Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. ......... Inimese haistmiselundiks on keel. ........ Inimese kompimiselundiks on nahk. .........
Kuulmeluude ülesandeks on püüda heli võimendamine ja edastamine sisekõrva. Väliskõrva ülesandeks on püüda helisid ja suunate need kuulmekäiku. Trummiõõnes paiknevad kuulmeluud. Alasit, vasarat ja jalust nimetatakse kuulmeluudeks. 3. Märgi joonisele silma osad 4. Järjesta kuulmise etappid Õige: 1. Keskõrvast saabuvad helivõnked teosse. 2.Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. 3. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. 4. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsideks. 5. Kuulmisnärvi mööda liigub signaal kuulmiskeskusesse. 6. Kuulmiskeskuses analüüsitakse signaali. 5. Otsusta kas väide o õige/väär. Paranda väär vastused õigeks. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda. ........ Keel tajub soolast, mõrudat, kibedat, magusat, haput ja umamit. ......... Inimese haistmiselundiks on keel. ........ Inimese kompimiselundiks on nahk. .........
Tuuleenergia Tuuleenergia ● Tuuleenergia on mehaaniline energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. ● Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. ● Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. Kuidas ja milleks kasutatakse tuuleenergiat? ● Tuuleenergia saamiseks rajatakse tuuleparke, mis koosnevad elektrituulikutest. ● Tuuleenergia muundavad elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud. ● Kasutatakse energia saamiseks. ● https://www.youtube.com/watch?v=b7_ix42ghCQ Vajalikud tingimused ● Tööstuslikult reostamata kohad. ● Lagedad ja tuulised kohad Eelised Puudused ● Keskkonnasõbralik ● Tuule hootisus, ehk tuul ei pruugi alati puhuda, kui elektrit ● Kiire ja effektiivne kasutuselevõtt vaja on ● Piiramatu ressurss ...
2. Milliseid uusi võimalusi loob see muutus VKE-dele? VKE-dele loob see palju uusi võimalusi. Makers aitab väikse ja keskmise suurusega ettevõttele luua uusi tooteid, mida varem pole suudetud täide viia ning tänu millele võib ettevõte edukaks saada ning selle kogutoodang võib suureneda. Toimub kiirem ja tõhusam areng. 3. Milliseid tööstusrevolutsioone on aset leidnud varem ja millal? 1) 1776. aastal toimus Inglismaal mehaaniline tööstusrevolutsioon 2) 1974 aastal toimus digitaalne revolutsioon 3) Toimus digitaal tootmise revolutsioon (kahe esimese kombineering) 1. Mida tähendab rip. mod. make. ja milliste vahenditega saame seda teha? Rip mix burn oli Apple moto ja see muutis inimeste muusika tööstuse ideed, et korrapärased inimesed on võimelised võtma kaubanduslikke tooteid ja muutma neid omaks. Rip.mod.make- reaalsuse püüdmine 3Ds. Selleks on vaja IPadi või muud iOS
2.ARVUTIHIIRTE TÜÜBID 2.1.Mehaaniline arvutihiir Mehaanilistel arvutihiirtel on põhja all kummikihiga kaetud metallkuul. Hiire liigutamisel kuul pöörleb ja selle liikumine muudetakse elektrilisteks signaalideks kahe elektromehaanilse sensori abil. Illustratsioon 2: Mehaaniline arvutihiir 2.2.Optiline arvutihiir Optilised arvutihiired on: · a) hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk. Iga kord, kui valguskiir liikus üle musta või sinise joone, saadeti arvutile elektrimpulss ja kursor nihkus ekraanil veidi edasi · b) 1999.a
organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. -Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.
..7- tardunud metalli jahtumine Peeneteralise struktuuri saamine - ΔT2 - suur allajahutusaste --> väike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur jämedateralise struktuuri saamine - ΔT1 - väike allajahutusaste --> suur Vkr,k , väike Vkr,t Tulemus: jämedateraline struktuur Amorfse struktuuriga metallisulamid - ΔT3- ülisuur allajahutusaste Tulemus: amorfne (mittekristalliline struktuur) 6. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid)- Eutektikum- mehaaniline segu, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektikum tekib vedelast lahusest kristalliseerumise tulemusena. — Eutektoid- mehaaniline segu, mille terades on vaheldusmisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektoid tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. tardlahus (asendus- ja sisendustüüpi), Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa
119-130 ja vastata peatüki lõpus olevatele küsimustele kirjalikult. 1) Millistest organistest koosneb seedeelundkond? - Seedeelundkond koosneb seedekulglast ja seedenäärmetest ning selle osad on suuõõs, keel, hambad, süljenäärmed, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, sapipõis, kõhunääre. 2) Mis on üldine seedeelundkonna tähtsus? - Seedeelundkonna ülesanneteks on toidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, töödeldud ainete imendamine ja seedimata jääkide väljutamine. Organism saab varustatud toitainetega ja puhastatud jääkidest. 3) Mis toimub toiduga suuõõnes? - Suuõõnes toimub toidu kvaliteedi hindamine, mehaaniline ja esmane keemiline töötlemine. Ehk siis maitstakse ja kui kõlbab peenestatakse toit hammastega, lagundatakse süsivesikuid süljes asuvate ensüümidega, sülje kleepuva toime tõttu
MEHAANIKA
Ühtlane sirgjooneline liikumine:
v=s/t vk=s1+s2/t1+t2
Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine:
a=v-vo/t (a)=m/s2 s=vot+at2/2 s=v2-vo2/2a
v>vo, siis a>o => kiirenev liikumine
v
Töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. v Sarnane elektrimootoriga: kummagi põhiosadeks mähisega raam , püsimagnet või elektromagnet ja rõngad ning harjad. v Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. v Mähise tekib vool kuna pöörleva mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni. v Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. v Alalis ja vahelduvvoolugeneraatorid erinevad selle poolest, et alalisvoolugeneraatori mähise otsad on ühendatud kahe teineteistest isoleeritud poolrõngaga, vahelduvvoolugeneraatori mähised otsad aga kahe teineteisest isoleeritud täisrõngaga.
