koheldi sajandeid kui orje, kelle elu polnud midagi väärt. Siiski suutsid nad võidelda teiste vihaga ja kitsarinnalisusega ning kehtestada end kui võrdväärsetena europiididega. Tänapäeval püsivad küll teatud eelarvamused, afro-ameeriklaste suhtes, kuid neid sallitakse rohkem kui vanal ajal. Sooline diskrimineerimine on argipäevane teema, mis on tingitud ühiskonna piirangutest õrnemale soole. Aegade algusest on naised olnud kodupidajad samal ajal kui mehed käisid mööda maailma seiklemas ja raha teenimas. Kui kord tärkas naistel mõte, et ka neil peaks olema õigus käia valimas ning teha tööd, siis mehed ainult naersid selle idee peale ja käskisid neil kööki süüa tegema minna. Tol ajal ei olnud probleemis süüdi viha naiste vastu, vaid pigem viha mõtte vastu, et naine võiks olla iseseisev ning mehest sõltumatu. Maya Angelou ütles kunagi, et mehed vihkavad seda, mida nad ei tunne, ning mida nad ei tunne on haritud naised
peaaegu kolm korda suurem. Rahaühik- euro KAART SÜMBOLID Vasakult esimene pilt on Kreeka lipp, teine on vapp ja kolmas on rahvuslind (kivikakk). Kreeka hümn on Ýmnos eis tin Eleftherían RAHVASTIK Rahvaarv- 10 768 477 (juuli 2017 est.). Võrreldes Kreeka rahvaarvu (2017) ja Eesti rahvaarvu (2017), siis on Kreeka rahvaarv Eesti omast 12,2% suurem. Rahvaarvu kasv- -1.01 inimest / 1000 elanikku (2010). Meeste ja naiste osakaal rahvastikus- Sünnil 1,06 mehed / naised (2008). Alla 15 1,06 mehed / naised. 15-64 aastat 1,00 mehed / naised. 65 aastat ja üle selle 0,78 meessoost / naissoost. VANUSELINE STRUKTUUR VANUSELINE STRUKTUUR RAHVASTIK Ema keskmine vanus esimese lapse sünnitamisel- 29.8 aastat (2014 est.). Kui seda Eestiga võrrelda, siis Kreekas ema keskmine vanus esimese lapse sünnitamisel on veidi vanem kui Eestis. Summaarne sündimuskordaja- See tähendab seda, et Eestis on summaarne sündimuskordaja suurem kui Kreekas. Kreekas on see 1.33 ja Eestis 1.58.
Mees peab oskama mitte ainult lahendada probleeme füüsiliselt vaid ka sõnaliselt- nn mehelikkus ja „õige“ mees. Erinevus arvutitaga istuva mehe ja boksiväljakul võitleva mehe vahel. Mõlema võimu ühendamiseks hakati looma kultuurseid praktikaid. Skaudiliikumine, sõjaväed, massiline kehakultuuri buum. „Meestest tõelised mehed teha.“ Heterostereotüübid suhtuvad teistesse stereotüüpidesse rassistliku suhtumisega. Ühiskonna ja indiviidi võiduks oleks see kui inimesed ei vaataks seda, et kes millist mehelikkust konkreetselt esitab vaid seda, et kui terve, haritud, töövõimeline ja enda eluga rahul on inimene. 2 peatükk- naiselikkus, mehelikkus ja seksuaalsus talupojakultuuris o Pole olemas maailmas ühtset ja kõikjal kehtivat arusaama „õige“- st mehelikkusest ja
postiteenused sekundaarsesse sektorisse. Ülesande nr 1 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tule- tule- anne sooritus eesti vene noor- neiud muse muse % keeles keeles mehed % % 1. 2 61,29 61,11 63,72 63,14 59,72 19,3 47,7 2. (osaülesanne 2) Vastake küsimusele diagrammi põhjal. Tooge välja ja põhjendage kahte muutust Suurbritannia majanduse struktuuris. Ainult muutuse nimetamine punkte ei andnud. Üks õigesti põhjendatud
Kuidas kajastub muistete kreeklaste maailmapilt olümpiamängude pidamises? Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika-, poeesia-, draama- ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Spordivõistlustest võtsid osa ainult mehed ja poisid. Võisteldi erineva pikkusega jooksudes. Kõige tähtsamaks peeti kõige lühemat. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõitlus ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, kettaheitest, odaviskest, jooksust ja maadlusest. Poisid võistlesid omaette vanuseklassis. Rusikavõistlusel oli osalejateks kaks meest ja kakeldi seal kuni surmani. Võitlesid nad paljaste kätega, lisa abivahendeid ei olnud.
