samana askeet sadhu munk 17 ,,Yoga Stra" Patanjali, 2. saj e.Kr jooga astmed: · yma üldised moraalikäsud · niyma enesepuhastus distsipliiniga · sana asend, poos, harjutus, » Siva 84000, tänapäeval 24 80 · prnayma hingamise kontroll · pratyahra mõistuse vabanemine meelte ja välismaailma mõju alt · dharna keskendumine · dhyna mõtlus, meditatsioon, endassesüvenemine, katkematu keskendumine · samadhi täieliku mõtluse teadvusseisund, keha/meeled puhkavad, mõistus ergas 18 ,,Yoga Stra" Patanjali, 2. saj e.Kr yma: niyma:
SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Lähedus ühe tervikuna tajutakse üksteisele lähemal asetsevaid objekte. Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Subjektiivsed kontuurid kujundi moodustamisel tajume selliseid kontuure, mida tegelikult pole.
1. Põlvekõõluse stimuleerimine 2. Lihaskäävi rakkude aktiveerumine 3. Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma 6. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse? Haistmismeelega sarnaselt on maitsemeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega. Lõhna tundume kaugelt, kuid maitse tundmiseks peab toitu panna suhu. Retseptorite erinev asukoht. Meelte keerukus: haistmine on keerulisem, kui maitsmine. Haistmist reguleerivad umbkaudu 1000 erineva retseptori tüüpi. Maitsmismeel tugineb ainult viiele tüübile (soolane, hapu, magus, mõru, umami). Toidu puhul on olulisem haistmine. Suur osa sellest, mida me kutsume maitsetajuks – ja mis on seega tähtis tegur meie toidu valikus (ja nautimises) – hoopiski haistmine. 7. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas
on nad halb ja hea ja see on isiksus. 6. Inimese käitumist mõjutavad tegurid Inimkäitumine on keeruline ja raskesti kirjeldatav. Keeruliseks on muutunud inimeste ühistegevus, sealhulgas ka töö kui üks inimtegevuse vorme. Individuaalsed omadused mõjutavad seda, kuidas jõutakse organisatsiooni eesmärkideni. 8. Taju ja tajuprotsess Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Terviku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju maht on 4-8 elementi. Taju liigid: isikutaju- mõistad teist inimest, ruumitaju- võimaldab hinnata ruumisuhteid, liikumistaju- annab infot liikumise kohta, ajataju- annab teavet aja kulgemise kohta, illusioon ehk eksitaju- tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine, tähelepannu- filtreerib kogu meelte kaudu tulva info ja keskendub
eksistents tema enda ette. Teeline tegu on sisemine otsus, millega üksikisik viib lõppfaasi potentsiaalse võimaluse ja identifitseerib end oma mõtte sisuga, et saavutada seal olemasolu. Kolm olemise tasandit: esteetiline olemine, kus inimest suunavad tema aistingud, impulsid, tunded, tema oma meeleolud ja naudinguihad. Esteetiline elu on alati olevikus. Kõik toimub hetke ajendil. Esteetiline inimene on oma meelte kammitsas. Eetilise olemise võtmemõisteks on tasakaal. Põhiraskus on jätkuvuses, üldisuses, põhimõttes. Eetiline inimene peab jälgima, mida moraalikoodeks parasjagu ütleb. Religioosne olemine. Seda iseloomustab usk varemkäsitletud järsult radikaalsubjektivistlikus tähenduses; usk ilma objektiivse aluseta, usk ilma mõistlike põhjusteta, usk ebakindluse ees. See tõukab inimese üksindusse, paljastab tema sisemise subjektiivsuse. Isegi moraal tõugatakse eemale
vastandvärvi TAJU Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine äratundmine/integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) →
kannatused. Selle on kujundanud inimese võõrandumine. 20.Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism; nimeta suundade ilminguid. Ühetaolisust modernism 21.Mis on sofism ja too selle kohta näiteid? Sofism- püünisjäreldus, väga peen vale. Paradoks vasturääkivusega. 22.Mis on ratsionalism ja millise põhinõude see esitab? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Kõik peab olema mõistuspärane. 23.Mida tähendavad hereesia ja ketser? Hereesia ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine. Ketseriks nimetatakse isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetuses 24.Mis on maagia? Maagia on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. 25
Intellektuaalne õppimine, käsitöö ja kunst, draama, muusika, liikumine on õppekavas tähtsad ning omavahel põimunud. Waldorfpedagoogika õppekava põhimõtted: 1. TEGEVUSLIK ASPEKT KASVATUSES Tahtejõu tugevdamine, kujutlusvõime arendamine, eakohase intellektuaalse võime arvestamine, tegelikkusega suhtestatud mõtlemine ja harjumuste kujundamine. 2. KUNSTILINE ASPEKT KASVATUSES Tundeelu areng, intellektuaalne areng, analüüsivõime, kvaliteeditunnetus, meelte arendamine, sotsiaalsed tunded, moraalsed tunded ja kunstilised projektid. 3. INTELLEKTUAALNE ASPEKT KASVATUSES Üldharidus, huvi, vastutus, intellektuaalne kujutlusvõime, kausaalse mõtlemise võime, õpetuse kujundamine tervikust lähtuvalt, õpilase teadvuse ja teadlikkuse areng. 4. ÜLDINE ÕPPEPROTSESS, SELLE DIFERENTSEERIMINE JA PLANEERIMINE Õppetunni ülesehitus 1 8 klassis, õppeprotsess murdeea järel, õppetunni ülesehitus 9 12 klassis, nädala
