Tai riigi rahvastiku paiknemise ja tiheduse analüüs 1. Tai rahvastiku keskmine tihedus ja rahvastiku paiknemise iseloomustus kaardi põhjal. Tai riigi rahvastiku keskmine tihedus on 118.43 inimest/km²- kohta. Sarnane tihedus on ka näiteks Poolas ja Moldovas. Jagades Tai (mõtteliselt) kaheks, tekib Põhja-Tai ja Lõuna- Tai. Põhja-Tai lõuna osas on rahvastiku paiknemine kõige suurem (100 in/km² - 1000 in/km²). Põhja-Tai idaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 250 in/km². Põhja-Tai põhjaosas on rahvastiku paiknemine 75 in/km² - 150 in/km². Põhja-Tai lääneosas on rahvastiku paiknemine 0 in/km² - 100 in/km². Põhja-Tai keskosas on rahvastiku paiknemine 75 in/km² - 250 in/km². Lõuna-Tai lõunaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 1000 in/km². Põhjaosas on rahvastiku paiknemine 0 in/km² - 100 in/km². Idaosas on rahvastiku paiknemine 100 in/km² - 250 in/km². Lääneosas on 75 in/km² - 1000 in/km². Keskosas on ...
2.2.1 Zestid Zest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal, mis tehakse kas teadlikul, nagu sõbrale lehvitades, või ebateadlikult, nagu enda nina sügades. Kui oleme üksi, ei pruudi oma zestidest teadlikud olla ja enamasti on neid vähe. Aga kui oleme seltskonnas, kasvab meie teadlikkus zestidest ja kaldume kasutama neid rohkem, reageerides teistele inimestele meil ümbritsevas keskkonnas. Näiteks pange tähele, mis juhtub, kui mehi täis tuppa astub rabavalt ilus naine. Mehed mitte üksnes ei kohanda oma kehahoiakut, aja end sirgu ja tõmba kõhtu sisse, vaid vahetavad ka pilke ja väikesi zeste, tunnustades omavahel seda, mida nad näevad või tunnevad. Vastupidi, kui naine ligineb rühmale nägusatele meestele, võib ta aeglustada sammu ja hööritada puusi, et rõhutada oma figuuri veetlevust. 2.2.2 Ilmed Loomariigis on vist inimolendite käsutuses kõige laialdasem ja peenem valik näoilmeid,
Elas Moskvas 1896 aastal , kuid sellest on vähe andmeid. 1901 asus Tallinna uue päevalehe ,, Teataja" toimetusse.Tema hoole all olid poliitiline ringvaade, välismaa telegrammid, ajalehe naljalisa toimetamine ja ilukirjanduslik kaastöö. 1903 aastal reisis peale KeskEuroopa veel ka Balkanil ja Türgimaal.Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid ,, Mahtra sõda" , ,, Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,, Prohvet Maltsvet" ( 19021908 ). Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist, siis oli ta sunnitud minema maapakku.Peatunud Helsingis, elanud mitmel pool Saksamaal,Sveitsis ja mujal sooritas Vilde 1911 aastal reisi New Yorki, ta abikaasa Linda Jürmann oli seal mingi lehe toimetaja vms.Vildel oli seal ebameeldivusi ja talle ei meeldinud seal. Seejärel elas ta 1917 aastani Kopenhaagenis
Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. Olümpiamängude kava Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (724 staadioni), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe, odavise ja maadlus) ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga. Mängudeks valmistumine
Laiuse, Kuremaa, Pala ja Sadala vallamaja. Juba võeti võim üle ka Meeksi ja Võnnu vallamajas ning vallutati mitu punavägede õhuvaatlusposti. Kuid siis saabus Võnnu piirkonda üks Punaarmee regulaarväeosa, ning veel 100-meheline hävituspataljoni üksus. Toimunud haarangul metsavendi mitte leides, lahkusid need Võnnust. Kuid tuli tagasi umbes 30-meheline hävituspataljoni salk, keda ründasid metsavennad. Neile tuli appi mehed Ibastest, kes tõid kaasa laskemoona. Ühisel jõul löödi hävituspataljonlased põgenema. Saagiks saadi veoauto, autobuss, kaks kuulipildujat ja muid relvi. Meeksi vallamaja vallutanud metsavennad pidasid lahingu Mehikoorma lähistel maale tulnud venelaste dessandiga.Tartu poolt tuli punaväelaste grupp, kellega peeti lahing. Võidurõõm oli metsavendade poolel. Venelased tegid veel kord katset üle järve tulla, kuid löödi Meeksi metsavendade poolt tagasi.
