TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKE ÕIGUSE INSTITUUTA KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL MÄLU STRUKTUUR Referaat õppeaines Sissejuhatus psühhologiasse Juhendaja: Iiris Luiga, PhD Tartu 2009 a Sissukord Sissejuhatus 1. Mälu liigid 2. Sissejuhatus Mälu on üks kolmest alustalast, mille tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänud. Mälu kui endise kogemuse peegeldus teadvuses on võime omandada, säilitada ja reprodutseerida kogemusi. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu uuringutes osalesid palju uurijad. Kõige tuntav uurija, kes 1972 a. eristas oma artiklis episoodiline ja semantiline mälu l...
Vastus : Platoni ideeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja näilisuse eristamine filosoofilises ja inimlikus mõttes. Teadmine on suunatud ideedele. Platoni arvates on ideed muutumatud , püsivad ja igavesed. Voorus on teadmine ja teadmine voorus vääralt sooritatud tegu paljastab tegija teadmatust. 2 laadi teadmist: meeleline ja mõtlemisvõime. 8) Mida tähendab Platoni juures anamnesis? Vastus : Anamnesis on Platoni arvates teadmiste hankimine- meeldetuletamine. 9) Kas välismaailm on ainult meie kujutlus või midagi enamat? Miks? Vastus : Nii üks kui teine, ta ei saa olla mitte ainult kujutlus, sest meie kujutlus on piiratud, meie piiratud mõtlemisvõime ja teadmiste, kogemuste tõttu. Ja kui inimene mõtleb, või arvab, et välismaailm on ainult see mida mina mõistan või aru saan, siis see näitab inimese kõrget enesehinnangut. Tegelikult ma arvan, et inimesel ei ole võimalik absoluutset tõde tunnetada ja
jäljendavad või kopeerivad neid nii palju kui võimalik. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud selle, kus ta kunagi on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi teadmiste hankimine anamnesis — meeldetuletamine. Sellega vastandub Platoni epistemoloogia otseselt empiristlikule lähenemisele. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut ega tee üldistusi mitmekesiste meeleandmete põhjal, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Hilisemais dialoogides Platon piiritles ideed kolme kategooriaga: a) väärtusi sisaldavad ideed, headuse ja ilu ideed; b) loodusesemeile vastavad ideed, nagu tule, vee ideed, ja c)
Tunnetusprotsessid ja nende arengulised iseärasused 1. Tunnetusprotsesside abil võtab laps maailmast vastu infot, mõtestab seda, salvestab malluning kasutab. 2. Traditsiooniliselt eristatakse nelja tunnetusprotsessi taju, tahelepanu,malu, mõtlemine. Õpetajale on tunnetusprotsesside ning nende arenguliste isearasuste tundmine oluline kahest aspektist: 1) tunnetusprotsesside arengu taset peab arvestama ainete õpetamisel; 2) tunnetusprotsessid ei arene iseenesest, vaid nende arengut tuleb toetada. Tähelepanu Tähelepanu on teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt või mõtteahel korraga käepäraste objektide või mõtteahelate hulgast. Voi tapsustatult: tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või hetkeolukorrast lähtuv tähtsus. · Tahelepanu valib välja need tunnused, mida hakata edasi tootlema, mistottu ilma tahelepanuta ei ole selget teadlikku taju. ...
Näevad ainult varje seinal , mida koopasuust tulev valgus seinale heidab. Tegemist on asjade varjudega, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meeleline maailm. Väljaspool koobast asub tõeline ideede maailm. Ideede ja meelelise maailma suhe: asjad väljendavad ideesid. Ideed kehastuvad asjades. Asjad on ideede varjud. Voodi idee on loonud jumal, konkreetse voodi puusepp ning voodit kujutava maailma kunstnik. Õppimine on meeldetuletamine. Tunnetus on meeldetuletamine anamnesis. Kolm võimalust: Me ei olegi neid ideesid näinud. Ideed ei ole veel meelde tulnud, sest oleme liiga noored. Õpetaja ei valda dialektika kunsti, ei oska meelde tuletada. Õpetus hingest ja riigist Hingel on kolm alget: 1)Mõistuslik asub peas tarkus. 2)Afektiivne asub südames mehisus. 3)Himustav naba ja maksa piirkonnas tasakaal. Riigi õpetus: 1)Valitsejad filosoofid. 2)Sõjamehed valvurid. 3)Käsitöölised ja põllutöölised.