Ohverdamisel lastud verega loovutati tema hing, seega võis liha ise ära süüa. Sülg on elujõu asupaik, tööle asudes süljatakse pihku, et siirdada jõud kätesse; sama lugu higiga. Küünte ja hammaste sattumine vaenulike jõudude kätte seab omaniku hädaohtu. Samuti oli usk habemesse ja juustesse, elundihingeks peeti. Silma kaudu pääseb hing likuta ümbritsevasse maailma pilguna. Suu samuti sisse- ja valjaminekul hingega seotud. 3. Laip. Surnud suunduvad teiste, vb kurjade meelte valla, seepärast on loodud erinevaid tõrjendusi surma puhul, surma kardeti. Inimene on elanud seni, kuni säilib midagi temast, nt luud vms. Laiba jõud kandub ka temaga kokkupuutunud esemeisse ja mulda. Laibad elavad edasi, luud hoigavad. Ürginimlik on olnud laiba elusõilitamisinstinkt. Põletamisega puhastati laip kurjusest ja nõnda sälivat laip kauem. Laiba matmise koht on püha paik, tavaliselt hiis, kivivared. Kuni ulatub laiba lehk, sinnamaani ulatub ka toone
Buddha õpetus Karma praeguses ja eelmistes eludes tehtud teod; teo ja tagajärje seadus Kusinara koht, kus Buddha suri ning põletati. Tänapäeval palverändurite sihtkohaks. Lumbini Siddharta Gautama sünnikoht oli Lumbini puudesalu. Tänapäeval palverändude sihtkoht. Mahajaana- ,,Suur vanker", budismi haru, mis on levinud nii põhjaskui idas Mantra jumalateenistusel, meditatsioonis või palves kasutatavad spetsiaalsed sõnad Meditatsioon meelte arendamine keskendunud mõtlemise teel Nirvaana seisund, milles on vabanetud uuestisündidest ning jõutud täielikku rahusse ja kõrgeimasse tunnetusseisundisse. Kadunud on soovid, kannatus ja surm. Pagood budistlik pühamu. Kõrgem ja saledam kui stuupa ning on levinud enam idas. Sangha munkade ja nunnade kogukond Sansaara lõpmatu taaskehastumiste jada Sarnath peale virgumist pidas Buddha Sarnathis oma esimese jutluse. Tänapäeval on see palveränduritele sihtkohaks.
vaigistamiseks kasutatakse oopiumi sisaldavaid narkootilisi aineid. Lisaks narkootilistele ravimitele aitab kõhukinnisuse tekkimisele kaasa füüsilise aktiivsuse puudumine, vähenenud vedeliku-ja toidutarbimine, seetõttu tuleb patsiendile anda profülaktilisel eesmärgil lahtisteid, mis aitavad vältida rooja kivistumise potensiaalset probleemi. Lamatised- Üldine jõuetus, vähenenud liikumine, vähenenud toidutarbimine, vitamiin C puudus ning meelte tundlikkuse vähenemine võivad tekitada surijal lamatisi. Lamatiste vältimiseks tuleks muuta regulaarsete ajavahemike järel haige asendit. Kuigi lamatiste vältimine on oluline, on veelgi olulisem surijale rahu ja mugavuse võimaldamine elu lõpuperioodil. Surijad on sageli väga tundlikud igasuguse surve suhtes, neid häirib näiteks juba voodiriiete surve kehale ja on vaja suurt kannatlikkust ning osavust, et aisata patsiendil tema elu viimastel päevadel ja tundidel end voodis
sissepoole (inimesesse endasse). Inimese aju ei reageeri helidele,lõhnadele,mõtetele jne · Esineb kahte liiki meditatsioone... 1) Inimene istub liikumatult ja koondab tähelepanu ühele asjale - mantrale ehk pidevalt korratavale palvele, mingile pildile, küünlaleegile vms. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügav lõdvestusseisund 2) Meelte välisärritajatest vabastamiseks koondatakse tähelepanu keha seisundile, aistingule näiteks hingamisele või huulte asendile. Oluline on säilitada sealjuures keha liikumatus ja vabastada teadvus mõtetest. · Idatraditsioonis on meditatsioon elufilosoofia osa. Inimene areneb läbi meditatsiooni ja jõuab üha kõrgemate teadvuse seisunditeni (iga saavutatud seisundit peetakse ärkvelolekuteadvusest kõrgemaks).
välja tõeline pärl Immanuel Kanti surimask, mida on maailmas vaid kaks tükki (http://forte.delfi.ee/news/teadus/tu-kunstimuuseum-toob-aastapaeval-valja-haruldase- surimaski.d?id=64263785). Sellele oleksin tahtnud isegi pilku heita. Kant väitis, et on olemas objektiivne maailm, kuid seda, millest ta kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks ning keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada (http://et.wikipedia.org/wiki/Immanuel_Kant#Tunnetus). Ma olen nõus kuulsa filosoofiga, et kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie silmadel on kindlad ja väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda.