suudlemas tunneb tüdruk suurt valu. Hiljem armub Leeni Vidrikusse, kuid Leeni on ilmselt halva õnnega, sest Vidrikul pole tema vastu samasuguseid tundeid nagu tüdrukul. Vidrik tahab olla vaid tema sõber. Leeni tunneb valu, sest on haiget saanud ning nutab. Nuttes tunneb, et ta on suureks saanud ning elurõõm on kadunud, ta ei tunne enam rõõmu nukkudest ja lapselikkusest. Seda lugedes tekkis mul mõte, et ilmselt pole asi kunagi teistmoodi olnud. Mehed ei soovinud end siis siduda ja ei soovi ka tänapäeval. Või kui soovivad siis kellegi teisega, kellegagi, kes pole üldse mitte nii heatahtlik, kui sina. Novell ,,Hingemaa" rääkis kooliõpetaja Juhan Remmelga seiklusest Kurukalmu koolini. Teepeal kohtus Remmelgas vaese ja küüraka mehega, kes heina vedas, ta hobune oli nälginud ning heinavanker teljeni mudasse vajunud. Remmelgas aitas meest, kuigi külamees alguses pelgas, sest ta uskus et too viks ja viisakas mees on ülbe
Seejärel hakkavad noored inimesed välja rändma, kas Soome või Austraaliase. Soomes saadakse ~3x paremat palka sama töö juures mis sa teed Eestis miinimum palgaga. Austraalias saad ka paremat palka kui Eestis, kuid paljud lähevad ka sinna, et seal on soe ilm. MEESTE JA NAISTE PALGAOOTUSED Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3% (1). 6 Joonis 1. Palgaootus hõivestaatuse järgi 2014 aastal. Haridustaseme tõusuga suureneb reeglina ka palgasoov ning seda igati põhjendatult. Kuid kas naised ja mehed hindavad tööturul oma oskusi ning täiendavaid teadmisi ühtviisi (vt joonis 2)? Olenemata konkreetsest
tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu o Hinnati huumorit Carmen oli rõõmsameelne ja tegi nalju o Kujutati maailmavalu jutt räägibki don Jóse kurvast elust Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose. Alguses mehed ei räägi ja rännumehe kannupoiss annab erinevate asjade näol oma peremehele märku, et nad otsemid lahkuks, kuna don Jose on ohtlik. Rännumees aga ei tee sellest väljagi ja pakub don Josele suitsu, mille viimane ka vastu võtab. Koos süüakse ka lõunat ning meestest saavad sõbrad. Vestluse käigus tuleb välja, et mehed suunduvad samasse ööbimiskohta ning koos minnakse sinnagi. Ka teel ööbimiskohta püüab kannupoiss
Ametitesse pääsesid piisavalt rikkad=kitsas perekondade ring-nobiliteet(nobilis-tuntud), rahvakoosolekud lasid lihtrahval ka osaleda. 1.Magistraadid(1-aastased,et mitte võimutseda,igale ametile 2 meest,riigi teenimine kui aukohus seega palka nietu,astmeliselt ametid): Konsulid-2-kõrgeim võim-armee juhid. Preetorid-8-asendasid konsuleid,õigusemõistmine,sõjaväejuhid. Tsensorid-endised konsulid 5.aastaks-senaatorite nimekirjad,loenduste korraldamine, eakad autoriteetsed mehed. Diktaator-konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas oht,pool aastat ametis-piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300- senex-vanamees,rauk. Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants. Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu-juhtis tegelikult riiki. 3
kuid tal oli vaja juda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rkis de Treville`iga. Ngi kuidas Athos pikali kukkus(vitluses kannatada saamise prast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rkis de Treville`iga edasi musketridega liitumisest, kuni ta ngi meest, kes talt kirja varastas(meest Meung`ist). 4.D`Artagnan riivas joostes(mehele jrgi, kes talt kirja varastas) Athose lga ja Porthose mgarihma. Tal tuli mehed duellile kutsuda. Ta vaidles Aramisega taskurti le, ning kutsus ka tema duellile. 5.D`Artagnan, kes kutsus kik 3 musketri duellile, ilmusid kohale. Neil neljal tuli videlda kaardivelastega, kes nende duelli vahele segama tulid. 6.4 meest pidid minema kuninga vastuvtule aga kuna Bernajoux pilkas d`Artagnani, lks lahti sda kaardivelaste ja musketride vahel(kaardivelaste peamaja ees). Kunungas oli halvas tujus, kuna Tema Eminents jutustas talle vikese vahejuhtumi valesti
• Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kodanikud ja mittekodanikud Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: • Mittekodanikud, kelle hulka kuulusid alla 30 aastased mehed, naised, mittekreeklased ja orjad. Kodanikud ja mittekodanikud • Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud riigiametisse. Kodanike kohuseks oli teenida vastavalt vara suurusele maakaitseväe põhimõttel moodustatud sõjaväes ja muretseda ise selleks vajalik relvastus. Aristokraadid teenisid ratsaväes või raskerelvastuses jalaväes, lihtrahvas
viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Prantsuse rannikutel nimetati viikingeid normannideks. KES OLID VIIKINGID? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed viikingisõdalased oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne-Euroopat. Soov saada rohkem kulda- hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut. Kuid viikingid olid enamat kui rüüstajad
a vaimulikel. See jagunes vaimulikuks, aadlikuteks ja kolmandaks seisuks (kõik teised). Esimesel kahel seisustel oli rohkem privileege ja õigusi kui lihtrahval. Vaimulikud: Need, kes palvetavad. Nad pidid olema pühendatud jumalale, elama tsölibaadis. Nende ülesannetesse kuulusid: haigetubade ja seekide pidamine, hariduse andmine ja uute teadmiste kogumine, seisid kaitsetute eest (põgenikud, tagakiusajad), seisid abielude eest - ei sunnitaks abielluma ja et mehed ei hülgaks naisi Vaimulikke oli 1% elanikkonnast Aadlid (sõdijad): Need, kes sõdivad. Rüütlid, kes olid väga au sees. Pidid kaitsma ka talupoegi ning talupojad tegid nende jaoks tööd, kuid rüütel ei saanud äkkrünnaku eest kaitset ja päästmist garanteerida Kolmas seisus (töötajad): Need, kes töötavad. Suur osa moodustas talupoegadest. Talupoeg tegi rüütli jaoks tööd, elas vaesuses; maksis makse
{33005}{33053}{y:i}Venemaa poolt tulid nad|{y:i}ja raputasid päid... {33057}{33114}{y:i}Sitikad ja satikad|{y:i}ja lutikad ja täid, {33118}{33168}{y:i}Venemaa poolt tulid nad|{y:i}ja raputasid päid... {33436}{33520}Oi, tiblad! Kaevake endale hauad|valmis, vääramatu jõud läheneb! {33558}{33606}{y:i}Saapad, mis mul jalas,|{y:i}need on tibla jalast võetud, {33611}{33655}{y:i}tiblad ise paljajalu|{y:i}"Peipsi taha aetud"! {33988}{34030}Seis! {34173}{34224}Kõik mehed positsioonidele! {34490}{34541}Poisid, edasi läheme jalgsi. {34548}{34632}Meie rühma ülesandeks on takistada|pataljoni ümberpiiramine vasakult tiivalt. {34636}{34682}Võimalusel lõigata ära|vaenlase taganemine. {34686}{34748}Punased või? - Ei, sinised!|- Siinsamas, alevi servas. {34752}{34825}Kui palju neid on?|- Poisid, ahelikku! {35284}{35387}Poisid, tagasi!|- Mis juhtus? - Ahas sai pihta! {35442}{35496}Said pihta?|- Vist mitte. {35655}{35704}Näe, tulevad! {35888}{35938}Kuulid rauda!
