elementideks.Kuniaal sisaldab kuni 13% niklit ja kuni 3% alumiiniumit.Temast võib valmistada suure tugevusega detaile ja elektrotehnilisi tooteid.Kuid kuniaali tugevuse suurendamiseks tuleb teda karastada ja vanandada.Kusjuures tugevuse annab just vanandus protsess. Kunial-sisaldab 6-13% niklit ja 1,5-3% alumiiniumi ülejäänud on vask .Kunial karastatakse ja vanandatakse. Uushõbe- sisaldab 15% niklit ja 20% tsinki, ülejäänud on vask. Uushõbedal on hele , hõbedat meenutav värvus. Ta on õhus korrosioonikindel . Valm kella-ja aparaadidetaile. Melhior-on vase ja nikli sulam milles on kuni 1% rauda ja mangaani. Ta on korrosioonikindel ka merevees. Melhiorist valm soojusvahetusaparaatide detaile ning stantsitakse ja vormitakse mitmesuguseid tooteid. Kopell- on termoelektriline sulam mis sisaldab 43% niklit ja 0,5% mangaani. Temast valm termopaare Manganiin- sisaldab 3% niklit ja 12% mangaani. Ta on suure elektrieritakistusega
erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. (ajakiri Pere ja Kodu, 2011) Esialgu saab arenev munarakk toitu emaka limaskestas olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Veelgi enam: osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. (Rasedus sünnitus vastsündinu,Uriko) Neljandal nädalal tekib tugisüsteem. Kujult ketast meenutav platsenta, mis ühendab ema vereringe embrüo omaga, hakkab arenema ja kinnitub emaka limaskestale munaraku pesastumise kohta. Platsenta ühelt küljelt lähtub nabanöör. Lootepõieks nimetatavas kotis tekib juba lootevedelik, mis kaitseb loodet kogu raseduse vältel. Samuti hakkab ka süda funktsioneerima. (www.pampers.ee, raseduskalender) 5. -12 nädal Viiendal nädalal saabub läbimurdehetk: neuraaltoru hakkab sulguma selle kohal, millest tulevikus saab loote seljaaju
Savannis elavad jaanalind, marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Veekogude ääres flamingod, pardid, haned, kured, luiged jne. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vöötloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. 8.Pilt. Savanni loomad. RAHVUSPARGID Tänapäevaks on savanne oma ürgses olekus säilinud veel vaid rahvusparkides. Suurimad ja tuntuimad neist on Serengeti, Nairobi ja Virunga Ida-Aafrikas ning Krügeri rahvuspark Lõuna-Aafrikas jt. Kuna rahvusparkides on üsna hästi säilinud ka sealne eksootiline maastik ja loomastik, on nad väga tugev turistide magnet. Turismi arendamine on savannialadel üha
Barokk ja rokokoo Kunstiajaloo kontrollküsimused Barokk (itaalia k. barocco ,,eriskummaline", ,,veider") Rokokoo (prantsuse k. rocaille ,,orvand") [merekarbi poolmikku meenutav motiiv] 1. Mis oli iseloomulik barokk arhitektuurile? Dünaamilisus, liikuvus, õhulisus, looduslähedus, elu tõepärane kujutamine, pidulik rahu, sümmeetria, stiihiline torm, rahvalikkus. 2. Mis vahe on sisekujunduses barokil ja rokokool? Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid
Samuti oli levinud inimeste suurte tegude ja võimu maalimine, eriti valitsejate seas. Kujutatid vägevaid ja kiireid poose, võibolla isegi natukene ebatavalistes asendites. Tuntud barokkmaalijad on näiteks Annibale Carracci ja Michelangelo Merisi da Caravaggio. Caravaggio maalist ,,Lautomängija" võib näha veel üht sellele ajale omast tunnust. Nimelt oli barokkimaalijatele väga oluline valguse ja varjude mäng, eriti omane oli neile, aga ,,luugi valgust" meenutav valgus mis paistis maalil olevale tähtsamale objektile, mida autor rõhutas. Luugi valgus oligi hele valguskiir, mis justkui läbi luugiava oli suunatud ühte kohta. Barokkarhitektuuri juurde kuulus peale maalikunsti kindlasti ka. Skulptuuridel oli, aga sootuks teine ülesanne, mis oli keskaja kirikutes olevate kujude ülesanneteks. Kui ennist kujud jutustasid lugusid, siis nüüd olid nad lihtsalt hoonete sisemuse ja fassaadide kaunistamiseks
Turunduskommunikatsioon veenev, lojaalsuse kinnistamine. Jaotus efektiivne (hea varustatus minimaalsete kuludega). veenev, lojaalsuse kinnistamine. Jaotus efektiivne (hea varustatus minimaalsete kuludega). Küllastus (): Eesmärgiks positsioonide kaitsmine. Konkurentide arv kahaneb. Toote disaini Küllastus (): Eesmärgiks positsioonide kaitsmine. Konkurentide arv kahaneb. Toote disaini ei panustata. Hinnad madalad. Turunduskommunikatsioon meenutav ja konkurentsile orienteeritud. Jaotus ei panustata. Hinnad madalad. Turunduskommunikatsioon meenutav ja konkurentsile orienteeritud. Jaotus efektiivne (hea varustatus minimaalsete kuludega). efektiivne (hea varustatus minimaalsete kuludega). Langus: Eesmärgiks kasumlikkuse kindlustamine. Konkurentide arv kahaneb kiiresti. Toote disainiga ei Langus: Eesmärgiks kasumlikkuse kindlustamine