I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline; Kuna meelte kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast infot siis armastus meeletajude vastu annab tunnistust teadmishimust. Kõige rohkem tähtsustame nägemismeelt, kuna viimane annab meile tunduvalt rohkem aimu ümbritsevast maailmast ja ilmutab kõige rohkem erinevusi asjades. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud); Kuidas mina sellest aru sain on nii, et õpitakse kogemustest. Et
Tema teooria määratleb stressi järgnevalt: igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis üldised ehk mittespetsiifilised muutused, mis on sarnased kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kuidas on võimalik, et kaks inimest võivad kogeda sama sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt? Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie
eelarvamused ja hirmud, minapilt, enesehinnang, eluviis jne. Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega, tema funktsioone täidab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. ( 1.) 3 Mälu Mälu on kolmeastmeline: 1. Sensoorne mälu- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu - tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks a. Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. b. Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju
Kuressaare Gümnaasium SNUS ehk MOKATUBAKAS Autorid : Ron Nõmm ja Steven Nepper Juhendaja: Sijre Kereme Kuressaare 2010/2011 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1.SNUS ehk MOKATUBAKAS.................................................................................................4 1.1Ajalugu...............................................................................................................................4 1.2Kultuur............................................................................................................................... 5 1.3 Sortiment..........................................................
kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja meelte kaudu sisse tulev info kokku ja teadvustatakse seda. Näiteks punane ja ümar asi ei ole lihtsalt asjad, vaid moodustavad tomati. 5. Miks tekivad tajuvead? Kuna aju on harjunud tuttava keskkonnaga ning Kirjeldage ühe illusiooni oskab vastavat informatsiooni automaatselt tekkemehhanismi. õigesti töödelda, siis võib juhtuda, et
õpetuslikult informatiivsed – s.t omadused, mille tundmise alusel saab õpikeskkonda kujundada õpilasele vastavaks ja tema arenemist võimalikult hästi toetavaks. Õpetuslikult on informatiivsed õpilase kui vaimse terviku omadused (tema isiksus, vaimsed võimed jne), millele lisaks on vaja osata eristada osaprotsesse (mälu, taju, tähelepanu, mõtlemine, planeerimine, olemasolevad teadmised jne). Tavamõistetes on informatsioon kodeeritud, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadule või sellele, mis on mõistetav otsese tajukogemusena, teadusmõistetes aga toetutakse märgisüsteemis (eelkõige kõnekeeles) kodeeritud andmete töötlusele. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast pärit uut kui pikaajalisest mälust saadud olemasolevat infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm. Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldusi saab tuletada teatud väidetest ehk eeldustest.
rumalad“, „Sügise laul!“, „Laul Eestist“, „Valge käsi“, „Ühte laulu tahaks laulda“. BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 4.Villem Grünthal-Ridala luule, teemad, tuntud luuletused Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitruult ja varjunditekõlaliselt. Tabada visuaalsetele ja auditiivsetele muljetele toetuv maastikupilt on kirjanikule väärtus iseeneses. Meelte muljete täpseks fikseerimiseks kasutas Ridala meelsasti murdelist või soome keelset laenatud sõnavara, millega rikastas eesti luulekeelt. Esialgne tundlikult valiv impressionistlik tehnika asendub aegapidi kunstivõõra deskriptsiooniga. Põhjalikult asjatundlikkusele toetuvad Ridala rahvaluuleainelised ballaadid ja poeemid. Tuntud luuletused on nt „ Talvine õhtu“, „Ungru krahv“, „Merineitsi“. 5.Ernst Enno luule iseloomustus, tuntumad luuletused
1. Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas? Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks on see, et õppija võtaks õpitava oma elus selle omaks ja vastavalt käituma hakkaks. 2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam, kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus ja ka motivatsioon saada midagi...
keskkonna kompimise, inimesed ei oska riske turavlisuse mõiste maanteedee jm. vältimine (vesi, säilitamine kuulmise, nägemise ise hästi hinnata, erinev. Ka rikaste ja inimeste veeteed, õhk, teravus. Nende vajavad teiste abi. vaeste vahel esineb maksudest. müra.) meelte nõrgenemisel Hajameelsed inimesed erinevusi Haridus ja Õnnetusjuhtumite ohtu sattumine satuvad tihemini õnnetusriskide näol. kampaaniad, et vältimine on iga suureneb. Oluline ka õnnetustesse, samuti Ka rahutused ja inimesi harida, inimese enda teha. väliskeskkonna pärsib depressioon ja sotsiaalne vägivald kuidas ohtudest Tervisekasvatus.
