Meediajumalad Kui me vaatleme meediat globaalse nähtusena, siis on väga keeruline, kui mitte võimatu nimetada mingit isikut või organisatsiooni meediajumalaks. Kui jätta välja tsensuuririigid, siis on meedia neutraalne süsteem, mida otseselt ei kontrolli mitte keegi. Pigem on meedia nagu fusioon hetkel mingites valdkondades võimul olevate allikate väärtushinnangutest. Kindlasti on olemas inimesi või organisatsioone, kes oskavad massimeediat hästi ära kasutada, kuid sellisel juhul on ohvriks hoopis meedia ise, sest tihtipeale ei näe inimesed sellest liinist kaugemale, kui midagi häirima jääb. Meedia puhul kontrollib alati keegi mingi aja jooksul mingit konkreetset teemat, aga konstantseid ,,jumalaid" ilmselgelt olemas ei ole.
Milleks on vaja kohalikku ajalehte? Minu arvates on iseenesestmõistetav lugeda kohalikke uudiseid, sest mis mõte on ennast harida, so õppida, kui ma ei märka enda lähimat ümbrust? Et näha kaugemale, tuleb kõigepealt vaadata enda ümber. Märka enda ümber toimuvat ning aita lähiümbruse arengule kaasa, see on üks kodanikuühiskonna motodest. Inimene ei ole osa oma kogukonnast, kuni ta selle sündmustega kursis pole. See on sama, mis elada võõrkeelses riigis keelt oskamata ning mitte midagi teha olukorra muutmiseks. Kohalikud uudised on kõige alus, tähtsuselt järgmised on Eesti uudised, Euroopa uudised ning seega kogu maailma uudised. Kehtib matrjoska efekt, väiksemast suuremaks, kitsamast laiemaks. Kes on harjunud lugema lehti, satub uudistest nii sõltuvusse, et ei oskagi oma päeva teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemise...
1980. aastatel. Alternatiivne elukäsitlus jõudis Eesti ENSV elanikeni välistelevisiooni, peamiselt Soome televisiooni kaudu. (Vahtre, 2005) Alates 1987. aastast taandusid või vähenesid televisioonist paljud nõukogude perioodile iseloomulikud jooned ja algas periood, mida võiks nimetada ETV teiseks kuldajaks. Sel ajal ilmutas see end tõelise rahvustelevisioonina ning etendas olulist rolli ühiskonna muutumisel. (Lumiste, 1977) 1990. aastate alguses toimus Eesti meedia täielik üleminek liberaalsele ajakirjandusmudelile. Meediamaastik läänestus ja mitmekesistus. Sel perioodil oli televisioon muutumatu. (Vihalemm, 2004) 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA 9 Eestis lähtutakse teleauditooriumi kirjeldamisel enamasti reitingutest. Kõrgete reitingute saamine tundub oluline nii meediajuhtidele kui ka saatetegijatele, seega püütakse
Marie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris avaldatud artiklitest. Kolme pealkirja juures on väiksemad pildid. Kaane värvigammas ...
MEEDIA Info kättesaadavus välismaalastele Eestis Maron Mars Karl Erik Suurkuusk Hardi Veske Riho Heinlaid 11B Mis on meedia? Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, -avaldamine ja massikommunikatsioon. Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio
Kaspar: `'Aga kas oleksite võimaluse korral läinud midagi muud õppima?'' Marko: `'Eks ikka, oleksin tahtnud näiteks näitejuhtimist minna õppima ning nagu öeldud siis käisin ka Lavakooli sisseastumas, kuid 18-aastasena ei oska elu ette kujutada ning tagantjärgi mõeldes olen õnnelik, et asjad nii läksid. Kuid ega mul polnud kunagi plaanis raamatukokku tööle minna, lõpetasin pedagoogika ära ning olen oma erialalt bibliograaf.'' Kaspar: `'Kuidas kujunes teie huvi meedia ja ajakirjanduse vastu?'' Marko: `'Eks ta nii kujuneski, et kui mind kutsuti ja nii hakkas ta arenema, kuid siin on üks teine osapool ka ma olen loomult uudishimulik inimene. Ajakirjanikuks olemine ning meedias töötamise üheks tingimuseks on huvi selle vastu, muidu ei saa sellel tööl läbi lüüa.'' Kaspar: `'Aga kas te kujutaksite ette ennast töötamas majanduses?'' Marko: `'Ei oskaks, sest majandus ei ole mulle, kuigi tänapäeval eriti soovitatakse. Minu
Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast? Tänapäeval on mitmeid võimalusi inimestele antud, kuidas saada infot poliitikast. Meedia on üks laiahaardelisemaid võimalusi selleks, sest igaühel pole luba Toompea lossi sisse astumiseks. See võimalus on avatud inimestele, kes on huvitatud sügavalt poliitikast. Kuid kuidas kasutada ära oma teadmisi? Miks on teadmisi poliitikast üldse vaja? Noore inimese jaoks on oluline, kui ta teab, kes juhib Eesti Vabariiki või kuidas on mõjutanud Edgar Savisaar või Mart Laar Eesti ajalugu. Paljud teavad lihtsalt, et Savisaar on vanamees, kes istub oma laua taga ja ei tee midagi
Ma vaatasin filmi ''Pi'', mis valmis aastal 1998. Selle rezissööriks on Darren Aronofsky. Seda teost vaadates jääb esimese asjana kindlasti silma see, et seda on filmitud must-valge kaameraga, mis teeb selle veelgi salapärasemaks ja huvitavamaks. Ka muusika roll on antud filmis oluline ja lõi tihtipeale just sellele meeleolu. ''Pi'' on väga sügavamõtteline ning väga erineva arusaamaga olenevalt inimesest. Filmi peategelane Max oli matemaatik ja ta suutis väga suurte arvudega peas kalkulatsioone teha. Ta oli väga enesekindel ning uskus tugevalt endasse, kuigi oli tihti segaduses. Maxil olid tihti tugevad peavalud ja ka vaimsed haigused, mis tekitasid talle hallutsinatsioone. Enesekindel oli ta minu arust, sellepärast et ta ei lõpetanud selle 216- kohalise numbri otsingut enne, kui ta leidis selle. Selle linateose juures jäi tihti segaseks, mis on reaalsus ja mis on Maxi viirastus, sest filmis olid kajastatud kõik tema mõtt...