Esimene küsimus- Kas sa sööd seeni? Viieteist vastajatest söövad seeni tihti 26% ehk 4 inimest ja 20% ehk 3 inimest ütlesid et söövad väga harva ja üle jäänud ei söö üldse ehk 54%.Kõige huvitavam olid see et sõid seeni kõige vanemad inimesed küsitlejatest. Teine küsimus- Kui tihti käid seenel? Viieteist vastajatest käib seenel tihti 6 inimest ülejäänud 9 inimest ei käi seenel üldse.6 korda100 jagatud 15võrdub 40%.Selgus,et naised käivad rohkem seenel kui mehed. Kolmas küsimus-Milliseid seened meeldivad kas praetud, morineeritud või kupatatud? Küsimusele vastasid 7 inimest neist 5 ehk 71%vastasid meeldivad ainult praetud seened ja 2 ütlesid ,et neile meeldivad morineeritud ja kupatatud. Selgus ,et 3 inimest pole kunagi proovinud kupatatud seeni. Neljas küsimus- Milliseid mürgiseid seeni sa tead ,ütle vähemalt 3? 7 küsitletud naisest vastasid 5 punane kärbseseen, roheline kärbseseen ja valge kärbseseen. 1
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" See on "tundmatu sõduri" jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt. I Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, "tundmatu sõdur" Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad
Tolle aja demokraatia erines tänapäevasest, sest kodanikud said ise riigi valitsemises kaasa lüüa, tänapäeval rahvas valib endale esindajad, kes on võimul. Tundub küll hea valitsemisviis, kuid see on petlik, sest kodanike hulka kuulusid Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, nii et ülejäänud rahvas oma soove avaldada ei saanud. Seega arvan, et see ei olnud siiski kõigi jaoks hea, sest naised ja mittekodanikest mehed ei saanud oma arvamust avaldada. Plussideks loeksin veel selle, et rahvakoosolek toimus tihti, iga kümne päeva tagant, ja igaüks võis seal oma ettepanekuid esitada. Samuti selle, et vanematele kodanikele maksti palka, mis ei olnud tohutult suur, et tekiks suur ebavõrdsus, vaid piisav, et mehed saaksid ära elada ja tegeleda ka riigiasjadega. Kuid see, et riigiametnikud määrati liisu teel, minu arvates hea ei olnud- võis juhtuda see, et tähtsatele kohtadele asusid ebakompetentsed mehed
,,Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistunud."(Napoleon) Inimloomus on alati olnud võitlushimuline, kuid kummal on suurem hirm kaotuse ees, kas meestel või naistel? Mina arvan, et meestel, sest neil on suurem vajadus sookaaslaste seas esile tõusta. Nad tahavad olla edukad ja parimad kõigis ettevõtmistes. Seetõttu on neil tihti ka suuremad kaotused ja ebaõnnestumised. Ehkki naised on depressiooni suhtes kaks korda vastuvõtlikumad kui mehed, kannatavad viimased just neli korda tõenäolisemalt kõige hullema tagajärje all- enesetapp. Suure depressiooni ajal 1930. aastatel ja praegu on enesetappude protsend tõusnud väga kõrgele. Eesti-Rootsi suitsidoloogia instituudi juhataja Airi Värniku sõnul on 80% enesetapu sooritanuist tööealised mehed. Töötuna tuntakse end kasutult ning endalt elu võtmine näib lihtsaim viis probleemist vabanemiseks. Ehhki naised
arvama. Paljud ei saa aru, et meie kõik elame ühes riigis ja peame teine teist audtama. Statistika järgi 60% eestlastest ei tahaks, et kooliklassid koosneksid pooleli mitte eestlasest. 52% maaelanikutest ei tahaks näha premier-ministrina vene poliitikut. See fakt ütleb meile sellest, et suhtlemine venelastesse eriti ei muutu. Venelaste ja eestlaste vahel on alati olnud pingulised suhted, mida iga venelane tunneb oma elus. On veel suuremaks probleemiks - sooline ebavõrdsus. Naised ja mehed moodustavad igas ühiskonnas kaks kõige suuremat sotsiaalset rühma, mis erinevad teineteisest elutingimuste, staatuse, kogemuste ja vajaduste poolest. Naised ja mehed on erinevad, aga võrdsed. Põhiliseks probleemiks peetakse seda, et on stereotüübid, mis ütlevad, et naised midagi teevad halvemini kui mehed, kuigi tihti see ei ole nii. Statistikaandmed: Eesti tööturul esineb Euroopa Liidu liikmesriikidest suurim sooline lõhe naiste ja meeste keskmistes palkades, ulatudes ligi 30 %-ni
Rahvaarv: 4203200 (juuli 2009 est.) Vanus struktuur: 0-14 aastat: 20,9% (isas 454571 / naissoost 424.022) 15-64 aastat: 67,1% (mehed 1411336/female 1409760) 65-aastased ja vanemad: 12% (mehed 224850/female 278661) (2009 est.) Keskmine vanus: Kokku: 35 aastat meessoost: 34.2 aastat emased: 35,7 aastat (2008 est.) Rahvastiku kasvu määr: 1.12% (2009 est.) Sünni-määr: 14,33 sünde 1000 rahvastikust (2008 est.) Death rate: 7,77 surmade 1000 rahvastikust (2008 est.) Rändesaldo määr: 4,71 migrant (s) / 1000 rahvastikust (2009 est.) Linnastumine: Linnaelanikkond: 61% kogu elanikkonnast (2008) määr linnastumine: 2,2% aastas muutus (2005-2010) Sugu suhe: Sünnijärgne: 1,07 meessoost (id) / naissoost Alla 15 aastat: 1,07 meessoost (id) / naissoost 15-64 aastat: 1 meessoost (id) / naissoost 65 aastat ja üle selle: 0,81 meessoost (id) / naissoost kogurahvastikust: 0,99 meessoost (id) / naissoost (2009 est.) Imikute suremus: Kokku: 5.05 surmajuhtumit 1...
Praktilise töö aruanne psühholoogias ,,Alkoholireklaamid" Vaatlus Nimi: Klass: Hüpotees: Toetudes sellele, mida olen varem märganud reklaamides võiksin oletada, et, enamasti esineb alkoholireklaamis mehed ja keskealised. Harva esineb ka reklaamis naisi ning nad ei ole kunagi nö. loo kangelased. Oletan, et eklaamitakse enamasti kangemat alkoholi. Vaatlusobjektid: Oma vaatluse käigus vaatlen alkoholireklaame televiisoris. Vaaltuskoht: Oma vaatlus kohaks valin alkoholireklaamid kanal 2's ja TV3's. Vaatlusaeg: Oma vaatlust viin läbi 10.01 2011 17.01 2011. Vaatlusekirjeldus: Vaatluse käigus teen märkmeid reklaami kohta pöörates tähelepanu enamasti soole, vanusele ja alkoholitüübile
Will Smith Referaat Tegija: Rasmus Roos Juhendaja: Mariana Kellner Sissejuhatus Will Smith, sünninimega Willard Christopher Smith Jr., sündis külmutusfirma asutaja peres teise lapsena. Ta on sündinud 25.09.1968 Philadelphia, Pennsylvania, USA. Kaheksakümnendate teisel poolel astus ta avalikkuse ette muusikuna koos DJ Jazzy Jeff'iga. Smithi lavanimeks oli sel ajal "The Fresh Prince". Sõna Prince panid talle hüüdnimeks lapsepõlvesõbrad, kuna tal õnnestus alati pahandustest puhtana välja tulla. 1992. aastal alustas ta filminäitleja karjääri filmis"Where the Day Takes You". Koos Martin Lawrence'ga suutis ta saada suurema tuntuse filmis "Pahad poisid". Kuid erilist tähelepanu peaks pöörama hoopis tema järgmisele filmile - "Iseseisvuspäev" see on 2004. aasta oktoobri seisuga Maailma kõigi aegade kassaedetabelis 11. kohal ning just tänu sellele filmile paljud Will Smithi tunnevadki. Li...
