Testamendist ja kreekakeelsest Uuest Testamendist.Uus Testament koosneb 27 raamatust mis, jagunevad nelja ossa.:1)Neli evangeeliumi mis jutustvad Jeesusest.2)Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest.3)Epitslid e. Kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele.4)Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale. Ajalugu Kui Jeesus alustas oma kuulutustegevus, ütles ta: "Parandage meelt, sest taevariik on lähendal!" Kui Jeesus saatis oma kaksteist jüngrit Iisraeli küladesse, ütles ta neile: "Ja minge kuulutage ja öelge: taevariik on lähedal! "Tehke haigeid terveks". Sellesama ülesande said Jeesuse poolt hiljem valitud 70 jüngrit. Nüüd, mil eelmainitud sündmustest on möödunud ligi 2000 aastat, võime jälgida, mis on taevariigist selle aja jooksul saanud ja mis näiliselt väikest algusest on sirgunud. Jeesus ise esindas taevariiki
12. Miks ei võta Onegin Tatjana armastust vastu ? Onegin arvab , et Tatjana ei vääri teda . Ma võin ehk armuda kuid harjun ja siis niikuinii ei armastaks teid põrmugi . 13. Rääkida Tatjana nimepäevast . Oli suur pidu ja palju külalisi . Onegin ja Lenski hilinesid . 14. Miks oli Onegin solvunud ja soovib Lenskile kätte maksta ? Tatjana oli minestus äärel ja Onegin vihkas nutjannasid ja minestust . Nüüd häiris teda vaese neiu meelehärm . Onegin muutub õelaks , meelt paelumas kättemaks, mis Lenskit rabaks. 15. Kes kutsub keda duellile ja kuidas see lõpeb ? Lenski kutsub Onegini duellile , Onegin nõustub . Duellis sureb Lenski. 16. Kuhu läheb Onegin ? Ta sõitis Peterburgi , koju tagasi. 17. Kuhu asub elama Tatjana , kes temast saab ? Tatjana asub elama Moskva ja temast saab vürstinna. 18. Kui Onegin ja Tatjana kohtuvad , kes kellesse nüüd armub ja armastust avaldab ? Tatjana ja Onegin kohtuvad ballil
see töö on väga tulus. Kuna Mari ikkagi ei olnud nõus, siis pidi ta mõisnikult aega juurde küsima, et Marile auk pähe rääkida. Tema kehakeel peegeldas seda, et ta muust ei mõelnudki kui ainult piimadest, ta oli väga närviline,olle purjus veelgi kurjem. Ta rääkis piimadest nii nagu need oleksid tema omad, unistas oma suurest talust ning tegi ka juba tuleviku plaane. Ta mõtles vaid rahale. Selleks, et Mari meelt muuta palus ta Jumalat, käis ka posija juures. Ta nägi mõsnikust halbu unenägusid ning sonis. Lõpuks jäi ta kogu selle suure närveerimise pärast haigeks ning ohkis, pannes Mari mõtlema. Kui Mari nõustus tema sooviga siis ta oli imestunud ning tormas kohe mõisniku juurde, et uudist teatada. Piimad enda kätte saanud, muutus ta uhkeks. Kuid kõik see vaev ei tasunud end ära, sest piimaäri ei õitsenud ning ta hakkas oma otsust kahetsema.
palju venelasi, kuid on väga palju inimesi, kes arvavad, et oleks aeg võimuvahetuseks. Üheks selliseks on näiteks Savisaare konkurent Eerik-Niiles Kross, kes avaldab oma arvamust väga julgelt ning arvatavasti võidab sellega enda poole palju uusi hääletajaid. Rahumeelseid arvamuste kokkupõrkeid tuleb ette kõikjal, need lahendatakse kas tülide või lihtsalt aruteludega. Näiteks riigikogus uusi seadusi luues, ei pruugi kõik alati ühte meelt olla, kuid igaühel on võimalus oma arvamust avaldada ning pika arutamise peale leitakse tavaliselt kompromiss, mis sobib osaliselt kõigile. Loomulikult ei saa kõik alati olla 100 % nõus. Inimesed, kes ei ole mõne seadusega nõus, võivad selle vastu küll protesteerida, kuid täitma peavad nad seda seadust ikkagi. Näiteks kui mõni inimene arvab, et bussis suitsetamine on normaalne ning ta seda teeb, siis saab ta selle eest karistada. Ühesõnaga, kõigil on võimalus
mis väidab, et välisriigis tööl käiv inimene on äraandja ja reetur. Toon näiteks talupidaja, kellel on piimafarm- ta on vihane, et ta oma piima müügist mingit tulu ei saa. Kui leidub Timosuguseid inimesi, siis muutub see isegi meeleavalduseks, mida kajastab ,,Aktuaalne kaamera". Seda näeb mõne teise eriala töötaja ja ta ei tee sellest välja, sest temale meeldib, kui piim on odav. Samas see ,,teise eriala" inimene läheb meelt avaldama, sest võipakk on liiga kallis ja talupidajal ei ole sellest probleemi, sest hea on, kui kuskiltki mingi kopikas tuleb. Iga inimene ise peaks aru saama, et kõik, mis tema ümber toimub, puudutab ka teda ennast. Inimesed peaksid olema ühtehoidvad ning aitama üksteist, sest tihti võivad eesmärgid olla sarnased ning koos nende poole püüelda on märksa lihtsam, kui olla üksiküritaja suures maailmas.
Uudise stiil ja sõnavara · Kasuta tuntud sõnu, väldi võõrsõnu, kuid sa võid neid kasutada siis, kui vaja · Kausta lihtsa ülesehitusega lauseid, mille keskmine pikkus on 15 sõna · Hoidu olemaverbist, kasuta värvikamat ja kujundlikumat keelt Mis on uudis? · Uudis on materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistuspäraselt lahendada · Uudis on materjal, mis lahutab meelt, mida on tore lugeda · Uudis on tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus, murre tavapärases Mille poolest erineb uudis muudest zanritest? · Uudis on objektiivne, st ei esita kirjutaja arvamust, seisukohti, jms mida näiteks arvamuslood ja publitsistika esitavad Millest sünnib uudis? · Geograafiline lähedus lugejaskonnale · Mõjukus (uudis on see, mis mõjutab paljusid inimesi)
tuleb tõdeda, et kõigil on teistelt midagi õppida. Vanematel põlvkondadel on nii palju kogemusi, et noortel oleks neilt nii mõndagi õppida, aga samas kogevad noored iga päev asju, mis võivad tulla kasuks ka vanematele inimestele. Kuidas hoida ära probleeme põlvkondade vahel? Ega see vist ei olegi võimalik, sest tavad ja ühiskond muutuvad nii kiiresti, et on ainult loomulik, et kõik ei ole meile omane ega mõistetav. Tuleb hoida võimalikult palju avatud meelt ja püüda mõista teisi põlvkondasid ja väikestest erinevustest mitte välja teha.