suunatud reklaami. Üks kasutatavamaid reklaamiteate töötlemise mudeleid on toodud joonisel 1. (Roose 1996:29-35) Avastamine (exposure) Tajumine (attention) Arusaamine (comprehension) Nõustumine (agreement) Talletamine (retention) Meeldetuletamine (retrive) Otsustamine (decision making) Tegutsemine (action) Joonis 1. Reklaamiteate tarbijapoolse töötlemise etapid. Selleks, et vajaduse mõju saaks ilmneda, on tarvis tarbija teatud subjektiivset seisundit, nn motivatsiooniseisundit. Motivatsiooni võibki määratleda kui pingeseisundit, mis tekitab, säilitab ja suunab käitumist teatud eesmärgi saavutamise suunas
Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused võivad õpilase või vaatleja seisukohalt olla nii positiivsed kui negatiivsed, aga võivad jääda ka märkamatuks nii ühele kui teisele. Samuti ei tähenda õppi...
8) Mida tähendab Platoni juures anamnesis? Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine anamnesis -- meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. 9) Kas välismaailm on ainult meie kujutlus või midagi enamat? Miks? 10) Kuidas oleks võimalik eristada unenägu ärkvelolekust? Unenäos on ajamõiste teistsugune-aeg tundub pikem/lühem, ajas hüppamine jne. Kordineerimatus-ärkvel olles suudame oma liigutusi kordineerida aga unenäos enamasti mitte. Unes
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND MÄLUHÄIRED Avatud Ülikool I aasta Referaat Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Õppejõud: Kristjan Kask Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 2 MÄLU PROTSESSID............................................................................................................. 4 3 MÄLUHÄIRETE KLIINILISED VORMID...........................................................................4 3.1 Ülimälu....................................................................................................
Me kõik võime mingil elu hetkel midagi unustaga või ola raskustes millegi meeldejätmisega. Mäluhäireid on mitut eri liiki: · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. · Amneesia (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: a) anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. b) retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust.
brändi tugevdamine arendamine Sponsorlus Brändi arendamine, väärtuste Brändi nähtaval hoidmine, kommunikeerimine emotsiooni loomine Ärikingitused Kliendi premeerimine Hoida brändi nähtaval, käitumise eest meeldetuletamine Reklaami definitsioon Reklaam on impersonaalne ideede, toodete või teenuste esitlemine ja promotsioon mis iganes tasulisel viisil ja kus rahastaja on identifitseeritav Reklaami funktsioonid Diferentseerib brändi konkurentidest Sisaldab informatsiooni brändi omaduste ja müügikanalite kohta Mõjutab tarbijaid proovima Toetab toodete jaotust jaotuskanalites (pood võtab parema meelega toote müügile kui tal on reklaami toetus)
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpi...
Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadmise tunnetamine seega ununenu meeldetuletamine. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni eesmärgiks on teha õnnelikuks mitte üks teatud seisus, vaid kogu riik tervikuna. Ta oli
teist kahjustada- haiget teha, sageli kaasneb lahutus)) Tuleb aeg maha võtta, mõlemad pooled peaksid maha istuma ja esmalt omaette mõtlema ning seejärel koos maha istuma ja probleemi sõnastama. Seejärel tuleb keskenduda probleemile, mitte teisele inimesele, siis on võitluse asemel koostöö. Aksepteerin, et eriarvamusele jäämine on normaalne. 4.Mälu protsessid, mnemotehnilised võtted. Mälu lliigid, mäluhäired. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab aga pingutust
