EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine “Keel ja ühiskond” X klassile 11. ptk Mare Hallop 25.10.2013 KiNG 30.10.2012 Üldiseloomustus 20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine 1918 – 1939: o arenes teaduskeel, o kujundati teadlikult eri alade terminoloogiat, o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides). Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele. Praegu: o sihikindel ja otstarbekohane keelekorraldus, ...
Ka Eesti seadusetäienduste eesmärgina on seletuskirjas toodud korduvate kuritegude toimepanemise vähendamine ja sel viisil ühiskonna turvalisuse suurendamine*9 , mis on kahtlemata olulised kriminaalpoliitilised eesmärgid. Kas aga turvalisuse suurendamine on eesmärk, mille saavutamise vahendid võivad olla vastuolus ühiskonna alusväärtustega, on küsitav. See, kui riik paigutab isiku sunniviisiliselt vangistusega analoogsetesse tingimustesse, on olemuselt karistuslik meede ning võib toimuda ainult koos isiku süüdimõistmise ja talle määratud vabadusekaotusliku karistuse täideviimisega. Kõnealust mõjutusvahendit tuleb seetõttu analüüsida ikkagi kui kriminaalsele käitumisele järgnevat sanktsiooni; luua teatavate tunnustega inimeste represseerimiseks teadlikult mingit lisakanalit, kus kehtiksid hoopis teistsugused reeglid kui ühiskonnas üldiselt, ei ole põhjendatud.
Minimaalne tase on määratud rahvusvaheliseks tavaõiguseks kujunenud riigi kohustusega mitte lubada territooriumil selliseid tegevusi, mis tekitaks kahju teistele riikidele (keskkonnale ja elanikele). Miinimumtaseme mõõdupuuks on keskkonnaga seotud põhiõiguste riivete vältimine. 10. Keskkonnameetmete proportsionaalsus Nii Euroopa Kohtu kui ka Eesti Riigikohtu tõlgenduses tuleb meetme proportsionaalsuse hindamisel läbida kolmeastmeline test: * Meede peab olema sobiv eesmärgi saavutamiseks; * Meede peab olema vajalik selles mõttes, et puudub teine, vähemkoormav meede; * Meede peab olema mõõdukas. Meetmete proportsionaalsus on ebakindlusega varjatud keskkonna- ja terviseohtude puhul peamiseks õiguslikuks probleemiks. Õigusloome ja halduse tasandil on probleem selles, et õigusaktiga ei sekkutaks ettekäändel liigselt isikute õigustesse ja vabadusse. See on ka
mille haardes on ka senimaani maailma erinevad osad. Organisatsioonisisestes küsimustes muudatuste tegemine toetub suuresti arusaamale, mis põhineb kahel valikuvariandil. Kas riik peaks jagama kontrolli, olles detsentraliseeritud või keskenduma tsentraalsele mudelile, milles on üksikutel institutsioonidel vähene otsustamisõigus. “Kriisi ajal oli tsentraliseeritud kontrolli kasutamine õigustatud kui vajalik meede, aga eeskuju võimukasutusest kandus kiiresti üle asutustele” (Peters et al. 2010, 17). Enamjaolt on maailm liikunud detsentraliseeritud mudeli poole. Kriisi keskel on avaliku sektori tööd raske ning ka ebaefektiivne ümberstruktureerida. Tagajärjed võivad olla muutlikud ning pigem segadust tekitavad. Sellest tulenevalt on nüüd otstarbekas saada aru vajadustest muuta avaliku sektori tööd, leida üles kitsaskohad, võrrelda kvaliteeti ja seda koostöös riigi endaga
perekonnaliikmete jaoks ning sidemed Eesti ja päritoluriigiga. Isik esitas PPA otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtusse, kuid halduskohus ei rahuldanud isiku kaebust, leides, et kuritegude toimepanemine kahjustab väga tõsiselt avalikku korda ning kuritegelikult käituv inimene kujutab endast suurt ohtu avalikule korrale ja kogu ühiskonna julgeolekule. Halduskohus oli märkinud, et isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine on proportsionaalne meede riigi julgeoleku tagamiseks, millest tulenevalt on õigustatud ka kaebaja õiguste piiramine. Isik kaebas halduskohtu otsuse edasi Tallinna Ringkonnakohtuse ning ringkonnakohus rahuldas isiku kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et PPA on kaalutlusotsuse tegemisel andnud põhjendamatult suure kaalu kaebaja poolt toime pandud kuriteo raskusele ning jätnud piisava tähelepanuta kaebaja Eestis elamise kestust, kaebaja vanust ja sidemeid Eestiga puudutavad asjaolud
