Linnapea 31. oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea laseb trükkida lendlehti, et seda rõõmustavat uudist kuulutada ning Viljandi rahvas koguneb linna rae...
VOLTMEETRI KALIIBRIMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA Koostasid: Peeter Loomus Indrek Murdvee Meelis Möller Janno Pannel Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI11A Juhendaja: Õppejõud Peeter Otsnik Tallinn 2010 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin ja alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused.
Neile meeldis publikuga suhelda ja luua kontakti, erinevalt rangetest kontserditest. Esitus oli üldiselt puhas, kitarr oli väga selgesti kuulda kõik oli sujuv. Kõige paremini nad esitasid kiireid teoseid, kus üksteise vaheline sünkroonne mängimine ja samas dünaamiline osade vaheldumine näitas esinejate professionnalsust ja muusikalist haritust. Kontsert õnnestus minu arvates väga hästi, publikule meeldis ja ka esinejatele meelis. See oligi kõige tähtsam. Näha oli esinejate silmistm, et nad olid tõesti vaeva näinud ja pingutanud sellise esituse jaoks. Minule isklikult meeldis see väga. Eriti mulle meeldis see vaba õhkkond, kus esineja oli sinuga nagu vana sõber ja viskas nalja. Kohati häiris inimeste rääkimine ja näotu käitumine kui liiguti laudade vahel ringi. Kindlasti ma soovitaksin sellise ülesehituse ja loomuga kontserti kõigile, kel muusika meeldib
Kõige enam meeldis mulle gospelkoori Living Stone kontsert. Mis on üldse gospel? Living Stone on gospelkoor, mis alustas oma tegevust 2006 aasta sügisel. Gospelkoori lauljad on: 1. Sopranis: Maive, Astrid, Mariliis, Annela, Heidi, Karoliina, Liina-Ly ja Kadri. 2. Aldis: Gerda, Jana, Sigrid, Jaana, Kertu, Kristel, Hallili, Ave-Liis, Reelika ja Anneliis. 3. Tenoris: Taavi, Kristjan, Tarvo ja Indrek. 4. Bassis: Lauri, Imre, Meelis, Heigo, Kaur ja Jaanus. Dirigent on Indrek Luide; Koormeistrid: Marju Luide ja Kadri Koppel; Saateansamblis: Kristjan Allikas (trummid), Tõnis Kivisild (basskitarr), Mairo Marjamaa (saksofon), Holger Marjamaa (klahvpill) ja Marju Luide (klahvpill). Kontsertil oli kavas kaheksa lugu Danny Pletti kogumikust Modern Gospel: 1. Listen to the Angels Sing 2. Saved 3. Heaven 4. The New Halleluujah Chorus 5. We Will Bless Him 6. I´ve Got the Victory 7. Lay Your Burdens Down 8
RMK on Eesti riigimetsade majandaja Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike metsaga on kaetud ligi pool meie maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Omakorda umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Neid metsi hoiab, kasvatab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). RMK tegevusvaldkonnad on: · metsahaldus · metsamajandus · puiduturustus · loodushoid ja puhkemajandus · taimla- ja seemnemajandus RMK metsanduslike ülesannete hulka kuulub riigimetsa kaitsmine ja valvamine, uue metsa istutamine ja kasvatamine, metsatööde korraldamine ning puidu müük. RMK hoiab korras metsateid ja kuivendussüsteeme ning jälgib tuleohtu riigimetsas. Loodushoiuga tegelevad inimesed RMKs teevad omalt poolt kõik, et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab...
Ta niivõrd kuulus Nõukogude Liidus, et võis endale lubada praktiliselt kõike. 1980. aastate lõpus naasis Joala lauljana Eesti publiku juurde. 1987. aastal moodustati ansambel Lainer, kus Joala oli solist. Ansambli Lainer tuntuimad üleastumised olid X Tartu levimuusikapäevadel ning 1988. aasta Rock Summeril. Tema tuntumad projektid lauljana sel ajal olid 1960. aastate muusikat esitanud Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderi jt) ning kümnendi keskel ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mäega "Las jääda kõik, mis hea" (rahvasuus "Kolme tenori tuur"). Hiljem loobus Joala laulmisest, pühendudes pedagoogi-, produtsendi- ja saatejuhitööle. Viimased kümme aastat oli Joala äärmiselt eraklik, isegi paljudel kunagistel sõpradel ei õnnestunud temaga enam kohtuda. 2005. aasta mais tabas lauljat infarkt. 17. mail 2011 viidi ta jälle infarktiga Põhja-Eesti
Meelis Kiisk 12A klass 18.oktoober 2009 Kas Eestil oli 1939.a. alternatiive? NSVL ja Saksamaa sõlmisid 23. augustil 1939 Molotovi-Ribbentropi pakti, millega jagati Euroopa osapoolte vahel kaheks. Saksamaa alustas 1. september 1939 II Maailmasõda ja 17.
miljonit krooni. Eesti(2) Iga operaator peab alates litsentsi saamisest seitsme aasta jooksul ehk hiljemalt aastaks 2010 katma 3G-võrguga vähemalt 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Andmesidekiirus linnades peab ulatuma vähemalt 144 ja mujal 64 kilobitini sekundis Katsetus Esimesena katsetas 3G-võrku EMT 2003. aasta 17. septembril, kui avakõne videotelefoniga tegi testvõrgus tollane majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen. 28. oktoober 2005 28. oktoobril 2005 hakkab EMT esimese Eesti mobiilsideoperaatorina pakkuma klientidele 3G võrgu teenuseid. EMT 3G leviala katab suurema osa Tallinnast välitingimustes. Kiirus EMT 3G võrgus toimib andmete edastamine kiirusega kuni 384 kilobitti sekundis ehk võrreldes GPRS-iga on see 7 korda ning võrreldes EDGE-iga 1,6 korda suurem. (Selline kiirus on samas suurusjärgus tänaste koduste ADSL-ühendustega.)
