Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus):
Tänu Owl Cityle ma kuulan rohkem sellist rahustavat ja mõttega muusikat. Ma ei hooli enam nii väga karjuvatest või kriiskavatest bändidest, kel pole midagi tarka öelda. Tänu Owl Cityle olen ma ka nüüd rohkem vastuvõtlikum, teiste muusikastiilide suhtes. Ma olengi just hakanud otsima mitte nii kuulsaid bände ja avastama nende muusikat. Alati kui mul on halb päev olnud või lihtasalt paha olla, siis ma kuulan Owl City't. See teeb tuju kohe paremaks ja ma pean neid laule oma meelte puhastajateks. Veidike naljakas see küll tundub, aga see tõesti puhastub su mõtlemist. Ma ei saa küll öelda, et Owl City oleks mu kõige lemmikum bänd, õigemini ma ei teagi mis mu lemmik bänd on, aga ma tean et siiski on see üks paganama hea bänd. Öökulli linn on juba iseenesest nii palju tõotav ja müstiline väljend, et see peaks juba kuulama kutsuma. Ma kuulan põhiliselt poiste bände ja kindlasti seal eesotsas on ka see sama grupp
Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Weber-Fechneri seadus ärritaja tugevuse kasvades aritmeetiliselt, kasvab taju geomeetriliselt 6.Aistingutega seotud nähtused (sensoorne isolatsioon, adaptatsioon, sünesteesia) Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Adaptatsioon kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne)
MÄLU Organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Mälu liigid Mälu on mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. 1. Info salvestumine erinevate meelte kaudu Nägemismälu Kuulmismälu Lõhnamälu Liigutusmälu 2. Ajaline kestvus Lühimälu (töömälu, working memory) Pikaajaline mälu (püsimälu) Lühimälu Hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks tekstist arusaamiseks on vaja meeles pidada kogu eelnevalt loetut. Info püsimine sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest, keskmine aeg on mõni sekund pool minutit.
suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks – vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks – kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks – silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kogutiivne areng: Jean pigaet 0-2 a- sensomotoorne periood –selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud – toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. 2-7 a –eeloperatsiooniline – sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara.
Tasakaal assim=akomma. Algul ei saada aru igal tasemel olevatest Õppimine sõltub tasustamisest; sarrustused. asjadest, selleks peab ta kogemusi omandama. Ajavahe kindlate ajavahemike tagant (palk) 1. SENSOMOTOORNE ...-2a - meelte kaudu avastatakse KK. Suhte mingi protsess-tasu (192x vajuta-saad tasu) Puudub objekti püsivus(peidus olevat asja pole olnud) Juhus ajavahe/suhe muutub(loto,kasiino)tugevaim isikliku maailma loomine, hetkesoovid; meeldivad Pidev kogu aeg kinnitus; nõrgim sündmused püsivateks = intentionaalsus Neutraalne 0, kogemused teevad heaks + või halvaks 2
Kuna sellest järeldub, et me saame oma mõistust usaldada. 7. According to Descartes, which are the two elements that constitute man and how are they connected? Mõistus ja keha; nad on ühendatud käbikeha kaudu. F. Hume 1. What is the problem that Hume is trying to solve? What answer does he give to that problem? Küsimus „kas milleski saab kindel olla?“ Tema leiab, et mitte. 2. What is Empiricism? Mõtteviis, et kogu mõistuses olev teave tuleb väljast, meelte kaudu. 3. What is Skepticism? Faktidena sõnastatud väiteis kahtlemine. 4. According to Hume, what two different kinds of mental perceptions can we find in our minds? Ideed ja muljed. 5. What does Hume think about general abstract ideas? Why? Ta leiab, et neid pole tegelikult olemas, kuna inimene konstrueerib ideed muljete põhjal. 6. What does Hume think about the notion of substance? Why? Olemust pole olemas, kuna üldiseid ideid pole olemas. 7
Rõõmsameelsuse korral naeratatakse, kurbuse puhul valatakse pisaraid, ilme väljendab meie tundeid. Jaatust väljendatakse peaaegu kogu maailmas peanoogutusega, eitust pead raputades. Käed, pea, närvilisus jne. Kehakeele võltsimine, kurameerimissignaalid jne. 16. Sotsiaalpsühholoogia- sõpruse- ja armastuseteooriad 17. Tunnetusprotsessid- taju ja tähelepanu Taju- peegeldab meid ümbritsevaid esemeid terviklikult (erinevalt aistingutest). Taju töötleb meelte abil saadud informatsiooni põhjalikumalt. Meelte kaudu saadud info on katkendlik ja alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajupildi loomiseks on vajalikud neli tingimust: · Lähedus- ühe tervikuna tajutakse neid objekte, mis on üksteisele lähemal. · Suletus- tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Esineb ka subjektiivseid kontuure- kujundi moodustamisel tajuma ka selliseid kontuur, mida
antiikfilosoofia tuuma. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt väga erinevad. Platon kirjutas mitukümmend filosoofilist dialoogi (vestluse vormis arutlust) ja mõned kirjad. Kuigi varajased dialoogid tegelevad peamiselt teadmiseni jõudmise meetodiga ning hilisemad põhiliselt õiglusega ja praktilise eetikaga, väljenduvad neis seisukohad eetika, metafüüsika, mõistuse, teadmise ja inimelu küsimustes. Meelte kaudu saadakse Platoni järgi ainult arvamusi, mis on segased ja ebapuhtad, teadmiseni aga jõuab üksnes kontemplatiivne hing, mis pöördub füüsilisest maailmast ära. Ainult hingel saavad olla teadmised eidostest ehk ideedest ehk vormidest, mille ebatäiuslik jäljendus on nähtav maailm. Sellisel teadmisel on nii eetiline kui ka teaduslik tähtsus. Tänapäeva terminites saab Platoni õpetust teatud reservatsioonidega nimetada idealistlikuks ja ratsionalistlikuks.
