kaasaegse näitekirjanduse isa ja valgustusaegse euroopa teatri ühe tähenduslikuima meistri olulisemaid teoseid. VAT-teatri etenduse lavastaja oli Giorgio Bongiovanni, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Sander Põllu, lavastaja assistent Auri Jürna, lavameister ja tehnik Raul Õitspuu, grimeerija Helga-Aliis Saarlen. Osades mängisid Katariina Unt, Peeter Tammearu, Margo Teder, Ago Soots, Tanel Saar, Lauli Otsar ja Liisa Saaremäel (EMTA lavakunstikooli tudengid) ning Meelis Põdersoo. Tegu oli komöödiaga, mis rääkis võõrastemaja perenaisest Mirandolinast, kes oli universaalne naiselikkuse sümbol, keda kõik võõrastemaja meeskülalised armastasid. Mehed hellitasid teda nii kingituste kui vahetu tähelepanuga, mille Mirandolina kõik viisakusest vastu võttis. Vaid üks härra nimega Ripafratta kuulutas end naiste võltsnaeratuste vastu immuunseks, mis seadis omakorda edevale Mirandolinale väljakutse - vallutada mehe põlglik süda,
Probleemsituatsiooni kirjeldus lähtuvalt oma praktilisest kogemusest koos analüüsi ja probleemi lahenduse kirjeldusega. Asudes pealkirjas toodud probleemsituatsiooni üle arutlema, selgus, et olen ise ühe probleemsituatsiooni sees. Nimelt, võttes arvesse kursuse sisu, milleks on koolipedagoogika, proovisin leida oma tagasihoidliku õpetajakarjääri ajast mõnda probleemi, mis oleks nö erilist lahendamist nõudnud. Esialgse tagasivaatena, oma 3 aastasele õpetajaksolemisele, ei suutnud ma ühtegi märkimisväärset olukorda meelde tuletada. Jäi mulje, nagu ei olekski selles osas ühtega murekoha olnud. Kuna olen oma loomult pigem ühepäevaliblikas st pikalt ette ei planeeri ja möödunu ununeb suhteliselt ruttu, siis ei ole ma ka ühtegi probleemi, mis mul töös või ka elus on ette tulnud, pikemalt lahanud ja analüüsinud. Olen pigem arvamusel, et ju see pidigi nii minema ja mis olnud see olnud. Lisaks on õpetaja roll minu jaoks nö teine valik...
Olümpiamängud Aljona Filippova ja Jelizaveta Sinagina 11B Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Olümpiamängud olid kõige suuremad ja tähtsamad spordivõistlused Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Päritolu Olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi kohaselt oli mängude alusepanijaks Herakles oma vendadega. Kuni täisikka jõudmiseni teenisid vennad truult peajumal Zeusi, siis aga lahkusid Kreeta saarelt, kus nad seni olid elanud, ja asusid elama Olümpiasse, kus nad oma tubli töö tähistamiseks korraldasid iga ...
Moodustada uuele töölehele raamatute linnade nimekiri ja leida funktsiooni countif Eesti Päevaest est 38502110722 Karl enutuste arv iga linna kohta Varrak est ing Allan Eichenbaum 38502110722 Karl Elmatar est ing Jaan Kabin 38302070214 Priit Elmatar est ing Jaan Kabin 38301080820 Meelis Ersen est ing Juhan Habicht 38301080820 Meelis Ersen est ing Juhan Habicht 38301080820 Meelis Perioodika est est Luuletused 38301080820 Meelis Eesti Jooniest est Lastekirjandus 38301080820 Meelis Varrak est est Lastekirjandus 38302070214 Priit
34811280456 Salu Argo Abja 8 5465910 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 5396117 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 5669191 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 5056572 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 5410935 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 5010964 46709190988 Parre Selma Asuja 2 5096644 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 5192173 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 5194784 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 5654344 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 5213901 37906080465 Mägi Kristjan Võiste 5 5344649 34404190222 Männik Erki Võiste 6 5015458 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 5264197
85 49 Ööpik Esko Rapla 03:00:05 M20 1645 2285 Aadli Erkki Harju 04:28:35 M21 1443 2523 Aalik Marko Harju 04:17:22 M21 835 1207 Aamisepp Andres Harju 03:48:01 M21 1094 1157 Aarniste Marek Tallinn 04:01:03 M21 1705 1357 Aas Jaanek Harju 04:31:48 M21 1347 1392 Aasaru Juhan Tartu 04:12:12 M21 145 508 Aasla Meelis Tallinn 03:06:53 M21 1226 1988 Ahven Priit Valga 04:06:51 M21 1492 2750 Aiaots Sander Tallinn 04:19:59 M21 2178 2158 Aija Ingmar Tartu 05:11:15 M21 13 90 Ainsalu Markku Tartu 02:44:48 M21 804 2337 Aksel Indrek Lääne-Viru 03:46:31 M21 948 1187 Albri Kalev Tallinn 03:53:46 M21 729 1083 Allik Ando Tallinn 03:42:30 M21
ei saa, siis kirjutan sulle kirja. Võiksime kohtuda jälle sealsamas kus alati kohvikus ,,Tiina." Võta kindlasti kaasa ka järgmised kavandatud mõrvad, teeme väikese eeltöö ning selgitame asju. Ole tubli ja jätka samas vaimus." Kirja alla serva oli lohakalt kritseldatud üks rida: ,,Sinu kunagine ülikoolikaaslane, Igor." ,,Ma teadsin seda, igavesed kavalpead," lausus Vambola endamisi, ,,ega hing ei andnud ikka rahu mõlemal oli vaja minu kulla vennapoeg Meelis Pae juhatusest välja süüa. Ma teadsin juba ülikooli päevilt, et nende kolme sõprusest head nahka ei saa. Küll nad nüüd oma tegude eest maksavad, sest igal oinal oma mihklipäev ja tänane päev on nende päralt.
