mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Mõlemas olid täieõiguslikud kodanikud mehed, kus poisse õpetati ning tüdrukute kasvatus oli vanemate enda teha. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised ehk linnriigid, kelle vahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda – 431.- 404 eKr). Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Spartas valitses aristokraatlik oligarhia ehk parimate võim. Samas Ateenas valitses algselt
(kui ei ela üksi) ka teiste perelikmetega ilma milleta saaksid tegelikult ideaalselt hakkama (nt peod, auto, maiustused jne) JUTT KÄIB AINULT ÜHEST KUUST! Küsimuse esitamisel kasutasin mugavusvalimit hõlpsa kättesaadavuse ja koostöövalmiduse tõttu. Isikud said valimisse valitud enda tuvusringkonnast. Küsimuse esitamine ja sellele vastamine toimus internetivahendusel ja see saadeti 20 inimesele, kellest 10 olid naised ja 10 mehed ja mitte keegi neist pole omavahel suhtes. VASTAJATE JAGUNEMINE VANUSE JÄRGI Vastajad oli vanuses 26-36. Meessoost vastajate jagunemine vanuse järgi 4 3 Sagedus 2 1 0 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36
S "Kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja samalt autorilt "Niisiis, kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja mõistsin et antud probleem on olnud meie ühiskonnas palju kauem kui oskasin arvata. Öeldakse et naiste suhe loodusega on suurem kui meestel. Antud väide oleks esmapilgul kõlanud minule väga absurdselt, kuidas saab soo järgi panna inimest suhestuma loodusega. Oleme ju me mõlemad nii naised kui mehed elanud loodusega koos ning olnud sellest ümbritsetud läbi ajaloo. Kuid peale artiklite lugemist hakkasin mõistma, mida antropoloogid selle väite all silmas pidasid. Nimelt on naised seotud rohkem loodusega kuna nende keha on meeste omast erinev ning lähedasem loomadele ja loodusele. Naistel on ülim võime kinkida uus elu, sünnitades ilmale laps. See on miski mis toob kaasa palju väga looduslikke nähtusi nagu piima andmine oma lapsele ning lapse eest hoolitsemine
Teises maailmasõjas sõdisid eestlased suuremate üksustena Soome, Saksa ja Vene relvajõududes. Üksikuid mehi leidus ka pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Soome armeesse läksid eestlased, kes ei tahtnud sõdida Venemaa ega ka Saksamaa eest. Need mehed, kes olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel. Sellepärast ühinetigi Soomega. 1943. aastal algas ulatuslik põgenemine Soome, põgenemine Saksa mobilisatsiooni eest. Soome jõudis üle 4000 eestlase. Mehed, kes olid valmis minema kaitsma oma kodumaad. Saksa armeesse läksid sõja algperioodil Eesti vabathtlikud. Vabatahtlikud olid eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioooni ajal kogetu eest. Hiljem läksid aga Eesti mehed Saksa armeesse sundmobiliseerituna. Punaarmees sõdisid Eesti mehed sunniviisiliselt mobiliseerituna. Eestlasi mobliseeriti punaarmeesse sellepärast, et Eesti mehed ei tahtnud vabatahtlikult kommunistliku ideloogia eest sõdida.
hetkel jätnud suitsetamise maha? Järgnevalt toon välja kogutud ja töödeldud andmed ning statistika. NIMI 1. Aive KÜSITLETUTE 2. Andres 1 3. Andres 2 4. Anna NIMEKIRI 5. Anne 6. Anneli 7. Enriko 8. Georg 9. Gerda 10.Hanna-Maria 11.Heiki 12.Heldi 13.Helju 14.Helvi 15.Henro 16.Hillar 17.Ilse 18.Irina 19.Jaanika 20.Julia 21.Jüri 22.Kalle 23.Kalli Küsitletuid oli kokku 57. 22 meest ja 35 naist. 22 MEHED NAISED 35 KÕIK ANDMED KOKKU B - Suitsetajad C - Mittesuitsetajad D- Maha jätnud MEESTE JA NAISTE ANDMED KOOS 30 25 20 15 10 5 0 SUITSETAJAD MITTESUITSETAJAD MAHA JÄTNUD MEESTE JA NAISTE SUITSETAMISHARJUMUSED ERALDI 20 15 10 mehed naised 5 0 suitsetajad mittesuitsetajad maha jätnud
nagu meeski piisavalt raha, et end ise üleval pidada. Ka siis, kui ta on (vaba)abielus, suudab ta võrdlemisi edukalt ühendada pere- ja tööelu, sest suhtumine tööjaotusse on muutunud. Ei ole enam nii, et naine peab esmalt hoolitsema kogu majapidamise eest – nõudepesu, riietepesu, maja puhtus, söögitegu, lastehoid jmt, hea välja nägema ning alles siis veel soovi korral jõudma tööl käia, et mingitki iseseisvust saavutada. Tänapäeva Eestis teevad mehed sama edukalt „naistetöid“ ja kodune kord on üldjuhul paaride vahel võrdselt jaotatud. Valik lapsi saada ja pere planeerimine on Eestis samuti üsnagi „kõrgelt arenenud“. Eeskujuks muule maailmale on meie valikuline emadus- või isaduspuhkus. Nüüd on võimalik ka isaks saaval meesterahval lapsega koju jääda (pärast kolme kuud) ja saada sama suurt lapsevanema palka, kui enne sai naine. See vähendab tunduvalt naiste diskrimineerimist tööandja poolt
