,,Meelis'' E.Kippel Ilmus: 1961 a. Illustratsioonid: Henno Arrak Tegelased: Peategelane : Meelis -julge, ettevõtlik ja tark. Julge - Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.'' Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatsko jt.
Kuidas Meelisest vabadusvõitleja sai Meelis oli Sakala vanema Lemibitu poeg .Meelis tahtis oma isa möödi väga olla,ja seda ta ka oli.Sakalas oli elu rahulik ,kuigi Sakala rahvas oli paganate rahvas.Igas peres oli palju veiseid ja lambaid ,ning hobused juuksid koplites ringi. Aga ükskürd aga ronis Meelis kaselatva ,et vaadata milline maailm kaugelt on. Aga siis nägi ta hobuse koonusid ja rautatud mehi . Ta ehmatas natuke ära ja rääkis ruttu Ivole ,Ivo sai kohe aru et need on rüütlid nad jooksid Sakalasse tagasi . Seal hakkas kõva lahing peale.Lapsed ja naised pandi peitu ,aga Meelis tahtis kaasa minna ülesse ,kuigi ema ei lubanud . Ivo pidi valvama Meelist ,aga just ta nägi et üks rüütel saab kohe ülesse ja läks teda alla ajama ,kuid sel ajal võeti Meelis kaasa
aastast ASi Baltika juhatuse esimees · Tartu Ülikooli kuratooriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse, ASi Eesti Ehitus nõukogu, ASi Tallinna Kaubamaja nõukogu ja ASi Helmes nõukogu liige · ASi Baltika üks suuremaid osanikke · Hobideks tennis, mäesuusatamine, lugemine ja ulmefilmid 3 "Sa ei saa hea juht olla, kui sa pole vähemalt korra kahjumis olnud." Nii arvab Meelis Milder Meelis ja Baltika Grupp Baltika Grupp on kiirelt kasvav rõivakaubandusettevõte, mis tegutseb Kesk- ja Ida-Euroopa turgudel. Grupp opereerib Montoni, Mosaici, Baltmani ja Ivo Nikkolo jaekette. Baltika kasutab vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis ühendab rõivakollektsioonide loomise, tootmise ja jaekaubanduse ning võimaldab pakkuda uusi moerõivaid igal nädalal. Baltikal on
Turundusuuringud Meelis Zimmermann 1. TURUNDUSE INFOSÜSTEEM JA TURUNDUSUURINGUD 1.1 Turunduse infosüsteem Turunduse infosüsteem (TIS) on inimeste , tehniliste vahendite ja protseduuride süsteem, mis kogub, korrastab, analüüsib ja teeb kättesaadavaks turundusotsuste langetamiseks vajaliku, õigeaegse ja täpse info. Infosüsteemi protseduuridega määratakse: - millist infot koguda, - kui sageli infot koguda, - millises vormis infot hoida, - milliseid analüüse teha korrapäraselt,
Meelis Meelis oli raamatu alguses 9- aastane poiss. Tema isa oli Sakala maavanem Lembitu. Lembitul oli karjus Ivo, kes oli küll venelane, aga tundis ennast Eestis nagu oma kodumaal. Ta rääkis hästi eesti keelt ja õpetas Meelist vilepille tegema, sikusarve puhuma ja palju teisi asju tegema. Kui Leholasse tuli sõda, rööviti Meelis ja viidi Dünamünde kloostrisse, kus ristiti ta Bernhardiks. Meelis austas oma kodumaad ja ta ei võtnud seda nime omaks. Ta põgenes kloostrist ja sattus saarlaste laevale. Saarlaste laev uppus tormi käes, aga Kuremaa mereröövlid päästsid Meelise. Laeval kohtus Meelis Sigurdi tütre Astridiga, kes oli mereröövlite poolt röövitud. Meelis päästis Astridi köitest ja nad põgenesid metsa. Nad sattusid Rauka juurde ning Astrid saadeti koju. Meelis lahkus sealt, siis kui ta läks Sigurdi juurde paluma, et Sigurd saadaks ta oma kodumaale tagasi
Enn Kippel ,,Meelis" Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal 13.sajandil ristisõdade ajal. Teose peategelane on Meelis. Meelis on julge, tark, sihikindel ja oma kodumaad armastav Eesti poiss, kelle seiklused lõppesid suures lahingus kaitsedes Tarbatu linnust. Juba väiksena kiideti Meelise tarkust ja usinust. Ristisõdijad viisid Meelise kloostrisse, et talle ristiusku õpetada. Ühel päeval kui oli võimalus põgenes Meelis koos teiste poistega. Ta põgenes saarlaste laevale. Mereõnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsi röövima, siis põgenes Meelis laevalt ja päästis mereröövlite käest Rootsi maavürsti tütre Astridi. Meelis jäi Rootsi mitmeks aastaks. Rootsimaal juhtus Meelisega palju asju ning lõpuks pääses ta kaubalaaevadega tagasi Eestimaale. Oma kodumaaal sai Meelis sõjas taanlaste vastu vigastada. Meelis elas külma pakasega metsas ja kuulis
