Raske olukord oli Leedus, kus venestamine oli eriti jõhker. Keelati nii rahvuslikud org-d kui isegi ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. 1905. a juunis pidas Läti Sots-dem Töölispartei Riias oma teise kongressi, kus kutsus rahvast üles avalikule väljaastumisele. Algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine. Aktiivselt osalesid Läti ja Eesti ka ülevenemaalises üldstreigis. 16.10.1905 avas sõjavägi Tallinnas toimunud ametivõimude poolt lubatud meeleavalduse pihta tule. Surma sai 94, haavata üle 200 inimese. REVOLUTSIOONI TÄHTSUS (1905) a) rahvas algas poliitilisele elule b) luuakse esimene erakond (Jaan Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond) c) venestamine nõrgenes, algas kultuurielu tõus POLIITILISED VOOLUD a) konservatism alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus b) liberalism Päts (radikaalne) ja Tõnisson (mõõdukas rahvusidealist)
Uudisel on 3 osa: vahendatakse taustandmeid · täpne, tabav pealkiri, mis äratab · stiililt asjalik, kasutatakse publitsistlikku tähelepanu keelt, mõnikord ka kujundlikkust · jämedas trükis uudise pea e juhtlõik · autori kohalolu: ta peab olema sündmuse esitab lühidalt sõnumi (spordivõistluse, näituse avamise, · sündmus või nähtus lahtikirjutatult meeleavalduse vm) pealtnägija või selles · uudis ei sisalda probleemide ja nähtuste osaleja analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja JUHTKIRI päevaprobleemi käsitlev hinnanguid avaartikkel ajalehes või ajakirjas · keelelt lihtne ja üldmõistetav ARVAMUS loo autor avaldab oma INRERVJUU üks ajakirjanduse zanr, arvamust ja mõtteid ajakirjaniku eesmärgipärane vestlus ARVUSTUS retsensioon, üks kellegagi
Referaat TEE Tallinn 2010 SISUKORD EESSÕNA..........................................................................................................3 1. Tee tootmine..................................................................................................................................... 4 2. Tee ajaloost.......................................................................................................................................5 3. Teesordid.......................................................................................................................................... 7 4. Tee valmistamine..............................................................................................................................8 5. Tervislikud omadused...........................................................................................................
22. jaanuaril 1905. aastal liikus Peterburis suur rahvamass preester Grigori Gaponi juhtimisel Talvepalee poole, et anda keisrile üle palvekiri. Rongkäik oli rahumeelne, kanti keisri pilte, ikoone ja riste. Talvepalee ette olid rivistatud tsaariarmee ohvitserid, kellele oli antud käsk tagada kord võimalike rahutuste puhul. Saamata aru, et rahvas oli tulnud palee ette rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarskoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi- Verine Nikolai. Revolutsiooni tõttu oli Nikolai II sunnitud tegema järeleandmisi. Ta kirjutas alla manifestile, mille tulemusena moodustati Venemaal uus riigiorgan - duuma. Keisrile jäi siiski kõrgeim võim.1905. aasta Oktoobri Manifestiga andis Nikolai II inimestele kodanikuõigused
lapse saamist reguleerida. 1968 toimusid noorterahutused, mida juhtisid üliõpilased. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Ülikoolides hakati korraldama valitsusvastaseid poliitilisi kogunemisi. Liitusid töölised, kes alustasid streike ja hõivasid tehaseid. President de Gaulle lahkus isegi riigist, kuid tagasi tulles saatis ta parlamendi laiali ja kuulutas välja uued valimised. Presidendi pooldajad olid korraldanud meeleavalduse ning töölised naasid tehastesse. Rahvas oli üliõpilasi esialgu toetanud, kuid hiljem pöörasid nad neile selja. 1969 toimus hipiliikumine mis sai alguse Woodstocki rokifestivalil ning noortemäss oli ummikusse jooksmas. Hipide eesmärgiks polnud ühiskonna ümberkorraldamine, vaid sellest irdumine narkootikumide ja seksi kaudu. Moodustati erinevaid terroristlikke organisatsioone, kes korraldasid kogu Euroopas poliitilisi mõrvu. 4) PINGELÕDVENDUSPOLIITIKA JA SELLE TULEMUSED
KÜLM SÕDA 1. Külma sõja kujunemine ja selle vormid. Võidurelvastumine. Sõjalised liidud (§1, 2) Pärast II MS muutusid riikide piirid, tekkisid uued riigid. - Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ning NSVL-le. - Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad. - Albaania iseseisvus. - Soome kaotas osa piirkondi. - Inimeste ümberasumine. - Sakslaste väljaajamine teistest piirkondadest. Toimus jõudude vahekorra muutumine maailmas-> Üliriigiks USA; Inglismaa, Prantsusmaa osatähtsuse vähenemine; teiseks mõjukaks riigiks NSVL (tal oli võim Kesk- ja Ida- Euroopas, Aasias). NSVL tahtis vägisi rohkem riike enda alla saada, sellest sai aru Ameerika Ühendriikide president Churchill, kes hoiatas lääne riike kommunismi eest -> tema hoiatusi ei võetud piisava tõsidusega. 1947. a kuulutas järgmine Ameerika president H. Truman välja doktriini, mille sisuks oli USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nii sise- kui...