Eestis oli õnnerikas aeg ja palju lapsi. Linnatark Olev oli ehitanud kindlused ja tornid. Sõja kartuses joosti oma kodudesse peitu. Kalevipoeg hakkas inimesi kokku koguma, et moodustada uued linnad. Viru randa saabusid sajad sõdalased, tuhanded tapjad ja piinajad. Jooksupoiss läks seda Lindanissa kunigale kuulutama. Seda kuuldes hüppas Kalevipoeg hobuse selga ja hakkas vapralt sadama poole ratsutama. Ta võttis endaga kaasa kanged kannupoisid ja võidumehed. Nii hobused kui mehed olid uhkelt rüüdes. Kalevipojast ja tema tegemistest kõneldi kui jumalast. Piigad vaatasid imetlusega mehe tegemisi ja olid tema nimel kõigeks valmis. Kalevipoeg asus sõjateele. Viru väljad olid võõraid täis, nad rüüstasid, piinasid ja tapsid. Sõtta astusid ka Sulevipeog, Alevipoeg ja Olevipoeg. Kalevipoeg läks otse lahingu keskele ja vehkles võimsalt mõõga ja tulirauaga. Ta raius meeste päid, purustas jala- ja käeluid, selgroogusid ja küljeluid
Hobu seljas püüdnud Kalevipoeg pakkupugejaid. Karanud siis Kalevipoeg hobusel hüpates mäest mäkke ning künkast künkasse. Õnnetuseks sattunud Kalevite kallis kõrb salasoosse. Kalevipoeg ei jõudnud enam pakkupugejaid kimbutada ning kutsus vennad vaenuväljalt puhkama. Võidumehed hakkanud seepeale sõjasaaki omavahel jagama. Kalevipoeg sundinud sõjamehi kodu poole kõndima ning võidusõnumeid viima, ise hakanud sõpradega mööda maad edasi minema. Mehed jõudnud lõpuks kohtadesse, kus polnud radu kõndimiseks. Kalevipoeg hakanud sinna teid rajama. Kaugemale kõndides, nägid mehed taamalt suitsu taevasse tõusmas. Kanged mehed kiirustasid suitsu juhil sammuda kuni jõudsid kuristiku koopani, kus vanamoor pajal sööki valmistas. Mehed oli pikast rännakust väsinud ning palusid eidel lisada patta ka nende osa, lubanud ise pada valvama jääda. Eit nõustunud, kuid hoiatanud neid veel võõra varga eest. Kanged mehed lubanud, et
Samasooliste kooselu kas lubada või ei Järgnevas loos ma kirjutan oma versiooni samasooliste kooselust, kas lubada või mitte. Minu meelest erilist vahet ei ole, kas samasoolised on koos või mitte, kuna iga inimene elab oma elu ja elab oma elu niimoodi, kuidas süda ütleb. Imelik on muidugi vaadata näiteks kuidas mehed suudleksid omavahel või naised, aga me ei saa sundida neid. Kõige rohkem teeb see kahju väikestele lastele kellele on räägitud, et ideaalne kooselu on ikkagi naisel ja mehel. Enamus Euroopa Liidus on lubatud samasooliste abielu, tänu sellele peaks Eesti ka varsti minema samat teed. Samas on paljud riigid ikka vastu samasooliste kooselule, kuna nad ei saa teha järglasi ja see ei ole eriti kena vaatepilt, kui nad kuskil amelevad. Samasooliste kooselu on juba
Seal oli neil ka võimalus lihtsamalt vastu hakata Stalini reziimile. Vabatahtlike eestlasi õpetati välja ja saadeti luuresse, mis aitas koguda informatsiooni Punaarmee kohta. Teiseks võimaluseks oli minna Saksa sõjaväkke, kuhu läksid ka paljud eestlased. Sinna mindi ka, et võidelda kommunistliku reziimi vastu. Sinna minnes loodeti Saksamaa toetusele ning et nemad päästavad nad Vene okupatsioonist. Paljud polnud selle poolt, et mehed peaksid minema Saksa armeesse. Sest see näitas nagu nad toetaksid natsismi. Eesti mehed ei oleks pidanud liituma Saksa armeega, sest oli suur võimalus et Saksamaa okupeerib Eesti, mida nad ka tegid lühikeseks ajaks. Punaarmeesse ei tahtnud mehed minna, sest paljud kartsid sinna minekut. Peale Nõukogude okupatsiooni sunniti Eesti mehi sinna minema. Mobiliseeriti peaaegu kõigis vanustes mehi, kes olid sõjaväeks kõlblikud. Kokku mobiliseeriti mehi umbes 50 000. Paljud mehed kartsid
................. 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS................................................................................................7 VABA AEG....................................................................................................................9 ERANDID MEHED...................................................................................................... 10 KOKKUVÕTE..............................................................................................................11 KASUTATUD MATERJALID:.....................................................................................12 Tasuja, M (2011) Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu? URL: http://statistikaamet.wordpress.com/tag/naiste-ja-meeste-vordlus/ 12.01.2013....................
Kuid kuidas on aeg muutnud kummagi soo rolli ühiskonnas? Mis saab edasi? Kas saame ka 10, 100, 1000 aasta pärast rääkida naistemaailmast ja meestemaailmast? Ajalugu on oluliseks infoallikaks meile igaühele tänu sellele õpime tundma nii ennast, oma rahvast kui ka tervet inimkonda. Meie teod ja õpitu muudavadki meid selliseks, kes me oleme ja kes me olla tahame. Nagu igal inimesel, on ka meestel ja naistel erinevad mõtted. Mehed on alati olnud tegudes ja mõtetes domineerivaks pooleks, naised on seejuures jäänud aga perekeskseteks. Näiteks on mitu tuhat aastat mehed olnud pere ülalpidajateks, varajasel ajal hankides metsast ja põldudelt toitu, tänapäeval käies aga tööl ja sellega palka teenides; naise peamiseks kohustuseks on aga läbi aegade olnud laste eest hoolitsemine.. Ka suurem osa valitsejatest on olnud mehed, kuid tänapäeval on see muutumas, ka naistel on oma sõna öelda.