seaduspärasused, mis looduseski. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on oma olemuselt vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. 3. Loodusfüüsika Selleks, et loodus õieti haarata, on vaja teda õieti tunnetada. Kui F.Bacon rõhutas puhta kogemuse osatähtsust, siis Hobbesi huvitab see, kuidas kogemus tekib? Tema õpetus selles osas võib pidada sensualistlikuks. Igasuguse tunnetuse algelemendiks on lihtne meelte vahendusel tekkinud aisting. Siit lähtub kogu meie vaimne tegevus. Mulje, mille tekitab välispidine tegur meeleorganite kaudu, tungib inimese ajju ja südamesse ja tekitab siin teatud reaktsiooni, mida võib nimetada tajuks. Selline tajumine on aga ülimalt subjektiivse iseloomuga, esinedes üksnes tajuvas inimeses. Kogemus pole midagi muud kui vaid ajus talletatud tajude summa. Sellised algelised funktsioonid esinevad ka loomade juures
• Hingenerännak • Kui inimene sureb, läheb hing ideedemaailma • Hinges on sünnipärased teadmised • Inimene saab teadmisi meenutamise läbi • Sünnitusabi 3. NÄILINE JA TEGELIK • Meeltega tajutav tegelikkus tähendab platonile näilisust, mis küll laias laastus võttes on olemas, aga päris tõeliselt ei ole. • Näilisus hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. • Näilisus ei taga tõelist teadmist • Kui rahulduda ainult meelte avaneva oleva uurimisega, nähtakse koopasse suletud vangide kombel vaid näilikku. Et küünida tõeliselt olevani, peab püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. • See vaid mõtlemise abil saavutatav tegelikkus on ideede maailm, mis kiirgab kogu teamises. • Platon ei eita meelelise maailma olemasolu; näilisuski on ju midagi rohkemat kui puhas mitteolemine
-60. AASTA): FÜÜSILISE TEGEVUSE TASE LANGEB; TEKIVAD ORGANISMISISESED MUUTUSED, MIS VÕIVAD ESILE KUTSUDA MUUTUSI MINAPILDIS, 3) HILINE TÄISKASVANUIGA (60. -60+): SAGENEVAD KROONILISED HAIGUSED; VANANEMISPROTSESSID ILMNEVAD KÕIKIDES KEHAORGANITES. TUNNETUSLIK ARENG, J. PIAGET' TEOORIA PÕHILISED IDEED 1) SENSOMOTOORNE STAADIUM (SÜND 2. ELUAASTA): ÕPITAKSE TUNDMA KESKKONDA JA SELLEGA TOIME TULEMA PEAMISELT MEELTE JA LIIGUTUSTE KAUDU; 2) OPERATSIOONIEELNE STAADIUM (3.-7. ELUAASTA): HAKATAKSE OBJEKTIDE JA NÄHTUSTE TÄHISTAMISEKS KASUTAMA SÜMBOLEID (SÕNU); LAPS USUB, ET KÕIK MÕTLEVAD TEMAGA ÜHTEMOODI NING ET TEMA ON SÜNDMUSTE PÕHJUSTAJA; 3) KONKREETSETE OPERATSIOONIDE STAADIUM (7.-12. ELUAASTA): MÕTLEMISVÕIME TÄIUSTUB; LAPS OSKAB TEHA JÄRELGUSI NING PÖÖRATA SÜNDMUSTE KÄIKU MÕTTELISELT TAGASI;
lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast vastuvõtvad tunderakud e. retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. (17) Mis on aisting? Retseptor? Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
poole ja avab suu.kaob u 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni.Kaob u 5 kuu vanuses Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi.kaob u 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. Kogutiivne areng: Jean pigaet · 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. · 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. · 2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava tase I Karin Valdmaa Carolin Kull Maria Fessai Callista Roy õendusteooria õenduses Juhendaja: Kaja Solom Tartu 2009 SISUKORD 1. Callista Roy elulugu. 2. Callista Roy õendusteooria. 3. Callista Roy õendusteooria väärtused, kriitika. 4. Callista Roy õendusteooria praktikas, patsiendi hindamine. 5. Kasutatud kirjandus. 1. Callista Roy elulugu Callista Roy sündis 14. oktoobril 1939. aastal kohalikus maakonna haiglas L.A-s. Ta sündis esimese tütrena, teise lapsena perekonnas, kus oli kokku koos temaga 7 poega ja 7 tütart. Nimi Callista on saadud püha Callistuse järgi. Peres oli usk tähtsal kohal. Callista ema oli litsenseeritud kutseharidusega med.õde. 14. aastasena hakkas Roy tööle kohalikus suures haiglas, kus ta tegi kõiki töid, kuni lõpuks hakkas töö...