Sokrates võrdles oma vestlusi sünnitusabiga. Ta eeldas, et · inimese hinges on teadmisi, millest inimene on teadlik. Ei, sellisel juhul pole vaimset sünnitusabi enam vaja. · inimese hinges on ekslikke arusaamu, millest inimene ei ole teadlik. Ei, sellisel juhul oleks vaja sokraatilist irooniat, mitte sünnitusabi. · inimese hinges on teadmisi, millest inimene ei ole teadlik. Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida · ta on raamatutest lugenud või targematelt inimestelt kuulnud. Ei, ainuüksi lugemisest ja kuulamisest ei piisa. Sellest arusaamine on tunnetus ning see on Platoni arvates millegi muu meeldetuletamine. · inimese hing on eelmises elus kogenud. Ei, nii see pole. Eelmistest eludest võib Platoni tunnetusteooria kohaselt rääkida küll, kuid tunnetus ei lähtu neis kogetust. · inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne esimest kehastumist
Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine a n a m n e s i s -- meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õppime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppemise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideid on lõpmatu palju. Neid on olemas kõigist mõeldavaist asjadest, omadustest ja suhetest, nii heast kui ka halvast, nii õilsast kui ka alatust, nii ilusast kui ka inetust. Hilisemais dialoogides Platon siiski piiritles ideed kolme kategooriaga: a) väärtusi sisaldavad ideed, headuse ja ilu ideed; b) loodusesemeile vastavad ideed, nagu tule, vee
Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud selle, kus ta kunagi on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi teadmiste hankimine anamnesis meeldetuletamine. Sellega vastandub Platoni epistemoloogia otseselt empiristlikule lähenemisele. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut ega tee üldistusi mitmekesiste meeleandmete põhjal, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideid on väga palju, kuid neid on siiski lõplik hulk. Neid on olemas kõigist mõeldavaist asjadest, omadustest ja suhetest, nii heast kui ka halvast, nii õilsast kui ka alatust, nii ilusast kui ka inetust
Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest. Klassikaline= passiivne, kuid operantne=aktiivne. 22. Mis on mälu? Mälu on organismi võime omandada , säilitada ja väljastada informatsiooni. 23. Mälu protsessid ja lühikirjeldused. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne(ümbersõnastamine). Meelespidamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi. Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Meeldetuletamine tähendba talletatud materjali uuesti esiletoomist
Tajuteooria: Helmholz’i teadvustamata otsuste tajuteooria (tajutakse ümbritsevat), Gibsoni ökoloogiline tajuteooria (tajutakse vahetult). Hallutsinatsioon vs illusioon - illusioon põhineb tegelikult eksisteerivatele objetidele, kuid on nende moondunud tajumine. Hallutsinatsioonil puudub reaalne taju sisend. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja uuendada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Materjali mälus säilitamise aja järgi: - Sensoorne mälu: meeleelunditest tulnud info automaatne salvestamine. Unustamine algab kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse edasi primaarsesse mällu. Info liik on sensoorne ja maht piiramatu. - Primaarne ehk lühiajaline mälu: sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Uue info lisandumine põhjustab unustamist. Mälu kestvus paar sekundit
= olemine. jumal need on kolme liiki voodi loojad" "Riik" · Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. · Ideede maailm asub taevavõlvi kohal ning seda saab vaid · Platoni teosed mõistusega näha. · Varajased kirjutused: · ÕPPIMINE ON MEELDETULETAMINE · APOLOGIA Sokratese kaitsekõne kohtunikele · Tunnetus on meeldetuletamine ANAMNESIS. · KRITON Seadusest lugupidamisest · Õppimine on seega juba olemasoleva teadmise taastamine. Meeldetuletamiseks on oluline dialektika, s.o. · PROTAGORAS vaidlus sofistidega vooruste
Ideedemaailmas näeb hing ideaalset ilu ja õiglust. Hingega on nagu sõjavankriga, mille üks ratsu perutab ja kisub materiaalse maailma poole. Tõeline maailm on ideede maailm. "Kui ideede maailma vaadelda meheliku algena ja mateeriat naiseliku algena, siis meeleline maailm on nende laps." (Timaioses) Demiurg("rahva heaks töötav") loob meelelise maailma, mille eeskujuks on ideed. Ideede maailm asub taevavõlvi kohal ning seda saab vaid mõistusega näha. Tunnetus on meeldetuletamine - anamnesis. Meedetuletamiseks on oluline dialektika e. dialoogi kunst. Hingel on kolm alget: 1. Mõistustlik - asub peas(tarkus) 2. Afektiivne - asub südames(mehisus) 3. Himustav - naba ja maksa piirkonnas(tasakaal) Riigi õpetus: 1. Valitsejad filosoofid 2. Sõjamehed valvurid 3. Käsitöölised ja põllutöölised ÕIGLUS = Iga hingealge täidab talle loomuomast ülesannet. "Kõik on saav, miski pole olev." - Platoni idealismi tuum. Aristoteles
