tõepäraseid hüpoteese. 3. Enesestmõistetavuse eitamine mitte midagi ei saa võtta lihtsalt niisama, vaid kõik peab leidma kinnituse loogilisest arutelust. 4. Subjektiivsuse eitamine teaduslikus objektiivses hoolimises on see ainult takistuseks. Teadus peab olema objektiivne, ei pea lähtuma vaatleja huvidest. 5. Tugev normiteadlikkus mis on normaalne, mis on raamistikku mahtuv - selleks on ainult meeleline kogemus ja loogiline mõtlemine on normaalne. Iga inimese mõtlemine läbib 3 staadiumit: 1) Teoloogiline Fiktiivne : inimese vaim püüab leida sjade sisemist loomust või tegeletakse esmase põhjuse või viimse eesmärgiga. Selles staadiumis usub inimene, et on võimalik absoluutset/tõde tunnetada puhtal kujul. Inimene usub, et ta saab läbi iseenda seletada kõiki ilminguid maailmas.
Platon on esimene äärmus. Ta oli mees, kes lõi oma idee, et inimesel on 5-põhimeelt. Tegelikuses on tänapäeval inimesel palju rohkem meeli, kuid need 5 olid kindlasti põhilised. Esimesena sõnastas ta ka assotsiatsiooni mõiste/seaduse, mis on eesti keeles seos, ühendus. Tema arvas, et on olemas erineva keerukusastmega hingesid. Kõige lihtsam hing on taimedel (vegetatiivne hing, mille ülessanne on paljuneda, kasvada ja areneda liiki edasi viia). Loomadel on meeleline hing (on olemas teatavad emotsioonid hirm, agressioon jms samas on neil ka vegetatiivne hing). Inimesel on nii vegetatiivne, meeleline, kui ka mõistlik hing (selle viimase ülessanne on teha meist mõtlev inimene). Keskaeg * Keskajal keskenduti rohkem religioonile, kui teadusele psühholoogia ei arenenud eriti. Ei oldud huvitatud niivõrd tugevatest üksikisikutest, kuid pigem massist, et kõik oleksid lojaalsed valitsejatele jms.
Psüühilist tulemit nimet tajuks. 3. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. On võimalik nende ümberkujundamine kujutluses. Suurem osa mälus säilitatavast informatsioonist on n.ö passiivses ja varjatud , st subjektiivses psüühilises elamuses esindamata seisundis. 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Aisting ja taju on meelelise tunnetuse vormiks. Meeleline tunnetus on tihedas seoses loogilistel vaimsetel operatsioonidel põhineva tunnetusega mõtlemisega.Protsessid on põimunud, keerulistes muutlikes suhetes, sh ajas kattuvad ja põhjuslikult seotud. 23 Aistingud Aistingu mõiste Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aisting on meelelise tunnetuse lihtsaimaks vormiks, milles antakse
Psüühilist tulemit nimet tajuks. 3. Mnestilised protsessid – tunnetatust luuakse mälu kujundid. On võimalik nende ümberkujundamine kujutluses. Suurem osa mälus säilitatavast informatsioonist on n.ö passiivses ja varjatud , st subjektiivses psüühilises elamuses esindamata seisundis. 4. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid, milles kajastuvad esemete ja nähtuste seosed, varjatud ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Aisting ja taju on meelelise tunnetuse vormiks. Meeleline tunnetus on tihedas seoses loogilistel vaimsetel operatsioonidel põhineva tunnetusega – mõtlemisega.Protsessid on põimunud, keerulistes muutlikes suhetes, sh ajas kattuvad ja põhjuslikult seotud. Aistingud Aistingu mõiste Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aisting on meelelise tunnetuse lihtsaimaks vormiks, milles antakse
2) ontoloogia(asjade olemus) eitamine lõplikku tõde pole võimalik saavutada ja vaatluste abil saab esitada ainult tõenäolisi hüpoteese 3) enesestmõistetavuse eitamine mitte midagi ei saa võtta lihtsalt niisama, kõik leiab kinnituse arutluses. See, mida saab loogiliselt järeldada, sellega saab midagi peale hakata. 4) subjektiivuse eitamine subjektiivus üksikisiku otsustest lähtudes on vale 5) tugev normiteadlikkus - normikohane on ailult meeleline kogemus ja loogiline mõtlemine, muu on teadmatus või hälve Sellele vundamendile toetuvad kõik loodusteadused. Comte leiab, et inimlik mõtlemine on läbinud kolm staadiumit: 1) teoloogiline e fiktiivne mõtlemine inimene püüab leida, mis on asjade esmane põhjus ja viimne eesmärk. Usutakse absoluutsesse tõesse, tõde on saavutatav, tal endal on osa sellest tõest. Võlts mõtlemistasand. Usub, et kõiki ilminguid saan
Filosoofi (tõeteoreetikut) ei huvita küsimus, kas mingid konkreetsed väited on tõesed. Filosoofi huvitab – tõe/suse loomus. Tõe tegijad on erinevad 1 vastused, teooriad, lähenemised. Pakutud on mitmeid nn tõe kriteeriume: - Sotsiaalsed: nt tava, traditsioon, autoriteet. - Vahetule kogemusele tuginevad: nt instinkt, tunne, meeleline taju, intuitsioon. - Ratsionaalsed: nt vastavus, koherentsus, praktilised tagajärjed. 2. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. Tõesus seisneb väite (otsustuse, uskumuse) ja tegelikkuse vastavuses: -Väide X on tõene siis ja ainult siis, kui X vastab faktile Kolm “tõde” vastavusteooriast: 1) Ajalooliselt kõige vanem tõeteooria. 2) Kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. 3) Kõige tunnustatuim tõeteooria