järjestikuste nimetuste vahel. Loendamist saab alustada ainult arvsõnaga üks. Loendamise tulemus on arv. Märke, mille abil arve kirjutatakse, nimetakse numbriteks. Numbrimärke on kümme (0 – 9). Arve 1 kuni 9 saame kirjutada ühe numbrimärgi abil, arvu 10 kirjutamisel kasutatakse kahte numbrimärki: 1 ja 0. 2) Kirjeldage arvumõiste tekkimist kahel tasandil. Arvumõiste tekkimist tuleb vaadata kahel tasandil: Konkreetsel tasandil: kõigi meelte kaudu (esemetega, pildiliselt, sõrmedega, lauale koputades, plaksutades, õlale puudutades jne). Abstraktsel tasandil: 1) arvsõnana (suuline, kirjalik), „viis“ 2) numbrina (visuaalne) 5 3) Mis on esemete mõõtmine? Mõõtmine on käeline tegevus, mis seisneb mõõtühiku järjestikuses paigutamises (mahutamises) mõõdetavale suurusele. Mõõtühiku ümberpaigutamisega (mahutamisega) kaasneb loendamine, sealt jõutakse mõõtarvuni
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eell...
Puudutustele ja survele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Tunduvalt vähem tundlik on näiteks seljanahk. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid Tunnetusprotsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
a revolutsioonidega, kaasnesid uued nähtused ja protsessid konstitutsiooni kehtestamine, teoorjuse kaotamine. Demokraatlikud revolutsioonid idealiseerisid rahvusriiki. Romantismi esteetikast Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. aastatel üle kogu Euroopa ning romantism kujunes õhtumaadee viimaseks terviklikuks ühtse esteetikaga kultuuriajastuks. Uus stiil vastandas end valgustusajastu mõistusekesksusele, ülistades intuitsiooni, tundeid ja kirge. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina-kultus koos kunstnikugeeniuse väärtustamisega. Eemaldudes tegelikkusest, kaldus romantism unistuste- ja fantaasiamaailma, mis pakkus inimesele võimaluse põgeneda ka iseenda eest. Arvati, et looja võib loomeekstaasis kaotada piiri soovitu ja tegelikkuse vahel. Romantikuid huvitas ka olemise hämaram pool õudused, müstika, surm.
2. Sündides on inimese vaim tühi kui valge paber, kuna sellele ei ole tehtud veel ühtegi kriipsu ehk pole talletatud ühtegi ideed. Meie teadmiste põhiliseks allikaks on aistindute kaudu saadav informatsioon ja seejärel meie vaimutegevus. 3. Vaimu väliste asjade ideed tekivad meie meeli ärritavate asjade talletamisel meie mällu. 4. Ideede teiseks allikaks on meie vaimu tegevus. Seal tekivad ideed kui meie vaim töötleb läbi meelte abil saadava informatsiooni, teeb nende põhjal oma järeldusi ja talletab need meie mällu. Sõnaga tegevused väljendab autor mitte ainult vaimu tegevust vaid ka selle tagajärjel tekkinud tundepuhanguid. 5. Peale välis- ja sisemaailma teist teadmiste allikat pole, kuna kui me vaatame endasse ja hakkame oma ideede algallikaid otsima, siis me tahes tahtmata jõuame kummagini neist. 6
Mina arvan pigem, et füüsilised objektid on siiski olemas ning need eksisteerivad meie kogemustest ja nende objektide kohta käivatest teadmistest sõltumatult, ning nende objektide omadused ja omavahelised suhted on sõltumatud kontseptsioonidest, mille toel neid mõistame, ja keelest, mille abil neid kirjeldame. Tunnetusteoreetilise filosoofia ratsionalistlik suund väidab, et teadmiste allikaks on mõistus koos loogilise mõtlemisega, mitte kogemus ega meelte andmed. Empirism seevastu peab teadmise aluseks kogemusi, eitades kaasasündinud ideid ning seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Nende kahe vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Minule ei sümpatiseeru aga kumbki, kuna mõlemad tunduvad kuidagi äärmuslikud. Eelistan kuldset keskteed ning pooldan pragmatistlikku traditsiooni, mis näeb ette, et mõtlemise funktsioon pole mitte reaalsuse kirjeldamine ja peegeldamine vaid ette