tingimustega staadion. Veel on Kubjal asfalteeritud 2.2 km pikkune valgustud rollerirada4. Kõrval on ka saepurukattega kõnni-ja jooksurada. Niisiis Võrus on väga palju paranenud sportimisvõimalused. Kagukeskust asuti ehitama 2007-ndal aastal ja avati 3-ndal aprillil 2008. Siis oli Kagu- keskuses 16 poodi, nüüdseks on poodide arv 18-kümnele kasvanud. Kagukeskus on kolme- korruseline hoone, mida plaanitakse veelgi arendada. Kagukeskuse omanik Meelis Munski ütles Võrumaa Teatajale5, et Võrus ei ole veel väga palju poode, mis teistes linnades on. Kuid hoone laiendamine on kinni rahas, mida on raske muretseda, kuna majanduses on olukord praegu keeruline ja segane. Peale Kagukeskust on veel ehitatud ka teisi suuremaid poode. Näiteks on eelmisel aastal valminud Võrus Maksimarketi kõrvale RIMI supermarket ja üle eelmine aasta, 2008, avati suur ehituspood K-Rauta. Võru linnapea Kersti Kõosaar 6 ütles RIMI vajalikkuse kohta
Jaan-Hendrik Toom 11 b Kas oskame hoida ühte? Eestlased on sajandeid olnud kokkuhoidev rahvas. Meid on õpetanud kokku hoidma see, et me pole saanud olla vabad, vaid oleme pidanud mitusada aastat olema kellegi teise võimu all. Aga kas oskame ja suudame ka preagu ühte hoida? Et vastata sellele küsimusele alustangi sellest, kuidas üldse ühtsustunne on tekkinud ning mis on meid liitnud ühte hoidvaks rahvaks. Eesti ühtekuuluvustunne algas koos ärkamisajaga 19. sajandi viimasel kolmandikul, mil oli üles kasvanud uus põlvkond, kes sündinud vabana, mitte enam pärisorjadena. See põlvkond hakkas tunnustama oma rahvast ja tegi kõik, mis nende võimuses, et tunda ennast ühtse rahvana. Ärkamisajal hakati ka tähelepanu pöörama oma rahvuslikkusele ja enda kultuuripärandi säilitamisele. Võeti ette tervet maad hõlmavaid üritusi laulup...
enese kahe lapse eest. Kuid see talle pahameelt ei tekitanud, ta hoidis ja kaitses Andrese lapsi nagu enese omi. Maril sündis ka Andresega lapsi. Ka Sauna-Madise naise elu polnud kerge. Ta pidi oma ulualuse eest mõlemale pererahvaile tööd rügama, olgu siis Oru või Mäe. Samuti pidi ta hoolitsema oma vanamehe eest, kes ka rügas mõlemale peremehele. Nad olid pidanud oma lapsed matma juba üsna nende nooruses. Kuid tööde rügamise kõrvalt jäi saunanaisel aega ka muudeks tegevusteks, meelis tegevus oli keelepeks, sest see oli ainuke asi siin ajalikus elus, mis tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas. Ta sai ka korduvalt oma vanamehe käest pragada selle eest ning peksu, kuid ei see tema lõugu kinni suutnud hoida. Oru Pearu naise- ,,lambasihvri" elu oli mõnevõrra kergem kui teistel Vargamäe naistel. Tema ei pidanud rügama päevad-ööd põllul tööd teha, sest Pearu ei tapnud teda tööga. Tema kohustus oli kasvatada lapsi ning kodu hoida
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9 klass VILJANDI MAAKOND Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi September 2012 1 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Viljandi maakonnast ...................................................lk. 3 Asukoht ja pinnamood .................................................................lk. 4 Maakonnakeskus ja teised linnad ...................................................lk. 5 Viljandi ................................................................................. lk. 5 Abja-Paluoja ........................................................................... lk. 5 Karksi-Nuia .............................................................................lk. 5 Suure-J...
Õpetamise põhimõtted, millest olete oma töös lähtunud aine õpetamisel, kasvatuses ja õpilaste teadmiste hindamisel. Kuidas need põhimõtted on kooskõlas koolides rakenduva õppekava ja selle eesmärkidega. Olen ameti poolest küll politseinik, kuid käin Orissaare Gümnaasiumis lugemas sisekaitselise eelkutseõppe valikkursust. Valikkursus koosneb kolmest kursusest politsei, pääste, piirivalve. Omakorda on politseikursus jaotatud kahte sessiooni politsei üldalused ja politseitöösse kaasamine ehk abipolitseiniku õppekursus. Viimased kaks aastat olengi lugenud seda teist sessiooni, mille põhiliseks sisuks on tutvustada õpilastele neid põhialuseid ja kriteeriume, mida jälgitakse abipolitseinike kaasamisel politseitöösse. Sisuliselt viin läbi abipolitseiniku I astme õppe, mille järgselt on õpilasel al 18 eluaastast võimalik hakata abipolitseinikuks. Orissaare Gümnaasiumi kehtiv õppekava on kinnitatud Orissaare Gümnaasiumi direktori 22....
