segane. Kui meid huvitab kellegi isiklik arvamus. Kui me uurime globaalseid teemasid. Kui meid huvitavad kirjaoskamatud inimesed. (nt. koolieelikud) Ankeet Esimese ankeedi võttis kasutusele 19. saj lõpul J. Stanley Hall. Algab pealkirjast- lühike ja konkreetne. Pealkirjale järgneb väike pöördumine (nt. Teie poole pöördub TTÜ
• Kangi tõstmine, sprint Glükolüüs/glükogenolüüs = glükolüütiline fosforüülimine - >anaeroobne • umbkaudu kuni 1,5 minutit • Aktiveeritakse lihases koheselt intensiivse kehalise pingutuse alguses. Glükolüüsil toodetakse üldkokkuvõttes rohkem ATPd kui PCr- süsteemiga, kuid väiksemate koguste kaupa (ATP/s) • Sünteesikoht? • Glükolüüsi väiksem võimsus väljendub liikumiskiiruse languses. • Ujumine, Aeroobne mehhanism = oksüdatiivne fosforüülimine • Pika ajaline • Mahtuvus on väga suur, suudab töötada kaua, ei tekita ainevahetusjääkide kuhjumist. • Mitokondris • Võimsus on väike. • Maraton 8) Südame- ja veresoonkonna ehitus: Südant ja veresoonkonda võib kujutada torust ringsüsteemina, millel on paremal ja vasakul poolel verele liikumisenergiat lisavad pumbad. Veresoonkond on kinnine ring, mis vahetab ümbritseva keskkonna ainet
Kordamisküsimused: Taju. Tähelepanu. Teadvus TAJU 1. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjelda tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine/ äratundmine integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) ...
Kui aga sööd kõhu täis poolenisti ja jood vett, tekib täiskõhutunne. See tehnika töötab aga siis, kui kõht on täiesti tühi. SÖÖMISE KUNST KAS ELADA SELLEKS, ET SÜÜA VÕI SÜÜA SELLEKS, ET ELADA? Õige toidukordade sagedus on ideaalkaalu saavutamise peamine eeldus. Ideaalne on süüa 5-6 toidukorda päevas.(Kui on tegemist ülekaaluga). Kui kaal on korras, piisab 2-3 korrast. Kui kaal on üle normi, toimib harva einestades järgnev mehhanism: kõht läheb söögiajaks väga tühjaks ja sööd automaatselt rohkem kui oli plaanitud. Mida suurem on kaloritehulk ühel toidukorral, seda kergem on organismil liigsetest kaloritest keharasva moodustada. Kuna keha toiduenergia ära- kasutamine on piiratud, jääb osa kilokaloreid üle, mis talletatakse rasvana. Ideaalne- 3 suurt toidukorda, mille vahel on 2 väikest snäkki hoida ära nälja teke- nii sööd ka põhitoidukorra ajal vähem
Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Seda hüpoteesi ongi tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Näiteks kui kaelkirjak sirutab üha oma kaela, et kõrgemalt lehti kätte saada, sünnivad tal pikema kaelaga pojad. Ka Darwin uskus, et omandatud tunnuste pärandumine on üheks evolutsiooni tõukejõuks: geneetilistest pärandumistest ei teatud tol ajal veel midagi. Lamarkism kui evolutsiooniline mehhanism on küll tänaseks ümber lükatud, kuid keskkonna põhjustatud muutused geenides võivad siiski päranduda. Samuti on näidatud epigeneetilisi mehhanisme, mis mõjutavad järglaste tunnuseid. Seetõttu ei saa lamarksismi pidada lõpuni vääraks. Liikide muutumise ideed kritiseeris tugevasti prantsuse loodusteadlane GEORGES CUVIER. Fossiilsetele leidudele tuginedes tõestas ta liikide väljasuremise ning see on ka Cuvieri teene evolutsiooniteooria arengus