erinevate nippide abil. Näiteks on artiklitel juba selline pealkiri, mida inimesed ei saa kohe kahesilma vahele jätta. Samuti meelitatakse lugejaid moonutatud info abil. Teadagi läheb tänapäeval inimestele peale igasugused kõmulood ning teiste eraelud ja just see ongi tõmbenumbriks inimeste lugema kutsumisel. Mulle selline alatu mõte ei meeldi, sest minu arust on ausus üks tähtsaimatest omadustest elus ning kui juba meedia annab inimestele sellist eeskuju, mis meist siis tulevikus nii saama peaks. Negatiivse küljena võin veel välja tuua selle, et meedias kajastatakse aina rohkem mõttetuid uudiseid nagu näiteks keegi kuulsatest staaridest lahutas. Mina ei mõista, miks selliseid uudiseid vaja on? Ma saan aru, et inimesed on uudishimulikud ja tahavad staaride elu kohta teada, aga kui äkitselt on kõik ajalehed-ajakirjad seda uudist täis, siis juhtub nii, et tähtsamad uudised jäävad nende varju.
IN THE LIGHT OF RECENT DEVELOPMENTS IN MEDIA ECONOMY AND TECHNOLOGY, HOW VALID IS THE CRITIQUE OF THE FRANKFURT SCHOOL OF MEDIA DECEIVING AND PACIFYING THE POPULATION? Essay Tallinn 2013 The rapid development of computer technologies and internet has been one of the main factors affecting our everyday life over the last decades. They have made our life more efficient, comfortable and also changed the way we communicate and consume media. Digitalization has also brought us many new platforms and more possibilities for media to reach even more people. The internet is allowing anyone to share information instantly to all over the world. It might be thought that with all these new developments, problems like controlling of the media and deceiving people are gone, but it seems that things are not that clear. When the first newspapers a...
Voldemar Jannseni asutatud ,,Perno Postimees". Sellest ajast saati on inimesed muutunud meedia poolt järjest rohkem mõjutatavaks. Eriti iseloomustab avatud tänapäeva noori. Mis on domineeriv tänapäeva meedias ning mida see inimestele õpetab? Mittedemokraatlikes ühiskondades läbib ajakirjandus riikliku kontrolli- see tähendab, et juhtiv valitsus otsustab, mida inimesed peaksid arvama ja mõtlema. Demokraatlikus riigis, nagu Eesti, meedia tsensuuri ei läbi, ent kui mittedemokraatlikes ühiskondades rahastab nii ajakirjandust, televisiooni kui raadiot riik, siis nii-öelda vabades riikides peab meediaettevõte end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes või oma lemmiksarja vaadates ei sa üle ega ümber reklaamist. Ostmist, müümist, vahetamist ning päev-päevalt järjest jõulisemalt pühamuteks muutunud ostukeskusi propageeritakse iga päev ja see ei saa jääda märkamatuks. Kui piibel
On ka riike, kes rendivad oma laevu, et teised riigid saaksid oma kaupu transportida · muganduslipumaad on riigid, kus on madalad maksud laevaomanikele, see tähendab, et maksuvaba on laevaliiklus, ohutus ja keskkonna nõuded on madalad · transiit(veod) läbiveod, teisteks riikideks läbi minekuks Meedia ja kommunikatsioon Tekinud on uued majandussuunad ja väga palju vanu asju on uuendatud, kuna nüüd on võimalik kiiremini suhelda terve maailmaga. · Meedia meelelahutustööstus, raadio, tv, filmid, muusikatööstus Meedia tunnused · Kõige kiieremini kasvav teenus · Kõige enam globaliseerunud · Info edastamine, paljundamine odav, aga hankimine on kallis · Tekivad suured rahusvahelised firmad · Üha süvenev meedia spetsialiseeumine · Info edastus on kiire ja tasu saab esimesene · Oskustööliste osakaal suureneb Massimeedia Finantsteenused
Välimusele suunatud meediasõnumid Meedia puudutab tänapäeval väga paljude inimeste elusid. Vahel antakse edasi positiivseid sõnumeid, vahel aga negatiivseid. Ühel või teisel viisil lasevad inimesed ennast siiski nendest mõjutada ning kujundavad meedia järgi ka oma arvamusi ning mõtteid. Meedias kasutatakse tihti toodete või teenuste reklaamimiseks erinevaid tuntuid, kuid siiski väga mõjuvaid nippe. Üheks populaarseimaks neist on iluideaalide näitamine. Kosmeetikatoodete reklaamides võib tihti näha kuulsaid ning äärmiselt ilusaid naisi. Nähes veatu naha ning saleda figuuriga inimesi televiisoris või reklaamtahvlitel, tekitab see tahtmise olla samasugune. Selline tunne aga ajendab inimesi minema poodi ning
