Suurimad kalapüüdjariigid Hiina,peruu,jaapan,india,usa. Kalaõiguste müümine - kui riik ei taha,suuda tema ulatuses püüda,siis ta müüb selle teisele riigile( namiibia, angoola, argentiina,usa,kanada.) Ümarpuidutootjad usa,kanada,venemaa. Paberpuidutootjad usa,brasiilia,venemaa. Metsandus-metsamajandus : istutamine,väetamine,röövikute tõrje, kuivendamine, sanitaarraie. Metsatööstus raie, väljavedu, mehaaniline töötlemine, keemiline töötlemine, mööblitööstus. TABEL : ekvatoriaalsed vihmametsad kasvavad lõuna-ameerikas, aafrikas, kagu-aasias. Pindala väheneb kiiresti peamiselt üleraie tõttu, juurdekasv kuni 50 m 3/ha aastas, väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud india, nigeeria, austraalia, india, pindala väheneb, sobib põllumaaks, juurdekasv kuni 20 m 3 /ha aastas, puud madala tootlikkusega(eukalüpt, ahvileivapuu, kaktus,palmid,akaatsia)
Mis ülesanne on vooluringis vooluallikal? Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. 15. Mis toimub vooluallika sees selle töötamisel? Väliste jõudude töö tulemusena muutub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. 16. Milline energia muundub elektrienergiaks – keemilises vooluallikas: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, -termoelemendis: soojusallika siseenergia, -generaatoris: mehaaniline energia, -päikesepatareis: valgusenergia. 17. Millistest osadest peab koosnema vooluring? Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed. 18. Millises vooluringis saab olla elektrivool? Suletud vooluringis. 19. Mis toimub elektritarvitis? Elektritarviti muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. 20. Milleks kasutatakse vooluringis juhtmeid? Vooluringi osade ühendamiseks. 21. Mis ül on vooluringis lülitil? Selle abil saab vooluringi vastavalt vajadusele kas
1. Mis on mehhaaniline liikumine ja mida tähendab selle suhtelisus? Mehhaanikas tehakse tööd siis kui mingi jõu mõjul keha liigub mingi vahemaa. Suhtelisus tähendab teiste kehade suhtes asukoha muutmist. 2. Mis on ühtlaselt muutuv liikumine ja mida tähendab kiirendus? Ühtlaselt muutuv liikumine on masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne(jääv), kiirenduse puhul on see muutuv. 3. Mis on vaba langemine? Keha vabaks langemiseks nimetatakse keha takistuseta langemist maapinna lähedal. 4. Mis on inertsus? Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise kiirus. 5. Newtoni I , II ja III seadus. 1) Kui kehale miski ei mõju või need mõjud tasakaalustavad üksteist, siis keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Vahelduvvoolu voolutugevuse graafik - Trafo ehitus ja tööpõhimõte Trafo koosneb primaarmä hisest, sekundaarmähisest ja raudsüdamikust. Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Vahelduvvoolu generaatori tööpõhimõte ja ehitus - Generaator muundab mingit teist energiat vahelduva elekt romagentvälja energiaks. Koosneb staatorist paigalseisev korpus ja rootorist pöörlev südamik. SEJ ja HEJ tööpõhi - mõtted (energia muundumised) Mehaaniline energia muunda takse esmalt auruturbiinienergiaks ja seejärel elektrienergiaks.
Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil 6. Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Erinevalt rabenemisest, mis vaid lammutab olemasolevad kivimid väiksemateks tükkideks, võib porsumine esile kutsuda olemasolevaist kivimitest uute, atmosfääritingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevate kivimite tekke. Sellised kivimid on näiteks settekivimid. 7. Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline
- Mootori elektroonika ülesanne on valmistada õige küttesegu.. ! - Väntvõlli pöörlemis kiirus (ennegi speed sensor) Kui signaal ära kaob siis mootor jääb seisma, kui andur ei toimi siis mootor ei käivitu. Anduriasjanduseks nimetame siin füüsika ja keemiasuuruste elektrlist mõõtmist: Mõõtesuurus võib olla nt. - Temperatuur' - Pöörlemissagedus - Rõhk - Nurk vm asend - Voolukiirus - Kiirendus ja vibratsioon - Keemiline koostis Anduri ülesanne on muuta mehaaniline olek, elektriliseks signaaliks.! - Läb õhufiltri siseneva õhu hulga anduri signaalist arvutile vastavalt tegelikuele õhukogusele, mis antakse mootori silindritele - Mootori temperatuuri anduri signaalist- näiteks külm mootor vajab rikkamat küttesegu - Välisõhu temperatuuri andur signaalist näiteks kuumem õhk on hõredam ja sellisel juhul tuleb õhu hulka pihustada vähem kütust