1970ndail koostati uus projekt, kaheosaline ,,Eesti keele grammatika" 1993, 1995 (M. Erelt jt). Praegu uurivad sõnaliike Silvi Vare, Heete Sahkai ja Maria- Maren Sepper. Eesti keele sõnavara päritolu uurimisega ja etümoloogiasõnastiku koostamisega tegelevad Lembit Vaba ja Iris Metsmägi. Arvutilingivistika valdkonnas on tegevad Mart Remmel, morfoloogias Ülle Viks, leksikograafias Margit Langemets ja kõnetehnoloogias Meelis Mihkla. Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika ja koodivahetusega tegelevad Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja. Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat
Kunstinäituse külastamine. Külastasin Pärnu Keskraamatukogus Pärnus elava naise Luule Luuse näitusel ,,Haldjamaailm". Naine on sündinud 1 novembril 1937. aastal. Kujutavat kunsti õppis ta Tartus ,,Pallase" meistrite käe all. Näitustega esineb ta juba aastast 1979. Meelis maalimise viis on õlivärvitehnika, kuid tegeleb ka minigraafikaga ja maalib segatehnikas Fantaasiaküllaseid Haldjamunasjutte. Oma parimaks õpetajaks peab ta loodust ja see on ka vast põhjus miks enamasti kohtab tema piltidel meresid, maastikke ja lilli. Peale L. Luuse näituse oli seal suuremas ruumis ka teise Pärnu elaniku Aivar Kurvitsa graafikanäitus ,,Külastades Egiptust". Mees on ühtlasi ka Eesti vast kõige tuntum art-brut stiili viljeleja. Luule L
roheline lint. Acaste tõmbas selle välja enda surikas käest. Kusjuures lint ei olnud roheline, vaid valge riideriba peale oli kirjutatud ,,Roheline lint". Hästi oli mängitud ka kirja ette lugemine, mida päriselt luges Acaste aga vaatajatele jäi mulje, et seda tegi markii Clitandre, kes oma näoilmetega tegi selle ettelugemise väga huvitavaks. Clitandret kehastas Margo Teder. Alceste sõbra Philinte, keda mängis Meelis Põdersoo, tunnuseks olid pähklid, mida ta pidevalt näris. Ta sai lõpuks kokku Celimene nõo Eliantega, kes oli Katariina Laugi üks tegelaskujudest. Lauk kehastas ka Celimene sõbratari, ta polnud tegelikult kõige sõbralikum. Na ütlesid Celimenega üksteisele ka enda arvamusi välja, kuid ütleja rolli asetati linnarahvas, et ei kaoks nedevahelised sõprussuhted. Üldiselt jäi etendusest positiivne mulje, just sellise lihtsa lavakujunduse ja näitlejate suurepärase töö pärast
1998. a ü Positiivne dopinguproov Salt Lake City olümpia eel ü Korduvad haigestumised 5. Kristina suusatiim ü Smigun Team loodi 1999. a ü Täiendatud 2006. aastal, enne Torino olümpiat ü Tiimi kuuluvad: Ø Mänedzer: Kristjan Thor Vähi; Ø Treenerid: Anatoli Smigun, Inge Braten; Ø Määrdemehed: Michael Hasler, Oleg Ragilo, Raul Seema ja Assar Jõepera; Ø Spordiarst: dr Mihkel Mardna; Ø Massöör-hooldemees: Meelis Albert; Ø Psühholoog: Mare Pork; Ø Kokk ja abiline: Rutt Smigun. 6. Kristina ja ajakirjandus ü Karjääri alguses vältis igal võimalikul moel ajakirjandust ü Tänaseks on Kristina kehtestanud täpsed reeglid ü Halvustavad artiklid, kuna ta ei ole sõnaosav ja on liiga emotsionaalne Kokkuvõte ü Kristina tee olümpiakullani on olnud pikk ja nõudnud eriti suurt võitlusvaimu ü Tema põnev sportlasekarjäär on
Grete Vendel 8.a klass 12.04.2014 VAT Tearti „Kirjaklambritest vöö“ Retsensioon Käisin vaatamas 8.aprillil Kuressaare Linnateatris lavastust „Kirjaklambritest vöö“.Lavastuse autoriks on Rein Agur. Loo peategelane Kati (Katariina Ratasepp) on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline, kes kolis Inglismaalt Eestisse.Ta joob, suitsetab, talle meeldib pidutseda ja mõnuaineid pruukida.Tema klassivennal, austajal ja heal sõbral Juhanil (Meelis Põdersoo) on Kati elus suur roll.Poisist saab Kati poisssõber ja kuna Kati vanematel pole tütre jaoks aega, on Juhan temaga palju koos.Isa (Margo Teder) on inglane ning räägib inglise aksendiga, mis mulle isiklikult v...