Tundmused ja hoiakud suunavad ja muudavad taju. Taju liigitatakse aistingute järgi. Taju liigid on nägemis, kuulmis, haistmis, maitsmis, kompimis tasakaalu ehk taktiilsed, eriliik on ajataju. Mälu Mälu peegeldab meie kogemusi. Kõike seda mis on esinenud meie elus ja tegevuses. Mälu on informatsiooni säilitamine signaali kohta pärast selle toime lakkamist. Mälu on liigprotsess mis koosneb: meeldejätmine meelespidamine meeldetuletamine taastundmine unustamine. Kujutlus Kujutlus on varem tajutud kujundite reprodutseerimine taasesiletoomine teadvuses. Kujutlus on seotud taju ja mäluga. Fantaasia on tunnetus protsess, mis seisneb uute kujundite loomises. Fantaasia ja kujutlus on sarnased sellepoolest, et mõlema tekkimisel puudub objekti vahetu mõju. Sammuti on mõlemad piltlikud ja kujundlikud. Oluline erinev on aga selles, et taju kujutlus reprodutseerib, fantaasia aga loob uut
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
Ideed eksisteerivad oma täiuses iseeneses. Inimese hing, mis Platoni järgi on surematu, on näinud ideid enne sündimist, siis kui ta oli ideede riigis. Sündimise läbi on hing aheldatud kehaga, on sattunud nagu vanglasse ja unustanud kõik selle, kus ta on olnud ja mida ta on näinud varem ideede riigis. Kuid nähes ideede jäljendeid muutuvas maailmas, tuleb hingele meelde see, mida ta teadis varem. Seega on Platoni järgi meie teadmine anamnesis - meeldetuletamine. Kui me siin muutuvas maailmas õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid õppimise protsessi kaudu üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Ideid on väga palju, kuid neid on siiski lõplik hulk. Neid on olemas kõigist mõeldavaist asjadest, omadustest ja suhetest, nii heast kui ka halvast, nii õilsast kui ka alatust, nii ilusast kui ka inetust. Hilisemais dialoogides Platon siiski piiritles ideed kolme kategooriaga: a) väärtusi sisaldavad ideed,
Kooli mineval lapsel on siiski tahtmatu tähelepanu ülevõim tahtliku tähelepanu ees ning tahtlikku tähelepanu on võimalik esile kutsuda vaid piiratud ajaks. Alles noorukieas kujuneb välja inimese individuaalne tähelepanu stiil. (Tankler, M. 43-45) Mälu ja mälu areng Mälu on koht, kus säilitatakse signaali informatsioon peale selle mõju lõppemist. Mäluprotsessi koostisosad on meeldejätmine, meelespidamine, meeldetuletamine ja taastundmine. Neid saab üksteisest vaid tinglikult lahutada, kuna nad kohaati kattuvad ja lähevad üksteiseks üle. Meeldejätmist saab omaorda liigitada mehhaaniliseks või mõtestatuks meeldejätmiseks ja tahtmatuks ja tahtlikuks meeldejätmiseks. Fenomen, mille puhul näib, et mälu suureneb, nimetatakse reministsentsi efektiks. Väidetavalt toimub meelespidamise puhul kodeerimine, mis tähendab seoste loomist juba salvestatud objektidega ja uue objekti loogilisse paika paigutamist
· Mehaanilised meetodid ladustamine prügilasse · Termilised meetodid - põletamine · Bioloogilised meetodid kompostimine, anaeroobne lagundamine · Keemilised meetodid Jäätmekäitluse tõhustamiseks: · Vähendada jäätmekoguseid · Kasutada vähejäätmelisi tehnoloogiaid · Organiseerida ohtlike jäätmete koguist ja transporti · Prügilate keskkonnaohtlikkuse vähendamine · Uuemate tehnoloogiate rakendamine, vanade meeldetuletamine · Toote välimuse, kuju, pakendi muutmine · Toksilise tooraine asendsmine vähem ohtlikega Keskkonnapoliitilised meetmed: · Keskonnanormatiivid ja standardid kehtestatakse lähtudes inimese tervisest ja eluslooduse kaitse vajaduses, piirinõuded saasteallikatele, keskkonna kvaliteedinõuded · Maksud ja hüvitised kui paiksetest saasteallikatest välisõhku, vette või pinnasesse viidavad kogused