ainult kodust, on minu arvates mõtlematu (või just taotluslik!). Eks oma tõepõhi ole sellel väitel ju all, sest laps on juba üpris suureke, kui kooli läheb. Loomulikult on siis kasvatus või kasvatamatus õpetajatele vägagi läbinähtavad. Selge, et tänapäeval on lapsevanematel järjest vähem aega oma tööde ja toimetuste kõrvalt tegeleda oma võsukestega. Seda enam peaksid seejuures appi tulema lasteaiad ja koolid. Väga suuri möödalaskmisi on hetkel ka meedia poolt. Nõukogudeaegne meedia oli pidevalt kontrolli all ka heas mõttes. Ühtegi lastesaadet ei lubatud eetrisse enne, kui vastavad pädevad ametnikud seda hoolikalt läbi polnud vaadanud ja sõnu ning nendes peituvaid mõtteid analüüsinud. Nüüd võib igaüks raha saamise eesmärgil midagi suvalist ,,kokku klopsida" ja hea õnne (või peaks ütlema, et heade tutvuste) korral avalikkuse ette see jõuabki. Väikelapsed
Jim Ashilevi Elulugu Jim Ashilevi (sündinud 29. augustil 1984 Tallinnas) on eesti kirjanik ja lavastaja. Ta õppis Tallinna Inglise Kolledžis ja seejärel suundus Tallinna Ülikooli audiovisuaalse meedia erialale, mille ka lõpetas. Õpingud jätkusid Viljandi Kultuuriakadeemias lavastaja erialal, mille Ashilevi lõpetas 2011. aastal. Ta on kirjutanud näidendeid ning avaldanud lühiproosat ja luulet nii ajakirjades Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik kui ka kultuuripedede tutvumisportaalis. Teosed “Portselansuits” (2007) näidend- kujutab kahe inimese vahelisi suhteid ja tõelisust ja näilisust. “Nagu poisid vihma käes” (2007) näidend- on näidend mehekssaamise raksustest
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas – meediakasvatuse osa 1. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem. Nede omavaheline seos meediaga on tihe ning seetõttu peaksid ka kõik nende süsteemide esindajad ja nende süsteemidega seotud tegelased olema huvitatud lapsele meedia õpetamisest
KOOL Nimi POSTMODERNISTLIKU EETIKA MÕJU ISIKSUSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus.......................................................................................................... 6 3.3 Kunst.............
Iga kultuur on ainulaadne oma erinevate eetiliste tõekspidamiste poolest. Kultuur muutub ajas, kõige rohkem on eesti talurahvakultuuri mõjutanud saksa valgustusfilosoofia ja Prantsuse revolutsioon, nende tulemuseks on eesti rahvuse praegusaegne eneseteadvus. Nüüdisajal saab tõelistest kunstidest ja kultuurist osa umbes 10%, ülejäänud osa rahvast saab vaid kaudselt. Seega on kunstide mõju eesti kultuurile asümmeetriline. Oluliselt avaldab eesti kultuurile mõju meedia koos oma kollase ajakirjandusega. Suur hulk eesti elanikke loeb just meelsamini kollast ajakirjandust ja vähemus keskendub tõeliselt tähtsatele uudistele. Samuti on Eesti probleemiks ingliskeelsete väljaannete tõlkimine, kuna muid keeli eriti ei osata. Siit tulenevalt tekib probleem, et rohkem teatakse just inglise keelt kõnelevates riikides toimuvast ja muudes paikades toimuv jääb tahaplaanile. Ammustest aegadest on eesti kultuuri mõjutanud ka Vene mõjusfäär. Vaen
Milleks meile puhas emakeel? Paljud küsivad ja arutlevad miks on vaja meile oma emakeelt? See on väga lihtne. Meil on vaja seda asjaajamisteks, et näida haritud inimesena, see hoiab meie kultuuri jne. Tekib selle kohta küsimused, millele vastan järgnevates lõikudes. Mida väljendab keeleoskus? Kui ma lähen kas direktori või õpetaja juurde, siis ma ei räägi: “Jou vana, mis teed?” Kui mul on natukenegi keeleoskust siis ma ikkagi lähen ja ütlen: “Tere, kuidas läheb?” Sama lugu on riigi ametnikega. Nad peavad oskama oma emakeelt ja olla haritud inimesed. Ajalehes Põhjarannik, 29. mai 2013 väljaandes, on artikkel, kus räägib neljast Narva koolijuhist. Kuna neil puudub keele oskus, kaotavad nad oma töö. Tuleb välja, et kui ma tahaks olla mõne kooli juht, tähendab see seda, et mul peab olema keeleoskus. Samas on see enesest mõistetav, kuna koolijuhil on erinevaid asjaajamisi ja seal on vaja keele...