Väidetavalt oli endisel Jaak Juske nõunikul Onksionil tekkinud lähedasem suhe Toomas Vitsuti nõuniku, kauni blondiini Katrin Miisnaga. Noored olid käinud kohvitamas ning mõne aja pärast oli noormehel selge, et tema koht pole enam sotside seas, vaid ees ootab helge tulevik Keskerakonnas. Katrin Miisna on valitud 2010. aastal Keskerakonna noortekogu suvepiigaks. Samal aastal võitis suvepoisi tiitli aga staarfotograaf Meelis Tomson. · Reformierakond jättis kasutamata hea võimaluse mainet parandada Praeguse poliitikat puudutava põhisüüdistuse arutamise asemel vilistasid Reformierakonna realiikmed Silver Meikari üldkogul lihtsalt välja, seetõttu jättis Reformierakond kasutama hea võimaluse oma mainet parandada, leiab kriisikommunikatsiooni asjatundja Ilona Leib. Paraku on poliitskandaal, mida osalised üritavad näidata erakondade siseasjana,
rahvusvahelise kvarteti Agan-Viinikainen-Mälgand-Kallio ja omanimelise uue bändi AgAin Group eestvedaja ning kuulub paljude ansamblite koosseisu: Agan-Saarsalu duo, Agan- Maaker duo, S.A.M Trio, Basic Concept, MaiTrio, Rõõmus Re (Robert Jürjendali ja Riho Sibulaga) jpt. Ta on osalenud paljudes ansamblites ja löönud kaasa suure hulga stuudiosalvestuste valmimisel. Nii näiteks on Agan mänginud Raul Söödiga grupis Basic Concept. Ta oli sage osaline nii mitmes Raivo Tafenau grupis kui Meelis Vind projektis. Viimaste aastate eredamad ülesastumised Jazzkaare korraldatud üritustel on olnud koos soome tippsaksofonisti Manuel Dunkeliga kvartetis Agan/Dunkel Quartet. Ain Agana kitarrimängu võime kuulda enam kui viiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil. KASUTATUD KIRJANDUS „Muusikaõpik IX klass” „Ene 2” https://et.wikipedia.org/wiki/D%C5%BE%C3%A4ss https://et.wikipedia.org/wiki/Ain_Agan
2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus 4,9E+010 Erika 2009 Varrak est est Lastekirjandus 4,9E+010 Helen 2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus 3,8E+010 Meelis 2009 Varrak est est Lastekirjandus 3,8E+010 Priit 2007 Eesti Keeleest Sihtasutus est Romaan 4,8E+010 Faina 2007 Eesti Keeleest Sihtasutus est Romaan 4,8E+010 Faina 2009 Varrak est est Lastekirjandus
09.1950 63 Tootmine KMill Kersti Miller naine 13.09.1981 32 Tootmine RMuld Reijo Muld mees 26.03.1970 44 Tootmine ANora Aarne Norak mees 7.06.1964 49 Tootmine ANora Arnold Norak mees 20.08.1980 33 Tootmine HPaju Hanno Pajusaar mees 18.05.1980 33 Tootmine MPaul Madis Paulus mees 23.08.1973 40 Tootmine MPetr Meelis Petrov mees 13.11.1982 31 Tootmine IPiir Irma Piirsalu naine 15.08.1975 38 Tootmine MPõld Malle Põldmaa naine 8.07.1963 50 Tootmine ASalu Argo Salu mees 28.11.1948 65 Tootmine KSalu Kustav Salu mees 22.05.1971 42 Tootmine KVees Kaspar Veesimaa mees 11.12.1953 60 Tootmine AVälj Arvi Väljas mees 6.04.1965 49 Tootmine
· revideerib Isamaaliidu ja tema struktuuriüksuste majandustegevust ning majandusarvestust; · teeb vajadusel volikogule või juhatusele ettepanekuid erakonna majandustegevuse ja majandusarvestuse korraldamiseks; · teeb vajadusel peasekretärile ettekirjutusi erakonna majandusarvestust puudutavates küsimustes; · esitab volikogule vähemalt üks kord aastas oma tegevusaruande. Isamaaliidu revisjonikomisjoni liikmed: Heli Jürgenson, Meelis Goldberg, Enn Peetre Aukohus: · arutab Isamaaliidu liikmete vahelisi erakondliku tegevusega seotud vaidlusi ja langetab neis küsimustes vaidlejatele kohustuslikke otsuseid; · arutab erakonna organite (välja arvatud suurkogu ja volikogu) tegevuse kohta esitatud avaldusi, hinnates erakonna organite tegevuse kooskõla põhikirja ja programmiga ning suurkogu ja volikogu otsustega; · esitab vähemalt üks kord aastas volikogule ülevaate oma tegevusest;
Eesti kickpoksi (kickboxingu) ajalugu algas 1990. aasta märtsis uue spordiala huvilisi Leonardo Pihlakase ja Jüri Derkuni saatmisega Moskvasse, kus leidis aset NSVL-i kickpoksi föderatsiooni asummiskonverents. Ja juba 23.-29. mail toimus Riias esimene üleliiduline kohtunikude ja treenerite seminaar, kus osalesid Eesti NSV esindajad Leonardo Pihlakas ja Kaido Randalu. 10. novembril Kalevi spordihallis toimus esimene “Kikkpoksi-show” Eestis, kus ringi astusid Jüri Derkun, Kaido Randalu, Meelis Lao, Toomas Pärn, Tarmo Russ, Peeter Seppa ja teised. 1991.aasta juunis toimusid Tallinnas esimesed eesti kikkpoksivõistlused, kus osalesed kahe klubi “Kickboxing” ja “Kontakt” sportlased. 1992.aastal toimusid Tallinna merekoolis esimesed rahvusvahelised võistlused, kus osalesid kolme linna sportlased Tallinnast, Riiast ja Podolskist (klubid “Kickboxing”, “Kontakt”, “Liider”, ja “Mainor-Shaolin”). Eesti kickboxingu liit ja tähtsaimad võistlused 1994