· Viljakehad: esinevad väga harva · Substraat: okas- ja lehtpuude koorel, puidul, harva kividel · Mõned liigid on väga tavalised kõikjal Eestis. Narmassamblikke on Eestis teada kümmekond, neist kaks peen narmassamblik (Bryoria capillaris) ja pruunikas narmassamblik (Bryoria fuscescens) esinevad meil väga sageli. Tihti aetakse narmassamblikke segi habesamblikega, kuna mõlemal on põõsjas, rippuv, peenikestest harudest koosnev ja habet meenutav tallus. Nimetatud perekondade eristamine on lihtne kahe tunnuse abil. Esiteks, habesamblikud on alati ühetaolist valkjaskollast värvi, narmassamblikke iseloomustab aga hall (näiteks peen narmassamblik) või pruun kuni must (näiteks pruunikas narmassamblik) tallus. Teiseks, habesamblike harude keskosas ilmneb venitamisel peenike valge keskjuhe, narmassamblike harud katkevad venitamisel aga kohe. Kõik narmassamblikud on võrdlemisi tundlikud õhu happelise saastuse suhtes ega levi linnades
roidvõlv — roietele toetuv võlv, peamiselt gooti arhitektuuris. roie — raidkividest või tellistest laotud kitsas kaar, mis aitab võlvi kanda; esineb peamiselt gooti arhitektuuris. roomakatoliku usk — ristiusu põhiline eriharu, levinud peamiselt Lõuna- ja Kesk-Euroopas ning Ladina- Ameerikas. roosaken — kunstipärase raamistikuga suur ümmargune aken keskaja, eriti gooti katedraalide fassaadil. rosett — ümar, pealtvaates õit meenutav kaunistus. San, Sant', Santa; Saint, Sainte; Sankt — püha, käsutatakse pühakute nimede ees (itaalia ja hispaania k.; prantsuse k.; lühend ladina keelest). sarkofaag — kivist, savist, puust või metallist, enamasti kunstipäraselt kujundatud surnukirst. sfinks — inimese pea ning lõvi kehaga muinasjutuline loom, eriti egiptuse kunstis. sibulkuppel — sibulakujuline paisutusega kuppel, eriti käsutatud vanavene arhitektuuris
kes neile kinke jagas ja pärast magama saatis. Scrooge sai aru, et need oleksid võinud tema lapsed olla... Scrooge ärkas enda magamistoas, igalpool paistis valgus, ümberringi oli kõik kaetud haljaste taimedega, põrandal oli praetud kalkuneid, hanesid, ulukeid, pirukaid, pudinguid, austreid, pirne, kooke ja muid jõulutoite. Selle kuhja otsas istus lustaka olekuga hiiglane, kelle käes oli küllusesarve meenutav tõrvik. See oli Tänavuste Jõulude Vaim. Järsku seisid nad keset linnatänavat. Igal pool oli jõulusahin inimesed olid õnnelikud, tegid oma jõuluoste ja poelettidel oli välja pandud sadu toite ja maiustusi. Peagi kutsusid kirikutornides helisevad kellad ristiinimesi kirikutesse ja kabelitesse. Siis nägid nad ühte vaest perekonda, kes tähistasid jõule süües hanepraadi, pudingut ja kastaneid. Nende seas oli ka üks väike poiss Pisi-Tim, kellel oli kark ja jalatugi
1990.URL=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/arvuti_ajalugu_anneliiskaerma.ht m [14.05.2010] 3. Morten, T. Arvuti ajalugu. URL=http://web.zone.ee/arvutiajalugu/sissejuh.htm[15.05.2010] 8 LISAD Lisa 1. Mäluseade- seade, mis võimaldab arvutis andmete ajutist või püsivat säilitamist Lisa 2. Enigma- 50 kilogrammi kaaluv kirjutusmasinat meenutav seade, mis on mõeldud sõnumite sifeerimiseks. Lisa 3. ENIAC- esimene USA elektrooniline arvuti, mida oli võimalik programmeerida lahendamaks palju erinevaid arvutusülesandeid. Lisa 4. Abakus Lisa 5. Esimene elektronarvuti 9
Keila Kool SANGASTE MÕIS Referaat Koostaja: Priit Aarne, 12.B Juhendaja: Tiina Veisalu Keila, 2011 Sisukord Sissejuhatus 1. Sangaste mõisa ajaloost 4 2. Sangaste loss 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud kirjandus 8 Lisad 9 2 Sissejuhatus See referaat räägib Sangaste mõisa ajaloost ning lähemalt ka Sangaste lossist. Valisin selle teema, kuna Sangaste mõis huvitas mind ning ma soovisin ka selle kohta rohkem teada saada. Peamised allikad on Internet ning raamatud. 3 Sangaste mõisa ajaloost Sangaste mõisaansambel on 19. sajandi II poole Eesti mõisaarh...
algseid seinakappe; selle ees asuvas nn lugemissaalis asuvad kaunid koobaltmaalingutega kahhelahjud. Hoone vasakus otsas oli veel kasvuhoone laadne klaasist katusega väike talveaed, mis pole aga meie päevini säilinud. Ka kõrvalhoonetest on paljud kujundatud peahoonega ühtses stiilis. Esinduslikumad neist on keskaegset linnust meenutav tallikompleks ning väike veetorn. Peahoone taga teisel pool tiiki on liigirikas metsapark. Mõisasüda oli von Bergide omanduses kuni 1939. aastani. Nõukogude ajal oli mõisas nii puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi seminare konverentse, pidusid jne. Samuti saab seal ööbida. Mõisa viimane omanik Friedrich von Berg (18451938) oli tuntud sordiaretaja. 19.