tegevust ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks *NSVL surustid ülestõusu kiiresti maha *kuulutati välja sõjaseisukord, tankid tänavatel *meeleavaldajad aeti jõuga laiali Tulemus: *hukkus tuhatkond inimest *NSVL ei õnnestunud olukorda Kesk- ja Ida-Euroopas muuta *Rahulolematus jäi südametesse ja vallandus hiljem avalikuks vastuseisuks. UNGARI ÜLESTÕUS Aeg: 1956 Osalejad: Nõukogude Liit vs Unagri ja Poola Põhjused: Ungarlased viisid läbi meeleavalduse Poola toetuseks ning NSVL see ei meeldinud Käik: *1956 okt Budapestis Poola toetuseks meeleavaldus avalik vastuhakk *Politsei- ja julgeoleuüksuses avasid tule, tänavatel lahingud (tankid) *Ungari ametis uus valitsus eesotasa Nagy * lubas demokraatiat * sõlmis NSVL kokkuleppe relvajõudude väljaviimiseks Budapestist *tugevnes liikumine kommunistliku võimu vastu *Lääneriigid kinnitasid et ei sekku- hõivatud Suessi kriisiga *NSVL surus
Tee Tee on teepõõsa kuivatatud lehtedest ja pungadest valmistatud jook. Samuti valmistatakse teed ka muude taimede kuivatatud või värsketest osadest. Tee tootmine Tee valmistamiseks kasutatakse okste tipuosa ehk kasvusid, kus lehed ja pungad on noored ja õrnad. Tee kvaliteet oleneb sellest, kui noor on nopitud leht ja pung. Suurem osa maailma teest nopitakse ka tänapäeval käsitsi, parima sordi teed ei korjata masinatega mitte kunagi. Kui lehed on korjatud, klopitakse neid enne järgnevat töötlemist. Sellest, kuidas neid töödeldakse - närtsitatakse, aurutatakse, rullitakse, kääritatakse, kuivatatakse või kombineeritakse neid meetodeid omavahel - oleneb, millist teed toodetakse. On olemas kolm põhilist teegruppi, mis saadakse teepõõsa lehtede erineva töötlemise tulemusena: must tee - kääritatud ja kuivatatud teelehtedest roheline tee - kuuma auruga töödeldud ja kiiresti kuivatatud teelehtedest ja teised, nagu näiteks oolong Vi...
Dali koos noorema õe Ana- Mariaga suvilas, mis paiknes ühes kalurikülas. Sealne loodus, kõrged kaljud ja meri, avaldasid noorele kunstnikule mõju. 12 aastaselt asus Dali õppima kunstikooli, kus katsetas eelkõige impressionistlikku laadi, mis seguneb fovismi ja kataloonia rahvakunstiga. Pärast gümnaasiumi lõpetamist alustas Dali õpinguid Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. Vaevalt õpinguid alustanud, visati mässuline tudeng määratud ajaks koolist välja. (korraldas meeleavalduse ühe professori vastu) Varsti pärast seda toimus Dali esimene personaalnäitus, mille arvustused olid väga kiitvad. Sellest tiivustatuna keeldus osalemast eksamitel (väitis, et eksamineerijad ei ole tema hindamiseks piisavalt kvalifitseeritud) ja visati lõplikult koolist välja. Ülikooli ajal katsetas Dali mitmeid erinevaid kunstistiile. 1929.aastal jõudis Dali sürrealismi. Tema esimene sürrealistlik maal on ,,Veri on magusam kui mesi"
Mõjul puhkesid rahutused. 1917. märtis Eestis. (streigid, ülekaalus vene meel ja keel) Eestimaa kubermangu kommissariks sai Jaan Poska. eesmärgiks sai autonoomia kehtestamine st. Eesti oleks olnud omavalitsus Vene riigi ees. Eesti rahvuslikud organisatsioonid koostasid ise autonoomiaseaduse eelnõu ja esitasid ise seaduse eelnõu ja esitasid selle kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele. Surveavaldamiseks valitsusele korraldasid Petrogradis elavad eestlased 26.märtsil 1917 võimsa meeleavalduse. Ära hirmutatud AV kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märts 1917. Seaduse kohaselt: *P.E ja L-E ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks. Komissariks sai J. Poska. *valiti rahvaesindus-Maapäev e. Ajutine Maanõukogu ja selle juurde organ Maavalitsus. (K. Päts) Bolševikud e enamlased (VSDTP) ei pooldanud iseseisvust, kuna et see kahjustab maailmarevolutsiooni huve. Eestis olid Veebruarirevolutsiooni ajal tekkinud tööliste ja soldatite saadikute Nõukogud.
Uue mõtteviisina Eestis ja Lätis omandas aina suurema mõjuvõimuga sotsiaaldemokraatia. 1904.aastal saabutav vene-blokk võidu Tallinnas, mis tegelikult tähendas eestlaste võimuletulekut oma maa suurimas linnas. 1905.-1906. Aasta sündmused Baltikumis Nagu Venemaa teisedki rahvad pidid ka eestlased ja lätlased taluma sotsiaalseid pingeid ja surutist. Nii Eestis kui ka Lätis mindi aktiivselt kaasa 1905. Aastal puhkenud Vene revolutsiooniga. 16.oktoobril 1905 Tallinnas sõjavägi meeleavalduse, mis toimus Uuel turul ja see oli ametivõimude poolt lubatud. Eestis asuti arutama erakoolide asutamist. Heaks märkiks eestluse mõju kasvust linnades oli Vanemuise uue maja avamine Tartus ning Estonia teatri avamine Tallinnas. 1906.aastal rajati Läti Põllumeeste Selts. I Maailmasõda 28.07.1914 - 11.11.1918 toimus esimene maailmasõda. I Maailmasõjas oli sõdivateks
See toob omakorda kaasa muutumisi, mis mõjutab ühiskonna struktuuri. Inimesed moodustavad proletraadi. Sellel on ka oma miinuspool, tekib slummistumine (vaeste linnaosa), ülerahvastus, kuritegevuse teke. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad kirjanduses, kunstis ja arhitektuuris, algas massikultuuri tekkimine. Tekkis ka töölisliikumine. Töölised moodustasid ametiühinguid. Streigiti töö juures, meeleavalduse ja loosungid ning lõhuti vabriku seadmeid. Mis on imperialism ja millised on selle tunnused? Imperialism on suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja kolooniavallutused. See oli huvide konfliktid veel hõivamata alade pärast. Tänu sellele suurenes Saksamaa ja Inglismaa vastuolud, sest Saksamaa tundis ennast kolooniatest ilmajäänuna. Imperialism iseloomusta vastandlike sõjaliste liitude kujunemine
Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline ...