Kuidas seda müüti tõlgendati XVI sajandil, näeme alloleval pildil. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega. Inimese hing, olles kunagi loodud jumalate poolt, viibib enne esimest kehastumist ideede maailmas ning näeb seal ideesid. Mõned hinged näevad vähem, mõned rohkem. Kehastudes hing unustab kõik nähtu, kuid on võimeline meelde tuletama. Tegelikult on uue teadasaamine (tunnetamine) seega ununenu meeldetuletamine. ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST: Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitlised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Samas on need kolm seisust kõik vajalikud riigi kui terviku jaoks ning Platoni
sõbraga selle üle, mida nägite unes. Ehk märkate peagi, et unenäod hakkavad aeglaselt teie juurde naasma, ja kui see on toimunud, ei pruugi te enam muretseda: te olete alustanud hästi ja jätkate, mõeldes järele, mida võiksid unenägude sümbolid teie jaoks tegelikult tähendada. See ei pruugi minna sugugi nii libedalt, aga igal juhul peaksie unenägude meeldetuletamise ja meelespidamise jaoks koostama endale süstemaatilise plaani. Unenägude selge ja üksikasjalik meeldetuletamine aitab teid olenemata sellest, kas tahate üksnes huvi tõttu heita neile pilku või püüate lahendada praktilist või suhtlusprobleemi. Kui teile tundub, et elate või töötate erilise stressi all, kui teil on muresid või peate tegema tähtsa otsuse, tahaksite kindlasti unenägude tegevust tõhustada. Olgu siiski kannatlikud, sest alateadvus näib vajavat aega enamasti palju öid, et ta talitleks konstruktiivselt
24. Mida kujutab endast kognitiivne intervjuu (KI)? Millistest osadest see koosneb ja milline on KI osade psühholoogiline tagapõhi? Kognitiivne intervjuu intervjueerimismeetod, kus pealtnägijad ja kannatanud kannavad ette/räägivad, mida kuriteopaigast mäletavad. Komponendid: - tervitamine ja isikustamine - usalduse tekitamine - intervjuu eesmärgi selgitamine: kirjelda kõike, meeldetuletamine (mitte oletada või välja mõelda) - sündmuse konteksti uuestiloomine - vaba meenutuse küsimine - küsida, kas ta mäletab veel midagi - küsitlemise osa: pildi aktiveerimine, pildi uurimine (probing) - paluda meenutada vastupidises järjekorras - perspektiivi muutmine - kokkuvõtte tegemine - lõpetamine, tunnistaja tänamine Kognitiivne intervjuu aitab kaasa valestimõistmise ja ebaselguse vähendamisele, mis on muidu näha standardse politsei
Kordamisteemad 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus: Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Lihtsaim definitsioon: turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Tänapäeval rõhutatakse järjest rohkem pikaajaliste kliendisuhete loomise ja arendamise tähtsust. Näiteks: turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Strateegiline turundus Analüüsile orienteeritud protsess. Tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turundusvõimaluste hindamine, konkurentide analüüs, turundusst...
Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. 11.Rüütliks saamise etapid 1.Pidi sündima teise seisusesse. 2. 6aastaselt 7ks aastaks senjööri perkonda PAAZi seisusesse *õppis kombeid *õppis head käitumist *oli pistlikupoiss. 3.umbes 14/15 aastaselt sai kannupoisiks ehk skavaieriks *rüütli relvakandja *sõjaline ettevalmistus *treeningud. 4. 1821aastaselt rüütliks löömine *kümblus *viimane öö palvetades kabelis. Hommikul pidustus vigül *rüütlireelite meeldetuletamine *valge rüü *mõõk vööle *saab punane keebi *järgnevad rüütlijoodud ja ongi rüütel. 17. Mõiste Mõis-Naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu mood sunnismaised talupojad. Mõisa pidid varustama kõige eluks vajalikuga talupojad põldude harimine, pool oma põllusaagist mõisale,kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineidmune,juustu,sinki,võid. 12. Vaimulikud rüütliordud