Paljudes maailma paikades on inimesi närilistevastases võitluses abistavad loomad tõrjunud välja vabas looduses elutsevad liigid. Kolmest näriliste liigist on siinne ainus algupärane liik Jamaical elutsev nudiuuti. Kunagi esines ta kõigil Kariibi mere põhjaosa saartel Tänasel päeval on aga nii haruldane, et kahes Inglismaa loomaaias on tema päästmiseks käivitatud eriline paljundusprogramm. Dominikaani Vabariigis elutseb harjasrott, kes on hiirt meenutav pisinäriline. Kuigi ta on kaitse all, langeb tema arvukus pidevalt elukeskkonna kaotuse ja koduloomade ohvriks langemise tõttu. Tähelepanu väärivad ka Kariibi saartel elavad nahkhiired. Trinidadi kutsuti kunagi õigustatult ,,nahkhiirte saareks", kuna nende arvukust hinnatakse siin mitmele miljonile. Suur-jänesemokk toitub peaaegu eranditult kalast, laikõrv-kurdmokk elutseb Tamani mägede koobastes. MUUD LOOMAD
o Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude eesmärgiks nii ilus ehitis, kui ka arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. o Suurenes ka renessanssiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) Üldiseloomustus o Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina barokilikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. o Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. o Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke ansambleid
galerii, perspektiivportaal. 10. PILDID 8. Vastus on teravatipulised kaared ja roidvõlvid. 1. Gooti stiil jaguneb kolme ajajärku: 1) Vara-Gootika (1140-1200) 2) Kõrg-Gootika (1200- 1350) 3)Hilis-Gootika (1350- 1525). Kestis 14. 16. Sajandini. Nimetus gooti tuleb ammu hääbunud Gooti hõimu järgi 2 Joonis 1 3.Joonis 2 4.Jumalat austav, õndustunnet väljendav, imetlev, temaatika usuline, kujutati inimese hingeelu. Oli levinud Gooti poos- S tähte meenutav figuuri paigutus. 5.Kuni 14. Sajandini oli taust tasapinnaline, figuuridele langes valgusvari. 14. Sajandi teisel poolel lisandus maastikulise fooni kujundamine. Miniatuurmaalidel olid tihti olustiku stseenid ning rikkalikud maastiku- ja arhitektuurikujutised. 6. Itaalia kirikutes oli rohkem levinud seinamaalid, kuna seal olid kirikutes väikesed aknad ja seinamaalidele oli rohkem ruumi. Inimese kujutis on looduslähedane ja tõetruu. Maastik ja ruum olid tinglikumad
wikipedia.org/...; http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Hariliku kogre selg on tavaliselt tumepruun, roheka helgiga, küljed tumekuldsed mõnikord vaskpunase helgiga; paarisuimed on kergelt punakad. Kogre pronksikarva küljed on kuldse helgiga ning kõhu alt on kala kollakashall. (http://www.miksike.ee/...) Seljauim on haugil keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel ja pikal peal, mis on lapergune, on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. (http://et.wikipedia.org/...) Kogrel on pikk seljauim ning ogakiired selja- ja pärakuuimes. Kogred erinevad poisete puudumise ja üherealiste neeluhammaste poolest. Keha on normaalse toitumise korral kõrge küüruga, halbades toitumisoludes jääb kogre keha aga madalaks nagu särjel. Seljauim on pikk ja soomused on karplastele iseloomulikult suured. (http://www.miksike.ee/...) Haug elutseb põhjapoolkera mage- ja riimveekogude kaldapiirkonnas
J.Peterson). Teos on pühendatud Gustav Ernesaksale, keda kujutatakse ,,laulja" ja ,,valguseallikana" ja muusikast käivad läbi ka kaks tema tuntud laulude meloodiat (,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Lauliku talve- üksindus"). Meeskoorile loodud ,,Maarjamaa ballaad" on poliitilise alltekstiga ja väga ekspressiivse väljenduslaadiga teos. ,,Kolm mul oli kaunist sõna", meeskoorile ja flöödile. ,,Raua needmine" segakoorile, solistidele ja samaanitrummile. See on tugeva sisendusjõuga loitsimist meenutav teos. Sisu pärineb soome rahvuseeposest ,,Kalevala", kuid sõnad on loodud luuletajate poolt. Teose muusikaline materjal meenutab regilaulu, kuid see on helilooja enda looming. ,,Pikse litaania" on samuti loitsu põhjal valminud teos meeskoorile, solistidele ja suurele trummile. See on seotud samanistliku rituaaliga, mis loitsib vihma välja. 2. mitmeosalised laulutsüklid või sarjad, mis koosnevad miniatuuridest.
J.Peterson). Teos on pühendatud Gustav Ernesaksale, keda kujutatakse ,,laulja" ja ,,valguseallikana" ja muusikast käivad läbi ka kaks tema tuntud laulude meloodiat (,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Lauliku talve- üksindus").Meeskoorile loodud ,,Maarjamaa ballaad" on poliitilise alltekstiga ja väga ekspressiivse väljenduslaadiga teos.,,Kolm mul oli kaunist sõna", meeskoorile ja flöödile. ,,Raua needmine" segakoorile, solistidele ja samaanitrummile. See on tugeva sisendusjõuga loitsimist meenutav teos. Sisu pärineb soome rahvuseeposest ,,Kalevala", kuid sõnad on loodud luuletajate poolt. Teose muusikaline materjal meenutab regilaulu, kuid see on helilooja enda looming.,,Pikse litaania" on samuti loitsu põhjal valminud teos meeskoorile, solistidele ja suurele trummile. See on seotud samanistliku rituaaliga, mis loitsib vihma välja. 2. mitmeosalised laulutsüklid või sarjad, mis koosnevad miniatuuridest.