Enn Kippel MEELIS Meelis oli Sakala maavanema Lembitu poeg.Nad elasid Lehola külas.Külarahvas oli ehitanud linnuse,kus end vaenlase vastu kaitsta saab.Lembitul oli karjaseks vana lombakas Ivo,kelle seltsi Meelis alati otsis.Ivo õpetas talle puust igasuguseid asju voolima.Ühel päeval lähenesid linnusele rüütlid.Nad saatsid preestri läbirääkijaks.et Lembitu koos oma rahvaga alistuksid ja laseksid ennast ristida.Need ütlesid"ei" ja algaski lahing.Kuid rüütleid oli palju rohkem ja Lembitu oma rahvaga ei suutnud neid tõrjuda.Seetõttu õnnestus rüütlitel linnusemüürile tungida ja Meelis röövida.Selle teo abil sundisid nad Lembitut alla andma ja ta lasi ennast ristida
,,Meelis" Enn Kippel Elas kunagi Sakala maavanem Lembitu. Sellest on möödunud juba kaua aega. Lembitul oli ka poeg nimega Meelis, kes oli hästi vapper ja osav poiss. Ühel päeval märkas meelis ,,raudmehi", kes tahtsid nende maale väevõimuga ristiusku tuua. Toimus suur sõda, kuid ordurüütlid jäid peale. Enne oli Lehola inimestel hea elu, kuid nüüd rüüstati terve Sakala varudest tühjaks. Meelis viidi kaasa ja pandi Väina jõe suudmele püha Nigula mäe kloostrisse saksa keelt ja ristiusku õppima. Talle püüti veenda, et ristiusk on hea ja ta vanemad on poolearulised paganad. Talle püüti ka selgeks teha, et ta uus nimi on Bernhard. Ühel päeval märkas Meelis, et saarlased sõidavad riialaste vastu sõtta. Poisike põgeneb ja läheb saarlastega kaasa. Saarlased satuvad tormi kätte ja torm lõhub laeva tükkideks ja lained uhuvad Meelise võõrasse randa. Silmi avades ta oli
TALLINNA MEREKOOL Ranel Saare 11LJ MEELIS Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Raamat „Meelis” ilmus aastal 1961. Selle raamatu kirjutas Enn Kippel ja illustreeris Henno Arrak. Raamatu „Meelis” tegelased: Peategelane: Meelis Teised tegelased: Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško ja teised. „Meelis” E.Kippel Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja
Meelis Enn Kippel 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Lätis ja Rootsis. See toimub 13. sajandil 2. Peategelane in siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Ta päästab Olopi poeg sigurdi tütre mereröövlite käest 3. Meelis on Lembitu poeg ja Lembitu on Sakala maavanem. Meelis päästis Astridi. 4. Meelis kuuleb et ta isa on Madisepäeva lahingus surma saanud. Ta tahab oma kodumaale tagasi minna ja kätte maksta. Kui ta tagasi oma kodumaale jõuab siis ta kohtub oma isa vennaga Õnnepäevaga ta tahab kätte maksta kuid Õnnepäev ei luba tal seda teha ja ähvardab ise ta kinni siduda ja ära tappa ja põhjenduseks ütleb ta et parem saagu üks surma kui kogu sõjavägi. 5. kui ta lahkuma hakkab näeb ta Ivo aga algul ta ei saand aru et see on Ivo ta oli õnnelik. 6
Enn Kippel Meelis Referaat 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal. See toimus 13.sajandil. 2. Peategelane on siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Julge- Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik-,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud
Meelis 13.sajandil, 22 inimpõlve tagasi ründasid Leholat ristirüütlid. Nad tahtsid muuta eestlasi ristiusklasteks. Eestlased ei tahtnud saada ristirahvaks ning algas sõda, mis kestis kaua ja paljud mehed surid sõjas. Sõda lõppes ristirüütlite võiduga. Ristirüütlid viisid Lehola maavanema Lembitu poja, Meelise, Dünamünde kloostrisse, kus pandi Meelisele nimeks Bernhard. Kloostrit ründasid saarlased ning Meelis ja teised maavanemate pojad, kes olid kloostrisse toodud, põgenesid saarlaste laevadele. Saarlaste laevas sai Meelis tuttavaks Huldoga, kes oli saarlaste laevade juht. Saarlaste laevad jäid mereröövlite kätte ning Meelis võeti mereröövlite laeva, sest mereröövlid tahtsid Meelise eest Lembitult lunaraha saada. Mereröövlid röövisid Tsingsrydi linna Rootsimaal. Nad varastasid sealt maavürsti Sigurdi tütre Astridi ja veel palju väärtuslikke esemeid
Enn Kippel Meelis Referaat 1. Selle teose tegevus toimub Eestis, Rootsis, Lätis ja Venemaal. See toimus 13.sajandil. 2. Peategelane on siin teoses Meelis. Meelis on julge, ettevõtlik ja tark. Julge- Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik-,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai
mis on eraõigus - eraõigus on õigusharu, milles subjektide vahel esineb subordinatsioonisuhe tsiviilõigus mõiste - tsiviilõigus on eraõiguse haru, mis reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse põhimõttel positiivne õigus vs objektiivne õigus - positiivse õiguse õigusnormid kehtivad, objektiivne õigus ei pruugi olla kehtiv subj vs objekt. õigus - objektiivne õigus ei pruugi kehtida konkreetsele subjektile toiming, mis ei ole tehing - autoriõiguste tekkimine juriidiline fakt, mis ei ole sündmus - tapmine isik vs õigussuhte subjekt - ei ole erinevust ese vs õigussuhte objekt - puudub erinevus kehtetu tehing vs tühine tehing - kehtetu võib alguses kehtida kehtetu vs tühistatav tehing - kehtetu võib olla ka algusest peale tühine 3 näidet esindusõiguse tekkimisest - volituse andmine, eestkostjaks olemine, juhatuse liikmeks olemine milline tagajärg on hea usu põhimõtte rikkumisel? - isik kaotab õiguste realiseerimise õiguse mis vah...
Tegelased · Lembitu - Sakala maavanem, Meelise isa · Meelis Lembitu poeg, nimi ristitud Bernhardiks · Ordumeister Volkiiin · Huldo - Saarlaste peavanem · Matteus -Munk Dünamünde kloostrist · Otu Preester · Borhard von Wildeshausen - Oldenburgi krahv · Rotmar & Teoderik - Liivimaa piiskopi vennad · Johannes Strik - Piiskoplik preester · Olop - Tingsrydi maavürst · Sigurd - Olopi poeg · Astrid - Sigurdi tütar · Valdemar II Taani kuningas · Andreas - Peapiiskop
Kuidas saada eksamil hinnet juurde: Lugeda: Rooma eraõiguse alused. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadused meie õiguse võrdlemine mõne teise õigusega Riigikohtu lahendid! (paari lausega) http://tsus.kahem.ee/ Konspekt 1 Tsiviilõiguse mõiste moraal - kui rikkuda moraal, astub vastu inimestele õigus - kui rikkuda õigust, astub vastu riigile. riigi poolt kehtestatud käitumisnormid tava - harjumuspärane käitumine religioon - kui rikkuda religiooni, astub vastu jumalale õiglus - definitsioon puudub. MITTE KASUTADA. VÕIMALIK ÜMBER LÜKATA! Õigus koosneb erinevatest aspektidest. Need on kõik erinevad, ei kattu. Kuid võivad omavahel sattuda vastuollu. Kas moraal võib olla õigusevastane? (ISIS) miks eristatakse era ja avalikku õigust 3l viisil? - sest ühest lihtsalt ei piisa Õigus jaguneb era- ja tavaõiguseks Avalik õigus (avaliku võimu kandja, subord.suhe) jaguneb haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, menetlus õigus eraõigus (subjektide...
Enn Kippel ,,Meelis" Lugemiskontroll 1.Kes oli Ivo? Ivo oli vana karjus,kes oskas lindude ja metsloomade keelt (Ta oli Meelise järelvaataja). 2.Kuhu viisid ristirüütlid Meelise? Nad viisid Meelise Riiga,Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamunde kloostrisse. 3.Mida õpetati poistele kloostris? Õpetati kirikulaulu,palvetamist,ladina keelt ja teisi kristlaste kombeid. 4.Kuidas pääses Meelis kloostrist minema? Ta pääses niimoodi minema,et saarlaste laevad tulid ründama ja Matteus jättis poisid omapäi,sest ta läks vaatama,kas kloostris puhkes tulekahju.Poisid ronisid puu(toominga) otsast üle aia ja pääsesid minema. 5.Mis juhtus saarlaste laevaga? See sattus tormi kätte,laeva tekkisid praod,kust voolas vett sisse ja laev uppus ära. 6. Mida tehti Meelisega saarlaste laeva uppumise ajal? Ta seoti kahe veevaadi vahele ,nendega ta hüppas vette.Veevaatide
LOGISTIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1) 7Õ reegel Klienditeenindust peetakse logistiliste süsteemide üheks kõige tähtsamaks komponendiks. Klienditeenindus kui 7 Õ reegel: Õige toode Õiges koguses Õiges seisukorras Õiges kohas Õigele kliendile Õige ajal Õige hinnaga 2) Virtuaalne tarneahel Virtuaalse logistika puhul ei pruugi materjali- ja infovood omavahel seotud olla. Tarneahela lülid on üksteisest geograafiliselt ja ajaliselt eraldatud. Ressursside juhtimine ja kontroll toimub elektrooniliselt internetilahenduste kaudu. See tähendab, et selleks ei pea ise füüsiliselt kohal olema. Virtuaalsel tarneahelal on kolm põhitunnust: Töötajad asuvad paljudes eri paikades Struktuur muutub kiiresti Paljusid funktsioone täidavad partnerid NT: Kõnekeskused (call centres) võtavad vastu tellimused, esitavad arved ja võtavad vastu makseülekanded. Samas asub kõnekeskus kontoritest, tootmisüksustest või ladudest erinevas koha...