Eesti ajaloo kujutamine ,,Puhastuses" Ajalugu seob rahvust ja rahvust. Ajalooga käivad käsikäes mälestused, mõned rõõmsad, teised mitte nii rõõmsad. Kuidas kellelegi. ,,Puhastus" rääkis loo ühe riigi ajaloost, mis osutus väga kurvaks ja traagiliseks. Tihtipeale kuulevad lapsed oma vanavanemate või vanemate käest lõbusaid lugusid oma kunagistest sõpradest ja pioneerilaagri ajast. Halvad mälestused surutakse alla ja pigem ei räägita neist. ,,Puhastus" jutustas loo läbi naise silmade ja kogemuste ning avas nii mõnegi noore silmad Eesti ajaloo suhtes. Noored said teada, kui palju pidid toona elanud inimesed kannatama. Sofi Oksaneni raamat toob välja naiste kannatused ja läbielamised, sest peategelaseks osutub naine. Vene võimu all olles kannatasid naised kohati rohkem, kui mehed. Naised elasid pidevas kartuses, et neid võidakse vägistada, peksta või Siberisse saata. Meestel oli mõneti kergem, kuna neil pu...
juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Pharos teenis ühtaegu nii dekoratiivset kui ka praktilist eesmärki Ülerõivana kanti kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Pealisrõivana kanti ka meeste himationi. See mähiti ümber keha ja vajadusel kaeti ka pea. Himation oli tavaliselt villane ja tumedam kui alusriietus, harilikult lambavalge RIIETUS MEHED Meeste rõivastusesemeteks olid eksomis, kitoon, himation ja hlamis. Algne rõivas eksomis oli nelinurkne villane kangas, mis kinnitati vasakul õlal paeltega või kanga enda nurkadega. Seda kanti vööga. Öösiti kasutati eksomist tekina Meeste kitoone oli mitmesuguseid. Esialgu oli õmmeldud külg, ülalt kinnitati kas ühe fibulaga - vasakult õlalt või kahega - mõlemalt õlalt. Hiljem olid õmblused külgedel ja õlgadel. Kitooni kanti ühe või kahe vööga
,,Kas mäletad, mu arm?" Koostas: Elor Lember AUT-31 1. August Gailit ,,Kas mäeletad, mu arm?" 2. Tegevus toimub peale sõda kui Eesti on kaotanud nenda iseseisvuse. 3. Kõik toimub ühes majakeses kus on seitse meest, kes on korjatud põgenikelaagrist ja saadetud Rootsi metsa tööle. Sel ööl on tuisk ja mehed istuvad ümber ahju ja räägivad erinevaid lugusid. Lood on pärit enne sõda siis kui kõik oli veel ilus. 4. / 5. Seal majakesed elavad koos väga erinevate elude, ametite ja mäelestustega mehed. Evin- noor mees, kes vigastas jalga sõjas, palju räägib ta sõjast. Jaak Radamees endine taluomanik, unistab uuesti kord oma talu juurde saada. Käib tihti põlluveerel istumas ja põlde imetlemas.
Nüüd kui naine on küps, ei pea ta end enam tagasi hoidma. ,,Näe, küpsed viinamarjad ju. Küll oled keeland end ammus a´ast." Neid küpseid viinamarju on maailm täis, kuid tema süda ihkab ainult üht. Ka hing on kaua Teda taga nutnud. ,,Maailm on ilusaid naisi täis, Kuid üks on, keda ihkan ma." Ning lõpuks on kätte jõudnud päev, mil kõik takistused on põgenenud ta teelt. On aeg, mil saab juua joobunuks end armastusest! 2. Luuletus ,,Mehed" Luuletus räägib sellest, et mehed on vaprad, tugevad ning oma tõekspidamistele alati truud. ,,.. mehi ei kohuta surm ega haud." ,,.. kindlad on mehed aatele truud." ,,.. mehed seisavad kui sein." 3. Luuletus ,,Elu tuli" Elu tuli võib olla helde ja hea, aga samal ajal ka kõrvetav ning tuua valu ja kurbust. ,,Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene, elu tuli sähvab pilvist kui äikene." Just Tema on see, kes tapab ja loob. Otsus, mil minema pead ning kõik jätma, on tema kätes
Enne teele tõttamist kutsus ta kaasa Alevipoja ja Sulevipoja ning koos nendega maha kallid varandused, et need võõrastesse kätesse ei satuks. Kui saabus hommik võttis Kalevipoeg oma mõõga ja hobuse ning läks tallist välja, et teavitada rahvale raudmeeste tulekust. Sarvehäält kuuldi kaugele viru piirile, see kostis ka Järva-ja Harjumaale, samuti kuuldi kutsungit Pärnus, Alutagusel, Tartus ja Pihkvas. Kõikjalt tulid mehed kokku Emajõekalda äärde, püha hiie juurde. Sulevipoeg tuli oma seltsi sõpradega, Olevipoeg omastega. Koguti kokku kõige kangemad mehed, viissada tuli Virumaalt, kuussada Kuressaarest ja seitsesada Soomemaaltki. Kalevipoeg andis neile ühe päeva puhkamiseks, teise talituseks ja kolmandal päeval enne koitu asuti teele. Juba teisel päeval pärast teeleasumist puhkes sõda. Kalevipoeg puistas ligi pool päeva väsimata vaenlaste ridades mehi maha. Lõpuks vaenlased aga taganesid