Meelis Kiisk Kirjand 25. veebruar 2009 Tänapäeva maailma hirmud Maailmas toimuvad protsessid, mis toovad lähemale loodusressursside lõppemist. Inimene kasutab maavarasid tohutu kiirusega, mis tuleb soovist kiiresti rikastuda, ega mõelda tagajärgedele
annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. ''Misantroobi'' lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Teost etendasid kuus näitlejat kokku üheteistkümnes osas. Peaosades olid Tanel Saar Alcestena ja Elina Pähklimägi Céliménena. Enim osi oli täita Katariina Laugil, kes mängis kokku viite tegelast. Philintet, Alceste sõpra mängis Meelis põdersoo, Ago Soots täitis Oronte ja Acaste osa, Margo teder mängis Clitandret. Céliméne oli paljude austatu, Alceste ja Oronte armastatu. Ise ta eriti ei teadnudki, kas ja keda tema armastab. Etendus keerleski selle ümber, kes kellega kokku jääb ja kellele kuidas kätte maksab. Osatäitjad olid väga head, mida muud ka professionaalsetelt näitlejatelt oodata. Näoilmed ja kehakeel olid sellise minimalistliku kujunduse juures väga
Selle stiili puhul sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse üsna pikki suusakeppe. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Ka Eestis on olnud ja on siiani murdmaasuusatajaid- need on järgmised: Meelis Aasmäe, Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar
E meister 920 Marko Erikson M.E lukksepp 570 Aadu Heinlo A.H sekretär 720 Aigi Härm A.H sekretär 570 Sirje Härm S.H tööline 640 Leida Jaanus L.J lukksepp 850 Kristjan Jürimäe K.J sekretär 570 Jana Kaal J.K autojuht 730 Jaan Kaasik J.K tööline 510 Meelis Kalju M.K juhataja 2,180 Hendrik Kanter H.K sekretär 650 Erika Kasemets E.K juhataja 2,430 Malle Kivioja M.K treial 770 Andrus Koort A.K tööline 975 Sirje Kreen S.K sekretär 580 Faina Kukk F.K tööline 690 Riho Kuusk R.K autojuht 650 Boris Küünemäe B.K
Kolmas peatükk räägib Tahteväljenduspäevast ja autori osalusest Kolonni üritustel. 3 I peatükk. Kolonni sünd 1.1. Vabadussõjas langenute haudade koristamisest mälestusmiitinguni 21. oktoobril 1987. aastal Kolonni ajalugu algab 9. oktoobrist 1987. Just sel päeval käivitasid kolm töölisnoort pöördelise protsessi. 20-aastane Argo Männimets, 17-aastane Meelis Ivask ja võrulaste jaoks punkarina tuntud 19-aastane Ain Saar otsustasid avaldada austust Vabadussõjas langenud sõduritele. Esialgselt väiksest plaanist kasvas aga välja midagi hoopis suuremat. Nende kolme poisi ettevõtmine vallandas ahelreaktsiooni, millel oli oma osa ka meie riigi taasvabanemisprotsessis.1 Haudade korrastamise ideed on enda arvele kirjutada üritanud Võru Muinsuskaitse klubi, kuhu Ain Saar toona kuulus
linnas liikuda, tööl ja koolis käia. Igapäevaste näidetena saab tuua kasvõi kaupluste ja asutuste juurde ehitatud kaldteed, tualettidesse lisandunud abivahendid jms.Oluline on meeles pidada, et füüsilise puude eripära seisnebki sageli vaid füüsilises eripäras. Füüsilise puudega inimene võib olla sama edukas, toimekas ja tark inimene kui ilma puudeta inimene. Ratastooliga elus hakkama saav Meelis Liiv on ütelnud, et tähtsam on inimese hing. "Ma pole invaliid, olen tavaline inimene. Ainult et veidi teistsugune," on tema sõnad, millest peaks ka ühiskond aru saama. Tänapäeval on puudega inimestele mitmeid võimalusi, kuidas osaleda töös, sotsiaalses elus ja hariduses. Siiski on oluline, et terved inimesed neid toetaksid ja suhtuksid puudega inimestesse mõistlikult.
väga edukas.Neil läheb viis aasta koos ning selle auks on nad lasknud uue albumi välja ,,Here comes The Sun'' mis on nende kuues album.Nas on ka tuntud väljaspool Eestit. Fakte Tanel Padarist : Sünniaeg : 27 oktoober 1990 Sünnikoht : Haljala, Lääne- Virumaa Eesti Õde : Gerli Padar Stiil : rock Pill : kitarr ja vokaal Kus mänginud : Lahemaa Rahvamuusikute ansambel, Speed Free, Compromise Blue, erinevad bluesi ja jazz projektid. Muusikalised eeskujud : Danel Pandre, Meelis Tauk, Tomi Rahula, Martin Jürman, Raul Ukareda, Kristo Kotkas, Kid Rock Muusikalised lemmikud : BLS, Korn, System Of A Down Kus on õpinud : on õpinud klarnetit ja saksafoni,laulnud kiriku-, laste ja poistekooris, tegelenud rahvamuusika ja võistlustantsuga. Ilmunud albumid : · "Woman Knows"- ansambliga ,,Speed Free `' · "The Greatest Hits" (2005) · "Veidi valjem kui vaikus" (2005) · "100% Rock'n'Roll" (2006) · "LIVE CD & DVD" (2007)
ANSABEL APELSIN algus Ansambel Apelsin alustas 12.mail 1974.aastal, kui astuti üles ETV ekraanil Mati Talviku saates "Suveõhtu". Nime pani ansamblile Tõnu Aare: miks mitte Apelsin hea, mahlane, rõõmsameelne, meeldib nii vanadele kui noortele ja saadaval ainult pidupäeviti (siis olid meie maal sellised ajad). Esimesse koosseisu kuulusid Tõnu Aare, Ants Nuut, Harry Kõrvits ja Jaan Arder. Saatuse tahtel saadeti viimane aga 1974. aastal Siberisse aega teenima. 1975.a. lisandusid veel Gunnar Kriik, Ivo Linna ja Mati Nuude. Nuude oli Aare sõnul eriliselt tore leid. «Avastasime ta Arderiga Pirita restoranist, kus ta vahel laulmas ja end näitamas käis,» meenutas ta. «Tavaliselt ta ise lava peale ei tulnud, vaid laulis lava tagant, sest muidu ei mahtunud teised poisid kitsukesele lavale ära.» KoosseisTõnu Aare - vokaal, akustiline ja elektrikitarr, suupill, banjo, mandol Ants Nuut - tromboon, tuuba, bariton, vokaal Jaan Arder - vokaal, akus...