9 Vastus: Maatüki pindala on 30,00 hektarit. Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. 1. h1 = 9,6 cm = 480 m a1= 7,75 cm = 375 m P1=90 000 m2 2. h2= 9,2 cm = 460 m a2 = 7,2 cm = 360 m P2= 82 800 m² 3. h3 = 8,8 cm = 440 m a3 = 11,3 cm = 565 m P3= 124 300m² P = P1 + P2 + P3 P = 90 000 + 82 800 + 124 300 = 297100 m2 ~ 30 ha Ülesanne 3. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Ruhnu saare mõõtmine polaarplanimeetriga U1=4459 U2=4923 U3=5371 U1,2=464 U3,2=448 U = 456 Jaotise väärtus: Ühe kõlviku pindala: 456* 2,5 = 1140 ha Ruhnu saare mõõtmine digitaalplanimeetriga U1=460 U2=461 U3=461 Neli ruutu 158 Neli ruutu 159 Neli ruutu 158
5. Soovituslik kogu ventilatsiooni õhuvooluhulk auditooriumile oleks 11,2 ja klassiruumile oleks 4,2 . 6. qtot ja standardi tabelist saadud tulemuste suhteline erinevus protsentides on 7. Laboratoorsest tööst saab järeldada, et mõõdetud hoone kuulub II sisekliima klassi ning on madala saastekoormustasemega. Mõõtmised viidi läbi koridoris asuva ventilatsiooniava näitel ja hoones on kasutusel mehaaniline ventilatsioonisüsteem. Koridor ja ülesannetes kasutatud auditoorium erinevad kindlasti seal oleva õhuvooluhulga, inimeste arvu ja põranda pindala poolest.
Keha asend arvuti taga 1. Milline peab olema keha asend arvuti taga ? Vastata paari lausega. Keha asend peab olema vaba. Soovitatav on hoida liigesed neutraalses asendis, vältida painutusi ette, vältida äkilisi liigutusi, vältida pikajalist lihaspinget, vahetada sageli keha asendit, teha sageli lühikesi puhkepause, vältida tööd painutatud randmeliigesega. 2. Mis on ,,küünarnukireegel" ? Vastata paari lausega ,,Küünarnukireegel" tähendab seda, et randmeliiges peab otse olema, selg ja jalad peavad olema toetatud. 3. Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? Vastat paari lausega. Arvuti taga peavad inimesel käed olema nii, et õlavars ning käsivars oleksid 90 kraadise nurga all. 4. Kas käsivarred peavad olema toetatud ? JAH 5. Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? JAH 6. Mis on randmeliigese sündroom ? Kirjeldada paari lausega. Randmeliigese sündroom on pidev ja korduv randme painutamine. Randm...
der Luftfilter õhufilter 28 luftgekühlt õhkjahutusega 29 die Luftigkeit kergsus 30 die Lüftung;-en ventilatsioon 31 die Lüftungstechnikzentrale;-en tsentraaalse ventilatsooni tehnoloogia 32 mechanisch mehaaniline 33 der Neubau;-ten uusehitis 34 der Pflanzenturm;-e taimedetorn 35 das Pflanzenwand;-e taimedesein 36 die Planungleistung;-en planeerimse tulemlikkus 37 das Raumklima;-s ruumikliima 38
taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirjeldab mõnda liikumist iseloomustavat suurust ajas. Kehade vastastikmõju mass 1) Väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada liikumise kiirust. 2) Väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk gravitatsioonivõimet. jõud Ühe keha mõju suurus teisele. rõhk Pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhe. tihedus Näitab aine massi ruumalaühiku kohta.
mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 10. Moondekivimid kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis- keemiliste tingimuste mõjul. 11. Murenemine kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsess. 12. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine kivimid ja mineraalid lagunevad väiksemateks osadeks. Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja mehaaniline surve. 13. Keemiline murenemine ehk porsumine kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reagentide (H2O, CO2 ja O2) mõjul, kus võivad moodustuda uued mineraalid. 14. Biokeemiline murenemine keemiline murenemine, kus osalevad ka nn bioloogilised reagendid, näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed. 15. Denudatsioon kulutus. 16. Akumulatsioon kuhjumine. 17
mandrijää või voolava vee geoloogilise tegevuse tagajärjel. 10. Moondekivimid – kivimid, mis on tekkinud, kui sette-ja tardkivimid on ümberkujunenud füüsikalis- keemiliste tingimuste mõjul. 11. Murenemine – kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsess. 12. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine – kivimid ja mineraalid lagunevad väiksemateks osadeks. Seda kutsub esile temperatuuri kõikumine, jää tegevus ja mehaaniline surve. 13. Keemiline murenemine ehk porsumine – kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reagentide (H2O, CO2 ja O2) mõjul, kus võivad moodustuda uued mineraalid. 14. Biokeemiline murenemine – keemiline murenemine, kus osalevad ka nn bioloogilised reagendid, näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed. 15. Denudatsioon – kulutus. 16. Akumulatsioon – kuhjumine. 17
ühe ja sama pinge korral on vahelduvvoolu tugevus voolujuhis väiksem kui alalisvoolu tugevus. Isolatsioon kuumuneb nii dielektrikuskadude kui voolujuhtides eraldunud soojuse tõttu. 4. Tagajärjed - Aparaadi soojenimisega kaasnevad mitmed erinevad ebasoovitavad nähud: a. kiireneb isolatsiooni vananemine ja seega tema omadused halvenevad; b. väheneb aparaadi osade mehaaniline tugevus. Nii näiteks väheneb vase mehaaniline tugevus temperatuuri tõusul 100oC kuni 250oC 40%; c. lüheneb kontaktide ja kontaktühenduste tööiga. Soojusülekanne elektriaparaatides Elektriaparaadi töölerakendamisel tekkivad temas kaod, eraldub soojust ning algab nii aparaadisisene soojusülekanne kui eraldunud soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda. Soojusülekanne toimub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale ja kestab seni kuni kehade temperatuurid võrdsustuvad
s<0 vastulülitusega pidurdamisel; s=200% siis vool 14X suurem nimivoolust 4) Ultravalgus (10-6- 10-8m) kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid | tugev bioloogiline toime, Karakteristikud fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime | meditsiinis, valgustehnikas Mehaaniline karakteristik. Mehaaniline moment. 5) Röntgenikiirgus (10-8-10-11m) kiirete elektronide järsul pidrudumisel, protsessides milles osalevad sisekihtide elektronid | võime tungida läbi inimkeha |meditsiinis 6) Gammakiirgus (10-10-10-14m) radioaktsiivsel lagunemisel aatomite tuumadest | lainepikkus väiksem aatomi mõõtmetest, tungib läbi igast ainest, inimesel võib surmav olla |tuumarelvades 7) Kosmiline gammakiirgus (10-13-..m) kosmosest?:D
2 kx Deformeeritud keha potentsiaalne energia Ep k keha jäikus, x keha deformatsioon 2 Mehaanilise energia jäävuse seadus E E k E p const Kui suletud süsteemis mõjuvad ainult gravitatsiooni- ja elastsusjõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia jääv. on ülekandunud ja muundunud energiat iseloomustav suurus, mis võrdub jõu- ja nihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Mehaaniline töö A Fs cos F jõud, s nihe, jõu- ja nihkevektori vaheline nurk
LOODUSÕPETUSE KONSPEKT 1) MÕÕTMINE Nimetus Tähis Kordsus Mega- M 1 000 000 Kilo- k 1 000 Detsi- d 0.1 Senti- c 0.01 Milli- m 0.001 Pikkuse abil väljendatakse keha või keha osade kaugust. Pindala abil väljendatakse arvuliselt keha pinna suurust. Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. Massi abil väljendatakse arvuliselt keha raskust ja vastupani liikumise muutumisele. Tihedus nätiab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. VALEMID JA TÄHISED: l=pikkus S= Pindala V= ruumala =tihedus S= l2 V= l3 = m:V 2) AINED JA NENDE SEGUD Molekuli moodustavad sama liiki aatomid kui ...
aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia, mis hoiab neid aatomielemente tuumas koos; tuumaenergiat saab vallandada tuumareaktoris looduslikult ebastabiilseid elemente lohutades PÄIKESEENERGIA- päikesekiirguses sisalduv soojus ja valgusenergia, TUULEENERGIA- liikuvate õhuosakeste ehk tuule kineetiline energia HÜDROENERGIA- ehk vee-energia, raskusjõul langeva (voolava) vee mehaaniline energia LOODETE ENERGIA- mehaaniline energia, mis tekib Kuu ja Päikese gravitatsiooni põhjustatud maailmamere taseme muutustest GEOTERMILINE ENERGIA- ehk maapõue energia, maa sees olevatest kuumades kivimites ja nendega kokku puutunud põhjavees salvestunud soojusenergia BIOMASSI ENERGIA- ehk bioenergia, taimede loomade ja mikroobide elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines (biomassis) sisalduv keemiline energia ENERGIAKRIIS- üleilmselt olulise energeetilise tooraine (nafta, maagaasi)
Cp-isobaariline erisoojus (J/kgK) Termodünaamika kujud: t=const| Q=A ehk U=im/2M RT P=const|A=pV ehk Q=U+pV; v=const A=0 Q=U Soojusmasinad on asjad, mis muudavad soojusenergiat mehaaniliseks tööks. Kolm osa: soojendi, jahuti ja töötav keha. Näiteks: aurumasin, bensiini/diiselmootor. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa tarbitavast energiast muudab see masin mehaaniliseks tööks.eeta=A(Q1-Q2)/Q1*100% Eeta-kasutegur; A- kasulik mehaaniline töö, Q1/Q2 S=A soojendilt/jahutilt saadud soojushulk (J). P/V teljestikus ring.
Kinemaatika uurib kehade liikumist ruumis. Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. Staatika uurib kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. Näide: laual lebavale raamatule mõjub raskusjõud. Mehaaniline liikumine Liikumine on keha asukoha või asendi muutus ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev. Kehade mehaanilisi liikumisi on mitmesuguseid. Tähed, planeedid, udusulg, inimesed jne. - need kõik on mehaanilise liikumise näited. Looduses ei eksisteeri täielikult liikumatut keha. Kui me räägime edaspidi keha liikumisest, siis mõtlemegi selle all tavaliselt vaid ühe punkti, s.o. punktmassi liikumist. Punktmass on selline keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Keha liikumist teiste kehade suhtes, mida tinglikult loetakse liikumatuiks, nimetatakse suhteliseks liikumiseks. Näiteks, parv liigub vabalt allavoolu. Kalda...
ja baariumtitanaat. Neist viimane kuulub nn. piesokeraamiliste materjalide hulka. Kristalliliste (anisotroopsete) materjalide korral on juhtivusomadused materjali eri suundades erinevad ning seepärast avaldub ka piesoefekt eri suunas erinevalt. Piesoelektrilisi materjale saab kasutada mitmesuguste elektromehaaniliste muundurite nagu piesoelektriliste resonaatorite, mikrofonide, kõlarite ja andurite valmistamiseks. Piesotajuritele esitatavad põhinõudeiks on suur elektriline ja mehaaniline vastupidavus, väike temperatuurisõltuvus, niiskusekindlus ning suur hüvetegur. On olemas nii otsene piesoefekt kui ka pieso pöördefekt. Piesotajurite töö põhineb otsesel piesoefektil, mille korral välise jõu toimel tekib piesomaterjali pinnal elektripotentsiaal (joonis 3.14). Pöördefekti kasutatakse piesotäiturites, nt. kõlarites ja mootorites, kus piesomaterjali elektilise mõjutamise tulemusena muutuvad tema mõõtmed.
Piano- on muusikainstrument mida mängitakse klahvide abil. Sopran- on kõrgeim naishääl. Tempo- on heliteose esitamise kiirus. Allegro- on noodikirjas tempomärge , mis märgib kiiret tempot. Bass- on kõige madalam meeshääl. Duur- on mazoorne helirida. Helihark- on u-kujuline metall hark,mida kõige sagedamini kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks. Laulik- on lauluraamat ja laulja. Metronoom- on elektrooniline või mehaaniline seade, mis määrab heliteose esitamise tempo. Orkester- on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Rütm- on helivältuste organiseeritud järgnevus. Sümfoonia- on muusikaline suurvorm,sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Tenor- on kõrgeim meeshääl. Alt- on madal lapse(poisi)hääl või omapärase rinnahääle tämbriga naishääl.Alt on ka vastava häälestusega keel või puhkpill.
MEHAANIKA · kõige vanem füüsikaharu · mehaanika lõi Isaac Newton, inglise füüsik, nö ,,füüsika isa" · ta kasutas teiste saavutusi kuid süstematiseeris ja lõi kompaktse teaduse füüsika Mehaanika jaguneb kolmeks: · Kinemaatika- kuidas kehad liiguvad? (MEHAANILINE LIIKUMINE) · Dünaamika- jõud, miks kehad liiguvad? (LIIKUMISE PÕHJUSED) · Staatika- uurib paigalseisu ja tasakaalutingimusi Füüsika uurib loodust kuid on tehnoloogia aluseks. Uuurimismeetodid: · Vaatlus · Katse · Andmetöötlus Kasutatakse rahvusvahelist mõõteühikutesüsteemi SI: · aeg (s) · pikkus (m) · mass (kg) On ka tuletatud kiirusi, nt kiirus (m/s) LIIKUMINE Liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes mingi aja jooksul ruumis. Et liikumist kirjeldada, valitakse üks keha, mille suhtes asukoha muutust uuritakse (see keha on taustkeha) Mõnikord jäetakse arvestamata liikumisel keha mõõtmed (kui keha mõõtmed on palju väiksemad läbitud teepikkusest). Sellist keha ...