ärasaatmisel. 7. Nimeta eskimo muusikakultuuri peamised laululiigid? Tantsulaulud; rituaalsed samaanilaulud; tseremoniaalsed laulud; nalja- ja lastelaulud; mängulaulud. Euroameerika muusika 8. Töölaulud euroameerika muusikas kes ja miks laulsid? Milliseid töölaule tead eesti rahvamuusikast? Meremehed laulsid; lauldes läks töö hoogsamalt ning pikkadel meresõitudel aitas laul ka meelt lahutada. Külvilaulud, karjalaulud; lõikuslaulud; 9. Nimeta levinumad saatepillid. Bandzo; viiul; kitarr; suupill; lõõtspill; fiidel; 10. Mis on hillbilly? Milline muusikastiil sellest hiljem välja arenes? Muusikastiil,mis on oma nimetuse saanud Apaltsi mägedes elanud iiri ja soti asukate järgi. Jutustasid kodumaa ajaloost, aga ka eluraskustest, pettumustest ja tragöödiatest. Country ja western. 11. Mis on cajun`, kuidas seda näiteks kantrist eristada?
Geograafiliselt hea asukoha ja välise abi tõttu võime ennast Eestis turvaliselt tunda. Eestis on sõnavabadus. Me kõik võime avaldada oma arvamust ja arutleda erinevate teemade üle, mis kõigis riikides ei ole lubatud. Viimasel ajal on palju ärevust tekitanud uus kooseluseadus, mis lubaks enda kooselu registreerida ka samasoolistel paaridel. Oli hulk inimesi, kes olid selle seaduse vastu ja neil oli võimalus minna Toompeale meelt avaldama. On ka tegevusi, mis on seadusega keelatud, kuid nende teemade üle arutleda võib ikka. Väga palju juttu on olnud kanepi legaliseerimisest. Kanepi tarvitamine seadusega lubatud ei ole, küll aga ei ole keelatud nendel teemadel arutlemast. Võime alati avaldada oma arvamust teemade üle, mis meile meeldivad või ei meeldi. Eestis ei ole piisavaid võimalusi puuetega inimestele. Meie riigis on küll olemas erivajadustega inimestele mõeldud sotsiaaltoetused, neile korraldatakse
Tallinna konservatoorium. Eriala: muusikaõpetaja. Töö kõrvalt jätkas õpinguid. Lõpetas kompositsiooni eriala. Õpetaja: A. Kapp. 1934. töötas dirigendina ja muusikaõpetajana. 1938. toimus 11. üldlaulupidu , mille kavas oli 2 Ernesaksa laulu, mida ta ise juhatas. 1941. mobiliseeriti mees Venemaale. 1942. asutati Jaroslavlis Eesti kultuuritegelaste koondis, nimega ERKA (EestiNSV Riiklikud Kunsti Ansamblid). Sinna moodustati koore ja sümfooniaorkester. Eesmärgiks rindel sõdurite meelt lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppejõuna. Eri Klas oli tema üks õpilane. Samuti kirjutas mees raamatuid mälestuste põhjal. Looming: Esikohal koorilaulud. (200 koorilaulu)
kultuuriliselt harida, riik võiks kultuuri rohkem toetada, et teatrid ei peaks hindasid tõstma. Selle tulemusena saaksid ka vähem jõukad inimesed endale lubada teatrielamusi. Hoolimata sellest, et antiikaja ja tänapäeva teatrikülastajate vahel leidub teatud erinevusi on neil ka üks suur sarnasus teater on koht, kus inimene saab lõõgastuda, tulla välja rutiinseks saanud argipäevast ja lahutada meelt, kas dramaatiliselt tõsise või mänguliselt tormaka etendusega. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. KAA 1999. Klassikalise aja Ateena. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/trag.htm / 15.09.2010 3. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/19kultuur1.htm / 15.09.2010
.....................................................................................................3 NÕIDUMINE................................................................................................................4 KASUTATUD MATERJAL........................................................................................5 2 Illusioon Maagia on kunsti näitamine , et publiku meelt lahutada luues illusioone , mis on näiliselt võimatud või üleloomulikud, kasutades üksnes looduslikke vahendeid . Selliseid vägitegusid nimetatakse maagilisteks trikkideks , mõjutamiseks või illusiooniks. Inimesed , kes selliseid illusioone täidavad nimetatakse maagiks või illusionistiks . Trikkide eesmärgid on lõbustada inimesi ja panna neid uskuma võimatusse, kuigi publik teab , et seda tehes kasutavad nad petmist
Ta oli üks mõjuvõimasavamaid ning loovaimaid näitlejaid tumm-filmi tööstuses. Ta suurem tuntus algas Ameerikas elades. Ameerikas hakkas ta töötama koos Karno Trupiga. Samas trupiga töötades valmis esimene film kus Charlie näitles, Making A Living. Kuna Charlie ei suutnud kohaneda produtsendi poolt esitatud nõuetega ei suutnud ta oma esimeses filmis endast parimat anda. Ning sellepärast muutus ta esimene film suures tagasilöögiks tema tulevasele karjäärile. Kuid ta ei heitnud meelt ning varsti esines ta telerites juba Tramp'ina, mis on arvatavasti üks tuntuim tegelaskuju maailmas. Selle tegelaskujuga oli Charlie oma näitlejakarjääri kindlustanud. Charlie käe all valmis mitmeid tummfilme, kus ta ise kaasa lõi. Ta loometöö ei peatunud ka siis kui filmitööstusse tulid helifilmid. Pikalt Ameerikas elanud Charliet, hakati süüdistama kommunismis ja ebaameeriklases tegevuses. Selle ajendil otsustas ta elama asuda Sveitsi