- uued töö tegemise võimalused ja sotsiaalkaitse? Sotsiaalse kaitse meetodid - sotsiaaltoetus rahas makstavad toetused - sotsiaalteenus natuuras saadav abi (SÜS hüvitis rahaline, mitterahaline) Sotsiaaltoetuse eesmärgid Sissetuleku tagamise meetmed: - säästmine hoiame kokku igalt poolt; säästame mitte ainult raha, vaid ka nt toiduaineid - kindlustus ühekordne meede - tööandja hoolitsus ajutine töövõimetus 4-8 tööandja kompenseerib = tööandja hoolitsus - riigi toetus garanteeritav läbi riigi eelarve, kõige suurem osakaal Kausaalpõhimõte lõpptulemus ka huvitab, kuid huvitab ka kuidas inimene sinna jõudis nt kuidas lõpetati tööleping, kui kokkuleppel või rikkusid midagi, siis töötuskindlustusmakset ei maksta; ravikindlustus kui nt oli joobes ja muutus
Politseilised projektid on just selleks, et riskinoori õigele teele suunata ja tänavatelt eemale tõmmata. Riskinoorte jaoks on see täpselt nagu artiklis oli välja toodud, nende mugavast tsoonist välja tõmbamine ja tegevusse kaasamine. Kindlasti tuleb panustada rohkem ennetustööle nii, et riskinoor ei paneks toime uusi süütegusid. Juhul kui noor ka eksib, võetakse kasutusele seadusega määratud meetmed, mis iga juhtumi puhul oleks indiviidile sobivaim meede (olgu see siis hästi läbimõeldud šokiteraapia, rehabilitatsiooni programm või muud) (NOVO noortestrateegia...). Noortele peaks jääma võimalus tajuda end loojana ja otsustajana. Anda võimalus noorel ürituse korraldamisel abiks olla ja luua noortele keskkond, kus nad saavad ennast proovile panna, aega veeta ja end mugavalt tunda (Noorsootöö õpik). Nii tunneb noor, et seda kõike tehakse nende jaoks ja nende huvidest lähtuvalt. Loomulikult kõik noorte kaasamised
sukeldub allapoole vööd. Kui kallistus - katkine Kohtunik mõlemad võitlejad ennestreik tuleb tehatäielik samm tagasi. Kuipoksija on koputasin sätestatakse, teine on liikudaneutraalne nurgas ja oodata kohtuniku otsus. Kohtunik võib karistada rikkumise hoiatust punktide mahaarvamine või isegi diskvalifitseerimise. Tahtliku reeglite vastu, tekitades kahjuvastane ja lõpetasvõitlema, reeglina viib viimase ja kõige rangem meede. Boxer saab juhuslik löök allapoole vööd saab kosuma 5 minutit. Kui pärastjagatud aega ta ei ole valmis jätkama võitlust, tunnistab ta knockout. Special lõikes reeglid on juhusliku kokkupõrkega pead. Kui sündmus toimus aasta esimese nelja ringi, võitlus loetakse tühiseks või kehtetuks (täpselt tulemus lepitakse enne võitlust). Kui sündmus toimus pärast neljandat vooru, võitlus on peatunud ja kohtunikud leiavad hääletamine täielikku laengut
teadust", WTOs on USA olnud Euroopa vastu väga edukas. AGA: USA: GMOd on ohutud, kuni 6 ei ole tõestatud vastupidist. Euroopa: GMOd on potentsiaalselt ohtlikud, kuni ei ole tõestatud vastupidist. Evp teised näited: 1) keelud ja piirangud (kõige radikaalsem meede, mis tuleb kõne alla siis, kui tegu on kk või tervise olulise kahjustamise ohuga, mille suhtes valitseb suht väike ebakindlus; teatud ained ja tehnoloogiad, nt pliisis bensiin). 2) saastuse (kkmõju) üldine vähend (siis, kui saasteainete pikaajaline kogumõju kkle ei ole teada) 3) kvaliteedinormatiivid (EL vee ja õhukaitsedirektiivides) 4) kvoodid jt kkkasutuse mahulised (koguselised) piirangud (kalavarud). 5)