halva tähendusega. Härmatis märgib head teraviljasaaki, head õnne, inimestele head tervist; sadu (lumi, rahe, vihm) tähendab vilja ikaldumise, inimestele tõbesid ja surma. Võrreldes jõulupühadega on ilmavaatlus vana- ja uusaastal üsna kõrvaliste tähtsusega. Vanast, paganlikust jõulukombestikust kuulub aastavahetuse juurde loomamask ning perest peresse käimine. Nagu jõulupühade aegu, käivad Lääne-Eestis ringi hani, kurg, karu, sokk, Kihnu saarel pooleldi kurge või sokku meenutav tönk. Sokud käivad kõige enam just nääriajal ning seda tänini. Kõige iseloomulikum on soku (või koguni sokukarja) ilmumine koos sokukarjasega, kelle ülesandeks on sokku talutada, talle vett ja kaeru küsida, teda keelata pererahvastliialt kimbutamast. Välimuse ja käitumise poolest ei erine näärisokk jõulusokust (jõulupukast). Siiski on käimise aeg rohkem määratletud, see hoogustub alates keskööst, sest näärisokud nagu uusaasta- ehk nääripoisidki
laavavooludest), slakikoonusteks (monogeneetilised suhteliselt väiksed valdavalt slakist koosnevad künkad), maarideks (plahvatuslik lehter, mille tekitab magmalise kuumutamise läbi paisunud põhjavesi) jne. Võimsate vulkaanipursete tagajärjel võib magmakamber osaliselt tühjeneda, jättes ülallasuva vulkaani toetuseta, mille tagajärjel viimane sisse variseb, jättes järgi negatiivse pinnavormi, mida nimetatakse kaldeeraks. Vulkaanide tüübid on: * Kilpvulkaanid Kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi. * Kihtvulkaanid Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuha kihid. * Lõhevulkaanid Maalõhe kaudu suurele alale valgunud laavast tekkinud lame kuhik. -3- Vulkaanipursked: Pursketüübid: Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema
värvi mäe külje all olev Ilmamäe allika vesi Ilmamäest 40 m edela pool on Utike talu maalt leitud orduaja ehted ja mündid. Mäe loodejalamil asub Tammetsõõr umbes 200 aasta vanustest tammedest ring läbimõõduga umbes 13 meetrit. Vaid kõige vanemad inimesed mäletavad, et vanasti ei lubatud tammede alla loomi lasta, sealt võivad luudkondid välja tulla. Tsõõri lääneküljel olevat puudevahet on nimetatud väravaks. Ka idaküljel on väravat meenutav laiem puudevahe, mis on küll kitsam lääneväravast. Päike tõuseb idavärava keskelt kevadiste külvitööde algul jüripäeval ja rukkikülvi eel augustis. Tammetsõõri naabruses, Ilmamäe kirdejalamil on Tõivaperä soo. See kohanimi viitab otseselt ohvripaigale sõna tõiv tähendab LõunaEesti keeles tõotusohvrit. Tõotuskohtadeks nimetati ohvripaiku ka Kraasna maarahva seas, kes elasid Pihkvamaal muudest eestlastest isoleerituna alates 16. sajandi teisest poolest.
vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. Praegu käib kiriku restaureerimine. 6.Meenuta, mida tähendab pseudotrifoorium? Pseudotrifoorium on niššide rida. 7.Mis laadi on puureljeefid Tallinna raekoja pinkidel? Puureljeefid on õpetliku sisuga teos, mille aines võis pärineda tolle aja populaarkirjandusest. 8.Milline on, kus asub ja miks kuulsaim Tallinnas valminud kullasepakunsti teos? Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armuleiva kogudusele esitlemise riist). Põhjasõja ajal kinkis Tallinna linn selle Peeter I soosikule ja Eesimaa kindralkubernerile Menšikovile ning nüüd asub see Peterburi Ermitaažis. 9.Mis seob Tallinnaga ja omavahel Hermen Rodet ja Bernt Notket? Tallinna telliti teoseid kahelt lüübeklaselt – Bernt Notke ja Hermen Rode, kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökidasid. Nende tähtsaim toodanguliik
võrsetel. Lepa-pahklest (Eriophyes laevis) nööpnõelapea kujulised pahad lehel. Teisi tüvekahjureid Paju: Paju-võrgendikoi (Yponomeuta rorrella) võrgendipesad hõbepajul. Latipihklane (Pissodes piniphilus, mardikas, peamiselt eelnevalt kahjustatud Pahksääsk (Rhabdophaga rosaria) roosiõit meenutav pahk pajude pungal. mändides), Suur haavasikk (Saperda carcharias, elab kasvavate haabade, paplite, Pahksääsk (Rhabdophaga salicis) pahk paju võrsel Pahkvaablane (Pontania remmelgate tüvepuidus), Sinine puiduvaablane (Sirex juvencus, tavalisem kuusel, acutifoliae) punakas pahk härmpaju või halapaju lehel. Pontania proxima punakad kuid asustab ka mändi ja teisi okaspuid, valib eelkõige nõrgestatuid kasvavaid puid) ovaalsed pahad reas paju lehel
Kasutatakse jookide, järelroogade ja küpsiste valmistamisel ja kaunistamisel. Kui autor soovitab roa valmistamisel kasutada just tuhksuhkrut, siis võiks seda arvesse võtta, sest küllap mõjutab see mingil viisil roa lõpptulemust. Tume Muscovado suhkur- Tumepruun, pehme ja peeneteraline toorsuhkur on pärit Mauritiuselt ning valmistatud suhkruroost. Tumepruun sõrendatud peeneteraline roosuhkur, millel on rikkalik lagritsat meenutav aroom. Sobib kastmete, marinaadide, puuviljakastmete, sokolaadiküpsiste ja -jookide ning jäätise maitsestamiseks. Tume tükksuhkur- Roosuhkrust valmistatud tume ja aromaatne kõva tükksuhkur. Kasutatakse tee ja kohvi magustamiseks. Tükksuhkur- Tükksuhkur on saadud niiske kristallsuhkru kokkupressimisel või kokkukleepimisel siirupi abil; kasutatakse kuumade jookide magustamiseks. On müügil ka pruunivärvilisena, mis sobib eeskätt kohvi maitsestamiseks.