On mitmeid meetodeid kuidas mõõta ioniseeriva kiirguse mõjul neeldunud doosi. Tavaliselt kasutatakse selleks dosimeetreid sisaldavaid dielektrilisi materjale, mis on võimelised salvestama neeldunud energia doosi. Hiljem saab neeldunud doosi maha lugeda, mõõtes termiliselt stimuleeritud luminestsentsi (TSL) või optiliselt stimuleeritud luminestsentsi (OSL) intensiivsust. Üldjuhul arvatakse, et kiiratud valguse hulk sõltub lineaarselt kiiritusdoosist. Protsessi aluseks on järgmine mehhanism. Kiirguse vastasmõju kristalliga põhjustab selle elektronide siirdumist kõrgema energia seisunditesse, juhtivustsooni, kus peale energeetilist relaksatsiooni nad võivad lõksustuda enamasti spetsiaalselt sisse viidud lisandiioonidel. Alumistes elektronidega täidetud seisundites, ehk valentstsoonis, jääb sellega ühest elektronist puudu ja tekib kvasiosake, mida nimetatakse auguks. Auk võib lõksustuda lisandioonidel nagu elektrongi. Kristalli kuumutamine
◦ainevahetus ◦termoregulatsioon ◦toime bronhinäärmetesse ega silelihastesse Suurtes annustes morfiinile omased (kõrval)toimed: ◦Valuvaigistav toime ◦Ravimisõltuvus ◦Kõhukinnisus Lastel ja kõrgemas eas patsientidel (> 65a) suurem tundlikkus!!! Koostoimete risk alkoholi, bensodiasepiinideja barbituraatidega Kasutatakse kuiva ja ebaproduktiivse köha vaigistamiseks. K. Vahenõmm 2018 2. Mitteopioidsed köhavaigistid: (okseladiin) köhavastase toime mehhanism. Mittenarkootilised köhavaigistid: • Glaucini hydrochloridum • Okseladiin • Pentoksüveriin • Libexin Toimivad tuimastavalt ülemiste hingamisteede retseptoritesse ja köhakeskusesse. Imenduvad hästi peroraalselt, toime saabub kiiresti ja kestab tunde. 3. Rögalahtistavad ained e. ekspektorandid - Mukolüütilised ained (broomheksiin, ambroksool, atsetüültsüsteiin, karbotsüsteiin, guaifenesiin), nende toimemehhanism, kasutamisnäidustused ja vastunäidustused
homogameetsed (ZZ). Mesilastel sugu seotud haploidsuse ja diploidsusega: isased haploidsed (16 krom), emased diploidsed (32 krom). 20. Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel imetajatel ja äädikakärbsel? Äädikakärbsel toimub isastel X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon, mille käigus võimendatakse transkriptsiooni taset X-lt. Imetajatel toimib vastupidine mehhanism: X-liiteliste geenide inaktivatsioon. Üks X on tihedamalt kokku pakitud ja seega transkriptsiooniliselt inaktiivne; nim Barri kehakeseks. See on tuumamembraani sisepinnale kinnitunud ning aktiveerub sugurakkude moodustumisel ( = oluline, et mõlemad X oleks sügoodi lõigustumisel ja embrüo varases staadiumis aktiivsed). See, kas inaktiveerub isalt või emalt saadud X, on erinevates rakkudes erinev. 21. Mitoosi- ja meioosikromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid.
.............................................................................................18 SPM SILINDRIKAAN..................................................................................................................18 SILINDRIKAANE TIHENDID.................................................................................................19 SPM KEREOSADE ÜHENDAMINE..........................................................................................20 SPM VÄNT – KEPS MEHHANISM............................................................................................21 KOLB........................................................................................................................................22 KOLVISÕRM............................................................................................................................24 KOLVIRÕNGAD.........................................................................................................