seisab tunnetusteooria, mille esitab teoses: "Essay concerning Human Understanding" (katse kirjeldada inimmõistust). Oma teadvuses leiab iga inimene teatud kujutlusi, mida J.Locke nimetab ideedeks. Ideed pärinevad väljavõttetult kogemusest. Locke astub vastu teooriale nagu oleks inimesel kaasasündinud ideid, mis elaksid temas enne igasugust kogemust. Sünni hetkel on inimene "white paper" ehk tabula rasa. Kõik kujutlused tekivad aja jooksul kogemusest. Kogemusel on 2 allikat: Väline meeleline taju (sensation), Sisemine enesetaju (reflection), mis on seotud mõtlemise, tahte, usu jms. aktidega. Neist kahest allikast tekkivad kujutlused on kas lihtsad või kompleksed. Lihtsad ideed jagunevad omakorda erinevateks liikideks. Lihtsate kujutluste suhtes on meie vaim passiivne. 4. Ratsionalism R. Descartes´i näitel Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed
Vanade meistrite tehniline täiuslikkus oli Viiraltile lähedane ning tema 1920.aastate lõpu ja 1930.aastate alguse laadis, eriti vasegravüürides ja uuritsaga viimistletud ofortides on rohkem sugulust 17.-18.sajandi gravööridega kui kaasaegsetega. Õilis ja peen tehnika, nagu kunstniku üha rafineeritumaks muutuv stiilgi ühtaegu toovad esile ja tasakaalustavad ainestiku vulgaarsuse, rõhutavad kunstniku distantsi viimase suhtes. Võidutsev lihalikkus, meeleline kirg mängib Viiralti silmis kaasa ka vaimsete väärtuste loomisel, andes looja ekstaasile, ülevatele pürgimustele groteskse vajundi(monotüüpia ,,Skulptor"1927; monotüüpiad viiuldajast, 1931; ,,Maalija", 1931, ofort, vasegravüürr, jt.). Programmilistena mõjuvad kunstniku 1928.aasta ofordid ,,Seltskond" ja ,,Sööming", kus võtmekujundina esineb alasti lapsuke allakäinud tüüpide seas. Näib, nagu oleks 1920.aastate Viiralti areng pikk tee mäkke, mille tipuks on 1930.aastate
MÄÄRATLUSE OTSIMINE. Ta oli seisukohal, et kui inimene midagi teab, siis ta peab oskama ka seda defineerida ehk määratelda. INDUKTSIOON. Definitsiooni tuvastamiseks tuleb kasutada induktsiooni, nt. teha üksikute näidete põhjal üldistusi. Nt ilus naine, ilus ilm. Mis on ilus? Platon (427-347 e.Kr) aristokraat. Tema kooli nimeks oli akadeemia. Õpetus ideedest Tema arvates on olemas meeleline maailm, kuid see on mittetõeline olemine, sest siisn toimub pidev sünd, areng ja hävimine. Pole midagi püsivat st so mittetõeline maailm. Tõeliseks olemiseks on ideede maailm, sest ideed on muutumatud. Inimene võib hävida, aga ilu mõiste säilib. Ideed luuakse ühe korraga, selleks, et idee kehastuks asjas või inimeses on vaja mateeriat,ideed ja kolmandaks on vaja jumala ehk demiurgi abi. Samas on asjad ja inimesed oma ideede kahvatud koopiad.
2. Tsivilisatsioon languse, allakäigu faas. Inimesed kaotavad spontaansuse, tegutsemise asemel mõtisklevad oma tegevuse üle; ei loo enam uut, vaid taas-avastavad vanu asju jne. Inimkonna ajaloo jooksul on olnud 8 kõrgkultuuri: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Araabia, Mehhiko (Asteegi), Antiikkultuur, Õhtumaa kultuur. Pitrim A Sorokin: Kultuuritsüklid, mis ühiskondade arengus korduvad: - ideatsiooniline vaimsuse, religioossuse väärtustamine - meeleline füüsiliste vajaduste väärtustamine ja rahuldamine - idealistlik e. segatsükkel üleminekuetapp kummagi eelneva tüübi vahel Diffusionism Diffusionism ühiskond areneb järgmiste etappide kaupa 1. Innovatsioon 2. Innovatsiooni levik e. diffusioon Ühiskonna arengus ei esine regulaarseid arenguetappe nagu evolutsionistid väitsid, ühiskonna areng sõltub innovatsioonide tekkest. Viimast on raske ette ennustada. Kaoseteooria
Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest Allen Tate "Three Types of Poetry" (1934) Allegooriline Romantilis-irooniline Loomevaimu kunst M.C. Beardsley, W.K. Wimsatt Intentional Fallacy (intentsionaalne eksitus) Affective Fallacy (tundmuslik eksitus) John Crowe Ransom "Uuskriitika" (New Criticism, 1941) Kunstiteose tajumise kolm tasandit: meeleline, praktiline (pragmaatiline), sümboolne Struktuur VS. tekstuur 10.Vene vormikoolkond 1910-20.aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Selts (J. Tõnjanov, V. Sklovski, B. Eichenbaum) Sümbolismi ja avangardi kunstiteooria ja praktika Ferdinand de Saussure'i strukturaallingvistika: "Üldise lingvistika kursus" (1916, Charles Bally, Albert Sechehaye) Ferdinand de Saussure (1857-1913) Sünkrooniline (strukturaalne) ja diakrooniline (ajalooline) keeleteadus