Pärast koorumist sööb tulevane lepatriinu kõigepealt ära munakesta. Ka lepatriinude teravate lõugadega vastsed eelistavad lihatoitu. Vastne sööb iga päev ära 350 kuni 400 Näljane vastne võib ette võtta kuni 10 m pikkuse toitumisreisi. Vastsed elavad taimedel täiesti avalikult. Nende kehal on kollakas või punakas joonis, mis on tumedal taustal hästi nähtav. Üsna kummalistena näivad need vastsed, keda katab kohev puudertäide eritist meenutav vahaeritiste kate . Vastsed kasvavad kiiresti ja juba 2–4 nädala pärast hakkavad nad nukkuma. Vastsestaadiumile järgneb paarinädalane nukkumisperiood. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub vahel varjulises, aga mõnik ord kõigile nähtavas kohas. Vastsed kleepuvad lehe alaküljele keha viimase lüli eritise abil ja ripuvad peaga allapoole. Nukud on erepunased ja Lepatriinud paljunemas
tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal htki surmanuhtlust tide viia. Peategelane Martin Justus on 45-aastane gmnaasiumi ajaloopetaja, ta on prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal on nd 16-aastane ttar, kelle ema meenutav keskprasus ning isikupratus isale muret teeb. Romaani tegevus algab kooli lpuaktusega, kus petaja Justus peab kne, milles tsiteerib Sokratest ning kutsub lpetajaid selle antiikfilosoofi kombel kike jrele mtlema ja analsima. Saame teada, et Justus on kolleegide poolt lugupeetud, kuid mitte eriti armastatud tema kinnise loomu ja vabamtleja maine tttu. pilasi pab ta konfliktide korral pigem mista ja kaitsta. Pettumuseks on talle, kui tubli ppuri esseed osutuvad plagiaadiks he
Alkoov Hispaania kaudu Euroopasse kandunud voodi, niss (puuduvad aknad) Ampiir klaritsismi erivorm. Kujunes Prantsusmaal Napoleon 1 ajal. Antresool vale ehk pealkorrus ruumide suurendamise eesmärgil Arhvivolt kaare dekoratiivselt kujundatud esikülg Arkaad sammastele toetuv kaar või kaarte rida Baas samba laiem alumine osa ehk jalam Baldahfiin hinnaline siidriie, hiljem igasugune ehisvari Balustraad balustritega toetuv käsipuu või rinnatis (granaadipuuvilja meenutav post) Barokk Itaaliakeelest tulev sõna tähendab ,,eriskummaline". Euroopas 1500- 1700 levinud kunstistiil. Lähtudes vahetult Itaaliarenessanssist Basiilika Hõimupealike kultuuripidu Ateenas. Ka varakristlik kirik Bastion Kindlustus, kaitsekraav Dansker käimlataoline ehitis Diafragma vahesein, mis annab hoonele jäikuse Diele suure kaldega keskruum talumajas Donjon nelinurkse põhiplaaniga tugev elutorn linnuses
tpi (tracks per inch) = radu tolli kohta (3 ½ tollistel ketastel on see 135). radade arv kirjutus-lugemispeaga moodustatud kontsentriliste ringide arv magnetkettal (3½- tollistel ketastel on see 80); sektor- rajapikkuse jaotusühik (3½ -tollistel ketastel on see 9-36 ). 1. 5 Disketilt andmete lugemine Selleks, et disketilt andmeid lugeda saaks, pannakse ketas kettaseadmes vastava ajamimehhanismi abil pöörlema. Tavalise magnetofoni helipead meenutav lugemis- salvestuspea nihutatakse servomootori abiga disketi salvestus- lugemisava kohale. Selle kaudu toimubki tegelik andmete salvestamine (magneetimine päri või vastassuunas) või nende lugemine. Lugemis-kirjutamispead saab pöördusvarre abil viia ühelt rajalt teisele. Pöördusvarred moodustavad salvestil ühtse mehhanismi, nii et igal kettapinnal on lugemis- kirjutamispead alati samal silindril. Ketta kiirus on kogu aeg konstantne (vanadel 5,25 ja 8,5- stel mittekonstantne)
nimetati ta 5. seeria autoks. Sealt edasi otsustati kõik uued mudelid jaotada seeriateks suuruse põhjal. 1975. aastal ehitati esimene 3. seeria auto, 1976. 6. seeria luksuslik kupee ja 1977. aastal lõpetuseks 7. seeria. 7. seeria tulek Täna tuntud 7. seeria BMW esimene põlvkond (E23) sündis 1977. aastal. Need olid mudelid, millel kulmineerus negatiivse kaldega esiosa ja laugja päraga disain. Tigedat haikala meenutav küljesiluett andis hästi edasi BMW isikupära. Suurt tähelepanu pöörati sõidumugavusele sõidumugavusele. Tegu oli nii hea autoga, et isegi Mercedese kliendid hakkasid BMW-d kõrgelt hindama. 7. seeria teine põlvkond (E32) tõi kaasa veelgi suurema ja luksuslikuma kere ning märksa parema varustuse. Isegi veel täna pakub see 18 aastat vana mudel sõidurõõmu, mida ei pea häbenema. Tegu on igati tähelepanuväärse 7. seeria põlvkonnaga, sest just
* ümarkaare asemel on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist- ja silindervõlvide asemele (laoti enne kaks diagonaalset kivivööd, siis võlvisiilud peale) * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared gooti kirikuid kaunistavad mitmesugused detailid: * fiaal ehk ehistornike (tornide, tugipiilarite, ehisviilude otsas) * krabi punga- või lehekujuline kaunistus (nt fiaali tipus) * ristlillik õit meenutav kaunistus (nt fiaali või ehisviilu tipus) * kolmiksiir ja neliksiir kaunistusmotiivid nt akende raamistikus fassaadidel sageli: * roosaken suur, enamasti ümmargune aken * kuningate galerii skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni (vahel jäi ka ehitamata, või jõuti vaid üks valmis), nelitise kohal oli väike sale torn. Gooti arhitektuuri näiteid: Prantsusmaa (oli juhtiv maa, keskajal ehitati 800 katedraali, lisaks sadu väiksemaid)
Jääsalat ehk korepeasalat On peasalati alaliik Nime sai trantspordist jää peal Meenutab varajast valget peakapsast Krõmpsuvate mahlakate lehtedega Pea kaalub 0,6-0,8 kg Bataavia salat Prantsusmaalt pärist jääsalati alaliik Värvilt heledast tume punaseni (Lollo Rosso, Lollo Bianda) Lehed tugevad keerulised, paksud lihakad Kasutatakse toorsalatina Sobib väga hästi garneeringuks Võisalat ehk pehme peasalat Väike, ümar ja kergelt volditud pea Lehed on kollakas rohelised Võid meenutav tekstuur ja maitse Maheda maitsega Kasutatakse toorelt Rooma salat ehk Romaine Piklik ümar leivapätsi kujuline Lehed väga paksud ja kahvaturohelised Maitselt väga mahe Kasutatakse toorelt või keededult Tammelehesalat Lehed tammelehe kujulised Värvilt rohekad , tumepunase, pruun Maitselt meenutab pähklit Väga õrn ja närbub kergesti Sobib salatisse või garneeringuks Spinat Välimuselt kolmnurga kujuga Sisaldavad märgatavalt rohkem teistest lehtköögiviljadest Mg.