aastal, 15-aastasena, asutas Dali koolilehe, millele ta kirjutas artikleid El Greco, Goya, Michelangelo, Velazquezinja teiste suurte meistrite loomingust. Aastal 1922 astus Dali Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal tutvus ta luuletaja Frederico Garcia Lorcaga ning filmilavastaja Luis Bunueliga. Vaevalt õpinguid alustanud, visati mässuline tudeng määratud ajaks koolist välja, kuna teda peeti ühe väidetavalt konservatiivse professori ametissenimetamise vastu korraldatud tudengite meeleavalduse õhutajaks. Varsti pärast seda toimus toimus Barcelonas Dali esimene personaalnäitus, mille arvustused olid väga kiitvad. 1926. aastal visati Dali kunstiakadeemiast lõplikult välja, kuna ta keeldus eksamitel osalemast. Vaatamata sellele jõudis ta läbi proovida enam-vähem kõik senised moodsa kunsti voolud. 1927. aasta veetis Dali oma esimese nädala Pariisis, kus ta tutvus Picassoga. Järgmisel aastal ''poetaski'' Dali end oma sõprade Frederico Garcia Lorca
USA-s avas Margaret Sanger 1916. aastal esimese sündivust reguleeriva naistekliiniku. Sama julge sammu astus 1921. aastal Inglismaal Marie Stopes (1880-1958). Hoolimata tervishoiuorganite vastuseisust, jagasid mõlemad naistekliinikud teadmisi soovimatu raseduse vältimisest. (Võitluses inglise naiste eest eesrinnas olnud Emmeline Pankhurst. 1. mail 1914 aastal korraldas Pankhurst Buckinghami palee juures meeleavalduse, mille eest ta arreteeriti.) Sellel ajal, kui mehed pidid sõtta minema hakkasid sõjatehastes töötama naised. Selle tulemusena selgus see tõsiasi, et mehed ei oligi asendamatud sellistel töödel ja naised suudavad neid siiski asendada. Selline teadmine tõstis omakorda naiste enesehinnangut. Naised hakkasid mõne aja möödudes endale meestega võrdseid õigusi nõudma, sest nad ei soovinud enam olla teisejärgulised köögis istuvad meeste teenijad ja koristajad olla. Peale
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 ...
Sotsialism oli moes. Konservatiivist Kiesinger ei olnud populaarne, pealegi oli ta omal ajal olnud NSDAP liige. Lisaks võeti 1968 Bundestagis vastu hädaolukordi puudutavad seadusemuudatused, mida noored käsitlesid kui demokraatia piiramist. Noored, eelkõige siis tudengid, nõudsid ka Vietnami sõja lõpetamist, suuremat meedia- vabadust jms. Kui juunis 1967 külastas Berliini Iraani sahh, siis tudengid korraldasid meeleavalduse selle nende meelest diktaatorliku riigipea vastu. Meeleavalduse käigus lasti üks tudeng politsei poolt maha ja puhkesid tõsised noorterahutused kogu riigis. Selle päeva järgi sai nime üks vasakradikaalne liikumine (Bewegung 2. Juni), mis hakkas oma sõnumi teatamiseks Lääne-Berliinis pomme panema. See liikumine ei jäänud kahjuks ainsaks, igasuguseid rohkem ja vähem terroristlikke gruppe tekkis, neist kõige kuulsam on Punaarmee Fraktsioon (Rote Armee Fraktion = RAF).
AV vastu olid grosso modo bolsevikud ja sõjaväelased. Aprillis saabus Sveitsist Lenin, esitas kohe oma aprilliteesid; tuleb luua nõukogude riik, kus pole armeed, politseid, bürokraatiat, maa tuleb jagada talupoegadele. Lisati ka bolsevike loosung "Rahu! Leiba! Maad!", osutus väga viljakaks. Varsti ühines bolsevikega ka Trotski. AV kriisid: Juulis üritasid bolsevikud Petrogradis võimu haarata, korraldati demonstratsioon, AV lasi meeleavaldajate pihta tule avada. Bolsevikud, kui meeleavalduse korraldajad pidid minema põranda alla ja pagendusse. Kõike seda nim. juulikriisiks, mille tulemusena lõpetas Petrogradi Nõukogu AV toetamise. Peale juulikriisi sai AV peaministriks Kerenski. Uus oht ähvardas nüüd parempoolsetelt, üritati kehtestada sõjaväeline diktatuur, kindral Kornilovi mäss, AV pöördus bolsevike poole abipalvega, nende juhid vabastati vangist, bolsevike abiga löödi Kornilov tagasi.