Tallinna Lilleküla Gümnaasium KIIRUSVÕIMED JA NENDE ARENDAMISE METOODIKA Koostas: Ronald Badendick Õpetaja: Meelis Rum SISUKORD 3 Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika 4 Reaktsioonikiiruse arendamise metoodika 5 Stardikiirenduse arendamise metoodika 5 Kiirusvõimete testimine 7 Kasutatud kirjandus Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika Kiirus on võime sooritada liigutust või liikumist lühikese ajaga. Eristatakse kiirusomaduste avaldumise elementaarseid ja kompleksseid vorme. Kiiruse elementaarseid vorme on kolm:
Selle asutaja oli Henry C. Reissar ning väeosa formeerijaks ja lahingujuhiks oli staabikapten Friedrich-Karl Pinka. Scoutspataljoni põhiülesanneteks on: Reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe kaudu. Väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus. Sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine. Luureinformatsiooni kogumine ning selle töötlemine ja analüüsimine. Scoutspataljoni veebel on staabiveebel Meelis Piirsalu. Scoutspatajloni ülem on alates 2016. Aastast kolonelleitnant Tarmo Kundla. Pataljoni ülem aastatel 2013 2016 oli major Andrus Merilo. Pataljoni ülem aastatel 2009 2013 oli kolonelleitnant Vahur Karus. Pataljoni ülem aastatel 2006 2009 oli kolonel Aivar Kokka. Pataljoni ülem aastatel 2005 2006 oli kindralmajor Indrek Sirel. Pataljoni ülem aastatel 2001 2004 oli brigaadikindral Artur Tiganik. 2
AHein Aadu Heinlo mees 5/19/1982 5 kevad AHärm Aigi Härm naine 9/21/1968 9 sügis SHärm Sirje Härm naine 11/13/1943 11 sügis LJaan Leida Jaanus naine 11/24/1941 11 sügis KJüri Kristjan Jürimäe mees 2/3/1970 2 talv JKaal Jana Kaal naine 9/17/1968 9 sügis JKaas Jaan Kaasik mees 6/21/1949 6 suvi MKalj Meelis Kalju mees 1/8/1983 1 talv HKant Hendrik Kanter mees 7/11/1941 7 suvi EKase Erika Kasemets naine 1/18/1988 1 talv MKivi Malle Kivioja naine 8/5/1969 8 suvi AKoor Andrus Koort mees 9/4/1960 9 sügis SKree Sirje Kreen naine 6/27/1944 6 suvi FKukk Faina Kukk naine 10/21/1982 10 sügis
keerukamates olukordades. · Rousseau pidas seda õnnestunumaks traktoodiks loomuliku kasvatuse kohta · Juhiks loodus ja usk · Robinsonaad teos, mis kujutab inimese käekäike tsivilisatsioonist puutumata tühjal saarel. Idealiseeritakse looduslähedast eluviisi, elujõudu ja leidlikust. J. SWIFT 1667-1745 · Oli vaimulik publitsist ja kriitik loomult halastamatu kriitik · Meelis zanriks oli pamflett satiiriline jutt · Peateos on `'Gulliveri reisid'' allegooriline- sisuks peategelase fantastilised seiklused ebatavalistes maades ja allegooria on mõeldud tolle aja Inglismaa kohta + tegemist on poliitilise satiiriga. Koosenb IV osast: I `'Liliputtide maa'' despotismi riik, Inglismaa miniatuuris, II `' Hiiglaste maa''-Gulliver ise väike sellel
Etenduse ''Robinson & Crusoe'' analüüs Tegemist on Daniel Defoe romaani ,,Robinson Crusoe,, sarnase seikluslooga, mis põhineb kahel mehel, kes kohtuvad keset merd ning ei tunne sõnagi üksteise keelt. Näidend on jäljendatud Itaalia teatrimeeste Nino d'Introna ja Giacomo Ravicchio omaaegse lavastsenaariumi järgi. Osades on Meelis Põdersoo ja Ago Soots, kelle karakteriteks on kaks meest, kelle nime etenduse ajal teatavaks ei tehta. Lugu võtab aset keset merd oleval korstna ja aknaga oleval katusel, kus mehed peavad hakkama saama väikese territooriumi ja piiratud varustusega. Lava kujundus on lihtne ning hästi läbi mõeldud, koosnedes kerge nurga all olevast katusest, millel on näha korsten, vihmavee toru ja üks aken. Katuse kõrval on ka väike elektriposti jupike, mida samuti mehed vahepeal ära kasutavad
Referaat Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna (Ida-Virumaa) keskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustab hea infrastruktuur. Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks. Rahvuslik koosseis(Rahvastikuregistri seisuga 01.01.2011) 1. Eestlane 4094 2. Venelane ...
vertikaalsete aedade positiivseid ning negatiivseid külgi. Räägitakse ka hüdropoonikast, mis on taimede kasvatamine mulla asemel mineraaliderohkes vees. 14. Tom Harris. How the Eden Project Works? How Stuff Works? http://science.howstuffworks.com/environmental/conservation/conservationists/eden1.htm/printable Artikkel räägib Eedeni projektist, mille puhul konstrueeriti ja ehitati 3 kasvuhoonet - bioomi, millest igaüks esindab eri klimaatilist olukorda. 15. Meelis Uustal, Piret Kuldna, Kaja Peterson. 2010. Sissejuhatus. I Elurikkus mis, kus ja miks? II Loodussõbralik aiapidamine. III Loodussõbralik linnahaljastus. Rmt: Klein L. Leevald A. (toim). Elurikas linn; Linnaelustiku käsiraamat. SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. Raamatu väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn. Lk 18-43.