Kreeka linnriik e. Polis - agoraa (keskne asula/foorum) ja selle lähiümbrus - rajati kaljunukil asuva kindluse - akropoli jalamile. Linna kaitsesid väljastpoolt müürid. Mahutas 30 - 40 tuhat inimest, kusjuures majad olid ühekorruselised ja põletamata tellistest. Majadel oli nelinurkne väike siseõu ja külalistetuba - andreion ("meeste ruum"), ning tänava poole avanev töökoda/kauplus. Valitsejad ja kaitsjad olid kodanikud. Kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti kodanikelt raskerelvastuses jalaväelase varustuse hankimist. Osades polistes kehtis tsensus - kodakondsus vaid jõukatel. Rahvakoosolek - riigi kõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku otsust loeti lõplikult. Valitsemises oli rahvakoosoleku kõrval ka nõukogu, mis vahel täitis ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ametnikud valiti enamasti rikaste kodanike e. Aristokraatide seast. Rikaste kodanike võim oli Aristokraatia
sattunud välispoliitilisse isolatsiooni ning teadis, et üksinda ta seda sõda üle ei ela, seega tuli Venemaa nõudmised vastu võtta. Baasid loodi Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse ning lubati kahe aasta jooksul kasutada ka Tallinna sadamat. Kuna eestlased nägid, et Venemaa ei pea oma reeglitest kinni, siis soojenesid ka suhted Läti, Leedu ja Soomega, kes soovisid Eestit aidata. Raske olukorra tekitas Talvesõda Soome ja NSVL vahel. Eesti mehed pidid tegema ka valiku kelle poolel sõdida: Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmees sõdisid mehed sunniviisiliselt, sest nende baasid olid koondunud eestisse ning mehed ei julgenud vastu hakata ega soovinud oma perekonda ohtu seada. Saksa lipu alla läksid vabatahtlikud, kes soovisid NSVL-le kättemaksta kogetu eest. Oli ka mehi, kes ei olnud nõus kummaski armees olema ning varjusid metsadesse ning võitlesid seal oma isamaa eest, neid kutsuti Metsavendadeks.
selleks 2,3 miljonit, vähemalt 2,5-tonni raskust lubjakiviplokki. Egiptlaste Välimus Rõivamood muutus dünastiate vaheldudes palju, suurema osa riietusest kudusid valmis naised, kliima ei võimaldanud raskest materjalist riiete kandmist, mistõttu kasutati ohtralt peent linast. Antiikaja ülikud kandsid linaseid seelikuid, naised aga kandsid kleite mis ulatasid kaenla alt pahkluudeni. Egiptlased, nii mehed kui naised nägid palju vaeva, et nende juuksed oleksid puhtad, korras ja lõhnastatud. Paljud mehed kandsid lühikest soengut, väga moekad olid parukad, vahel eelistati ka parukat juustele. Egiptlastele meeldis üldiselt ennast ka raseerida, seda nii puhtuse kui ilu pärast. Egiptlased olid pikad, ületades kasvu poolest tunduvalt Euroopa keskmise, üldiselt olid selle rahva esindajad dolihhokefaalsed, ehk pikliku koljuga, peenepihalised ja kõhnad.
Isased toovad ka emastele pulmakingitusi, milleks võib olla mõni putukas. Mõnikord toovad isased emasele söödava putuka asemel pulmakingiks võrguniitidesse pakitud kivikese, mis on partneri endi huvides petmine. Loomulikult ei puudu ka isaste vahel konkurents, mille käigus isased kas tantsivad või trummeldavad vms võidu. Põhimõtte poolest käib inimestel asjad samamoodi. Inimestel on küll see ,,sigimisperiood" aastaringselt, kuid tantsimise asemel mehed lihtsalt eputavad ja püüavad näidata, kui ,,kõvad mehed" nad on. Paljud mehed tiirlevad ka naiste ümber, käivad neil järel jne, kuid naised ei anna end kätte. Mehed teevad samuti naistele igasuguseid kinke, viivad neid välja ja sööma ning hoolitsevad nende eest. Toidu asemel kivikese toomist võib võrrelda näiteks võltsehte kinkimist samal ajal naist uskuma pannes, et see on originaalne. Loomulikult
Tunnus Demokraatia Diktatuur tekkeaeg peale I maailmasõda peale I ms. (um. 1930) valimisõigus mehed al. 21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei
Sõda kurnas enneolematult mõlema poole majandust, seetõttu kannatas valusalt ka tsiviilelanikkond. Esimene maailmasõda oli totaalne sõda, mille ohvrite üldarv ulatus kümne miljonini. E.M. Remarque raamat „Läänerindel muutuseta“ annabki ülevaate esimese maailmasõja õudustest ja olemusest läbi peategelase Paul Bäumeri silmade. 3 I PEATÜKK Rindeni oli üheksa kilomeetrit. Esiliini mehed vahetati välja ja nad said süüa. Oli palju surnuid ja sellepärast oli palju toitu üle jäänud ning mehed nõudsid omale lisaportsjoneid. Punase tomatipeaga katlajumal polnud nõus neile seda andma. Mehed läksid juba äärepealt kaklema, kuid siis tuli leitnant ja käskis meestele lisaportsjonid anda. Söögiks said nad rasva ja lihaga keedetud ube. Jagati veel välja topelt suitsuportsjonid. Igaüks sai kümme sigarit, 20 sigaretti ja kaks tükki närimistubakat.