Nii tema kui Tõnis Teesalu jätkavad samades funktsioonides ka täna. Eesti Saalihoki Liit kuulus Eesti Spordi Keskliitu aastast 1994. Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee ühinemise tulemusena 2001. a. sügisel on Eesti Saalihoki Liit Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Saalihoki Liit kuulub rahvusvahelisse alaliitu International Floorball Federation täisliikmena aastast 1996. 2003.a. septembris valitud Eesti Saalihoki Liidu juhatusse kuuluvad Ain Lillepalu, Tõnis Teesalu, Meelis Aab, Tõnu Savi, Marko Saksing ja Mikko Iiskonmäki. 2005. a. novembri seisuga on Eesti Saalihoki Liidul (registrikood 80089971) 23 liiget: Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubi (80011466), Spordiklubi Pro Sura (80039594), Maitimi Spordiklubi (80074805), Spordiklubi Aeg (80079205), Nõmme Tenniseklubi (80005945), Jõgeva Spordiklubi Tähe (80051106), Koeru Spordiklubi (80031471), Tartu Ülikooli Spordiklubi (80072321), MTÜ Eriti Meeldivad Asjad (80115740), Ääsmäe
esimehel ja/või sektsiooni liikmel sektsiooni otsuste alusel. 12. Sektsiooni likvideerimise otsustab sektsiooni üldkoosolek. Otsuse kinnitab ETFL volikogu. Jõustus 17.03.1999. IATAsektsioon Sektsiooni liikmed Eestis, IATA agendid: Air Tours Estonia Atlas Aves Travel Baltic Tour Bookinghouse GoTravel Columbus Travel CONEX Estonia Estonian Holidays Estravel Kaleva Travel Karol Travel Agency Mainor Meelis Reisiekspert Wris Reisibüroo IATA lennujaamakood IATA lennujaamakood on kolmetäheline kood, millega Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus (IATA, International Air Transport Association) tähistab lennujaamasid. Koode kasutatakse näiteks pagasilipikutel. Uuendatud koodide nimekiri avaldatakse kaks korda aastas, 1. juunil ja 1. detsembril. Erinevalt ICAO lennujaamakoodidest ei ole IATA koodid unikaalsed. Samuti võivad kolmetähelised koodid minna
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades ko...
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades ko...
Alates 1990. aastast kannab muuseum Muhu Muuseumi nime ja on Muhu valla asutus. Muuseumi lükkas käima Martin Kivisoo, kes tollase Saaremaa Koduloomuuseumi töötajana määrati 1972. aastal Koguva küla kaitsealusete hoonete kaitse volinikuks. 1973. aastal asus muuseumis tööle Alviine Schmuul, kes juhtis muuseumi 1986. aastast alates. 2005. aasta algusest oli Muhu Muuseumi juhataja Kadri Tüür, 2010. aastast Lea Kuldsepp ning 2011.aasta sügisest täidab juhataja kohuseid Meelis Mereäär. Smuuli nimelised tänavad Juhan Smuuli tee Lasnamäel ja Juhan Smuuli tänav Kuressaares. -7- Kokkuvõte Juhan Smuul oli austatud kirjanik Eestis, kes põhines rohkem luuletuste kirjutamisele. Tema luule on väga hinnatud ning nendest tuleb eelkõige välja just see kui loominguliselt ta on neid kirjutanud. Oma eluajal avaldas ta kokku kolm luulekogu ja viis näidendit. -8- Kasutatud allikad http://et
Saamaks eelistatuimaks teenindusettevõtteks posti- ja logistikaäris täiustame pidevalt oma tehnoloogiat, mis võimaldab meil turule tuua uusi kaasaegseid teenuseid ning pakkuda klientidele terviklahendusi. eamised suunad on otsepostitus ehk reklaamipostituse teenus ning andmelahendused ja e-teenused. Ettevõtte kõige suuremaks väärtuseks on töötajad, kes on kliendikesksed, usaldusväärsed, innovaatilised ja jätkusuutlikkusele suunatud.Nõukogu esimeheks on Meelis Atonen. Lisainfo: Ahti Kallaste AS Eesti Post juhatuse liige AS Eesti Post Tel:625 7257 E-mail: [email protected] Koostaja : Pressiteate koostaja nimi: Ettevõte ja ametinimetus: AS Eest Post Tel: 625 4873 e-mail: 3
Anton Pavlovits Tsehhov 29. Jaanuar 1860 Taganrog 15. Juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa Lapsepõlv Vanaisa oli olnud pärisori, kes ostis pere mõisniku käest välja. Tema isa oli väikekaupmees ning oli väga karm. Oma perekonda pidas ta kõva käe all ja rakendas samu kavatusvahendeid, mida oli tema peal kord kasutatud. Sõnakuulmatuse eest karistas ta lapsi peksuga. Tsehhovi isa oli kunstnikuhing - mängis viiulit, laulis kirikukooris. Anton oli isale poes abiks. Elati Taganrogi linnas, kus elu oli nii igav, et isegi koerad läksid igavusest hulluks. Tsehhov ise on öelnud, et tal polnud lapsepõlve. Noorusaastad Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, mille lõpetas 1884 aastal. Pärast ülikooli töötaski mõnda aega semstvoarstina. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Tsehhovi isa põgenes koos perekonnaga Moskvasse, sest tal oli palju võl...
