Vastseliina Gümnaasium Stress Põhjused ja tagajärjed Koostaja: Vastseliina 2008 Stress Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on üks olulisemaid depressiooni riskifaktoreid. Stress võib olla nii füüsiline (kuumus, vibratsioon jne) kui ka psühholoogiline (suur vastutus, emotsionaalsed pinged). Stressi tagajärjed on nähtavad nii füsioloogiliste kui ka psühholoogiliste tervisehäiretena. Põhiliselt on stress siiski psühholoogiline ja eelkõige seotud sellega, kuidas me asjaolusid
(RHINENCEPHALON) Otseaju struktuuri kogum, seotud haistmisega Click to edit Master text styles Haistmisaju koosneb: Second level Perifeerne ja kesk osa Third level Fourth level Fifth level SUURAJU Vastutab mälu, meelte ja mõistuse eest Pikliklõhe jagab suuraju Click to edit Master text styles kaheks pooleks Second level Vasak ajupool juhib Third level Fourth level parema kahepoole tööd Fifth level Sagarad reguleerivad
õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil- voorused Teadmiste saamine kogemustest-empirism
Tegemist on lummava teosega, mis sobib praktilise filosoofia käsiraamatuks. Selles mõtestatakse ja mõõdetakse ning seda vastavuses saksakeelse indogermaanluse parimate traditsioonidega inimese tunnetusjõudu Jumala loodud maailmas. Keskajal toimuvat kirevat sündmustikku kannab intelligentne hulkur Goldmund (eestikeelselt Kuldsuu), kes ennast teostab naistes ja kunstis. Talle vastandub mentorina teoloog Narziss, kelle maailm on klooster. Need kaks tegelast markeerivadki meelte ja vaimu, kunsti ja teoloogia, kujutluspildi ja mõiste indogermaanlikku binaarsust, millega Hesse üsna hädas on. Ta esitab oma arusaamu seejuures freudistlikus raamistuses ja euroopaliku kultuurikriitika tuttaval maastikul. MUUD TEOSED ·"Peter Camenzind" (1904),romaan ·"Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ·"Gertrud" (1910, eesti keeles 1997) ·"Rosshalde" (1914) ·"Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997) ·"Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920)
Descartese peateose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" tutvustamisele ja Esimeses Meditatsioonis esitatud väidete uurimisele. 3 1.MEDITATSIOONIDE LÜHTUTVUSTUS Esimeses meditatsioonis rakendab Descartes metoodilist kahtlust. Ta kahtleb tunnetuse printsiipides, millele tuginevad kõik tema senised tõekspidamised. Esimesena jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Seejärel jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Kokkuvõtvalt esimeses meditatsioonis kahtleb Descartes kõigis meelte ja tunnete vahendusel saadud väidetes.(II;1642) Teises meditatsioonis otsib Descartes absoluutset ümberlükkamatut tõde iseenda olemasolu
saabki ainult nähtumusi nagu nad meile meie meeleorganite läbi on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Näiteks me tajume maailma ajas ja ruumis, kuid tegelikult on see meie mõistuse iseärasus, et me maailma sellisena tajume. Aeg ja ruum on tunnetuse vormid – maailm (asi iseeneses) ei eksisteeri ei ajas ega ruumis. Seda, millest Kant kõneles, nimetatakse filosoofia skandaaliks: keegi ei ole suutnud näidata, kuidas teadmine välismaailma asjade kohta tuleneb meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada. Kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie silmadel on kindlad ja väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks
Selle põhjuse annab inimesele tema aru, mis ütleb, et miski ei ole kindel. On väga kerge minna tagasi harjumuspäraste arvamuste juurde, sest need on väga usutavad ning mõistuspärasem on neid uskuda, kui eitada. Descartes kirjutab,et tema meeled on teda enne petnud ning ei saa enam täielikult usaldada seda, mis on sind enne petnud ( näiteks vees kõverana paistev pulk on tegelikult sirge) seega kõigepealt jätab ta kõrvale kõik arvamused, mis on saadud meelte vahendusel. Järgmisena jätab ta kõrvale aritmeetika, geomeetria ja teiste sääraste teaduste tulemused, mis tegelevad üldiste asjadega, sest on mõeldav, et jumal (või pigem kuri vaim) võiks teda neis asjus petta. Descartes kirutab,et ta tunduks hulluna kui väidaks,et kahtleb selles, et ta omab keha, kuid samas väidab, et oma unenägudes kogeb ta sama tõelisena tunduvat reaalsust, mis ei ole tõeline. Ta ei leia kindlat viisi vahet teha unenägude reaalsuse ja päris reaalsuse vahel.
Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. · 18.saj Voltaire'i sajand. Teosed, ideed Teosed: 1),,Zadig" Maailm on täis inimkurjust 2),,Mikromegas" Tähtsustab teadust kui kultuuri osa. 3),,Candide" Inimesed peavad ennast harima. Voltaire'i filosoofia - 1)kõik usud on võrdsed. 2)Jumal kui Maailma mõistus. 3)Ei olnud kristluse pooldaja, kristlus kui vaimupimedus. 4)Inimese olemus on tema meelte ja mõistuse harimise saadus. 5)dogmaatiliste seisukohtade vastu tuleb vaielda. 6)tunnetuse põhialuseks on kahtlemine. · Daniel Defoe Inglise valgustaja - ,,Robinson Crusoe" dokumentaal romaan, mehest, kes jäi 27.a üksikule saarele. Raamat on päeviku vormis, ei sisalda irooniat. Palju looduskirjeldusi ja detailirohkust. Valgustuslikud ideed teoses 1)Eeskuju inimese looduspärasele arendamisele.
elu, mis meil on, mistõttu on tähtis, et see oleks hea. Humanism põhineb agnostitsismil ja ateismil. Humanistid peavad inimmõistust elu juhtivaks jõuks. Nad on ilmalikud ja soovivad ühiskonda vabastada religioossetest uskumustest, mis nende arvates vaid pärsivad inimprogressi. 9 Humanistid on materialistid, kes ei usu vaimsesse maailma; nad on empiirikud tunnetusküsimustes, arvates, et teadmiseni me jõuame meelte kaudu. Erinevalt kristlastest ei näe humanistid erilist väärtust ei usus, alandlikkuses, allumises Jumala käskudele ega enesesalgamises. Humanistlik kõlblus on inimlik kätumiskoodeks, mille inimene on koostanud iseenda hüvanguks. 10
Teda pilgati oma naisemüümise pärast juba päris avalikult, sest loomulikult oli see kohe ümberkaudsetele teada. Tõnu tarvitas üha enam alkoholi ja kiskus Mariga pidevalt riidu. Mari aga ei pööranud sellele mingisugust tähelepanu. Tema käis Kremeri juures edasi, mässas kodus piimaga ning käis tihti ka uue sepa Jaagu tööd pealt vaatamas. Ei läinud kaua mööda, kui Jaak hakkas ka nende juures käima, ka siis, kui Tõnut kodus ei olnud. Tõnu jätkas oma piimavedu ja alkoholiga meelte mürgitamist. Ühel külmal õhtul võttis ta koduteel taas napsu ning suri poolel teel, nii et segaduses hobune mehe ise koju vedas ja Marile asjast märku andis. Õige pea, isegi enne Tõnu matuseid, käisid Maril kosjalised, kes soovisid uueks piimameheks saada. Mari lükkas kõik pakkumised tagasi, lõpetas ka oma vahekorra Kremeriga ning põrutas koos oma õe tütrega linna uut elu alustama.
looduse tõeliselt olemusest õiget arusaama. Samas ei saa eitada sellise tööriista vajadust, kuid kuna endine tunnetustööriist( loogika) on olnud kõlbmatu, siis pakub see põhjuseid tööriista mittevajalikkuseks. Baconi arvates võib uueks tunnetustööriistaks olla mõtlemine, kuid selle rakendamiseks peab inimene andma end looduse võimu alla ning see omakorda piiraks mõtlemisvabadust. 2) Mõte peaks rajanema meelte tajumustel endil ehk mõtlemine ja meeled peaksid samastuma, mitte vastanduma. Mõtet ei tohi jätta iseenda hooleks, teda peab pidevalt juhtima nagu juhitakse masinat. 3) Kõik tajumused(meelelised ja mõttelised) lähtuvad inimese, mitte universumi analoogiast. Inimaru moonutab ning rikub asjade loomust kuna segab oma loomuse nende omasse. 4) Hõimuiidolid põhinevad hõimul ehk sool kui tervikul, koopaiidolid on aga inimindiviidi
Psühholoogia = teadvuse uurimine. Teadvus teadlik olemine välismaailmast ja iseendast. Inimese ja looma erinevus ka loomal on teadvus, kuid ta pole sellest teadlik. Inimene suudab peegeldada(reflekteerida) psüühikas toimuvat,kuid mitte kõik pole teadvastatud. o AUTOMAATSEKS MUUTUNUD TEGEVUSED nt. käimine o PSÜÜHIKA TEADVUSTAMATA OSA.(nn. alateadus) ENESETEADVUS lk. 16 PSÜÜHIKA FUNKTSIOONID : Luua maailmast tervikpilt. Selleks on oluline: · TAJU meelte abil pilt ümbritsevast. · MÄLU tekkinud pildi/kujundi säilitamine. · MÕTLEMINE kujundi käsitsemine. · KEEL sümbolid ,erinevus loomadest. · TUNDED · TEGEVUSE JUHTIMINE TEADUSED erinevad uuritava objekti poolest igal oma valdkond ja piirid. PSÜHHOLOOGIA TEADUST ISELOOMUSTAB : · Ühtaegu nii loodus ja ühiskonna teadus. · Sisaldab väga erinevaid vaatenurke ja meetodeid. · Tasakaal teooria ja uurimuse töö vahel.