hakkamine koos 19. saj vallandunud rahvusliku liikumisega mis soodustas Eestlaste koorilauluharrastuse kiiret levikut. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 aga selleks asuti ettevalmistusi tegema juba mitmeid aastaid enne seda. Näiteks 2 aastat enne laulupidu taotles Johann Voldemar Jannsen luba Peterburi võimudelt suure laulupea korraldamiseks. Kogu selle aja hoidis J.V.Jannsen eesti rahvast kursis toimuvaga läbi ajalehe" Perno Postimees". Esimesel laulupeost võisid osa võtta ainult mehed. Seda nii moraalsetel kaalutlustel kui ka teadmisel et kus on naised ja mehed koos tekib alati mingi pahandus. Aga peamiselt oli see Sakslaste eeskujul sest ka sakslaste suurtest laulupidudest võtsid tollel ajal osa ainult mehed. Esimesele laulupeale tulid väga paljud inimesed jalgsi. Vaid kaugemad tulijad tulid ka hobuvankritega. Koorid saabusid Tartusse 17. juunil kui toimus ka kell 12 Vaimuliku kontserdi proov Maarja kirikus suletud uste taga. Enne esimese proove oli paljudel
sajandil silma paistnud oma tehnilise taibuga, nende valmistatud helitehnika ja elektrilised pillid(süntesaatorid) on väga kvaliteetsed ja uuenduslikud. Kuulsamad Jaapani helitehnika- firmad on SONY,PANASONIC, CASIO, YAMAHA, TECHNICS. Jaapanlaste pillid: SHAKUHACHI (sakuhatsi)- kõverdatud toruga poole meetri pikkune bambusest flööt, puhutakse otsast. HICHIRIKI (hitsiriki)-20 cm pikkune otsast puhutav flöödimoodi pill, valju ja terava kõlaga. Neid eelmisi pille mängivad ainult mehed! Naiste pillid on: SHAMISEN- 3-keelne pika kaelaga keelpill. KOTO-150-180 cm pikkune kandle moodi pill, siidist keeltega, mängitakse elevandiluust küüntega. TAIKO-TRUMMID on hiigelsuured löökpillid, millega saadetakse rituaalseid tantse. Väga omapärane on jaapanlastel geisade kultuur. GEISA on haritud jaapani neiu, kes laulu, tantsu ja pilli- mänguga teenib elatist teemajades ja jõukates kodudes. Geisad peavad tundma kirjandust, kunsti ja muu- sikat ning pakkuma huvitavat seltskonda
Harjutame kirjavahemärgistamist. Paranda tekstis kirjavahemärgivead. (25 p) VÕTI See masin on auga vanaks saanud ja kogu oma jõu viljamasindamisel ära raisanud. Enamik neid mehi ja naisi, keda ta uuest peast reipa vilega tööle kutsus, on ammugi hauas, kes kodumaal, kes võõrsil, ja Tuhakopli külagi, mis oli vanasti tihedalt rahvast täis, on inimtühjaks jäänud aja peksumasin on halastamatult töötanud. Ammuilma on hingusele läinud masinatarvitajate ühisus ja mehed, kes ta Tartust Wirkhausi kaubahoovist ostsid, läbi linna tulid, pikad piitsad käes, ja Riia mäkke üles läksid, kari pasatskeid tänava ääres matside kodukootud riiete ja tolmuste kalavinskite kohta põlastavaid märkusi tegemas. Kuidas need talumehed, rõõmsad, et nende raske töö läheb nüüd palju kergemaks, Valge kõrtsis hobuseid söötsid ja liiku tegid, ja siis jälle hoolega läksid, sest tee oli pikk ja aega polnud raisata; kuidas nad Kintsli kõrtsi ööseks
rohkem, kus neid varem harva nägi. Enam naised ei pruugigi lapsi tahta ega meest, vaid hoiavad ennast ise üleval. Isegi rollide vahetust on juba näha. Majapidamistööd ei ole enam ainus naise vastutus, need jagatakse meeleldi ära mõlema soo vahel. Mehe positsioon ühiskonnas on samuti väga oluline. Üldjuhul peetakse meest pere ülalpidajaks, käib tööl ja veendub, et perel kõik olemas oleks. Tänapäeval on rollides suured muutused toimunud. Mehed võtavad üle naiste traditsoonid ja vastutuse lapse hoolitsemise eest. Siiski mehed on jäädavalt enamik peredes peamised leiva lauale toojad. Minu arvates põhitraditisoonid on ikkagi veel samaks jäänud, toimunud on vaid väiksed muutused. Kuid need tähtsamad n-ö ülesanded peaksidki muutumatuks jääma. Emaks olemine peab kindlasti jääma bioloogilisele lapse emale. Emal ja lapsel on omavahel nagu looduslik side
Vinni-Pajusti gümnaasium Liibüa Riigi rahvastiku iseloomustus Koostas: Piiariin Luhama Klass: 11b Aineõpetaja : Siiri Seljamaa SISSEJUHATUS Sissejuhatus 2 lk Liibüa 3 lk Rahvaarv ja selle muutus 3 lk Loomulik juurdekasv ehk iive 5 lk Linnastumine ehk urbaniseerumine 5 lk Hõive ehk inimeste tegevusalad 5 lk Rahvuseline ja usundiline koostis 6 lk Ränne ehk migratsioon 6 lk Kasutatud materjalid 7 lk 2 Liibüa Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Suda...
Nike-võidujumalanna 10. Kreeka teater (võrdle tänapäevaga) Teater sai alguse koori- ja näitemängudest veinijumal Dionysose auks. Etendused olid vabas õhus. Näitlejad kandsid maske. Mängiti komöödiaid ja tragöödiaid. Näitlejad kandsid koturne (puidust jalanõud). Kreeka teater Tänapäeva teater Erinevused · Ainult mehed · Nii naised, kui mehed · Loobiti toiduga, kui · Ei tohi loopida toitu etendus ei meeldinud. · Ei kanta ainult maske, · Näitlejad kandsid maske, tehakse meiki jne... koturne. Sarnasused · Vabaõhuetendused toimuvad ka praegu
märkasid nad aga võõrast randa. Prints juhtis laeva kaldale ja astus saarele. Ta kutsus endaga kaasa keeletarga ning paar sõpra, kellega koos asuti saart avastama. Juba tükk aega teel olnud, märkas reisiseltskond väikest majakest, mille trepil istus tüdruk. Prints astus tüdrukule lähemale, kuid tüdruk ehmatas, hüppas püsti ja jooksis kiljudes tuppa. Mõne hetke pärast tuli tüdruk koos saare targaga tagasi välja. ,,Mis te mehed teete siin?" küsis tark meeste käest. Mehed rääkisid siis targale, et nemad tulid Haldjamaailma otsima ning vana troll oli neile seletanud kuidas sinna sisse saab. Selle peale hakkas tark aga kõva häälega naerma, ,,Minge parem koju tagasi," ütles tark. Prints ei olnud aga nõus koju tagasi pöörduma ning kutsus tarka hoopis endaga kaasa. Tark oli nõus, kuid soovis ka palka saada. ,,Ma soovin palgakas seda, mis ripub sul kodus seina peal," ütles saare tark printsile, kes oli sellega ka nõus.