Jaapan Üle võtta Saksamaa koloniaalvaldused Aasias 1905. aasta revolutsioon Venemaa olukord 20. saj algul - välispoliitika agressiivne o Vene-Jaapani sõda (1904-1905) - sisepoliitika nõrk o rahvas oli rahulolematu valitseva keisri võimu ja kodanikuõiguste puudumise pärast - Revolutsiooni algus: 9. jaanuaril 1905. aastal avas sõjavägi Peterburis töörahva meeleavalduse peale tule Revolutsiooni põhjused: - rahva rahuolematus kehtiva korra vastu - kodanikuõiguste ja -vabaduste puudumine - talupoegade ja mõisnike vastuolu Revolutsiooni tulemused: - valimisõiguse laiendamine rahvale (rahvas sai omale õiguse valida esindaja esinduskogusse) - sai alguse emakeelsete erakoolide loomine (nt. Eestis) - sai alguse poliitiline tegevus (Eestis) o Eestis moodustati 2 erakonda:
päeval sold ei sõlmi lahti sõlmi, et rõõmus sulada ühtekokku…“ Moodustati spetsiaalne Molotor- Ribbenstropi Paketi Avalikustamis Eesti Grupp (MRP-AEG), kuhu kuulusid asutajaliikmetena Tiit Madissoon, Legle Panek, Heili Ahonen, Jan Kõrb, Ilse Hainsalu, Jüri Mikk ,Mali Kiirend. MRP- AEG esitas taotluse korraldada meeleavaldus, kust minnakse Harjumäele Linda monumendi juurde. Tallinna linnavõimud andsidki loa , sest 23.08.87.a. meeleavalduse kavandamine oli Läänes juba ammu teada ja 32 Ameerika senaatorit olid saatnud Nõukogude Venemaa valitsusjuhile Mihhail Gorbatšovile kirja palvega mitte takistada miitingu toimumist. Tallinna linnavõimude käsul muudeti toimumispaika , nii et Raekoja platsi asemel toimus meeleavaldus Hirvepargis. Miiting oli rahumeelne. Ajalehed olid sunnitud aga hiljem avaldama artikleid, et see oli organiseeritud Lääne esitalituse poolt. Tiit Madissoon sunniti Eestist lahkuma
Veri Ei Värise" ning ,,Aktsioonide aeg". Oluliseks materjaliks olid autori isa jutustused kolonni tegemistest. Kuid kõik eeltoodud materjalid vaid kinnitasid juba teadaolevat. Enamik uurimuslikust osast põhineb kirjavahetusel Ain Saarega ning Võrumaa Muuseumi arhiivi materjalidel. Uueks ja huvitavaks materjaliks töö autori jaoks oli ka kirjavahetusel Argo Männimetsaga saadud informatsioon. Vaatamata materjalide rohkusele, jäi ikka arusaamatuks , miks valiti meeleavalduse kuupäevaks just 21. oktoober. Ka need, kes Kolonni tegemistele kõige lähemal olid, ei ole kahjuks suutnud anda kindlat ja üheselt mõistetavat vastust sellele küsimusele. 2 Töö tegemisel valmistas enam raskusi materjali leidmine. Raamatuid lugeda oli küll lihtne, kuid inimesi rääkima panna mitte nii väga. Samuti oli raske valida, mida töösse kirjutada ja mida mitte, sest kogu informatsioon tundus äärmiselt vajalik
kahe tule vahele: Sotsialistide jaoks on nad liiga võimumeelsed ja tsaarivõimu jaoks on nad liiga radikaalsed. Vastuolud Venemaal ja Eestis viivad lõpuks suure väljaastumiseni – revolutsioonini. 1905.a. revolutsioon Eestis: Põhjused: 1 Venemaa sotsiaalne ja poliitiline mahajäämus Euroopast. 2 1900-1903 majanduskriis Venemaal ja tööliste halb olukord (nt. kohati 16h tööpäev) 3 Kaotus Vene-Jaapani sõjas (1904-1905) 4 1905.a. jaauarist Peterburgist toimunud meeleavalduse verine laialiajamine (Verine pühapäev) Revolutsiooni teostajate nõudmised? (Üle-Venemaalise rahvaesinduse kokkukutsumist, naiste-meeste võrdset valimisõigust, autonoomiat mittevene piirkondadele) Pidevad streigid linnades tipnesid oktoobris 1905 üldstreigiga. 16.okt.1905.a. tappis Vene sõjavägi Tallinnas lubatud miitingu laialiajamisel 94 in.(Uue turu veresaun Tallinnas) Nikolai II oktoobrimanifest(17.10.) leevendas olukorda lubatud kodanikuvabadustega.(usu-,
okt. nov. "40-kiri". Kaplinski, Lauristin, P.-E. Rummo jne. "Avalik kiri Eesti NSV-st". Käsitleti keeleküsimust, süvenevat migratsiooni, möödalaskmisi noorsoopoliitikas. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Murranguks sai 1987. a. kevadel alanud üldrahvalik fosforiidikampaania, mille algatajateks olid TÜ ajalooteaduskonna üliõpilased. Aulakoosolek. 1987. 1. mai demonstratsioonil kanti loosungeid fosforiidikaevandamise vastu. 1987. sept. Korraldas MRP-AEG grupp Tallinnas Hirvepargis meeleavalduse, kus nõuti MRP tunnistamist NL poolt. Esimene sellelaadne miiting Nlis. 1987. septembris avaldati "Edasis" IME projekt. ENSV majanduslik eraldumine ülejäänud NSVList. Autoriteks Tiit Made, Siim Kallas, Edgar Savisaar, Mikk Titmaa. 1987. lõpus loodu EMS, mille eesmärk oli ajaloo ja kultuurimälestiste väärtustamine ja säilitamine ja ajaloo ümberhindamine. 1988.02.02. Toimus Tartus Tartu rahu aastapäevale pühendatud konverents. 1988 aprill
võeti kurss iseseisvusele, mis 2 aasta pärast ka õnnestus. Eesti iseseisvus taastati 20. augustil 1991. aastal. 5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm Veidi enne Balti ketti läks Mati Hint esimese Eesti esindajana USA-sse. Ta külastas seal erinevaid linnu, Harvardi ülikooli ja Eesti konsulaati, kus kõneles Baltimaade olukorrast ja Eesti suhetest Moskvaga. 23. augustil pidasid nad koos leedulase Linas Kucinskasega Hartfordis meeleavalduse, millele järgnes lippudega rongkäik. Ta andis mitmeid intervjuusid ja sai sellele suurepärast vastukaja. Samuti esines populaarses saates News Hour, kus ta pidas tunniajase teledebati koos Eesti-sõbraliku poliitiku Paul Globe'ga. Osadel väliseestlastel oli ekslikke artikleid lugedes ja kõnesid kuulates tekkinud RR-st arvamus kui riigireetjast. Mati Hint pidas Eesti majas kõne, kus ta selgitas Eesti tegelikke olusid ning sai suurepärase vastukaja osaliseks
[1, lk l47] Eesti iseseisvus taastati 20. augustil 1991. aastal. 5. Mati Hint USA-s, väliseestlased, välismaailm Veidi enne Balti ketti läks Mati Hint esimese Eesti esindajana USA-sse. Ta külastas seal erinevaid linnu, Harvardi ülikooli ja Eesti konsulaati, kus kõneles Baltimaade olukorrast ja Eesti suhetest Moskvaga. 23. augustil pidasid nad koos leedulase Linas Kucinskasega 11 Hartfordis meeleavalduse, millele järgnes lippudega rongkäik. [2, lk 69] Ta andis mitmeid intervjuusid ja sai sellele suurepärast vastukaja. Samuti esines populaarses saates News Hour, kus ta pidas tunniajase teledebati koos Eesti-sõbraliku poliitiku Paul Globe'ga. [2, lk 70] Osadel väliseestlastel oli ekslikke artikleid lugedes ja kõnesid kuulates tekkinud RR-st arvamus kui riigireetjast. Mati Hint pidas Eesti majas kõne, kus ta selgitas Eesti tegelikke olusid ning sai suurepärase vastukaja osaliseks
Lähte Ühisgümnaasium Kaitseliit ja selle vajalikkus Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste arvates Uurimistöö Koostaja: Vaiko Vaher 11H Juhendaja: Viivi Rohtla LÄHTE 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Kaitseliidu ajalugu.................................................................................................................4 1.1. Kaitseliidu loomine ja tegevus Vabadussõjas.................................................................4 1.2. Kaitseliit Eesti Vabariigis 1920-1940.............................................................................5 1.3. Kaitseliidu rahuaegne tegevus 1920-194...