.........................................................lk 3 Ernesaksa elulugu.......................................................................................lk 4 Ernesaksa looming.......................................................................................lk 6 Ernesaksa tunnustused .................................................................................lk 8 Mu isamaa on minu arm ..............................................................................lk 9 Hakkame mehed minema ............................................................................lk 11 Pildid G.Ernesaksast .................................................................................lk 12 Kokkuvõte .............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk 14 2
...............................................................................................5 kokkuvõte.......................................................................................................................8 kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Inimesi eristavaks tähtsamaks tunnuseks on sooline kuuluvus - mehed ja naised on erinevad, kuid inimestena võrdsed. Suhtumist sugupoolte võrdsusesse mõjutab uskumus, et juba nõukogude okupatsiooni ajal saavutati kõigi isikute võrdsus. Kuid järjest rohkem on hakatud mõistma, et nõukogudeaegne võrdsus piirab isiksuse vaba arengu võimalusi. Hoiakute muutmiseks ühiskonnas võiks alustada kokkuleppest naiste ja meeste võrdväärsuses. Feministlik ideoloogia näitab, et naised on meeste süstemaatilise rõhumise objektiks,
9. laul OD jõudis kükloopide maale kus nad küttisid kitsi. Teisel päeval nad leidsin koopad. Teised ei soovitanud minna kuid OD tahtis minna. Koopast tuli välja hiiglane. OD palun külalislahkust kui külalislahkuse asemel võttis küklooplane kaks ODi meest ja istus nad surnuks. Nad põgenesid nurka kus nad veetsid terve öö. Vahepeal oli ta veel ära söönud 2 ODi meest. OD ulatas küklooplasele veininõu söögipeale ning jootis küklooplase purju. OD ja mehed üritasid põgeneda torgates põleva toika küklooplase ainsasse silma. Küklooplane karjus ja kutsus sellega kohale teised küklooplased ning kui ta ütles, et eikeegi tahab teda ära tappa, siis teised arvasid et ta on lihtsalt porjus ja nad läksid ära. Kuna koopas olid lambad siis mehed klammerdusid nende kõhu alla ning kui nad välja jooksid siis koos nendega pääsesid ka mehed välja. Kui küklooplane sai
2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole haigusi ja vastaspoolt usutakse. 3. Kas meeste rasestumisvastaste tablettide turule tulek muudab kuidagi vastutuse jagunemist seoses soovimatust rasedusest hoidumisega? Põhjendage. 3. Jah. Paljud mehed ei soovi sel hetkel veel last ja kui naine selle eest hoolt ei kanna või unustas näiteks pilli võtta, siis mehed süüdistavad naisi. See süüdistamine jääks ära, kui ka mehed saaksid pille võtta. 4. Millistel tingimustel peaks abort olema täielikult keelustatud? Millistel lubatud? Põhjendage. 4. Täielikult keelustatud, kui naisel kindel oht, et ei saa enam tulevikus lapsi. Lubatud sellisel juhul, kui tegu on alles noore neiuga või vanema naisterahvaga.
Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim. Peale ametiaega pidi aru andma ja tegude eest vastutama. Tsensorid - valiti endiste konsulide hulgast viieks aastaks. Kondanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine + valvasid kodanike elukommete järgi. Valiti eakad, kogenud mehed. Auväärne amet. Konsulid - neid oli kaks, kõrgemad magistraadid. Kõrgeim võim riigis, sõja ajal armee juhtimine. c. Iseloomusta Rooma riigikorraldust . (Peab ära tundma, millisel perioodil mingi sündmus oli, st peaks teadma, millal mingi periood oli. ) Kuningate aeg - 753-509 eKr. Riigi eesotsas seitse kuningat, Vabariigi aeg - 510 - 30 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat konsulit, kes juhatasid sõjaväge
Sõlmitud riided. VANA-ROOMA ja VANA-KREEKA. Tooga oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Kontsaga kingad. BAROKK. Vajadus kontsade järele tekkis alguses ratsanikel, kelle jalg muidu hästi jaluses püsida ei tahtnud. Kuna ratsutamisega tegelesid eeskätt mehed, jäidki kontsad esialgu peaasjalikult meeste pärusmaale. Mõnekümne aastaga ilmusid Prantsusmaal välja nii kõrged kontsad, mis ei olnud enam ratsutamisel kasutuskõlblikud, selliseid hakati kasutama õukonnarõivastuses ning need levisid ka teistesse riikidesse. Piludega püksid. RENESSANSS. Korvseelik. ROKOKOO. 18.sajand muutis mehed naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Moodi