aadlike kodudesse. · Kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid antiikarhitektuuri foonil, mõjusid mõneti teatraalselt. Tegelaste tunded on spontaansuseta jahedad. Tihti nukker vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele. · Ideaalmaastike maalimine- millele oli koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. · Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitseb kord, selgus ja mõõdukus, aga ka meeleline värskus. Tema looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni. Kunst 18. saj. Louis XIV ja Louis XV riigi rahadest elava õukonna, kelle selle aja tunnuslauseks ,,Pärast meid tulgu või veeuputus", elu sisuks oli meelelahutus. Rokokoostiilis sisekujundus- loobutakse poolsammaste, pilastrite ja karniiside kasutamisest- tundusid liiga raskepärased. Sageli kasutati nüüd merikarbi poolmikku meenutavat motiivi- nn. orvand (7
(1992). Suured mõtlejad, Tallinn: Olion Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr.) ümbritsev maailm on see, mida tunnetatakse. Aistingud on maailma peegeldused. Tunnetuse allikaks on meeleline kogemus. Informatsiooni saadakse viie meele abil. A huvitus küsimustest, mis on ka tänapäeval uurimisteemadeks psühholoogias, nt. mälu. Hippokrates (u. 460377 e.Kr) moodsa meditsiini isa. Aju on psüühika organ. Uskus, et psühholoogiliste probleemide taga on ajupatoloogia, traumad ning põhjused võivad olla ka pärilikud (biogeneetiline seletus). Leidis, et keskkonnal võib olla roll patoloogia kujunemisel. Häirete ravi massaazide, soojade vannide abil. Hüsteeriat (kr
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
Lävesid on erinevaid: * Absoluutne lävi – kas stiimul esines või mitte? * Erinevuslävi – kas kaks stiimulit erinevad? 24 [Kõrvalepõikeks:] on eraldi teadusvaldkond, psühhofüüsika, mis kirjeldab sensoorseid nähtusi kvantitatiivselt. Näiteks: Weberi seadus, mille järgi kahe stiimuli erinevuse (jnd: just noticeable difference) märkamine sõltub stiimulite suhtelisest ja mitte absoluutsest erinevusest: ΔS/S = Konstant Meie meeleline Umwelt on väga kitsas!!! Kusjuures see on ainuke otsene suhe psüühika ja keskkonna vahel!!! 25 IV.1. Nägemine Nägemine on protsess, mille käigus valguslaine mõju muundatakse närviimpulssideks. ... s.t. me ei näe asju vaid asjadelt peegeldunud või asjadest kiirgunud valgust. Silma ehitus Reetina ehitus ja töö põhimõte Nägemisteed 26 Paar pisiasja, mida on hea teada aju kohta 1. Eristame peaaju ja seljaaju. Meid huvitab
5) Kohusetunne/meelekindlus kirjeldab usaldusväärsust ja vastutustunnet (kõrgem töösoorituse tase) Kohusetundlik Hoolimatu Tööd rabav Laisk Organiseeritud Organiseerimata Kõrge enesedistsipliin Madal enesedistsipliin Ambitsioonikas Sihitu Kaalutlev Mõtlematu 9. Kuidas mõjutab töötaja efektiivsus erinevate ülesannete täitmisel: meeleline tunnetus? - Näevad puid tajuvad asju ja nähtusi nende reaalsuses - Töötavad paremini faktidega - On praktilised ja realistlikud intuitiivne tunnetus? - Näevad metsa tajuvad varjatuid seoseid nähtuste vahel - Tajuvad paremini kontseptsioone - Tegelevad tulevikule või minevikule mõtlemisega, on hajameelsemad loogikale põhinev analüüs? - Mõtleb peaga - Lähtub eelkõige puhtast loogikast - Tahab jõuda õige lahenduseni
· Psüühilise tasakaalu säilitamiseks on vaja nõudvad ülesanded rohkem und · Vajab vähem und aju välja puhkamiseks 2 Meelelisus vs intuitiivsus Terminitega tähistatakse erinevusi selles, kuidas inimesed informatsiooni vastu võtavad. Meeleline Intuitiivne · Näevad puid - tajuvad asju ja nähtusi nende · Näevad metsa - tajuvad varjatud seoseid asjade ja reaalsuses nähtuste vahel · Töötavad paremini faktidega · Tajuvad paremini kontseptsioone · Panevad tähle kõike ja kõiki · Tegelevad tulevikule või minevikule
Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Meeleline tunnetus kogumis on aga loomadel ja inimestel erinev. Erinevus: Tunnetuse sisu in mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu; tajus sisalduvad juba kategooriad, mis on seotud keelemõistega; Füsioloogilises mehhanismis inimesel toimib otstarbeka signaalina ka sõna; sõnade analüüsiks on olemas ajukoore vastavad keskused; Tunnetuse rollis loomadel on meeleline tunnetuse valdav aste, inimestel algaste. Abstraktne e teoreetiline tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane ainult inimestele. Rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema (nii individuaalse kui ka ühiskondliku) kogemusega, sünteesitakse ja korrastatakse mõtlemises ning kontrollitakse praktilises egevuses. Istingu neurofüsioloogia Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Ärritaja meeleorganile mõjuja Ärritus - mõjuprotsess