Töötasu vähendamine Kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12- kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu alandamine on äärmuslik meede. Seda tehakse näiteks juhul, kui klientide arv väheneb järsult ja selle tõttu ettevõtte sissetulek väheneb. Töötasu vähendamise aluseks olev töömahu vähenemine peab olema ettenägematu ehk tööandja ei saanud seda töölepingu sõlmimisel ette näha. Seega ei kuulu selle alla näiteks töömahu hooajalised muutused. Samuti ei tohi töömahu vähenemine olla tulenev või sõltuv tööandja enda mõjutatavatest
hooldekodud, sotsiaalelamud, lastekodud); · investeeringud ühistranspordi kättesaadavuse parandamiseks (sh reisiterminalid, bussijaamad, ootekojad, peatuskohad). Soositud on investeeringuid olemasoleva avaliku infrastruktuuri kasutuse mitmekesistamiseks ja ümberkohandamiseks (kogukonnakeskused, polüfunktsionaalsed ehitised). Maksimaalne toetusmäär on 85% ja toetuse miinimumsuurus on 5 miljonit krooni projekti kohta. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede ei esita nimekirja sellest mis teemalisi projekte rahastatakse: kui vaid idee on teemasse haakuv ja huvipakkuv, võib lasta ka fantaasial lennata, meedet rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja eelarveks perioodil 20072013 on 1,46 mld krooni. Tähtajaks laekunud taotlustest koostatakse pingerivi, millest parimaid rahastatakse kokku kuni 200 miljoni krooni ulatuses. Toetuse eesmärgiks on muuta Eesti eri piirkonnad atraktiivsemaks ettevõtjate, investorite, kvalifitseeritud
praktikas tähendab see, et vahistatu viibib oma kambris 23 tundi ööpäevas. Samuti sätestab lõige 3 ühes ja samas kriminaalasjas süüdistatavate eraldihoidmise. Lõige 5 annab vanglateenistusele võimaluse piirata isikute suhtlemist, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine. Siinkohal on seadusandja sõnastanud sätte nii, et sisuliselt iga eesmärki teeniv meede on lubatud. Sellised piirangud põhjustavad mitme põhiseaduses sätestatud põhiõiguse riive. Näiteks on riivatud PS §-s 19 sätestatud üldine vabadusõigus ehk vaba eneseteostus, §-s 20 sätestatud füüsiline vabadusõigus, §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatus. Samuti riivab VangS §-s 90 sätestatu PS § 34 kaitseala, kust tuleneb igaühe õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. 1 Lisa 1 Õiguskantsleri 1.06
vahendatud looduslike isendite liikumine nende levila ühelt alalt teisele. Tugiasustamine (re-inforcement, supplementation) – isendite lisamine sama liigi olemasolevale asurkonnale. Liigikaitseline introdutseerimine (ka: soodus introdutseerimine) (conservation introduction, benign introduction) – katse asustada liik looduskaitselistel eesmärkidel sobivasse elupaika ja biogeograafilisse regiooni, kuid väljapoole liigi teadaolevat levilat. See meede on rakendatav vaid juhul, kui liigi teadaoleva levila sees pole enam sobivaid alasid. Re- introdutseerimise eesmärgid ja tüübid? Eesmärgid: Ulukite taastamine jahinduslikul otstarbel; Inimese ja looduse vaheliste konfliktide lahendamine;Mitte-kasutusväärtusetaastamine – näiteks turism; Loodusrikkuse alalhoid. Tüübid: Korralduslik ja teaduseksperiment. Liigikaitseline introdutseerimine (ka: soodus introdutseerimine) (conservation
subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 1.4. Proportsionaalsuse põhimõte Eesmärgiks vältida EL institutsioonide omavoli seadusandluse kujundamisel. Näiteks on lepingus kirjas nii: Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 1.5. EL / EÜ õiguse ülimuslikkuse mõiste Juhul kui tekib konflikt siseriikliku seadusandluse ja liidu seadusandluse vahel on riikideülesed õigusaktid ülimuslikud e prioriteetsed. 1.6. Vahetu kohaldatavuse põhimõte EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega.
• Uurimustöö strateegiad – Eksperiment – Juhtumiuuring – Võrdlev uuring – Poliitikaanalüüs – ... • Uurimustöö etapid, uurimustöö sisu STRATEEGIAD Uurimistöö strateegiad • Strateegia ≈ disain ≈ meetodite kogum • Strateegia → valik alternatiivide vahel • Plaan, kuidas süstemaatiliselt koguda ja analüüsida andmeid • Puudub universaalne lahendus, kuna kontekst erineb • Miks on oluline? – Kuidas tõestada, et just see meede põhjustas tagajärje? N: emapalk vs sündimuse suurenemine – Väetamine kahes kasvuhoones vs avalik elu – Arusaamine ühiskonna protsessidest Erinevaid strateegiaid • Eksperiment • Kaardistamine • Juhtumianalüüs • Võrdlev uurimus • Etnograafiline uurimus • Fenomenoloogiline uurimus • Põhistatud teooria • Tegevusuuring • Poliitikaanalüüs/mõjude hindamine • Meta-uurimus
IBRD ülesandeks liikmesmaade majandusarengu toetamine mitmesuguste rahvusvaheliste investeerimisprogrammide kaudu. Hõivepoliitika · Täistööhõive (madal tööpuudus) on iga valitsuse prioriteet. Valitsuse sellesuunalist poliitikat nim hõivepoliitikaks. Vastavalt rakendatud meetmetele jaguneb see passiivseks ja aktiivseks · Passiivne tööturupoliitika on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Levinuim meede on töötu abiraha (praegu 1000 EEK), mida makstakse 1-1,5 aastat. · Aktiivse tööturupoliitika abil püütakse tööpuudust ennetada ergutades ettevõtlust (uute töökohtade loomine) või ümberõppevõimaluste pakkumine. Sotsiaalpoliitika · Sotsiaal- ja hariduspoliitika on tänapäeva heaoluriigi tähtsamad valdkonnad. Kõige enam kulutavad riigid tervishoiule, vanaduspensionidele ja haridusele. (igale valdkonnale EL keskmiselt 6-8/ SKP-st)
selleks, et hajutada heitvee poolt toodetud moodulsõlmi nagu näiteks turbal põhinev käitlemissüsteemide puhul. Turbasüsteeme saab näiteks asetada filtersängi peale. Nii voolab teisene hetvesi biopuhastusest filtersängi gravitatsiooni mõjul. Kuna kruusa maatriks pakub vähe vastupanu külgvoolule, siis hajutatakse heitvesi üle käitlusala ning see imendub maapinda. Tavaliselt on filtersäng kaetud maapinna ning taimedega. NÕRGUVAD NIISUTUSSEADMED (Trickle Irrigation) Veel üks meede heitvee jaotamiske pinnasesse on nõruti või tilguti niisutamine. Nõrguv niisutusseade on ehitatud kitsa diameetriga torudest, millel on väiksed augud külgedes. Torustiku süsteem on ehitatud nii, et see peaks vastu sisemisele rõhule. Need torud on maetud üsna maapinna lähedale. Pump jaotab heitvee nõguva niisutusseadme torudest läbi, mille kaudu hajub see pinnasesse. Süsteem on ehitatud selleks, et tagada ühtlane heitvee jaotus kogu torude võrgustiku vahel.
tagamise, nt ID kaardi taotlemine. Politsei õigused isiku suhtes: 1) Politseil on õigus ka isikut tuvastada eriliste tuvastusmeetoditega. Põhiline on isiku tuvastamine sõrmejälgede kaudu. Politseil on õigus isiku tuvastamiseks võtta neilt sõrmejäljed. On ka isiku või tema kehaosa fotografeerimine või filmimine, nt kui on isikutel tatoveeringud, siis võib neist pilti teha, et hiljem nende baasil isikut vajadusel identifitseerida. Isiku kindlakstegemise meede on ka DNA proovi võtmine. DNA tõendusjõud on väga tugev, sest see on igal isikul individuaalne, see on ka ainutõendina vastuvõetav. Veel ka hambumuse kindlakstegemine, häälesalvestised, käekirja proov. 2) Politseil on õigus kehtestada viibimiskeeld, lindiga mingi ala ära piirata, mingi territooriumi kehtestab, kuhu isikud ei tohi minna. Tuleb teha eraldi vahet lähenemiskeeluga, pole sama asi.