Sellest võib järeldada et meie keha ei toimiks ilma vaimuta. Keha all pean silmas oma jäsemeid ja pead ja kogu seda tajutavad materjali, millest väline vaatleja tajub, et tegu on inimesega ning vaim pole midagi muud kui see tükikest aju mis paneb meid mõtlema ja kujutlusvõimet omama. Seega keha oleks justkui vaimu tööriist või vahend, mille kaudu vaim näeb, kuuleb, tunnetab valu ja naudingut. See kõik jõuab meie vaimuni aga selle tükikese aju kaudu, mis omakorda kogub infot meelte vahendusel. Tõe tunnetamisel mängib põhirolli vaim. Meeled petavad meid sageli, kui näiteks vaatame taevas olevaid tähti, siis teame et tegelikult nad nii väikesed ei ole kui meie silmadele tundub, või kui vaatame kaugelt eemal seisvat sõdurit, näeme et tal on laiguline vorm, kuid lähemale jõudes näeme et need laigud koosnevad väikestest ruudukestest. Nii me ei saa võtta alati tõeselt seda mida me oma keha vahendusel
mahajäänud, kes peavad istuma pimeduses ja vahtima varje koopaseinal. ,,Koopa allegooria" on Platoni selgitus hinge arengule helguse ja mõstmise poole. Ta näeb seda kui midagi, mis juhtub siis, kui keegi saab harituks filosoofi tasemele. Ta hoiab seisukohta, et nad peavad ,,minema tagasi koopasse" või naasema igapäevasesse poliitilisse-, ahnesse- ja võimuvõitlust täis maailma. Allegooria ründab inimesi, kes jäävad liialt lootma või on oma meelte orjad. Socrates, sitsmendas vabariigi raamatus, kohe peale allegooriat, ütles, et koobas on meie maailm ja lõke meie Päike. Ta ütles, et vangi teekond on meie hinge tõus tarkuse valgustuseni.
loomusesse ei kuulu mingil juhul see, et tal on jõudu iseennast liigutada, samuti aistida või mõtelda." · ,,On täiesti kindel, et nii täpselt saadud teadmine minast ei sõltu neist asjust, mille eksistents ist ma veel ei tea; nõnda ka mitte ühestki neist, mida mõtlen välja kujutledes." · ,,Mis siis oli temas see nii selgesti haaratav? Kindlasti ei midagi sellest, milleni jõudsin meelte abil; sest kõik, mis kuulub maitsmise või haistmise või nägemise või puudutamise vai kuulmise alla, on juba muutunud: vaha ise aga on alles." · ,,Kuna ma nüüd tean, et kehi tajutakse ainuomasel viisil üksnes intellektiga ega mitte meeltega või kujutlusvõimega, ja mitte selle põhjal, et neid puudutatakse või nähakse, vaid üksnes selle põhjal, et neid mõeldakse, siis tunnetan ma
suu. Kaob u. 4 kuu vanuses Haaramisrefleks vastsündinu peopesi puudutamisel mingi esemega(nt pliiats) haarab ta sellest kinni. Kaob u. 5 kuu vanuses. Ujumisrefleks kõhuli vette pandud imik teeb ujumisliigutusi. Kaob u. 6 kuuselt Pupillirefleks silmaavad ahenevad ereda valguse toimel, kestab eluaeg. 7. Kognitiivne areng J.Piaget 0-2 a- sensomotoorne periood selles staadiumis õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. 1-4 kuud toimub käe ja suu ühistöö, maailma avastamine kompimise kaudu al 4st kust hakkab maailma avastama läbi vaatluse, al 8st kust kujuneb välja nn objektipüsivus, see tähendab-lapsed hakkavad otsima asju, mis on nende nägemisväljast väljas. 2-7 a eeloperatsiooniline sellel perioodil on valitsevaks ujutlev mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara.