osta ka parimat jahindustooteid ja jahinduseks vajalike riideesemeid või hooldusvahendeid, et muuta teie jahilkäik parimaks ja mugavamaks , mida ealeski olete kogenud. 2. Ettevõtte üldandmed · Ettevõtte nimi ''Sõrad ja Sarved'' · Ettevõtte juriidiline vorm OÜ Sõrad ja Sarved · Aadress Eesti, Valgamaa, Pähkel 12 · Telefonid 372 58925322 · Faks - puudub · E-mail jdkasjfsöfjsö[email protected] · Juhatuse liikmed Peeter Põder, Mihkel Mutt, Meelis Mäger · Põhikapital, st aktsiakapital/osakapital Põhikapital 5000 eurot · Omanikud, nende osa kapitalist Ott, 1000 eurot , Jögen 800 eurot. · Kontaktisik, tema telefon Ott 58925322 3. Äriidee · Ärivaldkond Jahimajutus teenus · Toode/teenus (lühidalt) Pakume jahimeestele mugavat ja soojat majutust jahinduspiirkondades, pakume ka erinevaid jahindustooteid. · Sihtgrupp Nooremad ja vanemad jahimehed · Idee uudsus ja erilisus Pole olemas nii paljusid ja
Kadrina Keskkool Reaktiivliikumine Referaat Martin Proosa Juhendaja: Meelis Vaher Saukse 2011 1 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Raketi kiiruse määramine............................................................................................................ 9 Kasutatud kirjandus................................................................................................................... 10
........ 5 2 1. Sissejuhatus Oma esimese kursuse automaalri eriala praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Metro Auto OÜ. Praktika algas 11. aprill 2011 ja kestis kuni 17. juuni 2011 (10 nädalat). Ettevõtte valisin oma erialajuhendaja Peeter Pohlasalu soovitusel. Ettevõtteks oli Metro Auto OÜ autode kereremondi- ja värvitöökoda, asukohaga Kalda 9, Tallinn. Minu praktikajuhendajaks sai seal töötav automaaler Meelis Velks. 2. Ettevõtte tutvustus Metro Auto OÜ on Peugeot, Nissan, Fiat ja Alfa Romeo ametlik esindaja Eestis, ning tegeleb nende müügi, rentimise, paranduse ja hoolduse, ning kereremondi ja värvimisega. Autode kereremondi- ja värvitöökoda tegutseb 2010. aasta juulis ostetud ettevõtte Benefit (Eestis üks edukamaid ja kõrgtasemelisema keretöid teostava ettevõtte) kereremondi töökojas koos oma ala parimate spetsialistidega.
ja normide olemasolu teadvustamine kuulub inimkogemuse juurde ja (b) kehtestatud normid või kitsendused õhutavad rikkumisele ja piiriületamisele. Kuid seda ei tule mõista klassikalise opositsioonina transgressivse suhte iseloom meenutab pigem treppi või spiraali. 4. Ajalooainelises kirjanduses on märgata alternatiivseid ideid: kui raskuskese oli seni lähimineviku kujundlikul analüüsil, siis ka siin on teatud nihked: Meelis Friedenthal "Mesilased" (17. sajandi lõpu Tartu), Tiit Aleksejev "Palveränd" (ristisõdade triloogia 1. osa) või nt Indrek Hargla "Palveränd uude maailma" (alternatiivajalugu)/ Melchiori-sari (keskaja Tallinnasse paigutatud kriminaalromaanid). 5. Viimaste aastate jooksul on endast jõuliselt märku andnud eestivene kirjandus, mida väga operatiivselt kohe eesti keelde tõlgitakse. See on senisest hoopis erinev vaade vene kogukonnale tegemistele
Kirjandus. Ilukirjandus Kirjandus ehk literatuur kirjasõna, kirjavara; teatud ala teosed kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe‑ ja ilukirjandus kokku) kõik kirjutatud tekstid, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks Näiteks: Vanemat literatuuri on meie raamatukogus vähe. Vaimulik ja ilmalik literatuur. Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur. Ilukirjandus ehk belletristika kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus kirjandus kui kunst Ilukirjanduse eesmärgid Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada lugeja emotsioone, avardada tundemaailma; peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan) Ilukirjandus EEPIKA ilukirjanduse kolm põhiliiki (on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid) LÜÜRIKA ...