Äike ja eksiarvamused Kuigi äike võib-olla väga rahumeelne, kuulub see atmosfäärinähtus siiski ohtlike hulka, sest üldiselt rahuliku ilmastikuga Eestiski saame mõnikord ajakirjanduse ja meedia vahendusel teada, et välk süütas mõne maja põlema või lõi kuskile sisse, häiris mobiililevi või elektrivarustust, koguni tuli mõnele inimesele hukatuseks. Kas äike on kasulik?Välk on vaid üks äikese komponent. Täpsem oleks isegi öelda, et tagajärg. Milles siis seisneb äikese kasulikkus?Oluline roll on äikesel veeringes, eriti kuivtroopikas, kus äikesed või orkaanid toovad kaasa sealsed pea ainsad vihmad. Muide, nii mõneski kuivas kohas
..........................................................................4 Pinnamood.................................................................................................................................5 Metsandus ja põllumajandus...................................................................................................6 Metall ja keemia........................................................................................................................7 Kommunikatsioon ja meedia...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................9 2 GEOGRAAFILINE ASEND
Ent kui diskursus on kultuuriliselt kättesaadav, saab seda oma huvides kasutada. (Konstruktsionism I Palmaru) Võimu ja kommunikatsiooni toimimiseks on vaja kommunikatsiooni võrgustikke. Kommunikatsiooonivõrgustikud on kontaktimustrtid, mis sünnivad sõnumite vooluga kommunikaatorite vahel ajas ja ruumis. Kommunikatsioonivõrkude üks tähtis osa on massimeedia. Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud 1) demokraatliku poliitika üks põhielemente, kuna meedia loob areeni ning kanali laialdasteks aruteludeks, mitmekesise info ja arvamuste levitamiseks, sealhulgas üldise tuntuse saavutamiseks olulistele ametikohtadele kandideerijatele 2) võimu rakendamise vahend tänu poliitikute ja valitsustegelaste suhteliselt privilegitud juurdepääsule meediale, mida nad võivad üldreeglina käsitleda kui oma seaduslikku õigust. (McQuail, 2000) Foucault (1976): "Võimu tolereeritakse ainult tingimusel, et ta maskeerib olulise osa endast.
millist infot avaldada on juba ajakirjanduseetika küsimus. Kes on ekspert? Ekspert on oma ala asjatundja, kelle poolt ajakirjanik pöördub vaieldavate või keeruliste juhtumite puhul. Eksperdilt oodatakse erialase arvamuse avaldamist e. eksperthinnangut. Asjatundja intervjueerimine võimaldab ajakirjanik probleemi selgemini näha ja analüüsida lugu, mis seejärel valmib, pakub auditooriumile hoopis suuremat huvi. Kes on tavalised inimesed meedias? Tavalised inimesed satuvad väga harva meedia huviorbiiti. Enamasti juhtub see neid puudutavate dramaatiliste või erakorraliste sündmustega seoses. Sel juhul muutub sündmusega seotud tavaline inimene mingiks ajaks avaliku elu tegelaseks piiratud ulatuses ja meedia püüab hankida temalt üldsusele olulist infot. Kuidas taga inimese õigus eraelu puutumatusele? Selleks peab ajakirjanik leidma vastused järgmistele küsimustele: Kuivõrd on toimunud sündmus inimese eraasi; millisel määral võivad loosse segatud inimesed haiget saada;
Kuna Eestis ajakirjandus ei ole väga välja arenenud veel ja see ei eksisteeri väga kaua, siis ei saa meie meediat mingisse kindlasse meediasüsteemi kirjutada. Aga Eestil on midagi ühist mõninga nendest. Näiteks kui uurida Eesti meediat Kesk-Euroopa meediasüsteemiga (Hallini ja Mancini näitel), siis võib öelda, et meie ajakirjanduses on tõesti suur mõju riigi poolt ning riik omab mingit jõudu meedia üle, aga samas on olemas ka ajakirjaniku vabadus. Sõnavabadus. Igaühel on olemas enda arvamus ja seda võib kirjutada või välja öelda. Kesk-Euroopa meediasüsteemi iseloomustab ka tugev ajakirjanike professionalism. Selles osas mina natukene kahtlen. Ma olen kindel, et meie ajakirjanike seas on väga palju häid ja kogenuid inimesi. Kuid mind paneb kahtlema meie meedia profesionaalsus, kui tööle võetakse
Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 a. eKr. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninganna, kes oli Babüloonia Nebukadnetsarile naine, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. Rippaedu on kirjeldanud vanakreeka
1. Hankimine 2. Tootmine 3. Jaotamine Materjal ja info liiguvad vastastikku. Aitab vähendada aja-, lao-, transpordi-, tööjõu- ja juhtimiskulu. Aitab suurendada müügimahtu, turuosa, kliendi rahulolu, toodete sortimist. TÖÖLEHELT VEONDUS 9. Ostjad on just Austraalia, oma eraldatuse poolest ning Jaapan samuti. Ostjad on ka arengumaad, kes ei suuda endale suurt laevastikku lubada. Pakkujad on Norra, Kreeka, USA, Singapur oma laevastikega. Kommunikatsioon ja meedia Side ehk kommunikatsiooniteenused Tagavad informatsiooni edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, pildis või helis. Info edstamine on muutunud kiiremaks ja hinnas pole vahet kui kaugele. Sidevahendite kiire areng oli 20. sajandi üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid. Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, logistikale. Massi- ja multimeedia kiire areng meediaühiskond. Televisioon ja raadio Filmi-, video- ja muusikatööstus