sekretär ja raamatukoguhoidja. · Hume oli kivikõva radikaal · Hume järelduste tegemise stiil on niivõrd järsk ja radikaalne, et on pannud paljud kriitikud kahtlema, kas autor on seda kõike ikka tõsiselt mõelnud Hume'i filosoofiast üldiselt ja skeptiline empirismi alused · Filosoofiliseks lähenemiseks oli empirism-kogemused · Ei töötanud professionaalse filosoofina · Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu. · (näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) · Ideed jagunevad lihtideedeks (lihtmulje koopia) ja nendest moodustuvad liitideed Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika · Õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame samas voodis = emiiriline fakt · Hume arvates, ei saa me kindlad olla, et
mõõdutundetu jumaldamine ei saa teha kedagi õnnelikuks. Olen arvamusel, et raha iseenesest ei too küll õnne, kuid siiski loob mõistlikul kasutamisel vahendid õnneliku elu saavutamiseks. Inimene saab täielikult õnnelik olla ainult siis, kui osatakse tasakaalustada raha ja õnne. Paratamatult käivad need kaks aspekti elus käsikäes, kuid nendega tuleb osata ümber käia. Et seda saavutada, tuleks seada endale eesmärgid ja olla teadlik oma meelte soovidest. Raha kõrval tuleks osata näha ka muid hindamatuid väärtusi,
et on olemas Jumal, sest et ei saa olla olemas ebatäiuslikkust ilma täiuslikkuseta. Minu arvates ei pea inimese eksisteerimiseks olema olemas midagi kõrgemat ja ülitäiuslikku. Inimesed ongi ebatäiuslikud, igaüks omal erineval moel ning seeläbi nad täiendavad üksteist. Nõnda tekibki tervikpilt täiuslikkusest kui kõik annavad omalt poolt mingi panuse. III Korduvad väited ja argumendid: 1. Kõik, mida inimene näeb, on võlts, ehk midagi pole kindlalt teada (mida meelte abil tunnetatakse). a. Pole võimalik asjade olemasolu kinnitada (kuna meeled võivad inimest petta). 2. Täiuslikkuse (ehk siis Jumala) olemasolu. a. Kuna ebatäiuslik inimene ei ole võimalik täiuslikkust kujutlema, peab miski (täiuslikkus) selle idee temasse sisestama. b. Descartes'i väitel ei ole ebatäiuslikkust ilma täiuslikkuseta. Teises meditatsioonis sisalduvad väited ja argumendid: 1
H. Huxley pidas silmas, kui defineeris teadust kui korrastatud argiteadmisi. Teadus ei ole igasuguse informatsiooni kogum, vaid faktide hästiseostatud süsteem. Teadmiste kõikehõlmavus või ulatus eristab teaduslikku teadmist argiteadmisest vaid astmeliselt. Mitte ainult julgete ja laiahaardeliste hüpoteeside kaudu, vaid peamiselt leidlike seadmete tõttu, mille abil neid kontrollitakse, saavutab teadus sellise haarde, mis ületab tunduvalt meie meelte võimeid. Teises tekstis tutvusin sellega, kuidas eristada teadust mitteteadusest. Teadus põhineb uurimisel. Teaduslik teadmine on uurimistöö tulemus, mis on saavutatud uurimismeetodite abil. Teadust peavad iseloomustama objektiivsus, see tähendab, et teadus peab uurima reaalseid asju. Objektiivsuse kriteerium sisaldab lõpuks eksperimentide korrutavuse nõuet, st eksperimendid peavad olema taasesitatavad. Teadus on kriitiline, see tähendab kriitilist suhtumist eelarvamustesse
Tallinna Ülikool Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond MEELED ESSEE. Diana Kuulma KLÕ-14 Tallinn 2013 MEELTE ANALÜÜS Meeled on kui piirivalvurid inimese ja maailma vahel.Tänu meeltele toimub suhtlemine sisemise ja välimise vahel,toimub kontaks maailmaga,st elamine.Tajuda saab neid asju,mille jaoks on meil meeled olemas ja mille tajumiskvaliteet on piisavalt arenenud (Koerte haistmine on inimesega võrreldes tundlikum).Inimene on ise ka maailm,mida tajuda.Kehaga seotud meeltega,nelja alumise meelega,inimene tajub ennast,oma keha. Meeled on lasteeas lapse elus väga tähtsad
Küsimus Vastus Allikas 1.1 Mis on psüühika? Mis seda Psüühika on inimese või muu PG lk 12. uurib? organismi võime reageerida ümbritsevale keskkonnale. Psüühikat uurib psühholoogia. 1.2 Nimeta ja kirjelda 1. Teadvusele kättesaamatud PG lk 13-14 teadvustamata protsesside tüüpe. protsessid. Nt. Sügavustaju kuidas Too iga protsessi tüübi kohta me teadvustame sügavust või PA lk 11-13 OMA näide. kaugust. Või nt kui vaatame siiruviirulist kujutist (vaatame kujutise ühte punkti), siis tekib tunne, et kujutis liigub, kuid kui silmi veidi liigutada, ...