Subjektide rolli alusel:Tsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud Subjektide rolli aluselTsiviilõiguslikud lepingud, tarbijalepingud, kaubanduslikud lepingud Tegevusvabaduse alusel 16.Põhi- ja kõrvalkohustused Kõrvalkohustused on kohustused, mille abil tagatakse võlasuhtes määratud põhikohustuste täitmine. on võlaõiguses määratud kõrvalkohustus või asjaõiguses sätestatud meede (nt. pant), mille abil tagatakse lepinguga võetud kohustuste täitmine. Lepingu täitmise tagamiseks võib rakendada võlaõiguslikke tagatisi: Käendus:Käendaja kohustub võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (vastutab solidaarselt võlgnikuga, sh ka kõrvalnõuete osas). Tarbijakäenduslepingu korral peab käendaja avaldus olema kirjalikus vormis. Teistel juhtudel vorminõue puudub ning käendust võib tõendada mistahes lubatud tõenditega
end Jaapani majandusse ja sisepoliitikasse sisse süüa. Kuigi maailm on vahepeal kaubanduspoliitikate alast retoorikat muutnud, siis Jaapani kultuur on endiselt väga protektsionistlik. Samas on USA survel kui ka eeskujul vastu võetud mitmeid seadusmuudatusi, mille eesmärgiks on olnud monopolidest lahti saada, näiteks võeti 1977. aastal vastu monopolide vastane seadus, mis keelas pankadel ettevõtetes üle 5% osalust omada. (Tolunay) Antud meede on andnud ka aluse keiretsude puhul aina keerukamate ärisuhete tekkeks. Nimelt just see piirang on üks teguritest, miks keiretsudes olevad ettevõtted tihti kõik üksteises väikseid osalusi omavad. Selline seotus aitab neil tugevamini vastu seista turuolukorra muutustele ning ülevõtmise katsetele, kui stabiliseerib ka ettevõtte äritegevust ning aitab rohkem keskenduda pikaajalistele eesmärkidele ning uute innovaatiliste projektide arendusele
luusi-, noomi-, soni-, ärple-, huuga-, kiunu-, oiga-, ühma-) Tehistüved • Hans Tiismann (1829–1886): kihmik ‘klooster’, kirge ‘altar’, milluma ‘võtma’ • Ado Grenztein: male • Johannes Aavik: roim, relv, kolp, laip, ese, lünk, süüme, mõrv, ulm, siiras, sulnis, uje, nõme, veena-, naase-, reeta-, mööna-, evi-, emba-, tauni-, väisa-, nördi- jpt • Hiljem: raal, selve, sudu, tarni-, eira-, etle-, lüümik, meede, rula, türp, ülmastu- Laentüved eesti keeles • Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi • Saksa aeg (13.–17. saj): alamsaksa, saksa, rootsi, vene • Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi, vene • Vene aeg (18. saj – 20. saj algus): saksa, vene, baltisaksa, soome • Esimene iseseisvusaeg (1918–1940): soome, saksa • Nõukogude aeg (1940 (1944) – 1991): vene, soome, inglise • Teine iseseisvusaeg (1991–...): soome, inglise
Infokeskuse Paide poolt pakutavate kaupade ja teenuste ostmiseks: taaskasutuseks sobiva ehitusmaterjali müük (pool hinnast makstav P.A.I.des), tööriistade laenutamine (pool hinnast makstav P.A.I.des) ning säästva renoveerimise koolitus (täies mahus makstav P.A.I.des). Lisaks pakutakse ka teisi P.A.I.de eest tasustavaid teenuseid nagu giiditeenused ja kontsertide korraldamine. Eriti tasub esile tõsta Paide Weloparki kus P.A.I.de eest on võimalik rattaid rentida: see on oluline meede kaasamaks noori, kes on talgutöödel aktiivsed, kuid kellel on 8 teenitud P.A.I.de kasutusvõimalused palju kitsamad kui täiskasvanutel. P.A.I.des on võimalus tasuda ka kahes erinevas kinos: Kinobussiga koostöös loodud Kodanikukinos (pool hinnast makstav P.A.I.des) ning Paide Kultuurikeskuse kinos (pool hinnast makstav P.A.I.des). Viimane on ilmselt ainus Eesti alternatiivraha kasutamise võimalus kohaliku omavalitsuse
dest tekkiv kahju. Tabel 3. GMO-dest vabaks kuulutanud riigid2 Riik Vaba GMO-dest % Sveits 100% Kreeka 100% Poola 96% Austria 80% Itaalia 80% Euroopa Komisjoni hinnangul on selline meede Euroopa Liidu seadusandluse ja kaupade vaba liikumise põhimõttega vastuolus. Reaalsetes oludes ei ole nii kui nii ühegi 1 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 52 2 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 54
Otsustusdiskretsioon: kas üldse? Formaalne: haldusorgan tegutseb pädevuse raames; peab kinni ettenähtud menetlusest; järgib Valikudiskretsioon: milline meede? vorminõudeid 37. Mis on individuaalne ja üldine diskretsioon, mille poolest nad erinevad? Materiaalne: 65. Miks peab haldusakti põhjendama?