ütles, et varandus peitub jõe põhjas. Paarike otsustas koos põgeneda, aga Nipernaadi tüssas Ellot ja põgenes üksinda. Nipernaadi Maret: Kohtusid, kui Maret oli veel võetud, suhtes Jaanusega. Nipernaadi luiskas Mareti isale kui paha mees Jaanus on ja isa keelaski paaril suhtlemise. Maret armus Nipernaadisse, poiss valetas kui rikkas ta tädi on ja, et see on kohe suremas, pärib ta kogu tema vara. Alguses Maret ei uskunud seda, aga muutis meelt. Siis ilmub välja Nipernaadi naine, kes räägib ära, et ta mees rändab igal suvel nõnda ringi ja ajab naistele kärbseid pähe. 3. Tegevusliinid: - valetamine - rändamine 4. Kolm põhiprobleemi: - Kas valel on lühikesed jalad? - Kas väike valge vale on lubatud? - Kas Nipernaadi tegu on kohati õigustatud? 5. Pealkirja tõlgendus: Minategelane 6. Seos kaasajaga:
Sgise pilkudest pisaraid pdes Neb nukra nurgas nuriseva taeva peos suveste sleluste sooja veel hetkeks, vete valusasse vaeva kaob kuuma kustumine kurvalt looja. Ses rsta rbaldunud rutu vaates vaid pilve pikapilgulises piinas on tumetuska trummeldajaid saates maal mastituse mrga piiluv pinnas. Jb jljetuse janukusse jrvi, kesk traatidesse traageldatud tiibu tuul tuigutamas thja puude palvet. Nd nullinutetuse notut vrvi piisk klaasi kasimata kaissu liibuv peab akna ahastuses ainult valvet.... Su tulle tulen jgituse jrveks Kes hoides hlt sust hbelikul, argsel teel teineteisetuse tummas, mrast meelt minekutest meelitamaks vargsel vel varemete vaiki vanusvrast. Tuld tuikavtuima tumedasse tuues, peol pilkudesse pigistatud pded vaikelu varinguisse, seal sust juues jid asemele armidena hded. Nd unistuste udus huulil ulub maik manitsuste maskiballi mlust eeskujulikku ehtimisel endis. Kui kaua kurgus kutsetele kulub veel viipeis viskle...
2. 1765. Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava 2.1. nägi ette koolide rajamist ka suurematesse mõisatesse 2.1.1. ei võetud tõsiselt aadlike poolt ning ei rakendatud LUGEMISVARA 1. 18.saj. Teisel poolel hakkas levima ilmalik kirjandus laiemalt 2. MAARAHVA KALENDER ilmus 1731 3. Friedrick Gustav ARVELIUSe ,,Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat" 1782 3.1. kiideti talurahva alandlikku meelt, õhutati kuulekust mõisnikule 4. kirikuõpetaja Firedrich Wilhelm Willmann, populaarsed juturaamatud talupoegade seas EHITUSKUNST 1. Kadrioru loss Tallinnas 1718 (barokkstiil) (ümbritsetud prantsuse stiilis pargiga) 2. jõukuse kasv ukete mõisaansamblite rajamine baltisaksa aadlikel 2.1. Palmse mõis Lahemaal 3. 1770.aastatel KLASSISTSISTLIKUS stiilis arhitektuur Eestis 3.1. 1773. aastal valmis ümberehitatud Toompea loss Tallinnas 3.2. 1784 lõpetati Tartu raekoja ehitus 3.2.1
Ülemvõim võib olla saavutatud nii vaimselt kui ka füüsiliselt. NSVL soovis külma sõja alguses saavutada võimu füüsiliselt. 1946. aastal pidas J. Stalin ambitsioonika kõne, kus rääkis sõdade paratamatusest, seda kõnet peetakse külma sõja alguseks. Nõukogude Liit osales otseselt sõjategevuses Korea (1950-1953) ja Vietnami sõjas (1964-1973). Edukalt suruti jõuga maha Ungari ülestõus (1956). Kommunistidele meelt mööda lahenes ka Suessi kriis (1956) ja Praha kevad (1968). Seega domineeris füüsiliselt alguses NSVL. USA ja demokraatlikud riigid mõistsid, et tuleb üles kaaluda Moskva jõud. Nad hakkasid otsima liitlasi ja moodustama erinevaid liite. Selle tulemusel tekkis ÜRO (1945), mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. 1949. aastal kinnitati Põhja- Atlandi pakt, mille tulemusel tekkis NATO, mis pidi samuti tagama rahvusvahelise julgeoleku ning stabiilsuse
Rastignaci vanemad armastasid oma poega tingimusteta nagu ka isa Goriot oma tütreid. Ei saaks öelda, et lapsed kuigi palju end süüdi tunnevad, küsides isalt, emalt raha. Tundub ju loomulik, et loodut tuleb suuta ülal pidada ning tema vajadusi rahuldada. Ka Rastignac ning isa Goriot tütred ei tundnud end teab mis süüdi, laenates perekonnalt järjekordseid rahasummasid. Samas oli neiukeste ning Rastignaci vahel suur erinevus. Raha polnud jõudnud veel nüristada Rastignaci meelt, mis siiani oli materiaalsetest pahedest puhas. Küll aga polnud seda neiukeste süda. Raha lubas neile luksust, raha oli nende isand. Nähes kõrgseltskonna kulda ning karda, muutusid Rastignaci nägemused ning ta pidas vastavasse seltskonda pürgimist kiireks võimaluseks elujärge parandada ning ka rahakukrut täiendada. Materialism tungis tema ustest ning akendest sisse, väärastades tema rikkumata südant. Samas ei saakski loota, et inimene, kes väärate prioriteetidega
Venemaale tööpataljonidesse. Seal sarnanes olukord sunnitöölaagritega ning iga neljas tööpataljoni suunatud eestlane suri 1941/42. Aasta talvel ülekurnatuse või haiguste tagajärjel. Saksa armeesse läksid eestlased sõja algperioodil vabatahtlikult, kuna taheti kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Kuid järkjärgult läks Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonidele ja eestlastele polnud see meelt mööda. Esimesteks vabatahtliteks olid metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväevõimude alluvuses oli nn idapataljonid, poliseivõimudel politseipataljonid. 1942. Aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SSleegionisse, kuid kuna SS oli omandanud halva maine, siis vabatahtlikke oli vähe. Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovitud tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1943.