I JA III PLOKK 6. Eesmärgipärasus – kuidas käitumise kasulikkuse tagamiseks (motivatsioon) tõlgendab psüühika infot organismi eesmärkidest lähtuvalt (emotsioonid). I JA III PLOKK 7. Organismi eluliste funktsioonide kontroll –infotöötlusrežiimid. I PLOKK MEELED JA TAJU John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa! Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature. [Sisemine kaasasündinud loomus vs väline keskkond ja kasvatus) Individuaalsed erinevused meelte füsioloogias: 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised 3.) Vanus Haistmine Maitsemeel Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel --- Maitseelamuse teke ajus --- Käitumine (söömine, joomine, toidu ostmine, toidueelistused jm) Mis on kõigil meeltel ühist? - 1
Mõned meetodid, nagu näiteks hiina tervistav võimlemine ja võitlustehnika taj chi nõuavad pikaajalist harjutamist. On aga neidki, mida võid pingeolukorras kohe proovida 3.2 Rahustav hingamine Pingeseisundis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks. Lõõgastunud inimene seevastu hingab aeglaselt ja sügavalt: kopsudes kulgev õhk näib diafragmat ehk vahelihast masseerivat. Kõhu- ehk diafragmahingamine parandab organismi talitlust ning aitab kooskõlastada keha, meelte ja vaimu toimimist. Kõhuhingamise tähtis osa meelte rahustamisel ning ärevuse kõrvaldamisel on aastasadu teada joogidele. Hingamisharjutus Terje Aarna 10 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat 1. Aseta üks käsi alakõhule ning keskenda mõneks ajaks tähelepanu hingamisele. 2. Hinga aeglaselt nina kaudu sisse ning suuna õhk kujutluses nii sügavale allapoole,
õppeprotsess loominguliseks. Abi oleks õppevormidest, kus maastik on ühtaegu klassitoa ning õppevahendi rollis. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on selle tagajärjeks pinnapealsed teadmised. Pedagoogika, mis toetub otsesele kokkupuutele loodus- ja kultuurinähtustega, kujutab endast tähtsat motivatsioonitegurit mõttekate ja loominguliste õpiprotsesside jaoks. Haistmis-, maitsmis-, kompimis-, nägemis- ja kuulmismeelte toel suureneb õppeprotsessi vältel tänu jõulisele meelte stimuleerimisele ka meie mälumaht. Õuesõppe peamiseks põhimõtteks on õpilastele vahelduse pakkumine igapäeva rutiinist ning laste sidumine loomupärase keskkonnaga. See aga ei tähenda, et kogu õppetöö peaks toimuma ainult õues, oluline on õpilased koolipinkide tagant välja saada ning avardada nende silmaringi. Õuesõppe pedagoogika ühendab tundeid, tegevuse ja mõttetöö; maastik on areeniks, füüsiline tegelikkus muutub õpikeskkonnaks
Igale seisusele on omane teatud voorus, mis peab olema antud seisust esindavas inimeses domineeriv. Mõistus (tarkus) tähendab teadmist, õppimisvõimet ja püüdlust leida tõde. Mõistus peab olema valitsejate-filosoofide pärisosa. Inimesed, kelles domineerib tahe, on võitlejad ja auahned. Neid iseloomustavaks jooneks peaks olema mehisus(vaprus, tasakaalukus) ja neid nimetab Platon korravalvuriteks v sõduriteks. Meelte domineerimisel 6 püüab inimene rahuldada meelelisi ja nö madalaid vajadusi (peamiselt esmaseid füsioloogilisi vajadusi). Platoni skeemi kohaselt on inimesed, kelle domineerivaks vooruseks on meeled, võimelised olema ainult "tootjad". Ja kõik inimesed on võimalik jaotada nende kolme grupi vahel. Tahte-inimesed ega meelte-inimesed ei mõista ega
tagasilükkamiseks sellest, kui ma leian igas arvamuses mingi põhjuse kahelda. Ja seetõttu pole tarviski iga arvamust eraldi 1äbi vaadata, mis oleks 1õputu töö; vaid kuna aluste õõnestamisel variseb iseenesest kokku kõik, mis nendele on rajatud, ründan ma kohe põhialuseid, millele tugines kõik see, mida ma kunagi uskuma jäin. Muidugi olen ma saanud kõik, mida olen senini pidanud läbinisti tõeseks, kas meeltest või meelte kaudu, neid aga olen ma mõnikord tabanud pettuselt, ja elutarkus ütleb, et kes on meid kordki tüssanud, seda ei tohi kunagi täielikult usaldada. Aga võib-olla on nii, et kuigi meeled petavad meid vahel mõne pisikese või kaugema asja puhul, jääb ikkagi väga palju muud, milles lihtsalt ei saa kahelda, kuigi seegi on võetud meeltest: et ma olen praegu siin, istun kamina juures, mul on talvekuub seljas, ma puudutan kätega seda paberit jms
See lõi omakorda hea keskkonna stressi tekkimisele meie kõigis eluvaldkondades, stress muutus osaks meie elust. Tänapäeval on saanud stressist üks raskemaid haiguste põhjustajaid. Stressist pole enam kasu, vaid rängalt kahju. Paljud võtavad stressi paratamatusena, millega tuleb õppida harjuma. Tavakeeles mõistetakse stressi närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ning võib tekitada ka kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Stressi tekkepõhjusteks on stressorid, ehk nähtused või sündmused,mis nõuavad organismilt kohanemist. Kuna inimesed hindavad erinevaid stressoreid erinevalt, on ka inimesteorganismide vastureaktsioonid erinevad. Mida ootamatum, ohtlikum või väljapääsmatum on olukord, seda suuremat stressi ta võib põhjustada
bioloogilist"organit"-teadmised on kohanemisvõimelised.Piageti teminoloogia on bioloogiline ja idee seisneb selles,et intellektuaalset arengut võib vaadata kui evolutsioonilist protsessi.Hilisemad staadiumid järgnevad varastematele,kuna on kohanemisvõimelisemad ehk siis vastavad paremini reaalsuse nõuetele. Piaget kirjeldas nelja peamist arengustaadiumit: Sensomotoorne staadium - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. Piaget jagas lähte eeldust,et varases arengus ,,õpetab käsi silma"Ta arvas ,et vastsündinu nägemismaailm kahemõõtmeline,ilma süavuseta.Piaget väitis,et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi. Ja laste tajulised võimed esimese kuue elukuu jooksul on väga piiratud. Kriitika Piaget´ teooriale-sensomotoorne arengustaadium.