mida ma näin unes tundvat, tuleneksid asjadest, mis on väljaspool mind, siis ma ei mõistnud, miks peaksin rohkem uskuma seda, mida ma ärkvel olles näin tundvat. Teiseks: kuna ma iseenda sünni autorit senimaani ei teadnud, või vähemalt kujutlesin, et ei tea, siis ei näinud ma mingit takistust, miks ma ei peaks loomu poolest nii seatud olema, et ma eksin ka neis asjus, mis paistavad mulle kõige tõesemad. Lisaks täheldas ta ise huvitavaid meelte vigu, nagu näiteks torni kuju ekslik mõistmine kaugelt/lähedalt ja inimeste valu tundmine liigestes või jäsemetes, mis olid tegelikult ära lõigatud. 8)Esimene, olemuse ja kohaloleva tabel käsitleb juhtumeid millel uuritav omadus on olemas, näiteks päikesekiired või loomade sisikonnad, kuid mis kõigis muudes suhetes on erinevad. Teine, lähimast kõrvalekalduva ehk puuduva tabel käsitleb juhtumeid, mis on sarnased
informatsioon ei sobi skeemiga, siis toimub akommodatsioon (muganemine) laps muudab skeemi ehk kohandab ennast keskkonnale. Piaget' järgi toimub laste kognitiivne areng astmeliselt. Need astmed või staadiumid erinevad kvalitatiivselt ning iga järgmine rajaneb eelmisel. Arengule on oluline nii organismi füüsiline küpsemine kui ka keskkond. 1) Sensomotoorne staadium sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni. Selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 2) Operatsioonieelne staadium 3. kuni 7. eluaastani. Järjest rohkem kasutatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks sümboleid. Siiski ei suudeta veel sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone. Nii on selleealistel lastel raskusi objektide liigitamisega, järelduste tegemistega jne. Lapse mõtlemist iseloomustab ka enesekesksus ehk egotsentrism. 3) Konkreetsete operatsioonide staadium 7. kuni 12. eluaastani. Mõtlemisvõime täiustub,
ta leiab endale raamatus ridade vahelt. Filmikunstis on pilt ajas kordades konkreetsem, tekst - monoloog või dialoog, mängib vähemolulisemat rolli ning tegevuse ja loo jutustamise kiirus kinolinal on vaataja silmades olulisemalt kõrgema määraga. Samas võime väita, et asjade ja nähtuste tajumise vastuvõtmine sõltub meis keelelise kontrolli võimalikkusest, kuna sõna- või pildisõnum tõlgendatakse igas inimeses mõistuse ja meelte abil. Siit tulenevalt saame me küll igasugust kunstiteost teatud piirini mõista ja laiendada, kuigi lõpuni ei suuda me igasugust kunstiteost lahti seletada. Veel huvitavamaks teeb mõistmise, et kas lugeja või vaataja suudab oma kujutelmades haarata kogu kunstiteose terviklikkust, haarata endasse kunstiteose algust ja lõppu ning nende vahel lugu ennast. Film võrreldes kirjandusega on antud lahenduses mõistmiselt lihtsam ja konkreetsem.
Adam Chalmers on oma raamatus teinud neist arusaamadest hea ülevaate ning avaldanud ka oma arvamuse. Kõige varasem on induktivistlik seisukoht, et teadus on tõestatud teadmine. Tõestuse all mõeldakse vaatlustulemusi, kogemusi ja eksperimente ning väidetakse, et just nende abil jõutakse kindlate teadmiste ja teooriateni. Induktivistide jaoks on kogemus tõe allikas. Seda käsitlust peetakse usaldusväärseks, kuna seda on võimalik meelte abil kindlaks teha. Kuid Chalmers on välja toonud ka induktivismiga seonduvad probleemid. Kuna induktivismi puhul on olulised vaatlused mitmekesistes tingimustes, siis tekib paratamatult küsimus, kui palju on piisavalt vaatlusi ja kui paljudes erinevates oludes tuleks neid läbi viia? Tavaliselt õigustatakse endid õnnestunud ennutuste ja seletustega, mis on võimalikuks saanud just tänu nendele meetoditele. Siiski on teaduslikud teadmised suures sõltuvuses looduses kehtivatest
Millised mälu liigid Lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu erinevad juba ÕO7, L7 erinevad ajalise nime pärast aga lühiajalise mälu info ununeb kui seda ei kestvuse alusel? Mis korrata ja ei talletata pikaajalisse mällu. Nagu näiteks seda tõendab? mingi numbri meelespidamine tööl kui vajad seda ainult hetke siis ei talleta seda pikalt. Millest lähtuvalt mälu 1.Sensoorne mälu säilitab meelte poolt kogutud info ÕO7, L7 liigitatakse (nimeta kolm hetkeks tajukujundi tekkimiseks. Siin algab unustamine võimalust)? kohe pärast info saamist. 2-Lühiajaline mälu piiratud aja ja mahuga: kindel ühikute arv (7 2) sõltub tähelepanust, materjali organiseeritusest / känkimine 3
Transtsendentaalne aisteetika - S.o. Meelelise tunnetusvõime transtsendentaalne uurimine. - Meelelisus on meis asuv võime, millestki, mis väljaspool meid mõjub, olla mõjutatud (afitseeritud). - Üksnes meeled vahendavad meile aistinguid s.o. vahetuid kaemusi üksikutest objektidest. Meeleline taju - Meeleline taju "roosist" näib olevat mitteanalüüsitav. Ometi on see meie erinevate meelte poolt antud tooraine kujutlusele "roos". - Meis on veel midagi, mis meie tajud korrastab ja nimelt teatud kindlal viisil. - See, mis selle korra määrab ei pärine ise meie tajudest. tajudest. Ruum ja aeg - Ruum. Ma võin roosist kõik tunnused eraldada aga ulatuvust ruumis, ilma et ma kujutlust ennast purustaksin ei saa eraldada. Ruumi kujutlus on antud a priori. Ruum ei ole seotud objekti endaga