,,Meelis’’ E.Kippel Ilmus: 1961 a. Tegelased Peategelane : Meelis -julge, ettevõtlik ja tark. Julge - Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.’’ Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško jt.
Lugu Meelisest Elas kord keskajal üks noormees nimega Meelis. Ta elas Kesk-Eestis ja ta oli ühe kurja mõisaomaniku ori, kelle nimi oli Friedrich. Friedrich käitus meelisega väga halvasti, ta kiusas, näljutas ja ka vahest lõi Meelist. Ühel päeval otsustas Meelis põgeneda tema juurest ja minna linna, et saada vabaks. Ta pakkis endaga kaasa kahe päeva toidu ja hakkas liikuma Tallinna poole. Esimesel päeval ta jõudis kõndida 20km, õhtuks oli ta surm väsinud. Ta hakkas juba uinuma kui ta
Kokkuvõte Talvehullus Marianne Harju See on arenevate hingede ja eksinud südamete lugu. Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli parim sõbranna Kati ning modellist naistemagnet Kris, kes on ühtlasi ka Kati salajane ihalusobjekt. See on lugu talvest, mil need noored avastavad, et vajavad muutust. Talvest, mille jooksul nad läbivad olulise etapi suureks saamise teel. Maribel on 9. klassi tüdruk, tema parim sõber Kati, kes armastab salaja ka Krisi, käib aga 8. klassis
vajalikud teadmised sellel erialal töötamiseks. Ka varasemad töökogemused on tal samast valdkonnast. Meelis Mesilane on olnud oma töökohal vastutav kogu ettevõtte projekteerimistegevuse eest. Ta suudab osakonnajuhina tööd jagada, saades aru enda alluvate teadmiste tasemest, töö kiirusest ja suhtumisest. Tal on olnud alati hea ülevaade osakonna töödest ja nende teostuse tasemest ning tekkinud probleemidest. Organisatsiooni liikmena on Meelis Mesilane suutnud leida võimalused koostööks erineva mõtlemisega inimeste vahel. Temast on olnud märkimisväärselt kasu koosolekutel vastuvõetud otsuste reaalsel teostamisel. Meelis Mesilase suhtumine töösse on olnud optimistlik ka ettetulnud ebameeldivate olukordade lahendamisel. Meelis Mesilane valdab hästi erialast inglise keelt, samuti saab hakkama rootsi ja soome keelega. Täiendab ennast praegu rootsi ja soome keeles. Asjaajamises ja dokumentidega seonduvas töös on
Ainult ühel teemal ei rääkinud ta sõnagi. Mitte kunagi. Sulges suu või läks lihtsalt ära. Need olid metsavenna-aastad, meenutab Meelis ... Meelis Mõttuse isa Harry Mõttus (1921-1991) hakkas metsavennaks juba 1940. aastal. Et Harryl veresüüd polnud, tuli ta vabatahtlikult metsast välja 1954. aastal. Just siis pääsesid Stalini surma järgse amnestiaga Siberist koju tagasi esimesed küüditatud. "Isa rääkis mulle ja vendadele oma metsavennaelust vähe," meenutab Meelis, kes teadis kogu lapsepõlve oma isa raskest saatusest. "Kakskümmend aastat tagasi olin koolipoisina isaga metsas puid tegemas ja siis ta avaldas mulle ühe suure saladuse, mida hoidsin kaua vaid enese teada," pajatab Meelis. Järsku läksid tal justkui keelepaelad lahti, ta ilmselt ei pidanud enam pingele vastu ja pidi kõik ära rääkima. Ta lausus, nüüd poeg ütlen ma sulle ühe suure saladuse, mida siin ilmas ei tea mitte keegi
VERBITA LAUSELÜHENDIS ESITAB NIMETAV KÄÄNE. 4. Vat- ja mas lauselühendid komaga ei eraldata komaga N. Sõpru nähti ootamas kaupluses. 5. Des, -mata, -maks, -tuna- lauselühendid koma sõltub peasõna asukohast. Skeemid! Lauselühend -des KOMA EI OLE. -mata N. Oma raamatut katkisena leidsin sattus Meelis raevu. -des Lauselühend KOMA ON -mata N. Leides oma raamatu katkisena sattus Meelis raevu. Lauselühend -des KOMA EI OLE
mis saadad liikuda ringjooneliselt. Tasapinnal liikuvad liigesed võimaldavad sooritada ainult sirutus ja painutus ning lähendamise ja eemaldamise liigutusi. Ülesanne: Selgita, millest on tingitud liigeste erinev liikuvus. Liigeste erinev liikuvus Liigeste liikuvus on tingitud nende otstarbest. Sõrmelülide vahelised liigesed on loodud näiteks sooritama painutus ja sirutus ning lähendamise ja eemaldamise liigutusi. Kasutatud materjal Meelis Roosalu "Inimese Anatoomia" kirjastus Koolibri, 2006 Tänan tähelepanu eest!