Minevikus suhtuti naisesse kui haprasse olevusse, kelle ainus eesmärk on järglaste saamine ja nende üleskasvatamine. Nüüd, aja möödudes,on naised mõistnud, et ainuke läbilöömise võimalus on enesekehtesamine ning iseloomu kasvaatmine, mis on minu arvates üks põhjustest, miks õrnem sugupool on nii öelda kodust välja saanud. Tänapäeva naisel on oma vaatenurk ja ta on piisavalt julge selle avaldamiseks. Ta seisab oma seiskohtade eest niisamuti, nagu teevad seda mehed. Väga palju vastakaid kommentaare pakkus maailmale 1999. aastal Lätis naispresidendiks valitud Vaira Vike-Freiberga. Tegemist on naisega, kes on enesekindel ning võitles oma eesmärkide eest niisamuti, nagu teevad seda kõik mehed, jättes kõrvale naisterahvale omased sotsiaalse käitumise maneerid. Osa inimesi ei suuda lahti öelda vanadest arusaamadest ja mõista, et elu liigub jõudsalt edasi, suunas, kus kõik on võrdsed ja soolist diskrimineerimist ei esine.
Erisooliste alkoholi tarbimine: Tähendused ja normid noorte eesti täiskasvanute seas Uuring näitab, et alkoholi tarbimine on suurenenud nii meeste kui ka naiste seas, nii et sooline lõhe nende vahel on vähenenud, eriti noorte täiskasvanute seas. Uuring baseerub era- ja grupiintervjuudel Eesti noorte täiskasvanutega nii maalt kui linnast. Naiste alkoholi tarbimine on justkui kahekordsete normidega määratletud, kuid mehed eemaldavad end nendest normidest ning arvavad, et näiteks meeste seas viina joomine on OK, sest see on kujutatud juba nõukogude ajast tugeva maskuliinsuse tunnusena. Alates 1991 aastast, kui Eesti sai taasiseseisvaks, on alkoholi tarbimine, kuni 2008, pidevalt suurenenud. 2004 vähenes, sest Eesti astus Euroopa Liitu ning sealsed regulatsioonid pärssisid seda. Mehed joovad rohkem kui naised, kuigi joomine on märgatavalt suurenenud noorte ja haritumate naiste seas.
Seega selgus meie küsitluse tulemusena, et naiste jalajälg on meeste omast pisut väiksem, moodustades meeste omast 78%. Nii Tallinna naiste kui meeste keskkonnamõju ületab Maa kandevõimet, mis kirjanduse andmetel on 1,8 gha/in a Joonis 1. Tallinna naiste ja meeste ökoloogilise jalajälje võrdlus 5 Mehed 4 Naised gha/in a 3 2 1 0 1 2 Ökoloogiline 4,122 3,2343427 jalajälg 3
Suurimad mured ja rõõmud ega tormilised jõupuhangud ei ole tema osaks määratud - naise elu peab olema vaiksem, tähtsusetum ja kulgema rahulikumalt kui mehe oma, olemata olulisel määral õnnelikum või õnnetum. [Vikerkaar 1996/6, lk 5] Kunagi oli see tõesti nii, et naised pidid hoolitsema kodu ning mehe eest, samal ajal kui mees tähtsaid asju ajas. Tänapäeval on olukord muutunud. Nüüd on mehed ja naised enamasti võrdsed. Kuigi mõndades perekondades on siiski naine kodu hoidja, ei tähenda see seda, et tal poleks õigust karjääri teha. Ma ei leia, et naise elu peab olema vaiksem ja tähtsusetum kui mehe oma. Tavaliselt naised ise valivad endale rahulikuma elu. Meestel on vaja end välja elada, ning elavad tormilist elu, kuid ma ei arva, et naiste elu oleks seepärast tähtsusetum. § 364
Mehe probleem aga, kuidas saada üle enesekesksusest. 8.Mehed on füüsiliselt tugevamad kui naised. 9. Meestele on olulised ametlikud töösuhted ja läbi saamine ülemustega, naistele head suhted töökaaslastega. 10.Meeste jaoks on tähtis, mida nad on teinud, kui kaugele jõudnud, naistele see, kui vajaliku teistele tunnevad nad end olevat. 11. Naistel on suurem empaatiavõime, nad suudavad paremini reageerida partneri meeleolumuutustele, näoilmele jne. Nad on kannatlikumad kui mehed ning suhtlemisel nii tööl kui seltskonnas vajavad lahkust, viisakust, tähelepanu ning abivalmidust. 12. Naistel on meestest madalam enesehinnang. 13. Poiste suurem agressiivsus ilmneb juba kaheaastaselt ja kestab läbi kogu elu. Naised tunnevad suuremat süütunnet oma agressiivsuse üle ning kasutavad meestest sagedamini ja osavamalt varnalt varjatudagressiivsust. Sõnadega võivad nad tabada väga valusalt. 14. Mehed hingavad sügavamalt, naised tihedamini 15
Kõne Soorollid muutuvas maailmas Väga ammusel ajal olid mehed väga-väga tähtsad ja naised mitte keegi. Meestega võrreldes polnud neil mingeid õiguseid. Nad ei olnud küll oma eluga rahul, aga ei saanud ka midagi ka ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur. Veel rohkem aega tagasi olid kütid mehed, kes tõid koju liha. Koosluse tegelikult elushoidjateks olid korilased ehk naised, kes korjasid marju, juurikaid ja pähkleid, mis oli alati kindlaks toiduallikaks, mida seevastu ei olnud küttimine. Nüüd on naised ja mehed seaduse ees võrdsed. Tundub, et naised püüavad endale ja tervele maailmale tõestada, et nad lähevad võidukalt ''üle laipade'' saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist
Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel oli kehtestatud kõikide inimeste võrdsus. Pealesunnitud võrdsuse varjus aga toimus naiste diskrimineerimine ja nende staatuse allasurumine. Üha enam teadvustatakse, et soolise võrdõiguslikkuse teemaga peavad naised ja mehed tegelema ühiselt. Soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas ei ole võimalik saavutada ainult seadustega. Mõlemad sugupooled peavad aktsepteerima, et nad on võrdsed oma õigustes ja kohustustes. Kui võrdõiguslikkuse seisukohalt on naistel halvem positsioon tööelus, siis tunnevad mehed enda kehvemat positsiooni kõiges selles, mis on seotud pereeluga. Võrdõiguslikkuse edendamisel tuleb lähtuda ka meeste vaatenurgast.