t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia kõik kütused sisaldavad varjatud kujul keemilist energiat see ongi primaarenergia,mis vabaneb põletamisel kateldes soojuse kujul Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse(soojus, elektrienergia jne) Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia) 2) Soojusenergia 3) Keemiline energia 4) Elektromagneetiline energia (magnetvälja, kiirguse ja elektrivälja energia) 5) Tuumaenergia 6) Gravitatsioonienergia Taastuvad energiavarud: päikese, puit, hüdro, tõusude mõõnade, biomassi Taastumatud energiavarud: fossiilsed kütused 5. Põhimõisted termodünaamikas
küllalt suur, gaasidel väga väike). Seepärast on vedelik väga vähe kokku surutav, gaasidel vastupidi. b- arvetsab tõukejõudusid, peale selle iseloomustab minimaalset mahtu, milleni on võimalik reaalgaasi kokku suruda. p v joonis lk. 28. Mehaaniline töö. Mehaanilist tööd teeb materjaalselt suletud termodünaamiline süsteem üleminekul algolekust lõppolekusse. Tavaliselt arvutatakse mehaaniline töö l termodünaamilise keha massiühiku kohta. Sellisel juhul [l =(L/M)], dl=p∙dv, ehk siis td-lise keha erimaht muutub v1-lt v2-le, siis l=v1∫ v2ni pdv [J/kg]. Antud valemitega arvutatud mehaanilist tööd nim. Absoluutseks mehaaniliseks tööks. Töö põhimõõtühikuk on N∙m=J, avaldatuna 1 kg td-lise keha kohta aga J/kg. Mehaaniline töö kui protsessi funktsioon sõltub sellest, kuidas td süst. läheb üle algolekust lõppolekusse. Mehaaniline töö loetakse posit. td süst
t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaarenergia kõik kütused sisaldavad varjatud kujul keemilist energiat see ongi primaarenergia,mis vabaneb põletamisel kateldes soojuse kujul Sekundaarenergia - see milleks primaarenergia muudetakse(soojus, elektrienergia jne) Energia liigid: 1) Mehaaniline energia (pot. Energia, kin. Energia, helienergia) 2) Soojusenergia 3) Keemiline energia 4) Elektromagneetiline energia (magnetvälja, kiirguse ja elektrivälja energia) 5) Tuumaenergia 6) Gravitatsioonienergia Taastuvad energiavarud: päikese, puit, hüdro, tõusude mõõnade, biomassi Taastumatud energiavarud: fossiilsed kütused 5. Põhimõisted termodünaamikas
SÜSTEEM ühendus või tervik; paljudest osadest koosnev tervik. 1. AVATUD tihedasti kokku seotud teiste süsteemidega.(inimene) 2. SULETUD ümbritsev keskkond eriti ei mõjuta(päikesesüsteem) 3. STAATILINE aja jooksul eriti ei muutua(päikesesüsteem) 4. DÜNAAMILINE ajas muutuvad süsteemid. ENERGIALIIGID 1. Mehaaniline energia Potensiaalne energia Kineetiline energia 2. Soojusenergia 3. Keemiline energia 4. Elektromagnetiline energia 5. Tuumaenergia PÄIKESESÜSTEEMI TEKKEHÜPOTEESID 1. Katastroofihüpotees - Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem päikese ainesest. 2. Olemasolevasse päikesesse langes täht või komeet. 3. Planeetide aines rebiti päikesest välja teise tähe gravitatsioonijõu mõjul. 4
mõttele jõudsid. Paberi ja trükkimise, kompassi ja püssirohu leiutamine on mõjutanud maailma arengut rohkem kui ükski teine leiutis. Algne kompass, mida nimetati ka ,,lõunasse näitavaks kalaks", oli tehtud puust ja kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükike. Püssirohtu, mida tehti salpeetrist, puusöest ja väävlist, kasutasid alkeemikud ja arstid enne, kui seda hakati kasutama relvades. Märkimis väärsed leiutised on ka tikud, malemäng ja mehaaniline kell. Arvatavasti olid hiinlased esimesed, kes panid midagi õhus lendama. Esimesed tuulelohed võisid lennata 5. sajandil e.kr. Keiser Hani ajal leiutati hodurakmed. Need asendasid loomi lämmatavaid kaelarihmu ja suurendasid veojõudu. Spinning leiutati sõjariista järgi, mis tõi vaenlase suunas lennutatud oda tagasi. Rataskärud ilmusid 1. sajandi paiku. Seda käru, mida nimetati ka ,,puust härjaks" või ,,libisevaks hobuseks", sai vedada või lükata. Kui Tangi ajastul muutus teejoomine
Mehaanika. Kinemaatika. Mehaanika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi. Põhiülesanne: leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Kinemaatika uurib, kuidas keha liigub Dünaamika uurib, miks keha liigub Staatika uurib paigalseisu, miks keha ei liigu Liikumine keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. Liikumine on suhteline ehk liikumine toimub alati millegi suhtes. Mõisted: Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutus mingi teise keha suhtes Punktmass- füüsikaline mudel, mis ei arvesta millise kuju ja mõõtmetega keha on Trajektoor- kujuteldav kontuur, mida mööda keha liigub (ei tohi samastada teega) Ühtlane liikumine- keha asukoht muutub mistahes ajavahemikus sama palju Kulgev liikumine- kõikide punktide trjaektoor on sama kujuga (saab kehasi käsitleda punktmassiga). Ülesalla Pöörlev liikumine- keha erinevad punktid liiguvad mööda erineva raadiusega ringjooni, nt kellaosutid,1 ots paigal, tein...