rohkem mõista. K U U E S M E D I TAT S I O O N Empirismi kriitika Vastu: Meelelise tunnetusega ei kujutle värve, helisid, maitseid, valu ja muud sellelaadset nii täpselt ja selgelt kui keha tajudes. Näiteks tornid, mis kaugelt näisid ümmargused, osutusid lähedalt neljakandiliseks, ja väga suured kujud nende otsas ei paista suured maa pealt vaadates, sellest tulenevalt märgatakse, et meelte otsused on ekslikud. Sel põhjal on kergesti mõistetav, et kehale on loomulik, kui ta näiteks on vaevatud vesitõvest, et ta kannatab kurgu kõrbemist, mis toob tavaliselt vaimu janutunde, ja see korraldab tema närvid ja muud kehaosad nii, et ta joob, mistõttu haigus süveneb, ja samavõrd on loomulik, et ka kui tal mingit niisugust haigust ei ole. Paneb samasugune kurgukuivus ta kasutoovat jooki jooma.
3 1. STRESS MIS SEE ON? Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stressi mõistetakse ka tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. Me reageerime tuhandetele sündmustele oma elus automaatselt stressiga. Tänapäeval võib stress olla kõrgtehnoloogilise arengu, kiirete
* soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole* * inimese arengupotentsiaal on piiramatu - Carl Rogers (1902-1987) * valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus - Abraham Maslow (1908-1970) * 1943 – a theory of human motivation: inimese tegevust suunab vajadus end teostada – vajaduste hierarhia teooria KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA - termin kognitiivne: U. Neisser (1967) - keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma - väline stiimul -> !!! ->käitumuslik vastus *psühhobioloogia *evolutsiooniline psühholoogia *sotsiokultuuriline lähenemine
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
Just siis, kui kõige heledamalt särad, tuhm kaduvik su saagiks valib siin ning surub näoga igilume vastu. 5 Jällenägemine Kui muinasjutt me kohtumise tund, poeb malbeid erutusi silmisse ja kõnne ja läitub loojangute loomusund, et liita hetkeis killustatud õnne. Taas vallandumas sõna hell ja soe, mis tardus südameisse kannatuste põrgus, mil rebenesid haprad hingekoed ja mustav valu läbi meelte nõrgus. Kui väsib kaua pidutsenud surm, saab nõnda võimsaks elu virguv tukse, et iga helin, õitehurm su hinge avatuna leiab ukse. Üks ülemeelik andumiseihk meid matab nagu toomehelbelumi. Täis tõotusi Su kallistelev pihk, - sel ööl on suure täitumise jumi. Sus süttin, uuestisünni sametöö su kõigi saladuste maitsmisjanus, mis sest, et süda homme tumeraskelt lööb ja kahetseb, et leegitsedes anus. Me igas süleluses uueks saav
Ideeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja näilisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. 2 See jaotus on argimõtlemises tuntud reserv, esmapilgul täiesti ilmne. Mis sügavust siin võib olla? Vastuse sellel annab Platon . Sest see tegelikkus, kus ma näen enda ees valget paberilehte, pilku tõstes lumist talvemaastikku, paari mändi ja suurt kivimaja; kus kuulen kaugelt liikluse müra; see meeltega tajutav tegelikkus ei ole Platoni järgi sügavaim, puhtaim olev. Meelte abil tunnetatava maailma taga on tõeliselt olevate ideede tegelikkus, mida meeleline maailm ainult peegeldab. See tõsiolev ideede maailm on tabatav ainult mõistusega ja sellele, mitte näilisele, tuleb tõe otsijal suunata oma tähelepanu." Kui hing toimetab uurimist omaette, suundub igavese, surematu ja muutumatu poole, ja kuna hing on sellega sarnane ja ühte sugu, püsib ta muutumatu läheduses niikaua kui saab. Hing lakkab ekslemast ja püsib muutumatuna viibides
Steineri lasteaiad asuvad mõnes kaunis paigas. Majal on hoov, kus kasvatatakse koos lastega lilli ja köögivilju ning isegi koduloomi. Siseruumid on pastellsetes toonides, materjalina kasutatud valdavalt naturaalset puitu. Mänguasjad on valmistatud naturaalsetest materjalidest, tihti omavalmistatud ja väheste detailidega, et lapse fantaasiale jääks ka ruumi. Lasteaia eesmärgiks on lapse tervikliku arengu edendamine. Lapsel tuleb lasta kõike kogeda ja tajuda kõigi meelte abil ja neid mitu korda lasta korrata. Võike laps ei piirdu kunagi ühe kogemusega ning kordamisega teadmised kinnistuvad. Tähtsal kohal on Steineri pedagoogikas lapsekesksus , mille kohaselt ühest küljest püütakse tugevdada lapse enda tegelikku olemust ja sisemist hingelist jõudu ja teisest küljest püütakse kohandada keskkond lapse vajadusi silmaspidades, mille arvestatakse: 1. Lapsele peab looma rahuliku, kindla päevarütmiga ja vaikse keskkonna, kus on aega