pooltelg tahab aeglasemalt pöörelda siis kiiremini pöörleva ketta pinnal olev vedelik tahab aeglasemalt pöörlevat plaati kaasa vedada. Mida kiiremini üks pooltelg (ratas) teise suhtes pöörleb seda enam momenti kantakse aeglasemalt pöörlevale poolteljele. Sellise differentsiaali miinus on see, et ennem ei kanta "asfaldil" olevale rattale momenti, kui jääl olev ratas juba libiseb. Torsen tüüpi diferentsiaal Selline diferentsiaal on puhtalt mehaaniline diferentsiaal, mis ei sisalda sidureid ega elektroonilisi osasid. Torsen tüüpi differentsiaal töötab, kui tavaline vaba, juhul, kui mõlemad rattad pöörlevad sama kiirusega. Hetkel, mil üks ratastest hakkab kaotama pidamist sunnitakse hammasrattaid kokku tõmbama. Hammasrattad selles differentsiaalis on ehituselt sellised, mis loovad pöördemomentide suhte. Näiteks suhe 5:1 tähendab, et selline differentsiaal suudab kanda 5 korda rohkem jõudu sellele rattale, millel on parem pidamine
Sidur Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust
see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jäävMehaaniline töö on mingi jõu poolt tehtud tööEnergia iseloomustab keha võimet teha töödPotentsiaalne energia on kehal tema vastastikmõju tõttuKineetiline energia on kehal tema liikumise tõttuMehaanilise energia jäävuse seadus: Kui kehale mõjuvad ainult raskus- ja elastsusjõud, on keha mehaaniline koguenergia jäävJõu õlg on jõu mõjusirge kaugus keha pöörlemisteljestJõumoment on jõu ja tema õla korrutisKangi tasakaalutingimus: Kang on tasakaalus siis, kui päri- ja vastupäeva pööravad jõumomendid on võrdsedVõimsus on arvuliselt võrdne ajaühikus tehtud Nurkkiirus näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub keha nurkkiirus ajaühikusInertsimoment sõltub keha massist ja massi jaotusest
Hakkasid keskajale iseloomulikud nähtused, feodaalkord, rüütlikultuur ja paavsti võim pikka mööda allakäima. Euroopat tabasid näljahädad, katkuepideemiad, talupoegade ülestõusud.Linnad arenesid meeletu hooga. (Keskaja inimene ei teadnud, et ta on keskaja inimene.) Kardeti uudsust, igasugune leiutamine ja teaduste leidmine oli põlu all. Uute tehnoloogiate juurutamine kestis pikka aega. Suuremad leiutised leidsid aset kõrg ja kesk-ajal. Leiutati prillid(13. saj), mehaaniline kell(14. saj),puri, kompass, tulirelv. Keskajal arvati, et maalim käib alla. Kristus pidi tulema. Uskumine jumalikesse ajatsüklitesse, Usul oli ideoloogia roll. Jumalaid kujutatai keskaja rõivastuses. Õpetlaste seas arvati, et maailma on lineaarne. Tavainimesele oli oluline aasta. Elati pühast-pühani. Aasta algus(25. detsember) nimetati ümberlõikuspäevaks. Väga levinud oli jõuluaasta. Keskaja lõpetas Ameerika avastamine 1492 Ida-Rooma lõpp 1453 Reformatsioon(Martin Luther) 1517
D Turvastunud mullad E Soomullad Lammimullad Sooldunud rannamullad Erosiooniala mullad Eesti muldi iseloomustavad : · Soode ja sostunud muldade osatähtsus · Masiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel pinnal · Karbonaatsete muldade suur osatähtsus · Muldade suur kivisus, eriti peenkivisus · Muldade suur kirjusus, mis tuleneb lähtekivimist http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf http://www.maaamet.ee Mulla mehaaniline koostis ehk mulla lõimis -näitab ära mulla mehaanilise koostise ehk üksikosade suuruse Mulla tahke faasi tihedus De Mulla tihedus 2,54-2,63g cm3 Tahket osa 50% vedelat 25%(vesi, veeaur) ja gaasiline 25%(o) Mulla struktuursus Struktuursus tähistab kuidas mulla mass on üles ehitatud,kas üksikutest mehhanilistest elementidest või on välja kujununenud struktuur agregaadid. Struktuuritu muld: Üksikteraline Massiivne
Vahelduvvool on muutuva suuna ja tugevusega vool. 25.Millest sõltub induktsioonivoolu suund?Sõltub juhtme liikumise suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. 26.Kuidas töötab elektrivoolu generaator?Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. 27.Milleks kasutatakse generaatoreid?Voolu tootmiseks. 28.Millised energia muundumised toimuvad generaatoris?Elektrigeneraatorismuundub mehaaniline energia elektrienergiaks. 29.Milliseid energiaid kasutatakse generaatori tööle rakendamiseks?Hüdro-, tuuma-, tuule- ja soojuselektrienergiat. 30.Kuidas ja millisel põhimõttel transporditakse elektrienergiat?Juhtmetega, kõrgel pingel, väikese elektrikaduga ja väikesel voolutugevusel. 31.Millest koosneb ja kuidas töötab transformaator?Mähis raudsüdamik. Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. 32.Milleks kasutatakse transformaatoreid?Kas neid saab kasutada ka alalisvoolu korral
