peavad alati arvama, et pole võrdsed. Piisk piisa, piisk piisahaaval liigume edasi oma eesmärgi poole. Me võtame üle nende maa, ressursid ja jõukuse, et nende üle täielik kontroll teostada. Me petame nad võtma vastu seadused, mis röövivad selle vähese vabaduse mis neil on. Me rajame rahasüsteemi, mis vangistab nad alatiseks, hoides neid ja nende lapsi võlas. ''Kui nad peaks koos hakkama põlustama, süüdistame me neid kuritegudes ja esitleme maailmale teistsuguse loo, kuna hakkame meediat omama. Mee kasutame oma meediat informatsiooni voolu ja arvamuse kontrollimiseks meie kasuks. Kui nad meie vastu ülestõusevad, muljume nad puruks kui sitikad, sest nad on sellest väiksemad. Nad saavad olema abitud, et midagi teha, sest neil ei ole relvi.'' "Me värbame mõned nende endi seast meie plaane läbi viima, me lubame neile igavest elu, kuid igavest elu ei saa nad ealeski, kuna nad pole üks meie seast
Eesti meedia ning ajakirjanduse taass�nniks v�ime lugeda NL-u lagunemist �heksak�mnendate alguses. Uue riigikorraga s�ndis vaba ja s�ltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks v�imuks. Kahtlemata m�jutab lehest loetud v�i "Aktuaalsest kaamerast" n�htud info inimese igap�evast tegevust ning laiemalt �ldist maailmavaadet v�i meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei j�lgi meediat, saab ta kaudselt m�jutatud, sest riigi otsustajad l�htuvad poliitika kujundamisel suurel m��ral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb t�deda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord v�iksem t�htsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus �itses, vallutas internetimeediat kollane laine. V�ga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka v�lismaa staaridest ja nende tegemistest. kaubaks
Kuidas meedia mõjutab kultuuri Mis on kultuur? Kultuur on, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab valdkondi nagu teadmised, traditsioonid, moraal, kombed, ja muu selline. Otseloomulikult kuuluvad sinna alla ka kõikvõimalikud kaunid kunstid. Ehk võib öelda, et kultuur on kõik see, mis eristab meid loomadest. Üks osa kultuurist on ka meedia. Tihtipeale kasutatakse meediat, mitte ainult info levitamiseks, vaid ka inimeste vormimiseks. Nagu näiteks mis on õige ja mis on väär. Rääkimata hetke kuumimatest trendidest, kus peaks käima, mida peaks tegema ja nii edasi. Kultuur sõltub meediast, kuna inimene on nagu käsn, mis imab kogu info,nagu vee, algselt ilma filtreerimata sisse. Kui kogu ühiskond usub ühte, siis kui paljudel on julgust ja mõistust üldse teistmoodi mõelda? Juttu võib olla
Loodus on jäänud tahaplaanile ning selle eest ei hoolitseta. Tagajärgedele mitte mõeldes reostavad inimesed keskkonda nii heitgaaside kui prügiga, võtavad maha hulgaliselt metsi, mis on elupaigaks miljonitele loomadele, tarbivad üleliia puhast vett jne. Nahaalselt mõeldakse ainult endale, mitte tulevikule ja meid ümbritsevale keskkonnale. Selle tõttu ei oleks ükski tänapäeva Olümpose jumal seotud loodusega. Järjest rohkem on hakatud väärtustama meediat, mis on eriti tähtis noorema generatsiooni seas. Iga päev toodetakse juurde uusi filme ja muusikat. Ei möödu päevagi, kui tänapäeva noor ei kuulaks muusikat. Üheks tänapäeva jumalaks oleks meediajumal. Tänapäeval eksisteeriks viis Olümpose jumalat: rahajumal, kes on kõige võimsam, tehnoloogiajumal, tarkusejumalanna, armastuse- ja ilujumalanna ning meediajumal. Tänapäeva inimese jumalad erinevad väga palju jumalatest, kes eksisteerisid sadu aastaid
Tõuke uue tahvli sünniks andsidki üliõpilased, kes soovisid pühenduda vaid probleemülesannete kuulamisele ja lahendamisele mitte vahepealsete märkmete kirjapanemisele. Olles varustatud heade tehniliste vahenditega ja tulles vastu õppijate soovidele loodigi uus seade, mis andis võimaluse märkmete, valemite ja jooniste salvestamiseks otse loengutunni käigus. Interaktiivsete puutetahvlite kasutamine Puutetahvlile vajutades saab navigeerida klassiarvutit lisada meediat (pildid, helid, joonised, graafikud), mis on seotud elus vajaminevate oluliste teadmiste ja oskustega viia läbi ajurünnakuid, vahetada mõtteid ja teha koostööd märgistada või tuua sisse andmeid koheselt teistest rakendustest KAT 7010 Interaktiivne tahvel klassiruumis ja virtuaalses keskkonnas I mooduli juurde Eesmärk tutvuda erinevate interaktiivsete tahvlite tehniliste võimalustega õppida kasutama interaktiivset tahvlit veebipõhiste
Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende hukutaja Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meediaks nimetatakse ajakirjandust, televisiooni, raadiot ja uus meediat, ehk internetti. Tänapäeva ühiskonnas on kõige enam levinud just viimane nimetatutest, sest see on kergesti kättesaadav ja väga lihtne viis soovitud informatsiooni leidmiseks. Kuid meedial võib olla ka negatiivne mõju, sest mitte kunagi ei või me teada, kuidas ja millisel määral meedias asju, piltlikult öeldes väänatakse. Meedial on väga suur mõju inimeste, eriti just tuntud inimeste elus. Me võime öelda, et