AV vastu olid grosso modo bolsevikud ja sõjaväelased. Aprillis saabus Sveitsist Lenin, esitas kohe oma aprilliteesid; tuleb luua nõukogude riik, kus pole armeed, politseid, bürokraatiat, maa tuleb jagada talupoegadele. Lisati ka bolsevike loosung "Rahu! Leiba! Maad!", osutus väga viljakaks. Varsti ühines bolsevikega ka Trotski. AV kriisid: Juulis üritasid bolsevikud Petrogradis võimu haarata, korraldati demonstratsioon, AV lasi meeleavaldajate pihta tule avada. Bolsevikud, kui meeleavalduse korraldajad pidid minema põranda alla ja pagendusse. Kõike seda nim. juulikriisiks, mille tulemusena lõpetas Petrogradi Nõukogu AV toetamise. Peale juulikriisi sai AV peaministriks Kerenski. Uus oht ähvardas nüüd parempoolsetelt, üritati kehtestada sõjaväeline diktatuur, kindral Kornilovi mäss, AV pöördus bolsevike poole abipalvega, nende juhid vabastati vangist, bolsevike abiga löödi Kornilov tagasi. Tulemuseks bolsevike populaarsuse tohutu kasv, saavutati
detsember järk. Uued tuuled (1987–91) 1987, Rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu tõi Eesti taas kevad maailmaareenile. 25. mai ENSV Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu asutamine (esimees Ignar Fjuk). Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp (MRP-AEG, eesotsas Tiit 23. august Madisson) korraldas poliitilise meeleavalduse Tallinna Hirvepargis. 26. Nelja mehe – Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare, Mikk Titma – ettepanek september (ajalehes Edasi) viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele (IME). Võrus tõi Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr 1 meeleavalduse ajal välja sinimustvalge 21. oktootber lipu. sügis Ametliku ajalookäsitluse revideerimise algus. 12
Algab rahvusväeosade loomine. Tallinnas 1. Eesti jalaväepolk (Aleksander Tõnisson). 2.4 Parteide kujunemine 1. Eesti Rahvameelne Eduerakond - Jaan Tõnisson. 2. Eesti Radikaaldemokraatlik Erakond - Ado Birk. 3. Eesti Maarahva Liit (Maaliit) - Konstantin Päts. Asutati altpoolt tuginedes põllumeesteseltsidele. 4. Vabariiklaste Liit - Julius Seljamaa. Alustas tegevust Peterburis, Kroonlinnas ja Helsingis. Olulisim saavutus 26. märts 1917 meeleavalduse organiseerimine Peterburis. 5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk sotsialistlike ja demokraatlike väärtuste ühendamine neid vaateid jagavate isikute liitmise kaudu. 6. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) - August Rei, Karl Ast. Tekkis tänu Vene sotsiaaldemokraatide lõhenemisele enamlasteks ja vähemlasteks. 7. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseerid) - Gustav Suits 8
Elektrimasinatehas ,,Volta" ja vagunitehas ,,Dvigatel". Paberitööstus kolmandal kohal. Suurim tööstuskeskus Eestis oli pikka aega Narva, ent sajandivahetusel tõusis esikohale Tallinn. I MS aastaiks kujunes Eestist Venemaa üks enamarenenud tööstuspiirkondi. 1905. Aasta sündmused Eestis Eesti ja Läti osalesid ülevenemaalises üldstreigis 16.okt (1905) avas sõjavägi Tallinnas Uuel turul ametivõimude poolt lubatud meeleavalduse pihta tule Nikolai II 17.okt manifest, milles lubatud vabaduste alusel algas ka Baltimail poliitiliste erakondade moodustamineJaan tõnissoni algatusel Eesti Rahvameelne Eduerakond, mis oli liberaal-demokraatlik reformipartei. Nii Lätis kui ka Eestis kutsuti kokku rahvaesindajate nõupidamised. Tsaarivõimud vastasid sõjaseisukorra väljakuulutamise ning karistussalkade sinna saatmisega Eestlaste osalemine poliitikas
Saaremaa Ühisgümnaasium SALVADOR DALÍ referaat Autor: Victoria Käesel Juhendaja: Aili Jung Kuressaare 2013 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. LAPSEPÕLV...........................................................................................4 1.1. Sünd...................................................................................................4 1.2. Dalí kasvatamine....................................................................................4 1.3. Kunstiga tutvumine................................................