kaupa osta. Enamasti oli lettidel näha kapsad, naerid, peedid, porgandeid ja sibulad kuid oli ka müüa herneid, ube ja läätsi. Müüdi ka soola ja ürte nagu pipar. Muidugi ei puudunud ka lettidelt puuviljad, liha, kala, siid jne. Raekojaplatsil oli ka suur ilus gooti stiilist ehitatud kirik. Seda stiili pole inimesed veel väga palju kasutanud kuna selline stiil oli eksisteerinud ainult paarsada aastat. Raekojal oli ka tornis mehaaniline kell. See oli linna suurim uhkus. Märkamatta ei saanud ka jätta värskelt ehitatud avalikke käimlaid. Raehärra arvates tasus see ära, sest kõigil oli juba sellest haisust villand saanud mis tänavale pillutud rämpsust tekkis. Raekoja platsil asus ka kaev mida külastasid paljud bürgerid, et vett saada. Kõigil oli kiire. Edasi valis Ulritch suvalise tee ja hakkas seda mööda jalutama. Keset tänavat oli kaupmeeste gildihoone. Sealt liikusid kaupmehed nii sisse kui välja
4. Mis on materjali proportsionaalsuspiir? Proportsionaalsuspiir, suurim pinge (punktis A), mille korral kehtib veel Hooke'i seadus. 5. Mis on materjali voolavuspiir? Pinge, mis vastab voolamisjõule. 6. Mis on materjali tinglik voolavuspiir? Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 7. Mis on materjali tugevuspiir? tugevuspiir Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge. Tõmbetugevus (ehk tugevuspiir) Rm, suurim pinge (punkt D), mida materjal talub 8. Milles seisneb tugevusvaru? Tugevusvaru peab olema igal konstruktsioonil, et see püsiks ka äärmuslikes oludes. 9. Mis on varutegur? Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Sitke materjali jaoks ReH S= . 10. Mis on detaili deformatsioon?
Pumba (KRRP) plunseri läbimõõt d=4.25*(Vo/(z**n*v*))^(1/3) n= 17 p/sek pumba pöörete arv z= 7 pumba plunserite arv d= 2,58 cm = 1 plunseri kolvikäik v= 0,6 pumba mehaaniline kasutegur KOLBROTATSIOONPUMBA VALIK Arvestuslik tootlikkus QT=(*n/4)**v*z*d³) d= 2,58 cm plunseri läbimõõt = 1 plunseri kolvikäik QT= 964,43 cm³/sek z= 7 pumba plunserite arv
võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: , st magnetvälja enda muutus. Miinusmärk tähendab seda, et induktsiooni elektromotoorjõu poolt esile kutsutav vool takistab magnetvoo muutumist - tema magnetväli on suunatud esialgsega samas suunas, kui magnetvoog väheneb ja vastassuunas, kui magnetvoog suureneb. 1. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud juhis, kui juht lõikab magnetvälja jõujooni. Vooluallikas - seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele. Vooluallikas on seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Nii nagu raskusjõud võrdsustab veetasemeid, nii võrdsustab elektriline jõud juhtide potentsiaale. Vooluallika sees hoiavad pinget ehk ,,tasemete vahet" mitteelektrilised nn kõrvaljõud,
Jõud ja jõuliigid. Jõud on kehade vastastikkune mehaaniline mõju mõõt. Kehad võivad teineteist mõjutada kas rõhumise, hõõrdumise või väljade tulemusel (magnetväli,-gravitatsiooniväli,-tuumaväli). Jõud on vektor , mida iseloomustab arvuline väärtus, suund ja rakendus punkt. Kui jõumõju suund on paralleelen teega siis me nimetame seda jõu mõju sirgeks. Jõuliigiid: gravitatsioonijõud,( mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises). Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata massist ja keha mõõtmetest. Njuutoni poolt on
Kui viia koormis tasakaaluasendist välja, siis tekib jõud, mis püüab teda tuua tagasi tasakaaluasendisse. Selleks jõuks on vedru elastsusjõud F1, mille suurus kasvab võrdeliselt koormise kaugusega tasakaaluasendist (hälbega x) ja suund on vastupidine hälbele (Hooke’I seadus): F1 kx Jõu F1 mõjul hakkab koormis võnkuma. Energiakadude puudumisel kestab võnkumine lõpmata kaua ja on harmooniline. Reaalses süsteemis pole mehaaniline energia aga jääv, seetõttu võnkumine sumbub, s.t. ta amplituud väheneb ajas. Sumbumist põhjustav hõõrdejõud on lihtsamal juhul võrdeline kiirusega V: F2 rV kus r on hõõrdetegur. Seega on sumbuval võnkumisel koormisele mõjuv jõud võrdne F kx rV Newtoni II seaduse põhjal võib kirjutada ma kx rV või d 2 x r dx k x0 (2) dt 2 m dt m
materjal. Seega ohu käes annab niiske puit soodsate ilmastiku-tingimuste korral oma vee ümbritsevale keskkonnale, kuiv puit hakkab niiskes keskkonnas endasse vett imema. Ehituspuidu niiskus peab olema vahemikus 8-15%. Eriti rangelt tuleb niiskuse sisaldust jälgida liimpuidu korral. Puidu temperatuuripaisumise tegur on välke ning siit tulenevalt puitkonstruktsioonides temperatuuripingeid ei arvestata ning temperatuurivuuke ei tehta. Puitkonstruktsioonidele esitatavad olulised nõuded: mehaaniline vastupanuvõime ja stabiilsus; ohutus tulekahju korral. Esimese nõude täitmiseks peab kandekonstruktsioon olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle ehitamise ja kasutamise ajal oleks tagatud nende tugevus ja stabiilsus ning deformatsioonid jääksid lubatud piiridesse. Teise nõude kohaselt tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et tule lahtipääsemisel oleks tagatud kandekonstruktsioonide kandevõime spetsifitseeritud ajaperioodil.