SKRIPTIKEELED. Põhimõtted. Plussid/miinused. Erinevad skriptikeeled: Javascript on Netscape Communications Corporation'i poolt loodud kliendi-poolne (Client- Side) interpreteeritav objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse koos HTMLiga veebilehtede koostamisel. Veebilehe laadimisel kuvab brauser selle vastavalt HTML-dokumendi tekstile ja täidab ka selles paikneva Javascripti programmi. Põhimõt e on HTML vormide valideerimiseks · interaktiivsuse tõstmiseks · dünaamilisuse tõstmiseks Javascript on lihtne ja tasuta Shellscript , JavaScript, VBA Skriptikeelte plussid Kiire loomistsükkel Lihtne õppida Platvormist sõltumatu Kompaktne ning suhteliselt kiire · Skriptikeelte miinused Piiratud funktsionaalsus (sisseehitatud vahendid) Kood avalikult nähtav Vähe töövahendeid (esialgu) JAVASCRIPT. Ajalugu. JavaScript loodi firma Netscape poolt 1995 aastal · Esmalt sai se...
Heli oli veel Miia ülikooli pannud, ilma Miialt nõu küsimata ning tegi veel palju asju Miia eest ära. Miial ei jäänud muud üle, kui hakata ülikoolis käima, sest ega raha laristada polnud ja ülikool maksab päris palju. Miia elu oli juba päris normaalne, kui ühel päeval tuli Heli Miia juurde ja ütles talle, et Miia pärisisa elab veel ning teda kasvatas hoopis kasuisa. Miia oli väga pettunud ning väga vihane, et talle seda alles nüüd räägiti. Tema pärisisa nimi olevat Meelis. Miia oli oma vanemate peale väga solvunud. Ta sai teada, et Meelis lihtsalt jättis nad maha. Miia tahtis väga Meelist üles otsida, sest Meelis on ikkagi ta pärisisa. Miia otsis netist tema kohta päris palju infot ning sai teada, et Meelis elab samas linnas. Ta jalutas tihti majast mööda, kuid kunagi ta ei läinud sinna sisse. Majast üle tee bussipeatuses istudes kohtus ta ühe asotsiaaliga,Helmutiga, kellega nad seal rääkisid.
Meelika Allik KV169 Tallinna Majanduskool KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 13. oktoober 2016 Algus kell 19.00, lõpp kell 19.45 Juhatas Meelika Allik Protokollis Meelis Allik Võtsid osa: Liia Pajusaar, Piret tammeorg, Jaanus Riidam, Eha Kondas PÄEVAKORD: Ajurünnaku läbiviimine teemal: Kuidas saada 4. korruse rõdult alla? Hüpates Ronides nööriga laskudes helikopteriga kahekesi hüpates trepist kuumaõhupalliga jalgsi batuudi peale hüpates liumägi redeliga bassein alla Reine Evert Meelis Allik Juhataja protokollija
Mõrv tundmatuses Oli kunagi kolm last nimega,Madis ,Juku ja Meelis. Just kaks päeva tagasi leiti majast laip, mis asus tundmatuses. Maja oli mahajäetud, nägi välja nagu tondiloss. Sealt mööda jooksnud lapsed nägid hirmuäratvat pilti, nad leitsid surnud mehe. Lapsed ei osanud koju minna, kuna nad olid kodust liiga kaugele läinud. Ühel lapsel, Madisel, oli telefon,aga selle telefoni aku oli kohe tühjaks saamas. Nad helistasid politseisse ja küsisid mida teha. Nad ei osanud öelda, kus nad on
Lp. Meelis Tomberg Pärnu, 15.08.2009 Projektijuht Ehitus OÜ TEATIS töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta Seoses töömahu vähenemisega ja analüüsides meie ettevõtte I poolaasta majandustulemusi millest selgus käibe langus ja negatiivne majandustulemus otsustas OÜ Ehitus juhatus 15. Augustil 2009 äriühingu töö efektiivsemaks muuta ning töö ümber korraldada. Seoses sellega kaob vajadus ühe projektijuhi ametikoha järgi. Allesjääv töö tehakse ära allesjäänud kolme projektijuhiga. Tööle jäetavatel projektijuhtidel on alla 3 aastased lapsed, mis tõttu neil on TLS § 89 lg. 5 tulenevalt tööle jäämisel eelisõigus. Eeltoodust tulenevalt teatan, et Teiega 20.septembril 2004 sõlmitud tööleping nr 23 lõpeb erakorralise ülesütlemisega 15. Augustil 2009 TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Töömahu vähenemise tõttu ei ole Ehitus OÜ-l võimalust ega vajadust uusi töökohti luua eg...