Paul Bäumeri kiri Levivad kuulujutud vaherauhust, kuid mina ei usu neid. Miks peaksime loobume oma kodumaa kaitsmisest ning miks peaksid seda tegema prantslased? Kui kõrgemal on juba niimoodi otsustatud, miks peaks siis keegi äkki meelt muutma? Me võitleme rindel priskete prantslaste vastu, kuuleme öösiti, kuidas rongid toovad neile sõjavarustust ja konserve. Meil on vastu näidata üksnes noored nekrutid, otse koolipingist tulnud, osa pole läbinud sõjakoolitustki. Nad on kõhnad, hirmul ning sõjamunder ei istu kuidagi nende selga. Nad näevad saamatud välja. Rindel hukub neid kümme tükki ühe prantslase kohta. Nad ei oska varjuda, teha vahet miinidel, nad ei tea, et gaasimaski ei tohi ära võtta kohe pärast
kaugemal ning indiviidi enda vabast ajast, mis aga sõltub kasutada olevast vaba aja hulgast ja perioodist. Eristatakse igapäevast rekreatsiooni kodukohas (aias, haljasalal), nädalalõpu rekreatsiooni (kodu/asula lähistel puhkealadel) ning pikaajalist maakoha (suvituspiirkonnas ja turismimatkal) rekreatsiooni. 3. Inimene vajab rekreatsiooni selleks et enda psühholoogilisi vajadusi rahuldada, saada kogemust, meelt lahutada ja aega sisustada jne. 4. Rekreatsiooni eesmärgiks on inimesele pakkuda rahulolu tunnet ja tervisliku eluviisiga naudingut, samuti töövõime taastamine võimalust. 5. Sportlikud mängud v tegevused saavad küll, oleneb ürituse sisust ilmselt. 6. Rekreatsioon kodus, igapäevane vaba aja veetmine, ühepäevapuhkus ja turism. 7. Aeg, millal inimene on vaba kohustustest. 8. Rekreatsioon on organiseeritud vaba aja tegevus isikliku ja sotsiaalse
Eesti muusika 20 sajandi esimesel poolel. 20. sajand tõi kaasa suure arengu eesti kultuurielus. Ka muusika valdkond muutus järjest mitmekesisemaks ja omandas kõrgema taseme. Järjest lisandus professionaalseid eesti muusikuid ja heliloojaid, kes olid lõpetanud Peterburi Konservatooriumi. Muusikute uus põlvkonna eesmärgiks oli muusikalise tegevuse taseme tõstmine. Muusikas, mida seni võeti kui meelt lahutavat vahendit, hakati nägema kunsti. Järjest enam süvenes ka rahvuslikkus. Eriti elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond valitses 20. sajandi alguses Tartus. Seal toimetas hilisem riigimees Jaan Tõnisson, kes andis välja ajalehte „Postimees“. Koos Eesti Kirjanduse Seltsiga asutati Eesti Rahva Muuseum. Tartus tegutses alates 1865. aastast laulu- ja mängu-selts Vanemuine, mis koondas enda ümber peamiselt laulu- ja näitemänguhuvilisi. Seltsi eestvedamisel asutati 1906.
kuna paratamatult olen ise, eriti taoliste klassikaliste, idealiseeritud lugude puhul, suur nn pahelisuse austaja, kuna leian, et seal peitub minu jaoks rohkem pinna-alust, teadmatust mida analüüsida enda jaoks. Samamoodi lootsin ma ka, et konkreetse versiooni puhul pole tegemist hea lõpuga, kus kõik õnnelikult elu lõpuni elavad, sest 'armastus võidab kõik'. Enda kergeks pettumuseks oli too täpselt eelnevalt kirjeldatu, kuid ei heitnud meelt, kõik oli siiski kordumatu ja igati meeldejääv. Jään pingsalt lootma, et minu järgmine võimalus minna Estoniasse balletti, operetti või ooperit ei jääks kaugesse tulevikku. Seniste kogemuste põhjal võin lihtsalt väita, et olen nimetatute suur austaja ning soovitaksin igale inimesele, kellel vähegi huvi on, kuna taolist elamust ei kujuta täismahus ette enne, kui on ise vaatamas ja kuulamas käidud ning ka siis on iga kogemus omapärane ja teistsugune.
Kuigi kuningas rändas ringi, kui palverändur, avastati tema olemasolu, sest ta kandis kallist sõrmus.28. märtsil 1193, Richard osteti ära Speyeri poolt ja anti üle Henry VI. Lunarahaks küsiti 150 000 kaubamärki mis oli võrdne kolme tonni hõbedaga, enne kui Richard võis jälle kuningaks asuda. Richardi surm 25. märtsil 1199.aastal, Richard kõndis ilma oma rüüta lossipeal ringi. Laske kuuldi vahepeal, kuid nendele ei pööratud suurt tähelepanu. Üks kaitsja lahutas kuninga meelt eriliselt. Tal oli ühes käes amb ja teises pann mida ta oli terve päev kasutanud et mürske tõrjuda. Ta sihtis meelega kuningat, mille peale see aplordeeris. Üks teine vibukütt lasi kuningat ja tabas teda vasakusse õlga, kaela lähedale. Ta üritas seda eemaldada enda telgis, kuid ei õnnestunud. Üks arst nimega „lihunik“ eemaldas selle, kuid väga hooletult, millepeale kuningal tekkis gangreen. Kuningas kutsus vibuküti enda juurde ning selgus, et see
veel Mirdi venda. Kui Mirt kuulis mille tõttu Ronan nii käitus, siis andis ta poisile andeks. Ronanil oli Ameerikas oma bänd . Nad olid oma bändikaaslastega alati unistanud plaadilepingust. Just sel hetkel kui Ronanil ning Mirdil tundus kõik korras olevat, võttis raamat ootamatu pöörde. Nimelt tulid Ronani bändikaaslased USA-st Eestisse. Nad teatasid Ronanile, et neil tehti pakkumine suureks kontserdiks ning plaadilepingu jaoks. Algul Ronan keeldus Mirdi pärast, kuid Mirt sundis ta meelt muutma. Mirdi südametunnistus ei lubanud poisil Eestisse jääda, sest ta tundis ennast süüdi selles kui poiss ei peaks saama oma eluunistust täita. Raamat lõppes kurvalt. Ronan lubas, et tuleb tagasi kohe kui saab, kuid Mirt tundis, et see ei juhtu ilmselt mitte kunagi. Mirt lõpetas peale Ronani lahkumist üksinda kohvikus istudes ja mõeldes: ,,Sa oled läinud. Ma ei tea, kas me enam kohtume." Raamat pidas ka omamoodi moraali. Nimelt oli seal kirjeldatud mitmeid tänapäeva
sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni läbi meeleelundite(näiteks silmad, kõrvad, ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid nahas), mis muudavad füüsikalised stiimulid närviimpulssideks[1]. Meeleelundite poolt vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine,kompimine, haistmine ja maitsmine. Meeli on kindlasti rohkem – valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon[2]. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitöötlus")
tuleb pärast meie lahkumist, kas kusagi mujal leidub elu, kui suur on universum? Need ning veel paljud küsimused on vähemalt tänaseni jäänud veel vastamata. Suurim vastamata küsimus on minu meelest, mis on elu mõte? Erinevatel isikutel on selle koha pealt erinev teooria. Mõned arvavad, et tähtsaim asi on ausalt ja edukalt oma jumalat teenida, mõned leiavad endast tuleb ajalukku võimalikult suur märk maha jätta, suurem osa on minu meelest seda meelt, et elu tuleb elada rõõmsalt ning õnnelikult. Seega üritab inimkond oma eluviise muuta mugavamaks, et meile jääks rohkem aga tegeleda harrastustega mis meile rõõmu ja rahuldust toovad ning et me saaks veeta aega koos inimestega, kellega me taheme. Selle saavutamiseks on vaja leiutada uusi masinaid või ideid, kuidas muuta muidu aeganõudvad tegevused kiiremaks. Näideteks võiks tuua pesukuivatid, mikrolaine ahjud, triikrauad jne.