oma territooriumist ja võeti ära luba omada allveelaevu ja lennuväga, sõjaväge pidi vähendama 100 000 meheni, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Kõik sõjas osalenud riigid, kelle terrritooriumil lahinguid toimusid, pidid palju kulutama hoonete taastamisele. Sõjapurustuseid oli kokku umbes 28 miljardit dollarit. Sõda mõjus ka inimeste psüühikale. Paljudel oli suur stress ja pinge sõja pärast, polnud ka ime kui mõni hulluks läks, sest paljud nägid sõjakoledusi pealt. Kui mehed läksid sõtta siis naised pidid hakkama tööl käima, aga nad said poole vähem palka kui mehed sama töö eest. Sõjas hukkus umbkaudu 20 miljonit inimest, kellest 3,5 miljonit jäi vigaseks. Kuid ma arvan, et sõjal oli ka positiivseid tagajärgi, milleks kindlasti oli teadus. Sõdivad riigid koondasid kokku parimad teadlased oma riigis ja tahtsid leiutada midagi, mis aitaks neid võita. Kindlasti üheks selliseks asjaks on tankid, millest pärast sõda hakati traktoreid tootma
"Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas" Teine maailmasõda algas 1939. aastal ja lõppes 1945. aastal, nende kuue aasta jooksul muutus Eesti rahva saatus kõvasti. Neil aastail tuli teha Eesti inimestel valikuid. Millised olid valikud ja kuidas need määrasid inimeste edasist elukäiku? Esimene valik tehti juba 1939. aastal peale Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Tõenäoliselt oleks Eesti mehed astunud relv käes vaenlasele vastu, aga riigijuhid otsustasid teisti. Kindlasti mõjutasid 1939. aasta sündmused meeste valikuid järgnevatel aaastatel Esimene valik tuli teha 1940. aasta juunis, kui muutus Eesti riigikord. Tuli valida kas liituda uue võimuga või astuda relv käes nõukogude võimu vastu. Eriti rohkesti oli relvaga mehi nõukogude korda kukutamas 1941. aasta juunis, kui oli alanud Nõukogude Liidu ja Saksa sõda. Eesti mees
oldi NSVL-i nõudmisega nõus. Igaks juhuks seati ka valmis Eesti sõjavägi ja tehti ettevalmistusi üldmobilisatsiooniks. Stalin nõustus ka vähendama sõjaväebaasidesse toodavate meeste arvu 35 000-lt 25 000-le ja Eesti kirjutasidki baaside lepingule alla. Sõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased sõdisid: Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt mobiliseeriti mehed Punaarmeesse. See toimus peamiselt sunniviisiliselt, sest eestlased ei tahtnud kommunistliku ideoloogia eest sõdida. Oli ka neid, kes olid venemeelsed, need astusid hävituspataljonidesse võitlema metsavendade vastu, rüüstasid külasid ja tapsid rahulikke elanikke. Saksa okupatsiooni ajal oli eestlastel võimalus asuda vabatahtlikult Saksa armeesse, et kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Hiljem läks ka Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonile ja
Ei tule mõttessegi, et võiksime temasse ära armuda. Kuid piisav vaid ühest teost või lausest ning oleme lootusetult armunud. Keegi pole kahjuks kaitstud võltsarmastuse eest. Oma raamatus ,,Kõrboja peremees" on Anton Hansen Tammsaare kirjutanud: ,,Mehed on ikka niisukesed jooksevad ja jooksevad su järele, aga niipea, kui kätte saavad, kaovad, kui kulutuli." Nii võis see olla raamatu kirjutamise ajal 100 aastat tagasi, aga on ka praegu. Mulle tundub, et ei mehed ega naised mõista, kui neile esmalt ära öeldakse. Nad ei jäta oma silmarõõmu enne rahule, kui saavad võimaluse olla temaga koos. Tihti antaksegi lillesülemitele, kaisukarudele, kommikarpidele ja järjepidevusele järgi. Mõne aja pärast aga tekib rutiin ning huvi kaob ja valitakse uus sihtmärk, keda jahtida. See teeb aga hingeliselt inimestele väga haiget ning usun, et keegi meist ei tahaks sellega elus kokku puutuda. Armastus kui kõikehaarav tunne
Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, kui nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid. Teine erand oli 22. territoriaalne laskurkorpus. Algul koosnes see vaid eestlastest, kuid aja möödudes eestlaste hulk vähenes. Üldmobilisatsiooni ajal mobiliseeriti umbes 32 000 meest Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tööd. Seal suri esimese talvega umbes 8000 eestlast. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke. Hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikud olid enamasti need, kes tahtsid maksta kätte venelastele. Metsavendade salgad olid ühed esimesed vabatahtlikud, kes osalesid Suvesõjas. Varsti peale seda hakati looma idapataljone, mille eesmärk oli kindlustada turvalisus Saksa tagalas. Hiljem kasutati neid pataljone Vene armee vastu
,,Kungla mehed" analüüs 1. Millisele kahele tähtsale ajakirjanduse ülesandele viitab A.Lobjakas? Too 2 näidet tekstist. Kolumnist Ahto Lobjakas viitab oma arvamusartiklis ,,Kungla mehed" kahele põhilisele ajakirjanduse ülesandele. Esimene ülesanne on kriitika valitsuse tegevuse üle. Artikli lõigust ,,Ajakirjandus on poliitika sanitar ega saagi tänapäeva Eestis suurt midagi muud olla" on selgesti näha, et Ahto Lobjakas vahendab ajakirjanduse põhifunktsiooni. Teiseks ülesandeks on avalikkuse loomine. Sellele ülesandele on viidatud lõigus ,,Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi.". Sellega tahab artikli autor lugejateni tuua pildi ühiskonnast ning seega informeeritaksegi lugejat olukorrast, mis hetkel poliitikas valitseb ning kujundatakse avalikku arvamust sisepoliitika olukorrast Eestist. (87 sõna) 2. 5 probleemi, mis tuleb lahendada Eesti poliitikutel, et meie ...
Antiikolümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud toimusid iga nelja aasta tagant aastatel 776eKr-393pKr Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaarel läänerannikul asuva Olümpose pühas hiies Altises. Neid mänge peeti peajumal Zeusi auks. Olümpiamängudel tohtisid osaleda ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi paljalt, et näidata oma füüsilisi võimeid, näidata ausust Zeusi vastu ning kuidas nad olid oma keha treeninud. Üks Olümpiamäng kestis 5 päeva. Esimesel päeval ehk avapäeval võistlusi ei toimunud vaid peeti pidulikke rituaale ja ohvritalitlusi. Teisel päeval juba toimusid võistlused noortele kiirjooksus, maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis, mis on segu maadlusest ja rusikavõitlusest. Pentatlon koosnes 5 alast, milleks olid
Mari lepinguga nõustumise põhjused. Mari oli 20-aastane noor naine, kes pärast oma õe surma tema asemel Tõnule naiseks ning lastele kasvatajaks tuli. Iseloomult oli Mari elurõõmus, julge, mugavustarmastav, lapsiarmastav, vallatu. Tolleaegsate morralinormidesse ja tavadesse Mari ei mahu. Tollel ajal peeti normaalseks, et naistel ei ole sõnaõigust. Mehed pidasid ennast naiste valitsejateks. Raamatus on palju viiteid, kuidas mehed naisi kui asju kohtlesid. Näiteks võib tuua seda hetke, kui piimavedaja Marist rääkides teda ,,selleks" nimetas. Mari tajus küll meeste võimu, kuid ei tahtnud sellele alluda. Kremerile hakkas Mari meeldima ning ta soovis, et too teda mõisas lõbustamas käiks. Kremel arvas, et kui pakub Tõnule midagi vastu, siis ei piina teda ka südametunnistus. Algul Tõnu vaid naeris sellise ettepaneku üle, kuid kuulates kui hästi piimamehel läheb, hakkas ta kadestama
kuulamata jätnud ja materialistlikku maailma ära eksinud. 5. Mis on meie rahva suurim probleem? Meie rahva suurim probleem on oskamatud ja tahtmatus suhelda. Peaaegu kõikides koolides, kahjuks ei õpetata õpilastele kuidas luua, hoida ja lõpetada suhteid. 6. Kellele panna süüd, kui pere kujunedes kukuvad maskid? Süüdi pole ei mees ega naine, pigem meie haridussüsteem ja eriti kasvatusteadus võiks paremini eluga kaasa liikuda. 7. Miks tungivad mehed poliitikasse? Mehed tungivad poliitikasse just raha, rikkuse ja võimu pärast ning need, kes sinna nendel põhjustel ei lähe, vaid läheb sinna selleks, et riigi heaks midagi korda saata, siis arvestades seda, et konkurentsi ülistavas ja võimu põlistavas keskkonnas suudavad vaid üksikud iseendale truuks jääda, saab see olema neil üsna raske. 8. Kuidas saavad naised mehe tervist mõjutada? Naised saavad mehe tervist mõjutada, ainult siis kui nad oskavad olla perekonna kael
kui su nime suhu võtan, püha Eesti isamaa! Head olen näind ja paha, mõnda jõudsin kaota', mõnda elus jätta maha- sind ei iial unusta ! Need on väga mõtlemapanevad sõnad ja väga õiged sõnad, arvata võib, et iga eestlane mõtleb samamoodi aga ei julge neid kirja panna või otse välja öelda, mis on tegelikult päris vajalik näitamaks, kui hea on Eestis või kui kindel me võime Eestile olla. Kõne lõpetuseks-- Eesti mehed- te võite enda üle uhked olla- te olete truud mehed oma naistele, suurepärased isad oma lastele ja kindlad töömehed ! Eesti lapsed- te võite endale pika pai teha, te olete armsad, abivalmid ja hoolivad, ning Eesti naised- te võite enda üle uhked olla, te olete vapustavad kokad, suurepärased emad, kodu korras hoidjad, ning nagu öeldakse: on just Eesti naised need, kes on kõige Ilusamad ja teevad teistele silmad ette ! Hoidkem Eesti riiki ja aidakem ligimest ! Aitäh !