RETSEPTOR TÜROSIINKINAASID (RTK) JA RAS VALGUD Retseptor-türosiinkinaasid koosnevad transmembraansest retseptorist, millel on tsütoplasmasse ulatuv türosiinkinaasi domeen. Retseptor-türosiinkinaasid mängivad olulist rolli rakkude jagunemise, diferentsieerumise ja morfogeneesi reguleerimisel. Struktuur Ligandi siduvaks molekuliosaks on rakuväline domeen. See võib olla iseseisev üksus, mis on ülejäänud retseptoriga ühendatud disulfiidsidemega. Samasugune mehhanism esineb ka kahe retseptori sidumisel homo- või heterodimeeriks. Membraani läbiv osa koosneb ühest -heeliksist, rakusisene domeen täidab mitmeid regulatoorseid funktsioone ning on ka vastutav kinaasi aktiivsuse eest. Regulatsioon Ligandi sidumisega kaasneb: · Kahe monomeerse retseptorkinaasi dimeriseerumine või dimeeri stabiliseerumine. Selline mehhanism võimaldab rakuvälise signaali saamisel edastada keerulisi vastuseid.
Aktselerant- vara küpsev Retardant- hilja küpsev. Arnold Gesell- küpsemine ja areng on omavahel seotud. · Lapse huvid ja toimingud liiguvad mööda üha laienevaid ringe, hõlmates alguses vaid füüsilist mina, hiljem nii lapse materiaalset kui sotsiaalset keskkonda. 2. Arengutegurid. Ajalooliselt võib välja tuua 4 põhiprobleeemi, millede üle psühholoogid vaidlevad. 1. Keskkond või pärilikkus? 2. Pidev või hüppeline areng? 3. Organism või mehhanism? 4. Kas lapsed oma loomult on head või halvad? 1. Pärilikkus või keskkond? Arengu põhiküsimus- pärilikkuse ja keskkonna mõju vahekord (loomuse ja kasvatuse vahekord) · Kas me võime omistada käitumise põhjused o keskkonnale- vanematele, perekonnale, koolile, toitumisele jne. või o pärilikkusele, millel põhineb indiviidi geneetiline loomus? Põhiküsimuseks on sama loomuse või kasvatuse küsimus.
reaktsioon. Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Bioloogiline evolutsioon - bioevolutsioon, elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) - mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. bioloogiline kell - mehhanism, mis reguleerib eelkõige organismi elutalitluste ööpäevarütmi. Bioloogiline surm - organismi (ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - riikidevaheline leping bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja loodusvarade säästlikuks kasutamiseks; allkirjastatud 178 riigi esindajate poolt 1992. a. Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna ja arengukonverentsil.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel
organismide asumisel uude keskkonda. Lõhestav valik seisneb kahe või enam keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Lõhestav valik toimub juhul, kui liigi leviala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võivad varieeruda temperatuur, niiskus ja teised füüsikalised tingimused. Samuti võivad leviala erinevates piirkondades kujuneda erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega. Loodusliku valiku kõikidel vormidel on sama mehhanism: isenditeebavõrdse paljunemise tagajärjel kujunevad ja jäävad püsima organismirühmadele kasulikud tunnused- kohastumused. Kohastumine On teada, et organismide ehitus ja elutegevus vastavad neid ümbritseva keskkonna tingimustele. Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes.
Armastuse müsteerium omandab mõnevõrra selgemad piirjooned, kui teada, millised ained ajus põhjustavad iha, mis panevad romantiliselt armuma ja mis tekitavad kiindumust. Seda tehakse kindlaks lihtsalt: sa lebad skanneris, mis kujutab endast plastmassist toru ning ulatub su taljest pisut üle pea. Torus on hämar, sul on veidi vaba ruumi ja su silmade ees on kaldus peegel. Sealt näed sa pilte ja numbreid. Pildil on TEMA su armsam, kellesse oled meeletult, lootusetult ja sõgedalt armunud. Sa näed teda 30 sekundi jooksul ja samal ajal salvestab skanner vere liikumise erinevates ajupiirkondades. Siis rahustatakse sind maha, näidates mõnd mõttetult suurt arvu ja paludes sellest seitse numbrit tagasi lugeda. Ja nii mitu korda järjest. Pärast sind tehakse seda järgmistega ka nemad on meeletult armunud. Selliseid aju-uuringuid eri tüüpi ja eri sugu õnnelikult armunud inimestega on teinud teiste seas USA antropoloog Helen Fisher. Ta on ka a...