• Lipu saatorid: major Joel Puulmann, major Marek Miil Vahipataljon • Ülem: major Martin Kukk Afganistaanis teenijad • Lippur: lipnik Sven Ringveres Kuperjanovi jalaväepataljon • Ülem: kolonelleitnant Toomas Tõniste • Relvastus/varustus: automaat AK-4, kuulipilduja MG-3 Liputoimkond • Lippur: kapten Marko Pungar • Lipu saatorid: Alan Edvrd Nurm, nooremleitnant Talis Marna Kaitseliit • Ülem: brigaadikindral Meelis Kiili Liputoimkond • Major Madis Morel • Lippur: kapten Meelis Ivask • Lipu saatorid: sideohvitser major Villem Sedrik, staabiohvitser Ivo Heilo Tallinna maleva liitlased, põhjakompanii • Ülem: kapten Tanel Järvet Liputoimkond • Lippur: lipnik Tõnu Kõrge Naiskodukaitse • Üksusejuht: Ave Proos • Lippur: Sirle Baldesport Märss Tallinna maleva akadeemiline malevkond • Pealik: Lipnik Gert Kalju Liputoimkond
37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 46709190988 Parre Selma Asuja 2 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3
sortide lõikes 7 kogus kuupäede - liikide lõikes liikide lõikes 8 kogus liikide - sortide lõikes müüjate lõikes 9 maksumus liikide - sortide lõikes Vald Surju Tori Asuja Nimi Vald Telefon Merilaid Arnold Asuja 5056572 Mets Kaivo Asuja 5410935 Müürsepp Raili Asuja 5010964 Parre Selma Asuja 5096644 Petrov Meelis Asuja 5192173 Pulk Aadu Asuja 5194784 Randla Aasa Asuja 5654344 Ilves Tom Surju 5491681 Mäger Karl Surju 5095125 Meister Anton Surju 5744042 Oks Aarne Surju 5111918 Oks Kristiina Surju 5064516 Okspuu Reijo Surju - Kana Kalju Tori 5167468 Kuusk Maria Tori 5777718 Mänd Olav Tori 5555866
PALGALEHT 1200 1000 800 Palk EURO 600 Preemia lisatasu 400 200 0 Liiv Tamm Mets Käsk Kali Meelis Õigi TÖÖTAJAD Palgaleht Nr. Nimi Palk Preemia lisatasu Tulumaks Sünnipäev Tööle astumine 1 Liiv 700 699,99 70 278,46 12.10.1975 14.07.2011 2 Tamm 100 100 10 13,86 10.02.1962 12.03.2000 3 Mets 10 50 1000 0,00 2.03.1985 23.02.2010
Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26. Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist, prosoodiast, soome-ugri keelte foneetilisest transkriptsioonist jm.
38008200347 Norak Arnold Võiste 13 37708220891 Nõmmik Ando Võiste 12 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35302070214 Paju Ants Massiaru 3 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 46709190988 Parre Selma Asuja 2 37612170754 Parts Eevald Uulu 7 37308230939 Paulus Madis Tori 11 38211130833 Petrov Meelis Asuja 9 47508150058 Piirsalu Irma Võiste 13 34204170615 Pulk Aadu Asuja 7 44801180808 Põder Mirja Laiksaare 12 45710100356 Põld Airi Uulu 4 45902200391 Põld Evelin Kabli 9 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 15 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 14 47111150090 Raja Tiina Tali 9 44012150956 Randla Aasa Asuja 11 46809210954 Rebane Helen Uulu 3
Meelis Maalder 12B Omadused jms Värvuseta mürgitu amorfne polümeer. Molekulmass 10 000 1 600 000. Madal molekulaarne kleepuv materjal. Tugevus suureneb molkulmassi suurenedes. On valgus- ja vananemiskindel materjal. Lahustub ketoonides, estreis, kloreeritud süsivesinikes ja metanoolis. Ei lahustu atsüklilistes süsivesikutes ega vees. Hea kleepuvus paljude materjalidega. Kasutusalad Kasutatakse paljudes liimides (PVA), lakkides ja värvide koostises. Riide apreteerimisel. Tehisnaha tootmisel. Kildumatu klaasi tootmisel
Pärnu Koidula Gümnaasium GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Kristiina Marchesani Juhendaja: Marge Kanniste 10R Pärnu 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt......................................................................................