AUTOMAATKÄIGUKAST Kristjan Teearu KOOSNEB PLANETAARÜLEKANNE Päikeseratas Kroonratas Satelliithammasrattad ja satelliitide raam Planetaarreduktor on automaatkäigukasti mehaaniline osa, mille kaudu muudetakse auto vedavatele ratastele antavat pöördemomenti. Planetaarreduktor paikneb automaatkäigukasti keres ja koosneb järgmistest osadest: 1) planetaarülekanded, mille kaudu muudetaksegi pöördemomenti (tavaliselt on neid planetaarreduktoris kaks või kolm); 2) sidurid, mille kaudu antakse pöördemoment edasi planetaarülekande üksikutele osadele; 3) pidurid, mille abil saab planetaarülekande üksikuid osasid kinni hoida;
asendisse ja taavetid kalduvad üle parda. Kahe šarniiriga taavetite kalde ulatus on suurem kui ühe šarniiriga taavetitel, mistõttu paadi allalaskmine on hõlpsam, seda eriti laeva kreeni korral 35. Rippuva lasti mõju püstivusele Laeva raskuskese muutub vastavalt kauba raskusele, kraana noole pikkusele ja kõrgusele. Raskuskese (center of gravity) liigub kraana tipu suunas. 36. Ventilatsioon: vajadus, tööpõhimõte Ventilatsioon on kas naturaalne või mehaaniline. Naturaalse ventilasiooni puhul õhu vahetust reguleeritakse katete avamise ja sulgemisega. Mehaanilise ventilatsiooni võimalused on: • mehaaniline pealevool/naturaalne äravool • mehaaniline äratõmme/naturaalne pealevool • mehaaniline pealevool/mehaaniline äratõmme Laoruumid ja töökohad võivad olla varustatud naturaalse ventilatsiooniga, kuid ruumides kus on oht mürgiste aurude tekkeks, peab olema tagatud mehaaniline väljatõmme Mehaaniline ventilatsioon on tagatud masinaruumis
* Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib edasi igas suunas ühteviisi Pascali seadus. * Vedelikusamba rõhk on võrdeline selle kõrgusega. *Rõhk vedelikus on võrdeline selle tihedusega. * Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrde samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. p = gh * Rõhku mõõdetakse manomeetriga. * Manomeetri liigid: -Vedelik- ehk U-torumanomeeter. -Metallmanomeeter. -Aneroidbaromeeter. Kehade liikumine: * Mehaaniline liikumine on keha asukohe muutmine teiste kehade suhtes. * Keha kiirus on füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Kiirus = teepikkus / aeg * Kiiruse tähis on v, teepikkuse tähis s ja aja tähis t. v=s/t * Ühtlane liikumine on liikumine, kus keha kiirus ei muutu.