Selline maailmavaade võib aga palju pahandust kaasa tuua ning lõppeda väga kurvalt. Sealt võib tekkida ka rassism ja homoseksuaalide vihkamine, kui neid on õpetatud varases eas, mängudes maha laskma. Virtuaalmaailm ei ole turvaline koht. Seal võib sattuda kergelt kiusamise ohvriks, kuid mõjud võivad ulatuda veelgi sügavamale. Enamik inimesi teavad, et liigne arvuti kasutamine ei ole silmadele hea. Liigne ere valgus kahjustab ka muud peale silmade ja muude meelte. Internet ja arvutite/telefonide kasutamine on tekitanud arvukalt uue ajastu haiguseid. Nende haiguste hulka kuuluvad telefoni hoidmisest kõveraks väändunud väike sõrm, arvutihiire hoidmisest tingitud randmevalud ja unepuudus. Viimane on põhjustatud arvutist, telefonist ja televiisorist kumava erksinisest valgusest. See on puhtalt tehislik ning ärritab organismi niivõrd, et tollel on raske magama jääda. Samuti on kerge internetis olles,
Õuesõpe võimaldab erinevaid probleeme lahendada: keha paneb mõtte tööle; kehaline tegevus hoiab tervise korras; tervis ja õppimine kuuluvad kokku. Elamustepõhine kindla kohaga seotud õppetegevus Tegevusele suunatud kohaga seotud õppe fookuses on terviktunnetus, teemade ja ainete lõimumine, otsekontakt õpilase, õpetaja ning õppeobjekti vahel. See annab võimalused luua teadmiste omandamise tekstipõhiste ja tekstiväliste praktikate ja meelte vahendusel saadud kogemuste koosmõjus, kus füüsiline tegevus ja liikumine toetavad õppimist. Õppimise koht Tänapäeva laste ja noorte põhiline liikumistrajektoor on sageli kolmnurk kodu, ostukeskuse ja kooli vahel. Et inimeste tervis oleks tulevikus parem, kuidas saaks tuua maastiku kooli ja kool viia maastikule. Õues õppimine peaks suurendama meie motivatsiooni ja ümbritseva ümbritseva maailma mõistmist, eriti laste ja noorte kaasamist keskkonnaga seotud problemaatikasse
2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks. 4. Ideede teine allikas on vaimu tegevused. Ühelt poolt on vaatlus, mille objektideks on välised esemed ja asjad, teisalt on meie sisemine vaatlus, mille objektiks on meie teadvuse olekud. On loomulik, et tegelik aistingute läbi tunnetamine eristatakse sisemisest enesevaatlusest, mille abil me saame teadlikuks oma meele tegevusest näiteks aistingute süstematiseerimisel. Seda kutsub Locke refleksiooniks, sest ta pakub ainult
Muidu on suhteliselt tark poiss, oskab hästi geograafiat ja ajalugu. Alati valmis aitama, kui abi ei nõua suurt pingutust. Paksu nahaga poiss, ei võta sõimamist tõsiselt vaid naeratab vastu sellele. Kõikidele õpetajatele „meeldib“ tema käekiri. Suhteliselt töökas poiss. Olgu see siis hindeline töö või kodune aiatöö, alati teeb hästi ära. Tema on selline vanamoodne inimene, sellest tuleneb ka ta suur töökus vist. Vahel tekib tal ka meelte segadus, sest ta arvab vahel, et kõik kuulub talle, see tuleneb vist tema armastusest NSV liidu vastu.
mõõdutundetu jumaldamine ei saa teha kedagi õnnelikuks. Olen arvamusel, et raha iseenesest ei too küll õnne, kuid siiski loob mõistlikul kasutamisel vahendid õnneliku elu saavutamiseks. Inimene saab täielikult õnnelik olla ainult siis, kui osatakse tasakaalustada raha ja õnne. Paratamatult käivad need kaks aspekti elus käsikäes, kuid nendega tuleb osata ümber käia. Et seda saavutada, tuleks seada endale eesmärgid ja olla teadlik oma meelte soovidest. Raha kõrval tuleks osata näha ka muid hindamatuid väärtusi, mida inimesel on lühikese elu jooksul võimalik kogeda.
maailmas ja et kõik sündmused siin universumis on meeltes loodud. Mõned tõlgendused budismist kinnitavad, et väline reaalsus ning meeled on mööduvad nähtused või illusioonid. Meeled ei saa eksisteerida ilma välismaailmata ja vastupidi. Mahayana budism õpetab, et objektiivset reaalsust saab kogeda eraldi individuaalsetest meeltest. Prasangika budismis usutakse, et isegi kui füüsilised objektid võivad eksisteerida siis kõik saavad seda koguda ainult enda meelte kaudu, kõik erineva vaatepunktiga. Seega ühtegi täielikult objektiivset reaalsust ei saa eksisteerida. Tiibeti surnute raamat Bardo Thodol väidab, et reaalsus on kujutluse vili. Keha ja vaimu probleem lääne kultuuris esineb kõige paremini kristluses, kus on Püha Kolmainsus : Jumal-Isa (usk), Jumal-Poeg (lootus), Jumal-Püha-vaim (armastus). Ent Kolmainsus pole üksnes Jumala salapära ja võimsuse sümbol. Püha Kolmainsus kuulub ka
Millised on teadvuse väljendusvormid? 15. Kirjelda unefaase. Kiire ja aeglane uni. REM uni. 1. 2. Pärilikkuse kandjad on DNA molekulid. 3. Lapse soo määrab isalt saadud x või y kromosoom. 4. Sünnieelses arengus on esimesed 8 nädalat olulised, sest selle perioodi jooksul kujunevad kehaosad ja organid. 5. J. Piaget inimese tunnetusliku ehk kognitiivse arengu faasid: 1. sensomotoorne - sünnist kuni 2-a keskkonna tundmaõppimine ja toime tulek peamiselt meelte abil. 2. operatsioonieelne - 3-7.a Sõnade kasutamine objektide ja nähtuste tähistamiseks. a. Võimaldab mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad b. Ei suudeta sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone – nagu objektide liigitamine, järeldused. 3. konkreetsete operatsioonide staadium - 7.-12.a a. Mõtlemisvõime täiustub b. Järelduste tegemise oskus, sündmuste käigu mõtteline tagasipööramine