Sündmused on esitatud tähtsuse järjekorras. · stiililt asjalik, kasutatakse publitsistlikku Uudisel on 3 osa: keelt, mõnikord ka kujundlikkust · täpne, tabav pealkiri, mis äratab tähelepanu · autori kohalolu: ta peab olema sündmuse · jämedas trükis uudise pea e juhtlõik esitab (spordivõistluse, näituse avamise, lühidalt sõnumi meeleavalduse vm) pealtnägija või selles · sündmus või nähtus lahtikirjutatult osaleja · uudis ei sisalda probleemide ja nähtuste JUHTKIRI päevaprobleemi käsitlev analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja avaartikkel ajalehes või ajakirjas hinnanguid ARVAMUS loo autor avaldab oma · keelelt lihtne ja üldmõistetav arvamust ja mõtteid
evakueerumise ajal 1944. aastal. 1918. aasta lõpul näis olukord troostitu. Punavägi oli tunginud üle Narva jõe, alistades ühe asustatud punkti teise järel ning lähenedes Tallinnale, mis oli mere poolt pealegi täiesti kaitseta. Õnneks saabus Tallinna õigeaegselt Inglise eskaader, tagades julgeoleku merelt. Tallinnas veel teatavat jõudu omavad enamlased üritasid olukorda sellegipoolest destabiliseerida, korraldades raekoja platsil, Eesti Ajutise Valitsuse ees, ähvardava meeleavalduse. Olukorra päästis maja ees valvet pidanud koolipoiste salga kogupauk, ning miks ei võinud nende koolipoiste hulgas olla keegi Indrek või keegi Toomas. Pole kindlalt teada kedagi, kes sellest kogupaugust surma oleks saanud, kuid rahvahulk peletati laiali. Johan Pitka tuli mõttele hakata koostama improviseeritud soomusronge, millest hiljem kujunes Vabadussõja üks olulisemaid faktoreid. Ülemjuhataja Johan Laidoner pani maksma
aasta salasobingust ja selle tagajärgedest Baltikumi rahvastele. *1987 loodi esimese altpoolt tuleva initsiatiivi ning demokraatlikele põhimõtetele tugineva massiorganisatsioonina Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), järgmise aasta augustis asutati esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). *EMS ja ERSP organiseerisid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva laiaulatusliku tähistamise. 2. veebruaril Tartus toimunud meeleavalduse vastu saadeti plastikkilpide ja koertega varustatud miilitsaüksused, aga suurt võitlust ei toimunud. *1988 aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, kus pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, esitati nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna (eesotsas Karl Vainoga) ja ENSV Ministrite Nõukogude tegevusele. *Aprilli keskel esitati telesaates ,,Mõtleme veel..." üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne
Samal päeval sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni ultimaatumid ja Eestile ja Lätile. Johann Laidoner kirjutas 17. juunil Narva raudteejaamas alla ,,Narva diktaadile," mille kohaselt anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati poliitilised meeleavaldused ja rahvakogunemiseks, eraisikud pidid loovutama kõik relvad. Okupatsioon toimunud. Esimene nõukogude aasta Juunipööre. Andrei Zdanov NSVL esindaja, organiseeris meeleavalduse 21. juunil. Tuhanded meeleavaldajad Vabaduse väljakul. Taheti uue valitsuse moodustamist. Vabastati vange, kommuniste. Õhtul tehti teatavaks uue valitsuse koosseis, peaministriks sai Johannes Vares-Barbarus. Kohe pärast juunopööret algas puhastus riigiapraadis. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Ainsaks poliitiliseks organisatsiooniks EKP. Annektsioon. Saadeti laiali juuli alguses Riigikogu, ennetähtaegsed valimised.
Pilet 9 1. Eesti 1917. aastal Tsaarivõimu kukutamine 1917. aasta revolutsiooniga tuli ka eestlastele üllatuseks, kuid nad suutsid tekkinud olukorra kiiresti ära kasutada. Kuna endine valitsemiskord kaotati, sai Ajutise Valitsuse esindajaks Eestimaal Tallinna linnapea Jaan Poska. Ajutiselt Valitsuselt taotleti Eestile autonoomia õigust. Kui Ajutine Valitsus tõrkus, korraldasid eestlased 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa meeleavalduse ning Ajutine Valitsus oli sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljendus rahva poolt valitud Maapäevas. Samas kujunes Eestis välja igasugune kaksikvõim nagu Venemaal. Ametlikult olid võimul Ajutise Valitsuse poolt tunnustatud võimuorganid, tegelik võim siirdus aga Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogule. Viimases pääsesid võimule enamlased, kes ei tahtnud Eesti iseseisvumist. Sammhaaval suutsid eestlased oma positsioone siiski laiendada, esiteks moodustati Eesti rahvusväe osad