Täiskoormusel = 1,15...2,00 Tühikäigul > 10. Heterogeense segu moodustamise tõttu võivad põlemiskambris lokaalsed liigõhuteguri väärtused olla = 0 (puhas kütus) kuni = (puhas õhk). Tahma tekib rikaste lokaalsete liigõhutegurite tõttu. Rivipumbaga varustatud toitesüsteem 2...12 silindri töö juhtimiseks Määrimiseks mootori õlitussüsteem või diislikütus. Süsteem koosneb: Eelfilter Etteandepump Filter Mehaaniline või elektrooniline sissepritsekoguse regulaator Sissepritsehetke ajastusseade Kõrgsurvepump Pihustid Etteandepump Kõrsurvepumba varustamine kütusega Kõrgsurvepumba jahutamine Süsteemi pidev õhutamine 1...3,5 bar Elektriline etteandepump Mehaaniline etteandepump Ühepoolne etteandepump Kahepoolne etteandepump Käsipump Süsteemi varustamine kütusega peale hooldus- ja remonttöid Süsteemi varustamine kütusega peale paagi tühjakssõitmist
Keemiline valem (koosneb elementide sümbolitest ja indeksitest ja) väljendab aine koostist. Indeks on arv, mis näitab (keemilise elemendi) aatomite arvu molekulis. Üks veemolekul (H 2 O) koosneb kahest vesiniku aatomist ja ühest hapniku aatomist.Kui arv on valemi ees siis see näitab mitu molekuli on aines , sea nim. Kordajaks.(5H2 viis vesiniku molekuli).Struktuuri valem näitab aine ehitust ehk näitab kuidas on aatomid omavahel seotud molekulid. · Mehaaniline liikumine Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teise suhtes. Trajektor on joon mida mööda keha liigub. Kui keha muudab kiirust oma liikumise ajal siis on tegu mitteühtlase liikumisega , kui keha oma kiirust ei muuda siis on tegu ühtlase liikumisega · Kiirus Kiirus = teepikkus / aeg V= s/t V=kiirus s=teepikkus t=aeg t=s/V s=V*t Kiirus näitab kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. Mitteühtlase kiiruse
Mehaaniline liikumine. Keha asukoha muutmine teiste kehade suhtes. Trajektoor. Joon, mida mööda liigub keha punkt [sirg-kukkuv kivi, pliiatsi teravik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeotsal. Kõver-lendav lind, kaaslasele vastu pead visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht.] Teepikkus. Trajektoori pikkus, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Ajavahemik näitab liikumise kestust. Kiirus. Füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Kiirus=teepikkus:aeg v=s:t Liikumine, kus keha kiirus ei muutu ühtlaseks liikumiseks. Liikumine, kus keha kiirus muutub, mitteühtlaseks liikumiseks. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. T:s näitab, et füüsikaline suurus aeg on jagatud mõõtühikuga. Tasakaaluasend- pendli asend, kus koormis püsib paigal. Amplituudasend- pen...
Globaalprobleem Magevee puudus Milles peitub probleem v Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% v Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. v Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades v Naftareostus. v Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine. v Saasteohus on just mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud. v Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Hiina Click to edit Master text styles Hiinas saab vähem kui 15 protsenti elanikkonnast kraanist joogikõlbulikku Second level vett. Sama probleem on omane kogu Aasiale ja enamikule Aafrikast. Third level Hiinat juba praegu kurnav suur veepuudus muutub katastroofiliseks aastaks ...
Selleks, et loomingut müüma panna, peab olema kindlasti palju näinud ning kogenud kirjutaja. Nad avardavad nii enda kui ka lugejate silmaringi, samas teenides elatist. Seega inimestel, kes ühendavad enda loomingu äriga, samas seda nautides, on tegemist suurepärase ametiga. Tänapäeval on tarbekirjandus lai sektor ning raamatupoed on raamatuid täis, tihti ka kliente. Meie areneva tehnoloogia kõrval on raamat siiski oma suurusega võrreldes kõige rohkemat informatsiooni sisaldav mehaaniline teos. Raamat müüb , vaatamata sellele, et on olemas raamatukogud, mis lugejaile täiesti tasuta teadmisi lugeda pakub. Lugejad on suutelised kirjanduse nimel kulutama, mis näitab vaid positiivset. Ajakirjanduse näol on tasakaal ilmselgelt kaldunud äri poole peale. Jah, ajakirjanikud töötavad agaralt artiklite kallal, nad näevad palju vaeva ja jagavad artiklitesse oma elukogemusi ja loomingut. Iga ajakirjaniku stiil on omapärane, see kujundabki ajakirjandusteose imidzi
Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Sisendseadmed on arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, mängukonsool jms. Klaviatuur on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Skänner - seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise (skaneerib selle) ja edastab info. Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks võnkumisteks. Mängukonsool - Sõnaga konsool (ingl. k. console) tähistatakse arvuti külge füüsiliselt ühendatud monitori ja klaviatuuri. Konsooli eripära võrreldes nt ssh ligipääsust shellile seisneb selles, et
VALGUD Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappe. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidsidemega (kahe aminohappe vahel). Hemoglobiin (vere punalibledes, ül on hapniku siduda). Valk: 1. Lihtvalk- ainult aminohappe 2.Liitvalk- aminohapped, glükoproteiidid (suhkrumol), lipoproteiidid (liipidid) Inimeste valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest, millest 8 on asendamatud st neid peab saama valmiskujul toiduga. Ülejäänud aminohapped (asendavad) suudab inimene sünteesima lämmastiku sisaldavatest ühenditest. Valgu molekuli omadused sõltuvad aminohappete järjekorrast ja hulgast.. Valgu molekuli esimest järku struktuur on pepsiidsidemetga ühendatud aminohappejääkide vahel. Selle keerdumisel heeliksiks või kokkuvoltumisel moodustub teist järku struktuur. Valgu kolmanda järgu struktuur kujuneb heeliksi kokkukägardamisel kerajaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägita...