süsteemidest koosnemine, DNA olemasolu ja suremine Elu tunnused on bakteritel ja ökosüsteemil, viirustel ei ole Elutegevuse käigus kõik organismid vajavad energiat ja sünteesivad kehale vajalikke aineid Kõigil organismidel on püsiv sisekeskkond ja selle tagavad keemiline koostis koos neutraalse pH'ga Elu tunnus arenemine, on iseloomulik organismidele ja ökosüsteemile Elu tunnuseks on suhtlemine meelte abil ja väliskeskkonnaga Organismid peavad saama väliskeskkonnast toitu, vett ja energiat. Kõikidele organismidele on iseloomulik eritamine ja hingamine Elu saab defineerida viie kuni kaheksa tunnuse abil Elu uurimisega seotud elukutsed Molekulaarbioloogia - Biomolekulid Tsütoloogia - rakkude ehitus ja talitlus Geneetika - pärilikkusaine Füsioloogia ja anatoomia Elundite talitlus, Elundkondade talitlus, organismide ehitus
,,Inimesi tuleb kohelda alati kui eesmärke, mitte kui vahendeid." Ka mistahes moraalireegel ei saa olla inimesest olulisem. K peab oluliseks õiget motiivi käitumises. Arvab, et eetiline käitumine on ratsionaalne. Platon Sokratese õpilane. Elas Ateenas. Platon on see autor tänu kellele me üldse teame Sokratesest. P arvab, et maailm on kaheosaline. Muutumise vool ja muutumatu reaalsus. Meie elame muutumise voolus. Küsib: kuidas me tunnetame maailma? Meeltega, aga meeled on ekslikud. Meelte kaudu kogetav maailm on petlik. Ütleb, et ainuke reaalne maailm on ideede maailm. Ideesid iseloomustab: igavene, muutumatu, nähtamatu, tajumatu. Alg (ürg) kujud. Konstrueerib koopamüüdi. ,,Me oleme justkui koopasse aheldatud, näoga koopaseina poole, seljaga koopasuu poole, varjud on ekslikud." Ideed väljenduvad maapealsetes asjades. Killukesed võrdub kokku üks ja sama tervik. Ühes oma teoses ,,Politeias" saab olulisele kohale headuse idee. Hing on mingis mõttes võimeline tegema head
Kuidas mina õpin? Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Igal aistinguliigil on oma kvaliteedid. Neil on ka mitu seaduspärasust. Aistingud kujunevad üsna kiiresti. Neist erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud informatsiooni põhjalikumalt. Taju omadustest mängib minu õppimises suurt rolli mõtestatus, sest ma otsin tihtipeale igasuguseid seoseid ja tähendusi, et asjad paremini selgeks saada. Kuid samuti kasutan ka valivust ehk selektiivsust, pööran tähtsamatele asjadele rohkem tähelepanu kui teistele, sest pea ei ole prügikast. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine mingile objektile. Õppimises on
8. Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust nimetatakse AMNEESIA 9. Funktsionalistlik lähenemine psüühika uurimisele seadis eesmärgiks selgitada välja teadvuse baaselemendid ja nende omavahelised seosed. V : VÄÄR 10. Psüühikahäire kujuneb diateesi-stressi mudeli kohaselt välja nagu iga teine haigus, st sellel on oma kehaline põhjus (nt ajuvigastus, kaasasündinud vajakajäämised aju närviülekannetes). V :VÄÄR 11. Inimene kasutab tajukujundi moodustamiseks meelte poolt registreeritud andmeid ilma, et tal oleks vaja teostada mõtlemisele sarnaseid protsesse leides keskkonnast muutumatud ehk invariantsed tunnused. Selliselt seletab tajukujundi moodustumist V: Õkoloogiline tajuteooria 12. Geshtaldi organiseerimise seaduste hulka ei kuulu: V : ERISTAMINE 13. Spontaanne ____________ on kustutatud tingitud refleksi uuesti ilmumine peale mõne aja möödumist. V: TAASTUMINE 14
Locke: ,,Essee inimarust" 1) Inimese vaimus on kahte eri liiki ideid. Esimesi neist saab väljendada sõnadega, need ideed saadakse meelte teel ja sinna kuulub näiteks erinevate objektide ja nende omaduste tajumine ja mõistmine. Selliste ideede hulka kuulub näiteks visuaalselt omandatav inimese purjus-olek või teiste meeltega tajutavad ideed näiteks magusus. Teist liiki ideed on meie enda poolt loodud. See juhtub siis, kui vaim hakkab välistest objektidest saadud ideede vahel seoseid looma ja nendega tegelema. Nende ideede
A.T.Helle- Esimene eesti keelne piibel. 7. Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Hernhuutlus-ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism- Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus. Johann Georg Eisen von Schwarzenberg- Eesti vaimulik ja kameralist. Oli algselt Avinurmes koduõpetaja. 1746. aastal ordineeriti ta õpetajaks ning oli aastan 1774 Torma Maarja koguduse õpetaja. August Wilhelm Hupel- Oli Äksi ja Põltsamaa pastor ning kodu-uurija ja literaat. Andis välja Põltsamaal esimese eestikeelse ajakirja Lühhike öppetus, andis välja