Arvati, et sõdadeta muutub ühiskond moraalituks ja lodevaks. Mitmed tolleaegsed suurmehed on avaldanud samuti arvamust, et sõda on vaja. Martin Luther on näiteks öelnud järgmist: Sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö Sõdadel oli palju põhjuseid, aga võib siiski väita, et enamik sõda peeti võimu suurendamiseks. Meelis Liiv 10B
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat muusikas Aleksandr Borodin (1833 1887) Meelis Jander - A-08 Sisukord: Lk 3 - Borodin'i Elulugu Lk 4 ... 5 - Teosed Lk 6 Surm Lk 7 Kasutatud allikad 2 Elulugu: Aleksandr Porfirjevits Borodin (12. november 1833 27. veebruar 1887) oli vene helilooja. Borodin sündis Peterburis, tema bioloogiline isa oli arvatavasti Gruusia prints Luka Gedevanishvili ja emaks oli Evdokia Konstantinovna Antonova. Lapsena sai ta väga hea hariduse, seal hulgas ka klaveriõpetuse.
Sport 1. Paul Keres oli tuntud Eesti maletaja, kes saavutas mitmeid häid tulemusid males, aga tal on ka Eesti meistrivõistlustelt medal ühelt teiselt alalt. Mis alal? (2p) 2. Kes on see Ameerika korvpallitäht, kes jõudis noorima mängijana 26 000 punktini? Tema praeguseks koduklubiks on Cleveland Cavaliers ennem mängis Miami Heatis? (2p) 3. Kes võitsid selle aasta Austraalia lahtised (Australian Open) tennises nii meestest kui naistest? Mehest sai kuuekordne Australian Openi võitja, naine pälvis tiitli esimest korda. (2p) 4. Mis klubi võitis 50. Super Bowli (Ameerika jalgpalliliiga NFL)? (2p) 5. Kes on see pildil olev jalgpallur? Tema koduklubiks on Leicester City. (2p) Eesti riik 6. Millal ja kus loeti esmakordselt avalikult ette Eesti iseseisvusmanifest? (2p) 7. Nimetage kõik viis teenetemärki, mille president Eesti Vabar...
kokteilikleidid. I vaatuse lõpus oli Silval seljas näiteks Peenemustriline pitsist kleit ning kleidiga sobivad kingad. Kogu stilistika vastas 1920ndate stiilile ja oli väga maitsekas. Muusika oli väga mitmekesise tempo ja rütmiga ning väga harmooniline. Läbi etenduse oli muusika stiililt sama ning seal oli nii valsi kui ka foksirütme. Laule oli väga hea kuulata, sest lauljate diktsioon oli suurepärane. Mulle meelis ka lauljate hääleline kooskõla ja lauljate tämber. Heliloojast sain teada, et „Silva“ on tema kuulsaim ja hinnatuim teos. Tema muusika meeldib mulle väga, sest see oli nii mitmekesine ja väga kauniste sõnadega. Minu arvates oli muusika väga kenasti esitatud. Esinejate pillimängu- ja lauluoskus oli heal tasemel, sest seda oli hea kuulata. Muusika tekitas minus palju häid tundeid ja lustakust. Mull väga meeldis. Lood tegi
36504060863 Muld Reijo Abja 11 37303030624 Naaber Paul Abja 15 46709190988 Salu Argo Abja 8 48208230166 Vesi Kaspar Abja 5 48305030944 Väljas Arvi Abja 10 36110090988 Merilaid Arnold Asuja 9 36203030988 Mets Kaivo Asuja 5 37302150417 Müürsepp Raili Asuja 13 38211130833 Parre Selma Asuja 2 44012150956 Petrov Meelis Asuja 9 44601210234 Pulk Aadu Asuja 7 45809140289 Randla Aasa Asuja 11 33904050217 Hunt Ene Kabli 12 34103030178 Hunt Heiki Kabli 13 35404050446 Känd Aare Kabli 13 36709040675 Mäger Tiina Kabli 8 37308230939 Noormets Jaan Kabli 9 37612170754 Norak Aarne Kabli 10 45104120460 Põld Evelin Kabli 9
isegi laulnud kiriku- laste ja poistekooris, tegelenud lausa rahvamuusika ning ka võistlustantsuga. See mees teab, mida teeb. Ta on seadnud endale kindlald eesmärgid ning on suutnud neid ka saavutada ja saavutab ka edaspidi. Tanel Padar on elanud oma õe kuulsuse loori varjus, kuid tänaseks on saanud oma õest Gerlist kuulsamaks. Ansambel The Sun jõudis avalikkuse ette 2003'dal aastal ning bändi koosseisu kuuluvad Tanel Padar, Danel Pandre, Meelis Tauk, Kaspar Kalluste ning Tomi Rahula. Bändis on varemalt kaasalöönud ka Boris Hrebtukov ning Eimel Kaljulaid. Bänd on nüüdseks väljasatanud 4 suurt albumit ning neil on mitmeid lugusid, mida paljud Eesti elanikest armastavad, seda eriti noorte hulgas, kuna The Sun toodab rock muusikat. Pöördudes tagasi toimunud kontserdile siis kontsert oli üldiselt väga meeldejääv ning meeleolurikas. Õu pimenedes saabus lavale viimaks kaua oodatud Tanel ise,
oli luuletaja, jään ikka Tatika poole. Ma arvan ka, et leiutajate elu on põnevam. 11. Minu arvates ajab kuulsus sellepärast pea segi, et tahad olla kuulsus, aga sul ei tule see amet välja. Siis hakkad lihtsalt igasugu asju välja mõtlema, kuidas saaks mingi kuulsusega hakkama. Lõpptulemus on ikka see, et ei mingit head ideed ja oled hullumas. 12. Mina valisin nende kolma hulgast just selle raamatu seepärast, et Kalevipoeg ja Meelis tundusid minujaoks liiga tõsise tekstiga. Ja kuna ma pole sellest raamatust ennem kuulnud, siis otsustasingi selle kasuks. Ma arvan, et ma jäin oma valikuga väga rahule, sest seda raamatut lugedes sai ikka naerda ka.Piisavalt sisutihekoguaeg midagi toimus. See oli selline lahe ja lõbus raamat.