Loo Keskkool Perestroikast kuni iseseisvumiseni Ajaloo uurimistöö Autor: Liivi Tobbi Juhendaja: Piret Parve Loo 2008 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................3 I Ülemnõukogu.................................................................4 II Rahvaliikumised.............................................................7 III Augustiputs.................................................................9 IV Iseseisvuse kuulutamine..................................................11 Kokkuvõte......................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 Lisad.............................................................................16 ...
0,156%. Lihtainena esineb deuteerium äärmiselt väikestes kogudes. See on omadustelt diprootiumi H2 9 sarnane gaas valemiga 2H2 või D2. Deuteeriumi levinuim ühend universumis on ühend tavalise 1H aatomiga ehk 2H 1H või DH. Triitiutium Looduses esineb triitiumi väga väikestes kogustes. Ta tekib enamasti atmosfääri ülakihtides kosmilise kiirguse mõju tõttu atmosfääris leiduvatele gaasidele. Levinuim triitiumi tekke mehhanism toimib, kui lämmastiku molekulid on avatud kosmilisele neutronivoole. Saades juurde ühe neutroni, laguneb lämmastiku tuum süsiniku ja triitiumi tuumaks. Triitiumi lühike poolestusaeg (12,32 aastat) ei võimalda looduslike varude kogunemist. 2.4 Molekulaarne vesinik Vesinik moodustab kaheaatomilised lihtaine molekulid. Füüsikalised omadused Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas, väikseima molekulmassiga kõigist gaasidest
hind, tasu tööjõu kasutamise eest), kasum (tasu riski eest), honorar (vabakutselised saavad) Majandussüsteem Koosneb: 1) KÄITUMISEST (mis on kellelgi olemas, mida hindab ehk väärtustab). Oleneb: majanduslik valik ehk otsustus (milliseid vajadusi mil määral rahuldada) 2) OLEMASOLEVATEST RESSURSSIDEST Tulud tulevad riigilõivudest, maksudest Meie ühiskonnas domneerivad vajadused: kinnisvara, suured majad, rahuldati omandivajadust. Majandussüsteem on mehhanism, mis ühendab kõiki tootmis-tegureid (ressursse) ning arusaamu majandamise põhimõtetest. Majandussüsteemi tüübi määrab poliitiline otsus (nt taasiseseisvumisel otsustati käsumajanduselt minne üle turumajandusele) Majandussubjektiks võin olla indiviid, ettevõte (firma) või riik. Riigi kui majandussubjekti valik onpoliitilinr otsus (milliseid sotsiaalseid vajadusi rahuldada, mis jätta indiviidi enda kanda) Vajaduste hierarhia:
enne elu teket valitsesid. Teadlased on ühel arvamusel küll selles, et elu tekkis abiogeenselt nn. ürgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Ettekujutus kaasaegsetest organismidest lubab oletada, et elu tekkele pidid eelnema (või sellega kaasnema) järgmised sündmused: pidid olnud moodustunud polümeerid (RNA) mis olid võimelised isereplitseeruma. pidi tekkinud olema mehhanism, mille abil RNA suunas valgusünteesi (geneetiline kood). Kuna geneetiline kood on praktiliselt ühesugune kõigil organismidel, pidi ta kinnistuma evolutsiooni väga varajasel etapil. pidid olema tekkinud molekulid, (lipiidid) mis moodustavad membraani ja eraldama muust keskkonnast isereplitseeruva valkude ja RNA segu. Praegu eksisteerivatest organismidest on lihtsaimad mükoplasmad, ilma kestata bakterid, kes