Naises on kõik saladus... Piibli järgi lõi Jumal naise mehe küljeluust, järelikult peaksid naised olema nagu mehe üks osa või siis ainult natukene teisiti arenenud.Kuid tegelikult arvab enamik või vähemalt naisterahvad ise enda kohta, et nad on meessoost targemad, paremad ja osavamad. Seda meie, mehed, ei mõista, kuna naised on nagu lõpmatu universum, kus on avastada veel väga palju. Naised on saladuslikud, kavalad ja erinevad üksteisest. Naised oskavad manipuleerida.Nad teevad seda nii, et teised sellest aru ei saagi. Kui naine palub mehel lambipirni ära vahetada, öeldes, et ta ise ei oska ja kui mees hakkab seda tegema, siis naine on just see isik, kes seisab mehe kõrval ja õpetab, kuhu poole ja kuidas peab keerama. Mehed on rohkem sallivamad. Neile isegi meeldib, kui saavad
19. sajandi lõpul lisandus sellele sissekootud taimornament. Setu naiste uhkuseks olid rohked ja mitmekesised hõbeehted. Need moodustasid kogu varanduse. Sõlg saavutas erakordsed mõõtmed. Lisandusid hõbekeed. Kogu ehtekomplekt kaalus 2-6 kg. Mehe ülikonna põhiosad olid särk, püksid ja vöö. Särk sarnanes vene mehe särgiga, sel oli väike püstkrae ning selle alläär, varrukasuud ja püstkrae servad olid kaunisatud punasest maagelõngast koekirjaga. Särki kandsid mehed vöötatult pükste peal. Abielumeestel oli vöö sõlm paremal, poissmeestel vasakul pool. Püksid olid linasest või takusest riidest, 19. sajandi esimesel poolel valged, teisel poolel enamasti kas sinise-valge- või sinise-valge- punasetriibulised. 19. sajandi esimesel poolel kandsid setu mehed Haanja meistrite valmistatud viltkübaraid, hiljem poekaubana moodi tulnud pealt laieneva rummuga kaape. Talvel kanti nelja kõrvaga lontmütse. 19
3) Hanepraad ja magus kook ( peale seda 3) Hanepraad ja koogid ( peale seda rääkis mees naisele vähist) rääkis mees naisele krevetist) 4) Uhke emanda ülikond 4) Uhked riided 5) Uhke mõisa ja emanda riided 5) Loss 6) Naine soovis kuningaks 6) Naine soovis kuningannaks 7) Naine soovis jumalaks 7) Naine soovis terve ilma käskijaks 3. 1) Mehed ei lasknud vähist/krevetist kohe lahti, sest nad ei julgenud tühjade kätega koju minna. 2) Mõlemad mehed kutsusid vähki/krevetti välja veekogu ääres. 3) Mõlemaid mehi hoiatas vähk/krevett. 4) Mõlemad olid arad. 5) Mehed täitsid iga kord naiste käske. 6) Mõlemad mehed olid vaesed. 7) Mõlemattele meestele ei meeldinud väga palju vähki/krevetti tüüdata. 1. Vähi ja kreveti erinevused on need, et vähk on suurem ning teise kujuga ja see, et see kuidas neid kutsuti oli erinev
läbielamistest Lähis-Idas. Selle raamatu kohta ei oskagi midagi üldistavamat öelda, sest kogu raamatu sisu põhinebki sellel, mida need 7 meest tundsid, nägid, mõtlesid nendel hetkedel. Minu jaoks tekitas algul kõige suuremat hämmingut just see, et kui tavaliselt tuleb mulle pantvangitraamadele mõeldes silme ette julmad piinamised,näljutamine ning ebainimlikus, siis raamatu algul sain ma kogeda midagi hoopis risti-vastupidist. lk 44,45,47,39,81 Samuti hämmastas mind see, kuidas mehed suutsid säilitada rahu ning mõelda sellele, kuidas röövleid enda poole võita. Nad rääkisid neile meie ajaloost nende ajalooga sarnaseid hetki ning saavutasid nende usalduse. Lk 47,209 Röövleid oli 10 ning mehed panid röövlitele ka hüüdnimed, Pealik, Pikk, Ullike, Kokk, Kloun, Bioloog, Jäme, Äpu, Sõdur, Õpetaja. Juba algusest saati lubati meestele, et nad saavad paari päeva pärast koju. Kõige suurem lubaja oli Bioloog. See jutt muutus tema suus juba igapäevaseks ning
E.M.Remarque ,,Läänerindel muutusteta" Romaani analüüs I. Eesliinilt naasmine. Mehed said esimest korda eesliinilt naastes hästi süüa. Sööki peeti alati hästi tähtsaks, sest tavaliselt oli sellega kitsas käes ning kui süüa oli, siis oli see pidupäev. Tuli välja, et kaupa oli saadetud 150 mehele, aga pool nendest oli hukkunud, seega jagati kõik meeste vahel ära, nii et kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja
Tegemist on Daniel Defoe romaani ,,Robinson Crusoe,, sarnase seikluslooga, mis põhineb kahel mehel, kes kohtuvad keset merd ning ei tunne sõnagi üksteise keelt. Näidend on jäljendatud Itaalia teatrimeeste Nino d'Introna ja Giacomo Ravicchio omaaegse lavastsenaariumi järgi. Osades on Meelis Põdersoo ja Ago Soots, kelle karakteriteks on kaks meest, kelle nime etenduse ajal teatavaks ei tehta. Lugu võtab aset keset merd oleval korstna ja aknaga oleval katusel, kus mehed peavad hakkama saama väikese territooriumi ja piiratud varustusega. Lava kujundus on lihtne ning hästi läbi mõeldud, koosnedes kerge nurga all olevast katusest, millel on näha korsten, vihmavee toru ja üks aken. Katuse kõrval on ka väike elektriposti jupike, mida samuti mehed vahepeal ära kasutavad. Tegemist on suhteliselt väikese teatrisaaliga ja kuna lava asub publikule väga lähedal, siis ees istudes sain ka vahepeal veega pihta