tegelaste pilkamine, vaid pigem inimese ja moraalinormide pilkamine. Tegevus toimub Ameerika kodusõja aegseis Metsikus Läänes, kus kolm meest on konföderatsioonide kaduma läinud varanduse otsingul. 200 000 dollari leidmiseks peavad kurikaelad ühinema. Kuid nagu ikka taolistele meestele koostöö ei sobi ja lõpuks tuleb neil ikka omavahel arveid klaarida. Need kolm meest on Hea, keda mängib Tanel Saar, Paha, keda kehastab Margo Teder ning Inetu, kelle rolli täidab Meelis Põdersoo. Hea, teiste nimedega Blond, Blondie või Nimetu, on salapärane ja üksik püstolikangelane, kes räägib vähe, aga tegutseb palju. Ta ei tulista kunagi naist ega relvata vastast. Kui tulistab, siis välkiirelt ja eksimatult. Oma teel kohtab ta kaht tundmatut, kes on samuti meeletud ja külmaverelised nagu ta ise. Üks neist on Inglisilm ehk Paha. Inglisilm on halastamatu ja südametu palgamõrvar, kes viib alati oma töö lõpuni
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Huvitav Ettevõte Referaat Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2011 SISUKORD Ettevõtte tutvustus Valisin oma huvitavaks ettevõtteks ISS EESTI AS, kuna mul õde kunagi töötas seal objekti juhina paar aastat ja endalgi on kokkupuude selle valdkonnaga. ISS EESTI tegevusala on kinnisvara korrashoid, tegevusulatus küündib üle terve Eesti. Töötajate arv ettevõttes on üle 1700. Käive 2009.a. oli 9,2 miljardit eurot. Ettevõttel on rohkem kui 1000 äriklienti ning üle 20 000 korteri üle kogu Eesti. Klientide hulgas on enamik Eesti suurematest ka...
Silver Laas (Kenickie), Maarius Pärn (Sonny), Karl-Erik Tamme (Jonny Casino), Raahel Pilpak (Cha-Cha), Fredi Pärs (Teen Angel), Madis Mäeorg (Vince Fontaine). Kõrvalosades olid Stefania Airapetjan, Julia Kisseljova, Carine Jessica Kostla, Indrek Ventmann, Siim Kornel, Dimitri Kurilov, Katrin Merili Poom, Pavel Kutsinski, Kristel Aaslaid, Allan Kasuk, Alari Lukk, Peter Põder. Bändi koosseisu kuulusid Riho Lilje (kitarr), Marek Talts (kitarr), Meelis Unt (saksofon), Jürmo Eespere (klahvpillid), Tarmo Leinatamm (klahvpillid), Tiit Kevad (trummid), Margus Tammemägi (löökpillid), Alari Piispea (basskitarr), Tanel Aavakivi (Trompet). Meribel Müürsepp on lõpetanud Rapla Ühisgümnaasiumi ning astus seejärel õppima ärijuhtimist Estonian Business School'i, mille lõpetas magistrikraadiga 2012.aastal. Muusikaga on Meribel tegelenud kogu oma tegeliku elu: soololaul, koorilaul, klaverimäng, viiulimäng ja võistlustants. Ta on
põhinumbrid on 3, 7, 9 ja 12. Minule meeldis sealt näitlejatest printsess, sest ta oskas igal vabal hetkel ka midagi naljakat öelda või teha ja ei meeldinud see kuri nõid, kui samas ta tegi ka head, sellele kuningriigile, kuna just tema pärast lahkuski printsess sealt ja sai tuttavaks teise riigi kuningaga ja sealt tuligi nende rahu, kuid see nõid soovis alati printsessile halba, sellepärast ei meeldinud tema mulle. Kuid see muinasjutt meelis minule just sellepärast, et vanaaeg oli toodud uude aega, kus rüütlitel olid omad arvutid ja tänapäevane relvastus. Ja seal tehti ka päis palju nalja. Karolin Härmoja 7.klass
1.Sissejuhatus Otsustasin lähemalt uurida oma pere ja lähitutvusringkonna teleka ja raadiokuulamise harjumust tundides. Televiisori vaatamine ja raadio kuulamine kuulub iga inimese päevarutiini ning on suures osas meie igapäeva meelelahutaja. 2. Andmed Andmete saamiseks tegin väikese küsitluse, mis sisaldas seda, et mitu tundi päevas keskmiselt kulub teleka vaatamisele ja raadio kuulamisele. Samuti pidi iga inimene märkima enda haridustaseme, soo ning vanuse. Vanus Sugu TV-h Raadio Haridus Triin 20 n 2 2 Keskharidus Saskia 20 n 3 4 Kesk-eri Oskar 4 m 3 1 - Laura 21 n 3 5 Keskharidus Katrin 58 n 2 5 Kõrgharidus Kaur 20 m 4 2 Keskharidus Vaike 23 n 3 ...