2. Kiirus. Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Kui on punktmassi liikumise kinemaatiline võrrand, siis hetkkiirus ja keskmine kiirus , millest teepikkus . Pöörleva keha punktide joonkiirused . Ühtlane liikumine on keha sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese läbib liikumise kestel mistahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine on keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne. St, et keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. Kiiruse suurenemisel on see ühtlaselt kiirenev liikumine, kiiruse vähenemisel ühtlaselt aeglustuv liikumine. 3. Kiirendus. Tangentsiaal- ja normaalkiirendus. Kiirendus vektor, mis iseloomustab keha kiiruse muutumise kiirust aja jooksul. Hetkkiirendus on esitatav kujul , kus tangentsiaalkiirendus ja normaalkiirendus .
tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema. See nurk on mootori stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks et normaaltalituses oleks mootoril teatav momendivaru, valitakse tavaliselt sünkroonmootorite puhul nimitalitusele vastav koormusnurk suhteliselt väike (alla /4). Joonis 4. Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm Sünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon kujutab endast horisontaalset sirgjoont 1 (joonis 4). Sünkroonmootori käivitamisel sageduse sujuva suurenemisega tõuseb mehaaniline tunnusjoon koos sagedusega ülespoole ning koos sellega suureneb kiirus ja tõuseb mootori tööpunkt. Sageduse vähendamisel, aga langeb tunnusjoon allapoole. Sünkroonmootori otse võrku käivitamiseks on rootoril olemas asünkroonkäivitusmähis, mille poolt tekitatud momenti iseloomustab kõver 2. Kui käivitamisel kasvab kiirus
Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Teenused lähtuvalt inimkonna vajadustest: tooraine allikas( liiv, savi) Kultuuriline ja tehnoloogiline keskkonnaalus( pargid, ehitised) Geoloogiline ja arheoloogiline pärandi varamu 5. Kivimite ja mineraalide murenemine. Füüsikaline murenemine- mineraalide mehaaniline purustamine osakesteks. Nende keemiline ja mineorooligiline koostis ei muutu peamiseks põhjuseks on temperatuuri kõikumine toimub mineraalide paisumine Keemiline murenemine e. Porsumine * keemiline muundumine looduslike reaktiivide mõjul, moodustavad uued mineraalid * PROTSESSID a) oksüdeerumine hapnikurikkas keskkonnas b) redutseerumine ( hapniku vähe)
Rakendus Juhtimine ajam mehhanism Elektrimootor Juhtimis- ja Sisepõlemis- Hüdropump Reguleerimis- Silinder Täitur mootor ventiilid Mootor Käsiajam Elektrienergia Hüdrauliline energia Mehaaniline Soojusenergia töö mehaaniline mehaaniline energia energia Sele 2.16 Energia kulgemine hüdrosüsteemis Elementaarne hüdrosüsteem Mida suurem on jõud kolvile seda suurem tekitatud rõhk.
jahutile. Selle tagajärjel läheb töökeha oma algasendisse tagasi. 12. Mida nimetatakse ideaalseks soojusmasinaks ? IDEAALSEKS SOOJUSMASINAKS nimetatakse soojusmasinat, mille tööd tegevaks kehaks on ideaalne gaas. 13. Kirjuta reaalse soojusmasina kasuteguri valem ning tähtede tähendused. A soojusmasina tehtav - soojusmasina kasutegur mehaaniline töö Q1 soojendi poolt Q2 töökeha poolt jahutile antav töökehale antav soojushulk soojushulk A Q1 - Q 2 = = Q1 Q1 14. Kirjuta ideaalse soojusmasina kasuteguri valem ning tähtede tähendused. T - T2 T1 soojendi temperatuur = 1 T1 T2 jahuti temperatuur 15. Kirjuta Carnot teoreemi (järelduse) sõnastus.