vabastama EKP keskkomitee esimese sekretäri kohalt Karl Vaino ja tema asemele pandi Vaino Väljas Taasiseseisvumise protsess Etapp/dateering Tähtsamad sündmused Rahvuslik ärkamine ehk uus *Fosforiidisõda ärkamisaeg protest oli veel *Loodi Molotov Rippendropi Pakti Avalikustamise küllaltki ettevaatlik ja piirdus *Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. augustil korraldas teatud teemadega. Oli märgata, et Tallinna Hirvepargis poliitilise meeleavalduse, kus muudatused on saabumas, kuid räägiti avalikult MRP-st nõukogude võim oli piisavalt *Rahva initsiatiivil loodi Eesti Muinsuskaitse tugev ja miski ei ennustanud selle Selts(EMS) nii kiiret kokkuvarisemist. 1987- *Loodi esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku 1988 mai. Sõltumatuse Partei (ERSP) koos EMSiga organiseeriti Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamine ning
(lav. Jaan Tooming, mõlemad „Vanemuises”). „Tuhkatriinumängus” kulmineerus Gustav Suitsu luulekeele kehalisse väljendusvormi ümberpanekust alguse saanud agressiivsem ja füüsilisem lavaline suhtlemislaad; pöördelisena mõjusid nii metafoorne lavategevus, visuaalne dünaamika kui ka loobumine elu illusiooni loovast teatrist. „Tuhkatriinumäng” pidi algselt esietenduma juba 1968 ja selle ärakeelamine võimude poolt ajendas Tartus üliõpilaspäevade raames isegi tudengite meeleavalduse. Printsi tegelaskujus (Raivo Adlas) ja tema tõeotsingutes nähti rahvusliku Hamleti allusioone, nii näidendi kui ka lavastuse tipphetkeks oli Printsi kohtumine elupaljusust sümboliseeriva, ratastoolis ringisõitva Perenaisega (Herta Elviste). Kitzbergi ühe marginaalsema näidendi mugandusel põhinenud „Laseb käele suud anda” osutas kibekalt konformismile kui rahvuslikule probleemile, deheroiseerides ja murendades eestlaste minapilti;
seaduseparandusettepanekuid. Pärast Veebruarirevolutsiooni nimetas Tõnisson Rahvameelse Eduerakonna ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille juhiks jäi ta kuni 1919. aastani. Selle erakonna järeltulijaks sai Eesti Rahvaerakond. 21 1917. aasta 12. aprillil (vana kalendri järgi 30. märtsil) kuulutati tänu Eesti rahvuslike poliitikute pingutustele ning Petrogradis hiiglasliku meeleavalduse korraldanud eestlastele Eestimaa rahvuskubermang, mis hõlmas kogu eestlaste etnilise asuala. Tõnisson oli varem toetanud kahekubermangulise autonoomse Eesti loomist, ent see idee oli tagasi lükatud. Milline oli tema mõtte ajend, on selgusetuks jäänud: Tõnissoni vastased nägid selles katset Lõuna-Eesti kuberneri koht enda kätte saada ning Tartu tähtsust kunstlikult upitada, pooldajad on rääkinud sellest aga kui tasakaalustatud
saksalasi. Venelaste Punaarmee oli väga nõrk Toodi esmakordselt avalikkuse ette trikoloor. 19.02. moodustas põrandaalune Maapäeva 1988 16 juuni vabastati ametist Karl Vaino, vanematekogu eesti Päästekomitee, kuhu tema asemele asus Vaino Väljas. kuulusid suuremate parteide esindajad Vanematekogu koostas Iseseisvusmanifesti, RR kutsus 17 juuni kokku Lauluväljakule kus määrati Eesti poliitiline staatus- meeleavalduse, mis aga muutus suureks demokraatlik vabariik rõõmuürituseks trikolooridega, kus osales ca.150 000 inimest. Kahe võimu vahetusel, kus bolsevistlik Eesti trikoloor sai ametlikult uueks lipuks. riigiaparaat ja punakaartlased alustasid Rahvuslus kulmineerus 1988 septembris lahkumist Kroonlinna ja sakslased olid Lauluväljakul RR poolt korraldatud üritusel
Lenini naasmine pagulusest. Venemaa kuulutamine vabariigiks. Asutava Kogu kokkukutsumise kava. Ent: maa jäi mõisnikele, Venemaa jätkas sõda. Kaotused rindel jätkusid. Ajutise valitsuse kukutamise katsed 1917.a Massidemonstratsioonid Petrogradis (juuni, juuli). "Rahu, leiba, maad!" Valitsus asus enamlasi arreteerima. Lenini arreteerimise käsk. Sõjaväelise riigipöörde katse (august, Kornilov). Kaose süvenemine riigis. Meeleavalduse tulistamine Petrogradis juulis 1917. Osales u 500 tuh inimest. "Maha sõda!" "Maha 10 ministrit kapitalisti!" Enamlik riigipööre/oktoobrirevolutsioon 1917. okt 25.- 26. okt 1917 relvastatud riigipööre Petrogradis jt suuremates Venemaa linnades Juht L. Trotski Talvepalee, riigiasutuste, telegraafi jm hõivamine relvastatud tööliste, soldatite, madruste poolt - Punakaart Ajutise valitsuse arreteerimine.
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuh...