Kuid mis on sellise lehekülje eesmärk? Eesmärk on inimestel leida uusi tutvusi, seda ka tehakse, kuid teise pildi all tema halvustamine on seal tavaline. Pannakse teise pildile madalaid hindeid ning pannakse vastu. Siis saadetakse sõimukirju. Selle kohta öeldakse, et "Rate" pole elu. Tõesti, paljud võtavad seda liiga südamesse, see on ainult üks tühipaljas lehekülg. Kui midagi ei meeldi, siis saab alati enda konto blokeerida. Sellepärast ei ole küll mõttet meelt heita, kui esitatakse nõme kommentaar või pannakse madal hinne. Sõnavabadus on kõigil, kuid halvad kommentaarid võiks ikkagi enda teada jätta, mitte neid internetiga jagada. Vägivalla põhjuseid on võimatu ette lugeda, kuid kõige eredam võib neist olla valesti kasvatamine, lubatakse lapsele kõike ning on harjunud kõike saama, sellega kaasneb ülbus. Samamoodi ka vastupidi ehk siis kasutavad kõiksugust vägivalda lapse peal ja lapse arusaam võib olla selline, et teda on
Eestlane olla ei ole uhke ega hea Eestlane olla on uhke ja hea, ütleb laulurida, mis eeldatavasti kõigile teada. Mõnikord on aga tunne, et see ei vasta kohe mitte tõele. Jah, eestlane on uhke, kuid sellepärast ei maksa küll head meelt tunda. Uhkus on hukutav, eriti siis, kui see pole põhjendatud. Kui saaks, tuleks uhke olla oma keele, rahvustunde ja riigi pärast. Kuid nendest kolmest saame oma uhkuse alla seada vaid keele. Sest eesti keel, mille saime hoolimata sakslaste põlgusest, on siiani säilinud. Kahjuks aga sellegi hulk väheneb iga aastaga üha enam. Eestlane tahab saada edukaks, minna välismaale kooli ja tööle. Unustatakse meie keel ning võib-olla isegi meie riik. Siit jõuame aga rahvustundeni.
utooplased sellest kasu lõikavad. Veel tahaks esile tuua seda, et Utoopias jagatakse ülejääk naabritele. Kui kõik maailma rahvad seda meetodit rakendaks kaoks igasugune vaesus, ning rahva üldine konkurentsivõime kasvaks võrreldes teiste riikidega. Rahulolu loob ka veidikene see, et nõrgemad tegelevad kergemate asjadega ma mõistan seda saja protendiliselt, sest mitte keegi meist pole sama tugev, ning igale ühele on meelt mööda just see millest tal jõud üle käib. Esile tahaks tuua ka veel seda, et iga üks on oma vaba aja peremees, mis on tõesti üks tähtsamatest põhimõttetest, sest oma aja planeerimine on üks vabaduse tunnuseid. Positiivsed asjad lühidalt kokku võtta, siis kõik pakkusid ajutist, kui mitte jäädavat rahulolu, sest kui hakata asja lähemalt uurima, siis tulevad ilmsiks uued faktid ja küsimused, millele on juba raske vastata.