toimuvad temperatuuri muutused mõjutama naabersfääre - troposfääri ja mesosfääri , mis omakorda võib kaasa tuua muutusi kliimaprotsessides. E.Kyrö(1993) sõnul jõuti 1960 ndatel aastatel järeldusele, et kui toimuksid vaid Chapmani reaktsioonid , oleks osoonikiht 50-60% tihedam kui ta pikkaajaliste vaatluste põhjl tegelikult on. Uurijad olid veendunud, et esineb veel mingi täiendav osooni hävimise mehhanism. M. Chanini (1993) andmei väideti, et vesinik ja selle oksiidid toimivad osooni hävimisel katalüsaatoritena. Kuni 80% osoonikihi lagunemisest toimub katalüsaatorite kaasabil. X + O3 -> XO + O2 (5) XO + O -> X + O2 X- H või OH (6) kokku O + O3 -> O2 + O2 (7) Kuna reaktsioonis 6 moodustub katalüsaator X üha uuesti võib üha uute osoonimolekulide hävimise protsess alata tuhandeid või isegi sadu tuhandeid kordi järjest. Protsess kestab seni, kuni
vereplasma ööpäevas umbes 60 korda. Niisiis tekib inimese neerudes ööpäevas 160 180 liitrit esmasuriini. Põide aga koguneb ja eritatakse sealt keskmiselt ainult 1,5 liitrit lõplikku uriini. Kuhu jääb ülejäänud osa? Ülejäänud osa imendub ehk resorbeerub neerutorukestest tagasi torukesi ümbritsevasse neerukoesse ja sealt veresoontesse, mis tiheda võrgustikuna ümbritsevad neerutorukesi. Neerutorukestes toimib ka kolmas uriini moodustumise mehhanism, nimelt ainete lisandumine läbi torukeste seinte uriini ehk sekretsioon. Näiteks sekreteeritakse kusiainet, H+- ja K+-ioone, orgaanilisi happeid, aga ka organismi viidud antibiootikume, sulfoonamiide, barbituraate (liik uinuteid), diureetikume (uriini teket ja väljutust stimuleerivad ained). Uriiniga väljutatakse üksnes niipalju vett ja ainete ioone ning mineraalsooli, kui on vajalik organismi sisekeskkonna püsivuse tagamiseks. Ainete resorptsioon algab juba torukeste süsteemi alguses, s
Telg, võll, laagerdused, (lülitatavad ja mittelülitatavad) sidurid. Mis on telje ja võlli vahe? Tuua näiteid võllidest ja telgedest (nende rakendusest). Telg võib olla nii paigalseisev või pöörlev, võll tavaliselt ainult pöörlev. Telg ei kanna üle pöördemomenti, aga võll kannab. Telg vaguni telg. Võll käigukasti võll. (sorry ma siiski ei õpi seda asja ja olen suht sooda!) Mida nimetatakse ülekandeks? Nimetada põhilised ülekannete tüübid. Ülekanne = Mehhanism mille vahendusel toimub energia ülekandmine masinas. Hõ(õ)rdumisega (liikumine kantakse vedavalt elemendilt veetavale hõõrdejõu abil, võimalik pöörlemiskiiruse sujuv muutumine - rihmülekanne) ja hambumisega (kantakse hambumise abil kettülekanne, hammasülekanne) ülekanded. Mis on laagrite põhiülesandeks masinates? Toetavad masinate liikuvaid osi ja juhivad masinaelementide liikumist (mis võib olla pöörlev või kulgev) Milleks kasutatakse sidurit masinates?