3 KÜTUSE KOOSTISOSAD Kütus koosneb: · Orgaaniline osa keerukad süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja orgaanilise väävli ühendid · Mineraalosa savi, ränioksiid, karbonaadid, sulfaadid, sulfiidid, metallide ühendid jne. Looduslikus gaasis ei leidu. Tekitab tuhka. · Niiskus väline niiskus ehk mehaaniline niiskus (eraldub temperatuuril >20°C) ja sisemine ehk kolloidne niiskus(seotud kütuse orgaanilise ainega, eraldub temperatuuril >100 °C). Soojustehniliste arvutuste lihtsustamiseks esitatakse kütuse koostis keemiliste elementide massiprotsentides: C+H+O+N+S+A+W=100%, A tuhk W - niiskus 4 KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE Kütteliigid jagunevad: 1. Tahkekütused 2. Vedelkütused 3. Gaaskütused
tööga. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehal on tema. liikumise tõttu. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehadel on nendevahelise vastastikuse mõju tõttu. 9. Konservatiivsed jõud, mittekonservatiivsed jõud Konservatiivsed jõud on sellised, mille töö liikumisel 12 ei sõltu trajektoorist, vaid punktide 1 ja 2 asukohast ruumis. On olemas terve rida jõudusid, mille toimimise käigus mehaaniline energia hajub, muutudes teisteks energialiikudeks - näiteks soojus- või elektrienergiaks. Nii neid jõudusid ka nimetatakse - mittekonservatiivseteks 10.Mehaanilise energia jäävuse seadus Süsteemis, mille sisejõud on konservatiivsed, on välisjõudude puudumisel mehaaniline koguenergia jääv. 11.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline
ω-nurkkiirus T=kTфIα T-mootori elektromagnetiline moment ф magnetvoog pooluse kohta R-ankruahela kogutakistus Joonis 2. Alalisvoolu-haruvoolumootori ühendusviis ja mehaanilised karakteristikud Joonis 3. Ankrureaktsiooni mõju alalisvoolu-harumootori karakteristikule: a- momendi voolu karakteristik; b- mehaaniline karakteristik 2.1.2 Haruvoolumootori kiiruse reguleerimine 1. Reguleerimine lisatakistusega ankruahelas. Elektromehaaniline karakteristik lisatakistuse olemasolul ankruahelas - U I R Rl a a kE kE Rl , kus - lisatakistus ankruahelas. Vaadeldav kiiruse reguleerimise meetod on ebaökonoomne, sest peavooluahelasse ühendatud reostaadis tekib suur energiakadu
Nullvektor Vektorit O = (0; 0) nimetatakse nullvektoriks o nullvektori pikkus on võrdne nulliga o nullvektori alguspunkt ja lõpp-punkt ühtivad o nullvektori siht ja suund ei ole määratud Vektorite liitmine Vektorite summa koordinaadid saame, kui liidame nende vektorite vastavad koordinaadid 2. KINEMAATIKA Kinemaatika põhiülesanne on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Mehaaniline liikumine on keha asendi muutumine teiste kehade suhtes ruumis aja jooksul. Keha asukoha määramiseks on vajalik taustsüsteem (taustkeha ja koordinaatteljed) Aeg on skalaarne suurus, pidev, ei sõltu keha liikumisest Ringliikumine on kõverjoonelise liikumise alaliik. Ta on alati kiirendusega liikumine Kinemaatika põhisuurused on kiirus ja kiirendus Punktmass – nt: auto parklas, mitte mootor ja rool eraldi Liikumisseadus
JÄÄTMEKÄITLUS · Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia) · Üldised kogemused ja parim praktika · Rahvusvahelised lepped · EU direktiivid Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid KOV, kohalikud eeskirjad · Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad) · ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad · ERAISIKUD- jäätmetekitajad Eesmärk: säästa loodus säästa loodusressursse kaitsta tervist Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist) Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool. · Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku) · Loodusvarasid üha raskem kätte saada. TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I(1992)...
· G gravitatsioonikonstant, G = 6,67.10 11 N.m2/kg2 · Impulsi jäävuse seadus - · h kõrgus, (m) m1 v1 + m 2 v 2 = m1 v1 + m 2 v2 kasutegur · · Mehaaniline töö A = Fs · k keha jäikustegur, (N/m) A · x varda pikenemine, (m) · Võimsus N µ hõõrdetegur t · mv 2 · pöördenurk, (rad)
1) Osa 1. 0,2 F + P ....P... P + T´´ P + T´´ + Le .........Le .....Le + T Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril 2. Ledeburiit (Le) - On eutektne segu C-sisaldusega 4,3%, mis tekib vedelfaasi kristalliseerumisel temperatuuril 1147 °C. Temperatuurivahemikus 727°C kuni 1147 °C koosneb ledeburiit austeniidist (A) ja tsementiididist (T), alla 727 ° - ferriidist (F) ja tsementiidist (T). Perliit (P) - On ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu C-sisaldusega 0,8%, mis tekib austeniidi (A) lagunemisel selle aeglasel jahutamisel alla 727 °C. Beiniit (B) On ka ferriidi (F) ja tsementiidi (T) eutektoidne segu. Tekib temperatuuridel alla 500 °C. Martensiit (M) C üleküllastatud tardlahus a-rauas. Maksimaalne C-sisaldusnon võrdne lähtefaasi austeniidi C-sisaldusega. 3. C sisaldus 0,2% T, °C 1) Ferriit hakkab tekkima. 2) 149...
