Tõde ja Õigus II Terve tekst
asutis. Õieti karjuti ainult siis, kui õpetaja julges oma pilgu klassilt pöörata, muidu olid kõik
vakka, sootuks vakka, paugutasid ainult laudade all, kui õpetaja jalad liikudes paukuma
hakkasid. Aga et õpetaja pööras pilgu kord klassile, sealsamas klassilt ära, siis oli see
vaheldamisi tumm või täis põrgukisa. Kõrvalt kuulates oleks võinud arvata, et härra Maurus on
omale mingisuguse imeliku mänguriista ostnud, mille mehanismi praegu proovitakse, kas teda
võib silmapilkselt hääletuks ning siis häälekaks teha, et õppeasutisest oleks saanud nagu
loomaaed.
Paukumine ühes vaheldamisi karjumise ja vaikimisega valdas kogu maja tükiks ajaks. Õpetajad,
kes polnud selleks ette valmistatud, kaotasid pea ja jooksid minema. Kõik nõudsid härra
Maurust, keda polnud kodu. Ollino abi ei aidanud, sest ta ei saanud iseomagi klassist jagu.