Ideed ise = paradeigmata e. algkujud. Kuigi ideed on tabatavad mõtlemise abil, ei saa me mõtlemise abil neid tekitada. Ideed eksisteerivad iseeneses ja on aluseks nähtavatele asjadele, mis on sarnased ja jäljendavad ideid Inimese hing = surematu ja näinud ideede sündimist siis, kui ta oli ideede riigis. Pärast sündimist on hing aheldatud kehaga ja unustanud selle, kus ta on kunagi olnud ja mida ideede riigis näinud. Teadmiste hankimine = amnesis e. meeldetuletamine. Vastandub emristlikule lähenemisele. Hilisemalt 3 kategooriat: a) Väärtusi sisaldavad ideed, headuse ja ilu ideed b) Loodusesemeile vastavad ideed (tuli, vesi) c) Maemaatilistele relatsioonidele vastavad ideed (suur väike, üksus, paljus) Ideed on järjestatud (kõrgemad madalamad), püramiid, mille tipus on kõrged ideed (samasus, erinevus) ja all kitsama määratlusega ideed Platoni ühiskonnakäsitlus teadmisi ei saa tuletada kogemustest ega üldistamisest, vaid
kogu ühiskond ja riik. Riik peab tagama hüvise õiglase jaotuse ja samal ajal põhiseadusliku vabaduse. Eesmärgid: tagada inimeste turvalisus, sotsiaalne; kollektiivse sekkumisega tagada individuaalne majanduslik heaolu; vähendada poliitilisi klassivastuolusid; tagada tuleb õigus ja võrdväärsus - eetiline. Instrumendid on fiskaalpoliitika ja maksusüsteemi kehtestamine. Sotsiaalpoliitika mudelid: - sotsiaaldemokraatlik - liberaalne 41. NB! Kasuks tuleb referaadi meeldetuletamine 42. NB! Kasuks tuleb Eesti üldise majanduskeskkonna tundmine 19
enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. 3) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. 4) Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta kuni elu selle hetkeni on teinud. Tegu on psüühilise häirega. On nimetatud ka kaitseamneesiaks st mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv info.
1. Vähendada jäätmekoguseid 2. Kasutada vähejäätmelisi tehnoloogiaid 3. Organiseerida ohtlike jäätmete kogumist, transportimist ja käitlussüsteemi 4. Välja töötada valikkogumissüsteem koos vajaliku materiaalse baasi ning kogutava materjali ümbertöötamisega 5. Prügilate keskkonnatootlikkuse vähend., mis on saavutatav nende arvu vähendamise ja jäätmete kokkuveosüsteemi parandamise kaudu 6. Jäätmekäitluse uuemate tehnoloogiate rakendamine või vanade meeldetuletamine. Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine. · Üks keskkonna põhiprintsiipe keskkonnale on ohutum jäätmeid mitte toota, kui neid töödelda ja käidelda pärast nende tekkimist · Üldist jäätmete kogust tuleb piirata vähendada (NB jäätmete tekkeallikad ja põhitähelepanu sellele) · Reostusallikad kasvavad kiiresti ja juba väikesed kogused mürgiseid jäätmeid, mis vast. Lub. reostusnormidele ohust. juba keskk. ja inimeste tervist. Võimalikud teed:
seotud subjektiivsusega. 36. Teadvuse funktsioonid. Koguda informatsiooni uuel viisil ehk mitte lihtsalt ladestamine, vaid tõlgendamine (Baars). Teadvust on vaja uue puhul, et aru saada mis toimub; pärast muutub automaatseks. 37. Kontrollivad tunnetusprotsessid. Tahtelised, aeglased ja pingutust nõudvamad 38. Bloomi taksonoomia ja õppimise eesmärgid. TEADMINE - faktide leidmine, meeldetuletamine (tunne ära, tuleta meelde, määratle, märgista, uuri, näita...) MÕISTMINE - arusaamine (tõlgi, seleta, kirjelda, sõnasta ümber) 9 RAKENDAMINE - kasutamine teises/uues situatsioonis (kasuta, lahenda, eksperimenteeri, prognoosi) ANALÜÜS - seoste näitamine: terviku lahutamine koostisosadeks (ühenda, seosta,
lüheneb, kaovad detailid, info muutub isikupärasemaks, seostub varasema kogemusega ja moondub jne 3) unustamine e. info kadumine mälust. On kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist (mistõttu on kasulik õpitut kohe korrata). Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni. Arvatakse, et unustamine on põhjustatud interferentsist, st üks psüühiline protsess kahjustab teist. Nt uus omandatud info põhjustab vana info kustumist ja vastupidi. d) meeldetuletamine e. reprodutseerimine, ehk talletatud info uuesti esiletoomine. Võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise teel. Mälu liigid. Info jääb meelde sõnalisel kujul, engramm e mälujälg a) sensoorne mälu, kus info sorteeritakse ja kodeeritakse vähem kui 1 sekundi jooksul edasisaatmiseks b) lühiajalisse mällu/töömällu, kus salvestatakse sõnaliselt kodeeritud info ajalises järgnevuses.