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas,meediakasvatuse osa: Kordamisküsimused 2016/17 1. Mis on meediakasvatuse lühisisu ja eesmärgid,millised on peamised seosed õppekavaga lasteaias? (3p) Meediakasvatuse eesmärk ja siht pikas perspektiivis on meediapädevus. Lasteaias on meediakasvatuse ülesanne arendada lapsele ea- ja võimetekohaseid meedia kasutamise oskuseid, oskust meediat ohutult nautida ja seda ise luua. Meediakasvatuse sisust rääkides saab välja tuua kolm põhilist valdkonda: 1) tutvumine meediavahendite (televiisor, arvuti, ajaleht jne.) ja nende sisuga (telesaade, reklaam, uudis jms.) 2) vestlused ja arutelud meedia sisust; 3) enese väljendamine meediavahndite abil. Meediakasvatust on otstarbekas läbi viia valdkondadeülesandena, nagu seda on riiklikus õppekavas valdkond Mina ja Keskkond
Anonüümne kommenteerimine tuleb keelustada. Tänapäeval on inimeste seas vähenenud uudiste lugemine paberkandjal. Paljud loevad ajalehti ja ajakirju interneti vahendusel. See on kaasa toonud kommenteerimise, mida saab teha ka anonüümselt. Võib kirjutada positiivseid kui ka negatiivseid kommentaare. Kas ja miks tuleks anonüümne kommenteerimine keelustada? Minu arvates on see kaheti võetav, ühelt poolt võiks anonüümsus säilida, kuid samas võiks ka mitte jätta avalikustamata kommenteerija tegelikku isikut. Ma ei muudaks kommenteerija isikut täiesti avalikuks, sest maa oludes kehtib seadus- „kel võim, sel õigus“. Kui keegi peaks näiteks kommenteerima direktori või positsiooniga õpetaja käitumist halvustavalt, aga tõeselt, siis peale selle kommentaari esitamist võib juhtuda, et tehaks selle külaelaniku lapse elu koolis keeruliseks. Kuigi jah, see on vale, aga tean juhust, kuidas üks kommentaar on muutnud õpeta...
Duke Ellingtoni karjäär kestis üle 50 aasta. Johnny Hodges oli saksofonist. Ta alustas mängimist koos Lloyd Scott, Sidney Benchet, Lucky Boberts ja Chick Webb`iga. Johnny Hodges soovis laiendada enda bändi 1928 aastal. Paul Whiteman oli Ameerika ansamblijuht ja orkestri direktor. Tema lood olid tohutult kuulsad ja teda nimetatakse jazzi kuningaks. Ta on kõige paremini tundud oma segase sümfoonilise muusikaga. 1920 aastal nimetas meedia ta jazzi kuningaks. Noorena alustas ta viiuldajana. Ta sai populaarseks San Francisco`s
miski ei piira igaühel meist massimeedia vahendusel kuulutada seda, mida sülg suhu toob. Kas meediavabadus, mida mujal maailmas väga palju piiratakse, on eestlaste uhkuseasi või teeb see meile tegelikult liiga? Tänapäevasel infoajastul, mil peaagu igas kodus on olemas televiisor, raadio, internet või paberkandjal ajalehed, on meedial tohtult võimas mõjujõud ning ühel või teisel viisil puutume me kõik sellega kokku. Meedia kättesaadavus annab meediakanalitele pideva võimaluse inimesi mõjutada, nende mõtteid suunata ja kallutada ning nendega manipuleerida. Küll ja küll oleme me silmitsi seisnud olukorraga, kus meediakära on tekitanud inimestes tohutu paanika, milleks tegelikult üldse põhjust pole olnud. Sellised juhtumid saavadki alguse sellest, et ajakirjanikud kirjutavad artikli enda oletuste põhjal, mitte uurides fakte, kuid ega keegi ei saa neid kontrollida ega takista ka. Peaasi, et artikkel müüks
..............................................................6 Kokkuvõte.........................................................................................................................7 2 SISSEJUHATUS Viimased aastad on tunnistajaks hämmastava interneti arengule, mis on ühe enam oluline inimeste praeguse elustiili juures. Internet on muutunud peamiseks teabeallikaks ja mõningal määral on see asendanud vana meedia nagu raadio, televiisori ja ajalehed. Peamised eelised interneti puhul on selle rohke kättesaadavus ja peaaegu kohene juurdepääs ringlevale infole. Kõige populaarsemateks interneti kasutamise viisideks on andmete ja informatsiooni otsimine ning toodete ja teenuste ostmine. Seega on igati arusaadav miks palju ettevõtted reklaamivad oma tooteid ja teenuseid internetis. Tänu sellele saavad reklaamijad kiiresti kasu reklaame muutes, võimalusega paremini nende turgu
vaatab, kuid on ka teisi võimalusi, nagu uue teleka ostmine, kuid see vajab omakorda suurt väljaminekut. Paljudel inimestel on seriaalidest erinev arusaam. Kui telekas näidatakse mõnda tõsieluserja, siis tihtipeale hakkavad inimesed ennast tegelastega samastama. Kuid seriaalid ja reaalne elu on erinevad. See, mis telekas näidatakse on tehtud lihtsamaks, romantilisemaks ning probleemide lahendused on isegi teistsugused. Inimesed peaksid eristama oma elu televisioonielule, saab öelda, et meedia mõjutab inimest erinevalt. Televisioonil on nii häid kui halbu külgi. Mõned inimesed peaksid vähem telekat vaatama, kuid mõnedisegi natuke rohkem. Telekat on siiski vaja informatsiooni ja elamuse saamiseks. Otstarbekas on teha seda mõõdukalt ning mitte täiesti ära muganeda. Mida rohkem inimesi soetab endale teleka seda suurem on tõenäosus sõltuvuse kujunemiseks.