hävi (see eeldaks muutumist mitteolevalt olevale), kogu maailm on ühtne ainemass (kehade vahel pole tühjust, mis neid eraldaks). Seda, et meie ümber aga liikumine ja hävimine siiski olemas tunduvad olevat, seletas Parmenides järgmiselt: on olemas tõeõpetus (maailm on ühtne ja liikumatu) ja arvamuseõpetus (maailmas on paljusus ja liikumine). Tõeõpetus tugineb mõistusele, arvamuseõpetus meelelisele tunnetusele, mis meid petab meeleline maailmapilt on illusioon. Zenon (u.490 - 430 e. Kr.) ei loonud oma õpetust, vaid tõi juurde argumente Parmenidese teooriale. Kuulus apooriate poolest (ummiktee) Näiteks Achilleus ei saa kunagi kilpkonnast mööda, lendav nool ei liigu, kuna viibib igal ajahetkel mingis punktis paigal. Koolkonda kuulus veel Melissos Samoselt. 40. Pythagoras ja koolkond Pythagoras (580-500 e. Kr.) Sündis Samosel, rändas palju. Tõenäoliselt oli tuttav Anaximandrosega
Seda pole põhjust teha, sest inimesed on suutelised meelteandmete ekslikkust ju korrigeerima ja hallutsinatsiooni siiski reaalsetest kaemustest eristama. Kuid seda alles tagantjärele, hilisemas kontrollis ja korrigeerivas analüüsis. See jätab aga iga aktuaalse tajumuse puhul lahti võimaluse, et too võib osutuda meelepetteks. Pealegi, kui me korrigeerime oma meelteandmeid, siis toetume me taas mõnedele teistele meelteandemetele. Kuid kui korrigeeritav meeleline mulje võis olla ekslik, siis ei saa olla põhimõtteliselt (loogiliselt) võimatu, et ka korrigeeriv taju võib olla ekslik. Kui me ka seda soovime kontrollida, siis jällegi mõne uue meeletaju abil jne. arutluskäik viib lõpmatusse. Seega on põhimõtteliselt loogiliselt võimalik meelte andmetes kahelda ja inimteadmise absoluutse kindluse garanteerimiseks ei ole meeled piisavalt kindlaks allikaks. Kolmanda allikana võtab Descartes vaatluse alla arutluse (diskursuse)
Modernne , nüüdisaegne maailmapilt ei jaga mateeriat aineks ja väljaks, sest igale väljale vastavad kvandid - osakesed ja vastupidi, igal osakesel on lainelised (välja) omadused. Looduse seletamisel kasutatakse lainelis-korpuskulaarse dualismi mõistet. Kuid ka kõige keerulisemaid füüsikalisi mõisteid ja mudeleid saab esitada arusaadavalt vaid tavakeele ja klassikalise füüsika mõistete abil, sest need on reaalselt ettekujutatavad. Nende aluseks on meeleline kaemus ja ainult sellele saab tugineda mõtlemine. Nüüdisaegse kvantfüüsika nähtusi on võimatu ette kujutada, sest neile puuduvad silmanähtavad ja vahetult tajutavad analoogid. Nagu on öelnud üks kvantmehaanika loojaid (vist Schrödinger) pole võimalik kvantmehaanikat mõista, küll saab temaga harjuda. Paraku saab ka kõige keerulisemaid füüsikalisi mõisteid ja mudeleid esitada arusaadavalt vaid tavakeele ja klassikalise füüsika mõistete abil, sest need on reaalselt
Kui kuuekümnendatel-seitmekümnendate alguses tegeleb ta eelkõige isikupsühholoogiaga (Võlg, Tühirand), siis seitsmekümnendate lõpus pöördub ta üldiste identiteediküsimuste ning kultuuri kriisi probleemide juurde (Sügisball). Kõrvutades teda maailmakirjanduse suurkujudega, leiame ühisjooni Remarque'i kirjutamisviisiga - meeltemuljed ning alateadvuslikud tungid on segatud labaste ning igapäevaste stseenidega. Just meeleline maailm on see, mis viib tema teoseid edasi, väline sündmustik on tihti absurdne või parodeeriv (agathachristie'lik Mõrv hotellis, thomasmann'ilik Via regia). "Via regia tervikuna on Undi isikliku afektiivse struktuuri esitus... kus erisugused tegelased esindavad "ise" eri poolusi, impulsse või võimalusi," väidab Maire Jaanus nimetatud teost analüüsides (Jaanus, 1997). Unt on alati kandnud statisti rolli, see tuleb eriti välja Sügisballis, kus kirjanik kehastub
konservatiivne -- õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline -- miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetav-moraalne 3) mimeetiline e. jäljenduslik Vaba kunst avab tõe juba vaimu enesetunnetuse varastel etappidel. Kunstiline tunnetus küll meeleline ja seega võõrandunud vorm, kuid vaim suuteline teda mõisteliseks tagasi tooma. Kunst on tõe väljendaja, kunst on õigeks aluseks uute ideede algatamisele. Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. Kanti komperniliku revolutsiooni järgi tõuseb meele enda aktiivsus ennenägematul moel esile ja vallutab endale koha tunnetusteooria esireas
1. Kultuur kasvu, arengu, progressi faas. Inimesed on spontaansed, loovad uusi asju jne. 2. Tsivilisatsioon languse, allakäigu faas. Inimesed kaotavad spontaansuse, tegutsemise asemel mõtisklevad oma tegevuse üle; ei loo enam uut, vaid taas-avastavad vanu asju jne. · Kultuuritsüklid, mis ühiskondade arengus korduvad: o ideatsiooniline vaimsuse, religioossuse väärtustamine o meeleline füüsiliste vajaduste väärtustamine ja rahuldamine o idealistlik e. segatsükkel üleminekuetapp kummagi eelneva tüübi vahel · Diffusionism teooria mille järgi ühiskond areneb järgmiste etappide kaupa o Innovatsiooni levik e. difusioon. Ühiskonna arengus ei esine regulaarseid arenguetappe nagu evolutsionistid väitsid, ühiskonna areng sõltub innovatsioonide tekkest. Viimast on raske ette ennustada.