Õhus leiduvad põhigaasid Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist: 1. 78% lämmastikku 2. 20,9% hapnikku 3. 0,93% argooni 4. 0,0375% süsihappegaasi jm gaasid Õhu omadused Õhu füüsikalised omadused · toatemperatuuril gaasilises olekus · värvusetu · lõhnatu · maitsetu · kokkusurutav · ei juhi elektrit · tihedus = 1,226 kg/m3 (15°C juures) · normaalne õhurõhk 760 mmHg Aine olekud Tavalised aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. Puhtad ained sulavad ja keevad kindlal temperatuuril. Tahkised ja vedelikud Ained on tahked siis, kui tõmbejõud tema osakeste vahel on piisavalt tugevad, et takistada osakeste vaba liikumist. Tahkistel on kindel kuju, kuna osakesi hoitakse kindlalt koos, sageli regulaarse mustrina, mida kutsutakse võreks. Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see o...
E dimensiooniga nihkemoodul: G = , kus võrdetegur E on pinge dimensiooniga 2(1 + µ ) elastsusmoodul ehk Youngi moodul ja on poissoni tegur . 3. Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. E= , kus on mehaaniline pinge ja on elastne deformatsioon. Elastsusmoodul iseloomustab materjali jäikust. Jäikus on keha võime avaldada välisjõu deformeerimisele vastupanu keha materjali elastsuspiiri ulatuses. pinge F / S Fl0 E= = = = , kus F on rakendatud jõud, S on pind, millele mõjub deformatsioon l / l0 Sl koormus, l on keha pikkuse muutus, l0 on keha algne pikkus. N Mõõtühik on 1 = 1Pa
KEEMIA 1) Tea metallide keemilisi omadusi, oska kirjutada neid iseloomustavaid keemilisi reaktsioonivõrrandeid . Metalliliste elementidel on reeglina väliskihil elektrone vähe (1-3) ja neid hoitakse nõrgalt kinni. · Ehitus lihtainena: aatomid paiknevad lähestikku välised elektronkihid kattuvad osaliselt väliskihi elektronidel võime liikuda aatomi juurest aatomi juurde üle kogu kristalli. Metallid jaotatakse aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja väheaktiivseteks metallideks metall + hapnik-- oksiid metall + hape-- sool + vesinik metall + vesi leelis (hüdroksiid, alus) + vesinik metall + soolalahus uus metall + uus sool (Aktiivsem metall on võimeline tõrjuma välja vähemaktiivsema metalli tema soola lahusest.) 1. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a HNO3) Pingereas vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2. Reageerimine veega Aktiivsed metallid...
vajadus oleks võimalikult väike. Siiski on renoveerimist täielikult välistada raske, kuna materjalide vananemise käigus nende omadused muutuvad ja need ei pruugi enam täita neile pandud ülesandeid. Võrreldes ehitusaegse olukorraga, on muutunud ka inimeste elustiil ja harjumused ning sageli on vaja kohandada hoonet elanike vajadustele sobivaks. Puitkorterelamute renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata kõigile ehitisele esitatavatele olulistele nõuetele: mehaaniline tugevus ja stabiilsus, tuleohutus, hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus, kasutusohutus, mürakaitse, energiasääst ja energiatõhusus, jätkusuutlikkus, esteetilised ja arhitektuuriajaloolised väärtused. Renoveerimisel on esmatähtis hoone ohutuse (kandevõime, tule-, kasutus-, keskkonnaohutus jne) ja tervisliku sisekliima (piisav õhuvahetus, niiskuskahjustuste vältimine, sobiv temperatuur ja niiskus jne) tagamine.