tähele panema mida ta annab. Ma ei tea, kas olen ühtegi valikut oma elus teinud ilma et meedia mind oleks mõjutanud. Ei ole kindel, kas kuulan Nina Simone`I seepärast, et mulle tõesti meeldib jazz või lihtsalt sõprade närviajamiseks. Tundub seega, et inimesed ei teagi, kes nad tõeliselt on. Samas mõjutab meedia kõiki ja just seepärast on inimesed sellised nagu on. Mis siis, et pisut otsustusvõimetud ja ennast vähe tundvad. Prantsuse sotsiaalteadlane Pierre Bourdieu käsitleb meediat kui "suurt venda", kes lõhub kultuurilisi identiteete, mängib müütidega, manipuleerib inimestega ning võib seetõttu hoopis hävitada tegelikkuse pilti. Tema arvates vajab ajakirjandus kriitilist vastasjõudu, mille esindajateks saavad olla üksnes intellektuaalid. Minu arvates on Bourdieu`l õigus. "Sõna võib tappa" ei ole tühine väljend, on ju nii mõnigi füüsiline või vaimne surm olnud selle süü, et inimeste mõttemaailma on mõjutatud, mi on sundinud inimesi
tähele panema mida ta annab. Ma ei tea, kas olen ühtegi valikut oma elus teinud ilma et meedia mind oleks mõjutanud. Ei ole kindel, kas kuulan Nina Simone`I seepärast, et mulle tõesti meeldib jazz või lihtsalt sõprade närviajamiseks. Tundub seega, et inimesed ei teagi, kes nad tõeliselt on. Samas mõjutab meedia kõiki ja just seepärast on inimesed sellised nagu on. Mis siis, et pisut otsustusvõimetud ja ennast vähe tundvad. Prantsuse sotsiaalteadlane Pierre Bourdieu käsitleb meediat kui "suurt venda", kes lõhub kultuurilisi identiteete, mängib müütidega, manipuleerib inimestega ning võib seetõttu hoopis hävitada tegelikkuse pilti. Tema arvates vajab ajakirjandus kriitilist vastasjõudu, mille esindajateks saavad olla üksnes intellektuaalid. Minu arvates on Bourdieu`l õigus. "Sõna võib tappa" ei ole tühine väljend, on ju nii mõnigi füüsiline või vaimne surm olnud selle süü, et inimeste mõttemaailma on mõjutatud, mi on sundinud inimesi
Meedia-tänapäeva noorte iidol Paljud lapsevanemad kurdavad, et nende lapsed on päevad läbi netis või siis arvutis. Lapsevanemad ei saa sellest aru miks nende lapsed on arvutis kas siis mingi asi tõmbab neid sinna? Paljud noored on tänapäeval arvutis ning ei sisusta oma aega sõpradega või kellegi teistega. Nad ainult istuvad ja istuvad tunde seal netis. Paljudel noortel halvanevad hind just selle pärast et nad ei viitsi õppida või on mingi tähtis asi netis teha. Olen käinud paljudel sõpradel külas ning siis olen näinud kuidas sõber lihtsalt on netis ning mina passin nii sama tühja. Kuigi ma saan aru, et neile meeldib seal olla kuid siiski võiks nad olla ka vahel reaalses elus mitte meediaelus. See võib või siis tegelt rikubki noorte õppimis võime ning see kuidas suhelda reaalses elus. Peamiselt räägivad noored meedias slängide või siis lühenditega (NT:kuule=kle;põhimõtteliselt=pmst jne) nii hakkavad n...
Eesti on väike ja vaikne Ida- Euroopa riik, kus elab võrldemisi vähe inimesi. Eesti on ümbritsetud põhjast Soomega, idast Venemaaga ning lõunast Lätiga. Läbi aegade on levinud teadmine, et eestlased on oma riigi üle uhked. Seda on õpetatud koolides ja kodudes juba maast madalast peale. Tänapäeval ei saa enam selles kindel olla, sest eestlaste arvamus enda riigist on aja möödudes muutunud. Või kas ikka on? Ja kui on, siis kas paremaks või halvemaks? Meediat vaadates jääb mulje, et eestlastele ei meeldi enda riik. Pidevalt tehakse Eestile avalikku antireklaami, rääkides, kui madalad on kõikvõimalikud toetused ja kui halvad on teed. Veel räägitakse, et inimesed siin on joodikud ja narkomaanid, kes vägivallatsevad Tallinna vanalinnas. Internetikommentaare lugedes jääb mulje, et eestlased on kombetud ja ropusuised ning et nad ei saa kundagi omavahel kokkuleppele. Vaidlemine ja üksteise süüdistamine tundub olevat eestlaste lemmiktegevus
Meedia Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste tulemustest kuni poliitiliste ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus meid mõjutab. Tänapäeva Eestis kasutatakse meediat iga päev propagandavahendina. Igal endast lugupidaval organisatsioonil ja rühmitusel on inimene, kes inimesi mõjutab. Selles pole midagi halba sest parteid peavad saama ennast kusagil reklaamida ja inimesel peab jääma võimalus valida endale meelepärane partei või liit. Riiklikud televisiooni- ja raadiojaamad peaksid jääma poliitiliselt igal juhul sõltumatuks, sest just nende suure vaatajas- ja kuulajaskonna tõttu on kerge rahvast mõjutada ning neil ei tohiks välja kujuneda omi
Tegelikkus võib olla aga kõike muud, kui ajakirjades kirjeldatu. Minu arvates ei tasu kõike ajakirjades või internetis leiduvat tõepähe võtta. Reeglina avaldab selliseid artikleid kollane ajakirjandus. Põhjus, miks selliseid artikleid kirjutatakse on lihtne – need müüvad. Kollasele ajakirjandusele ongi müügitulu ja klikkide arv tähtsamad, kui väärt info edastamine. Kurb on tõsiasi, et mõned inimesed tarbivad elustiilimeediat meelsamini, kui näiteks meediat, mis keskendub poliitilistele ja päevakajalistele teemadele. Päevauudised annavad meile erinevaid teadmisi ning harivad meid erinevalt kollasest ajakirjandusest mitmes mõttes. Inimesed peaksid huvituma rohkem näiteks oma ökoloogilisest jalajäljest, kui viiest sügisesest moeröögatusest. Kollases ajakirjanduses on väga suur roll reklaamil. Võib isegi öelda, et kollane ajakirjandus on nagu peidetud reklaam. Eneselegi teadmata kõigutavad elustiiliajakirjades avaldatud