jagamatu kõik, mis tajume, on jumala seisund.mõiste ,,modi" substantsi seisundid. Samas pole panteist. Loodus jumal. Saame kõike haarata tänu jumalale. Jumal on looja ja loodus tema abil tekkinud ja hoiab koos. Tunnetusteooria Inimvaimu ideed siis tõelised, kui nad on seotud Jumalga kuna jumal ainus substants. Tõesed ideed selged ja arusaadavad. Nende mõtete mõõdupuuks on tõde ise. Olemas 3 tunnetusviisi: 1) meeleline tunnetud, mis tekib välisärrituse mõjul, see võib kaasa tuua korrastamata ja segasid mõisteid. 2) Ratsionaalne tunnetus. Läbi mõtlemise. Mõisted korrastatud 3) Intuitiivne tunnetus selles tunneb sidet absoluutsega Jumalaga. Ainult 1) tunnetus võib olla eksituse allikas. Hea on see, mis soodustab inimese võimu ja halb takistab. Tõeline vabadus seisneb muudetamatu paratamatuse tunnetamises. Vabadus saab tulla ainult Jum. Inimene
· interpretatisoon (kriitika, tähistab sünkroonilist kirjandusteadust) · kirjandusteooria - filosoofia, keeleteadus, psühholoogia (on interdistsiplinaarne, ent samas ka teoreetiline See pretensioon tähendab seda, et kirjandusteooria juhib kirjandusajalugu; samas kogu aeg on mängus see, missugune on praktika. Teooria osad on interdistsiplinaarsed, haldus laiemalt. Samas pole päris võrdsed, kultuurilise aja mõistmine peaks kokku käima eri (teadus)harude vahel. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjadnuslik ja filosoofiline praktika Immanuel Kant - Goethe ja Schiller Gotthold Ephraim Lessing kriitilised tööd esteetikaga seoses August Wilhelm ja Friedrich Schlegel on ideoloogia teoreetikud Benedetto Croce on olulisim esteetik itaaliakeelses kultuuris, eesti kultuuripilti jõudis läbi noor- eesti tutvustuse (V. G-R)
konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi 2) didaktiline e. õpetav-moraalne 3) mimeetiline e. jäljenduslik Vaba kunst avab tõe juba vaimu enesetunnetuse varastel etappidel. Kunstiline tunnetus küll meeleline ja seega võõrandunud vorm, kuid vaim suuteline teda mõisteliseks tagasi tooma. Kunst on tõe väljendaja, kunst on õigeks aluseks uute ideede algatamisele. Hegel - kunst on vaid tunnetuslik ja tema väärtus on mööduv, surelik. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. Kanti komperniliku revolutsiooni järgi tõuseb meele enda aktiivsus ennenägematul moel esile ja vallutab endale koha tunnetusteooria esireas
Kuidas laiem publik neist osa sai? Looduslikku keskkonda, õhust vaatasid. 5. Milline oli Robert Smithsoni kuulsaim maakunstiteos? "Spiraalne muul" 6. Millega üllatas publikut Chtisto? Tema teosed valmisid rahvarohketes kohtades ning need muutuvad suursündmusteks ja vaatemänguks. 7. Kui teos näituse jooksul kuidagi muutus (nt üles sulas, kokku varises vms.), kuidas me siis seda nimetame? Protsessikunst 8. Millises vahekorras on kavatsus ja selle meeleline teostus kontseptualismi puhul? Idee on kunstis kõige tähtsam, kuidas teos välja näeb, pole oluline. 9. Keda peetakse kuulsaimaks kontseptualistiks? J. Kosuth. Kuulsaim teos 3-osaline: tavaline vabrikutool, foto sellest ja sõna tool koos sõnaraamatu definitsiooniga. 10. Mis oli selles peatükis esitatud ebatavalisel objektidel kunstin atoimimise eelduseks? Sellise kunsti edu oluliseks kindlustajaks oli sensatsiooniline ajakirjandus. 28. Postmodernism. 1
Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Jaapani kunsti mõjusid on näha Degas` kompositsioonikäsitluse ja ebahariliku perspektiivikäsitluse juure. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend nagu Renoir`i maalides; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli
inimesele midagi kurja. Kogu patu olemus seisnebki sellele, et inimese armastus või tahe on suunatud jumalalt ära ehk armastatakse pigem loodut kui loojat. *) Augustinus tõi sisse ka mõiste peccatum originale ehk pärispatt ehk päritav patt, mis sai alguse juba Aadama ja Eeva ajal ning Augustinus tõi järelduse, et seks on lubatud ainult abielu siseselt ning laste saamise eesmärgina, sest see pärispatt levib seksuaalsel teel ja me juba sünnimegi patusena. -) Kolmainsusõpetus: meeleline maailm sisemine maailm südame süda: jumal kui tõe aluspõhi. Kogu väline maailm ongi lihtsalt mõtleva vaimu sünnitus ehk me loome ise oma maailma. Augustinus ütles, et tõde peab olema midagi suuremat kui mina, suurem kui miski mida saaks taandada meile endile sellega ta jõuabki jumalale, kes pole meeleliselt kuidagi tajutatav ega tunnetatav ning ta on ilma igasuguse kvaliteedi ja kvantideetita ehk kõik omadused, mida me jumalale poogime on meie endi püüd kirjeldada midagi