mis on materjal, millest tehakse üht põhilisemat ehitusmaterjali betooni. Keskendun ma sellele sellepärast, et oma praktika veetsin ma Kunda Sadamas, mis on eesti suurim tsemendi eksportija Eestis. "Kunda ja tsement on eestis peaaegu sünonüümid. Olgu ajad millised tahes ehitada on ikka vaja ja igal ajastul on Kunda tsemenditööstus "ehitusmaterjalide ema" tsementi ka tootnud", on öelnud Kunda tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein. Oma referaadis üritan ma uurida millised probleemid ja kahjustused võivad tekkida tsemendile selle transpordi ning laadimis- lossimistööde käigus. TSEMENDI MÕISTE Kõige üldisemas mõttes sõna, tsement on siduja, materjal, mis settib ja kõveneb iseseisvalt ning seob teisi materjale kokku.Sõna tsement tuleb Roomlastelt, kes kasutasid terminit opus caementicium kirjeldamaks müüriladumise meenutust moodsas betoonis, mis oli tehtud
Dede (sopran), Arno Tamm (bariton), Aare Külama (bass), Kadri Voorand (alt). Datevik Hovanesian on Nõukogude dzässi esileedi, kuid nüüd juba pea veerand sajandit New Yorgis tegutsev armeenia dzässitäht ja vokaalpedagoog. Juba 80.aastatel jõudis Datevik esimest korda Eestisse ning salvestas muusikat tuntud eesti muusikutega. Kontserdi ülesehitus oli äärmiselt tasakaalustatud, sest kõrvuti Valgre loominguga kõlas seal veel uuemat Kadri Voorandi, Meelis Vindi ja Kristjan Randalu dzässiloomingut. Kõik kontserdil esitatud Valgre laulud olid uutes dzässilikes arranzeeringutes. Peale selle oli huvitav kuulata vaheldumisi instrumentaalpalasid, lugusid võimeka seksteti Estonian Voices esituses ning Datevik Hovanesiani küpset häält tasakaalustamas kõike eelnevat. Kontserti alustas Estonian Dream Big Band instrumentaalpalaga ,,Saaremaa valss". Järgnevalt oli laval kahe Valgre looga dzässilikus võtmes Datevik Hovanesian. Esimesel
38108200347 Ahti Tubin mees 1981 8/20/1981 36506070555 Karl Agur mees 1965 6/7/1965 37808220891 Reijo Bauman mees 1978 8/22/1978 39101130124 Kaivo Berk mees 1991 1/13/1991 35909140289 Olav Berk mees 1959 9/14/1959 60206070961 Erna Eek naine 2002 6/7/2002 48205090295 Aadu Elson naine 1982 5/9/1982 48105180669 Leida Jaanus naine 1981 5/18/1981 60209190988 Meelis Kalju naine 2002 9/19/2002 47712170754 Sirje Kreen naine 1977 12/17/1977 37408230939 Riho Kuusk mees 1974 8/23/1974 47608150058 Raivo Lokk naine 1976 8/15/1976 34304170615 Eino Luige mees 1943 4/17/1943 35810100356 Madis Maasalu mees 1958 10/10/1958 36002200391 Margus Maasalu mees 1960 2/20/1960 46407080393 Tiina Markus naine 1964 7/8/1964
Kui ka kolmandal hääletusel ei kogu ükski kandidaat piisavalt toetust, kutsutakse kokku valimiskogu. Valik tuleb teha kahe Riigikogult enam hääli saanud kandidaadi vahel, kellele võib nüüd lisanduda uusi kandidaate. Nüüd peab võiduks vahalik häältehulk moodustama osalejate häälteenamuse. EV ministrid on välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Margus Hanson, siseminister Margus Leivo, justiitsminister Ken-Marti Vaher, majandusminister Meelis Atonen, põllumajandusminister Tiit Tammsaar, rahandusminister Tõnis Palts, keskkonnaminister Villu Reiljan, sotsiaalminister Marko Pomerants, haridusminister Toivo Maimets, kultuuriminister Urmas Paet, siseminister regionaalaladel Jaan Õunapuu, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, peaminister Juhan Parts.
Vaid, ja, ega ette ei panda koma seljuhul kui nad on lauses määrsõna rollis. Kooloni ja sidekriipsu kasutamine. Pannakse : kui järgneb ilmselge pikk seletus. Pannakse kui järgneb lühike järeldus. VI Põimlause Lause, kus on üks pealause ja teised sõltuvad kõrvallaused. Põimlause sidesõnad on alistuvad sidesõnad (sest, et, kes, mis, kelle, mille, keda, mida, kui, nagu, sest, olgugi et, sest et) 1. ----,_____,----- Pealause eraldatakse ülejäänud lausest alati komedaga. N: Meelis, keda ma väga armastan, läks kalale. 2. ___, (pealause) ____, ____, ____ . N: Koosolek toimus eile, sest kõigil oli vaba aega, kuna proovi ei olnud, sest aula oli reserveeritud. 3. ____ , ------ . (pealause) N: Kui Anro isaga kooli jõudis, olid tunnid juba alanud. NB! *Liitsõnade puhul tuleb koma enamasti esimese sõna ette. N: Olgugi, et ma hilinesin, lubati mul siseneda. Ma sisenesin, olgugi et olin hilinenud.
Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Reformierakonnas on hetkel 9420 liiget. Esimees Andrus Ansip Auesimees - Siim Kallas Juhatus - Arto Aas, Laine Jänes, Urmas Kruuse, Tõnis Kõiv, Rein Lang, Jürgen Ligi, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Urmas Paet, Keit Pentus, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Jaanus Tamkivi Kristen Michal Peasekretär ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Isamaa ja Res Publica Liit on konservatiivne erakond. Maailma poliitmaastikul on konservatiivid inimesed, kelle jaoks vabadus on tähtsaim väärtus, ent kes samas usuvad, et vabadus tähendab enamat kui vabadust raha teenida. Erinevalt liberaalidest, kelle jaoks raha
Häädemeeste Keskkool Koostaja: Tiiu Hanson Juhendaja: Eveli Loorents 2008 Ökoturism Ökoturismiks nimetatakse reisikorraldust, mis püüab parandada looduse ja kultuurimälestiste seisundit ning ühtlasi toetada kohalikku elanikkonda. Kuidas neid eesmärke saavutada? Toeks on üldine huvi kasv keskkonna vastu. Kõigis tootmisvaldkondades muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Järjest rohkem tarbijaid keeldub ostmast ja kasutamast tooteid, mille valmistamine halvendab keskkonnatingimusi. Sama kehtib ka maailma suurima majandusharu ja tööhõivevaldkonna - turismi kohta. Parimate hotellide vannitubadesse on ilmunud viisakas palve külastajatele: võimaluse korral kasutat...