Sademeosakeste suurus. Kolloid ja kristalsed suspensioonid- suurust mõjutavad tegurid Vaja suuremaid sademeosakesi, sest siis on sade kergemini filtreeritav, puhtam. Osakeste suurus: <0,45 um kolloidosake, >0,45 om kristalne osake Kolloidne suspensioon- osakesed silmale nähtamatud, ei setti, keeruline filtreerida; kristalne suspensioon- suured osakesed, 0,1mm või suuremad, settivad ise, kerge filtreerida. Sademete moodustamise mehhanism. Tingimused, mis määravad sademeosakeste suurused- Sadenemine saab alguse üleküllastunud lahuses osakeste ühinmisest kristallide algidudeks. Sademed võivad eralduda kristalliliste või koaguleerunud kolloidsete e amorfsete sademetena. Erineva iseloomuga sademete teket seletatakse tekkivate mikrokristallide erineva pindpinevusega lahuses. Sadestamine toimub lahjadest lahustest. Sadestaise puhul on ideaaliks jämekristalliline lisanditest vaba ade, mims on hästi pestav ja filtreeritav.
Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit. Terve süsteem pöörab end tugiplaadil või ülemisel tugilaagril (MK-paigalduskomplekt) ja alumise õõtshargi kuulliigendil. Tulemusena toimub rataste pööramine. 1.3 Vedrustuse ülesanded ja töötamine Vedrustussüsteem on mehhanism, mis ühendab rattaid sõiduki raami või kerega. Vedrustussüsteem kannab sõiduki koormust (massi) ühtlaselt üle maapinnale (teele) ja leevendab teekonaruste poolt tekitatud sõidukikere kõikumisi, parandab sõidumugavust ning tagab kontrolli sõiduki üle. Olenemata sellest, kas tegemist on keerd-, kummi-, leht-, õhk- või torsioonvedrudega, on just vedrud need, mis üksi kannavad sõiduki raskust ja hoiavad õiget kõrgust sõiduki ja teepinna vahel
Matemaatiline piirväärtus 52 alluvat. Mida surem on alluvate kompetentsus, seda suurem saab olla juhtimisulatus. Mida laiem juhtimisulatus, seda vähem on ettevõttes juhtimistasandeid ja vastupidi. Juhtimistasand on võimuastmestiku samal astmel olevate juhtimise ametikohtade kogum. 5. Kirjelda Graiciunase valemi loogikat? Seal valemis tähendab N vahetute alluvate arvu. 6. Mis on äriühingute valitsemine? Äriühingute valitsemine on võimu teostamise mehhanism, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende 7. Kuidas on äriühingute valitsemine ja juhtimine omavahel seotud? 1.Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kavandamine Organiseerimine Kontrollimine - Eestvedamine 2.Kirjeldage Demingi ringi/tsükli loogikat Pideneva paranemise tsükkel. 1) Planeeri (arengukavad,tööplaanid) 2)Teosta (tegevused eesmärkideni jõudmiseks)
asendisse, et vältida selle ümberminekut ja kütuse väljvoolamist paagist. raserfsaerfaesfes- 10 - 10 2011 - 10 - - 10 -- · Ärge kunagi puudutage ketti kui mootor töötab ja olge selles suhtes tähelepanelikud ka siis, kui mootor on seisatud, sest mootorsae hambad vivad tekitada likehaavu. · Hoidke sae käepidemed puhtad ja kuivad. · Ärge kunagi kasutage saagi, mille ketiseiskamise mehhanism (ketipidur) on rikkis. Ärge puudutage ketti, ka siis mitte kui see ei liigu, aga mootor töötab. Veenduge, et nnetuse korral olete kuuldekauguses. Üksildases paigas töötamisel peab käepärast olema esmaabi kastike ja keegi peab teadma teie asukohta. · Töötamisel hoidke käepärast tulekustutit, juhuks kui peaks puhkema tulekahju. · Ärge töötage ebasoodsates ilmastikutingimustes (vihm,tuul, udu jne.). Halva ilmaga
1. Prootoni eemaldamine His poolt NAD+ riboosilt 2. NAD+ riboosi poolt prootoni eemaldamine Ser48-lt , 3. Ser48 poolt prootoni eemaldamine substraadiks olevalt alkoholilt. Järgnevalt osutub võimalikuks substraadi koosseisust hüdriidioni sidumine nikotiinamiidi tsükliga, tekivad NADH ja aldehüüd. Järgnevalt vabanevad produktid aktiivtsentrist ja His51 deprotoneerub, millega on taastatud ensüümi esialgne olek ja katalüütiline tsükkel saab korduda. ADH katalüütiline mehhanism sisaldab seega üleminekuoleku stabilisatsiooni (eriti hapniku aatomil tekkiva negatiivse laengu stabilisatsiooni ) ja aluselis-happelist katalüüsi. Samuti on tähelepanuväärne, kui suures ulatuses võivad muutuda teatud rühmade pKa väärtused sõltuvalt spetsiifilisest keskkonnast. Vitamiin B2 (riboflaviin) Riboflaviin on prekursoriks flaviinkoensüümidele FMN ja FAD. Flaviinid on kollase värvusega, valguse toimel kiiresti lagunevad ühendid. Riboflaviini defitsiiti meie