Õpetaja enesehindamine ja eneseanalüüs lähtuvalt oma praktikast. Minu õpetajakogemus ei ole just väga muljetavaldav. Seda aega on minu elus olnud viimased kolm aastat. Oma põhitöö tõttu politseinikuna, olen ma küll väga palju puutunud kokku õpetamisega koolides, lasteaedades, vms kooslustes, kuid õpetajaks saan ennast nimetada sellest ajast peale, kui minuga sõlmiti vastav leping. Samas ei saa, minu meelest, antud kirjatüki pealkirja arvestades, arutleda vaid õpetaja kui ameti enesehindamise ja analüüsi üle. Õpetajaks oleme me ju kõik, kasvõi oma laste jaoks ja siinjuures saaks seda teemat ju väga laiaks ajada, aga ilmselgelt tuleb püüda jääda ikkagi raamidesse ja arutleda selle üle kas üldse ja kuidas ma õpetajana oma tegevust hindan ja analüüsin. Kuna mina õpetajana olen siiski vaid valikaine õpetaja, siis ei pea ma ise end täieõiguslikuks õpetajaks ja ei ole sellest lähtuvalt enesehindamisele ja analüüsile väga palju tähelepa...
Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2010. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi Algus
Maarjamäe kägu- Ketlin Priilinn Agnes Pentsa 7,b Raamatu kokkuvõte (raamatu pealt) Pole midagi hullemat, kui oled seitseteist, oma arust liiga paks ja ei ole vanusele vaatamata veel isegi õigel kohtingul käinud. Ja eriti katastroofiliseks teeb olukorra see, kui oled hiljuti oma perega teise linna kolinud ning kõik su sõbrad on eelmisesse elukohta maha jäänud. Marja-Liis on igatahes täiesti veendunud, et tema elu on nii masendav, kui vähegi olla saab. Ühel hetkel aga näib tema õnn pöörduvat ning tüdruk tutvub kena ja asjaliku Martiniga. Paraku hakkab Marja-Liisile üha enam tunduma, et sama noormees on silma jäänud ka tema kaunitarist vanemale õele... Raamatu kokkuvõte Raamat räägib Tartust Tallinasse kolinud 17-aastasest Marja-Liisist, kes on enda arust paks ja kellel pole poissi. Tal on ka 19-aastane õde Susanna, kelle välimuse ja poiste peale on ta kohutavalt kade, ses...
Elu pealisülesanded Mis on need elupealis ülesanded? Me elame siin ilmas olle s unustanud elu eesmärgi. Need on meile peale surutud ühiskonna poolt. Globaniseerimine (nii nad kutsuvad seda) on kustutanud inimeste mälust need põhjused põhjused mis ei ole tehislikud, vaid naturaalsed. Üks tähtsamatest omadustest mille on tänapäeva ühiskonnas inimesed minetanud on vaba mõtlemine. Meile surutakse mõteid peale, keegi kuskil ,,paneb" meile mõteid pähe, nii et me ise ei saa arugi. Aga kuidas, te küsite? See on ju lollilegi teada. Televisioon ja internet on põhilised süüdlased. Televisioonist lastakse reklaami reklaami otsa ja iga viimane kui üks ütleb meile varjatult ,, Sul on seda toodet vaja". Samuti ka ülejöönud saated,filmid ja igasugused muud programmid, nad näitavad meile milline peab olema meie elu. Sisendades meile aegapisi milline peame olema ja kuidas mõtlema. Vaadates mõnda s...