saavutatav, asjade vaatluse põhjal võib esitada üksnes tõenäolisi hüpoteese) Enesestmõistetavuse eitamine ja ratsionalism (midagi ei saa võtta lihtsalt niisama, kõik peab leidma kinnituse loogilises arutelus) Subjektiivsuse eitamine see üksnes häirib objektiivset teaduslikku tunnetust (absoluutne subjekti ja objekti vastandamine) Tugev normiteadlikkus (ainult meeleline kogemus ja loogiline mõtlemine on normaalne, kõik muu on kas teadmatus või hälve) Kolme staadiumi seadus "Iga meie tunnetuse haru läbib kolm erinevat seisundit (staadiumi), nimelt teoloogilise ehk fiktiivse seisundi, metafüüsilise või abstraktse seisundi ja teadusliku ehk positiivse seisundi." 1. staadium: asjade olemus = Jumal. 2. staadium: Jumala asemele astuvad abstraktsed mõisted, jõud, olemused. 3
Romantilise kunstniku (boheemlase) ,,aukoodeks" vastandumine ühiskonna konventsioonidele, filistinismi (materialistliku, konventsionaalse tavaelu) põlgus. Samas individuaalne au seotud ka isamaa-armastusega, milles tõuseb tugevalt esile kollektiivne (rahvuse, riigi) au. Ühiskonna teenimisega seonduv au seega taas sõjaline. ARMASTUS 1) Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) - tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus - Ers ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu. Seda armastust tajutakse meelte abil. Sokratese kõne: Armastus ei saa olla ise täiuslik, sest siis ei hakkaks inimesed armastusest osa saades midagi püüdlema, vaid jääksid rahunenuna paigale. Armastus pole ei hea ega halb, jumalik ega loomalik, tark ega nõme, 12 vaid täpselt vahepeal, sest armastus eeldab püüdlust
Just sel teel õpime lapsest saati oma maailma tundma. Induktsioon üldistab meie kogemusi, luues aluse kujutluseks, oletusteks ja ootusteks. Õppimisel kasutame induktiivseid järeldusi iga kord kui siirdume näite või nähtuse alusel mingile seaduspärasusele või teooriale. 5. Mõistete moodustamine. Mõiste on asja või nähtuse oluliste tunnuste kogum. Mistahes abstraktsel mõistel on iga inimese jaoks isesugune meeleline sisu. Vastavalt isiklikele kogemustele ja väärtushinnagutele äratab mõiste inimestes eri tundeid. Pole võimatu, et mingi mõistega soetud ere isiklik läbielamine teeb selle sõna näiteks rikkaks. 6. Algoritmide ja heuristikate kasutamine mõtlemisel. Seeria küsimusi, millest teatavat osa võib korrata mõtlemisprotsessi käigus, sest need on üldisemad ja võivad olla kasulikud terve hulga ülesannete täitmisel, kaasa arvatud andmetest järelduste tegemine, argumentide analüüs jne
,,hea maitse" olid labaseks ning alaväärtuslikuks pidanud. 6. kontseptualism Kontseptualism on 1965. aastal New Yorgis tekkinud kunstivool. Edward Kienholzi arvates on see maali kadumine kontseptsiooni nimel. Kontseptsiooni saab määratleda ,,kunsti taandumisena puhasteks ideedeks, millesse ei sekku enam mitte mingi ,,kunstiline" stiil" (Robert Atkins). Popkunstis, eriti minimalismis ja postminimalismis olid kunstniku kavatsus ja selle meeleline teostus üha enam eraldunud ning kunstniku kui teostaja roll vähenenud, mõnel juhul täiesti kadunud. Siit jõutakse teose tegemisest loobumiseni ja ainult teostusideega esinemiseni. Parimaks allikaks kontseptualismile on Marcel Duchamp'i loomingu tõlgendamine. Mõjukaim kontseptualist JOSEPH KOSUTH jagab kunstiajaloo Duchamp'i eelseks ja järgseks: kõik tõeliselt avangardistlikud kunstiteosed (kunstnikud) on laiendanud kunsti piire, s.o. nad on kunsti uuesti ja uutmoodi defineerinud
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE 2012 sügis -- 31.12.2012 00:00 1.-2. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat. Sõna ,,filosoofia" on võetud kreeka keelest ning tähendab tarkusearmastus. Sõna esmatarvitus pole väga selge, u 5-4 saj. e.m.a Herodotos oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse sageli Thalest (6. saj. e.m.a) 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (t...
Kõik aitavad säilitada ja edasi kanda seda maailmapilti. Mütoloogiline maailmapilt rajaneb kogemusele. Eristub religioonsest, et ülemeelelist on võimalik koguaeg kogeda Religioosne · ülemeeleline ja meeleline eraldi Klassikaline rahvaluule · Inimene mõistab oma olemasolu jumala kaudu · usuline pühakiri Teoreetiline teaduslik · toetub teaduslikule teadmisele Tänapäeva rahvaluule · usulisi rituaale ei ole.