teelõik Tallinna ja Keila vahel -- meeleline maailm 01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida >> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud. c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. 01st of March 17:25 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, >> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus b. milles ei ole inetust c. mida peetakse ilusaks 01st of March 17:25 matis Platoni koopamüüdi kohaselt a. on tõde peidus müütilises koopas. b
sobivuse üle otsustamine. Gagné mudel kirjeldab õppetöö organiseerimist teema õpetamise ühikuna, mitte ajaliselt kindlaksmääratud tunnina. Praktikas on saanud kombeks nimetada ka nii defineeritud õppeühikut õppetunniks. Tema õppetunnimudel esitab põhietapid, mis õppeühiku käigus tuleb üldjuhul läbida, nendeks on: Õpilaste tähelepanu haaramine Õppetunni eesmärkidest informeerimine ja õpilaste motiveerimine Varem õpitu meeldetuletamine Uue materjali esitamine/õppimine Õppimise suunamine Õpitu kontrollimine Õpitust tagasiside kindlustamine Õppimisele hinnangu andmine Õpitu kinnistamine ja üldistamine Tunnietapid ei pea just selles etapis kulgema. Mõnda tegevust tuleb mitu korda korrata, mõnda ei pea üldse läbima. Õppemeetodite ja võtete vaatlemine Gagné õppetunni etappide valguses
Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. o Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. o Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata). o Kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest pikaajalisemat kasu). III Meeldetuletamine (reprodutseerimine) talletatud materjali uuesti esiletoomine. o Äratundmine näiteks valikvastustega kontrolltöö. o Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. o Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist pärssida. Mälu omadused 1
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
jooned); orbeol e haloomadus või tunnus on nii selge, et sellest tehakse mingeid järeldusi või üldistusi(näit. ilusad naiskurjategijad saavad kergema karistuse). Mälu Mälu on psüühiline protsess, liitprotsess: 1. materjali/info omandamine; 2. info säilitamine; 3. info meeldetuletamine või taastamine. Aruka elu kolm põhisammast: taju(organ peab info saama); mõtlemine(info struktuurimine); mälu(info säilitamine). Mälu liigitamine: 1.Info säilimise aja järgi. Jaguneb: sensooriline info säilib väga täpselt, aga lühikeseks ajaks(12s) lühiajaline (1520s) inimese töömälu. Info pannakse kindlasse struktuuri. Kindel maht 7+/2 e suudetakse hõivata 7+/ 2sümbolit. Lühiajalise mälus info kas kustub või läheb pikaajalisse mällu
Teadvustatud mälupilt tekib alati kahe peamise teguri, mälupäringu ja mälujäljekokkulangemisel või ühildumisel. Meenutamine on subjektiivne elamus. Meenutamise ajend - meenutamiseks antakse ette kategooria nimetus. Sellisel juhul on testi tulemus oluliselt parem kui vabal meenutamisel (Tulving) • Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - printsiip, mis seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Konteksti sarnasus salvestamise ja meenutamise ajal. Meeldetuletamine - äratundmine lühimälus. Värskuse efekt – esimesena esitatud materjali äratundmine on kõige madalam, ja kõige parem on viimati esitatud materjali äratundmine. Esmasuse efekt – esimesena esitatud pildi äratundmise protsent kõrgem ja viimasena esitatu oma madalaim (Wright et al., 1985) Kuidas muuta meeldetuletamist efektiivsemaks? Oma vihjetest süsteemi loomine
teelõik Tallinna ja Keila vahel -- meeleline maailm 01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida >> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud. c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. 01st of March 17:25 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, >> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus b. milles ei ole inetust c. mida peetakse ilusaks 01st of March 17:25 matis Platoni koopamüüdi kohaselt a. on tõde peidus müütilises koopas. b