Etenduse analüüs Teatri Vanemuine etendus “Hea põhjatuule vastu” kahes vaatuses. 27.01.2015 Vanemuise väikeses majas. _________________________________________-____ Lavastaja: Rein Pakk Lava ja kostüümid: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskujundus: Imbi Mälk Osades: Emmi Rothner - Elina Pähklimägi Leo Leike - Andres Mähar Bernhard Rothner - Jüri Lumiste Etenduse juht: Meelis Hansing Esietendus 27. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas ______________________________________________ Käesolevas analüüsis on lähtutud sellest, et etendus on terviktekst, mille moodustavad lava-, heli- ja valguskujundus, mäng ja sõnaline tekst ning mis kooskõlas kõnetavad etenduse külastajat, loovad tõlgendusvõimalusi. Tähelepanu on pööratud etenduse tegelase hingeelule, lavakujundusele, helile, ruumile, etenduses sisalduvale
4) 2. koht (61 võistlejat) 50 km klassikastiilis (2:06:44.5) 9. koht (15 võistkonda) 4 × 10 km teatesõidus (1:36:07.0) Jaak Mae 3. koht (67 võistlejat) 15 km klassikastiilis (37:50.8) 9. koht (86 võistlejat) tagaajamisvõistluses (50:12.1) 9. koht (15 võistkonda) 4 × 10 km teatesõidus (1:36:07.0) Raul Olle 18. koht (61 võistlejat) 50 km klassikastiilis (2:15:00.0) 9. koht (15 võistkonda) 4 × 10 km teatesõidus (1:36:07.0) Meelis Aasmäe 40. koht (67 võistlejat) 15 km klassikastiilis (40:31.2) 49. koht (61 võistlejat) 50 km klassikastiilis (2:27:18.8) 9. koht (15 võistkonda) 4 × 10 km teatesõidus (1:36:07.0) Pavo Raudsepp 36. koht (71 võistlejat) 1,5 km suusasprindis (3:01.04) 62. koht (78 võistlejat) 30 km ühisstardist vabastiilis (1:23:08.3) Priit Narusk 40. koht (71 võistlejat) 1,5 km suusasprindis (3:01.75) 56
05.1982 31 Tootmine 46809210954 Aigi Härm naine 21.09.1968 45 Ost 44311130888 Sirje Härm naine 13.11.1943 70 Ost 44111240925 Leida Jaanus naine 24.11.1941 72 Tootmine 37002030149 Kristjan Jürimäe mees 03.02.1970 44 Tootmine 46809170171 Jana Kaal naine 17.09.1968 45 Müük 34906210936 Jaan Kaasik mees 21.06.1949 64 Transport 38301080820 Meelis Kalju mees 08.01.1983 31 Ladu 34107110230 Hendrik Kanter mees 11.07.1941 72 Tootmine 48801180808 Erika Kasemets naine 18.01.1988 26 Müük 46908050804 Malle Kivioja naine 05.08.1969 44 Finants 36009040214 Andrus Koort mees 04.09.1960 53 Tootmine 44406270104 Sirje Kreen naine 27.06.1944 69 Tootmine 48210210529 Faina Kukk naine 21.10.1982 31 Müük
Johann Sebastian Bach (1685-1750) Johann Sebastian Bachi peetakse kõigi aegade üheks suurimaks heliloojaks. Bach armastas kirikumuusikat ning teda peeti üheks oma aja parimaks orelimängijaks. Kuna teda kasvatati tugevalt kirikumeeleses peres oli ta alati kiriku muusikaga seotud nii orelimängija kui ka lauljana. Poisina oli ta fantastiline sopran ning kirikutes ja koorides laulis ta alati solistiosa. Ta alustas heliloomist väga noorelt ning ta parimad tööd on ta kirjutatud 17 ja 20 eluaasta vahel. Bach sündis Saksamaal, Eisenachis 21. Märtsil 1685. aastal. Bachi isa oli meisterviiuldaja Johann Ambrosius Bach, kes õpetas oma pojale viiulimängimise peamiseid nippe. Viiuli mängimise kõrvalt hakkas Bach ka orelit mängima, mida ta õppis Einsachi kõige kuulsama kiriku orelimängija käe all. Ta õpetas Bachi üsna rangelt ning varsti ületas Bach noore posina kõigi ootused. Peale oma vanemate surma 1765. aastal läks B...
pärast on tema sümfooniad kõigi maailma paremikku kuuluvate orkestrite repertuaaris, näiteks Berliini filharmoonikud mängivad pidevalt Mahlerit. Lisaks oma keerulisusele on selle sümfoonia esitamiseks vaja ka väga suurekoosseisulist orkestrit. Nimelt on vajalik lausa 8 metsasarve ja 6 trompetit. Vaatamata selle teose nõudlikule iseloomule sai ERSO sellega väga hästi hakkama, eraldi mainiksin ära vapustavad bass-klarneti soolod mida mängis Meelis Vind. Väga hästi kõlasid ka metsasarvesoolod Vigo Uusmäe esituses 3. osas . Meeldivalt üllatas metsasarverühm, mis vaatamata oma suurele koosseisule oli kõige paremini häälestuv puhkpillirühm. Võrreldes ERSO esitust San Fransisco sümfooniaorkestri esitusega ,dirigendiks Sir Goerg Solti, võis jääda Eesti orkestri esitusega väga rahule. Praeguseks olles Ameerika orkestri salvestust korduvalt kuulnud võin julgesti öelda, et puupuhkpillirühma koostöö sujus
ja põnevus kõigi kolme vaatuse ajal. Ooper iseenesest mõista koosneb ainult laulust ja muusikast. Kuna see oli mine elu esimene ooper, siis kuni lõpuni ootasin, et näitlejad vahepeal laulmise asemel paar sõna juttu ka ajaks. Pidin pettuma, nad ainult laulsid ja see väsitas kõrva ära küll. Kas põhjuseks on minu vilumatu kõrv või suur professionaalsus lauljate poolt, aga minu arvates oli see ooper väga hea! Inimese hääl suudab ikka üllatada. Lavastus üldiselt meelis mulle nii muusikalises kui visuaalses osas. Dekoratsioonid vastasid tollele ajajärgule ja näitlejate kostüümid andsid kogu loole viimase lihvi. Tantsud olid ajastukohased ja ilusad vaadata. Kleidid olid imekaunid. Panin tähele ka üht humoorikat fakti, nimelt paistis dekoratsioonakendest, mis olid vastas seinades - vasakul ja paremal, mõlemast päike sisse. Solistidest: LINUS BÖRJESSON Tema lavadebüüt leidis aset 2006. aastal Marullo ja Ceprano
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