b) orgaaniline (kõdunevad taimejäänused, huumus) 2. Vesi 3. Õhk Mulla ehitus Mulla moodustavad eri värvuse ja erinevate omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Tähistatakse ladina tähtedega O, A, E, B, C, D jne. Mulla läbilõikes esinevad horisondid moodustavad mulla profiili. Horisontide arv on eri muldadel erinev, olenevalt mulla lähtekivimi koostisest ja mullaprotsessidest. Eestis on neid enamasti 25. Mulla lõimis mulla mehaaniline koostis. Näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld koosneb. Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval ..... Metsakõdu horisont (O) esineb kõige pealmise horisondina vaid osades metsades koosneb metsavarisest (oksad, lehed, okkad,
vastatikuline muundumine nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. Mahtuvustakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. 10. Näivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolutarvitit, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui ka elektri ja magnetvälja energia vastatikuline mundumine. 11. Madalsageduslained. Tekitab peamiselt mehaaniline vahelduvvoolu generaator ja nad levivad elektrijuhtides. 12. Raadiolained. On elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisis tekitab elektrongeneraator ja laineid kiirgab raadioantenn. 13. Optiline kiirgus. Peaosatäitjaks valgusnähtustel. Jaguneb ultravalguseks, nähtavaks valguseks ja infravalguseks. 14. Röntgenikiirgus. Tekib kiirete elektronide järsul pidurdumisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. 15. Gammakiirgus
MEHAANIKA Kinemaati ka Dünaamika Staatika uurib liikumist uurib mõjusid uurib tasakaalu ( kinos filmilint liigub, (miks ta liigub) (miks ta seisab, miks ta tasa- kuidas ta liigub) kaalus on) Mehaaniline liikumine Kui looduses ringi vaadata, võib kõikjal märgata liikumist. Näiteks tuul kõigutab oksi, lind lendab, auto kihutab inimestest mööda ja pritsib jalakäijaid poriga. Kõigil neil on ühiseks jooneks see, et keha asukoht muutub, kuid muutus ei toimu silmapilkselt, vaid võtab aega. Liikumine – keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul. Trajektoor –mõtteline joon, mida mööda keha liigub ( näiteks kirjutamisel jääb paberile joon, suusatajal jääb lumme rada)
joonlauaga jooniselt mõõtes, seejärel arvutan väärtused meetrites, kasutades mõõtkava 1:166 ning ristkorrutist. Mõlema põhjaks on sama sirge, seega a=7,5 cm ning alumise kolnurga kõrgus on h1=2,6 cm ning ülemise kõrgus h2=3,3cm, seega: h2=, h1= ning a=. Kasutades valemit S= leian, et P234,10 m2, P1 26,87 m2 ning nende summa P=34,10+26,8760,97m2. Seega on graafiliselt pindala määramisel piiritletud klassitüki pindala 60,97m2. Ülesanne 3. Töö ülesandeks on pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine elektronplanimeetriga. Selleks tuleb asetada planimeetri luubiosa oma joonisele ühte punkti, vajutada nuppu ,,start" ning liikuda luubi sees oleva täpikesega mööda joont päripäeva. Jõudes luubi sees oleva punktiga alguspunkti sain ekraanilt lugeda väärtuse 214, mida korrutasin pindala saamiseks 0,25-ga. Sain, et planimeetriga mõõtes on piiritletud klassiruumi pindala 214*0,25=60,25 m2.
1. Mis on keemilise reaktsiooni ja tuumareaktsiooni vahe? Keemilise reaktsiooni korral tekivad uued ained, kuid tuumareaktsioonide korral tekivad uued keemilised elemendid. 2. Mis on seoseenergia? Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Mida suurem on seoseenergia, seda raskem on terviku lammutamine ja vastupidi. 3. Mis on kergete tuumade ühinemisreaktsioon? kui kaks kerget ainet kõrgel temperatuuril ja kõrgel rõhul ühinevad ning tulemuseks on tohutu energia ( näiteks kahe vesiniku ühendumisel) 4. Millised on tuumareaktsiooni toimumiseks vajalikud tingimused? Kõrge temp ja kõrge rõhk. 5. Milles seisneb raskete tuumade lõhustumine
haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine ülekaalus, põletikulised episoodid -> kõhrekude kaob, subkondraalne skleroos -> liigese jäigastumine OA algus on aeglane ja märkamatu Liikumisel liigeses krigin ja valulikkus Hommikune liigesjäikus kuni 30 min Mehaaniline valu liigese koormamisel, rahuolekus kaob Esinevad nn stardivalud liikuma hakates Haiguse arenedes muutuvad valud püsivaks, krigin suureneb, liiges deformeerub ,,Sageli arvatakse, et artroos on vananemise paratamatu osa. See ei Riskitegurid: vasta siiski tõele tasakaalustatud toitumine, regulaarne füüsiline Vanus koormus ning normaalne kehakaal Ülekaalulisus
hetkvõimsust. Mehaaniline energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Et muuta keha energiat, tuleb teha tööd. Kineetiline energia E : See võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v: E =mv²/2 Potentsiaalne energia E : See on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Keha vastastikmõju energia, mis oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes. Raskusjõu energia E =mgh Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. E = E + E =const. Rõhk näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Tähis p, ühik 1 N/m²=1Pa. Valem: p=F/S (S pindala, millele jõud on rakendatud) Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk: p=gh (h vedelikusamba kõrgus) Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Valem: =m/V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