Jakobiinid- revolutsiooni süvendamist pooldajad, kutsuti neid nende kogunemiskoha Püha Jakobi kloostri järgi.Zirondiinid- prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib.Soo- saadikud, kes hääletamisel toetati kord üht jõudu, kord teist jõudu.Rahvapääste komitee- jakobiinide terrori reziimi juhtorgan.Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis viib inimeste hävitamisenigiljotiin- mehaaniline hukkamismasi, nime sai inseneri järgi, mõeldi välja et timuka tööd kergendadasankülotid- kõige radikaalsema vabariigi pooldajate hüüdnimi prantsuse revolutsiooni päevildirektoorium- Prantsuse valitsus 1795-1799, tugenes eelkõige uusrikastele, kes olid revolutsiooni ajal varanduse kogunudkonsulaat- 1700-1804 vaheetapp prantsuse vabariigi ja napoleoni keiserriigi vahelSeadusandlik Kogu- riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid
MONTAAZ MONTEERITAVATE KONSTRUKTSIOONIDE EELISED 1)ehituskestus lüheneb 2)detailide valmistamine tehases on lihtsam kui ehitusplatsil DETAILIDE MÕÕTMED 1)transpordi probleemid 2)tõste-ja haarde seadmete võimalused 3)hooneteüksluisus TEHASES ON OTSTARBEKAS TOOTA UNIVERSAALSEID DETAILE (et saaks kasutada erinevatel objektidel) JA DETAILID EI TOHIKS OLLA LIIALT SUURETE MÕÕTMETEGA. MEHHANISMID 1)kraanad 2)tõstukid 3)treilerid VAJALIK KÕRGE KVALIFIKATSIOONIGA EHITUSTÖÖLINE *TRANSPORT EHITUSEL HORISONTAALTRANSPORT JA TEED TRANSPORT JALAADIMIS-LOSSIMISTÖÖD: 1)25-30% ehituse üldmaksumusest 2) kuni 40% ehituse töömahukusest EHITUSES NÕUAB SPETSIAALTRANSPORTI 1)paneeliveokid 2)autobetoonsegistid ja betooniveokid 3)treilerid OLULINE SUUREMA LÄBILASKEVÕIMEGA TEED AUTOTRANSPORT PÕHILINE 70% 1.TEED VASTAVALT TEE KATEGOORIATELE VALITAKSE TEE TEHNILISED PARAMEETRID AUTOTEE NORMAALPROFIIL 1)sõidutee = sõidutee laius 2)sõidutee + teeperv = muldkeha lai...
kodus ise teha. Mida paksem vile seda madalam heli ja mida peenikesem vile seda kõrgem heli. Saalis oli nt Kriisa orel aastast 1910. Muuseumi kogus on kokku 150 viiulit. Viiul on mänginud tähtsat osa Eesti ajaloos ja kultuuris. Järgmisesse saali sisse astudes jääb kohe paremat kätt Harmoonium, millel on registrid ja nendega saab heli reguleerida vaiksemaks või valjemaks. Selles saalis oli ka palju erinevaid mänguautomaate, kõige algeliseim neist oli Pianoola ehk mehaaniline klaver. Veel olid lõõtspillisüsteemiga üles keeratavaid muusikaautomaate ja näiteks ka leierkast-mänguautomaat ,,Poiss põrsaga". Viimaks läksime Assauwe torni kus oli üleval näitus: ,,Ma tahan teist portree teha". Tornis oli palju erinevaid skulptuure kuulsatest inimestest nt. Kaie Kõrb, Ita Ever, Elle Kull, Aarne Üksküla, Jaanus Orgulast (Tootsina) jne. Minu arvates oli see väga tore kogemus, alguses olin ma väga skeptiline
PEDOSFÄÄR Maakoore pindmine osa, kus taimed, seened ja mikroorganismid muudavad orgaanilist osa. 10.Keemiline murenemine: ehk porsumine on kivmis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine. 11. Mulla koostis:
Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-21 Anniriida Arge MEHAANIKA Referaat Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2011 MEHAANILINE LIIKUMINE · Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. · Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. · Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. · Need ...
Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Alalisvool elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise, keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga ning mõõdetakse voltides (V).
Kordamis küsimused: Tehnomaterjali praktikum- TÕMBETEIM 1.Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Maksimaaljõule (Fm) vastav mehaaniline pinge, määratakse maksimaaljõu ja teimiku algristlõike pindala jagatisega. (vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile) 2.Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ning kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed.