Ühesuuruseid briljante eksponeeriti nii kulla- kui ka plaatina raamistuses. Tõdeti, et plaatina suurendab briljandi värvidemängu ja kivi tundub sellises raamistuses suuremana. Nii algas plaatina võidukäik. Smithson Tennant avastas 1803.a veel 2 plaatinametalli. Neist ühe metalli soolad olid värvikirevad nagu vikerkaar ja metall sai iriidiumi (kreeka keeles iris - vikerkaar) nime. Teise metalli sooladel oli omapärane kloori ja küüslauku meenutav lõhn, isegi puhas metall lõhnas nõrgalt ja metall sai seepärast osmiumi (kreeka keeles osmo - lõhn) nime. Londoni Kuningliku Ühingu sekretär W.Wollaston eraldas toorplaatinast samuti 2 metalli: 1803. a pallaadiumi (nimi anti asteroid Pallase avastamise auks) ja roodiumi (kreeka keeles rhodon - roos), selle metalli soolade roosakaspunase värvuse järgi. Viimane, kuues plaatina metall avastati kas 1808., 1828. või 1844. a. 1828. a
Eesti sõjalise esindajana. RAPLA KIRIK Rapla vana kiriku ehitajateks on peetud Padise kloostri tsistertslasi 13. sajandi teisel poolel. Rapla kirik oli pikk ühelööviline hoone, mille idaosas paiknes natuke kitsam kooriosa. Koor oli võlvitud mõneti omapärasel moel: altari kohal kõrgus baldahhiini meenutav kaar, ülejäänud ruumiosa kattis ristvõlv. Koori idaseinas asus kolmikaken. Et Rapla kirik põles Põhjasõjas müürideni maha, toimus 1738. aastal põhjalik renoveerimine. Tõenäoliselt ehitati siis ka esimene käärkamber. Rapla vanal kirikul oli puust kellatorn. Pärast selle lagunemist ehitati 1795.aastal uus kivist torn, mis oli ühtlasi kirikuaia väravaks. 19. sajandi lõpul jäi kirik Rapla Maarja-Magdaleena
Barokk Ajalootaust:17.saj 18. saj II pool, absolutismiajastu, ususõjad. ,,Kelle võim, selle usk". Valitsevaks said kapitalistlikud suhted. Revolutsioonid Madalmaades ja Inglismaal. Jätkusid maadeavastused. Koloniaalpoliitika muutub üleüldiseks (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Holland). Teaduse ja tehnika kiire areng. Üldkirjeldus: 16 saj. lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. See hoogne, kirglik, tunneterohke ning liialdustega stiil oli soosingus nii katoliku usu maades ja maades, kus tema leviku eest hoolitsesid valisejad. Ühtegi stiili senimaani ei rakendatud nii sihiteadlikult ja see hõlmas kogu inimese eluümbruse. Arhitektuur: Uusi elemente ei looda, renessansi elemente muudetakse ja rühmitatakse teistmoodi. Mõõtmed suurenesid. Hoone üksikuid osasid lasti eenduda. Fassaadil nisid, pilastrid, petikaknad ja uksed. Rohkesti kasutati skulptuure. Lemmikmot...
Peamiselt jõulutoitudena tuntud, kuid ka muul ajal pruugitavaile porgandi -, kaalika - või maksavormidele ei leia Eestist analooge. Üsna erinev on ka soomlaste toidulaud pühade, näiteks jõulude ajal, kui sealt ei tohi puududa mitmekilone nädalaid soolavees hoitud ja siis üle öö madalal temperatuuril küpsetatud seasink. Lihavõttelaual võib võõramaalast üllatada aga mämmi - rukkijahust ja linnastest valmistatud hapendatud, tarrendit meenutav musta värvi pühadetoit. Soomlaste toidulaud erineb traditsiooniliselt ka piirkonniti: karjala pirukad ja karjala praad on need, mis teevad kuulsaks Ida-Soome Karjala- ja Savomaa, Lääne-Soome Pohjanmaa on taas tuntud kuni pool aastat säilitatava kuivatatud leiva ehk reikäleipä ja rammusate suppide poolest. Tänapäeva toidukultuur Soomes järgib üha rohkem Euroopa trende, kõrgelt hinnatakse
mees. Laevklamed – Neid kivid olid paigutatud laevakujuliselt . Väiksematesse kivikirstudesse maeti surnud põletatult. Väikeselohulised kultusekivid – Kivid, mille pealispinnale on süvendatud 5-10 cm läbimõõduga korrapärased kausikujulised lohukesed. Ühel kivil võib neid olla ühest kuni mitmesajani. Arvatakse, et tegemist on Skandinaaviast lähtunud kivikultusega,millel võivad olla seosed esivanemate austamisega. Soorauamaak – pruunikaid roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ja pandi koos puusöega umbes meetrikõrkustesse savist ja kivist valmistatud ahjudesse. Aletamine – mets raiuti maha,puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti,kasutades seda karjamaana. Loomade sõnnuk väetas maad ja peagi võis selle jälle ülesse künda. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks!
Referaat Erinevate rahvaste leivad Chapati Ajalugu Sõna "chapati" peetakse Dravidia päritolu,päritchappatähendab "lapik" ja attaivõi paathi tähendab Meeste Toit.Chapati on märgitud Ain-i-Akbari, 16. sajandidokumentides esitatud Keiser Mughal , Akbars Visiiri, Abu'l-Faz ib Mubarak . Chapati on õhuke valge värvusega pannkooke meenutav india leib. Seda leidub ka:Türgis,Ida-Afrika maadest,Keeniast,Ugandast ja Hiinas seal kutsutakse seda kas Chapati või lame leib. Ciabatta Ciabatta,sõna otseses mõttes "tuhvel leib" on Itaalia valge leib mis on valmistatud nisujahu ja pärmiga.Pätsid on veidi piklikud laiad ja lamedad.Ciabattale omane vorm töödati välja aastal 1982 aastal.Alates 1990 aastast on see populaarne Euroopas,eriti Hispaanias ning Ameerika Ühendriikides ja laialt kasutatav võileiva leivana.
Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha.Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom. See ei tähenda aga liha sobimatust toiduks, sest lammastel on rasv kokku koondunud ning sidekoelise ümbrisega kaetud. Lihastelt saab kelmega ümbritsetud rasvakogumi alati kõrvaldada kas enne või pärast küpsetamist. Lamba rasv hangub jahtumisel kiiresti see on ka põhjus, miks neid roogi tuleb kuumalt serveerida ja nõud eelnevalt soojendada. Samuti ei ole hea lambaliha kõrvale juua külmi jooke.Lambaliha selgelt äratuntav maitse ja lõhn on
Sel ajal kujunes ka üksiktaluline asutus ja kujunes välja põllumaa eraomandus tekkis varanduslik ebavõrdsus. Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr) rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad, vastupidavamad. Uued põllud oli korrapärasemad, suurus ja asend määrati varem paika. Surnuid hakati matma tarandkalmetess, mis koosneisd kiviridadest või müüridest. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses rauatootmisega, võeti kasutusele omasoorauamaak. Pruunikaid roostekänkria meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusöega savist ja kivist valmistatud ahjudesse. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõgudes vajalikku kõrget kuumust annaksid. Söel oli ühtlasi tähtis roll raua eraldamiseks maagist. Ühe ahjutäiega saadi paar kg toorrauda, mida tuli töödelda, enne kui sepp selleks kirve või noa sepistada sai. Süvenes ka majanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg (50-450pKr) hiigelsuur Rooma impeerium avaldas mõju kogu Põhja- Euroopale ja ka Eestile
kedral 8 saj. eKr. inimeste ja loomade kujutised . 6 saj. algul musta figuuri stiil kujud kaeti musta värviga, siluetitaolised. 6saj. lõpul punase figuuriline stiil - taust kaeti musta lakiga, ilmusid keerukamad liigutused. 5 saj. seina- ja tahvelmaalid muutusid 3-mõõtmelisteks. Vaasimaalides hakati kasutama kolmandat värvi valget; kujutati olustikustseene seoses veinijumal Dionysosega; muutuvad looduslähedasemaks. Taimeornament palmett (lk 67) ja merelainet meenutav meander. 4. 7 maailmaime 1 ) Giza püramiidid Kairos Cheops(140m), Chefren ja Mykerinos 2 ) Babüloni rippuvad aiad 3) Halikarnassose mauseleum haudehitus joonia stiilis, kolmnurkne katus,mille tipus Halikarnassos oma 4-hobuselise hoburakendiga. Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest.
esialgu väike kühmuke, kui pung on omandanud kasvades hüdra kuju, eraldub see ja alustab iseseisvat elu. Sügisel aga suguliselt, siis arenevad tema kehas sugurakud. Peale seda loomad hukuvad. 12.Toituvad väiksematest veeorganismidest ja kaladest kombitsatega. 13.Maailmameres on palju mesuude, kelle kõrverakkudes on nii tugevatoimeline mürk, et ainus tema puudutusvõib inimese surmata. 14.Välimus lame, taime lehte meenutav lülistumata kohe. Enamasti väikesed, mõne millimeeri kuni 3 cm pikkused loomad. Keha katab paks rakutu kest e. kutiikula. Kinnitmiseks iminapad. Ehitus Suu paikneb eesmise iminapa põhjas. Suule järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Sool on mahukas ja arvukate külgmiste jätketega. Pärakut pole. Neerud on ühest otsas suletud torukesed, mille teine ots avaneb kehapinnal. 15.Valminud munad muneb uss peremehe maksa. Jõudes munad rohule,
mõisa majapidamise üle võttis, otsustas ta ehitada uue mõisahoone. Eeskujuks olid talle Inglismaal nähtud lossid. Berg soovis tõelist lossi suurte tubadega ning igal toal pidid erinevad aknad olema. Projekteerimist alustas aastal 1873 arhitekt Otto Pius Hippius ning hoone ehitati 1879-1883 ehitusmeister R.Maagi käe all. Hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Ka enamik kõrvalhooneid on kujundatud lossiga samas stiilis. Märkimisväärseimad on kindlust meenutav tallikompleks ja veetorn. Mõisakompleksi kuulusid veel tall-tõllakuur, valitsejamaja, ait, meierei, rehi ja kabel. Lossi vorm lähtub neogootikast, tema maaliline üldilme on saavutatud rohkete erikujuliste- ning kõrguste tornidega. Iseloomulikud on ka eenduvad astmikfrontooniga risaliidid ja erkerid. Puhta vuugiga laotud tellispindu ilmestavad erikujulised aknad, sakmikrinnatised ning astmelised tugipiilarid. Lossi peasissekäiku rõhutab väravatorn mille all on kaarsambaile tuginev
õndsusetunnet.(Romaani kunst oli hoiatav ja ähvardav). Ornamentikas kujutatakse taimelehti väga loodusetruult. Inimese kujutamisel on endiselt tähtis hingeelu avamine, kuid süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. 2. Muutused kõrggootika skulptuuris: Vabafiguurid. Rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad endiselt kogu keha. Kontraposti ei jälgitud, kuid tekkis S- tähte meenutav gooti poos. Figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, väljendatakse suursugust kuid samas lahket väärikust. Figuur õhkab siirast usutunnet, selgust ja kindlust. 3. Vitraazikunsti üldiseloomustus: Klaasimaal. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribid, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Väiksemad detailid kanti klaasile värviga. Värvid olid kirkad. Kujutised enamasti lihtsad ja monumentaalsed