Lavastaja: Kalju Komissarov Lavastuskunstnik: Jaak Vaus Kostüümikunstnik: Gerly Tinn Muusikajuht: Peeter Konovalov Koreograaf: Oleg Titov Grimmi-ja parukameistrid: Ülle Konovalov, Jaana Kukk, Merle Saluveer Helimeistrid: Üllo Kaur, Rain Kõrbe, Üllar Priks Valgusmeistrid: Tiina Barbo, Liila Väli, Villu Konrad, Evald Laur Lavameistrid: Riho Otsma Etenduse juht: Kaisa Sein Autorid Eppu Nuotio Kirjanik ja stsenarist. Kirjutanud 480 stsenaariumi telefilmidele, laste-ja draamalavastustele jne; kokku 26 romaani, luulekogu ja lasteraamatut, lisaks sellele näidendeid, dramatiseeringuid, tõlkeid, kolumne ajakirjandusele, laulutekste. Tiina Brännare Erialalt tantsija, õppinud seda ala New Yorgis, Londonis ja Stockholmis. 1992. aastal sai näitlejakutse Teatrikõrgkoolis, on mänginud muuhulgas mitmetes teleseriaalides ning lavastanud muusikale ja revüükavasid. Matti Seppänen Kunstiprofessor, Soome hinnatumaid moekunstnikke. Lavasta...
Käitumuslik teooria Biheivorism Referaat 2011 Biheivorism Sõna biheivorism tuleneb inglise keelsest sõnast behavior käitumine. Tegemist on psühholoogia suunaga, mis keskendub teadvuse jälgimise asemel ,,välisele" käitumisele, eriti sellele, kuidas käitumisviise õpitakse. Käitumine jaguneb põhiolemuselt kaheks: omandatud , õpitud ja kaasasündinud, instinktiivne. Omandatud käitumist käsitatakse vastusena stiimulile: mingi sisemine või väline nähtus põhjustab organismi vastureaktsiooni valemiga S (stiimul) R (reaktsioon). [1] Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Termini biheivorism autor on ameerika psühholoog John B. Watson. Oma artiklis "Psychology, as behaviorist views it" aastal 1913 kirjutas Watson, et biheivorism on loodusteaduste eksperimentaalne haru ning selle teoreetiline eesmärk on k...
Iga inimese elul on ülesanne ja eesmärk. Tihtipeale himustatakse, kas naabri või sõbra naist, millal avastatakse, et teiste naine on parem, kui enda oma. Seadustes kirjas ei ole, et sa seda teha ei tohi, küll aga sa ei tohi abielu rikkuda. Kirjas on see, aga eetika reeglites. Käskude sõnumi võib kokku õeldes, et me peame armastama ligimest nagu iseennast. Me peame teistega käituma nii nagu sooviksime, et käituks meiega. Kasutatud kirjandus: Jaak Aus ja Meelis Holsting, 2009, "On seal keegi? " Borislav Arapovits ja Vera Mattelmäki, 1992, "Piiblilood" John Bowker, 2005 , "Religioonide ajalugu" 2012,"Eesti Vabariigi põhiseadus"
Me kasutasime oma töös ühte raamatut ja seitset internetiallikat. Esimeses peatükis räägime kooli kehalisest kasvatusest, millised on ainekavas paika pandud eesmärgid ja kuidas viiakse tunde läbi. Teises peatükis analüüsime küsitlusest saadud vastuseid. Kolmandas peatükis avaldame oma arvamust liikumisharjumuse puudumise osas ja kuidas tuleks kehalise kasvatuse tunde läbi viia. Lisana on meil intervjuu kooli kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Raiendiga ja küsimused meie koostatud küsimustikust. 4 1 PRAEGUNE KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA 1.1 Eesmärk Praegune kehalise kasvatuse ainekava peaks aitama lapsel välja kujundada aktiivset ja tervislikku eluviisi. Põhikooli lõpetaja peaks oskama hinnata aktiivset liikumist tervise ja elu tähtsa osana. Valdama põhiteadmisi ja oskuseid iseseisvaks treenimiseks. Jälgima oma kehalise vormisoleku taset ja hoidma seda kontrolli all
Olümpia treeninguväljakute varemedAntiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana- Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Päritolu Tänaseni pole päris täpselt teada, millal Olümpias esimesed spordivõistlused toimusid. Igal juhul on teada, et olümpiamängude üle hakati arvet pidama aastast 776 eKr. Sellest aastast algas ka Vana-Kreeka ajaarvamine olümpiaadides nelja-aastastes tsüklites olümpiamängude vahel. Müüdid olümpiamängude päritolu kohta Ühe müüdi koha...