lapsed Luukas Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Luukas Kristjan õpib küll isa eeskujul Ameerikas, kuid hoopis Stanfordi ülikoolis ning filosoofiat. Toomas Hendrik Ilves on Eesti eelmiste presidentide kõrval noor, sümpaatne, muheda naeratuse ja kikilipsuga rahvaesindaja. Viimast (kikilipsu) võib isegi tema tunnusmärgiks pidada. Hoolimata rahva rahulolematusest Eesti majanduses, on just tema jäänud kindlaks, säilitanud selget meelt ning realistlikku taju, kuna sellist majanudkasvu, mis meil veidi aega tagasi oli, pole enam oodata. Eesti esindamisega saab ta samuti laitmatult hakkama. Ilvese seljas olen tihti näinud mulgi kuube ning just sellised pisiasjad teda meelde tuletavadki. Tema Eesti meel ja rahvustunne on nähtavalt (vähemalt minule) säilinud peale aastaid elamist väljaspool Eestimaad, tema tõelist kodumaad. Toomas Hendrik Ilves on oma lühkese
veel Mirdi venda. Kui Mirt kuulis mille tõttu Ronan nii käitus, siis andis ta poisile andeks. Ronanil oli Ameerikas oma bänd . Nad olid oma bändikaaslastega alati unistanud plaadilepingust. Just sel hetkel kui Ronanil ning Mirdil tundus kõik korras olevat, võttis raamat ootamatu pöörde. Nimelt tulid Ronani bändikaaslased USA-st Eestisse. Nad teatasid Ronanile, et neil tehti pakkumine suureks kontserdiks ning plaadilepingu jaoks. Algul Ronan keeldus Mirdi pärast, kuid Mirt sundis ta meelt muutma. Mirdi südametunnistus ei lubanud poisil Eestisse jääda, sest ta tundis ennast süüdi selles kui poiss ei peaks saama oma eluunistust täita. Raamat lõppes kurvalt. Ronan lubas, et tuleb tagasi kohe kui saab, kuid Mirt tundis, et see ei juhtu ilmselt mitte kunagi. Mirt lõpetas peale Ronani lahkumist üksinda kohvikus istudes ja mõeldes: ,,Sa oled läinud. Ma ei tea, kas me enam kohtume." Raamat pidas ka omamoodi moraali. Nimelt oli seal kirjeldatud mitmeid tänapäeva
sellest, et äkki ükskord saamegi oma vaba Eesti. Kust Te saite informatsiooni Balti keti organiseerimisest? Kammerkoori kaudu, kus olin laulja. Kellega Te arutasite oma võimalikku osalemist? Ikka oma kooriga. Milliseid ettevalmistusi Te tegite Balti ketis osalemiseks? Tõenäoliselt suuri ettevalmistusi ei olnud, tuli vaid kindlalt kohale minna. Kui olulised olid Teile teiste ketis osalenud inimeste arvamused? Ma usun, et kõik , kes ketti tulid, olid ühte meelt ja kõikide lootused olid suunatud vaid ühele sündmusele – saada vabaks maaks. Kuidas Te hindate Balti ketti tänasel päeval? Hindan väga kõrgelt, üks suuremaid elamusi ja sündmusi meie ajaloos. Emotsioonid Millised olid Teie emotsioonid seoses Balti ketiga tollal ja millised on need täna? Ma arvan, et emotsioonid olid ülevad, tehti ju midagi tavatut. See oli väga põnev, astuda kogu rahvaga vastu nõukogude süsteemile. Ka täna on selline hea tunne
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise õppetool Personalijuhtimise eriala Mariell Juursalu JU-1-E-Q-joh Meedia mõju käitumisele ja isiksusele Referaat Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA..............................................................................................4 1.2. Bobo effekt.........................................................................
rokkooperile "Põhjaneitsi" ning palju muid libretosid ja tekste: Raimo Kangro (laste-) ooperitele ja muusikalidele "Ooperimäng", "Saabastega kass", "Ohver", "Seakarjus", "Hunt ja seitse kitsetalle" jt., samuti Rene Eespere lastemuusikalile "Metsluiged" ja Olav Ehala lastemuusikalile "Nukitsamees" ning ka Eino Tambergi, Raimo Kangro, Raimond Lätte, Rein Rannapi kantaatidele jm. Tungal on kirjutanud ka palju eurolaulude tekste: 1993. aaastal võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen, 1994. aastal võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses, viisi kirjutas laulule Ivar Must. Tema teoseid on tõlgitud vene, soome, leedu itaalia, esperanto, tsehhi, ungari, armeenia, gruusia, moldova, kasahhi, ukraina, tadziki, saksa, poola, valgevene jpt keeltesse. Tungla tõlkes on ilmunud Bella Ahmadulina lüürikavalimik "Muusikatunnid", J. Hora ja F Srámeki
kaudu. Power jooga on sobiv inimestele, kes on füüsiliselt heas vormis ning ei kannata krooniliste haiguste all kuna selle joogastiili harjutused on jõulised, mitte õrnad. Tahtejõulise inimese jooga. NAERUJOOGA Naerujooga on lõbus keha-meele treening. Naerujooga on lõbus ja lihtne treening hea tervise saavutamiseks. Me teeme naeruharjutusi ja jooga hingamist, mis mõjutavad positiivselt ja tervendavalt otsekohe nii meie keha kui meelt. Hingamisharjutusi kasutatakse, et valmistada ette kopsud ja diafragma naermiseks, millele järgnevad naeruharjutused koos rütmilise plaksutamise, ho-ha-ho-ha silpide hääldamise ja keha liigutustega. Naerujooga äratab meis üles lapselik-mängulisuse, mis aitab meil naerda ilma põhjuseta. Igaüks meist oskab naerda tahtlikult, ilma põhjuseta, ei pea olema nalja, huumorit või komöödiat. Algul teed harjutusi ja teeskled naeru, hoiad kaaslasega silmkontakti, oled lapselik-mänguline
Ainult inglise keelega on poisil probleeme.Ewaldi ema käis koolis õpetajaga sel teemal rääkimas,aga õpetaja polnud nõus niisama hinnet paremaks panema.Ta soovitas saata poiss Oxfordi laagrisse,et Ewald saaks seal inglise keelt õppida.Waldile(nii hüüti Ewaldit kodus) tundus see mõte talumatu.Aga ta vanemad olid ranged ja harjunud tegema nii,nagu nende meelest lapsele parem.Waldil oli 15-aastane õde Sybille,keda lihtsalt Billeks kutsuti.Ta teadis täpselt,kuidas antud olukorras vanemaid meelt muutma panna.Ta hakkas vennale rääkima,kui lahe on Oxfordis olla.Seal peetakse palju igasuguseid pidusid,kus juuakse,suitsetatakse ja seksitakse.Selle jutu peale mõtlesid vanemad ringi.Mõne aja pärast aga selgus,et vanematel oli uus plaan.Nad olid kuulnud,et Waldi klassiõe vend Peter oli eelmise aasta suvel kuus nädalat Inglismaal ühes peres ja nüüd pidi sealne perepoeg Tom kuueks nädalaks nende juurde tulema.Aga Lene ja Peteri vanaisa oli haigeks jäänud ja nad ei
aasta paiku prefekti ameti koos muu maise eluoluga hüljata ning hakata mungaks. See oli pikaajalise sisemise puhtuseotsingu ja töötegemise jätk, millele vastandus Gregoriuse tugev tahe teenida avalikkust. Gregorius asus mungaellu suure entusiasmiga, asutades oma Sitsiilia maavaldustele kuus kloostrit. Samuti muutis ta kloostriks oma kodu Roomas, kuhu ta ka ise lihtsa mungana elama asus. Selle kloostri patroonikssai apostel Andreas. Kirikuloolased on eri meelt, kas Gregorius kuulus benediktiinide ordusse või mitte. KirikuloolaneCesare Baronio ei tunnusta Gregoriust benediktiinina, kuid Jean Mabillon on veendunud, et ta oli benediktiin. Mabilloni seisukoht on nüüdseks muutunud valitsevaks. Oma elu koduses mungakloostris on Gregorius hiljem pidanud õnnelikumaks ajaks oma elus. Tol ajal elatud range mungaelu oli tõenäoliselt põhjuseks ka ta tervise nõrgenemisele, mis endast hilisemas elus palju tunda andis.