3) Hüpotees peab olema kontrollitav. 10. Maailma tunnetuse kolm võimalust (kaemuslik, empiiriline, teaduslik) olemus, kuidas infot, fakte hangitakse, erinevused, näited. Objektiivsuse ja subjektiivsuse mõiste. 1) Kaemuslik tunnetus põhineb meeleorganitega vahetult vastuvõetud informatsioonil. Me kuuleme, näeme, haistame, maitseme, kompame, orienteerume, hoiame tasakaalu ning meil on intuitsioon meelte kaudu. Kõigi nende meelte kaudu võtab inimene pidevalt valikuta vastu tohutut informatsiooni hulka. Osa sellest töödeldakse ajus ja tulemusena võetakse vastu otsuseid edaspidiseks käitumiseks. 2) Empiiriline tunnetus põhineb kogemuste üldistamisel, olles sellega arenenum, keerulisem võrreldes kaemusliku tunnetusega. Empiiriline tunnetus koosneb kolmes põhielemendist: faktide talletamine,
tunnetuse häired, nt. ei suuda plaane koostada, agressiivsuse ja enesekontrolli talitsemise võimetus. Aju plastilisus. ● Aju võime oma struktuuri ja talitsust muuta ● Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda – ka traumaatilised negatiivsed sündmused võivad luua uusi kontakte (nt. PTSD) ● Aju võib ka uusi neuroneid kasvatada Tunnetusprotsessid: aistingud ja taju ● Aisting – väliste signaalide resitreerimine meelte abil. Meelte sisend eneriavormis (footon nägemise puhul) või keemilist laadi (molekul haistmise ja maitsmise puhul). Füüsikaline stiimul muutub meeleorgani abil närvisignaaliks. Spetsiifilisuse teooria: meelte eristamine toimib lihtsalt. Mustri teooria: erinevused üheainsa meele piirides (nt. hapu või magus) on kodeeritud selle meele närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuste mustrite poolt. sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tugevusest
valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed. Locke esitab küsimuse, et kuidas paber täidetakse, kust ta saab arutluse ja teadmise kogu materjali? Locke vastus sellele on, et kogu meie teadmine põhineb ning tuleneb kogemusest. 2. Aistmise objektid on üks ideede allikas. Aistmiseks nimetab Locke allikat, millest on pärit enamik ideid, mis meil on, ja mis sõltub ainult meie meeltest, ja mis meie meelte poolt arusse viiakse. Ta seletab seda nii, et kui meie meeled puutuvad kokku üksikute meeleliste objektidega, siis vastavalt sellele, kuidas objektid meie meeli mõjutavad, toimetavad meeled mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi meie arusse. Sedasi me saamegi ideed, mis meil on värvide, temperatuuri või näiteks magusa kohta, mida me kutsume meelelisteks kvaliteetideks. 3. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Locke ütleb, et teine allikas on enda
Kuidas inimene maailma tunnetab?). Platon väitis, et on olemas igavene ideede maailm. Ta arvas, et paljud asjad on kaasa sündinud. Inimese taju selle tähtsaim objekt on teine inimene Emotsioonide näide emotsioonid väljenduvad näo järgi. Arvati, et igal kultuuril on oma emotsioonid. Rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus baas e põhiemotsioonid. Aristoteles eitab kaasasündinud ideid. Kõik meie teadmised tulevad meelte kaudu. Aistinguid on inimesel üle viie. Sõnastas esimesena loogikareeglid, millel põhineb ka tänapäeva haridus. Assosatsioonimäärus e seoste seadus. Kooseksisteerimise assotsiatsioon (tool ja laud ikka koos). Aristotelese ajal arvati, et hing on südames. Aristoteles väitis, et looduses on erinevat tüüpi hingesid: Taimede vegetatiivne hing(kasvada, paljuneda), loomadel meeleline hing lisaks
" Seal jõuab inimene objektiivse ebakindluseni inimene saab aru, et tema eksistents on väga ebakindel. Ütleb, et religioosne usk on ongi teleoloogiline ebakindlus. Leiab, et ühiskond või grupp on seda tugevam, mida rohkem on seal subjektiivse tõeni jõudnud inimesi. Selleks, et inimene sinna jõuaks, peab ta läbima olemise kolm astet: 1. Olemine esteetilisel tasandil inimese eesmärgiks on pidev nauding; inimene ei märka, et ta on olemas ega tea, et ta on oma meelte ja ihade vang; K ütleb, et inimesed ei mõtesta oma ihasid sügavalt 2. Olemine eetiliselt tasandil inimene püüab otsida tasakaalu kõikides elu nähtustes ja püüab saavutada enesega rahulolu ühiskonna poolt tunnustatud standarditest lähtuvalt 3. Olemine religioossel tasandil inimene jõuab enda tegeliku minani ja võib saada autentseks; selleks on vaja usku ja mitte lihtsalt usku, vaid usku, mis
Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv ehk stroboskoopiline liikumine ja esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev. Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks ja fooniks. Tähelepanu omadused on maht, jaotuvus, koondamine, püsivus ja ümberlülitatavus. Tähelepanu võib olla tahtmatu või tahtlik. Tahtmatult tõmbavad tähelepanu ärritaja tugevus, suurus, kontrast, liikumine, kordumine ja uudsus. Tahtmatu tähelepanu on sünnipärane. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus.