olla ka üksnes puhta mõistustunnetuse resultaat. Arvamused, mis inimestel kujunevad meeleliselt tajutavast maailmast, peegeldavad vastavalt selle tegelikkuse valdkonna karakteristikuid. Kõigepealt on meeleliselt tajutav maailm Platoni järgi mitte tõelisus, vaid paistvuse valdkond. Seetõttu fikseerivad meeltekogemusele toetuvad arvamused ka üksnes seda, kuidas asjad paistavad, mitte aga seda, mis nad tõeliselt, olemuslikult on. Meelte kaudu kogetud asjad on alati üksikud, individuaalsed nähtused. Järelikult kehtivad 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. arvamused samuti nende üksiknähtuste kohta sellisena ja niivõrd kui kogemus neid inimestele esitab. Arvamused ei saa seega omada sellist ranget universaalsust, mis iseloomustab ideedeteadmist. Meeltega tabatava maailma põhiliseks karakteristikumiks on Platoni ontoloogia
ole. ofism võib olla ebaloomulik või kanda ebaloomulikku tähendust ("See eesel on su isa"), sisaldada endas vastuolu, olles korraga tõene ja väär ("See lause siin on väär") või tekitada vastuolu teatud kontekstis (lause "Sokrates valetab", juhul kui Sokrates ei ütle midagi muud, kui et: "Sokrates valetab") 22. Ratsionalism - tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. 23. Hereesia - ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine. Ketser - kristluses hereesia pooldajaisik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast). 24. Maagia - loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma
" Marilyn French ,,Kunst pole minevikuaare ega importkaup võõralt maalt, vaid osa kõikide elavate ja loovate inimeste olevikust." Franklin D. Roosevelt ,,Nägemus on kunst näha nähtamatuid asju." Jonathan Swift ,,Kunstiteos on eelkõige meelte seiklus." Eugéne Ionesco ,,Ükski tõeline kunstnik ei näe asju sellisena, nagu need on. Kui näeks, siis lakkaks ta olemast kunstink." Oscar Wilde 3 ,,Kunst on inimtegevus, mis seisneb selles, et üks mees ulatab teistele väliste märkide abil
· lapsele on loomupärane töö, mitte mäng; · laps suudab töötada pikka aega järjest; · karistamine on vale; · hinded on kurjast; · laps planeerib ise oma igapäevast koolitööd; · kool on praktilise toimetuleku õpetamiseks; · õpetaja on kõrvalseisja, lapsega samal tasemel tingimuste looja (Tuulik, 2001:183). MONTESSORI PEDAGOOGIKA Maria Montessori (1870-1952) uuris iseseisvalt erinevaid pedagoogikaid ja katsetas oma täpseid meetodeid laste meelte ja intellekti arendamiseks. Ta tegeles tervete ja puuetega lastega, kasutades samu meetodeid. 1909. aastal avati seminar, mis valmistas õpetajaid ette Montessori meetodi järgi. Montessori avastas, et · lastele meeldib tegevust korrata; · lapsed armastavad korda; · lapsed tahavad mänguasju, mida nad saavad ise luua; · väikestele lastele meeldib vaikus; · lastele meeldib viisakalt käituda; · lapsed õpivad enne kirjutama kui lugema
Eestis on levinud marihuaana hüüdnimed "savu", "kivi", "mant" ja "bob". Kanepi tarvitamise kohta kasutatakse ka slänginimetust "peale tegema". Kanepi mõju sõltub lisaks THC-sisaldusele suitsetaja meeleolust, ootustest ja isegi seltskonnast, kus kanepit tarvitatakse. Algaja tarvitaja ei tunne vahel üldse midagi või kogeb vaid kerget iiveldust. Kanepile tüüpilised iseloomulikud toimed eristuvad siiski selgelt: lõõgastustunne, (kerge) eufooria; meelte suurenenud tundlikkus, aja kulg näib aeglustuvat; söögiisu suureneb; tekivad keskendumis- ja koordinatsioonihäired; südame löögisagedus kiireneb, kehatemperatuur langeb; pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad. Kanepisuitsetaja tunneb ka, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Kainele kõrvaltvaatajale aga paistab see harilikult põhjuseta kummalise itsitamisena.