Naine mehe kõrval Naised ja mehed iseloomustavad väga vastandlikke, kuid samas vältimatult omavahel kooseksisteerivaid pooluseid just nagu yin ja yang Vana-Hiina filosoofias. Ajaloo vältel on naisi peetud elu loojateks ja kodusoojuse sümboliks. Emalikkust rõhutavate sõnade üle pole ka midagi imestada, kuna veel tänaseni on just naised need, kes lapsi sünnitavad ning traditsiooniliselt ka järeltulijate eest hoolitsevad. Nii kristlikus kui ka
KORDAMISKÜSIMUSED RÕIVAALASTES AJALOOS. 1.milliseid riideesemeid kandsid Egiptuse mehed? Puuspõlled,kraed, 2.kirjelda egiptlanna kleit? Hästi kitsas õhuke kleit , lõhikud on taga ja horisontaalselt. 3.Milliseid materjale Egiptuses kasutati?Õhuke läbipaistev lina .Põiliselt ka villast.Särav valge lina. 4.Milliseid ehteid kanti,kirjelda? Krae ,kõrvarõnad, käe ja jalavõrud ,ripstsid,poolvääriskivid,mia säravam seda parem. 5.Mida tead kosmeetikast ja soengust? Püsimeik oli , silmad tugevalt värvitud, ihukreemid ja ihuvõied
varustus ning isegi relvastus olid äärmiselt kehvad. 22.septembril 1944.aastal hõivatakse ilma vastupanuta Punaarmee poolt Tallinn, sellega algas mitmete tuhandete inimeste põgenemine Läände. Novembris langes Punaarmee kätte Sõrve säär ning sellega oli ka sõjategevus Eestis lõppenud. Kuid uue okupatsiooni algusega ei katkenud veel eestlaste võitlus oma põlisvaenlaste vastu. Mitmed tuhanded Eesti mehed jätkasid käsirelvadega võitlust metsavendadena, viimane teadaolev metsavend tapeti alles 1978. Aastal. Meie, Eestlased ei kartnud minna ülekaaluka vaenlase vastu, mina ja ka teised tegid kõik oma maa ja rahva kaitsmiseks. Selles võitluses kaotas elu mitu tuhat eesti meest ning mitmed tuhanded leidsid otsa ka vangilaagrite ebainimlikes tingimustes. Eesti rahvas näitas oma leppimatust okupatsiooniga ning tahet oma riigi iseseisvuse taastamiseks. Eriti
ka intiimteenuseid. Eestis on kõige enam prostituute vanuses 22-25 eluaastat ning pooled naised kogu Eestis olevatest prostituutidest omavad vaid põhiharidust. 59% prostituutidest on venelased, 31% eestlased ning ülejäänud 10% mõnest muust rahvusest. Meeste hulk, kes ei kasuta juhusuhete korral kondoomi, on ilmselt aastate jooksul suurenenud, mis tekitab ka riski sugulisel teel levivate haiguste nakatumisesse. Prostitutsiooni teenust kasutavad mehed jäävad tavaliselt tahaplaanile, ilma, et keegi teaks nende sellisest tegevusest, kuid prostituudid pole ühiskonnas varjatuks jäänud. Arvan, et mehed on langenud sõltuvusse, millest on raske loobuda ning selle tõttu on selline tegevus üha suurenenud. Mina ei poolda Eestis prostitutsiooni teenuse kasutamise võimalust. Sellel on negatiivne mõju ühiskonnale ning sellega suurenevad riskid suguhaiguste levimise osas. Naisel on õigus teha omad vabad valikud ning isegi
naine. Naistevastastest vägivallatsejatest on aga ainult kümnendik naised ise. Meie, kui intelligentsed indiviidid, peaksime pöörama rohkem tähelepanu probleemide lahendamise meetoditele. Me ei tohi lasta emotsioonidel üle võtta ja kasutada füüsilist jõudu, olgu see siis kas naise või mehe vastu. Naistevastase vägivalla puhul on just naine see peaaegu alati nõrgemaks pooleks juba bioloogilisest küljest. Juba geenidega on määratud, et mehed on jõult tugevamad, mistõttu füüsilise vägivalla puhul saaks naine tõsiselt viga. Ka on meie ühiskonnas levinud mehe arhetüüp, mis kujutab meest kui koopainimest karvast, tugevat, enesekindlat. Selline mees näitab teistele koha kätte vägivallaga, temaga ei tasu jamada, kuna tema on nn alfaisane. Teistsugust meest, kes ei pea oma staatust vägivallaga kehtestama, vaadatakse aga nõrgana. Selline mees näeb naist kui endaga võrdset
tapmise vastu, kuid teeb seda kui vaja. See on peaaegu tema kreedo. Tagasiteel laagrisse kohtub Robert Jordan Agustiniga (tubli ja usaldatav mees, kuid ropendab hirmutavalt palju). Õhtusöögil kohtub Robert Jordan ka teiste meestega - Primitivo, Andrés, Eladio. Stseen: Pablo on silla õhkulaskmise vastu, väidab et see tõmbaks neile terve koorma sitta kaela. Pilar kuulutab seepeale end pealikuks, väites et Pablost pole enam üldse asja. Mehed on tema poolt. Mustlane arvab et Robert Jordan peaks Pablo maha laskma, kuid ta ei tee seda: tegelikult oli kogu probleem hoopib salgasisene asi. Pablost pole tõepoolest enam juhti, trotslikkust aga tal jätkub. Robert Jordan ei maga koopas - poeb magamiskotiga koopa taha ja Pilar pea et sõna otseses mõttes topib Maria talle kaissu. Hommikul lendab ringi palju hävituslennukeid. Robert Jordan paneb Anselmo teevalvesse, kohtub väärika Fernandoga (ülepingutatult kombekas, kuid õige)
Lind vastas:"Nägin küll. Läks teisele poole jäämägesid, kus soe suvekoht ja sinna ta jääb. Lahkuge ilma temata." Nad lahkusid ja jõudsid uuele maale. Kalevipoeg käskis neil minna otsima lindu või looma ja talt küsida, kus nad on. Ise heitis ta laeva magama. Keeletark ja sulased läksid. Käisid terve päeva, aga ei leinud midagi. Õhtul heideti põõsa alla magama. Teisel päeval äratanud neid suur tüdruk, kes tulnud korjama kapsalehti lehmadele. Ta võtnud mehed maast üles ja jooksnud tuppa isa juurde. Isa küsinud: "Mis sa tõid tütrekene?" Tütar vastanud: "Ma ei tea. Leidsin kapsalehe alt." Puistas nad põrandale. Taat küsis neilt mõistatusi. Keeletark vastas nendele õieti ja taat käskis piigal nad kapsamaale tagasi viia. Piiga viis nad tagasi. Kapsamaal palusid mehed, et äkki viskaks piiga nad laevani ära ja piiga tegi seda. Piiga pani nad laevale. Tüdruk lõõtsumisest tekkinud hingeöhk, ajas laeva merele. Mindi edasi põhjapoole