Viimaste sajandite vältel on naiste roll ühiskonnas palju muutunud. Nad on saanud endale palju erinevaid õigusi, mida neil ennemalt ei olnud. Naiste roll on muutunud meeste omaga võrdsemaks ning neid ei peeta enam meestest madalamateks. Ennemalt ei olnud naistel õigust otsustada selle üle, mida nad teha tahavad. Neil ei olnud luba isegi oma arvamuse avaldamiseks. Nende ainsaks ülesandeks oli lapsi kasvatada ja kodu korras hoida. Kõige muu eest kandsid hoolt mehed. Naistel puudusid ka valimisõigus ning õigus osaleda rahvakoosolekutel. Valimas võisid käia mehed ja ka rahvakoosolekutel said osaleda ainult mehed. Tänapäeval on ka naistel õigus osaleda valimistel ja muude riigiasjade otsustamises. Ka riigikogus ja valitsuses töötab järjest rohkem naisi. See näitab, et naiste roll ühiskonnas on võrreldes eelnevaga tõusnud. Seoses naiste rolli muutumisega ühiskonnas on naised saanud endale veel ühe õiguse, mida neil eelnevalt ei olnud
hõivatus 2,6%, 44,9%, 9%, *tööstus *tööstus 29%, *tööstus 12,8%, *tööstus 38,1%, *teenindus *teenindus 68,4% *teenindus 42,3% *teenindus 52,9% Keskmine eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga Keskm. eluiga 72,82 aastat. 55,41 aastat. 72,81 aastat. 71,09 aastat. Mehed: 67,45 a. Mehed: 52,92 a. Mehed: 68,98 a. Mehed: 68,17 a. Naised: 78,53 a. Naised: 57,97 a. Naised: 76,76 a. Naised: 74,15 a. Imikusuremus 7,32 surma/1000 80,8 surma/1000 18,9 surma/1000 20,56 surma/1000 sünni kohta sünni kohta sünni kohta sünni kohta Sündimus 10,37 sündi/1000 43,66 sündi/1000 19,57 sündi/1000 26,1 sündi/1000
Hea ema kasvatab ikka head lapsed On jahe septembrikuu õhtu. Meri on vaikne, madalad laineharjad uhuvad randa ja merelt on kodusadamasse jõudmas väike kalapaat väsinud ning nördinud kaluritega. Mehed on käinud juba kuu aega järjest, iga päev merel, aga saak on väga kesine. Randa jõudes kinnitavad nad paadi ankrusse ja suunduvad koju. Seal on neid ees ootamas ema, sooja söögi ja lahke südamega. Ta on terve õhtu poegi merelt koju oodanud. Mehed astuvad uksest sisse, mornid näod peas. Ema saab kohe aru, et ega tänagi kalasaaki loota ei ole ja ütleb poegadele, küll tuleb ka
naine. Nüüd kui naine on küps, ei pea ta end enam tagasi hoidma. ,,Näe, küpsed viinamarjad ju. Küll oled keeland end ammus a´ast." Neid küpseid viinamarju on maailm täis, kuid tema süda ihkab ainult üht. Ka hing on kaua Teda taga nutnud. ,,Maailm on ilusaid naisi täis, Kuid üks on, keda ihkan ma." Ning lõpuks on kätte jõudnud päev, mil kõik takistused on põgenenud ta teelt. On aeg, mil saab juua joobunuks end armastusest! ,,Mehed" Luuletus räägib sellest, et mehed on vaprad, tugevad ning oma tõekspidamistele alati truud. ,,.. mehi ei kohuta surm ega haud." ,,.. kindlad on mehed aatele truud." ,,.. mehed seisavad kui sein." ,,Elu tuli" Elu tuli võib olla helde ja hea, aga samal ajal ka kõrvetav ning tuua valu ja kurbust. ,,Elu tuli helgib kui sinitaeva päikene, elu tuli sähvab pilvist kui äikene." Just Tema on see, kes tapab ja loob. Otsus, mil minema pead ning kõik jätma, on tema kätes. Ta kustutab hingetule ning uuesti selle lõkkele lööb
Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas Euroopas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sisse- tungiga Poolasse. Eestisse jõudis see 18. oktoobril 1939. aastal, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlastel oli valikuid või ei olnud? Paljud mehed mobiliseeriti sõja ajal NSVL või Saksa vägedesse. Kuulumine Saksa või NSVL armeesse sõltus paljudest asjaoludest: asukoht, paiknemine, vanus jne. Need mehed, kellel oli võimalus läksid üle Saksa armeesse. Saksa sõjaväes oli koguni 50 000 Eesti meest. Saksa armee koosseisu kuulus eestlastest moodustatud Eesti Leegion. Taheti Eestit vabastada kommunistliku võimu alt ja arvati, et Saksamaa lubab taastada Eesti Vabariigi. Saksa väejuhid kasutasid sõja alguses vaid vabatahtlikke, need olid minu arvates enamasti mehed, kes tahtsid venelastele kätte maksta. Hiljem läksid ka sakslased üle sundmobilatsioonile, mis vähendas Eesti
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult ...