Kumaritasvili mälestuseks, kes oli mõni tund enne avatseremooniat meeste ühekelgu treeningul ränga õnnetus tagajärjel surma saanud. Leinaseisaku ajal olid Kanada ja olümpialipp langetatud poolde vardasse. Maskotid -Sumi, loomade kaitseingel, kelle peakate meenutab mõõkvaala, tiivad on kui äikselinnul ja võimsad jalad, kui mustal karul. -Quatchi, suurjalg, kellel jalas säärsaapad ja peas kõrvaklapid . -Miga, müstilise merilõvi, mõõkvaala ja karu meenutav kogum. Quatchi ja Miga olid olümpiamängude ametlikud maskotid. Sumi oli paraolümpiamängude maskott. Neile maskottidele lisaks oli mängudel ka Mukmuk, Vancouveri saare marmot (orav). Medalite kirjeldus 2 2010. aasta taliolümpia medal kaalub 500576 grammi. Kuldmedalis on kuus grammi kulda. Tublimad sportlased ja medalid Edukamad sportlased Edukamate sportlaste pingerida
rinnatistega, meenutades paljus keskaegseid kindlustusi. Tornide otsas paiknesid algselt kahurid. Talli ja karjakastelli vahele, sihitee keskele püstitati väike väravahoone koos kaunite malmpostidega. Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid peahoonest nii põhja kui lõuna pool. Mainimist väärivad haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kesk- ja otsaehitistega kasvuhoone ning keeruka viilukompositsiooniga külalistemaja. Väikest linnust meenutav sepikoda püstitati peahoonest 350 meetri kaugusele lõunasse jõe kaldale. Üle jõe püstitati kaarjas malmsild ning teisele poole jõge rajati avar metsapark. Selle tagumisse ossa jäid valmimata Meremõisa peahoone müürid romantiliste varemetena. Võõrandamisjärgselt kuulus mõisakompleks 1920-30tel aastatel Eesti Vabariigi Välisministeeriumile. Teise maailmasõja järel kolis sinna aga Nõukogude sõjaväeosa, kes lahkus sealt alles 1990te algul
Eestis on tarnaliike loendatud 77 ja kasvab neid peamiselt madalsoodes. 4. Biootilised tegurid Samblikud (seened) sümbioosis vetikatega. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste. Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu Porsa juured kasvavad sümbioosis kiirikseentega, mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Porss on paju meenutav aromaatse lõhnaga taim. Lehti on kasutatud õlle ja likööri maitsestamiseks. Parsitism- põder ja parm. Parm imeb põdralt verd. Verd imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda munade tootmiseks. Kisklus soos- konn ja sookurg, jänes ja hunt, hiir ja rästik, kärnkonn ja nastik. Esimesena nimetatud loom langeb teisena nimetatud looma saagiks. Konkurents võib olla liikidevaheline või liigisisene osavõitlus piiratud keskkonna ressursside pärast
Kirikute eeskujuks Jeesuse kirik Roomas(autor da Vignola). Väga tähtsale kohale kerkib siseruum: kaunistatud skulptuuride ja maalidega nendega ei püüta inimest mõjutada, vaid rõhutakse inimese tunnetele. Barokk- skulptuur hoogne ja maaliline. Laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile. Välisilmes oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil. Läänefassaadi keskosa 2- korruseline.Korruseid ühendavad baroki ehisdetailid - voluudid.(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj.
Pleegitamiseks vajaliku ainet müüakse tavaliselt komplektina, milles üks plastik pudel on leelisega ja teine vesinikperoksiidiga. Ära kunagi komponente kokku sega, sest need kantakse eraldi pinnale ja eraldi pintslitega. Läbi viimistlus kihi tunginud niiskus võib puidu värvust muuta, moodustades ebakorrapärase kujuga laike. Ainus võimalus on viimistlus kiht maha võtta ja plekk oblika happega pleegitada.. Puitu võib ka lubjata, lupjamist meenutav .protseduur ei muuda otseselt puidu värvust vaid täidab poorid erilise valge vahaga ning muudab materjali väis ilmet väga oluliselt. Vaha takistab lakkide kuivamist. Hea kontraist annaks ka see kui pind oleks eelnevalt peitsitud, poorid puhasta pronks terasharjaga. Puidu viimistlusel kasutatakse ka peitsi. Peitse on erinevaid nagu Lahusti ehk õlipeitsid, piirituspeitsid, vesipeitsid ja akrüül peitsid. Kõige levinumad on läbitungivad peitsid mis koosnevad õlis lahustuvatest
´´ John Ruskin Sinised toad on uskumatult rahulikud. Sinine iseloomustab kõige rohkem lõpmatust, rahulikkust, lõõgastumist, jahedust ja vaikust. Sinisel värvil on ka teraapiline mõju, alandamaks vererõhku ja põletikke. Sinine võib olla ka külluslik ja ere. Palju sõltub sellest, kas värvi põhialus on tugev ja soe koobalt- või ultramariinsinine või külmem, indigot meenutav. Eresinine tundub üksinda oivaline, kuid sageli vajab ta juurdelisatuna veidi valget, et mitte mõjuda nii pealetükkivalt. Rahulikumate toonide hulka kuulub ka kahvatu hallikassinine õrn, külm varjund, mida saab kõige paremini kasutada ruumides, kus on palju loomulikku valgust ning kombineerida erinevate valgetega; lavendlisinine mõjub rahustavalt ja maalähedaselt, tema roosakad toonid lisavad soojust; pardimuna toon on värskendav ja mitte pealetükkiv,
¤ enam ei jagunenud siseruum löövideks 3. Mis annavad ilmet sellise kiriku välimusele? Kirjelda selle läänefasaadi. Kuppel ja läänefasaad -detailid on samad, mis renessansipäevalgi -detailid on allutatud tervikule -detailidel puudus konstruktiivne osa -üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline -keskosa on kahekorruseline 4. Mida tähendab voluut? Kus oled selle ehitusdetaologa varem kokku puutunud? Jäta ka meelde mõiste ,,risaliit". Voluut-teokarpi meenutav kuju. Vana-Krekas Risaliit-seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette. 5. Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasiehitamine ja selle ümbruse kujundamine? Kes olid selle juures tegevad? Loobuti tsentraaliehitisest ja loodi kõrge fassaadidega pikihoone. Kiriku omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