vähemalt üks loomuõiguslik norm. Loomuõiguse käsitlemine siduvana eelkõige riikliku seadusandja jaoks. Siit ka eesmärk loomuõiguse positiveerimiseks riikliku seadusandluse kaudu. Õigus pidi hõlmama inimese välised kohustusi, mis nõutavad teatud välised käitumisakte, hoolimata käitumise motiividest. Moraal aga hõlmab sisemised kohustused koos nõudega kohustuse teadvustamisega. Kui inimene on duaalne olend, mõistlik ja meeleline, siis ema käitumise hoidmiseks õiguspärasuse raamides on vajalik sund. Kuritarvitab ta oma vabadust teiste omasuguste suhtes. Seadus seab piirid kõikide vabadusele, paneb tema omakasupüüdlik loomalik kalduvus teda võimaluse korral ennast sellest välja arvama. Seepärast leidis Kant, et inimsoo kõige keerulisem probleem on õigusest juhitud kodaniku ühiskonna rajamine. Kuna õiguse ülesanne pidi Kanti arvates olema üksnes inimeste vabaduse kaitsmine, tunnistas Kant
Ta mõistis ideid ka standarditena, ideaalmudelitena, millele toetudes hinnatakse meelelist maailma. Ideaalmudelitena on Platoni ülemeelelised ideed iseseisvad, teatavad superobjektid. Aristoteles oli veendunud, et ideede teooria raskused on ületamatud. Ta kritiseeris Platoni õpetusi halastamatult ja lõi ideeõpetusele vastukaaluks oma tervikfilosoofia. Aristoteles tõdeb, et ideede teooria kahekordistab tarbetult oleva. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab ida peegeldus ka selle allikat. Sellepärast, et ideed on olemas eraldi ei saa nad isegi seletada meelelise maailma objektide olemasolu, muutumisest ja liikumisest rääkimata. Aristoteles arvab, et Platoni enda lähtekohad, kui neid võtta sõna-sõnalt paisutavad ideede maailma meeletuseni. Kui ideid üldse on, on neid liialt palju. Ideede seos meelelise maailmaga katkeb.
Tulenevalt sellest toetab haigekassa tervise edendamises peamiselt tegevusi, Heaolu 5-tasandiline mudel (The five Ss of well-being: sites, signs, sources, erinevus, seos tervisega. • Elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese mis suurendavad elanike teadlikkust terviseriskidest ja tervishoiusüsteemi strategies, synergy)personaalse, suhete-, organisatsiooni ja elu peamine eesmärk ning tegutsemisajend on meeleline nauding ja mõnu toimimisest, et tervishoiuteenuste kasutamisel ja raviprotsessis oleks toetatud kogukonna/ühiskonnatasandi heaolu vastastikune sõltuvus ja sünergia. ning hea on see, mis tekitab naudingut. • Naudingut mõistetakse hedonismi eri teadlikud valikud. Heaolu muutused ühes nimetatud tasanditest mõjutavad ka teisi tasandeid variantides erinevalt
kogumisest. Just sel teel õpime lapsest saati oma maailma tundma. Induktsioon üldistab meie kogemusi, luues aluse kujutluseks, oletusteks ja ootusteks. Õppimisel kasutame induktiivseid järeldusi iga kord kui siirdume näite või nähtuse alusel mingile seaduspärasusele või teooriale. 5. Mõistete moodustamine. Mõiste on asja või nähtuse oluliste tunnuste kogum. Mistahes abstraktsel mõistel on iga inimese jaoks isesugune meeleline sisu. Vastavalt isiklikele kogemustele ja väärtushinnagutele äratab mõiste inimestes eri tundeid. Pole võimatu, et mingi mõistega soetud ere isiklik läbielamine teeb selle sõna näiteks rikkaks. 6. Algoritmide ja heuristikate kasutamine mõtlemisel. Seeria küsimusi, millest teatavat osa võib korrata mõtlemisprotsessi käigus, sest need on üldisemad ja võivad olla kasulikud terve hulga ülesannete täitmisel, kaasa arvatud andmetest järelduste tegemine, argumentide analüüs jne
saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis ,,Noa Noa". Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta
toimunud. Iga salmi lõpetab reaga, mis on mõnelt teiselt luuletajalt või niisama tähtsalt isikult tsiteeritud. Esimese stroofi lõpetab Arnaut Daniel, teise Guido Cavalcanti, kolmanda Dante, neljanda Cino da Pictora(?). ja viimases võtab Petrarca oma teosest tsitaadi. Vahepeal on kirjutanud mitu sonetti järjest ühe teemaga. 102-104.sonett. järjest sarnased. 121.madrigal 128.kansoon. algus on kuulus "Italia mia". 165.sonett. väga konkreetne ja meeleline.(näitab kile pealt). Rõõgib konkreetselt Laurast. 149.kansoon. hüüab appi surma, et oma armupiinadest vabaneda. 196-198. sonett. Kõik algavad sõnaga "Laura" - "l'aura". 211.sonett. nimetab esmakordselt kohtumist lauraga kuupäeva 6.aprill 1327.aastal. Esimene osa lõpeb sekstiiniga. See on kogu teosest 2/3. Teises osas on alguses peamislt kansoonid. 272.sonett. ei ole erilist lootust, küllaltki kurb sonett. Kurb Laura surma pärast (ta suri katku). 334.sonett
episteme). Mõnikord kasutatakse enam-vähem sünonüümina ka terminit gnoseoloogia (kr gnoseo tunnetama). Eesti keeles kasutatakse selle valdkonna tähistamiseks sõnu tunnetusfilosoofia, tunnetusteooria. Mis on teadmine (üldistatult, üle kõikide individuaalsete olukordade)? Laialt levinud teadmise määratlemine korrektselt õigustatud tõese uskumusena on õigupoolest alles teeots teadmise-maailma. Kuidas meeleline tunnetus ja mõisted teadmises ühinevad, ühendatakse? Kanti kuulsa vormeli kohaselt on aistingud ilma mõisteteta ,,pimedad" ja mõisted ilma aistinguteta ,,tühjad". Missugune on teadmise olemise viis? Milliste tunnuste põhjal erineb teadmine arvamusest, oletusest, illusioonist, veendumusest, kujutlusest, oskusest, tarkusest? Milline on teadmise ja väärtuse, teadmise ja tegevuse vahekord? Mis on tõde ja missugused omadused tal on? Kuidas teha kindlaks, kas vaadeldav väide on tõene