madudelle!" Assamalla lahing Keset Assamalla lahingut võttis Kalevipoeg meestel päid maha nagu lehti lepikust, purustas ka sääre-, turja-, käe- ja küljeluid. Surnute kuhjad katsid maad. Kui Kalevite ratsu poleks surma saanud ei oleks sellest lahingust pääsenud mitte ükski vaenumees eluga. Võitnud sõja, lausus Kalevipoeg: ,,Tulge, sõbrad, surmatöölta, vereväljalt, vennikesed! Lähme liikmeid puhkamaie, väsind keha karastama!" Seejärel jagasid mehed sõjasaagi omavahel ära. Suurem palk läks pealikule, kallim vara vanemale, kuld kuningale, hõberaha ülemaile, vaskiraha väetimaile ja pennid poisteväele. Nüüd hakati üheskoos kodupoole sammuma. Juhtumised põrgukatla juures Kalevipoeg sammus oma sõpradega kodupoole võidusõnumit viima ning kui nad olid jõudnud laande, tundsid suitsu ja nägid tuld. Nad lasid suitsul end juhtida ja kohale jõudes nägid nad vanamoori, kes paja alla tuld tegi ja selles
12,29 10 5 3,26 2,29 1,11 0,9 0,07 0,28 0 Isiklik tegevus Õppimine Vabatahtlik töö ja nõupidamised Piiritlemata ajakasutus Keskmine ajakasutus ööpäevas - mehed ja naised 1999-2000 50,00 45,0 44,9 45,00 40,00 35,00 30,00 Mehed Naised 25,00 22,7
Samas seda, mida homoseksualismiks peetakse, võib olla küllaltki erinev. Indoneesias kastreerimata pulli keha sööjat peetakse homoseksualistiks. Eriti ranged ollakse nendes ühiskondades, kus on keelatud abort ja lapsetapmine; kus on vajadus rahvaarvu tõsta. Kohtades, kus on tõsine toidunappus, on homoseksualism sallitud. Iga käitumine on kultuurilises fääris konstrueeritud. Antropoloogia seisukohalt ei astuta kummalegi poole. Naturistid - mehed ja naised on looduse poolt nii erinevad ning kultuur järgib seda, mis looduses on ette nähtud. Konservatiivne lähenemine. Nurturistid - inimesed sünnivad tühja lehena; soolised erinevused on marginaalsed. Soorollid on õpitud; kogu ühiskond suunab ja ootab, et inimesed käituks vastavalt enda soole ja õpiks kuidagi kõik peaks toimima. Universaalsed või väljakujunenud Jõurollid - üldiselt on mehed naistest tugevamad ja suudavad teha lühiajaliselt raskeid töid
.....................20 Valitud on teema “Kodune rõivaste pesemine ja hooldus”. Autor oli huvitatud konkreetselt sellest, kuidas tema tuttavad hoolitsevad oma rõivaste eest. Igal rõival on külge õmmeldud trükis, informatsiooniga konkreetse toote kohta. Kus on toode valmistatud, millest see koosneb ja millised on selle hooldamisjuhised. Kas autori tutvusringkond on teadlik märgetest toodete etikettidel ja kas neid ka jälgitakse? Uurimistöö jaoks koostati küsitlus, millele vastasid mehed ja naised vanuses 20-44. Eesmärk oli välja selgitada kas ja kui õigesti hooldatakse kodudes oma rõivaid. Otsitakse vastust küsimusele, kui põhjendatud on trükiste õmblemine toodetele. Kui huvitatud on inimesed oma rõivaste õigest hooldamisest ja seeläbi ka säilitamisest? 1 2. VASTAJATE SOOLINE JAOTUS
Sapporo MM Sapporo on linn Jaapanis, kus toimusid 2007.a. tali Maailmameistri võistlused. Eestist sõitis sinna võistlema 11 tublit sportlast eesotsas Kristina Smiguni ja Jaak Maega. Naised: Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima, Mehed: Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Priit Narusk, Timo Simonlatser ning Aivar Rehemaa, enne Sapporot , aga haigestus Anti Saarepuu. Kahjuks jäi see kordsest põnevast võitlusest välja kahekordne Olümpia võitja Andrus Veerpalu raviva põlve pärast. Kuid Sapporosse sõitis ka Jens Salumäe, kelle sihiks oli hüpata tubli tulemus suure mäe võistluses. Võistlus toimus 11 päeva.