Meediatekstide analüüs. Ma olen sündinud ja elanud terve elu Narvas, mis asub Eestis, aga see liin on täesti vene keelne. Siin on vähe kooli, kus võib eesti keelt ära õppida, poodides ja teistes kohtades räägitakse vene keeles ning see keerustab paljude õpilaste ja üliõpilaste keele õppimist, elu. Kuna ma olen üliõpilane, mind huvitavad kõik teemad, mis on seotud haridusega ja keele õppimisega. Need on põhjused, miks ma valisin just need tekstid. Valisin 2 teksti ajalehest "Põhjarannik", millest üks on intervjuu, aga teine on uudis. See on nende esimene vahe. Need meediatekstid on: · (1.) Piirilinnas aitab keelt propageerida ungarlane (intervjuu) siin küsitleti üht ungarlast, kelle nimi on Szilard Tibor Toth, ta räägib oma riigist, rahvast, keelest ning kuna ta on eesti keele õpetaja, räägib ta ka sellest, mida ta arvab eesti keele õppimisest Ida-Virumaal. · (2.) Hirm: Narva eestlased pakivad...
Kompositsioon KOMPOSITSIOON tuleb ladinakeelsest sõnast "composito", mis tähendab koostamist , seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: · joonkompositsioonid · pinnakompositsioonid ·...
Reklaamide kirjalik analüüs Meeldivad. 1. Leemeti peres on jõulud, näärivana istub toas ja jagab kinke. Kõigile leidub midagi, perenaine saab kingi kätte, siis võtab näärimees kotist välja 4-pakki, see on Leemetile, näärivana veel julgustab ka : „Vot, see on juba päris mehekink“ See on hea reklaam, sest selles on tänapäevased asjad (Perenaine(kink), 4-pakk). See meeldib kindlasti hea huumoriarmastajale, kes saab naljast aru. Mõjutusvõtedest on seal kasutatud regimuusikat, majapidamine ja riided vanaaegsed ja kuulsused A. Vaarik ja T. Tauraite. Põhinali on see, et 4-pakk on lihtsat neljast puuhalust kokku pandud, millega on jäljendatud tänapäeva alkoholi 4-pakki. (Rimi reklaam „4-pakk“) 2. Tele2 „perekond“ on ostnud igaüks oma viimaste sentide eest süüa midagi. Marks ostis mingi nn. väädi endale toiduks, Marksi naine ostis endale nö. nähtamatu asja, mida ei näe, ja teise...
Kellel on rohkem inimõiguseid? Kedli Tuuling NT33 Inimõigused on määratud ja kehtivad kõigile, kuna tegemist on moraalsete sünnipäraste õigustega. Need on õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Neid kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis kohustab täitma seda. Kuna maailm muutub üha enam interneti sõbralikumaks, meedia domineerib ja ajakirjadus manipuleerib, siis info levib see läbi kiiremini, kuid samuti on väga palju väärat informatsiooni, mida inimesed tõlgendavad iga üks isemoodi. Internet on koht, kus inimene saab avaldada oma arvamust läbi virtuaalse müüri, mis tähenab, et isikul on võimalus jääda anonüümseks ja kajastada täpselt seda mida pähe tuleb ja sageli tekivad ühiskonna ja inimeste vahel konfliktid. Ühiskond ei suuda tagada
Inimeste Haridustase arv Keskharidus 4 Kesk-eri 3 Rakend.Kõrg 1 Kõrgharidus 2 Kokku 10 Kõige rohkem on esindatud keskharidus ja seda neljal korral, samuti kesk-eri haridus. Kõige vähem on esindatud rakenduslikku kõrgharidust. 4. Kokkuvõte Antud teema valisin sellepärast, et meedia ümbritseb meid kõiki ning ilma selleta ei saaks me hakkamagi ning ei teaks mis maailmas toimub. Samuti on televiisor ning raadio meie igapäevased meelelahutajad. Antud uurimusest sain teada, et mehed vaatavad rohkem telekat, samas aga jäävad nad naistele raadiokuulamises alla. Samuti jõudsin selgusele, et näiteks vanuse ja televiisori vaatamise vahel ei ole mingit seost. Uurisin ka haridustaseme sagedust