teelõik Tallinna ja Keila vahel -- meeleline maailm 01st of March 17:23 matis Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, a. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. >> b. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. c. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. 01st of March 17:24 matis Platoni tunnetusteooria kohaselt on tunnetamine selle meeldetuletamine, mida >> a. inimese hing on n-ö näinud ideede maailmas enne kehastumist. b. inimene on kunagi lugenud või kuulnud. c. inimese hing on eelmises kehastuses teada saanud. 01st of March 17:25 matis Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, >> a. milles on kehastunud ilu/kaunidus b. milles ei ole inetust c. mida peetakse ilusaks 01st of March 17:25 matis Platoni koopamüüdi kohaselt a. on tõde peidus müütilises koopas. b
Vastuvõtukanalite puhul on huvitav märkida, et kõige kiiremini ununeb kuulmise teel vastuvõetud info, veidi kauem püsib nähtud info ja kõige kestvam on tulemus nägemise ja kuulmise koosmõjul. Seepärast tuleks müügisõnumi edastamisel kasutades lisaks rääkimisele ka näitlikke materjale (pildid, joonised, graafikud) ja kas toote või mudeli demonstreerimist. Meeldetuletamine (reprodutseerimine) seisneb mälus talletatud info hilisemas taastamises. Meeldetuletamine võib toimuda kas äratundmise või meenutamisena. Äratundmine on meeldetuletamise lihtsaim variant, mis väljendub sarnasuste tuvas- tamises. Äratundmist on kasulik arvestada reklaamisõnumite koostamisel, valides edastatavasse sõnumisse mitmeid kauba juures äratuntavaid tunnuseid (pakend, marginimi, väliskuju jms.). Meenutamine võib toimuda iseeneslikult või tahtlikult. Võrreldes äratundmisega on mõlemad suuremat pingutust nõudvad protsessid. Meenutamise hõlbustamiseks on
Kui ma teatud oskuseid ei praktiseeri pidevalt, siis me võime need ära unustada - protseduuriline mälu hoiab kauem oskusi meeles kui semantiline mälu Unustamine käib teatud tehnikatega, et inimesed saaksid traumadest üle Mäluprotsessi koostisosad: Meeldejätmine ehk omandamine salvestamine Meelespidamine ehk säilitamine mäletamine Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine meeldetuletamine Taastundmine ehk äratundmine Kui luua sarnane kontekst, siis on võimalik meeldetuletamist soodustada Igasuguse omandamise juures mängib rolli materjali asend. Materjali algus ja lõpp omandatakse paremini kui keskmine osa - emotsiooni põhine Mälu on seotud emotsioonidega ja see on ka põhjus, miks teksti keskosa jääb halvemini meelde kui algus ja lõpp
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunne...
Ideede tunnetamine. On selge, et ideid ei saaks tunnetada kui inimene kuuluks jäägitult nähtuste valdkonda. Platon seletab ideede tunnetamise võimalikkust oma hingeõpetuse abil. Hinges on kolm osa: mõistuslik, tahtev ja himustav. Hinge mõistusliku osa kaudu on inimene seotud ideedemaailmaga, kuna mõistuslik osa on pärit ideede valdkonnast. Filosoofiline tunnetamine ei ole Platoni järgi seega mitte originaalsete mõtete loomine, vaid ideedevaldkonna meeldetuletamine (anamnesis). 8. Aristotelese metafüüsika tegelikkusest põhjuslikkuse kogumina. Platoni kriitika. Teleoloogia mõiste. Aristoteles (383-322) on teine kuulsam Kreeka metafüüsik. Tema arvates ideedeõpetuses ületamatud raskused: ,,Kuidas ideed saavad olla püsivad, aga tegelikkus muutuv?" ja ,,Ideedeõpetuses meeleline maailm asjatult topeldatud. See, mis ideed ja asja ühendab, on omakorda idee. Need, mis ühendavat ideed idee ja asjaga ühendavad, on jälle ideed jne. Kui
Lisas nr 2 on ära toodud joonis mälu jagunemise kohta. Viis peamist mälusüsteemi: 1. Protseduuriline mälu- Oskused, lihtne tingimine. 2. Pertseptiivse representatsiooni süsteem- Objektide äratundmise praimimine. 3. Lühiajaline mälu- Kerge juurdepääs hiljuti kogetud informatsioonile. 4. Semantiline mälu- Üldised teadmised maailma kohta. 5. Episoodiline mälu- Isikliku mineviku teadvustatud meeldetuletamine Episoodiline mälu abil toimub inimese isiklike sündmuste mäletamine, eeldab kahjustamata frontaalsagaraid erinevalt semantilisest mälust. Frontaalsagara kahjustusega patsiendid võivad edukalt omandada uut faktilist teadmist, omandada seda, mida need faktid tähendavad, kuid nad ei suuda mäletada seda, kus ja millal nad neid teadmisi on omandanud.Siintoodud tõendused viitavad sellele, et traditsiooniline vaatekoht mälust kui ühest tervikust ei vasta enam tõele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