- Tertsiaalstruktuur (juuksed, küüned) * Eelnevad struktuurid on moodustunud ruumilise kuju * seda nim. Gloobuliks - Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) * Moodustavad kõik eelnevad struktuurid nende kokkupõimumisel Denaturatsioon- kõrgema järgu valgustruktuuri lagunemine madalama järgu struktuuriks (astmete kaupa) Renaturatsioon- vastupidine nähtus ( kõik valgud seda ei suuda) Tegurid, mis põhjustavad denaturatsiooni: - Temp. (muna keetmine) - Mehaaniline töötlus( muna vahustamine) - UV kiirgus - Raskemetallid (Hg, Cr, Fe) - Kanged happed ja alused Milleks valke organismi vaja on? - Energeetiline (17,6 kJ 1g) - Ensümaatiline * ensüüm- biokatalüsaator ( kiirendavad reaktsioone) *amülaas- lõhustab suus suhkruid ENSÜÜMIDEL AITAB KORRALIKULT TÖÖTADA VITAMIINID!!!!!! - geeniregulatoorne (histoonid- selle järgi reguleeritakse geene) - bioregulatoorne ( hormoonide abil) INSULIIN
Termodünaamika kasutab tervet rida makroparameetreid: a) Rõhk p b) Ruumala V c) Absoluutne temperatuur T d) Keha mass m e) Siseenergia U f) Soojushulk Q Soojusnähtuste koral muutub ühel või teisel viisil keha siseenergia. Konkreetse keha siseenergiat on väga raske või peaaegu võimatu määrata, kuid siseenergia muutu saab kindlaks teha küllalt lihtsalt. Siseenergia muutmiseks tuntakse kahte viisi: a) Soojusvahetus ehk soojusülekanne b) Mehaaniline töö Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele soojusvahetuses. Termodünaamika on arenenud koos soojusmasinate leiutamisega - kõigis neis põletatakse kütust ja saadud energia arvel pannakse midagi töö tegemiseks liikuma (soojuse muundamine tööks). 2. Termodünaamika 1.printsiip Termodünaamika süsteemiks nimetatakse kehade hulka, mis on omavahel soojusvahetuses. Termodünaamilisele süsteemile antud soojushulk kulub süsteemi siseenergia
01.2012 Muld, taimkate, loomastik ja loodukaitse Eestis 1. Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet? (õp lk 80) * Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. * Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus. * Lubjarikaste muldade rohskus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. * Muldade kivisus 2. Mis määrab mulla ehituse? (õp lk 80) Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulla mehaaniline koostis. 3. Kuidas jagatakse savisisalduse järgi muldi? (4tk)(lk 80) * Liivmullad, savi alla 10% * Saviliivmullad, savi 10-20% * Liivsavimullad, savi 20-50% * Savimullad, savi üle 50% 4. Nimeta neli mullategurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist (lk 80) * Taimekooslused * Lähtekivim * Veeolud * Inimtegevus 5. Mis on leetumine? (õp lk 82) ©2012 | Mr.SmartFiles Geograafia Kontrolltöö küsimused ja vastused 27.01.2012
soe ilm Niiskus -> taime idanemise ajal Rohke lämmastikuga väetamine soodustab Kahjustatud lehtede servad tõmbuvad krussi, alumine külg muutub punakaks Kahjustatud toored marjad jäävad väikeseks Küpsed marjad hallikad, halvamaitselised Kasvatada jahukastekindlaid sorte Pritsida õitsemise ajal Tõrje Agrotehniline tõrje : eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused(taimed, külvikord, väetamine,mullaharimine, kastmine jne) Mehaaniline tõrje : eemaldatakse taimed või taimeosad kahjurite ja haiguste leviku tõkestamiseks, kahjurite peletamine või püüdmine Keemiline tõrje Bioloogiline tõrje : kahjurite tõrjumiseks kasut. looduslikke vaenlasi, ka haigusi on võimalik tõrjuda looduslike preparaatidega Allgrow®Bioplasma ·100%-liselt looduslik mikroorgaaniline lahus taimekasvu parandamiseks Keskkonnasõbralik ! Allgrow® on AINUS lubatud taimelahus MAHEVILJELUSES Põhjamaades, omades
Töö, võimsus, energia. Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Veebruar 2012 Konspekti koostamisel on kasutatud Indrek Peili abistavat konspekti 10. klassile Füüsikalise looduskäsitluse alused. Mehaaniline töö kui protsess Füüsika uurib looduses eksisteerivaid objekte (ainelised ning väljalised) ja seda, mis nendega toimub. Selle juures eristatakse kahte mõistet — seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Seisund on näiteks raamatu lebamine laual, auto liikumine mingi kindla kiirusega, gaasi olemine konkreetsel rõhul ja temperatuuril. Kui aga seisund muutub, on tegemist protsessiga.
kõrvas Keskkõrvast saabuvad helivõnked teosse. Tigu täitev vedelik hakkab võnkuma. Võngete mõjul hakkavad kuulmisrakkude karvakesed liikuma. Mehaaniline võnkumine muudetakse närviimpulsiks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid kuulmiskeskusesse. Seal eristatakse närviimpulsse ja inimene tajub helisid. 9. Tasakaaluelund kõrvas- Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. Keha või pea asendi muutmisel hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid ja vedelik. Liikumine ärritab vastavaid meelerakke.
ELEKTER, MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM 1) Elektrostaatika – laeng on paigal, selle ümber elektriväli, mis ajas ei muutu 2) Alalisvool – kiirus konstantne, alalisvoolu ümber magnetväli, mis ajas ei muutu 3) Elektromagnetism – laengud liiguvad kiirendusega, tekivad ajas muutuvad elektri- ja magnetväli, mis on omavahel seotud Tagasiside – nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust Elektromagnetiline induktsiooninähtus – muutuv elektriväli tekitab muutuva elektrivälja Elektromagnetvõnkumised – elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised teineteiseks Elektromagnetväli – omavahel seotud elektri- ja magnetväli Vahelduvvool – vool, mille pinge või voolutugevus muutub ajas perioodiliselt U t Elektromagnetlaine – elektromagnetvõnkumiste levimine ruumis PÖÖRISELEKTRIVÄLI ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