Loodava ettevõtte ülevaade ü Ettevõtte on plaanis luua, et toota meedia klippe, mis aitab firmadel või eraisikutel reklaamida oma toodet. Loodava ettevõtte ülevaade ü Ettevõtte on plaanis luua, et toota meedia klippe, mis aitab firmadel või eraisikutel reklaamida oma toodet. ü Pixel Meedia tuleb kliendi juurde ja aitab tal oma Pixel Meedia tehnikaga luua visuaalne reklaam Loodava ettevõtte ülevaade ü Ettevõtte on plaanis luua, et toota meedia klippe, mis aitab firmadel või eraisikutel reklaamida oma toodet. ü Pixel Meedia tuleb kliendi juurde ja aitab tal oma Pixel Meedia tehnikaga luua visuaalne reklaam ü Ettevõtte plaanib jõuda välisturgudele, et suurendada Oma Nime ja arendada oma süsteemi. Äriidee kokkuvõte
1. Mis on meedia? Meedia on trükitud ja elektroonilised sidevahendid (tv, ajakiri), mille abil info edastatakse ja vastu võetakse. Samuti on meedia sisu (lood, fotod, filmid) 2. Mis roll on meedial ühiskonnas? Meedia edastab, vahendab infot, meelelahutust, sotsiaalne sidusus. 3. Mis on meedia eesmärk? Edastada ja vahendada infot, meelelahutust. *Avalikkuse loomine.- muudab ühiskondlikud huvid ja poliitilised otsused läbipaistvaks, võimaldades sedasi kujuneda avalikul arvamusel. * Kriitika ja kontroll.- ajakirjandusväljaanded kontrollivad kriitiliselt võimuasutuste tegevust. *Lõiming ja ühiskonnastamine- peegeldab ühiskonna norme, väärtushoiakuid ja käitumisviise, aidates sellega inimestel sotsiaalsesse keskkonda lülituda. *Kultuur ja haridus- vahendab kunsti ja kultuuri
programm. · Video,arvuti, kineetika, slaidiprojektorid,skulpuurid,muusika,arhite ktuur,valgustid jne Kineetiline kunst 1960.aastad · Sõna "kineetiline" on tuletatud kreekakeelsest sõnast kinesis või kineticos ning see tähendab liikumist. · Kineetiline kunst ehk kinetism on kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega. Alexander Calder Punande mobiil (1956) Uus meedia · Uuemad massimeedia arengumärgid, mis põhinevad suures osas infotehnoloogial- s.o. Internet, interaktiivne meedia, erinevad multimeediavaldkonnad. · Otsimootorid, veebikataloogid, e- postiloendid,veebifoorumid, võrguajakirjandus Veebifoorum Otsimootor Kasutatud allikad · http://www.utexas.edu/courses/citylife/per · https://www.google.ee/image/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht · http://www.web.zone.ee/ Tänan tähelepanu eest!
humanistlik lähenemine püüab aga tuvastada, mida tekst ütleb seda tootnud kultuuri ja ühiskonna kohta (Shoemaker ja Reese, 1996, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Neuendorf võttis kokku, et kontentanalüüsi rollile on neli peamist lähenemist: kirjeldav, järeldav, psühhomeetriline ja ennustav (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Kvantitatiivne kontentanalüüs kogub andmeid meediasisu kohta kasutades kontekstis olevaid märksõnu, meedia väljaande tiraazi ja ilmumise sagedust. Samas arvavad Shoemaker ja Reese, et kontentanalüüs ei saa olla vaid kvantitatiivne, sest suurte tekstikoguste taandamine kvantitatiivseteks andmeteks ei suuda pakkuda täielikult pilti tähenduste ja konteksti koodide kohta, kuna tekstid võivad sisaldada palju muid rõhuasetusi kui vaid tühipaljas kordamine (Shoemaker ja Reese, 1996, viidatud Macnamara kaudu, 2005).