Toomas on saare valitseja ja äärmiselt türannliku iseloomuga kõik peab olema nii, nagu tema tahab. Ka selles on ta kindel, et ta poeg peab saama saare järgmiseks valitsejaks. · Ingriin on Joonas Moori abikaasa. Ta on õrn, armas ja vaikne naine, kuid kaval ja isekas. · Naatan Morge ta on pidalitõbine ja Joonas Moori hea sõber. August Gailiti teos ,,Purpurne surm" on erootilist laadi, sest see taud on sugulisel teel leviv: surevad ainult mehed, naised jäävad elama. Gailit räägib just eelkõige naiste kannatustest ja läbielamistest, sest nemad kaotavad mehed. Autor filosofeerib palju naissoo üle ta on kasutanud palju mõtteteri naiste kohta (näiteks: ,,on naisi, kes on sündinud kihavaist tänavaist, rahvarikkaist bulvaarest ning siutsuseist kafeedest" või ,,isegi kauneim kunstiteos kõduneb ja armsaim naine läheb vanaks"). Tundub kohati nagu Gailit naeraks naiste üle, tehes neid maha ja pidades kõlbmatuteks
kuni 07.00.00 9 6 3 07.00.01-07.25.00 13 8 5 07.25.01-07.35.00 17 11 6 07.35.00-07.45.00 11 4 7 peale 07.45.00 10 2 8 Mehed Naised kuni 07.00.00 2 7 07.00.01-07.25.00 7 6 07.25.01-07.35.00 12 5 07.35.00-07.45.00 7 4 peale 07.45.00 10 0 Sööb Ei söö
Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Antud uurimustöö raames läbiviidava küsituse eesmärgiks on saada ülevaatlik pilt sellest, millised on eestlaste rõivaostu ja hooldamisega seotud harjumused. Küsitluse sihtgrupiks on valitud tööealine elanikkond vanuses 18.-52.eluaastat. Eesmärgiks on uurida, millest lähtuvalt teevad mehed ja naised valikuid rõivaste ostmisel, kuidas need erinevad ja kas võib leida ka sarnasusi? Samuti soovime teada saada, milliseid kohti eelistatakse peamiselt rõivaste ostmiseks ja kui palju kulutatakse raha riietele. Üheks oluliseks aspektiks on ka rõivaste hooldamine ja sellega seotud teadmised millest lähtudes hooldatakse oma rõivaid ja mida tehakse katkiste esemetega? Küsitlusele vastas 14 päevase perioodi vältel 75 inimest ning nende vastustele tuginedes on antud
Eestlasi oli selleks ajas korupses umbes 5500. Augustilahingutes kandis korpus suuri kaotusi, osa eestlasi hukkus,langes vangi või läks Saksa poolele üle. 1941 aasta lõpu poole saadeti eestlased Saksa sõjaväelaagritest Eestisse tagasi. Ebausaldusväärsed mobiliseeritud inimesed koondati tööpataljonidesse mis olid tegelikult surmapataljonid. Tööpataljonides suri palju eestlasi kuna seal olid väga rasked tingimused ning arste ja ravimeid polnud.Põhiliselt surid mehed nälga ja nakkushaigusetesse. Surnud mehed maeti tavaliselt metsa. Korpuse tegevus lõpetati 1. oktoobirl 1941. aastal. Ellujäänud korpuse kooseisu ja evakueeritud aktiiv ning Nõukogude Liidu eestlaste sõjategevus jätkus 8. eesti korpuses. Saksa armees olid esialgu ainult vabatahtlikud, kuid hiljem mindi üle järk-järgult sundmobilisatsioonile. Eesti mehed, kes võitlesid Saksa armee poolel ei võidelnud sellepärast, et tuua suurele Saksamaale Euroopas ülemvõim, vaid sellepärast, et
,,pulmad" etteanded 04.02 ja 10.02 kasuta üht neist meetoditest: intervjuu, ankeetküsitlus, vaatlus, päevik/videopäevik, dokumendianalüüs jne. (pulmakleitide näited läbi ajastute, sõbrannadele küsimustik) kuidas riietutakse, mida süüakse, mis on tabud, välismaal olenevad erinevused, käitumisreeglid, mängud. Saada e-kiri tudengilt õppejõule (sisuks mitteosalemine seminaril) [email protected] TERVITAMINE Noogutus või sõnaline tervitus (vaadatase alati silma, mehed kummardavad, naised noogutavad) Käepigistus (ulatatakse parem käsi, käepigistus on lühike ja tugev, käteldes tõustakse püst, kindad võetakse käest, kui käsi puudub) Naisterahvas võib istuma jääda lauas, kui just ei tule palju vanem inimene tervitama. Põsesuudlus ja embamine (enimlevinud lõuna-euroopas, üldjuhul naine naist ja mees naist, islamimaades embavad ka mehed omavahel) Käesuudlus, reverans ja kniks, põlvitamine.
põllumajandu Põllumajanduses 3,4% Põllumajandu ses 6% ses 70% teeninduses Teeninduses 68,6% Teeninduses 53% 15% Keskmine Mehed: 76,26 Mehed: 78 Mehed: 37 Mehed: 42 Saksamaa eluiga Eesti Zimbabwe Naised: 82,42 Naised: 66 Naised: 34 Naised: 41 Afganistaan USA
Antiikolümpiamängud Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichosega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.