kaasa läinud. Kelli ka ütles Eerikule, et ta tahab vaid teda (Eerikut). Ilmad hakkasid lõpuks ometi paremaks muutuma. Raugeb torm ning veed kattuvad kiiresti jääga. Merelt tulevate kalurite püükki on olnud edukas. Tehve Lamm leiab, et on uuesti võimalus minna üle jää posti tooma, mis on kahe kuu jooksul tulnud. Nähes, et temast endast pole suuremat asja, saadab Tehve oma poja, Eeriku, posti järgi. Temaga liitub Toomas Andla. Jääl olles see aga hakkab pragunema. Mehed aga suudavad leida ohutuma koha ja uinuvad. Eerik näeb unes Kellit. Unenäos Kelli ütleb, et Eerik põletaks kõik 37 temale tulevat kirja ära. Seepeale mehed ärkavad ja liiguvad edasi. Tehve Lamm on väga murelik, juba on kuues päev aga postivedajaid ikka pole. Ka Kelli tunneb suurt muret Eeriku pärast. Mehed saabuvad ära külmununa tagasi. Eerik räägib oma unenäost ka Kellile, kuid siiski annab talle need kirjad üle, kuigi ta kahetseb, et ta neid jääauku ei visanud.
Kelli ka ütles Eerikule, et ta tahab vaid teda (Eerikut). Ilmad hakkasid lõpuks ometi paremaks muutuma. Raugeb torm ning veed kattuvad kiiresti jääga. Merelt tulevate kalurite püükki on olnud edukas. Tehve Lamm leiab, et on uuesti võimalus minna üle jää posti tooma, mis on kahe kuu jooksul tulnud. Nähes, et temast endast pole suuremat asja, saadab Tehve oma poja, Eeriku, posti järgi. Temaga liitub Toomas Andla. Jääl olles see aga hakkab pragunema. Mehed aga suudavad leida ohutuma koha ja uinuvad. Eerik näeb unes Kellit. Unenäos Kelli ütleb, et Eerik põletaks kõik 37 temale tulevat kirja ära. Seepeale mehed ärkavad ja liiguvad edasi. Tehve Lamm on väga murelik, juba on kuues päev aga postivedajaid ikka pole. Ka Kelli tunneb suurt muret Eeriku pärast. Mehed saabuvad ära külmununa tagasi. Eerik räägib oma unenäost ka Kellile, kuid siiski annab talle need kirjad üle, kuigi ta kahetseb, et ta neid jääauku ei visanud.
Kirjandusteose analüüs E.M. Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk. 32, kus Katczinsky ütleb: ,,Silmad lahti, näppudele mahti" Ta viis mehed ühe tünnikese juurde, mis oli loomalihaga täidetud ja seejärel need kuldsed sõnad laususki, eesmärgiga meeste kõhud täis sööta. 2. lk. 35, kus Kat lausub: ,,Igal oal on oma viis, praegu esines neid viis". Ta ütles seda pärast kõhtu täis söömist, tagant ,,tuult" lastes. Minule tundus see üsna koomiline riim ja sellepärast see mulle meeldiski. 3. lk. 64, kus sõdur Tjaden ja sõnab allohvitser HimmelstoBile: ,,Ep ole, seal olid sa üksi"
Kulutused 2010 aastal 14000 12000 10000 Vesi 8000 Elekter Hooldusvahendid 6000 4000 2000 0 Nädalas Kuus Aastas Personal 2010 aastal 16 14 12 10 Mehed 8 Naised 6 4 2 0 2008 2009 2010 Koontatud personal 2010 aastal Mehed 2010 Naised 0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 Teenused mida kõige rohkem kasutati 2010 20
Läänerindel muutuseta Erich Maria Remarque Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, “tundmatu sõdur ” Paul Bäumer , lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla. Sõdurite sõnavarast moodustas ¾ seedimise ja maoga seonduv. Igavuse peletamiseks mängisid nad sageli kaarte. Allohvitser Himmelstoß oli karm, lühikest kasvu mees. Sõdurid läksid laatsaretti Franz Kemmerichti külastama. Tema jalg on amputeeritud ning ta näeb halb välja.