toodangu arendamisele, toodete sortimendile ja kvaliteedile, tehnoloogia kaasajastamisele ning keskkonda säästvale tootmisele. Eesti piimatootmise ekspordivõimekuse parandamiseks oleks vajalik uue suure piimatööstuse rajamine, mis võimaldaks ümber töödelda piima, mis käesoleval ajal veetakse toorpiimana Eestist välja. Kuna uues maaelu arengukavas on olemas meede ühistulise piimatööstuse rajamise toetuse näol, siis peaks see uus tööstus rajatama ühistu-vormis, nii nagu ka E- Piima ja Saaremaa Piimatööstuse vahelised plaanid ette näevad. Kaugemaks eesmärgiks võiks olla üleriigipiirilise ühistu tekkimine. Kuna käesoleval ajal toimub väga tihe koostöö 3 Balti riigi vahel, siis võiks kujuneda näiteks Eesti-Läti-Leedu piimatootjaid ühendav ühistu. Üldiselt võib öelda, et Piimandusühistu E-Piim on oskusliku tegutsemisega aastate
Põhjamaade Ministrite Nõukogu stipendiumiprogrammi 75 000 75 000 0 0 0 0 75 000 kaasfinantseerimine Meede 5.3. "Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja 11 000 000 0 0 11 000 000 0 0 11 000 000 mittetulundusühenduste töötajate koolitus ja arendamine" Meede 5.4
ehitustegevus kahjustada liivakivipaljandit või ohustatud liikide soodsaid elutingimusi. 13 Paljandi säilitamiseks on ka varem puid eemaldatud, et vältida juurte kasvamisest tekkida võivaid varinguid. Tori Põrgu koopa probleemiks on suurest külastuskoormusest tingitud erosioon. Ka erinevad ilmastikutingimused kulutavad liivakivipaljandit, millest võib tuleneda varisemisoht. 2.4. Kaitse-eesmärgi tagamine, meede Tori Põrgul kui kaitse-eeskirjata alal kehtib looduskaitseseaduse kohane piiranguvöönd. Kaitsemeede sõltub sellest, kas oht on inimtekkeline või looduslik. Inimtegevust saab kontrollida ja erinevate viisidega piirata, kuid ilmastikust tulenevaid probleeme ja muid loodusest tingitud ohte mitte. Koobaste kaitsel on üldjuhul asutud seisukohale, et inimene ei sekku looduslikesse protsessidesse. Võiks kaaluda seire alustamist ka teiste ohustatud liikide (näiteks nahkhiirte) osas. Samuti
Pean väga tähtsaks mainida seda, et suur osa lahendusi hõlmab erinevate rongiga seotud teid (monorelss, tasakaalurong, magnethõljukrong). Võib olla ei ole praegu vaja unistada lendavatest autodest ja muudest innovaatilidest projektidest, kuna neid on senini võrdlevalt vähe, aga pigem keskenduda asjadele, mida meil on juba olemas ja täiustada neid. Juba teatud meetmed võivad tegelikult olla palju tõhusamad, kui nad kõlavad. Minu arutes kõige effektiivseim meede on ,,platooning", mis on omakorda nutilinna projekti osa. Olemasolevate tavaliste teede ja magistralide tõhusat ja ratsionaalset kasutamist proovitakse saavutada juba ammu autojuhtide sõidukultuuri ja psühholoogia muutmise abil. Uuringud ja elu aga näitavad, et seda ei osanud saavutada selle edukuse tasemeni, milleni seda taheti esialgu saavutada. Kui inimesed jäid siin ilma tahetud tulemuseta, siis miks tehnoloogiad nagu autonoomsed sõidukid ei saa seda saavutada ja isegi ületada
Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta Kai Künnis-Beres, PhD Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide Instituut Tallinn 20. 02. 2017 Läänemeri lähedane ja eriline Läänemere iseloomustus • Läänemere tundlikkus ja erilisus • Ümbritsetus tihedalt asusatud arenenud majanduseda tööstus- riikidega • Oluline puhkepiirkond kohalikele (rannapuhkus, veesport) • Looduslikud väärtused • Töönduslikud kalavarud 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, E...