peetavale käitumiseks pole küllaldane, et lugeda tema käitumist moraalseks, vajalik on ka õige motivatsioon. Sellega Kant loob deontoloogilise ehk kohustusel rajaneva eetika aluseid. Ent milleks väline õiguskäsk, kui inimese mõistuses on antud kategooriline imperatiiv? Vajadus õiguse järele tuleneb Kanti arvates inimese kahetisest olemusest: kui inimene oleks üksnes mõistuslik olend, piisaks üksnes sisemisest moraalsest seadusest. Ent kuna inimene on ka meeleline olend, siis on tema käitumise ohjeldamiseks ja õiguspärasuse raamides hoidmiseks vajalik ka väline sund. Sest inimene on vähemalt sedavõrd egoist, et kui ta tahab seadust, mis kõigi teiste vabadusele seaks piirid, siis tema omakasupüüdlik ("loomalik") loomus kallutab teda igal võimalusel ennast nendest piiridest väljapoole arvama. Kant nimetab seda kahetist loomust "seltsimatuks seltsivuseks". Seepärast peab Kant õigusest juhitud kodanliku
Tunnetamine on ideede meeldetuletamise protsess. On olemas 6 põhiemotsiooni: rõõm, hirm, kurbus, viha, üllatus, vastikus. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta sõnastas esimesena loogikareeglid (eeldus->järeldus) ja assotsiatsiooni seaduse (seoste tunnetus). Eitas kaasasündinud ideid, tema jaoks oli vastsündinu tabula rasa ehk puhas leht. Teadmsed kujunevad läbi aistingute. Hinged eri keerukusega: vegetatiivne üritab paljuneda, kasvada, laieneda nt. taimed, meeleline on olemas algelisel tasemel tunded nt. loomad, mõistlik mõtleb, intelligentne nt. inimene. 3. Keskaeg. Renessanss. Uusaja teaduse tekkimine. Descartes. Inglise assotsionalistid (Locke, Berkley). Keskaja mõtlejad kirjutasid ka inimesest, aga teised teemad olid nende jaoks palju olulisemad, näiteks küsimus sellest, mis on kosmos, milline on ideaalne riigikorraldu, kas Jumala olemasolu on tõestatav jms
1923 Viis klaveripala (dodekafoonia esmakordne kasutamine viimases osas ja dodekafooniline klaverisüit. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid 1928, ooper Moses ja Aron 1932 Klaverikontsert 1942, viiulikontsert 1936, Kantaat Ellujääja Varssavist 1947. Schönberg koos oma õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberniga moodustavad uus-Viini koolkonna. Alban Bergi (1885- 1935 ) muusikat iseloomustab meeleline kõla ja strukturaalne mõtlemine. Ta püüdis dodekafooniat ühendada tonaalsete elementidega (kolmkõlad) ja olustikumuusika intonatsioonidega. Dodekafoonia reegleid kasutas vabamalt kui Schönberg. Tähtsamad teosed: ekspressionistlik ooper Wozzeck 1921, Lüüriline süit 1926, ooper Lulu 1935, Viiulikontsert 1935. Anton von Webern ( 1883- 1945) oli neist kolmest radikaalseim. Teoseid iseloomustab aforistlik lühidus, kõik on oluline, kõik lähtub muusika põhiolemusest, ilma kaudsete
materialistliku tavaelu põlgus. *Samas individuaalne au seotud ka isamaa armastusega, milels tõuseb tugevalt esile kollektiivne (rahvuse, riigi)au. Ühiskonna teenimisega seonduv au seega taas sõjaline. Au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises või riigi ja rahva nimel suremises. ARMASTUS 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis): * Tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. * Ers ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu. Seda armastust tajutakse meelte abil. * Suurim "raskus" on seksuaaltung ning sellega seotud armastus üksiku, ainulaadse inimese vastu. Selline armastus annab meid juhuse meelevalda. Sokratese kõne: Armastus ei saa olla ise täiuslik , sest siis ei hakkaks inimesed armastusest osa saades midagi püüdlema, vaid jääksid rahunenuna paigale. Armastus pole ei hea ega halb,
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkus...
i. Primaarsed väljad – projektsioon, domineerib IV (aferentne) koore kiht. 95% modaalspetsiifiline: sensoorsed tunnused. ii. Sekundaarsed väljad – gnostiline, domineerib II ja III rakukiht, 50% modaalspetsiifiline: asjad. iii. Tertsiaarsed väljad – TPO, „tagumine assotsiatiivne kompleks“. Kõrgemad rakukihid. Funktsioon multi- ja supramodaalne: meeleline maailm. iv. Funktsioonide progresseeruv lateraliseerumine: primaarne -> sekundaarne -> tertsiaarne. g. Suurem osa ajukoorest moodustavad tertsiaarsed väljad. Olulised erinevused nii koorekihtide suhtelises paksuses, rakutüüpides ja ühendustes. Müeliini jaotumine ajus osutab, millised ajukoore kihid infot vastu võtavad ning
Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud kunstiliigi materjalist. Kujutavas kunstis on selleks värvid, paber, kivi jne. Muusikas muusikaline heli, kirjanduses sõna jne. Kunstniku oskus anda oma loomingulisele kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri, mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks. Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