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
käitumiskeskkonnad on individuaalsed Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? -- Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) kuna kogeme maailma liigiomaste meeleorganitega. Sellised erinevused on bioloogilised <- Keskkonna kogemine on igasuguse eluvormi vältimatu omadus, elu on bioloogiline nähtus -> Sel juhul oleks käitumine bioloogia teema * Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Ja mis seda teist mehhanismi eristab? ... Vajaliku mõtte leiame ajaloost: Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine ... (Hobhouse, 1901, lk. 396) Siit tulenevalt: Psüühika on elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm, kelle sihipärane enesele kui tervikule kahjulikke keskkonna mõjusid ennetav käitumine põhineb individuaalsel kogemusel. Psüühika saab jaotada osadeks:
eriti selle ülesande täitmisele. Meeskonnas domineerib üksteise toetamine ning sõltumine teistest liikmetest, mitte omavaheline võistlemine. Meeskonnas ei vastuta töötaja ainult oma peamise töökohustuse täitmise eest, vaid kogu meeskonna tulemuste eest. Seda nim. lõpptulemusele orienteerituseks. 50.Selgitage mõistet konformism. Sõnastage näide. Konformism (mugandumine) on sotsiaalse kontrolli toimimise seesmine mehhanism. Konformism on allumine grupi survele. Selle tulemusena võivad grupi liikmed minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest. 51.Selgitage kaasava juhtimise olemust. Sõnastage näide Kaasav juhtimine on juhtimispraktika, mis on oluline meie meeskondades, organisatsioonides kui ka perekonnas. See lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline tuua inimesed kokku: kui inimeste vahel sünnib dialoog, võtavad inimesed vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 52
Psühholingvistid väidavad, et kakskeelsus ei ole kahjulik, kakskeelne laps paneb keelt paremini tähele ja kakskeelne inimene vananeb aeglasemalt. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses. 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Metafoor on kognitiivne mehhanism (kontseptuaalne projektsioon), milles üks kogemuslik valdkond on osaliselt projitseeritud teisele valdkonnale, nii et teine valdkond mõistetakse osaliselt esimese kaudu. 26. Langackeri kognitiivne grammatika. Skemaatiline grammatika - asi, suhe, protsess ning trajektoor ja protsess 27. Psühholingvistika uurimisvaldkond ja meetodid. Psühholingvistika uurib keele omandamist, mõistmist ja produktsiooni. Psühholingvistika meetodid:korpusuuringud (lapskeele uuringud) ja
13 Hammaslattsüsteemi eelised on lihtne konstruktsioon, mis tähendab, et seda on odav toota. Väike hõõrdumine ja minimaalsed lõtkud. Roolivardad saab kinnitada otse roolilati külge, mistõttu puudub vajadus lisahoobade järele. Roolikarp: Roolikarbiga süsteemi kasutatakse ennekõike vanematel autodel. Tänapäeval on selline roolisüsteem kasutusel maasturitel, traktoritel ja eritehnikal. Mehhanism koosneb tigurattast ja hammassektorist. Tiguratas enda pöörlemise teel liigutab hammassektorit, mis omakorda muuda sirgjoonelise liikumise pöördliikumiseks, mis kandub edasi roolisüsteemi hoobadele. Sele 6. Roolikarp (autori foto) Roolikarbi eelised: Suudab üle kanda suuremaid jõude, saab kasutada jäikade sildade puhul, võimaldab suuremat rataste pöördenurka.