saiakesed. Teekauplusi leiab igast metropolist, linnast ja suurest külast. Need ettevõtted on tähtsad kokkusaamis asukohad. Linnades ja alevites müüakse erinevaid toiduaineid ka kioskites. Suhteliselt vähe pakutakse restoranides birma toitu. Hotellides ja külalistemajas serveeritakse peamiselt india, hiina ja inglise toite. 7 7.Soorollid Nii mehed kui naised teevad põllumajandulikku tööd, kui üksikud ülesanded on sageli n.ö. ,,soo-spetsiifilised". Mehed valmistavad maa ette istutamiseks ja külvavad seemne, naised siirdavad riisi seemikuid. Saagikoristus toimub meestel ja naistel koos. Viljapeksu teevad mehed. Kodused tööd on tavaliselt naiste teha. Mehed, muide, võtavad osa toidu valmistamisest. Metall-, puit- ja kiviesemed on tavaliselt meeste valmistatud, kanga kudumine on aga naiste töö
eluaastat, kelle hulgas oli nii mehi kui naisi. Eesmärgiks oli teada saada, kui paljud vastajad taaskasutavad rõivaid. Tulemused on esitatud erinevate peatükkide all, kus olen välja toonud joonised ning neid ka analüüsinud. 3 1. VASTAJATE SOOLINE JAOTUS Küsimustikule vastas kokku 19 inimest. Kellest 10 olid mehed ja 9 olid naised. Nii, et vastajad jagunesid üsna võrdselt. (vt. joonist 1) Vastajate sooline jagunemine Naine Mees 47% 53% Joonis 1. Vastajate sooline jagunemine
Mõlema laeva pardad on mehi täis. Smuulile meeldib kirjeldada kahe laeva kohtumist ookeanil. Talle meeldib mõelda soojast Vahemerest ja Mustast merest. Smuuli üritab pilte teha kuid paraku kõik “Kiievi” kassetid otsustavad kinni joosta. Ta kirjeldab ookeanil olemist kui väga meeldivat kogemust, meri on uskumatult sinine ja intensiivne, läheb aina soojemaks. Endiselt painab teda keset sillerdavat merd fakt, et ta pole siiani näidendiga alustanud. Troopikast on head mälestused. Mehed saavd hästi läbi ning ilm on hea. Laev meenutab ujuvat sanatooriumi ning tekil on mõnus. Päev läbi on mehed basseini ääres ning viskavad nalja. Smuulil on isegi kerge palavik liigsest päikesest. Meri on vaikne ja lainetust pole. Smuul hakkab üha enam mõistma, mis tähendab kajutitunne kuna ta läheb sinna hea meelega ning talle tundub, nagu oleks see alati olnud tema töötuba. Seal on nii kodune, et alles hiljem Smuul mõistab, kus ta viibib
Lähteriik saab rahvastikurändest nii kasu kui kahju. Näiteks vähendavad riigist lahkuvad migrandid tööpuudust. Samal ajal aga arendavad nad sihtkohariigis oma töö- ning keeleoskust, mida pärast, kui kodumaale tagasi tullakse, edukalt rakendada saab. Paraku lahkuvad lähteriigist, näiteks Mehhikost USAsse, tööealised inimesed ehk peamised maksumaksjad, tekitades nii probleeme riigi majandusele. Sageli on migrandid mehed ning nende lahkumisega kaasneb sooline ebavõrdus rahvastikus. Usun, et rahvastikuränne on lähteriigile halb, sest sooline ebavõrdsus tekitab omakorda probleeme pereplaneerimisega ning kui mehed ei naasegi tekib või süveneb vananev ühiskond, mis teeb kogu riigi elanike elu raskeks. Ka sihtkohariik saab rahvastikurändest nii kasu kui kahju. Näiteks mitmekesistub nende tööturg: migrandid on nõus töötama raskematel töödel väikse palga eest. Selline
Soolist palgalõhet on uuritud juba mitmeid aastaid ning uuringu tulemused kinnitavad, et vaatamata haridustasemele ja ametikohale on siiski meeste palk suurem. Suurim palgavahe on 30-39 aastaste naiste ja meeste vahel. Palgalõhe on oluline seetõttu, et sellest olenevad nii sotsiaaltoetused kui ka tulevikus saadavad pensionid. Eesti perekonnas teenivad leiba nii mees kui naine. Üksikemaga perekonnas ainult ema. Soolise segregatsiooni tõttu koonduvad mehed ja naised eri ametitesse ja majandussektoritesse, töötavad eri kutsealadel ja eri ametipositsioonidel. Uuringute tulemused tööturul näitavad, et avalikus sektoris töötab 16% mehi ja 33% naisi, erasektoris 84% mehi ja 67% naisi ning ettevõtjaid on mehi 12%, naisi vaid 5%. Soolist palgalõhet põhjustavad mitmed tegurid: meeste ja naiste töö erinev väärtustamine ühiskonnas, naistööjõud on ülekaalis, naiste madalam palgaootus, naiste töökatkestused seoses laste sünniga,
NSV info lähilinnades, Pripjati linn evakueeriti – see linn on siiani suletud ja valve all, külastamiseks on vaja eriluba. Koha peale saadeti kohapeale 830 000 meest, et olukorda paremaks muuta. Peamiselt saadeti noormehi, kellel elu veel ees. Eestist saadeti 4800 meest, nendest 750 surnud enne 2015. aastat. Nendele loodi vaatepilt, et Tšernobõlis on väike õnnetus juhtunud – tulekahju ning seda on vaja 2 nädalat koristada. Härra Mardna ei maininud, et kõik need noored mehed, kes tagasi tulevad, ei taha enam kunagi lapsi saada, sest kiirguse tõttu sünniksid nad mutatsioonidega. Arvatakse, et radiatsiooni mõju all kannatasid 100 miljonid inimesed, kaasaarvatud eestlased. Oli ka suur oht, et radiatsioon jõuab põhjavette ja olukord muutub veel hullemaks, seda õnneks ei juhtunud. Aleksei Nesterevko avaldas artikli, kus ta nendest asjadest rääkis. Tema enda isa oli Ukraina tuumajaama juht ning ta lendas üle põleva reaktori, et mõõta selle
Richard oli sellele aga vastu. Richard töötas geenitehnoloogia valdkonnas. Tema palk oli küllaltki suur, kuid sellest siiski napilt piisas, et ära elada. Richardil olid lühikesed juuksed ja kandis mugavaid riideid. Teise vaatuse ajal ka ülikonda. Ta oli väga jõulise väljanägemisega. Richardit kehastas Hannes Kaljujärv. Ta sai sellega väga hästi hakkama ja publikule oli see veenev. 7. Kõik tegelased elasid rikaste rajoonis ja see sidus neid. Mehed kuulusid klubisse. Kõige rohkem sidus meestegelasi nende naiste amet. Nimelt kõik naised töötasid prostituutidena. Naised olid need, kes tõid perre raha. Richard sai Jenny ametist teada vahetult enne aiapidu ja ta ei leppinud sellega. Kõik teised mehed olid sellega juba leppinud. Perekonnad olid näilised väga lugupeetavad ja imetletavad. Tegelikult oli kogu tegelaskonnast ainukese pururikas Jack, kes oli saanud suure päranduse(35 miljonit dollarit). 8