Enesehinnang- naistel on meestest madalam enesehinnang. Kui vaadelda naisi nende madalama agressiivsuse seisukohalt, võib madalam enesehinnang aidata seletada nende vastumeelsust valida kõrge vastutusmääraga elukutse, mis on valdavalt meeste pärusmaa, kuna seal on agressiivsus ja enesekindlus eduks vajalikeks eeltingimusteks. Suhtlemine- naistel on suurem empaatiavõime, nad suudavad paremini reageerida partneri meeleolumuutustele, näoilmele jne. Nad on kannatlikumad kui mehed ning suhtlemisel nii tööl kui seltskonnas vajavad lahkust, viisakust, tähelepanu ning abivalmidust. · Töösuhetes- meestele on olulised ametlikud töösuhted ja läbi saamine ülemustega, naistele head suhted töökaaslastega. Meeste jaoks on tähtis, mida nad on teinud, kui kaugele jõudnud, naistele see, kui vajaliku teistele tunnevad nad end olevat. · Uudishimu- mees tahab katsetada uut, otsida, riskida. Kui mehel on
Kreeka ja Rooma ühiskonna võrdlus Kumba ühiskonda sa eelistaksid ? Kreekas oli 2 domineerivat linnriiki Ateena ja Sparta need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid . Sparta domineeris maa peal kui Ateenalased valitsesid merd. Muidugi ega nende võim igaveseks püsima ei jäänud. Ateena oli demokraatlik linnriik, Ateenas kõik kodanikud olid vabad mehed igal kodanikul oli õigus hääletada, igal kodanikul oli õigus osaleda poliitikas. Sparta oli oligarhilise valitsusega kus väike eliit valitses tervet riiki, Spartiaadid e. Sparta kodanikud.. Rooma ühiskond oli paljiu mõju saanud ja üle võtnud kreeklastelt alustades nende tähestikust, riietest, kunstist, arhitektuurist ja religioonist. Sparta oli tugeva maaväega riik, riik kelle sõdureid peeti parimateks. Sparta saavutas enda
Louis VIII tõi moodi paljaks raseeritud näo ja ülespoole keeratud vuntsid. Kuna mees oli riigijuhtimiselt kõrvale tõrjutud, jäi tal aega nö maailmamoodi mõjutada. Nimelt kujundas ta kuningliku kaardiväelaste habemed nii, et lõuaotsa jäi lihtsalt tutt. Selline habe sai nime mouche või a`la Royalle ning moepilti jäi selline habe kuni XVII sajandi 60. aastateni. Noored mehed kandsid õlgadeni ulatuvaid pikki ja lokitud juukseid. Muidugi polnud kõik õnnistatud paksu juuksepahmakaga ja abiks tuli võtta ka parukad. Omal kohal oli ka peakate, milleks oli laiaääreline viltkübar, mis oli kaunistatud jaanalinnusulgedega. Huvitaval kombel kujunes sellest peakattest ka meeleolude ja tunnete näitamise atribuut. Uljas tujus härrasmees lükkas selle kuklasse, rahu sooviv surus silmile ning austuse avaldaja võttis peast ja tegi kummarduse. 1650 tulid moodi parukad
Korilus Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Korilus 3. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Käes olevas referaadis tahaksin ülevaate anda korilusest, selle arengust, nende tegevusest ja kommetest ning kuuluvusest maailmamajandusse. Korilus Kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel, sest küttimine polnud alati tulemusrikas. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja
00.00 56 18 N 12 Viljandimaa Ei 07.30.00 23.00.00 57 16 M 10 Tartumaa Jah 07.30.00 23.00.00 58 18 M 12 Põlvamaa Jah 07.40.00 00.00.00 59 18 M 12 Viljandimaa Jah 07.50.00 00.00.00 60 18 M 12 Tartumaa Jah 07.00.00 00.00.00 Andmete analüüs. Hommikusöögi sööjate osakaal. Hommikusöök Sööb 31 Ei söö 29 Hommikusöögi harjumused sõltuvalt soost. Mehed Naised Sööb 23 8 Ei söö 15 14 Küsitletud õpilaste päritolu Õpilasi Harjumaa 4 Hiiumaa 3 Ida-Viru 5 Järvamaa 6 Jõgevamaa 6 Läänemaa 3 Lääne-Viru 5 Põlvamaa 9 Tartumaa 5 Valgamaa 5 Viljandimaa 5 Võrumaa 4
Riigi rahvastik ARVUTITUND Minu valitud riigiks on Austraalia. 1. Riigi rahvaarv A) Seal elab 21,766,711 inimest 2011. aasta juuli kuu seisuga. B) Järeldan seda, et Austraalia kuulub väikeriikide hulka. C) Enam-vähem samapalju inimesi elab Madagaskaril, Rumeenias, Sri Lankal ja Elevandiluurannikul. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahv...
Kahtlemata omandas abielupaar sel ajajärgul teatava sõltumatuse suguvõsa sees, ent naiste pahesid ja voorusi, eksimusi ja käitumist vaadeldi siiski vaid suhtes perekonnaga, mille alustalaks abiellunud said. Naised jäid perekonna taastootmisele allutatud hammasrattaks. Kuigi naise allutatust ei eitatud, sai see aina sagedamini õigustamise, seletamise ja arutelu objektiks. Tähendab, enam ei olnud tegemist päris enesestmõistetava tavaga. KOKKUVÕTE Tänapäeval naised vinguvad, et mehed arvavad et nad on nõrgemad ja ei saa millegagi hakkama. Mehed väidavad sedagi, et naised ei oska autoga sõita ja kulutavad suurema osa sissetulekust riietele ja see teeb naised krvaks. Need kurvad naised võiksid mõelda keskaegsete naiste peale, kuna siis ei olnud nõrgemal sool vähimatki sõnaõigust kui ta just mingi kuninganna ei olnud. Mehed võisid naisi ära kasutada ja see on minu arvates täielik absurd.