printsess lossitorni lukustaha pandud, sest ta olevat salaja konna suudelnud. Tänu oma printsessi tiitlile oli ta aga surmanuhtlusest pääsenud. Üksikust printsessist lossitornis räägiti koledaid lugusid ja seepärast ei tahtnud keegi teda ka ära päästa, kuid tegelikult oli ta väga nägus tütarlaps, kes oli tornis juba 4 aastat elamud. Ühel õhtul kuulsid kolm vaprat meest printsessi laulu ja nägid läbi lossiakna tema ilu. Mehed kelle seas oli üks nõid, üks libahunt ja vampiir olid hellade südametega ja otsustasid printsessi järgmisel hommikul lossitormnist päästa. Järgmise päeva hommikul ei kestnud päästetööd kaua, sest tegu polnud ju päris tavaliste meestega. Kohe, kui nad printsessi tornist alla olid toonud ja kogu tema ilu näinud ei suutnud mehed otsustada mida tehe ja nii mindi vanasse inimsööja koopasse edasist nõu pidama. Kõik mehed olid armunud ja keegi ei suutnud printsessist loobuda
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas, aastatel 19391945, jagunesid eestlastest sõdurid peamiselt Vene, Saksa ja Soome sõjarinnete vahel. Üksikult või väikeste gruppidena leidus neid kõigi sõdivate riikide armeedest. Seega teatud valikuid eestlastel oli. Mõne riigi puhul küll rohkem kui teiste. Punaarmeega liitusid eestlased enamasti sunniviisiliselt. Kasutati sundmobilisatsiooni kõik teatud vanuses mehed olid sunnitud liituma ja venelaste poolel võitlema. Näiteks kuulutas Vene väejuhatus 1941. aasta 20. juulil välja üldmobilisatsiooni, mille järgi pidid kõik mehed, kes olid sündinud aastatel 19051922, liituma Punaarmeega. Teine võimalus, kuidas eestlased Venemaa poolele võitlema sattusid, oli vabatahtlik. Nii mõnedki kommunistlike vaadetega eestlased olid nõus koos venelastega võitlema. Nii tekkisid hävituspataljonid
104 173 122 231 128 190 185 211 181 220 192 Mehed Naised 221 173 194 177 185 142 149 130 113 140 121
Soenguid läbis geomeetriline figuur- trapets. Kuigi peamine atribuut oli parukas, soeng ikka ie erinenud mitmekesisusega, eriti meestel. Kõik egiptuse elanikud kandsid parukad ning paruka kuju, suurus ja materjal näitasid sotsiaalset päritolu. Parukaid valmistati naturaalsetest juustest, loomade karvadest, siidniidist, köitest, taimekasvudest ja värviti pruuni ja musta värviga, sest need värvid olid mooes. Parukal oli ka peakatte roll, mis oli väga tähtis. 2.MEHED Kõik mehed ajasid habet. Vaarao kandis kunsthabet, see oli maaomaniku märk. Habet kinnitati nööriga. Habed tehti samuti nagu parukad, nad võiksid olla erineva kujuga: piklikud punutatud patsi lokkiga otstes, lamedad, kandelised. Habed kaunistati kuldsa maoga see oli võimu sümbol. Kuuma kliima tõttu paljud mehed lõikasin oma juuksed maha. Tähtsad mehed kandsid suured parukad aga teised Egiptlased ümargused ja väiksed. Populaarsed olid ka pearätikud. 3.NAISED
mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Millised oleksid argumendid feministide kasuks? Nii naistel kui ka meestel peaksid olema võrdsed õigused, naisi peaks olema rohkem kõrgetel ametikohtadel, näiteks ministrid, linnapead, vallavanemad või isegi president. Kui naised oleksid kõrgematel kohtadel, siis nad saaksid rohkem ühiskonna paremaks muutmise nimel teha, sest mehed on need, kes on enamasti omakasu peal on väljas aga naised mõtlevad rohkem teiste inimeste ja nende heaolu peale kui enda omale. Näitkes on viidud läbi uuringuid, mida ostavad naised ja mida ostavad mehed poest. Uuringu tulemustest selgus, et mehed ostavad enamasti endale mõeldud kaupu aga naised ostavad rohkem oma perekonnale suunatud kaupu. See näitab, et naised näed maailma laiemalt kui enda nina alt ning ühiskonna
0-4 5-9 10-14 15-19 20-24 25-29 30-34 Mehed 45 75 60 63 72 74 73 Naised -56 -68 -60 -55 -51 -60 -53 Koeru Valla Rahvastikupüramiid -100 -80 -60 -40 -20 0 20 Mehed Naised 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 81 75 65 68 83 63 52 44 -63 -62 -48 -70 -75 -59 -64 -63 Rahvastikupüramiid 2016 85+ 80-84
Anna ülevaade ka siseriiklikust olukorrast sõja ajal. Paaristöö puhul valige viis ühiskonnaklassi ja kaks riiki (üks Antandi hulgast ja teine Keskriikide poolelt). Lisa juurde allikad, mida kasutasid. NAISED Naised moodustasid märkimisväärse osa tööstuslikust tööjõust juba enne esimest maailmasõda, ehkki nad olid peamiselt keskendunud tekstiilitööstusele. Sõja ajal värvati aga suur hulk naisi töökohtadele, mille jätsid vabaks sõjas võitlema läinud mehed. Uued töökohad loodi ka sõjategevuse raames, näiteks laskemoonavabrikutes. Ehkki naiste palkamine nn meestetööks oli esialgu vastupanu, tekitas ajateenistuse kehtestamine 1916. aastal vajaduse naistöötajate järele. Umbes sel ajal hakkas valitsus kampaaniate ja värbamiste abil naiste tööhõivet koordineerima. Kuna naistele maksti vähem palka kui meestele, oli mure, et tööandjad jätkavad naiste tööle võtmist ka siis, kui mehed sõjast naasevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