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 5 MEDITATSIOONID Põhiideed: Descartes alustab esimest meditatsiooni mõttega, et kõik, mida ta kunagi on uskunud, on pettus. Eksiarvamuste hävitamiseks tuleb leida mingi põhjus kahelda põhitõdedes. Aga kuigi saame kõik tõed meelte kaudu, ei saa me kõigis tõdedes siiski kahelda, kuna leidub ka selliseid tõdesid, mida ei saa kahtluse alla seada. Näiteks ei saa kahelda selles, et inimene omab keha. Samas võib inimene ka unes asju tajuda, kuid neid asju tegelikult ei eksisteeri, seega on tegemist pettusega. Pealegi ei ole kunagi võimalik eristada unenägu reaalsusest. Descartes jõuab järeldusele, et tõesed on ainult aritmeetika ja geomeetria, kuna need ei uuri keerulisi looduslikke kaheldavaid nähtusi. Nende
elurütmi ootamatu muutus, isenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. Stressi tüüpe on mitut erinevat tüüpi: Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on
Arengu- võime on seotud nii iga lapse individuaalsuse kui ka vanusega. Lisaks sõltub tervisekasvatuse korraldus reaalsetest tingimustest (Maser, Russak, 2003). Igas lasteaias on see väga erinev. Tervist edendavad lasteaiad peavad looma võimalikult palju õppimisvõimalusi, kus on arvestatud lapsekeskse metoodika põhitõdesid. Silmas peetakse: - spontaansust; - avastamisvõimaluste pakkumist; - suhtlemist; - terviklikkust – õppimist kõigi meelte abil; - loovuse ergutamist, võimalust aktiivseks tegutsemiseks; - eksperimenteerimist ja mängu; - turvalist ja stimuleerivat keskkonda. Siiski on soovitatav koolieelses eas võimalikult vähe kasutada organiseeritud õppimist, sest see ei ole sobiv selles eas olevate laste psüühikale (Maser, Russak, 2003). Kokkuvõttes võib märkida, et tervist edendavas lasteaias võiksid õpetajad kasutada rohkem
Boddhisattwa on see, kes on kirgastunud, vaimselt valmis, kuid kes loobub Nirvaanasse minekust. On olnud palju vaidlusi eri koolkondade vahel. Dharma – õpetus, olemise minimaalühik. Budismis usutakse, et sündmused ei tule üksteise järel, vaid üheaegselt, lihtsalt meie teadvus tekitab mulje, et asjad järgnevad üksteisele. Dharmad tekkisid üheaegselt ning neid on olemas kaks vormi – staatiline ja eklektiline. Mitte miski pole reaalne ning ei eksisteeri päriselt, kõik on meie meelte poolt konstrueeritud. Kõik, mis kannatust põhjustab, on ainult meie peas. Chani koolkond: India päritolu koolkond, mis põhineb mediteerimise jõusse ning selle abil kirgastumise võimalikkusesse. Usutakse, et igasugune tõe taga ajamine on ebaoluline. Tõde on buda, mis peitub alati igalpool ning ta tuleb endas üles leida selleks, et teda mujal näha. Meie kultuur ning keskkond segab kirgastumist, samuti asjade või inimeste pühaks pidamist.