Kaela pandi kaelarätik ning peale pikk-kuub. Kui ilm oli küllalt jahe, pandi pikk-kuuele veel kasukaski alla. Naisteriiete hulka kuulusid seelik, kirivöö, põll, jakk ja liistik, tanu, sõbe ja käised. Meesterõivad Meeste tähtsaim rõivaese oli valge linane särk, mis lõikeliselt naiste omast oluliselt ei erinenud. Kaeluse sulgesid nad kas niidist punutud nööri või väikese vitssõlega. Särgisaba toppisid mehed reeglina pükstesse, mõnes Kagu-Eesti paigas oli kombeks see aga pükstele jätta. Materjalilt jagunesid meestepüksid villasteks talve- ja linasteks suvepüksteks. Väga pidulikuks juhuks ja ühtlasi jõukuse tunnuseks olid kitsenahast õmmeldud põlvpüksid. Sukad seoti põlve all üles värvilistest villastest lõngadest sukapaeltega. Särgile pandi siidihõlmadega vest, seoti tasku. Pidulikkuse näitajaks oli täisvillane pikk-kuub, mis oli paikkonniti erineva lõike ja kaunistustega
Kord tahtis üks mees teise mehe naisega magada ja leppis selleks kokku hinna 500kuldraha. Teine mees ei tahtnud sellist summat välja käia ja lasi tavalised hõberahad üle kullata. Kui see lõpuks välja tuli oli piinlik mõlemal. Ühel päeval ratsasõidul märkas üks meestest kena daami ja küsis teiselt kõva häälega, kas härra pakub ka sellele daamile raha . Daam kuulis seda ja , et enda au kaitsta, ütles ta vastu, et ta eelistaks vähemalt õige rahaga maksmist. Mehed tundsid seda kuuldes piinlikkust ja läksid ära. 5.novell Antud novell räägib härrast ja kunstnikust. Kuigi kunstnikke peetakse alamaks klassiks, siis antud mees oli oma töös väga hea ja osav ning seetõttu kuulus ja omajagu jõukas. Kord suvel juhtusid mõlemad mehed kokku, kui nad tulid oma valdusi vaatamast. Ühel hetkel jäid mehed aga vihma kätte ja läksid kohaliku talumehe juurde varjule. Temalt laenasid nad üsna räbaldunud mantlid ja asusid teele
,,Kullervo" 1864 ,,Kalevala" temaatika ja tegelased, esimene soomekeelne tragöödia ,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus ,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1. poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elavad 7 venda(ihkavad vabadust laante rüpes, sõltumata tsivilisatsiooni eeskirjadest, tugevad ja jäärapäised mehed, dramaatilised sõlmpunktid: nurjunud kosjaskäik, pagemine laande, metsaonni mahapõlemine, jooks pakase ja huntidega), nii realistlik kui ka romantiline, klassikaliselt eepiline teos(tormlev tegevus vaheldub rahulike, süzeedega sidumata olupiltide ja lugudega), 7 venda soomlase koondportree(laisad ja tõrksad, kui sunnitakse ja agarad ning töökad, kui sunduse alt vabad)
Kui tsaar suri läks võim üle Ivanile, kuid Ivanil ei olnud vaimselt kõik korras ning sellepärast valitses tema eest regent-Sofia. Naine oli türann ja korraldas asju just nii nagu talle vaja oli. Samal ajal kasvas Peeter oma emaga Moskva-lähedastes külades Kolomenskojes ja Preobrazenskojes. Seal õppis ta hoolega sõjapidamist ning kavandas ja korraldas elus meestega sõjamänge. Talle said juba varakult selgeks sõjapidamise strateegia ning kui mängu tulid tulirelvad, surid mitmed mehed. Et mehed paremini õpiks, hakkas Peeter ise trummi lööma. Lapsepõlves viibis ta ka palju saksa külades, kus nägi hoopis teistugust kultuuri ja Euroopalikku elu. See hakaks talle nii palju meeldima, et ainsaks mõtteks sai: raiuda aken Euroopasse! Kui Peeter I võimule tuli, hakkas ta esimese asjana Euroopa peale suunda võtma. Asjalik ja teadmishimuline ning tahtejõulise inimesena käis ta mitmeid kordi Euroopas ja pani palju tähele. Ta hakkas armastama Viinis olevat melu muusika,
Teine maailmasõda algas Euroopas 1939. aastal. Eestisse jõudis see 1939. a oktoobris, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlased said ise oma valikuid langetada? Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. 1939. aasta septebmris sundis NSV Liit Eestit sõlmima baasidelepingu, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. Punaarmees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Eesti mehed allusid Punaarmee mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees, mis võinuks kõrvalehoidjate peresid tabada. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuigi oli ka teisi põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused, kes varjusid end metsadesse, sest olid läinud lepitamatutesse vastuoludesse mõisa või kirikuga,
Kunda vabadussõja ajal Kunda dessant 16. detsembril 1918. aastal. 15-nda detsembri õhtul paigutati mehed laevadele- suurem osa ''Lainele'' ja väiksem osa ''Lembitule''. Kaasas oli ka kapten Pitka. Laevad liikusid Tallinnast välja: ees kaks Inglise laeva, siis eestlaste oma ja jälle üks Inglise laev. Peale selle oli veel kaasas ka paar transport laeva. 16-ndal detsembril umbes kella 06:00 või 07:00 ajal jõuti Kunda alla, kus asusid punased. ''Lainega'' sõideti Kunda sadamasse sisse, kus meeskond võeti vastu raskekuulipilduja tulega, ilma et oleks kahju sünnitanud. Inglise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