SISSEJUHATUS Mina olen sündinud Tartus 12.10.1993. See olevat olnud ilus päikseline päev. Kuid kui saabus aeg koju minna oli maha sadanud esimine lumi, mis oli küllaltki paks. Ja sellel ajal ei olnud autodel isegi veel talverehve, seega oli see sõit isale paras katsumus. Autoks oli siis Vaz 2101 mis oli punast värvi ja oli teistest sportlikuma välimusega. Esimeseks elukohaks sai mul siis Rõngu vald, Käärdi, Rukki 510. Minu nimeks sai Mikk, kuna minu vanemad on Monika ja Meelis, mis mõlemad algavad Mtähega seega tahtsis ema, et minu nimeks oleks algselt saanud Max või Maks, kuid mõlemad tundusid liiga imelikud. Siis oli vanaema välja pakkunud Mikko, kuid see ei meeldinud see emale ja sellest kujunes välja Mikk. Mu vanemad olid selleks ajaks juba abielus ja ma sain Meie pera ühise perekonna nime Pavlov. Paljud peavad seda nime venepäraseks, kuid see pole nii. Kuna tegelt on see nimi pärit kusagilt kaugest lõunast. ISIKSUS
Estonian Business School Ettevõtluse ja ärijuhtimise õppetool KAS LUKSUSKAUPA TULEKS MAKSUSTADA KÕRGEMA MAKSUMÄÄRAGA? Essee Angela Rannu BEB-1 Õppejõud Meelis Kitsing Tallinn 2015 Maailmas liigub tohutul hulgal luksuskaupa ringi kõige enam Euroopas ja USAs ning vähem arengumaades (Aafrika riigid, Lõuna-Aasia riigid kohati). Luksuskaubaks peavad inimesed kaupa, mis pole eluks otseselt vajalik ja on vähem olulisem, kuid siin tekib omakorda tähtis punkt: luksuse määratlemine on võimatu ja sellel pole mingit kindlat süsteemi. Küsides endalt, et mis on näiteks keenialase ja iirlase jaoks
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Esimene kursus Smart EEK MAINORI ÜLIÕPILASTE KÖÖGI- JA PUHKENURK Projekt Juhendaja: Meelis Zimmermann Tallinn 2015 1. Üldandmed: Projekti nimi: EEK Mainori üliõpilaste puhke- ja kööginurk Projekti teostamise aeg: Projektiga alustamine 1.veebruar 2016 ning puhke- ja kööginurga ametlik avamine 1.september 2016 Projekti teostamise koht: Puhke- ja kööginurk hakkab tegutsema Tallinnas EEK Mainori õppekeskuses, Suur-Sõjamäe 10a Projekti teostajad: 1. Meeskonnaliige: Rain Kaaret, Suhtekorraldaja, Kohustused: EEK Mainori juhtkonnaga, IT-
Järvakandi Gümnaasium Katrin Melts PÄIKE JA TEISED TÄHED Referaat Juhendaja: Meelis Tomson Järvakandi 2013 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. PÄIKE KUI TÄHT................................................................................................................. 5 2. TÄHED..........................................................................................................
36506070555 Karl Agur Tallinn Ringi 3-18 37808220891 Reijo Bauman Tartu Raadiku 19-73 35101130124 Kaivo Berk Rapla Sõpruse pst 250 - 144 45909140289 Olav Berk Viljandi Paekaare 58-51 38306070961 Erna Eek Narva Õismäe tee 21-10 48205090295 Aadu Elson Haapsalu Puhangu 4-14 38105180669 Leida Jaanus Tartu Kihnu 16-39 46809190988 Meelis Kalju Jõgeva Vuti 67 37712170754 Sirje Kreen Tallinn Ümera 6 -- 53 37408230939 Riho Kuusk Saku Mustamäe tee 195-102 37007260696 Einar Laanepõld Kadrina Tartu mnt 32-22 38311130833 Heli Lind Saue Järveotsa tee 43-15 47608150058 Raivo Lokk Türi Koorti 18-24 34304170615 Eino Luige Saku Sõpruse pst 246-40
03.1984 29 38108200347 Ahti Tubin M 20.08.1981 31 36506070555 Karl Agur M 07.06.1965 47 37808220891 Reijo Bauman M 22.08.1978 34 35101130124 Kaivo Berk M 13.01.1951 62 45909140289 Olav Berk N 14.09.1959 53 38306070961 Erna Eek M 07.06.1983 29 48205090295 Aadu Elson N 09.05.1982 30 38105180669 Leida Jaanus M 18.05.1981 31 46809190988 Meelis Kalju N 19.09.1968 44 37712170754 Sirje Kreen M 17.12.1977 35 37408230939 Riho Kuusk M 23.08.1974 38 37007260696 Einar Laanepõld M 26.07.1970 42 38311130833 Heli Lind M 13.11.1983 29 47608150058 Raivo Lokk N 15.08.1976 36 34304170615 Eino Luige M 17.04.1943 69 45810100356 Madis Maasalu N 10.10.1958 54 46002200391 Margus Maasalu N 20.02.1960 53
[email protected] Varahaldus Töömaa Ken Martsepp Teede REV-2 53 482 588 [email protected] liikluskorraldus 3.Materjal Killustiku ja AS Kunda Nordic meelis.einstein@knc. Meelis Einstein hüdraulilise sideaine 32 29 900 Tsement ee müük Eesti Põlevkivi (Müügi ja Aheraine ja liiva Illimar Parts kvaliteediosakond 3 364 883 5 114 044 [email protected]
37003260243 Muld Reijo Abja 11 36512210549 Naaber Paul Abja 15 34811280456 Salu Argo Abja 8 35312110930 Vesi Kaspar Abja 5 36504060863 Väljas Arvi Abja 10 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 45104120460 Müürsepp Raili Asuja 13 46709190988 Parre Selma Asuja 2 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 38104220473 Känd Aare Kabli 13 48208230166 Mäger Tiina Kabli 8 38303010526 Noormets Jaan Kabli 9 36406070555 Norak Aarne Kabli 10 45902200391 Põld Evelin Kabli 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