Ratsionalism tähendab mõistuspärasust, mõistlikkust. See on filosoofias suund, mis peab inimmõistust ainsaks õige teadmise allikaks ning ühtlasi teadmise õigsuse mõõdupuuks. Selle suuna järgi sünnib inimene kogu oma teadmiste ja tarkustega. Tal on kõik ideed kohe olemas, kuid ükshaaval hakkab neid välja tooma ja ellu viima. Ka kõik tema kogemused ning kombed on juba imikueas olemas. Ratsionalismi vastand empirism on aga mõttesuund, mis peab ainutähtsaks meelte kaudu saadud andmeid - kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Empirism väidab, et inimene sünnib nii öelda puhta lehena ehk tabula rasa ning kõik oma teadmised ja kombed saab ümbritsevast ühiskonnast ja elu jooksul kogunenud kogemustest. Üks tuntuimaid ratsionaliste Rene Descartes on öelnud väite "Mõtlen, järelikult olen" ("Cogito ergo sum"), mis viitab sellele, et ainus, mida kahtluse alla panna ei saa on eneseteadvus ehk iseenda olemasolu
vaid kogemuse asi. Ja nemadki, kasutades üksnes aru kiiret taipu, ei rakendanud reeglit, vaid jätsid kõik terase mõtiskluse ning mõtte liikuvuse ja lakkamatu tegevuse hooleks. Aga meie meetod on sama raskesti teostatav kui kergesti väljaöeldav. Ta seisneb nimelt selles, et me määrame tõsikindluse astmed, vaatame meeli mingi reduktsiooni läbi, aga mõttetöö, mis meeltel kannul käib, lükkame enamasti tagasi; rajame mõttele uue ja kindla tee meelte tajumustest endist. Ja seda nägid kahtlemata ka need, kes omistasid nii tähtsad ülesanded dialektikale. Siit on selge, et nad otsisid arule tuge, aga mõtte loomupärast ja iseeneslikku liikumist kahtlustasid. Aga ilmsesti on hilja rakendada seda arstimit kaotatud asjadele pärast seda, kui mõte on hõivatud igapäevaelu harjumusest ja vigastest loengutest ja õpetustest ning vallutatud kõige tühisemate iidolite poolt. Ja nõnda see
teadmiste abil. Teadmiste materjal tuleb kogemusest. Kogemuse all mõtlen ma väliseid ja seesmisi tunnetusi ehk on asju, mida me tajume ja on asju, mille üle me mõtiskleme. 3. Kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistmine)? Kuna meeled puutuvad kokku erinevate objektidega, siis selle tulemusena inimese vaim viib omavahel kokku erinevad omadused, kuidas vastav objekt meeli mõjutab. Selle mõjul saab inimene arusse meelte poolt ideid objektide vaimust, kas objekt on kollane, mõru, pehme, kuum jms. 4. Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused? Ideede teiseks allikaks on vaimu sisemine tegevus ehk hinge tegevus, kui ta hakkab aru täitma teistlaadi ideedega nagu näiteks tajumine, mõtlemine, kahtlemine, uskumine jne. Locke on nimetanud ka nn sisemist meelt reflektsiooniks, sest ta toob
Hingamiskeskus Asub piklikajus. Reageerib PH taseme alanemisele või CO2 tõusule veres. Intensiivistab kopsude tööd, annab käsu diafragmale ja roiete vahelihastele. Suuraju On meeleelundite, mõtte, tahtlike liigutuste, mälu, õppimisvõime keskus. Suuraju on peaaju suurim osa ja koosneb kahest poolkerast, vasakust ja paremast. Vasak ajupool juhib paremat kehapoolt ja vastupidi. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. Ajukoore erinevates piirkondades on erinevate meelte ja tegevuste keskused. Piklikaju - Ehk '' elusõlm '' reguleerib südametegevust ja hingamist. Asub peaaju ja seljaaju vahel. Ta reageerib siis kui vere CO2 ja piimhappe sisaldus on liiga kõrge ja PH tase madal.
midagi ei tea". Lisaks sõpradele oli Sokratesel ka vaenlasi, kes süüdistasid teda jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Platon Sokratese kuulsaim õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Aristoteles - vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.Tähtsustas palju rohkem meelte rolli tunnetuses, mistõttu ta on lähedasem tänapäeva mõistes materialismile ja empirismile.
Olles mitukümmend aastat õpetanud, suri Buddha ning siirdus nirvaanasse. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat ,,Om mani padme hum". Mediteerimine Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile. Loomine Kristlased ja juudid usuvad, et maailma on loonud Jumal üksi ning loomine on ainukordne sündmus. Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida.
Kogu selle protsessi jooksul peab õpetaja olema kannatlik ja isegi probleemsete õpilastega püüdlema teatud töömeeleolu saavutamise poole. Õpetaja peab olema oma aines pädev. Kõigutamatu vaimustus oma ainest on sama oluline õpilased võivad algul pidada seda tobedaks, kuid paratamatult on see kaasahaarav. Õpetaja ei tohigi karta tobe näida, loomulikult tuleb siin väga hästi tajuda, mil määral seda endale antud grupi arengu seisukohast lubada võib. Huumor tunnis on hea meelte äratamiseks ja mõningaseks pausiks või puhkuseks, kuid see on alguses väga libe jää kontrolli kaotamise osas. Soovin, et õpilased mäletaksid mind õpetajana, kelle ainetunnid olid alati huvitavad, kes oli sõbralik kuid siiski end kehtestav ja distsipliini hoidev. Loodan, et õpilased saavad minu ainetundidest indu spordiga edasi tegeleda.