Ei ole samatähenduslik massimeediaga (organiseeritud tehnoloogiad, mis teevad massikommunikatsiooni võimalikuks). Samu tehnoloogiaid saab kasutada ka teisel viisil ja vahendada samade võrgustike kaudu teisi suhteid. Näiteks on põhilised massilise levikuga kommunikatsiooni ja kitsa levikuga väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse
Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uuringutes- peamine uurimiseesmärk oli selgitada välja meedia mõju Mõju inimeste juures jälgitavad käitumis- ja kogemisprotsessid, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on massikommunikatsiooni väljal vastuvõtjaks. (Maletzke 1963) põhipüüdlus on mõista seost meedia sisu ja auditooriumi reaktsiooni vahel eeldatakse vahendavat ja sekkuvat mõju, st on olemas teatavad indiviidist, keskkonnast ja kultuurilisest kontekstist tulenevad mõjusse sekkuvad tunnused. Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas aeg enne meediaga kokkupuudet. 2
Ajakirjanduse usaldatavus Seoses majanduskriisiga on usk ajakirjandusse oluliselt vähenenud. Kollase ajakirjanduse osakaal meedia hulgas on jätkuvalt näidanud kasvutrendi. Piirid väärtuslike ja väärtusetute uudiste vahel on muutnud hämaraks. Neljas võim on kolinud Internetti ja ihkab vaid võimalikult suurt klikkide ja kommide arvu, olenemata uudise sisukusest ja kvaliteedist. Tekitades küsimuse, kuhu viib see edasi meedia ja kas õnnestub veel kunagi pinnale ujuda ja taastada usaldas lugejate seas? Seoses meedia kolimisega Internetti on paberikandja kaotanud suure hulga enda regulaarsetest lugejatest. See protsess näib olevat pöördumatu, kuna Interneti kasutamine muutub üha lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile. Üha enam korraldatakse õppeid ka vanemale generatsioonile. Mis annab järjekordse hoobi paberkandjale ja heidab üha tumedamat varju tulevikule. Kas on üldse lootust saada lugejaid
Liivi lahe rannikumadalik Urve Varik 10.A Asend • Asub Pärnu maakonnas. • On pinnamoe suurvorm ja Eesti edelapoolseim maastikurajoon, hõlmab Pärnut, Kihnut, Ruhnut ja Manilaiud. http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%A4rnumaa_vapp#mediaviewer/File http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/Liivi%20lahe :EtP%C3%A4rnu_maakondcoa.svg %20rannikumadalik_asendiskeemver2.png Maastikurajoon • Kuulub meresaarte ja rannikumadalike maastikurajooni. http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Meresaarte ja rannikumadalike teke • On kujunenud Läänemere vee alt vabanenud ja kerkival Lääne- ning Põhja-Eesti alal. • Kujunemine algas jääajajärgsel ajal, kui maa vabanes mere alt. • Neile on omane liustiku- ja selle sulamisvee- ning meretekkeliste pinnavormide põimumine. http://entsyk...
kokkupuude koolis õpituga. Isiksuse enda vahetu kogemus, praktiline tegevus ning elamused, .kujutlused, järeldused .Spetsialiseeritud kiht konkreetsete eluvaldkondade, olukordade teadmistest Kõige liikuvam ja vähem püsivam on operatiivne kiht, millest kajastuvad ümbritseva maailmas, inimese olukordades ja meeleoludes toimuvad muutused, päevasündmused. See täieneb ja uueneb .pidevalt inimestevahelise argisuhtlemise kui massiteabevahendite kaudu pakutava mõjul .McQuail Uue meedia kiirest ja jätkuvast kasvust hoolimata ei tundu massimeedia allakäigu märke kusagilt paistvat. Massimeediat täiendatakse ja laiendatakse ning sellele esitatakse väljakutseid uustulnukate areenile aitamiseks. Massikommunikatsiooni protsessid nende universaalne levik, suur populaarsus .ning avalik iseloom Poliitilisest vaatekohast on massimeediast järk-järgult saanud demokraatliku poliitika üks põhielemente, meedia loob areeni ning kanali
Arutlus teemal "Põgenikekriisi käsitlemine meedias" Autor Aro Velmet keskendub oma artiklis "Põgenikekriisi käsitlemine meedias - kolm miinus" probleemile, et meedia loob põgenikekriisi kohta eksitavaid ja stereotüüpseid kuvandeid. Meedia paisutab üksikjuhtumeid proportsioonist välja. Tegelikult on see loogiline, sest mida suurem draama ja paanika meedia poolt suudetakse tekitada, seda suurem on võimalus, et inimesed ostavad näiteks ajalehe, et lugeda teemat kajastavat artiklit. Ning selle abil saavad ajalehed jällegi raha. Nagu Aro Velmet ütles: "Draama on ajakirjanduse igapäevane leib". Aga mida rohkem valeinformatsiooni põgenikekriisi kohta välja saadetakse, seda vääram mulje inimestele pagulastest jääb. Mina olen autoriga nõus, meedia ei tohiks omakasupüüdlikuse peal väljas olla, vaid asju tuleks
Kriitilisest lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes Kriitiline lähenemine = Frankfurdi koolkond kriitiline suund (marksistlik konfliktiteooria): ühiskonda viib edasi konflikt, konkurents. Massimeedial on oma suur roll valitsevate võimusuhete säilitamisel. iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse aluseks.
Sõda ja rahu tänapäeval Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda. Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma. Mispärast Iraak, Iraan ja Afganistan tegelikult vallutati on ebaselge, ...
poliitiliste subjektide kohta käiv kommunikatsioon ja poliitika üle arutlemine 3. Poliitilise kommunikatsiooni võtmeelemendid (McNairi skeem, lk 3-15) 4. Poliitilise reaalsuse kategooriad (McNair 3-15) on objektiivne poliitiline reaalsus (tegelikud poliitilised sündmused), subjektiivne reaalsus (poliitilised sündmused indiviidi ehk poliitikute/aktivistide ja kodanike poolt tajutuna), konstrueeritud reaalsus (sündmused nii nagu meedia neid vahendab) 5. Millised on meedia 5 funktsiooni ideaalsetes demokraatlikes ühiskondades? (McNair 16-28) 1) Info edastamine 2) Harida (seletada asju lihtsalt lahti) 3) Tagada rahvale foorumi võimalus 4) Uurida, et ajakirjandus toimiks selle riigi ,,mängureeglite" järgi 5) Teadvustada inimesi sellest, mida valitsus teeb 6. 5 "filtrit.", mis mõjutavad ajakirjandusliku teksti sisu ja vormi Hermani ja Chomsky järgi (loengumaterjal)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