12. Raplamaa päästepiirkond juhataja Raul Aarma 13. Saaremaa päästepiirkond juhataja Margus Lindmäe Operatiivne struktuur (allikas: Päästeameti teenistujate koosseisu kinnitamine, Päästeameti peadirektori 27.12.2011 käskkiri nr. 223 Lisa 5): 2 1. Lääne keskuse juht Ivar Kaldasaun 2. Järvamaa päästepiirkonna juhataja Janar Kärner 3. Vanemoperatiivkorrapidaja Vadim Ivanov 4. Komandopealik Valeri Ivanov 5. Meeskonnavanem Meelis Hints 6. Päästja Päästeasutuse väljasõidukord on kinnitatud päästeameti peadirektori käskkirjaga, milles on öeldud, et väljasõiduaste määrab päästeressursside hulga vastava sündmusele reageerimiseks. Päästeressurss on päästeteenistuse operatiivses valmisolekus olev isikkooseis ja tehnika. Astmeid on kokku neli, kuid igale astmele vastab teatud arv tehnikat ja isikkooseisu. Astmed määratakse esialgu
1947-1953“. Artikkel vaatleb vaenlase ja kangelase kuvandi loomist sõjajärgsetes eestikeelsetes originaalõpikutes ning nende kuvandite loomise ja muutmise põhjusi. Jõudsid järeldusele, et kõige rohkem käsitleti neid teemasid eesti keele ja kirjanduse õpikutes. Eesti NSV õpikutes kõneldi sisevaenlasest (kulak, kodanlikud natsionalistid, fasistide käsilased). Kangelase ja vaenlase kuvandi loomine oli väga tähtis osa Nõukogude Liidu ideoloogilises kasvatustöös. Aigi Rahi-Tamm, Meelis Saueauk „Nõukogude julgeolekuasutuste Stalini-aegseist ülekuulamisprotokollidest“ analüüsivad ülekuulamisprotokollide eripära. Toimikutes käsitletakse arreteeritute ja süüdimõistetud juhtumid. Arreteeriti tavaliselt Saksa okupatsiooni võimudega koostööd teinud isikuid, Omakaitse liikmeid, Eesti Vabariigi, kui ka Saksa politsei ja sõjaväeteenistuses olnuid isikuid, desertööre, kodanlikke natsionaliste. Uurimisosakonnas
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Mõdriku 7 45910 RAKVERE 10.12 2013 nr 7-1/4 GARANTIIKIRI Äripere OÜ garanteerib oma töötaja Mari Maasika arve tasumise, mis on seotud käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumisega Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud pangarekvisiitidele. Maret Jõgar Meelis Vainu Juhataja Raamatupidaja Kaire Laan 7543 9384 [email protected] Asuke 9 Telefon 7758 4905 Registrikood 3304847513 06522 TARTU Faks 7758 3921 E-post: [email protected] Internet: www.aripere.ee
isikukood palga aste S_4 telef S_5 3..* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm PUIDU MÜÜK Kuupäev Müüja Vald Liik 02.07.08 Roos Margus Massiaru kask 01.09.08 Randla Aasa Asuja tamm 01.09.08 Petrov Meelis Asuja saar 02.09.08 Paju Ants Massiaru kuusk 02.09.08 Piirsalu Irma Võiste mänd 02.09.08 Sirel Kristel Massiaru kask 02.09.08 Nõmmik Ando Võiste vaher 03.09.08 Männik Erki Võiste lepp 04.09.08 Pulk Aadu Asuja mänd 05.09.08 Petrov Meelis Asuja haab 06.09.08 Petrov Meelis Asuja tamm 07.09.08 Männik Elvi Massiaru tamm 08.09.08 Männik Elvi Massiaru vaher 09.09