valitseja poeg. Budistlike arusaamade järgi on kõigil kõigega seos. *Kõik tehtu tuleb inimesele tagasi*. Seda põhjuse-tagajärje seost nimetatakse karmaks. Inimene ise on karma looja ning ta saab oma karmat muuta. Palve: Budistid palvetavad oma sügavaima olemuse poole. Tiibeti budistid loevad pidevalt ja kõikjal mantrat. Mediteerimine: Meditatsioon on abivahend oma mõtete kontrollimiseks ja meelte puhastamiseks. Mediteerides püütakse vabaneda hinnangulistest mõtetest ning mõtetesse klammerdumisest. Meditatsiooni eesmärgiks on rahu ja positiivsuse saavutamine Mandala: Tiibetlased kasutavad mediteerimisel kontsentreerumiseks erilisi pilte, mandalaid, mis aitavad kontsentreeruda meditatsioonile Loomine Budistid usuvad, et on palju maailmu, kuhu võib sündida/ ümber sündida.
• Valisin, sest oli esimene ratsamonument pärast antiiki • Reaalne ning kujutati sõdalast • Idealiseeritud portree Sandro Botticelli „Veenuse sünd“ „Veenuse sünd“ • Valisin, sest: ▫ Piibli stseen ▫ Usuline ning antiikmütoloogiline teema ▫ Suuremõõtmeline ▫ Õlivärvidega tehtud ▫ Tegelasi kujutatakse tegevuses Barokk • 17. – 18. sajandi keskpaik • Barocco – ebakorrapärane, eriskummaline • Toetus meelte ja tunnete mõjutamisele • Hakati kasutama keerdsammast • Külluslik, rahutu, liikuv • Tekkis Itaalias Kadrioru loss Kadrioru loss • Arhitekt – Niccolo Michetti • Valisin, sest: ▫ Suurejooneline, toretsev ▫ Skulptuurid siseruumides ▫ Lossi juures prantsuse park Lorenzo Bernini „Apollon ja Daphne“ „Apollon ja Daphne“ • Valisin, sest: ▫ L. Bernini oli barokkajastu kuulsaim skulptor ▫ Rahutu, hoogne
Sest loodust võita saab üksnes järele andes: ja mis on mõtiskluses põhjuseks, see on tegevuses reegliks. Inimese suudab ja oskab vaid nii palju, kui teab. Kui meil tekib probleem, siis asume just seda probleemi lahendama. 37-61 - iidolite üldiseloomustus Iidolid on hõimuiidolid, koopaiidolid, turuiidolid, teatri-iidolid. Esimest sugu kutsume hõimuiidoliteks. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, pärinevad inimvaimu muljete viisist, rahutust eluviisist, meelte kõlbmatusest. Väljamõeldised, mis on pärit tühjadest ja vääradest teooriates. Selgelt paistab silma Aristotelese puhu ning William Gilbert. Teist sugu kutsume koopaiidoliteks. Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid, igaühel on oma tume ja sügav sisemaailm, kus on enda loodud arusaamad. Enamjaolt on need iidolid valed, kuna pole asju õigesti tõlgendatud ja inimesed ise on muutlikud, suisa juhuslikud. See on kõige märgatavam Leukippose ja Demokritose koolkonna puhul
Maailma tunnetatakse intuitiivselt. Mõistusega tunnetatakse maailma valesti. IR - ümberpööratud, mitte. 19. Induktsioon Üksikult üldisele liikuvtuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. 20. Deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. 21. Ratsionalism on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 22. Teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. 23. Empirism mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. 24. Panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus ehk jumal on kõiges. 25. Monism Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb, selle kohaselt on olemas üks ja ainus substants. 26. Dualism
külaline tõuseb pidulauast. Surm ei ole midagi kohutavat, ainult meie hirm teispoolsuse ees muudab ta selliseks. Mingit teispoolsust aga ei ole olemas. Põrgu on siinsamas nendes kannatustes, mis tulevad nõmedusest, kirest, riiakusest ja ahnusest, ning ka taevas on siinsamas kui sapientum tempola serena (tarkade kirgas tempel). Voorus ei esine mitte jumalate kartuses ega pelglikus hoidumises rõõmudest, ta seisneb meelte ja vaimuannete harmoonilises toimimises mõistuse juhtimise all ,,inimese tõeline vara on lihtne elu ja meelerahu". Abielu on hea, kuid kirglik armastus on hullus, mis riisub mõistuselt selguse. Erootilises uimas ei leia kindlat alust ükski pere, ühiskond ega tsivilisatsioon. AITÄH!