ainult tõelised teadmised annavad hea positsiooni kogu eluks. Kõige negatiivsemad ja ootamatud muutused meie elus on aga õnnetuste tagajärgedel tekkinud. Need on ka ainukesed kogemused, mis inimesi väga ei arenda. Tavaliselt viivad avariist, kukkumisest või muudest taolistes sündmustest tekkinud kahjustused meid hoopis sugavale masendusse. Need võivad tekitada meis sügava kibestuse ja vihkamise teiste inimeste vastu. Ja ainuke asi mis meid siis veel tõsiselt üllatada võib ja head meelt tekitab, on see kui keegi meisse pärast seda hästi suhtub. Muutused üllatavad ja arendavad meid. Mingil teadmata põhjusel oleme me ise alati need kes ise kõike oma elus tekitavad. Nii võibki väita, et kõige suurema üllatuse saab inimene teha ainult ise endale, pöörates tähelepanu oma märkamatule arengule.
et inimesed usuksid paremasse ellu. Teine põhi teema on armastus. Teises vaatuses tuleb Mauruse tütar Ramilda isale külla. Ramilda on kena tüdruk, kellele meeldib küsimusi küsida ja ulakusi teha ja tema lemmik keel on saksakeel. Kõik poisid tahavad Ramildat endale peale Indreku, kuid just sellepärast Ramilda huvitubki Indrekust. Mõne ajaüärast muutub Tigabuu Kadedaks ja hakkab tüli norima Indrekuga, kuid see ei muuda Indreku ega ka Ramilda meelt. Mõne ajapärast lahkub preili Maurus ja kõik jätkub nagu varem. Ühel päeval aga eksib jalutu naabritüdruk kooli majja Indrek jääb temaga rääkima, siis tuleb tüdruku vanem õde oma õde otsima. Kohe on märgata, et vanem naabritüdruk tunneb kiindumust Indreku vastu, alguse Indrek nagu ei saaks aru mida arvata kuid hiljem annab tüdrukule järgi. Vahepeal on Ramilda haigemaks jäänud ja külastab jälle kooli, seekordne kohtumine noorte vahel
Ema tahab tüdruku mehele panna, aga armuvalus neiu ei saa mitte minna ja oma värsketele tunnetele vastu olla. Tüdruk on rusutud mehele mineku plaanide peale käimisest ja süda on ikka valus õnnetu armastuse pärast. Tüdruk saadetakse Moskvasse. Seal ta olukord ei parane. Libakeelsus ja labane jutt ei meeldi tüdrukule, ka ei hooli ta ballidest ja pidudest. Tüduk on jätkuvalt õnnetu ja rusutud. Kindral, kes tüdrukut silmitseb ei paranda neiu meelt. VIII peatükk Onegin on segaduses ja ei leia kuskil asu. Ta on rahutu ja kurb. Lenski surm ei lase tal rahus olla. Mees ei leia mingit meelelahutust ka ballidest. Kord märkab aga Tatjanat ni´ja armub silmapilkselt. Tatjana tundub just see, mis võiks rahu pakkuda ja meelehärmi kaotada. Nüüd on Onegin armuvalus. Tatjana on veetlev esinduslik seltskonnadaam. Elab elu, mis talle tegelikult ei meeldu eriti, kuid ta teeb, mida peetakse õigeks. Ta on abiellunud. Elab juba kaks aastat ühe
Konfliktide vältimiseks on ka teisi võimalusi kui hirmu ning jõu kasutamine. ,,Veidrik on mees, kellel on mingi uus mõte kuni see edukakas osutub." (Mark Twain) Innovaatilisus viib maailma edasi. See ei ole midagi, mille peale olemasolev süsteem hakkab alati vaimustusest hõiskama. Innovaatilise idee elluviimine kulgeb sageli üle kivide ja kändude. Maailma ajaloos on palju näiteid, kus juba eksisteeriv süsteem püüab uuenduslikku meelt hävitada. 19. sajandi algul tegutses Suurbritannias ludiitide ehk masinapurustajate liikumine, kes nägid tööstuslikus tootmises tavapärase eluviisi hävingut ning hakkasid sellele masinaid hävitades vastu. Tööstusrevolutsioon muutis Briti impeeriumi aga maailma võimsamaks riigiks, kuid tõi samas endaga kaasa ka tööpuuduse. Eestis suurt kõneainet tekitanud sotsiaalministeeriumi infosüsteemi uuendamine on samuti näide innovatsioonist
või klassikaaslane, mida sa pole enda juures märganud ning keegi teine ka mitte, kuid ometi on see sul olemas. Ma arvan, et enamjaolt võivad olla need asjad ebameeldivad, kuid võib ka olla asju, mis võivad sind õnnelikuks teha, aga millegi pärast sa ei tea seda, mis see veel on. Olen enda elus kohanud palju erinevaid inimesi, ning olen mõistnud, et igaüks ongi omamoodi isiksus, sest ma pole kunagi näinud inimesi, kes oleks üdini sarnased ja igas asjas ühte meelt. Ma arvan, et paljud kujundavad oma arvamuse mingist inimesest enne, kui teda täpsemalt tunnevad ja seega on välimus üsna oluline, sest tavaliselt leiavad ilusate riiete ning kena nöolapiga inimesed paremini sõpru, kui need, kes riietuvad tagasihoidlikumalt või, kel pole eriti kenat välimust. Kuid see kõik ei pruugi ka tõele vastata. Oluline on ikka see mis inimese sees on: kuidas ta mõtleb, tunneb ning käitub ja ma arvan, et kui käituda
NAERUPURSE nagu sõna AUTO suhtub sõnasse ROOL. Purse on naeru osa. Naer on naerupahvaku, -puhangu-, pahvatuse- ja purske holonüüm. Proportsioonisarja suhe: 2. Süntagmaatilised leksikaalsed suhted · Naeruks pöörama asja mitte tõsiselt võtma · Naeruks panema pilkavalt suhtuma · (Peenikest/peent) naeru pidama millegi üle sisimas rõõmustama, head meelt tundma, n-ö habemesse/pihku naerma · Naeruks tegema naeruväärseks tegema, pilkama, naerualuseks jääma · Naeru mugistama vaikselt omaette itsitama 3. Komponentanalüüs Sõna NAER tähendusvälja sobivad naeratus ja muie, sest need kolm sõna on tähenduselt lähedased. Kõik sõnad on seotud rõõmu väljendamisega. Kaasneb hääl Hambad on nähtaval