2. Maailmaenergiaarengu etappidel kasutatud energialiigid. Tuli, tuul, veoloomad, puit, vesi, 3. Inimkonna eksistentsiks ning arenguks on vajalikud komponendid - Aine(vahetus) - toidu omastamine ja seedejääkide ning muude keha jääkproduktide eemaldamine. - Energia(vahetus) - toidus sisalduva energia omastamine ja selle arvel nt inimkehas tekkiva soojuse eemaldamine. Osa energiat kulub ka füüsilise tööna, igasuguse füüsilist jõudu nõudva liikumise näol. - Info(vahetus) - kõigi meelte vahendusel saadavad aistingud, inimese poolt kõne, kirja, žestide ja miimika abil ümbruskonnale (sh teistele inimestele) edastatav info. 4. Energeetika mõiste ja energia avaldusvormid (-liigid) Energeetika - majandus- ja teadusharu, mis tegeleb kõige sellega, mis teeb võimalikuks energiaallikates (nt kütustes sisalduva) oleva energia viimise tarbijateni tarbijate poolt soovitud vormis, nõutava kvaliteediga ning neile kõige sobivamas kohas ja vajalikul ajal.
Ehk siis- kui kahelda kõiges, mida kogeme ning teame, võime kindlad olla, et me ei usu valet. 2. keha ja vaimu seosest (lugeda VI meditatsioon ja Arutlus meetodist IV osa algus - inimese olemusest) - mis on keha ja mis on hing, milline on nende vastatstikune toime, milline on keha ja hinge osa tõe tunnetamisel --> püüdke mõelda sellele kuidas te ise keha ja hinge vahekorrast aru saate Meeleline tunnetus on tõeline: Poolt: 1) + Me tunnetame valu ja mõnu oma kehas, läbi meelte me tajume asju. a. Me tunnetame lõhnu, värve, maitseid, helisid jne. b. Eelmine punkt ei kehti objektide kohta meie keha väliselt(me ei suuda läbi teise keha tunnetada asju) 2) Aistingutes on tõtt a. Kui ma tunnen valu, on mu kehal halb -> Selles on tõde ning ma tean sellest tänu aistingutele 3) + Paljutki sellest, mida me selgepiiriliselt ja selgelt mõistame, on seotud aistinguga a
Paraku on sellisest tervele mõistusele apelleerivast miinimumist lootusetult vähe õiguse analüüsi alustamiseks. Esiteks, tegemist ei ole pelgalt empiiriliste faktidega, need on sotsiaalsed faktid; sotsiaalsete faktidega seotud episteemilised mehhanismid ehk sündroomid – need mis tekitavad meis uskumusi ühiskondlike suhete ja seisundite kohta – on aga oluliselt erinevad pertseptuaalsete faktide sündroomidest. (Pertseptuaalne – taju, objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses meelte kaudu.) Teiseks, nimetatud faktid näitavad õiguse legaal-dogmaatilist olekut (kui selline on üldse määratletav ja tuvastatav): haritud inimesele pakuvad palju mõtlemisainet õigusest ka sellised talle õpetatavad distsipliinid, mis otseselt õigust ei puudutagi, kuid mis käsitlevad õigusvajaduse tekitajaid (infotehnoloogia, geenitehnoloogia jmt).” Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste:
Neid nimetataksegi mäluprotsessideks. ****slaid MÄLU STRUKTUUR Küllap on igaüks kuulnud mõnd inimest väitvat, et tal on halb kuulmismälu, kuid hea nägemismälu. Vahel räägitakse ka lõhnamälust ja liigutusmälust esimene võimaldab näiteks eristada apelsinilõhna maasikalõhnast ning on oluline degustaatori ja koka töös, teine on väga oluline sportlaste tegevuses, samuti muidugi igapäevaelus. Eeltoodud eristus viitab asjaolule, et informatsioon salvestub mällu erinevate meelte kaudu. Enim on psühholoogid uurinud siiski just nägemis- ja kuulmismeele vahendusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur. Ühes uurimuses näidati inimestele 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit. Mitu päeva hiljem kontrolliti vaatlejate mälu sel viisil, et slaidid esitati paaridena, kus oli üks varem esitatud ja üks uus pilt ning vaataja pidi ostutama, kumba ta oli varasemas katses näinud.