· Vaatlus enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid · Kvantitatiivsed suure hulga indiviidide uurimine · Kvalitatiivsed vähese hulga põhjalik uurimine 4. Aistingu mõiste ja liigid -> Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. · Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine · Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) · Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad). · Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne)
1. Kontsentratsiooni tee inimene istub vaikselt ja koondab tähelepanu ühele asjale mantrale ehk pidevalt korratavatele palvetele, mingile pildile, küünlaleegile või mandalale kujutisele, mis on konstrueeritud nii, et pilk jõuab ikka ja jälle pildi keskpunkti. Kontsentratsiooniga pöörab mediteerija oma teadvuse välismaailmast ära, et saavutada sügava lõdvestuse seisund. Seega on kontsentreeruva meditatsiooni tulemus inimese lõdvestumine. 2. Koondatakse tähelepanu meelte välisärritajast vabastamiseks keha seisundile, aistingutele nt hingamisele, huulte asendile. Üritatakse meditatsiooni abil laiendada argielu teadvustamist. Paljud inimesed on hakanud ka tänapäeval meditatsiooniga tegelema ja selleks on mitmeid põhjuseid. Esiteks arendab meditasioon sind vaimselt - see arendab meie keskendumisvõimet ja inimest, kes on tegelenud meditatsiooniga häirivad vähem väiksemad asjad elus. Teiseks on
Ta täidab ära tühimiku, likvideerib distantsi, mis on hakanud tekkima kortermajas oma nooruse veetnu ja tema vanavanemate vahel, kes viimati teadsid veel mahlakaid ütlemisi ja mõnd rahvalikku lorilaulugi. Tegelikult oleme otsinud, kuid pole leidnud selgitust oma identiteedile, kõikudes riigirahva ja orjarahva, loodusrahva ja linnarahva, soome-ugriliku ja lääneliku kultuuritunnetuse vahel. Mikita seob need tunnetused ja erinevate meelte osa selles kenasti tervikuks kokku ja annab seega võimaluse end hästi tunda ka neile, kel tundus, et kaunis esiisade aeg on päästmatult kaugele minevikku vajunud. Veel enam Mikita projekteerib meie juured kaarega tulevikku nagu iiri sümbolismis, kus juured hargnevad oksteks ja vastupidi, luues niiviisi elumahlade ringliikluse. Vaade, et oleme paljudes asjades maailmameistrid ja et maailma loomulik kulg peaks tähendama, et oskused ja teadmised ning
PRAKTILISE TÖÖ ARUANNE / UURIMISMEETODID PSÜHHOLOOGIAS Praktiline töö nr 2 Üliõpilase(Exp) nimi: Kuupäev: 23.03.2015 Eriala, aasta: Psühholoogia, 1. aasta Juhendaja: Marika Rauk (PhD) 1. Tööteema: Tundlikkuse eristusläve mõõtmine konstantsete stiimulite meetoditega 2. Katse / uurimuse üldsisu, eesmärk ja hüpotees(id): Teha katse abil kindlaks ülemine ja alumine eristuslävi visuaalse tajumooduli puhul (ja lisaks veel mõned tundlikkuse näitajad), kasutades konstantsete stiimulite meetodit ühevärviliste, kuid erinevate nurgapoolitajate pikkustega kolmnurkade abil. Konstantsete stiimulite meetodi abil leitakse eristuslävi. Uurimisküsimuseks on, et kui palju tuleks kolmnurga nurgapoolitaja pikkust muuta, et katseisik annaks kindla vastuse, et seda on muudetud (võrreldes etaloniga). Kriteeriumiks on 75 %. Üle...
Seega ei tasu internetis halvasti öelda ega ebaviisakalt käituda · Tunda huvi oma lapse internetisõprade vastu · Suurema kontrolli lapse arvutikasutamise üle annab ebasobivate lehekülgede blokeerimine. Nendeks võivad olla näiteks mänguleheküljed, mis sisaldavad sageli viiruseid, täiskasvanutele mõeldud leheküljed vms Arvutid ja internet on paljude lapsevanemate arvates mõeldud laste vaimse arengu peatamiseks, meelte nüristamiseks ning mõistuse tömbistamiseks. Tegelikult on see muidugi vastupidi. Internet ei ole oma olemusel ainult negatiivne. Seal leidub palju informatsiooni, mis lapse arengut silmas pidades positiivne. Informatsioon eri maade, rahvuste, kultuuride jne kohta. Kui vaadata tänapäeva maailma kiiret elutempot, kus võitjaks jääb inimene, kellel rohkem teadmisi ning kes reageerib probleemidele kiiresti, sellest lähtuvalt tähendba kiire õppimine
Kristiina Jeroman 10.a klass Tallinn 2011 Stress Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