lugupidamist ja tähelepanu. Meeldejääv on ka kirjaniku stiil. Omapära annab tema luulele täielik Ü-tähe väljajätmine, mille asendab Y-tähega. Väike muudatus, kuid võib nii mõndagi autori kohta öelda. Samuti tema mäng riimidega, mis meenutas pigem katsetamist, kuidas võiks paremini välja tulla. Selle kallal julgen pisut norida, sest lugedes täisriimilisi nelikuid ning järgmisel lehel hüpates üle ristriimile ning järgmisel omakorda segariimile, tekkis peas ebakõla, mis meelt ka pisut kripeldama jäi. Kuid see on olematu võrreldes tema üldise himuga olla erinev kõikidest teistest luuletajatest. Just see annab minu meelest luulele elulisust, 21. sajandi värskust, mida lugeja himuga ootab ja sellest raamatust kätte ka saab. Üldises pildis julgen öelda, et Peep Ilmeti „Taevalli“ on väärt lugemist mitte ainult seepärast, et ei röövi palju aega. Vastupidi, kogu laiahaardeline kõneaine, seotud meie aega puudutavate aspektidega, mis ulatub koguni
Alati on inimestel võimalus enda täiendamiseks! Keegi ei väida, et selgeks tuleks õppida kõikide riikide keeled, et ei tuleks ette ebameeldivaid vestlusi, kuid ilma vene ja inglise keeleta on tänapäeva maailmas pea võimatu hakkama saada. Eetikakoodeksi all mõistetakse eelkõige kirjapandud normide ja väärtuste kogumit, mis on toeks mingi valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Olen seda meelt, et igas ametis võiks olla oma eetikakoodeks, mis loob terve ja tugeva töökeskkonna, kus on kõigil meeldiv töötada. Eetikanormide kehtestamisel võidavad kõik muutub meie hoiak, professionaalsus asjades ja tegudes ja käitumiskultuur. Aga mis peamine firma saab endale koolitatud ja asjadest/tavadest teadliku sekretäri, keda igas olukorras usaldada saab. Sekretär peab olema professionaalne töötaja, selleks tuleb meil kasutada õpitut ehk
3. Noor mõisahärra Hugo oli noor ja haritud, õiglane noormees, kes uskus uuendustesse. Ta seisis talurahva ja nende õiguste eest, oli mitmel korral heldem kui vaja. Vana mõisahärra oli aga õel vanamees, kes ei hoolinud talurahvast. Ta ei tahtnud neile mingisuguseid õiguseid anda, kartes, et siis nad ei tee enam tööd ega austa endast kõrgemal astmel olevaid inimesi. Kuid raamatu lõpu poole muutis ta oma meelt ja toetas koos oma pojaga uuendusi, müües talupoegadele maad. 4. Teose alguses püüab Villu mõisahärra maadelt jäneseid, mis on keelatud. Opman, nagu ka suur osa teisi kõrgema järgu ninamehi, suhtuvad Villusse üleolevalt ja tahavad talle ta koha kätte näidata. Villu päästis aga Hugo õiglusemeelsus. Raamatu lõpus, kui Villu positsioon on tõusnud teopoisist kärneriks, juhtub põllul hobustega äpardus ning tema ja ta alluvad võetakse selle eest vastutusele
Tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest Maailmas on väga palju erinevaid tsivilisatsioone ja kultuure. Paratamatult puutuvad eri tsivilisatsioonidest ning kultuuridest inimesed omavahel kokku, sest maakera mõõtmed on piiratud ja riikidel ei ole võimalik olla üksteisest väga kaugel. Kokkupõrge tähendab tihti siiski konflikti, kuid on ka erandeid. Tegelikult pole muidugi konflikt tsivilisatsioonide olemusse sisse programmeeritud. Võib-olla parim näide tsivilisatsioonide rahulikust kokkusaamisest on õhtumaise tsivilisatsiooni jõudmine Jaapanisse 19. sajandi keskel. Ühelt poolt integreeris Jaapan kõik endale positiivse, teisalt säilitas traditsionaalse ja religioosse identsuse. On avaldatud palju arvamusi tsivilisatsioonide kokkupõrke võimalikkusest- Huntington, Fukuyama jt. Huntingtoni jaoks on tähtsal kohal demokraatia ning üksikisiku õigused. Huntington on öelnud, et kultuur ja ühisele kultuurile tuginev...
aastal Prantsusmaa sõltlastest ning liitlastest. Prantsusmaa sõltlasriigid: Itaalia kuningriik, Reini liit Prantsusmaa liitlased: Austria keisririik, Preisi kuningriik 2.Iseloomusta Prantsusmaa ja Venemaa suhteid Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi, vastuolude süvenemine kahe impeeriumi suhtes pidi paratamatult viima sõjani, Tilsitis sõlmitud ``igavene sõprus´´ oli ajutise iseloomuga, kuigi maailma ümberjagamine oli meelt mööda mõlemale valitsejale. 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega. Sõda Euroopas(1813-1814) Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa. 1814. aastal vallutasid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas aadli tiitli ja talle määrati iga-aastane pension. Waterloo lahing Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed
vana kirjaviisi, Kreutzwald võitles kirglikult uue eest. Koidula läks siis kompromissile ja kasutas ühes raamatus mõlemat kirjaviisi. Hiljem koostas Koidula ka ,,Emajõe ööbiku" II osa, kuid see jäi ilmumata. Koidula teater Lydia koidula algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater. Eesti keel oli lavalaudadelt esimest korda kõlanud küll juba sjandijagu varem ning rambivalgust oli näinud mitu läbini maakeelset etendust, ent need olid mõeldud sakslastest publiku meelt lahutama.Eest näitlejate teatrietendused eesti vaatajatele said alguse 1870. aastal, kui ,,Vanemuise" seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette naljamäng ,,Saaremaa poeg", ühe saksa jandi mugandus. Koidula oli selle ürituse hing ja peakorraldaja: tema kohandas teksti, aitas näidendit lavale seada, kirjutas etenduse elavdamiseks paar laulu ning saatis neid lava taga klaveril ühesõnaga tegi kõike peale näitlemise tol ajal peeti naiste esinemist teatrilaval sobimatuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