seade (seadme) omavahel ühendatud seadiste või plokkide kogum. Elektri-, vahel mõnikord. Tule mind vahel vaatama kliima-, kütteseade vahest võib-olla. Tüdruk on vahest ära seadis konstruktsioonilt terviklik, kuid eksinud iseseisvalt mittekasutatav seadme, masina vast alles, nüüdsama. Vastsündinu. Vast või aparaadi osa. Pooljuhtseadis valminud maja. Oled sina vast imelik! seadeldis (ei ole termin) mehhanism, masinavärk, kaadervärk viimane praegu viimasena esinev. Viimased koolitunnid side (side) ühenduse pidamise viis. Peab viimne absoluutselt viimane. Viimne tund sidet, lõi side. Otse-, tagasi-, kaug-, silm-, on kätte jõudnud. Viimsel teekonnal telefon-, satelliit-, elekterside side (sideme) sidumisvahend; suhe. väärikas auväärne, soliidne, kombekas. Kaela-, sääre-, marliside
aastaaruandes palramendile. Sotsiaalne mobiilsus: liikumine erinevate elukutsete vahel, ühiskonna positsioonihierarhias. Kapitali liigid: sotsiaalne ja sümboolne Liibüa: Humanitaarinventsioon, et kaista riigi elanikke diktatuurse valitseja eest. Valitsemine on tegevus, mille eesmärgiks on loengus räägitu põhjal: poliitikate koordineerimine demokraatlikust konkurentsist tulenevate ebakõlade ühtlustamiseks pakkuda mehhanism prioriteetide määratlemiseks poliitika tulemuslikkuse jälgimine ning tagasisidestamine Millised järgnevalt väljatoodud näidetest on riigitõrked? poliitikute võimuiha, mis paneb nad silmas pidama tagasivalimist, mitte üldist huvi kriitilised kodanikud, kes umbusaldavad riigisektoris toimuvat Millised järgnevatest on turutõrked? majanduse tsüklilisus tähendab turu ebastabiilsust ning seega paratamatu ebaadekvaatsuse vahendite kasutamises
Kui kogu maailm oleks suunatud oma eeldustega töödele saaksime vähemalt poole rohkem tööd tehtud. :) Robert S. Woodworth - dünaamiline ps.,(dynamic psychology) miks tehakse, seda mida tehakse?, (the internal variables that motivate organism to act) motivatsiooni käitumise valem: S-Organism-R - kohanemiskäitumine aktiv, kui tekib vajadus. Ps kui eklektiline teadus, käitumise selgitamine erinevate teooriate kaudu Mehhanism (carri adaptive act) kohanemiskäitumise mustrid; m aktiveerub, kui tekib vajadus Edward Lee Thorndike - Connectionism - theory of learning because of its concer with the neural bonds or connections that associate sesnse impressions and impulses to action õppimine samm-sammult. automaatselt. I õppimise teooria. harjutamise assotsiatsiooni sagedus: mida sagedamini assotsiatsioonid esinesid, seda tugevamaks muutusid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