teleharjumusi pole autoril kunagi olnud ning ei pea neid enda huvisid arvestades vajalikuks, kuigi võiks. Raadiot kuulab autor harva, enamasti ainult siis, kui autos sõidab, kuulates enamasti näiteks Skyplus’i hommikuprogrammi või täistunniuudistemagasine erinevate raadiojaamade vahendusel. Kui ajakirjadest rääkida, siis autor loeb ajakirju harva, eelistades teadusalaseid ajakirju nagu ’’Imeline Teadus’’ ning ’’National Geographic’’. Eelistab meediat ammutada arvuti kaudu, kuigi mugavuse tõttu on nutitelefon ka suur sõber, paberlehti väga tihti ei loe, kuna ei ole selliste harjumustega. Üldiselt võib lugeda autori meediatarbimist üsna keskmiseks ning võrdlemisi passiivseks, mida võiks tema erialast lähtudes kõvasti parandada. Ema, 44-aastane administraator-telefonioperaator, veedab enamuse oma ajast kas kodus või tööl ning saab palju tööks vajalikku ja meelelahutuslikku just interneti vahendusel. Näitena
Suurte ettevõtete väljaanded saavad endale lubada rohkem ajakirjanikke ja paremaid töötingimusi.Sellistes ettevõtetes avaldatavate uudiste ja arvamuste valikut võivad mõjutada näiteks meediaväljaande eraettevõttest omaniku majanduslikud ja poliitilised huvid, kanali iseloom ning soov tagada endale võimalikult suur lugejaskond. Selliste mõjude tulemus võib olla kitsas ja ebaadekvaatne infolevik ning erinevate arvamuste ebavõrdne ligipääs ajakirjandusele. Eesti meediat kritiseerides on öeldud, et ajakirjanikel on küll suur vabadus, aga nad ei pea oma tegude eest vastutama. Kõrge koht ajakirjandusvabaduse edetabelis on aga üks mõjus vastuargument sellele väitele. Ajakirjandusvabaduse edetabeli koostamisel arvestatakse meedia suhtes algatatud kohtuvaidlusi ning nende tulemust. See oli üks põhjus, miks langesid sel aastal edetabelis Läti ja Leedu. Ajakirjandusvabadus tähendab seda, et ühiskonnas soositakse informatsiooni ja erinevate ideede levikut
seadusandlust peensusteni tundva inimesena teab täpselt, mida üks väikeärimees vajab. Itaalased mõtlevad, et parem toetada ühte tugevat, kelle vastu nagunii ei saa, kui et luua liit neile kahjulike inimestega, kes võivad hiljem neile endile saatuslikuks saada. tema kontrollib mis läheb läbi tema meedia kanalite ning mis mitte. seega on Itaalia meedia suurelt osalt mõjutatud ning tõde poliitilisest elust üpris vähe. Berlusconi on aga vaid üks näide sellest, kuidas võim kontrollib meediat. tihti on aga hoopis nii, et meedia kontrollib võimu. paljud poliitikud on pidanud kannatama meedia väljaannete all, kus räägitakse neil olevast süüst. on juhtunud ka, et lõpuks määratakse see inimene, kel lasus algselt süü, kohtu poolt hoopis süütuks ning meedias kajastub see tihti palju vaiksemalt kui süüdistamine. näiteks Tallinna endine abilinnapea Vladimir Panovi ja kunagise kaitsepolitsei direktor ja ärimees Priit Tikerpe süüdistamine pistise võtmises ja andmises
Meedia noore põlvkonna kujundajana Vanasti olid põhilisteks meediavahenditeks ajalehed, kuid ühiskonna pideva arenemise tulemusena on nende hulka lisandunud veel televisioon, Internet ja raadio. Tekib küsimus, kas neil on noorte kujundamisel pigem positiivne või negatiivne mõju? Ajalehed on harivad, neist teadmisi ammutades ollakse kursis meie ümber toimuvaga. Kui jätta kõrvale kollane ajakirjandus, mis on huvitatud skandaalidest kuulsate inimestega seoses, siis on zurnalism hea silmaringilaiendaja. Et ajakiri suudaks inimestes enda vastu huvi äratada, peaks selles olema suhteliselt palju pilte, mis oleksid abiks tekstist paremini arusaamisel. Peale selle muudavad fotod ajakirja atraktiivsemaks. Televisioon võib olla nii õpetlik ja hariv kui ka lastele halvasti mõjuv ning kujundada noortele inimestele eeskujusid. Poisid näiteks fantaseerivad ennast sama vapraks ja tugevaks kui Sylvester Stallone. Vägivallarohkete märulite vaatamine või...
Kõikide nende positiivsete võimalustega kaasneb meeletult palju negatiivseid külgi. Sotsiaalmeedia annab platvormi küberkiusamisele, ahistamisele ja jälitamisele. Pidev sotsiaalmeedia jälgimine tekitab stressi, depressiooni, ärevust, kehapildiga seotud probleeme, internetisõltuvust, söömishäireid ja unehäireid. Sotsiaalmeedia mõjutab kahjulikult kõige rohkem kergesti mõjutatavaid noori, eriti tüdrukuid. Meediat jälgides peab olema väga ettevaatlik. Peab kontrollima, et info, mida levitatakse on usaldusväärne ning et postitused, mis ise postitame, ei tee kellelegi liiga ega ei sisalda isiklikku infot, mida võidakse hiljem meie endi kahjuks kasutada. Paljusid meedia negatiivseid külgi ei pane me kohe tähelegi, vaid märkame nende tagajärgi ajapikku. Sellele vaatamata pakub meedia palju häid võimalusi, meelelahutust ja kiiret viisi leida igasugust vajalikku informatsiooni.
või uudis. ´´Schmidt märgib, et meile pakutavad pildid näivad ehtsad ja meil on raske põgeneda illusiooni eest, et need ei valeta. ´´ Pilte on võimalik esitada erinevalt. Kõige kuulsam pilt, mida on kajastatud nii meediaõpikus kui ka erinevatel interneti lehekülgedel on selline kuidas sõdur aitab sõjaohvrit. Erinevates riikides kajastatakse pilti erinevalt ning eri rahvused teavad uudist erinevat moodi. Inimsesl tekib tunne, et oma silm on kunigas ning usub oma riigi meediat. 4. Põhiidee Artikkel kajastab seda, kuidas tegelikult meedia meid mõjutab ning kuidas meedia üldiselt toimib. Me tahame uskuda, et see, mida meile näidatakse on tõsi, kuid meedia suudab ka manipuleerida ning raske on kontrollida õigeid fakte. Artikkleid tuleb lugema kriitilise pilguga, sest loetust kujuneb inimese arusaam asjadest.
1. Küsimused (10-12 küsimust intervjuu kohta); 2. Diktofon? 3. Küsimused intervjueeritavale lugemiseks; 4. Jutuke ei tohi vahele segada, raskendab pärast andmete töötlemist ning ei vasta viisakusreeglitele; 5. Ajast ja teemast tuleb kinni pidada; https://www.youtube.com/watch?v=beUu5ZYWHXI Mingi lemmikreporter/ajakirjanik? Kui jah siis miks meeldib? lemmikvaldkond uudistes? Küsimused: 1. Milline meedia huvitab? 2. Millist meediat tarbid? 3. Mida igapäevaselt jälgid? 4. Millist meediat sõbrad tarbivad? 5. Millist infot usud? 6. Kas mõned allikad on usaldusväärsed? 7. Mida arvad Elu24st? 8. Mis arvad Facebookist? 9. Kas Eesti meedias on piisavalt infot? Kokkuvõttes suht hea intervjuu. Polnud suuri puudusi. Talle meeldisid usaldusväärsed meediakanalid, ei olnud suur sõber nt. Reporteriga.
ja subjektiivne/objektiivne dimensioonid. Neli põhilist meedia ja ühiskonna käsitlust: 1. meedia ja kultuurikskne vaatenurk tähelepanu sisul ja meedasõnumite subjektiivsed vastuvõtul. 2. meediakeskne materialistlik lähenemine rõhuab meedia struktuurilisi ja teholoogilisi aspekte. 3. ühiskonna ja kultuurikeskne käsitlus aktsenteerib sot. Tegurite mõju meediatodangule ja fuktsioon ühiskondlikus elus. 4. ühiskonnakeskne materialistlik lähenemiviis vaatab meediat ja selle sisu kui poliitilis mjandulike ja materiaalset ühiskondlike tingimust kujutus. D.McQuali meediateooriate klassifikatsioon. Võib määratleda 4 teooriad; sotsiaalteaduslik, normatiivne, operatsionaalne ja tavateaduslik teooria. Meediateooria peamised teemad: võim ja ebavõrdsus. Kaks mudelit: domineeriva meedia mudel ja pluralistliku meedia mudel.1. domineeriv meedia mudel: kohaselt nähakse meediat alumas teistele omavahel seotud institutsioonidel. Aditoorium on
Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismi...
Vabadus teeb keele lõdvaks Mihkel Mutt on nimetanud meediat "oma ajastu südametunnistustuseks". Ajakirjanduse kaudu on meil võimalik aru saada, mida ühes või teises ühiskonnas väärtustatakse ja kuidas tervik toimib. Kõige lihtsam on vaadelda käimasolevaid protsesse, eriti keelelisi ja kultuurilisi, just meedia vahendusel. Kõik, mida ksutab meedia jõuab inimesteni ja muutub normaalsuseks. Demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Tõenäoliselt ei kujuta paljud ette,
Üks toetab ühte ja teine teist. Olles tasakaalus, kuid mis tänapäeval on kaalukausi kollase meedia kasuks kallutanud. Silmnähtavalt on meelelahutus number üks müügiartikkel maailmas. Traditsioonilised eluviisid surutakse järjest rohkem nurka. Mõtlevaid inimesi jääb üha vähemaks. Kõik on ülesehitatud kujutlevatele mudelitele, mis teenivad kellegi kindlat eesmärki. Kuid kas suudab kunagi tõusta valge meedia tuhast ja panna inimesed mõtlema ja usaldama meediat, seda me hetkel ei tea. Tuleviku avarus on kõike muud kui selge.
Hästi arenes näiteks filmikunst, kuna seda sai enda huvides ära kasutada ning inimeste meelsust mõjutada. Kultuuritegelasi(filmiloojaid, kirjanikke, kunstnikke jne) sunniti looma teoseid, mis pidid ülistama võimukandjaid ning riigikorda. Osa allus survele. Kes ei allunud, neid ootas karistus, paljud põgenesid riigist. Paljud põgenesid Usasse, New York muutus maailma kultuurikeskuseks. Demokraatlikes riikides kasutati küll filmikunsti ja ka meediat inimeste meelsuse mõjutamiseks, kuid kultuuritegelastel olid vabad käed oma loominguga tegelemiseks. 8. I maailmasõja mõju naiste rollile ühiskonnas,naiste õiguste muutumine II maailmasõja vahel. I.maailmasõja aastail pidid naised tegema töid, mida varem tegid mehed. Nad said sellega sama edukalt hakkama, see tõstis naiste enesehinnangut. Linnades elavad naised nõudsid meestega võrdseid õigusi töötada, teenida raha ja otsustada tähtsaid küsimusi. Kuna peale
v kitsendustest vabastamine): 7) Theodor Adorno ja 8) Max Horkheimer tegid teose, milles väitsid, et filmi, raadio ajalehtede ja ajakirjade poolt valitsetavat kultuuritootmist kontrollitakse reklaami- ja äripõhimõtete järgi, mis tood orjalikkust, allumist tarbijakapitalismi süsteemile ning mille kaudu kultuuri varasem emantsipatoorne roll on alla s Herbert Marcuse raamat keskendus auditooriumile. Teos käsitles meediat kui vastupandamatut jõudu (mis tekitab ühedimensioonilist mõtlemist ja käitumist). 10) Walter Benjamin ei olnud nii pessimistlik ning leidis, et massimee hävitavad kõrgkultuuri müstilise aura ning soodustavad kriitiliste indiviidide arenemist. 11) Jürgen Habermasi ees arendada ühiskonnateooriat, millel on praktiline otstarve: inimeste emantsipeerumine domineerimisest. Peamise te keskseks küsimuseks oli poliitilise avalikkuse rolli ja struktuuri muutus.
mis on teooria? kokku pandud väga paljude inimeste teadmiste, kogemuse, analüüsi põhjalt. võime sellele toetuda, see on asi mis aitab teha meil asju lihtsamaks suhtekorraldusega seotud alad: äri, juhtimine, organisatsioonikäitumine, sotsioloogia, politoloogia, psühholoogia, meedia&kommunikatsioon massikommunikatsiooni teooriad kaks teooriat aitavad mõista meedia suurt mõju:1. uses and gratification theory(inimesed on aktiivsed meediakasutajad ja valivad kuidas ja millal meediat kasutada. nt ajalehte lugedes loeb vaid endale huvipakkuvaid lõike. teooria uurib et mis põhjusel sihtrühmad meediat kasutavad,aitab paremini mõista erinevaid sihtrühmi, a la et kuidas kus ja millal nad mingit inffi tarbivad 2. agenda setting theory. agenda seadmine rajaneb eeldusele, et kuigi meedia ei saa inimestele öelda mida nad mingist asjast arvama peaksid, vaid ütlevad seda,mille peale me PEAKSIME mõtlema. uurib seda kui palju suhtekorraldajad mõjutavad toimetusi.
Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes tegeleb ühiskonna struktuuri ja funktsioonide küsimustega ehk kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub
Meedia tänapäevamaailmas Meedia on tänapäeva üks igapäevasemaid ning loomulikumaid eluvaldkondi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi ja selle kallal näevad tuhanded inimesed iga päev vaeva. Nii võime väita, et meedia on vallutanud maailma, sest meedia käes on võim ja teave. Kui liikuda tänavatel, jäävad meile silma erinevad plakatid ning teabelehed. Tänu neile teame, mis maailmas toimub, kuidas keegi elab, mis on kõige populaarsem pesupulber või kui vana on tegelikult Pamela Anderson. Nii võimegi öelda, et meedia kujundab meie silmaringi ja teadmisi. Meedia kõige tähtsamaks ülesandeks ongi inimestele info jagamine. Üheks põhjuseks, miks inimesed vaatavad telereid ning loevad ajalehi ongi teabe saamine, sest tähtis on ühiskonnaga kaasas käia. Kui kaugetel aegadel olid ainukeseks meediaallikaks rahva suu. Siis nüüd on aga väga p...
ja venelased.Erapooletu meedia puudumisel mängib rolli ajakirjaniku isiklik huvi.Seega kui inimesed loevad või vaatavad uudiseid, on ajakirjandusel meie üle suur mõju.Ajakirjandus kujundab meie arvamusi ja pimestabloo teise poole nägemist, mida ei ole kirja pandud, kuid reaalselt eksisteerib.Seega on meedial suur mõjuvõim inimeste üle.Lõplik valik jääb siiski inimesele endale. Ühiskond ja ajakirjanduson sümbioosis. Kui ei oleks ühiskonda ja seal toimuvaid sündmusi, poleks ka meediat , kes seda kajastaks ning kui ei oleks ajakirjandust, siis ei teaks inimesed, mis maailmas toimub.Ajakirjandus on meie peremeheks ning inimesed jäävad loomadeks, kellel abil rikastutakse.
rahvusvahelistes liitudes, organisatsioonides ja fondides. Lähim näide meile on Euroopa Liit, millesse saamisel oleme näinud kurja vaeva, muutes oma majandust, seaduseid ja trahvegi maksnud. Hirmus jääda aktiivsest turust ja sõnaõigusest euroopas ilma, oli liitu astumine justkui dilemma, mille mõlemaks variandiks oli liituda. Arvan, et EL-i liikmeks saamisega on ära antud meie valitsuse ohjad ja edasist kulgu juhib superriigi ehk EL-i valitsus. Läbi ajaloo on kasutatud ära meediat, arvamusliidreid, organisatsioone ja ühinguid valeinformatsiooni ja propaganda levitamiseks. Tänasel päeval tehakse seda intensiivsemalt, kavalamalt ja palju tõhusamalt, kuna psühholoogia on arenenud ja tehnoloogia, mille abil informatsioon levib on kümneid kordi efektiivsem. Meie aja sõda on infosõda ja rahu sel ajal ei eksisteerigi.
mõte oma riigist. Ilma propagandata, mille teostamise antud juhul võtsid enda peale ajakirjanikud, poleks iialgi suudetud organiseerida selliseid massiüritusi nagu laulupeod, kaugeltki nii jõudsalt arendatud eesti keelt, kirjandust ja kultuuri, rahva seas sel perioodil arenenud välja poliitilised eelistused ning talumehed midagi teada saanud põllumajanduse uuendamisest. Seega on meedia osalust eesti rahva ajaloos raske ületähtsustada. Tänaseski Eestis kasutatakse meediat propagandavahendina. Igal endast lugupidaval organisatsioonil ja rühmitusel on oma häälekandja. Selles pole midagi halba, sest demokraatiat iseloomustabki vaadete paljusus ning igale inimesele peab jääma võimalus vabalt valida omale meelepärane partei, liit või muu selletaoline. Riiklikud tele- ja raadiojaamad peaksid jääma poliitiliselt igal juhul sõltumatuks. Just nende suure vaatajas- ja kuulajaskonna tõttu, keda teatavasti on kerge mõjutada, ei tohiks neil välja kujuneda omi
Meedia- sõber või vaenlane Meediat on läbi ajaloo levitatud mitut moodi. Enne trükimasina leiutamist oli väga raske uudist levitada. Kuid ikkagi seda tehti. Uudised liikusid mööda rahvast edasi suuliselt ja seetõttu ei olnud ned eriti konkreetsed. Tänapäeval aga kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid alates internetist lõpetades ajalehtede ja ajakirjadega. Uudised on ka kõvasti konkreetsemaks muutunud. Kuid kas meedia on siis sõber või vaenlane? Minu jaoks on meedia tegelikult sõber, sest ma suudan sealt välja sorteerida kõik mittepõneva. Isiklikult loen ma igapäevaselt ajalehti ja ajakirju, kasutan internetifoorumeid ja isegi kuulan raadiot, milleks on küll Inglismaa muusikaraadio ,,BBC Radio 1", kuid täis- tundidelt tuleb sealt ka inglisekeelseid uudiseid. Võib-olla ainuke aeg, kui ma üritan meediast kõrvale põigata ja mitet sellega tutvumist teha on valimiste aeg, sest mind lihtsalt ei huvita, mida mingi riigikogulane teeb. Kõigele ...
(Hahn, 2008) või Hahn, J. (2008). Mobile learning for the twenty- Nagu väidab Hahn (2008) first century librarian. Reference Services Review, ...... 36(3), 272-288. Andmebaas Emerald (15.10.2008). Ajaleheartikkel (Kodres, 2008) Kodres, M. (Toim.). (17.11.2008). Mosleminaised (veebist) raputasid Rootsi meediat. Eesti Päevaleht. http://www.epl.ee/artikkel/448718 (17.11.2008). Veebisait (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusraamatukogu litsentsiandmebaasid 2008) (27.10.2008). http://www.nlib.ee/lab (12.11.2008). Märkus: sulgudes olev kuupäev nimetuse järel on
Milliseid avalikke teenuseid pakub Kodakondsus (vt ül. Töölehelt või õ lk 82-85) Kodakondsus on õiguslik suhe riigiga. Pakub kodakondsuse taotlemist. Õigus väljastada isikutunnistusi ja elamis- ning töölubasid. Loe läbi ka õ lk 90-93 Mis on neljas võim? Meedia Mida tähendab meediakraatia? Meedia vastutus: kuidas kaitseb seadus inimest? Meedia on üle võtnud poliitikute töö, meedia kajastab poliitikat ning poliitika järgib pigem meediat. Mis on kollane ajakirjandus? Ajakirjandus, mis ei kirjuta tõsistel teemadel, valetamine, kõmu tekitamine, meelelahutus.
täielikult, leiti terrorosti kaelarätt ja dokumendid. Minu arvates on see ikka täiesti võimatu kuidas hoone saab kukkuda kokku ning tolmuks ja tuhaks muutuda, minu arvates oleks vägagi huvitav teada saada, et kuidas võisid autod nende hoonete läheduses selliseid kahjustusi saada ning, et mis värk oli selle paberiga mida kõik kohad täis olid, ning mis ei põlenud. See film pani mõtlema, et kui lihtsalt ikka usutakse meediat mis räägib, et u. 3000 inimest tapsid hullunud terroristid, kuigi tegelikult võis kõik hoopisgi teistmoodi olla.
B32571 November 2015 Minu soovitused Eesti Rahvusringhäälingule Eesti Rahvusringhääling on Eesti kultuuris ning ühiskonnas asendamatul kohal ning üldiselt võib ERRi tööd pidada suurepäraseks. Sellegipoolest saab alati võtta veelgi kõrgemaid eesmärke ning muutuda selle abil kogemustelt või sisult üha hinnatumaks. Üheks suurepäraseks väljundiks oleks suunata rohkem tähelepanu Eesti noortele ning luua neile sisulist meediat, mis ühendaks endas hariva ja meelelahutusliku. Just noored on need, kes vajavad kõrgendatud tähelepanu, sest nemad loovad tuleviku Eesti ning ERR on osaliselt vastutav, et tänased noored huvituksid Rahvusringhäälingu poolt pakutavast. Üheks olulisimaks argumendiks, miks peaks ERR kavasse võtma konkreetsema orienteerituse noortele, seisneb selles, et hetkel puuduvad neile mõeldud saated üldisest programmist peaaegu täielikult. Ometi, aga on 16-27 aastaseid inimesiEesti rahvastikust
Milliseid avalikke teenuseid pakub Kodakondsus (vt ül. Töölehelt või õ lk 82-85) Kodakondsus on õiguslik suhe riigiga. Pakub kodakondsuse taotlemist. Õigus väljastada isikutunnistusi ja elamis- ning töölubasid. Loe läbi ka õ lk 90-93 Mis on neljas võim? Meedia Mida tähendab meediakraatia? Meedia vastutus: kuidas kaitseb seadus inimest? Meedia on üle võtnud poliitikute töö, meedia kajastab poliitikat ning poliitika järgib pigem meediat. Mis on kollane ajakirjandus? Ajakirjandus, mis ei kirjuta tõsistel teemadel, valetamine, kõmu tekitamine, meelelahutus.
põletushaavade leevendamisele, soovitati emal täita pretensiooni blankett. Selline käitumine ei tundu just õige. Teise-nahas-olemise-test - kuidas meeldiks olla turvatöötajal selle lapse olukorras, saada elektrilöök ja keegi ei ürita sinu valu leevendada. Kaubanduskeskuse seisukohalt oleks ilmselt kõrvaldada elektrist tulenevad vead vaikselt. Kuigi see ei taga edaspidist turvalisust kaubanduskeskuses. Lapsevanemad tegid õigesti, teavitades sellisest juhtumist ka meediat. Eetilised printsiibid Hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile Pädevad järelvalve organid peaksid välja selgitama õnnetuse toimumise täpse põhjuse. Selgitama välja põhjuse miks esimesena õnnetusest teada saanud turvatöötaja ei oska esmaseid esmaabi võtteid ja täiendama apteegikarbi sisu. Kuna kaubanduskeskuses selliseid probleeme pole varem esinenud siis ka kindlustama tulevikus igati turvalise ostu ja vabaajakeskuse oma klientidele. Austuse printsiip
Juhendaja: Taimi Svarpstin Koostajad: Kevin Tõkke, Jürgen Vilt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Meie uurimistööks oli ,,Meedia roll õpilaste elus". Uurimustöö eesmärgiks oli uurida õpilaste suhtumist meediasse, ning uurida, milline meedia vorm on õpilaste seas kõige populaarsem. Materjali leidmiseks koostasime küsitlused ja uurisime internetis infot selle teema kohta. Meetod. Töö käik Et teada saada mis klassid missugust meediat eelistavad, pidime tegeme küsitlused. Algul tegime küsitlused paberil ja jagasime 8ndatele klasside õpilastele, et nemad küsitluse ära täidaksid. Hiljem tegime ka interneti küsitluse, kus vastas üle 60 õpilase. Vaatasime ka mida peab jälgima arvuti kasutamisel ja kuidas mõjub arvuti kasutamine tervisele. Pideva õpitegevuse käigus, ei tohiks ekraani jälgimise kestus ületada: · 1.-3. klassini 15 minutit; · 4.-7. klassini 25 minutit; · 8.-12. Klassini 30 minutit.
Eesti põhiseadus lubab kohalikku volikokku kandideerida 18-aastaselt, riigikokku ja europarlamenti 21-aastaselt ning presidendi kohale 40-aastaselt. Enamikus riikides võib aga hääletada alates 18. eluaastast, kandideerimise vanusepiirid on erinevad. Mina pole küll valimisikka veel jõudnud, kuid endamisi teen ma alati otsuseid, keda valida. Tänapäeval on suur võim meedial. Viimasel ajal on Lääne ühiskonnas ilmnenud tendents meedia kujundab arvamusi. Seega võib meediat nimetada valimisprotsessis suunavaks jõuks, kes aitab otsustada, kellele anda oma hääl. Samasugust abi osutab ka internet. Valimisi aga peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks ja selle tulemusel kaasatakse rahvas otsustamisse, mis tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust. Valimised on sõna otseses mõttes demokraatia kool, sest valimised edendavad haritust, võimaldades inimestel olla informeeritud, kuna kampaaniaperioodil tarbivad
Demokraatlikes riikides tavatsetakse rääkida meediast kui neljandast võimust, mille ülesanne on avalikkuse informeerimine ja kontroll ühiskonna üle. Samuti on ta foorum, mis teenib kodanike huve. Üha enam peab paika Marshall MacLuhani kurikuulus tees : ,,Kui sind pole meedias, siis sind ei ole olemas."See, kes omab võimu meedia üle, seab paika ka mängureeglid. Ajakirjanduse võim baseerub inimhinge väga heal tundmisel ja massipsühholoogia võtete kasutamisel. Kuid milleks on meediat tarvis ning milline on tema mõju indiviidi üle? Tehnoloogia arenguga ei kaasne automaatselt oskus orienteeruda selles infotulvas, millega inimene iga päev kokku puutub, ega võime seda kriitiliselt hinnata. Nii tekibki olukord, kus tegelikult määrab just meedia suuresti selle, millest ja kuidas mõtleme, kusjuures tavaliselt ei anta endale aru, kust on me mõttemallid ja seisukohat pärit on. Just see annab meediale võimaluse manipuleerida nii informatsiooni kui selle vastuvõtjaga
KÜLM SÕDA Külm sõda algas pärast Trumani doktriini aastal 1947 ja lõppes Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega aastal 1991. Külm sõda oli USA ja NSV Liidu vaheline vastasseis, kus rakendati psühholoogilise sõja võtteid nagu hirm, võidurelvastumine ja propaganda. Kultuur on inimtegevus ja selle tulemus. Selle all mõistetakse tehnikat, religiooni, kauneid kunste (kujutav kunst, muusika, teater, kino, arhitektuur, muuseumid), haridust ja meediat. Kuidas mõjutas külm sõda kultuuri? Külma sõja ajal hakkas arenema heaoluühiskond, kus tagati kõidele ühiskonnaliikmetele majanduslik turvalisus, eriti tugevateks näideteks on Rootsi ja USA. Külm sõda tuli kultuurile isegi kasuks. Lääneriikides oli kultuuriliselt suur areng. Arenesid edasi kino- ja maalikunst ning televisioon, aga NSV Liidus jäi areng toppama. Näiteks A. Solzenitsõni kirjutatud
õiguses", kuigi Pearu nendega ei ühinenud. Ehkki haridus polnud rahaliste võimaluste piiratuse tõttu laialdaselt kättesaadav, hinnati rahvuslikul ärkamisajal ning peale seda kodumaad, tõde ja headust ning ei soovitud kuuluda peenemasse klassi teeskluse abil. Nüüdisajal on paljude eestlaste põhimõtteks justkui "Panem et circenes!" - "Leiba ja tsirkust!", kuid erinevalt Vana-Rooma lihtrahvast lahutatakse meelt kollase ajakirjanduse, labaste telemängude ja kõmusaadetega. Meediat võib käsitleda kui ühiskonna peeglit, sest tele- ja raadiokanalid, ajalehed ja ajakirjad tuginevad oma tarbijate eelistustele. Kommertskanalite eetrisse lastakse põhiliselt kõrge vaadatavusega show´sid, et rohkem kasumit teenida. Seejuures nõudlus asjalikku informatsiooni jagavate saadete järele väheneb, seega kahaneb järk-järgult ka matside hulk. Läbi aegade on toimunud vurlestumine. NSVL kokkuvarisemise järel
Waldorfpedagoogika peamisteks tunnusteks on loodusläheduse olulisus, kunstilisuse arendamine, tundeelu ja meelte areng. Waldorfhariduse põhipunktid on õppimine läbi tegevuste, vastasikuse töö ja abistamise kaudu, lisaks keskendumine sotsiaalsetele oskustele ning võimekusele. Waldorfi õpetusmeetodite keskmes on eelkõige muusika, kunst, aiandus ja käsitöö. Kogu õppeprotsessile lähenetakse loovalt ja väga looduslähedaselt. Waldorfkoolide puhul välditakse elektroonilist meediat nii palju kui võimalik ja õpetajate roll on alglassides väike. Kogu töö keskmes on õppija, tema loovus ja areng. Kogu tegevuse eesmärkid on järgmised: 1. Tugevdada õpilase tahtejõudu ja eneseusaldust; 2. Arendada kujutlusvõimet; 3. Kujundada valmidust intellektuaalseks tegevuseks; 4. Arendada tegelikkusega kooskõlas olevaid abstraktset mõtlemist; 5. Kujundada põhiharjumusi.
Massimeedia tajumine on erinev läänes/mitte-läänes Kriitiline teooria püüab välja tuua meediapraktikas peituvaid probleeme ja vigu ning seostada neid sotsiaalsete probleemidega, juhindudes teatavatest väärtustest. Rakenduslik teooria püüab paremat arusaamist kommunikatsiooniprotsessidest rakendada massikommunikatsiooni efektiivsema praktilise kasutamise teenistusse. Esimene lähenemine omistab kommunikatsioonile palju suurema autonoomia, .teine aga käsitab meediat kui poliitiliste ja majanduslike jõudude peegeldust :Meediateooriate lähenemisviisid .Meedia- ja kultuurikeskne vaatenurk sõnumi sisu ja vastuvõtt .1 2. Meediakeskne materialistlik lähenemine rõhutab meedia struktuurilisi ja tehnoloogilisi .2 .aspekte Ühiskonna- ja kultuurikeskne käsitlus rõhutab sotsiaalsete tegurite mõju meediatoodangule ja .3 .vastuvõtule ning meedia funktsioone ühiskondlikus elus
pass - reisidokument MTÜ – vabatahtlik ühendus, eesmärk pole tulu saada. Sihtasutus – eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Seltsing - isikuteühendus, mis on asutatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. Meediakraatia – ideaalne demokraatlik olukord, kus meedia kajastab poliitikat on otsustavalt teisenenud – poliitika järgib tänapäeval meediat. kollane ajakirjandus - ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu, et võimalikult hästi end müüa SKP - sisemajanduse koguprodukt Big Maci indeks - mitu big maci einet saab osta ühe riigi keskmise tunnipalga eest
Nõukogu vajadust pikemaaegseks töövõime ja tööjõu kvaliteedi säilitamiseks ning soovitab selleks kaasata vanemad earühmad elukestva õppe erinevatesse vormidesse, sealhulgas ümberõppesse kõrgema tasemehariduse saavutamiseks. Eluaegne õppimine peab muutuma kõigi ühiskonnaliikmete jaoks loomulikuks eluviisiks. Õppimisena ei käsitata enam ainult traditsioonilist õppetööd klassiruumis, vaid õpitakse igal pool perekonnas, töö juures, kogukonnaga suheldes, meediat jälgides jne. Lähtudes ühiskonna võimalustest kujundatakse õpivõimalusi ja õpiprogramme vastavalt õppurite soovidele ja vajadustele ning inimeste õpimotivatsiooni toetatakse igati. Sellist viisi elu tegevusega suudame me tagada jätkusuutliku arengu kogu maailmas, ka meie kodumaal Eestis. Kasutatud kirjandus https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 http://teinevoimalus.ee/et/oppimine/elukestev-ope/241-J%C3%A4tkusuutlik-areng %E2%80%93-mida-see-t%C3%A4hendab http://et.wikipedia
ajakirjanikud, kellel on teema kohta üks kindel arvamus, mis võib tunduda lugejale kui erapoolik, selleks sobivad näiteks ajaveebid. Ajakirjanikud peavad vastutama selle eest, et nende lood oleksid erapooletud ja täiesti sõltumatud. Ajakirjandus on ühiskonnas hindamatu tähtsusega. Tal on üüratult suur mõjujõud. Kvaliteetne ajakirjandus nõuab kogemusi ja oskusi enda loodud tööde eest vastutada. Pressivabadus annab kõik võimalused luua kvaliteetset meediat. Just vastutus tähendab ajakirjanikule oskust märgata oma vigu ja neid parandada. Ajakirjanduseetika piiritleb artiklites öeldu sobilikkuse. Vaba ajakirjandus eeldab sõltumatut ning erapooletut lähenemist teemadele. Ajakirjandusvabadus tähendab eeltsensuurse kontrolli puudumist, aga mis kõige tähtsam ka vastutust.
II Kuuluda erakondadesse III Kandideerida EV presidendiks (peab olema vähemalt 40-aa.) IV Kandideerida Riigikokku (peab olema vähemalt 21-aa.) V Ühtki eestlast ei tohi riigist välja saata ega takistada Eestisse astumast VI Õigus töötada riigiasutustes ja KOV-es. 16. Neljas võim- meedia Meediakraatia- Ideaalne demokraatlik olukord, kus meedia kajastab poliitikat kriitiliselt, toetavalt, neutraalselt või mingil muul moel. Poliitika järgib meediat. Meedia vastutus- Indiviidi ja massimeedia vahelisi suhteid on reguleeritud seadustega. Kui massiteabekanal on rikkunud kellegi õigusi ja huve, võib süüdlaseks tunnistada: 1) Väljaandja 2) Vastutava toimetaja 3) Kaebuse põhjustanud artikli autori 4) Informatsiooniallikad Kollane ajakirjandus- Ajakirjanduse tüüp, mis vahendab uudiseid, mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed või piisavad ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega
"Foorum" võtab seekord vaatluse alla Eesti julgeolekuolukorra. Millised on Eesti-Vene suhted ja kui kaitstud me siis ikkagi oleme? Stuudios arutavad Ants Laaneots, Mart Helme, Oudekki Loone ja Mart Nutt ning arvamuslauas Päevalehe välistoimetuse juht Evelyn Kaldoja ja kolumnist Ahto Lobjakas. Saatejuht Andres Kuusk, rezissöörid Maarika Lauri ja Indrek Kangur, assistent Margit Ossipova, produtsent Tiina-Mari Koljak. Erukindral Ants Laaneots, kes on samuti ka reformierakonna liige ütles esimesena sõna saades, et üheksas mai on venelaste jaoks väga tähtis sündmus, sest sellega tähistakse Suure Isamaasõja lõppu ning peaegu igas vene peres on selles sõjas keegi osalenud. Samuti mainis ta Surematu Polgu liikumist, see ei ole mitte ainult Venemaal toimuv, vaid ka teistest riikides võtsid inimesed sellest osa ning seal osales hulgaliselt rohkem inimesi, mõned mootorratturid jõudsin peaegu ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