Kaalutlus on teostatud:on täidetud. Proportsionaalsuse kontroll (HMS § 107 lg 2): on täidetud. Vahekokkuvõte:Maanteeameti haldusakt on materiaalselt õiguspärane. III. KOKKUVÕTE Käesoleval juhul on tegemist vaid materiaalselt õiguspärase haldusaktiga. Kaasus 11 (koost. M. Laaring) Politsei saab teavet selle kohta, et OÜ Anti-Fur plaanib korraldada Loode Prefektuuri tööpiirkonnas, A linnas 23.01.2019 meeleavalduse loomanahkade kasutamise vastu rõivatööstuses. Kuna sama organisatsiooni aktivistid on ka varem oma käitumisega politseile probleeme tekitanud ning 23.01.2019 toimub linnas rahvusvaheline uisutamisvõistlus, millega seoses on oodata suurt hulka väliskülalisi, siis otsustatakse meeleavaldus keelata. Kohe teabe saamise järel vormistatakse ja allkirjastatakse elektrooniliselt vastav otsus, mis saadetakse äriregistrist saadud OÜ Anti-Fur elektronposti aadressile:
Õnneks suutsime kateedrile leida piisavalt mõjusaid vastuarg' mente. Samuti läks EKP Keskkomiteest läbi mu ettepanek kaotada kutselise parteisekretäri ametikoht EPA-s. Meie kateedrijuhatajad olid külakorras aasta kaupa nõus neid ülesandeid täitma, kaotades küll seetõttu palgas umbes sada rubla kuus, mis oli tol ajal suur summa Võitsime aga suurema sõltumatuse ja pääsesime parteilistest totrustest ja survest. Kui võimuesindajad nõudsid Tartu üliõpilaspäeva meeleavalduse korraldajate koolist väljaheitmist, siis erinevalt Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) parteikomiteest suutsime meie oma tundel kaitsta. 1977. aastast on Arnold Rüütel olnud mitmetel kõrgetel riiklikel ametikohtadel, algul poliitilistes struktuurides, seejärel täitev- ja seadusandlikes võimuorganites. 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Arnold Rüütlil oli oluline osa Eesti suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel 16
taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke. Tee on legendaarne jook, sest see ei ole mitte ainult jook, vaid ka meelelahutus, tervisele kasulik, ning sellel on suur kultuurne aspekt. Ilma teeta oleks Ameerika Ühendriigid võib-olla ikka veel osa Ühendkuningriikidest. Nimelt otsustas Inglismaa tõsta makse teele, nign see muutus Ameerikas väga kalliks. Ameeriklased otsustasid, et meil ei ole neid Britte vaja ja korraldasid suure meeleavalduse, mille nimeks on saanud Boston tea party. Selle tulemusel sai Usa lõpuks iseseisvaks riigiks. 1. TEE AJALUGU Tee ajalugu algas vanas Hiinas umbes 5000 aastat tagasi. Legendi kohaselt oli imperaator Shen Nung osav valitseja, loov teadlane ja kunstide toetaja. Tema ettenägelikud ediktid nõudsid muuhulgas hügieenilise ettevaatusabinõuna kogu joogivee keetmist. Ühel suvepäeval oma valduste äärealasid külastades peatusid valitseja ja tema õukond puhkuseks. Vastavalt
sõdurid tulistasid Peterburi tööliste demonstratsiooni. Preester Georgi Gaponi juhitud töölised tahtsid esitada Nikolai II-le palvekirja seoses Vene-Jaapani sõja tõttu halvenenud elu- ja töötingimustega. Demonstratsioonil osales kümneid tuhandeid inimesi, kuid see oli rahumeelne, inimesed kandsid pühakute ja tsaariperekonna pilte. Nikolai II aga tol päeval Talvepalees ei olnud ning valitsus ei olnud paleed valvavatele sõduritele andnud meeleavalduse suhtes mingisuguseid erijuhiseid. Tulistamine leidis aset ilmselt seetõttu, et palee ees tekkis rüselus ja osa inimesi püüdis väravatest sisse murda. Jaanuaristreik Tallinnas. Vastukajana 9. jaanuari Peterburi Verisele Pühapäevale 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, mille töölistega liitusid seejärel Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teised suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
sotsiaalmeedia kasutaja, et suhelda kodanikega. Sellest lähtuvalt võib öelda, et USA kodanike iseloomustab online võimaluste puhul suur aktiivsus ja nii võib ka OWSi aktiivset online võimaluste kasutamist seletada sooviga püüda rohkemat tähelepanu nende esile toodud probleemidele. Kindlasti annab OWS tunnistust protestide muutunud vormidest, sest OWS ei olnud spontaanne ettevõtmine. Tegevus oli mingites aspektides väga hästi planeeritud ja ettevalmistatud, mis näitab meeleavalduse sisemist organiseeritust. OWS-i näide toob selgelt esile Ameerika Ühendriikide põhiseaduslikkuse tagatuse ja riigivõimu piiratuse. Kodanikel oli OWS näol võimalik väljendada oma sõnavabadust ja tegutsemisvabadust. Nende vabadust hakati piirama alles siis, kui tekkis selleks mõistetav vajadus. Samuti näitab protestiaktsiooni kestvus USA poliitilise kultuuri tolerantsust. Kuna protestiaktsiooni telklaager Zuccotti pargis oli üleval praktiliselt kaks kuud, siis võib öelda, et
Tolle aja tingimustes oli ka palju neid, kes plaanidesse uskusid, oli tõsine ühiskondlik optimism. Ka kainenemine tuli kohe. Programm võeti vastu 1961- see oli juba see aeg, kui majandusnäitajad ja prognoosid olid selgelt negatiivse alatooniga. Majandusinimesed mõistsid, et see, mis 50ndate II poolel või lõpus oli, ei jätku, sellega on mõne aja pärast lõpp. 1963 oldi sunnitud tõstma kuni 30% lihatoodete hindu- tõi kaasa rahva väljaastumise, Novotšerkasskis isegi tööliste meeleavalduse ja tulistamise. Hruštšov ütles, et „NL inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis“. Kokkuvõttes tuleb tunnistada, et utoopia jäi utoopiaks. Välispoliitika Välispoliitikat üldisemalt vaadates toimus selles vallas päris suur muutus- Stalini ajal NL oli väga kinnine ühiskond. Stalin kui NL liider sisuliselt välismaal ei käinud, välissuhtlus oli väga tagasihoidlik. Hruštsov on see liider, kes välismaad ei pelga, vaid vastupidi- tema välispol
Nende nõudmisteks olid: turumajandus tagasi, sotsialistlike parteide koalitsioon, kodanikuõigused tagasi (eriti valimisõigus). Suurim väljend sellele 1921 alguses puhkenud Kroonlinna mäss (ajendiks Peterburi linnavõimude tegu). 19.veebr 1921 pandi korraga kinni 90 tööstusettevõtet- tohutu töötute hulk korraga. Protestiti enamlaste vastu, nõuti uute Nõukogude valimist. Teised tehased tegid solidaarsusest üldstreigi. Enamlased surusid pol meeleavalduse relvade jõul maha. Teated sündmustest jõudsid lähedal asuvasse Kroonlinna, Kroonlinna madrused asusid tegutsema. 28.veebr toimusid Kroonlinna kohalikes Nõukogudes ümbervalimised- ühtegi enamlast enam ei valitud. Kroonlinna ülestõusu juhiks tõusis madrus Petritšenko- nõudmised ikka 3 põhilist. Madrused olid enamlastele selja keeranud, enamlased üritasid ikka head nägu teha. Madrused olid lihtsalt enamlastes pettunud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