intiimses nurgakeses. Peale seniste hittide saab DVDl vaadatakuulata Padari ja Vanilla Ninja esilaulja Lenna Kuurmaa romantilist duetti. 2006 aasta algus on bändil töine, hakatakse päris uut plaati salvestama. 4 · Muusikaline tegevus 2003. aastal loodud ansamblisse The Sun kuuluvad solist ja kitarrist Tanel Padar, basskitarrist Danel Pandre, kitarrist Meelis Tauk, trummar Eimel Kaljulaid ja klahvpillimängija Johannes Lõhmus. DVD filmitud kontsertidel esitatatud lood on basskitarristi Daneli sõnul suurelt jaolt samad, mida The Suni repertuaaris tavaliselt kuuleb, kui mõned täiendused välja arvata. Kõik palad on arranzeeritud mõned suisa tundmatuseni bluusi ja svingi, kantrisse ja valssi. Taneli eeskujude ja lemmikute hulka kuuluvad Eric Clapton, B.B.King, Lenny Kravitz, Rolling Stones, R.E.M, Jimi Hendrix jpt. Tanel on
Markvardt. 1998 Naganos, Jaapanis toimunud talimängudel kuulus Eesti esindusse 25 sportlast. Nendeks olid iluuisutaja Margus Hernits; kahevõistlejad Magnar Freimuth, Jens Salumäe, Tambet Pikkor, Ago Markvardt; kelgutajad Helen Novikov, Andrus Paul; laskesuusatajad Janno Prants, Dmitri Borovik, Kalju Ojaste, Indrek Tobreluts; murdmaasuusatajad Katrin Smigun, Õnne Kurg, Cristel Vahtra, Kristina Smigun, Jaak Mae, Raul Olle, Andrus Veerpalu, Meelis Aasmäe, Elmo Kassin. Eestlastest oli sedapuhku edukaim murdmaasuusataja Jaak Mae, kes saavutas 10 km klassikadistantsil 6. koha. 2002. aasta taliolümpiamängudel Ameerika Ühendriikides Salt Lake Citys esindasid Eestit laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun,
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Liivalaia 24 10134 Tallinn 28.10.2014.a. Hageja: Meelis Haiku Isikukood: 3789013124 Elukoht: Raua 12, 124120 Tallinn E-post: [email protected] Telefon: +372 5324 2352 Hageja esindaja: Liina Leem Claudius Õigusbüroo OÜ Aadress: Rävala pst 9, 11223 Tallinn Registrikood: 12000213 Tel: +372 53 477 636 E-post: info@claudiuslaw
Tarmo Truuväärt KONTRABASS FLÖÖT KLARNET METSASARV Mati Lukk Mihkel Peäske Guy Spielman Kalervo Kulmala Regina Udod Mari-Liis Vihermäe Madis Kari Pan Ye Meelis Ainsalu Linda Vood Signe Sõmer Kalmer Kiik Janel Altroff Janika Lentsius Meelis Vind Kalle Koppel Imre Eenma (pikoloflööt) (bassklarnet) Tõnu Künnapas Kaupo Olt Valdek Põld Maret Orgmets Ants Õnnis TROMBOON OBOE FAGOTT TROMPET Andres Kontus Nils Rõõmussaar Peeter Sarapuu Indrek Vau
AS VÕRUVALLA Hr Tõnu Metsamees Teie: 28.08.2010 nr 4-6/86 Sekretäride Kutsekool Laagri 13 Meie: 29.08.2010 nr 5-3/56 16136 TALLINN Sekretäri praktika läbiviimine Lugupeetud härra Metsamees Soovisite meie ettevõttes läbi viia Krista Paju sekretäritöö praktikat. Kahjuks ei ole meie ettevõttes praktikat korraldada. Loodan, et leiate praktika läbiviimiseks teise ettevõtte. Austusega Allkiri Meelis Väli juhatuse esimees Siiri Saare telefon: 656 7899 Kanepi tee 10 Telefon: 782 1456 Arvelduskonto: 1021021 11224 VÕRU Faks: 782 1456 Reg: 54554555 e-post: [email protected]
Ajakiri "Stiina" Eliise Jaansoo 10.A Ajalugu 1998 2008 Dets. Ilmus iga kuu. Hind : 2006a. 22.90 -. 2007a. 24.90 2008a. Jaan. 26.90 2008a. Dets. 29.90 Meeskond Peatoimetaja Vesta Reest Toimetajad Triin Tähnas Kaia Prillop Britt Samoson Välistoimetaja Aive Lauriste Fotograaf Kristjan Lepp Keeletoimetaja Eva Tammsaare Kujundus Meelis Piller Püsirubriigid Horoskoop Retseptid / toit Suhe Mood Omalooming Hobi Musa Film Lugejad Rohkem oli suunatud tüdrukutele vanuses 12-18 . Minu Arvamus Mulle meeldis see ajakiri kuid kahju, et ajakiri lõpetas ilmumise. Ajakiri oli sisukas ja huvitav.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