vaevusteks või stressi ilminguteks. Kõige tunnustatum varajane sümptom on meeldejätmisvõimetus (näiteks on raske meenutada hiljuti nähtut). Kui tekib Alzheimeri tõve kahtlus, siis diagnoosi kinnitatakse tavaliselt käitumishinnangutega ja kognitiivsete testidega; sageli järgneb võimaluse korral ajuskaneering. Haiguse süvenedes tekivad muu hulgas orienteerumatus, ärrituvus ja agressiivsus, meeleolu kõikumised, keelevõime halvenemine, pikaajalise mälu kaotus ning meelte nõrgenemine, mis tingib patsiendi enesessetõmbumise. Keha funktsioonid nõrgenevad, mis põhjustab lõpuks surma. Konkreetse patsiendi prognoos on keeruline, sest haiguse kestus varieerub. Alzheimeri tõbi kulgeb määramata aja latentselt ning võib aastaid progresseeruda, ilma et seda diagnoosimataks. Pärast diagnoosimist on patsiendil jäänud elada keskmiselt umbes seitse aastat. Alla 3% haigetest elab pärast diagnoosi panemist üle 14 aasta. Alzheimeri tõve põhjus ei ole selge
Aristoteles 1. Kõik inimesed on oma loomu poolest teadmistest huvitatud. Isegi kasu saamata meelte tajudest, armastavad inimesed neid ikkagi. Kõige enam hindavad inimesed meeltetajudest nägemist, kuna ka otsest kasu saamata armastavad inimesed nägemist sest nägemine annab kõige rohkem meile tunnetuslikku ja nägemise tõttu me leiame ka meid ümbritsevas kõige rohkem erinevusi. Sellest tulenevalt võibki öelda, et meeltetajude armastamise pärast on inimene juba oma loomult teadmishimuline. 2
kadumine rakkude vahel postnataalselt. Selle vastu neurotroofsed faktorid. Neuronid, mis on suutnud luua omavahel efektiivseid ühendusi, suudavad omandada rohkem neurotroopset faktorit ja tõenäolisemalt jäävad ellu. Ka gliiarakkudes toimub apoptoos, seda suunavad neuronid. närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalne areng Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui mingit tüüpi stimulatsiooni ei ole siis arenevad ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid. Varases postnataalses perioodis "kogemust ootav" areng: kuigi kortikaalsed seoste mustrid on juba embrüonaalselt olemas, on need teatud aja jooksul muudetavad. Normaalseks arenguks vaja tüüpilist, ootuspärast stimulatsiooni. Hilisemalt ja täiskasvanueas "kogemusest sõltuv" õppimine: vaja on sisendit, et suudaksime uut infot omandada ja et neuraalsed süsteemid säilitaksid oma
Kunstiliigid ja rakendusvõimalused ·Kunstiliigi määravad materjalid ja töövahendid ·Sisuks peaks olema praktiline tegevus, vaatlemine, arutluste käigus küsimuste esitamine, töövahendite käsitlemise oskuste omandamine ning tutvumine mitmesuguste materjalide ja töövahenditega Kunstivahendid ja meeled ·Kunstivahendeid käsitsedes areneb lapse ruumiline mõtlemine, koha-, vormi-, materjali- ja värvitaju ·Meelte arendamine nägemist, kuulmist, kompimist, lõhnataju ·Töövahendite valimise põhimõte: mida väiksem laps seda suuremad tööpinnad ja vahendid ·Töövahendi käesoid: nt linnuke 5 Kunstitegevuse ohutusnõuded Tööriistu tuleb kasutada ettenähtult Pane materjalid ja tööriistad ära, kui sa neid ei kasuta Hoia kunstivahendeid eemal silmast, suust ja näost Kui värv läheb põrandale, lauale või toolile, aita see ära puhastada. Hoiata teist kui põrand on märg Kui oled lõpetanud kunstitegevuse ja aidanud ära koristada, pese käed puhtaks 6 Joonis...
a) Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Berkeley? Põhjendage oma vastust tema tsitaatidega. Idealism. Haistmine annab mulle lõhnad, maitsmine maitsmisaistingu, kuulmine helid kogu nende mitmekesisuses. Aistingud või ideed ei saa olla mujal kui tajuvas hinges. 4 b) Kuidas kritiseeris Berkeley üldlevinud arvamust, et asjad (nt majad, mäed) on olemas reaalselt, mõistusest (vaimust) sõltumatult? Mis on ülalmainitud objektid, kui mitte asjad, mida me tajume oma meelte abil. c) Miks pole mõttekas oletada väliste kehade (materiaalse maailma) olemasolu? Pole olemas muud substantsi peale vaimu või selle, kes tajub. d) Mida nimetas Berkeley loodusseaduseks? Reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume, tekitab meis aistingute ideesid, nimetatakse loodusseadusteks. JÄRELEMÕTLEMISKÜSIMUSI 1.Kuidas teeksite kindlaks, kas lilledel on või ei ole tundeid? Pole võimalik, et lill tunneks, tal pole aju ega närvisüsteemi
arengupotentsiaal on piiramatu. Psühhodünaamika: käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oletas Sigmund Freud ja tema järgijad. Kognitiivne psühholoogia: keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jene) ja mõistavad maailma. Psühhobioloogia: (ka käitumuslik neuroteadus) käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel, eksperimentides üks aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega. · Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine?
Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Aistingute alumised läved nägemine (küünal pimedas 48 km kaugusel) kuulmine (tilga vee kukkumine vaikuses 6 m kaugusel) maitse (lusikatäis suhkrut 4,5 l veele) haistmine (imevähe parfüümi 3-toalises korteris) taktiilne (mahe tuuleõhk 1 cm kaugusel) Aistingutega seotud nähtused Sensoorne isolatsioon - absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus - samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Aistingutega seotud nähtused Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne)
protsessi tulemust hinnang sellele, kas isikuressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui omasuutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Seda mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (2) Sõna ,,stress" võttis esmaskordselt kasutusele Hans Selye 1926. aastal.(1) 1.2 Millest tuleneb stress? Stressi põhjustavad peamiselt mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Katastroofide alla kuuluvad näiteks autoõnnetused, loodusõnnetused, kriminaaltegevuse ohvriks lanegmine ja muu selline. Niisugused juhtumid võivad inimesse jätte jälje kogu eluks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