kontrastide vaheline pinge · Juhtlauseks oli "nopi päeva" · Idealism · Materialism Thomas Hobbes · Kõik nähtused koosnevad aineosakestest Descartes · Tõsikindla tunnetuse võib anda üksnes mõistus · "Cogito ergo sum" ehk "Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Locke · Kõik meie mõtted ja ettekujutused on vaid meie poolt nähtu ja kuuldu peegeldus · Me võtame meelega vastu ainult lihtmuljeid · Meelte primaarsed ja sekundaarsed omadused Hume · "Kui hoiame käes mõnd raamatut, siis küsigem, kas see sisadab abstraktseid arutlusi suurustest ja hulkadest. Ei. Kas see sisaldab kogemustel põhinevat arutlust tõsiasjadest ja eksistentsist? Ei. Heidetagu see siis tulle, sest see ei või sisaldada muud kui udujuttu ja fantaasiasünnitisi." Valgustusaeg Kant · Teadmised maailma kohta tulevad meelelistest kogemustest · Välised olud ja
Ta õpetas, et tunnetus ja mõistmine sisaldavad nii ratsionaalset ainest, mida mõistus sinna asetab, kui ka kogemuslikku tegurit. Peateos on ,,Puhta mõistuse kriitika" (1781). Enne Kanti olid paljud mõtlejad veendunud, et võimaliku inimtunnetuse lõplikud piirid määrab tegelikkuses eksisteeriva koguhulk: me võime omandada üha rohkem ja rohkem teadmisi, kuni ühel hetkel teamegi kõike. Kant aga väitis, et mõistuse tunnetusvõimel on piirid. Tunnetuseks vajalik aine saabub läbi meelte, aga kohandub vastavalt mõistuse omadustele. See, mis jõuab meie teadvusesse on meeleorganite tegevuse tulemus ja inimene ei suuda kogeda seda, mida tema meeleorgan talle ei vahenda. Sellest lähtuvalt ei tea inimene, milline on maailm iseeneses, vaid teab ainult, milline on maailm inimese enda jaoks. Kanti arvates on suurte filosoofiliste küsimuste puhul, mis on isegi vastandlikud, inimese jaoks alati võrdsed võimalused mõlemaks vastuseks. Näiteks kas jumal on olemas
Kahekümneaastase noormehena tutvus Platon Sokratesega ja jäi tema õpilaseks kuni ta surmani. Pärast suure õpetaja surma asus Platon pikaajalisele rännakule, mis kestis 12 aastat. Rännaku kestel külastas ta mitmeid maid ja omandas paljude rahvaste mitmekesisuse ja mitme maa tarkused. Naasedes Ateenasse rajas Platon oma kooli "Akadeemia". Platon töötab välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon järgmise võrdluse abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Me selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis
kulli mängitaks, enam nii palju ei näe. Maailma teadlased on teinud pikaajalisi uuringuid ja leidnud , et elektromagnetiline kiirgus on tervisele kahjulik ja sellest on vaja hoiduda. Nutiseadme probleem on võrreldes tavaarvutiga veel tõsisem. Kui alla kaheaastased hakkavad väga palju nutiseadmeid kasutama, võib nende areng aeglustuda. Tohutult oluline on keel areng, aga keel ei arene siis, kui laps vaatab näiteks telerit. Lapsega tuleb suhelda, siin ja praegu. Sama puudutab meelte arengut. Visuaalne pool areneb küll kenasti, kui laps ekraanikest vaatab, kuulmine saab ka areneda, aga motoorsed oskused, see, kuidas oma kätega midagi teha, jääb kängu. Mitmed pediaatrid leiavad, et arvutimängude, nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutamist tuleks laste puhul senisest rangemalt piirata. Taiwan keelab alla 2-aastastel nutiseadmete kasutamise, trahvib vanemaid 1320 euroga. Seadusega, mis jõustus 23. jaanuaril 2015.a, piiratakse ka kuni 18-aastaste laste elektroonika
Juveniilne staadium- lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed generatiivne staadium- organism võimeline paljunema, menstruatsioonid, seemnepursked, vastavad suguhormoonid tekivad Vananemisega kaasneb-luude hõrenemine, maksa rakud asenduvad sageli rasvarakkudega. Veel toimub meelte nõrgenemine ning maksa ja neerude talituste aeglustuine. Vananemise põhjus- päevitamine tekitab naha fotovananemist; teomeerid kromosoomide otstes lühenevad; tekivad vabad radikaalid; toitainete vaegused; kehavõõraste ainete kujunemine Vananemise aeglustamine- piirata ainevahetuse kiirust; aintioksüdantide kasutamine; organismi energiavarustust tugevdada; funktsionaalne toit; mõõdukas kehaline koormus; vähem stressi Lootearengu etapid-
10. klass ARISTOTELES Sissejuhatus Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates. Sokratese mõtted on meieni jöudnud Platoni ja mõne teise antiikautori vahendusel. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt erinevad. Platoni õpetused olid rohkem ratsionalistlikkud ja idealistlikkud Aristoteles oli aga lähedam empirismile ja materialismile(tähtsustas meelte rolli tunnetuses). Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule (psüholoogia, bioloogia, ideeõpetus). Elulugu Sündis Makedoonias 384 eKr Keskmisest väiksemat kasvu. Heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru. Kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. 18.–37
Ajupoolkerad teevad tihedalt koostööd. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st et ajus nii tundlikkus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. Parem poolkera juhib vasakut kehapoolt ja vastupidi. · Mõhnkeha peamine närvikiudude kimp, mille kaudu informatsioon liigub kahe poolkera vahel. 7. Taju ja aistingud. Mis on nende vahe · Aisting väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine · Taju meeleorganitelt saadud informatsiooni tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine. Vahe on selles, et nt me kõik aistame muusikat, kuid meie taju sellele on erinev (kas meile meeldib see laul või ei jne) 8. Mälu: implitsiitne vs eksplitsiiitne. 3 mälu protsessi, pikaajaline vs töömälu · Eksplitsiitne mälu see on teadvustatud mälu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
