Facebook Like
Küsitlus
Add link

Otsingule "mehaanika" leiti 672 faili

mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi (jõudude mõjumist). ● Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada: 1)Tahkete kehade mehaanikaks 2)Vedelike mehaanikaks 3)Gaaside mehaanikaks Sisepõlemismootor ● Parimaks näiteks mehaanikast tooks välja sisepõlemismootori, kus kõik tööprotsessid on omavahel mehaaniliselt seotud.
8
docx

Teoreetiline mehaanika

Jõu sidemed ja nende süsteemid ­ J'ika keha nim vabaks kui teda saab antud asendist üle viia mistahes uude asendisse. tingimusi mis kitsendavad keha liikumist nim. sidemeteks. Sideme reakt. on suuantud vastupidiselt suunale milles side takistab keha liikumist. Kuna reakt. jõud ilmnevad alles kehade tegelikult toimuvate jõudude mõjul siis nim neid kak passiivseteks jõududeks. Aktiivsete jõudude all...

Abimehanismid - Eesti Mereakadeemia
24 allalaadimist
6
xlsx

Tehniline mehaanika kodutöö nr 9 excel

3 L 1.1 M ( paindemoment) M 3 1 1.5 Mõlemale poole p 6 2 2.9616617357 F 10 3 -9.1153846154 a 2 4 -9.1153846...

Üldehitus -
42 allalaadimist
26
docx

Mehaanika kordamine

Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on  Ühtlane sirgjooneline liikumine  Ühtlaselt...

Füüsika - Kutsekool
2 allalaadimist
4
doc

Füüsika kontrolltöö nr. 1 Mehaanika

1 Mehaanika 1.Mehaanika uurib kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutumist mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määraminearvutamine mistahes ajahetkel. 2.Kinemaatika kirjeldab kehade liikumist ruumis, seejuures pole tähtis, mis seda liikumist esile kutsub. 3.Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 4.Kulgliikumine on sama trajektoorigasümmetriline liikumine. Nt. Õmblusmas...

Füüsika - Keskkool
24 allalaadimist
24
docx

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA

Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse m...

Aineehitus -
3 allalaadimist
38
docx

Mehaanika spikker

2.KINEMAATIKA ALUSED. Kinemaatika uurib kehade liikumist. Eristatakse kahte liiki liikumist : kulgliikumine ja pöördliikumine. 2.1.Kulgliikumise kinemaatika Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. 2.1.1.Sirgjooneline liikumine Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu! Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes...

Füüsika -
11 allalaadimist
6
docx

Mehaanika mõisted

f.o.,mis uurib kehade MÜL nim. sellist liikumist, mille puhul liikumisega seotud prob. kehakiirus muutub Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asuk...

Füüsika - Keskkool
3 allalaadimist
118
doc

TEOREETILINE MEHAANIKA

Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 2 Käesolev õppevahend on esimene osa neljaköitelisest interneti õpikust, mis on pühendatud teoreetilisele mehaanikale. Selle õpiku osad on: I) Loenguid ja harjutusi staatikast, II) Loenguid ja harjutusi kinemaatikast, III)...

Füüsika -
20 allalaadimist
36
docx

Pinnase mehaanika ja vundamendid

Pinnase varikaldenurk sõltub pinnase nihketakistusest. Pudedate pinnaste varikaldenurk võrdub sisehõõrdenurgaga. Savipinnastes takistab lihet põhiliselt nidusus. 13. MIDA ISELOOMUSTAB PINNASE DEFORMATSIOONIMOODUL E? Pinnase deformatsioonimoodul - E - iseloomustab pinnase kokkusurutavust ja on tinglikult Hooke´i elastsusmooduli analoogiks pinnasemehaanikas, kuid erinevalt Deformatsioonimooduli saab arvutada poorsusteguri ja koormuse omavahelise seose järgi (katse ödomeetriga, stabilomeetriga) so tingimustes, kus puudub pinnase külglaienemise võimalus. Katse tulemusena saadakse kompressioonikõver (e - teljestikus), mis iseloomustab deformatsiooni ja koormuse vahelist seost. Kompressioonikõver on üldjuhul logaritmiline. Kõvera kallet = (e1 - e2) (2 - 1) nimetatakse kompressioonim...

Vundamendid - Tallinna Tehnikaülikool
34 allalaadimist
1
odt

Füüsika mehaanika

· Mehaaniline töö- füsa suurus, mis on võrdne kehale mõjuva liikumissuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega A on positiivne, kui liikumine on jõuga samasuunaline või a< 90kraadi A on neg kui liikumine on jõuga vastassuunaline või a> 90kraadi · hõõrdejõud/elastsusjõud alati negatiivne sest hõõrdejõud/elastsusjõud on alati liikumisele vastasuunalin...

Füüsika - Keskkool
1 allalaadimist
3
doc

Mehaanika ja tööstustehnika instituut

a Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 1 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: 18.09.2018 Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste konstruktsioonimaterjalide mehaaniliste omadus...

Materjalitehnika - Tallinna Tehnikaülikool
6 allalaadimist
4
docx

Mehaanika ja tööstustehnika instituut

Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 2 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele...

Mehhatroonikasüsteemid - Tallinna Tehnikaülikool
2 allalaadimist
5
docx

Tehniline mehaanika II Labor 1

Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 1 Tõmbe- ja survekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.02.18 Ta...

Ehitusmaterjalid - Tallinna Tehnikaülikool
9 allalaadimist
3
pdf

Tehniline mehaanika II Labor 2

Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 2 Elastsuskonstantide määramine Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 27.02.18...

Ehitusmaterjalid - Tallinna Tehnikaülikool
6 allalaadimist
4
pdf

Tehniline mehaanika II Labor 3 - Väändekatsed

Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 3 Väändekatsed Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.03.18...

Ehitusmaterjalid - Tallinna Tehnikaülikool
11 allalaadimist
4
pdf

Tehniline mehaanika II Labor 4 - Paindekatse

Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 4 Paindekatse Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 27.03.18...

Ehitusmaterjalid - Tallinna Tehnikaülikool
12 allalaadimist
5
pdf

Tehniline mehaanika II Labor 5 - Saleda puitvarda survekatse

Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 5 Saleda puitvarda survekatse Tehniline mehaanika II Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhen...

Ehitusmaterjalid - Tallinna Tehnikaülikool
9 allalaadimist
4
pdf

Dünaamika põhimõisted

kursus - mehaanika Dünaamika põhimõisted 1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kau...

Mehaanika - Keskkool
1 allalaadimist
13
doc

Sisejõud ja toereaktsioonid ülesanded

...

Teoreetiline mehaanika - Tallinna Tehnikakõrgkool
464 allalaadimist
3
doc

Kt. materjal 2

Ülesannete lahendamiseks tuleb süsteem taandad lihtsamale kujule ja leida tasakaalutingimused. Taandamise aluseks on teoreem: koonduv jõusüsteem on ekvivalentne resultandiga, mis läbib jõudude mõjusirgete lõikepunkti. Superpositsiooniaksioomi järeldusena võib jõusüsteemis olevad jõud üle kanda nenede...

Tehniline mehaanika - Tallinna Tehnikaülikool
233 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun