*mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust *kujundada ühiseid arusaamu (väärtushinnanguid) ning käitumisviise *kujundada avalikku arvamust, muutes ühiskonna huvid ning poliitilised otsused kõigile nähtavaks *vahendada teadmisi *pakkuda meelelahutust 3)Mis on tsensuur? Tsensuur on ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt 4)Tänapäeva meedia süsteemi osad (4) *Trükiajakirjandus e. press *raadio *televisioon *internetiportaalid 5)Kes mõjutavad meediat? *omanikud *reklaamiandjad *ajakirjanikud *infoallikad *meediatarbijad 6)Mis on osalusajakirjandus? Osalusajakirjandus on mitteprofessionaalide osalusega valmiv ajakirjandus 7)Mis on ajakirjandusvabadus? Ajakirjandusvabadus on ajakirjanduse õigus vabalt edastada informatsiooni 8)Mis on kommunikatsioonivabadus? Kommunikatsioonivabadus= sõnavabadus+ õigus saada informatsiooni 9)Suulised infoallikad *osaleja *tunnistaja *pealtnägija *sündmuskohal viibiv ajakirjanik 10)Kirjalikud infoallikad
Kes iganes kontrollib meediat, kontrollib ka mõistust Me elame muutuval ajastul. Muutuvad asjad, muutub suhtumine neisse ja küllap muutuvad ka inimesed. Meie vanemate kodudes ei pruukinud televiisorit ollagi, või kui oli, siis edastas see vaid must-valget pilti. Kel oli aga rohkem õnne, sai endale lubada värvilse pildiga telerit. Raadio oli ajalehtede kõrval peamiseks infokandjaks ja igas kodus au sees. Veel siis, kui meie vanemad olid noored, oli televiisorist näidatavate saadete hulk ja nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure i...
Meedia Koolileht Ilmub kord kuus või harvemini Enamjaolt kokku pandud õpilaste poolt Ilmub harva, sest sisu pole palju Ajaleht Perioodiline väljaanne Päevasündmused, aktuaalsed teemad, meelelahutus jne Kvaliteetlehed (Postimees, Ekspress) ja tabloidid (Õhtuleht) Uudise ülesehitus Juhtlõik (ehk sisukokkuvõte) Sündmus Lisamaterjal, pildid, taust 3M+3K Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Reklaam Inimestele mingi toote kohta info edastamine Tihtipeale manipuleeriva sisuga (valimisreklaamid, kampaaniad jne) Idee-, valimis-, kampaania-, firma- ja tootereklaamid Avalik ja privaatne ruum Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida) Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, muuseumid jms Lubatud pildistada ja filmida loaga) Privaatne ruum (maja, korter, suv...
Meediajumalad Kui me vaatleme meediat globaalse nähtusena, siis on väga keeruline, kui mitte võimatu nimetada mingit isikut või organisatsiooni meediajumalaks. Kui jätta välja tsensuuririigid, siis on meedia neutraalne süsteem, mida otseselt ei kontrolli mitte keegi. Pigem on meedia nagu fusioon hetkel mingites valdkondades võimul olevate allikate väärtushinnangutest. Kindlasti on olemas inimesi või organisatsioone, kes oskavad massimeediat hästi ära
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 Meedia ja sugu Referaat Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Mis on meedia? Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia ülesandeks on kajastada arvamuste paljusust , et igaüks saaks erinevaid seisukohti võrrelda ja nendest omi järeldusi teha. Kuidas tekkis meedia? · Teave levis vanematelt noortele, · Tehnika arenedes edastati sõnumeid massidele, · Tööstuse arenedes tekkis reklaamivajadus ehk toodang tuli kellelegi maha müüa, · Demokraatia arenguga tekkis vajadus tuua poliitika ühiskonda, · Majanduse arenedes tuli teabelevi vajadus, · Ühiskonna tagasisidekanal · Ja tänu majanduse arenemisele tekkis vaba aega ja see omakorda tekitas vajadust meelelahutusele. Kuna kõigel, mis eksisteerib, on ülesanne või ...
Hando Tõnumaa Kevin Vene PKK 2018 Hando Tõnumaa Ta on sündinud Tallinnas 1981 Ta on Eesti vandenõuteoreetik Lõpetas Tallinna Ühisgümnaasiumi Õppis Tallinna Ülikoolis meediat ja imagoloogiat. Viimase jättis ta napilt enne lõpetamist pooleli. 2009. aastal lõi Hando plaadifirma Technoir 2011.aastal tegi koos venna Martiniga bändi Future Brain. 2012 tuli nende esimene album. Vandenõuteooria - mis see on Vandenõuteooria on oletus (ehk hüpotees), mis keeldub tunnustamast ajalooliste sündmuste või asjaolude üldtuntud käsitlusi, väites, et sellise käsitlemise põhjus või sündmused ise on (omakasu või pahatahtlikul eesmärgil) toimunud
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas,meediakasvatuse osa: Kordamisküsimused 2016/17 1. Mis on meediakasvatuse lühisisu ja eesmärgid,millised on peamised seosed õppekavaga lasteaias? (3p) Meediakasvatuse eesmärk ja siht pikas perspektiivis on meediapädevus. Lasteaias on meediakasvatuse ülesanne arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. Meediakasvatuse sisust rääkides saab välja tuua kolm põhilist valdkonda: 1) tutvumine meediavahendite (televiisor, arvuti, ajaleht jne.) ja nende sisuga (telesaade, reklaam, uudis jms.) 2) vestlused ja arutelud meedia sisust; 3) enese väljendamine meediavahndite abil. Meediakasvatust on otstarbekas läbi viia valdkondadeülesandena, nagu seda on riiklikus õppekavas valdkond Mina ja Keskkond. (Vinter, 2010) 2
Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest. Meediat on oluline õpetada lastele meediat selleks, et and suudaksid mõista ja tõlgendada meedia sisu. Samuti peavad ka õpetajad ning lapsevanemad koostööd tegema ning nende omavaheline koostöö peab olema tõhus, selleks, et lapsele jõuaks kohale võimalikult õiget ning vanusekohast informatsiooni. 2. Meediakasvatuse sisu, seosed õppekavaga ja eesmärgid lasteaias? (3p) Meediakasvatuse eesmärgiks on mõjutada lapse meediakasvatust ja harjutada meediaoskusi,
Tänapäeva inimeste hirmud Inimesed kardavad väga paljusid asju kes konne, kes ämblike. Seda võib küll raske uskuda olla aga tänapäeal kardavad paljud inimesed meediat nagu tuld. Need hirmud on inimestes palju suuremad ja jubedamad kui konna foobia. Mida need hirmud täpselt endast kujutavad ja kuidas muudavad meediafoobikute elu (kui ültse muudavad)? Kas on ültse mõtet meediat karta? Meedia hirmud on tegelikult päris südantlõhestavad. Näiteks meedia kartjad kardavad vabalt elada neil on koguaeg hirm teha seda, mida nad tegelikult tahaksid teha, sest meedia võib nende arvates iga hetk nende enda ellu sekkuda ja hakata juba ka nende elus nuhkima. Foobikud ei julge käia väga avalikus ja kuulsas kohas, sest kui nad seal midagi valesti teevad või ütlevad võib meedia seda kuulutama hakata. Nad kardavad jääda kuskile tähtsatele
juurde tekitada, aga ka ära kaotada. Ajakirjanikud otsustavad, millest nad kirjutavad ning kuidas. Kirjutamise stiilist oleneb väga palju, mis uudisest lõpuks välja kujuneb. Ajakirjanikud võivad ridade vahele põimida oma arvamuse ning käituda omakasupüüdlikult, manipuleerides inimesega tema teadmata. Meediat võivad mõjutada ka infoallikad, sest nemad ju teavad, mida nad avaldada tahavad ja mida mitte. Ajakirjanikud võivad ju ka nende sõnu väänata. Veel mõjutavad meediat reklaamiandjad, kes reklaamivad täpselt seda mida ja kus nad tahavad. Kõigil on oma kasu mängus. Info, mis tavalise inimeseni jõuab ei pruugi olla sugugi tõene, kui seda on mõjutanud niivõrd mitmed faktorid. Meil on ju Eestis kommunikatsioonivabadus, mis eeldab seda, et meil on õigus öelda seda, mida mõtleme ning õigus saada infot ,kuid kas me siiiski saame olla kindlad, et kõik ajakirjanikud käituvad eetiliselt ning meile pole tsensuuri vaja.
- ajakirjandusväljaanded kontrollivad kriitiliselt võimuasutuste tegevust. *Lõiming ja ühiskonnastamine- peegeldab ühiskonna norme, väärtushoiakuid ja käitumisviise, aidates sellega inimestel sotsiaalsesse keskkonda lülituda. *Kultuur ja haridus- vahendab kunsti ja kultuuri. *Meelelahutus- kasut. lõõgastusesk ja vaba aja loovaks veetmiseks. (paljudele tähtsaim). 4. Kas meedia on objektiivne? (ehk, kas meedia edastab ta tegelikku pilti maailmast, nt uudised?) Objektiivset meediat pole, sest media eesmärk on saavutada võimalikult suur auditoorium, mitte inimesi võimalikult hästi informeerida. 5. Mida tähendab meediakasvatus? Meediakasvatus on õpetus, mille abil julgustatakse lapsi meediamaailma kriitiliselt hindama. Meedia on vahendid (tv, ajakiri), mille abil info edastatakse ja vastu võetakse. Samuti on media sisu (lood, fotod, filmid), mis on meediakasvatuse puhul olulisem kui vahendid ise
Sissejuhatus Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikuks massikommunikatsiooni (Denis McQuail). Tänapäeva meedia mõjutab õigupoolest kõiki elualasid ning etendab paljudes suhetes võtmeosa. Kommunikatsioonitehnoloogia on tänapäeva üks kiiremini arenevamaid teadusharusid. Enamik, mida me ümbritsevast teame, ongi saadud meedia kaudu. Oma referaadis käsitlen ma meediat demokraatlikus ühiskonnas. Meedia liigitamine 1. Ajaleht (jm. trükised) - perioodiline väljaanne mis ilmub suhteliselt lühikese ajavahemiku järel ja teavitab lugejaid nii päevasündmustest kui ka aktuaalsetest probleemidest, levitab arvamusi ja pakub lisaks meelelahutust ja elutarvelist teavet. 2. Raadio - raadioaparaadist meieni kostev helide maailm, milles segunevad sõnad, muusika, aga ka kõik muud kõrvaga kinnipüütavad helid
kui halb see on rahvale, ülistati kommunismi ja NSVL juhte. See kõik oli aga reaalsusest väga kaugel ja rahvale valetati lihtsalt näkku. Nagu on öelnud Joseph Goebbels: ,,Kui sa ütled piisavalt suure vale ja korrutad seda piisavalt kaua, siis inimesed lõpuks hakkavad seda uskuma." Nii juhtuks ka Nõukogude Liidus, kus tänu propagandale tekkis tuhandeid inimesi, kes südamest uskusid, et kommunistlik kord on parim rahvale. See näitab meile, et meediat võib kasutada selleks, et panna inimesi uskuma asjadesse, mis ei ole tegelikult neile hea, vaid hoopis halb. Harimatud inimesed võivad langeda osava reklaami ohvriks. Hiljuti vallutas Eesti turu SMS-laenu buum. Läbi meedia näidati, et laenu saab igaüks ja seda minutite jooksul, kuid ei räägitud sellest, et intress, mida tagasimaksmisel peab tasuma on üüratu. Selle tulemusena võtsid sajad eestlased laenu, kuid paljud ei suutnud seda enam suure intressi tõttu tagastada
endale relv ja tehakse nii nagu mängus kõmm! See ei juhtu igaühega, kuid kergesti mõjutavaid on küll ja küll ja seega kasvabki osa lapsi depresiivseid ja vägivaldseid. Lisaks mõjuainetele ja tehnoloogiale areneb noorus ise liiga kiirest. On palju naisi ja neide, kes on sünnitanud alaealiselt. Kas ei peaks mitte olema nii, et lapsed ei tohiks saada lapsi? Kohati saab selles süüdistada vanemaid, kes lubavad oma tütrele liiga palju õigust ja vabadust. Samas saab süüdistada ka meediat, kes reklaamib kaupa läbi seksi seks müüb, see on juba vanatõde. Seni ei mõtle keegi, kui see on sinu tütar, kes sünnitab. Kui kokkuvõtta ongi põhiliseks probleemideks mõjuained, infotehnoloogia ja varatäiskasvanud lapsed. Seda kõike saaks tegelikuses piirata, kui taltsutada meediat, vanemaid ja viia noorteni piisavalt informatsiooni. Kõik on lihtsalt ettevõtmise küsimus.
Võib välja tuua näite poliitika valdkonnast, 20. jaanuaril 2017. aastal Ameerika Ühendriikides võimule tulnud Donald Trump´i rassistlik viha mehhiklaste vastu mõjutas meedias Donald Trumpi toetavaid inimesi, et Trumpi toetajad hakkasid internetiportaalides mehhiklaste vastu halvustavaid pilte ja tekste saatma ja nende suhtumine mehhiklastesse oli kohutav. Meedia mõju saab väga hästi välja tuua elanikkondade käitumise vaatel. Eesti rahvas ei tarbi venekeelset meediat ja Vene rahvas ei tarbi eestikeelset meediat, venekeelne rahvas saab informatsiooni venekeelsetest internetiportaalidest ja Vene tekekanalitest. 2007. aasta pronksiöö selle sündmuse näitel võib välja tuua kui suur mõju ja jõud on massimeedial inimeste ja nende käitumise üle, kuigi tegemist oli välismeedia mõjuga. Muutunud on ka meedia kättesaadavuse allikad, inimesed loevad ja saavad esmase informatsiooni interneti vahendusel, alles siis valivad inimesed
Sõnavabadus hõlmab oma ideede väljendamist mitte üksnes sõna kujul, vaid ka näiteks pildis, trükis, filmis, pantomiimis ja muul viisil. Lisaks arvamusvabadusele ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada avalikku informatsiooni. Järelikult inimene võib kirjutada, rääkida ükskõik mida, mis ei le seaduste vastane . See on tegelikkus, kui vaadata ajakirjandust ja üldiselt meediat, siis seal kajastatakse igasugust infot. Ma ei saa öelda, et tsensuur on kõige parem variant, aga meediat peaks kontrollima. Kuna uudised on läinud ,,kollaseks". Enam ei ole objektiivsust. Pealkirjad ei vasta sisule. Sellele peaks kontroll olema. Usu vabadus lubab meil teha valikuid oma uskumustes. Seega inimene võib talitleda oma usu järgi, kui see ei sega teisi inimesi. Põhi punkt on see, et inimest ei tohi dikrimineerida tema usu järgi. Jah, see on nii kuid ainult paberil
MEEDIA 1. Kas ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama? Põhjendage oma arvamust! Otsige internetist argumente oma arvamuse tõestamiseks (teisisõnu: defineerige ajakirjandust ja meediat) Kui me hakkame nüüd võrdlema ajakirjandust ja meediat omavahel, siis saame öelda, et ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Meedia on aga informatsioonikandjate ühine nimetus näiteks: kõne, telefon, heli, paber, massimeedia, mille alla kuulub ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisoon. Ajakirjandus ja meedia on üks ja see sama asi, kuna mõlemate kaudu saame me maailma kohta detailset informatsiooni kätte, millest meil varem polnud aimugi
Kolm erinevat meediamudelit Hallini ja Mancini näitel - kuhu kuulub Eesti? KATRIIN MANGUS Kuna Eestis ajakirjandus ei ole väga välja arenenud veel ja see ei eksisteeri väga kaua, siis ei saa meie meediat mingisse kindlasse meediasüsteemi kirjutada. Aga Eestil on midagi ühist mõninga nendest. Näiteks kui uurida Eesti meediat Kesk-Euroopa meediasüsteemiga (Hallini ja Mancini näitel), siis võib öelda, et meie ajakirjanduses on tõesti suur mõju riigi poolt ning riik omab mingit jõudu meedia üle, aga samas on olemas ka ajakirjaniku vabadus. Sõnavabadus. Igaühel on olemas enda arvamus ja seda võib kirjutada või välja öelda. Kesk-Euroopa meediasüsteemi iseloomustab ka tugev ajakirjanike professionalism. Selles osas mina natukene kahtlen. Ma olen kindel, et meie ajakirjanike seas on väga palju häid
Meedia kui ühiskonnapeegeldus Greete Hiiemäe 11 humanitaar Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu
Telefonide kaamerad on võimelised tegema paremaid pilte, kui spetsiaalsed kaamerad. Koolis on nutitelefon väga hea abimees igas õppeaines. Keele tundides on kasutamiseks saadaval erineva otstarbega sõnastikud ja matemaatika tundides on telefon taskuarvuti asendajaks. Iga probleemi korral võib leida abiks mõne rakenduse, mis aitab hädast välja. Infoühiskond on toonud juurde palju uusi probleeme. Suurimaks probleemiks hetke maailmas võib lugeda meediat. Meedia teeb iga väikse asja suureks ning tavaliselt on spekulatsioonidega vägagi liialdatud. Erinevate juhtumite, näiteks õnnetuste puhul, avaldatakse teooriaid ja arvamusi, millest ei oskaks palju inimesed eales tulla. Meediat kasutatakse palju ka inimeste manipuleerimiseks. Riikides nagu Venemaa ja Põhja-Korea, kus seis on hetkel väga kriitiline, kasutatakse propagandat. See on lihtne viis mõjutada inimesi, kui valitsusel on suur mõjuvõim rahva üle.
See toob kaasa anoreksia ja buliima leviku. Ja see ei piirdu ainult tüdrukute seas. Juba rohkem poisse tunnevad, et nad ei ole piisavalt „mehised“, ja hakkavad oma keha muutma viisidega, mis ohustavad nende tervist. Meedia aitab tarbijal kasulikku infot saada, mõnikord tõstab see teadlikkust teha vahet heal ja halval. Meedial on suur mõju noortele, kuidas nad tunnevad ja näevad erinevaid olukordi. Tänapäeval peab olema meediat tarbides ettevaatlik, kuna alati pole teada millisest allikast info pärineb. Meediat võib tõlgendada kui meelelahutuse üht vormi, seal võib esineda lugusid, mida on raske uskuda, et see päriselt olemas on. Meedia on oluline sotsialiseerija ja väärtusmaailma kujundaja, selles ei kahtle tänapäeval ilmselt enam keegi.
ei puutuks kokku meediaga. Kõik meie otsused, teadmised saavad mõjutatud meedia poolt, kuna see saadab meid igal ajahetkel. Meediatööstuse alla kuulub näiteks reklaamindus, televisioon, ajakirjandus, raadio jne.. Kuna see on meie ümber enamuse osa ajast, mõjutatakse selle kaudu inimesi väga palju. See on selge, et meedia mõjutab inimesi. Selle kaudu on võimalik muuta inimeste arvamusi, otsuseid, heaks arvamisi jne.. Näiteks kasutatakse meediat propagandana. Venemaal on propaganda kasutamine täiesti tavaline. Televisioonis ja ajakirjanduses väidetakse, et Ukraina andis end vabatahtlikult Venemaa käe alla. Putin niiöelda päästis Ukraina kriisist ning inimesed usuvad seda. Kindlasti on seal ka inimesi, kes teavad, mis tegelikult toimub, kuid teisele inimesele on väga raske vastu väita tema tõekspidamistele. Kui inimene on midagi pikka aega uskunud, siis on raske tema
Eesti meedia ning ajakirjanduse taassünniks võime lugeda NL-u lagunemist üheksakümnendate alguses. Uue riigikorraga sündis vaba ja sõltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või "Aktuaalsest kaamerast" nähtud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet või meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei jälgi meediat, saab ta kaudselt mõjutatud, sest riigi otsustajad lähtuvad poliitika kujundamisel suurel määral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb tõdeda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord väiksem tähtsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus õitses, vallutas internetimeediat kollane laine. Väga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka välismaa staaridest ja nende tegemistest
tagasimaksed järgmisesse kuusse. Mõistlik on kasutada, kui ei suudeta nii palju iga kuu säästa, kui oli planeeritud, aga kaup soovitakse kohe kätte saada. 2.AVALIK TEAVE JA MEEDIA(õp.II osast lk 64-67): 1)Mõisted : Meedia - ehk massiteabevahend, üldnimetus trükiajakirjanduse, raadio ja televisiooni kohta. Avalik teave - riigiasutuses avalikke ülesandeid täites koostatud või loodud ja jäädvustatud teave, mis on mõeldud üldiseks kasutamiseks. 2)Kuidas saab meediat jagada erinevatessegruppidesse (mille järgi) + näited Eesti meediakanalite kohta. *ajakirjandus - Postimees, Õhtuleht, Saarte Hääl *Televisioon - Eesti Televisioon, Kanal2, TV3 *Raadio - Vikerraadio, Eesti Raadio, Sky+, Uuno. Meediat saab jagada ka kollaseks(nt Kroonika) ja mittekollaseks meediaks. Nende vaheline piir ei ole kunagi sirge, sest usaldusväärset infot võib saada ka seltskonnaajakirjadest ja mõnikord on kollasevõitu sõnum riigitelevisioonis. 3
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami
Muidugi ei avalda meedia elanikkonnale alati positiivset mõju, mõnikord võib leida ka negatiivseid külgi. Milline on siis meedia vägi ja vald? Meedia on juba aastaid olnud inimkonnale vajalik. Rahvas on saanud kuulda ja lugeda oma riigis ja mujal maailmas toimuvatest sündmustest. Seega on meedial üsna tugev mõju ühiskonna arengule, sest kõike, millest kirjutatakse või telesaadetes räägitakse, enamasti ikka usutakse. Kui poleks meediat, siis ei informeeriks rahvast keegi otsustest, mis on vastu võetud või mis üleüldse kuskil toimub . Tänu sellele, mis ajakirjanduses kirjutatakse, saavad paljud riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesse. Kajastavad ju mitmed ajalehedajakirjad rahva huve, tänu sellele on paljud asjad ka muutunud, sest riigiametnikud kuulavad ja loevad meediat ja saavad sealt omakorda teada mida rahvas nende otsustest arvab.
Meedia mõjutab meie elu Järjest enam kasvab meie elus meedia osatähtsus. Kui ammustel aegadel oli info saamine piiratud- inimesed pidid leppima väheste ajalehtede, raadio- ning telesaadetega, siis tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuidas täpsemalt meedia meie elu mõjutab? Ja kas võib öelda, et ka meie võime meediat mingil määral mõjutada? Kuna meedia on nii suur ja võimas organ, siis on kindel, ete meie käitumine ja mõtlemine võib kuidagi muutuda. Aga võib öelda, et mingil määral mõjutame ka meie meediat. Meie oleme ju tarbijad, kellele reklaam on suunatud ning enamasti tegutsetaksegi nii, nagu tarbija seda näha või kuulda tahab. Üritatakse tungida meie mõttemaailma, et aru saada, mida tegelikult vajame ja tahame ning kuidas ja milleks mingit asja tarvis läheb.
Edgar Tamp 10c Tartu Kivilinna Gümnaasium 2009 Nerost Nero on kõige levinum programm ,et põletada optilist meediat (CD, DVD, Blu-ray) Loodi 1995 aastal. Saab kasutada 26 keeles. Peakontor asub Karlsbadis. Ajalugu 1995-loodi 2004-Nero PhotoShow 1997- Nero Burning 2005-Vahetati nimi Nero ROM 1.0 | 2.0 | 3.0 AG-ks ,Nero 7 | Nero Linux 1998-Nero Burning ROM 4.0 2006-Nero Mobile
Presindet Toomas Hendrik Ilves välja aastal 2010 Sõnause võistluse, mille eesmärgiks oli leida uusi sõnu eesti keelde. Kuna maailm areneb pidevalt ja leitutatakse uusi asju, siis on vaja mõelda nendele uuetele asjadele eesti keelseid vasteid. Ühelt poolt tegeleb keelekorraldusega Eesti Keele Instituut, Emakeele selts ja ÕS. Samuti on väga suur osatähtsus meedial. Läbi meedia saab edasi anda uusi sõnu. Kui meedia kasutab uusi sõnu, siis jäävad need külge ka inimestele, kes meediat ,,tarbivad." Eesti keelekorralduse arendamiseks nähakse aastaiks 2011-2014 ette 24 465 000 kr
Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid ei usalda, kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud.Ajakirjandus avaldab informatsiooni mida tava inimestel ei ole võimalik teada saada ilma meediata. Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas on inimesi teavitada toimuvast valitsuses.Tänu meediale on riigikogu liikmetel võimalus suhelda inimestega ja saada teada nende huvisid.
Tänu ajakirjandusele saavad riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende poolt vastu võetud otsustesseAjakirjanduse roll on kasulik ka valitsusorganitele,kes saavad teada rahva huvidest ja selle järgi saavad nad oma otsuseid korrigeerida.Riigikogi liikmed saavad teada rahva huvidest tänu ajakirjandusele.Tähtis on aga see, et ajakirjanikud on sageli rahva poolt ja nad kaitsevad nende huve,tuues välja valitsusliikmete alatud teod.Kui ei oleks ajakirjanikke ehk kogu meediat,siis ei saaks inimesed teada valitsusliikmete alatutest teodest.Paljud riigikogu liikmed süüdistavad ajakirjanikke selles, et rahvas neid ei usalda, kuna ajakirjandus on inimesed üles ässitanud.Ajakirjandus avaldab informatsiooni mida tava inimestel ei ole võimalik teada saada ilma meediata. Ajakirjanduse roll demokraatlikus ühiskonnas on inimesi teavitada toimuvast valitsuses.Tänu meediale on riigikogu liikmetel võimalus suhelda inimestega ja saada teada nende huvisid.
8. Massikommunikatsiooni reguleerimise viisid · Tururegulatsioon - tarbija mõjutab oma valikutega reklaamiandja huvisid · Riigipoolne regulatsioon - tsensuur ja sõnavabadus · Eneseregulatsioon ajakirjanduse eetikakoodeks, ajakirjanduskriitika, ajakirjanike organisatsioonid · Rahvapoolne regulatsioon meediatarbija on organiseerunud ja esitab nõudmisi (Kansan Radioliitto) 9. Mis iseloomustab meediat, kui tööstusharu? Ajakirjandus on jagunenud meediagruppideks ja kontsernideks, mille rõhk on kasumi ja turuosa suurendamisel. Kasumit saab suurendada rohkemate reklaamidega, sest nende eest saadakse reklaamiraha. Samuti toob kasumit konkureeriv ja hea peatoimetaja. Ajalehe kolletumine tõstab lugejaskonda ja samuti kasumit. Lisaks suurendab kasumit Online-meediasse investeerimine (meedia seguneb e-kaubandusega). 10
soovi õpinguid kõrgkoolis või kutsekoolis jätkata. Edasi õppima taheti minna õppima koolidesse üle Eesti, kuid nendest suurem osa küsitletavaid tahtsid minna Tartu Ülikooli, neid oli 14. Samapalju küsitletavaist polnud veel planeerinud kuhu edasi õppima minna, oli ka neid kes seadsid kõrgema eesmärgi ja soovisid õppinguid jätkata Oxfordis või Cambridgi Ülikoolis. Erialad, mida küsitletud õppima minna tahtsid olid turismindust, õigusteadust, meediat ja ajakirjandust, meditsiini, IT'd, arhitektuuri, kosmeetikat, juurat, psühholoogia oli ka neid, kes polnud veel otsustanud, mida õppima minna. 1.2. Palk ja tuleviku soovid Küsitluses küsisime õpilastelt missugust elu nad tulevikus sooviksid ja kui palju palka nad teenida tahaksid. Küsitletavad vastasid, et tahavad tulevikus saada hea abikaasa, tervis, hariduse, sissetuleku ning, et nende elu edeneks hästi, mitte vaesuses, oli ka
record'i laadimise tõrke kohta tuleks kontrollida üle jumper settingud HDD kettal. Kuid kui antakse teade "Missing NTLDR" siis tuleks kontrollida kas XP installatsiooniplaadiga on võimalik partitsioone näha ning tuleks kasuks kui skanneerida kõvaketas diagnostikavahendiga. Tuleks ka kontrollida Kas windows "Safe Mode'is" töötab. Kui ei, tuleks teha XP parandus. Diagnostika programmideks on: SeaTools for Windows- See sisaldab mitmeid teste mis uurivad füüsilist meediat sinu kettaseadmes Data Advisor- Data Advisor on isebootiv, seega see töötab isegi siis kui sinu süsteem ei tööta. Andmete taastamise programmid: Recover My Files- taastab lihtsalt teie kustutatud failid Windows Recycle Binist ning tänu formatile või kõvaketta vea tõttu kaduma läinud failid. Stellar Data Recovery- Tootja kodulehel väidetakse, et üks parimaid andmete taastamise programme. Tänan kuulamast!!!
Meedia Meedia on koguaeg muutuv , massi teabe vahend . Meediat tuleb mõista kui organisatsiooni või institutsiooni, mis tehnilistele vahenditele lisaks omab mingit struktuurilist ülesehitust ja hõlmab ka kõiki neid inimesi, kes kindlustavad info edastamist või selle tootmist, ja mis sellisel moel kõige muu kõrval täidab ka teatud regulatsiooni- ja kontrollifunktsiooni poliitika ja poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1
Meedia Meedia on koguaeg muutuv , massi teabe vahend . Meediat tuleb mõista kui organisatsiooni või institutsiooni, mis tehnilistele vahenditele lisaks omab mingit struktuurilist ülesehitust ja hõlmab ka kõiki neid inimesi, kes kindlustavad info edastamist või selle tootmist, ja mis sellisel moel kõige muu kõrval täidab ka teatud regulatsiooni- ja kontrollifunktsiooni poliitika ja poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1
olgu siis tegu gripi või mõne muu viirusega. Tavaliselt ei leia aga need teemad sugugi nii laia kajatust. Seagripi puhul oli aga asi teine. Seagripist sai pikaks ajaks uudis number üks. Mida rohkem sellest aga kirjutati ja räägiti, seda enam tekkis rahva hulgas paanikat. Loomulikult olid päris mitmed surmajuhtumid ehmatavad, kuid kas nii laialdaseks rahvusvaheliseks paanikaks oli põhjust? Kahtlen. Nüüd, kui seagripi paanikast on möödas üsna palju aega, tundub järjest enam, et meediat kasutati ravimifirmade poolt väga oskuslikult ära. Ravimitööstus on teatavasti väga suur äri, kus liiguvad tohutud rahasummad. Meedia vahendusel õhutatud paanika andis ravimifirmadele võimaluse toota ja müüa väga suurtes kogustes gripi vaktsiini, mis paljudes riikides on tänaseks täies mahus kasutamata. Eestis kasutati kuuldavasti ära vaid üks kolmandik sisse ostetud vaktsiinist. Eks põhjus ole selles, et siis, kui vaktsineerimisi alustati, oli suurem paanika juba möödas
Kuidas viib see kõik aga meedia võtmiseni? Igal ühel on oma imago, reputatsioon, tagataust.... oma elu. Minnes avalikkuse ette, riskitakse selle kõige muutmisega, sest meedia võtab inimese halastamatult tangide vahele ning pitsitab niikaua, kuni viimnegi luukere pisim lüli on nähtavale tulnud. Seega meedia võib röövida isikuilt nende olemuse, muuta neid tundmatuseni selles kiiskavas tähtedest pimestatud ühiskonnas. Kokkuvõtvalt võib meediat nimetada suureks kurjaks hundiks punamütsikese loos, kus kriimsilm neiule esialgu hüva nõu lillede korjamise suhtes annab, kuid hiljem tema kalleimat vara himustab. Tegelikkuses on aga nii, et susi ehk meedia ei hävi, vaid liigub järgmiste ja järgmiste ohvrite juurde, mitte ei jää vanaema majakesse tudule ning oota tegelaste õnnelikke lõppe.
• Teoreetiline eetika võib olla hea / halb; õige / vale. • Eetilised konfliktid: Huvide konflikt - Isiklikud suhted Whistleblowing - Salajase / ebaeetilise / ebakorrektse info avaldamine Suhted meediaga - Ausus ja täpsus 2. Kommunikatsiooni- ja suhtekorraldusteooriad. Massikommunikatsiooni teooriad: Uses and Gratification Theory - Kasutus ja rahuldus • Aktiivne meediakasutaja valib ise millal ja kuidas meediat kasutada vastavalt sellele, mis kasu nad sellest saavad. • Kindlad sihtrühmad kasutavad kindlat tüüpi meediat. (nt. meelelahutus; vajalik info jne) Agenda Setting Theory - Agenda häälestamine • Meedia ei kontrolli seda, mida inimene asjast arvab, küllaga on meedial kontroll selle üle, milliste asjade üle inimene peaks mõtlema. Süsteemiteooria - Organisatsiooni tegevused & suhted ümbritseva keskkonnaga.
1 Mina ja meedia Meedia mängib väga tähtsat rolli meie elus.Näiteks televiisor,raadio,internet,kirjandus,ajalehed- see kõik on meie jaoks väga oluline. Meedia on meie jaoks nagu ajaviide,meelelahutuseks või ka informatsiooniallikas,kust saab igapäev mingisuguseid huvitavaid uudiseid maailmast,poliitikast,ilmast jms teada saada. Ajaviiteks võime vaadata televiisorit,enda lemmiksaateid,filme jne.Tänapäeval,ma ei kujutaks ette elu,ilma meediat ehk ilma televiisorita,sellepärast iga päev,pärast kooli lõppu tahaks midagi vaadata,isegi kodutöid tehes,vaatan ma televiisorit. Internet on ka meedia,millest üldse ei saaks hakkama.Näiteks praegu internet on väga moes,ja seda kasutavad (enamus) noored,täiskasvanud ja isegi vanurid õppivad internetti kasutama. Sellepärast vahest,kui sa ei jõua lugeda ajakirjast või ajalehest uudiseid,moodi,ilma jne,siis saab lihtsalt internetti kasutada.
Kelly Sildaru Kelly Sildaru - sündinud 17. veebruaril 2002 on eesti vigursuusataja. Sildaru on esimene eestlasest X-Mängude võitja ja maailma noorim kahekordne X- Mängude võitja. Sildaru on sündinud ja elab Tallinnas. Ta alustas suusatamist oma jutu järgi umbes kaheaastaselt ja tema treener on isa Tõnis Sildaru. Sildaru õpib Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Sildaru spordisaavutused on tema peale tõmmanud Eesti meedia ja avalikkuse suure tähelepanu. Tema isa Tõnis Sildaru ütles intervjuus, et Kelly meediat eriti ei jälgi, tänu millele on tal säilinud lapsepõlv. 2015. Kelly Sildaru võitis detsembris 2015 Dew Touri võistluse USA-s Colorado osariigis Breckenridge'is vigursuusatamise distsipliinis nimega pargisõit olles ise 13. Kuna mitmetel suurvõistlustel (nagu olümpiamängud ja maailma karikavõistluste osavõistlused) on vanusepiiranguks 15 aastat, ei ole Sildaru saanud neil osaleda. X-Gamesi võistlusel saab osa...
3. moekeskused. Informatsioon Sakraalne tekst eeldab: 1. tekstide väga karmi filtreerimist; 2. olulise eristamist ebaolulisest. Tänapäevase maailmas ringlev info on peaaegu ühekoodiline. PALJU JA KIIRESTI! Uut informatsiooni iseloomustab: - informatsiooniga seotud töö; - suur infovoog; - suhete interaktiivsus; - võrgustiku kasv ja omavaheline suhtlemine; Kollane meedia on ajakirjandus, mille alla kuuluvad: 1. tabloid 2. kõmu 3. sopa 4. bulvari 5. kommerts Kollast meediat nimetatakse ka kollaseks ajakirjanduseks. Kvaliteetajakirjandus on: 1. kõrgkultuurne 2. suure formaadiga 3. pikkade lugudega 4. väheste piltidega Näiteks: Times ja New York Times. Kvaliteet ja kollase ajakirjanduse võrdlus Kvaliteet: Kollane: - teemaks on ühiskond, poliitika ja majandus - teemaks on meelelahutus ja seltskond - institutsiooni keskne - inimkeskne
Inimesed näevad meedias vaid seda, mida neile tahetakse näidata, mis toob kasumit. Näevad seda ja ostavad, tarbivad, usuvad ja pooldavad meediakanalitega häid suhteid hoidvaid suurettevõtteid ja organisatsioone. "See reklaam (ostuvaba päev) ...on vastuolus Ameerika Ühendriikide praeguse majanduspoliitikaga." - CBS Network, R.L.Lowary. Informatsiooni defitsiit, ajupesu, võimetus olla avameelne - see kõik asetab inimestele justkui silmaklapid pähe. Neid kontrollitakse. Meediat saab ära kasutada ka kui "ametliku verisooni" väljendajana. Juba liiga tihti juhtub sündmusi, mida kahtlaseks pidavaid rahvamasse vaigistatakse massimeediaga. Toimub tähelepanuväärne sündmus, pööbel ahastab, skeptikud, teadlased ja ajakirjanikud kisavad, aga meedia ootab. Kui kõrgemal võimul on võltslavastus valmis, siis lükatakse käima propaganda. Pööbel rahuneb ja vaikib, teadlikum rahvas kisab ikka, kuid see summutatakse massimeediaga. Olukord rahuneb
Ta on eesti muusik, ansambli Vanilla Ninja kitarrist ja laulja ning televisiooni saatejuht Piret on ka paljude Vanilla Ninja laulude sõnade autor Elulugu Piret on sündinud ning üles kasvanud Tallinnas Ta hakkas muusikaga tegelema juba lasteaias: laulnud koorides ja õppinud klaverit. Õppis Tallinnas 21. Keskkoolis, kus ta oli Katrin Siska pinginaaber ning koos temaga mõtles teha bändi. Astus õppima Concordia Ülikoolis meediat ja suhtekorraldust, kuid õpingud jäid seal pooleli. Vabat aega üritab Piret jagada sõprade ja perekonnaga Tema suurimad eesmärgid on seotud eelkõige tööga, ta tahab oma töös edukas olla ja kaugele jõuda. Piret elab veel koos perega, kuna ta pole piisavalt jõukas, et eraldi elama kolida. Peres on tal isa Enno ja ema Maire ning vend Peeter ja õde Mari, keda ta väga armastab. Pireti suurimaks kireks on muidugi MUUSIKA.
3.Setkor e. Mittetulundus sektor (MTÜ, SA, ,,Teeme ära" Selts, KÜ) Kommunikatsioon Kommunikatsiooni vahendid: Telefon, faks, E-Mail Massikommunikatsiooni vahendid: Televiisor, ajaleht, internet Vormid: Otsene, tehniliselt vahendatud, interaktiivne Tsensuur poliitiline kontrolll meedia üle(Põhja-Korea) Kommunikatsioon demokraatlikus Kommunikatsioon mittedemokraatlikus *Välismaa kanalid on lubatud kasutada *Riik/Valitsus kontrollib meediat. *Väljaandja vastutab Kellest ühiskond koosneb? Demograafia on rahvastiku teadus, mis uurib rahvastiku koostist, struktuuri, kasvu ja kahanemist. Iive näitab rahvaarvu muutumist, sündide ja surmade ja rahvaste rändamsii. Leibkond Koosneb inimestest, kellel on ühine majapidamine, aga nad ei ole sugulased. Ülalpeetav inimene, kellel puudub sissetulek. Tööjõud- tööjõulised inimesed. Rahvus- teatud inimgrupp kellele on omane teatud kultuur ja keel
areneda on seetõttu suured siis arvan, et infotehnoloogia ohtudest räägitakse vähe. Mõistlik oleks kasutada õppetöös telefoni või tahvelarvutit sellepärast, et laps tunneb oma telefoni või tahvelarvutit hästi, talle ei pea selle kasutamist algusest peale õpetama. Meedia ja tehnoloogia kasutamise oskus ühiskonnas muutub järjest olulisemaks ja õpetajad peavad olema need, kes õpetavad lapsi meediast aru saama, teadlikult kontrollima meediat ja tehnoloogilisi vahendeid enda ümber, mitte olema kontrollitud meedia poolt. Tänapäeva lapse ellu kuulub internet ja arvuti sama kindlalt kui teler ja raamat.Saab ju ka arvutit pidada interaktiivseks mänguasjaks, millega mängides laps lugema õpib. Kasutatud kirjandus: Kink,T.(2008) Infotehnoloogia. Rmt. Kikas, E. (Koost.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.. Tartu Ülikooli Kirjastus Mäe, E
ajalehti paberikujul ma ei loe, kuna neid kõiki on võimalik leida ka internetist. Raadiot kuulan vaid siis, kui istun autos ja seda enamasti kooli minnes ja tulles. Ajakirjadega eriti kokkupuuteid pole mul kunagi olnud. Televiisorit vaatan aga küll. Hommikuti juhtun vahel nägema ETV kanalilt ,,Terevisiooni", õhtul aga mängivad õhtusöögi kõrval mõnikord ,,Reporter" või TV 3 uudised. Kõige meelsamini vaatan televiisorist spordiuudiseid. Ma usun, et noorem põlvkond ei ohusta meediat mitte mingit moodi. Kõigile meeldib olla maailma asjadega kursis ja teadlik, selle jaoks tulebki kasutada meediakanaleid. Ajapikku muutuvad kõik meedialiigid, mõned saavad populaarsemaks, teiste kasutajate arv väheneb.
laiemalt. Oleme jõudnud nii kaugele, et sündmus või probleem on oluline pelgalt selle pärast, et see leiab meedias kõlapinda. Demokraatlik ajakirjandus levitab kodanike harimise kõrval tihti ka rumalaid või vähetähtsaid ideid. Meedia muudab teatud probleemid või sündmused aktuaalseks, mistõttu need näivad olulised, kuid pildid ei pruugi alati viitada reaalsele maailmale vaid loovad sageli hoopis reaalsuse illusiooni. Ma arvan, et me ei peaks meediat pimesi uskuma. See ligitõmbav reaalsus, mida mulle teleekraanilt pakutakse, tundub ahvatlev, sest see ei nõua pingutamist. Seda on lihtne aktsepteerida. Inimestele pakutakse illusioone, mis tunduvad olulised ja tõele vastavad. Paraku on meedia edastatud informatsioon alati osaliselt ebatõene ning kallutatud. Tegelikkuse mõistmiseks peame olema meediast pisut üle.
Ärimaailmas ei lööks ükski inimene läbi, kes pole just nimelt riske võtnud. Kindlasti ei oleks Armin Karu nii edukas ärimees, kui ta ei oleks omal ajal kõvasti tööd teinud ja riske võtnud. Samuti kehtib see ka spordivaldkonnas argusega suurt võitu ei tule. Rallisõitjad peavad olema julged, kuigi tegemist on äärmiselt ohtliku alaga. Juba mitu aastat tagasi sokeeris eestlasi suur ralliõnnetus Markko Märtin sõitis oma kaardilugeja surnuks. Meediat hämmastas aga hiljutine uudis Felix Baumgartnerist, kes sooritas esimesena kosmosest hüppe Maa suunas. Taaskord on tegu hulljulge mehega, kes riskis lausa oma eluga. Seega, kõik riskid ei saa alati õnnestuda ning halvimal juhul võivad lõppeda õnnetult, kuid seda ei saa keegi ette ennustada. Lähtudes Bulgakovi teosest ,,Meister ja Margarita" oli naispeategelane samuti julge iseloomuga. Kui ta ei oleks seda olnud, ei oleks ta Meistriga koos olla saanud
„Informatsioon on kaasaegse maailma religioon“ Mõtiskledes tolle tsitaadi peale David Lodge’ilt „Infromatsioon on kaasaegse maailma religioon“, tekivad mu peas vaid nõusoleku noodid. Samas, kui tuulan mõttes läbi oma tutvusringkonda ja erinevaid inimesi, mõistan, et kõigi jaoks see võibolla nii ei olegi. Aga mida tähendab, informatsiooni meile kui religiooniks olemine? Kas ehk kuulun minagi sellise religiooni järgijate hulka? Lugedes läbi Ilmar Raagi artikli „Milleks meile uudised?“ sain ma oma arusaamadele toetust ja ka sõnastuse. Olin tükk aega mõelnud, kas ma olen ainuke, kellele ei anna järjekordsed metsatulekahjude ja autoavariide uudised mitte midagi muud, kui teadmise, et teinekord oskan vähemalt seltskonnas kaasa rääkida? Kui nooremana ajalehte lugedes või „Reporterit“ vaadates tekkis maailma veidrustest uudiseid nähes vähemalt mingigi emotsioon, siis nüüd aastaid hiljem ei oska ma enam imestadagi ega vaevugi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