kasutas Jakob maalimisel palju fantaasiat ning maalis pilti nii öelda valesti, sest talurahvas on siiski töökad inimesed ning nad ei korralda palju pidusid. Teiseks toon välja erinevused, kuidas nägi välja lihtrahva elu nende arvates. Ma arvan, et Pieter pidas lihtrahvast vaeseks. Nad elasid väikestes elamutes ja said vaevu oma majapidamise üleval pidamisega hakkama. Nad ilmselt rügasid tööd teha päevastpäeva, et oma pere toita. Maalil "Jahimehed lumes" on näha, kuidas nii mehed kui ka naised töötavad, mitte ei laiskle ega lõbutse. Jahimehed ajavad koertega jälgi ja naised teevad omi toimetusi. Jordaensi maali "Oakuninga pidu" jälgides, arvan, et mees pidas lihtrahvast pigem logelejateks, kui tööd tegevateks inimesteks. Maalil on näha, kuidas rahvas tarbib jooki ning õgivad head ja paremat ning peavad pidu. Mees kujutas rahvast nende vabal ajal, kui nad lõbutsesid ja nautisid elu. Kunstnik ei pööranud tähelepanu töö tegemisele, sest see
Muidugi tuleb raha nimel kõvasti tööd teha ja puudust ei tohi tulla ka tahtejõust. Tuleb olla tugev, kui mõnikord oma teel komistad, tõusta ja mõelda, mis läks valesti ja asuda oma eesmärke uuesti täitma. Sooline ebavõrdsus on nr.1 teema ka võrdsuse küsimustes. Ehkki naised on üldiselt edukamad ülikoolilõpetajad, on naiste palgad siiski väiksemad kui meeste omad. Ja kui juhtubki nii, et mehe palk on väiksem naise omast, siis pole mehed rahul. Eks selline võrdsusetus on tulnud sellest, et mehed ja naised on loomult erinevad. Naisi on peetud läbi aegade "nõrgemateks", kuigi see ei ole raudreegel ja ega naine peagi olema atleet, et teenida sama palju raha kui mees. Pead on mõlemal sugupoolel olemas ja töötavad ka sama põhimõttega. Politsei ametis pidavat naised jääma alati meeste varju, kuna mehed arvavad, nende kohus on naispolitseinikku kaitsta, mis omakorda tähendab seda, et naine ei saa teha oma tööd. Sooline
ebavõrdsetena. Kas soorollide jaotamist ka tänapäeva ühiskonnas leidub, on see müüt või tegelikkus? Kui inimene siia maailma sünnib, ei ole kellelgi esialgu aimu, mis soost ta olema saab. Vastavalt sellele, mis soost laps on, omistatakse talle ka teatud normid, ehk soorollid. Juba kiviajal olid naiste ja meeste ülesanded selgesti ära jaotatud. Naised olid lastega kodus, hoidsid elukoha korras ja tegelesid korilusega. Mehed seevastu käisid mammutijahil, valmistasid tööriistu ja muud vajaminevat. Ka tänapäeval pole need ,,tööjaotused" eriti muutunud, põhimõte jääb samaks. Toetusin informatsiooni kogudes Eesti kultuurilehe ,,Sirp" artiklile ,,Mehe ja naise vaheliste erinevuste edasisest ületamisest", kus oli hästi välja toodud, et ,,Inimese ehitust ja käitumist määrav geneetiline kood kujunes ja salvestati varasel kiviajal
olukord on halb ning paljud inimesed on kaotanud oma töökohad. Just töötud on need, kes praegu aktiivselt tegelevad enesetäiendamisega, sest neil on selleks piisavalt aega ja tahtmist. Muidugi saavad nad käia ainult tasuta kursustel. Ühest küljest on see halb, et inimestel pole tööd, kuid samas saavad töötud endale parema hariduse. Kui majanduslik olukord paraneb, on töötajatel kohe võtta haritud töölised. Eestis peavad mehed omandama ka sõjalised teadmised ja oskused. Selleks tuleb läbi teha kohustuslik sõjaväeteenistus, kus mehed peavad täitma oma kodaniku kohust riigi ees. Peale teadmiste ja oskuste saavad mehed sealt ka parema füüsilise vormi. Öeldakse, et sõjavägi teeb poistest mehed. Mõned ajateenijad saavad sõjaväest ka juhiload, mis on kasulikud edasises elus. Ilma hariduseta on tänapäeva ühiskonnas peaaegu võimatu hakkama saada. Inimese haridustee
oli võtmeks järgnevatele sündmustele. Tähtsaim neist oli eestlaste jaoks minu arvates 1940. aastal 17. juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille käigus asendati Moskvameelse valitsusega Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Sellega oli Eesti kaotanud oma iseseisvuse ning eestlastel oli võimalusi vähe. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa, kus varjati ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Need olid mehed, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi mobiliseerimine okupatsiooniriikidest oli sel
Retsensioon "Eesti mees ja tema naine" Käisin 23ndal märtsil vaatamas Sepo Seemani monoetendust "Eesti mees ja tema naine". Etenduse autor on Peep Pedamson ja lavastaja Tiit Palu. Antud monoetenduses mängib peaosa Sepo Seeman, kes keskendub oma jutuga Eesti mehe ja naise suhetele, kirele, huvile kollektsioneerimise vastu ja sõpradele. Etenduse algus ütleb juba mõndagi selle kohta mida rääkima hakatakse. Mehed ja naised on ka meie emad ja isad, keda me austame ja hoiame. See kuidas näitleja toob sisse Johann Köleri "Ema portree" ja "Isa portree" näitab, et Köler maalis portree oma emast ja isast, keda ta väärtustas. Köleri ema ja isa on olnud Eesti ajaloos üks esimesi portreid ühest keskpärasest Eesti mehest ja tema naisest, kellest meie põlvnenud oleme. Lavastaja Tiit Palu on pannud etenduse näol kokku midagi väga suurt ja võimast. Üks suhe naise ja mehe vahel
Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Olümiamängude kava Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis Olümiamängude kava Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m) Olümiamängude kava Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Olümiamängude kava Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