Lase lapsel kirjutada paberile: loovutan vabatahtlikult oma sigaretipaki. Politsei tuleb kooli last küsitlema: kas politsei võtab paki enda kätte v jääb see kooli ja kool tagastab lapsevanemale. Kui laps kuni 14 läheb see juhtum automaatselt alaealiste komisjoni. Kui on 14-18, siis otsustab menetleja, kas tuleb rahatrahv v läheb alaealiste komisjoni. MÕJUTUSVAHENDID: 1) Hoiatus kirjalik hoiatus, vormistatakse kohapeal, rakendatakse neile, kellele komisjon iseenesest on juba meede. Kui kohapeal näha, et laps kardab, siis tõenäoliselt rakendatakse hoiatust. Kõige leebem meede. 2) Koolikorralduslikud mõjuvahendid 3) Spetsialisti juurde suunamine 4) Lepitamine 2 osapoole vahel kakluste korral 5) Kohustus elada vanema vm juures, asenduskodus rasked juhtumid, kus probleemid saavadki alguse sellest, et lapsevanem ei täida oma kohuseid 6) Üldkasulik töö 7) Käendus lapsel ei olnudki ühkti lähedast täiskasvanut,
Võrrelda tuleb tegelikku olukorda. Selleks, et võrrelda, peab olema väga palju informatsiooni. Selleks tuleb uurida ka olemasolevat kohtupraktikat. Erinevates riikides on palju sätteid, mis on küll olemas, aga mida ei ole rakendatud. Alati me otsime mingit mudelit, kuidas näiteks streigile piirangud seada või kuidas tagada töösuhte kestmine. Töökoha säilimist on võimalik tagada läbi mitme erineva meetme. Kui hakkame meetmeid vaatama, siis esimene on meede, mida nimetatakse elukestvaks õppeks. Selleks et inimene töökohta ei kaotaks, siis peab tal olema võimalus oma teadmisi pidevalt kaasajastada. Teine võimalus töökohta tagada on see, et töölepingu lõpetamine on seotud konkreetsete alustega. Lepingu lõpetamiseks peab olema mõjuv põhjus. Kolmandaks on võimalik kasutada erinevaid valikukriteeriume. Kui tahame kedagi vallandada, siis peab vaatama, et keda esimesena vallandada. Näiteks Rootsis, kes hiljem on tööle tulnud, lastakse
Paks kapslites arvelt saadud tärkliserikkad ainete rukis või kaer. Liha oli haruldane pidulik roog. Isegi jõukas talupojad sõin ole sageli. Lisaks ei tohi me unustada, et enne revolutsiooni Venemaalt ametlikult ligi 200 päeva aastas ja deklareeritud neid pidama meatless päris range. Pikad kindlasti kahjulik, kuid üldiselt idee kiire päeva mõtestatud ratsionaalne. Esiteks post algab siis, kui tapmine oli kahjumlik. Igatahes, nagu te teate, tapmiseks talupoeg - sunnitud meede. Teiseks, teatud harjumusi sajandeid töötada välja hooajaline toit. Loomulikult talvel keha nõrgeneb, kui palju tooteid, eriti köögiviljade, kaotades protsessi ladustamiseks oma loomuliku väärikuse (hävinud vitamiinid, pigmendid, kaotas Phytoncidal omadused taimed). Talvel rohkem, kui on vaja kasutada tühje tulevikus, see tähendab, et süüa, väiksem bioloogiline kvaliteet värske. Pole ime, et kevadel tähistas kõrgeim suremus elanikkonna (eriti eakad, haiged)
Pettuse juhul - teatakse Euroopa pettuste vastasele ametile (OLAF). III EUROOPA LIIDU PRAKTILINE TOIMIMINE 12. EL-i õigusprintsiibid ja põhiväärtused ('united in diversity') Põhiväärtused: Inimväärikus vabadus demokraatia võrdsus õigusriik inimõiguste sh vähemuste austamine Õigusprintsiibid: Subsidiaarsus - otsusi võetakse vastu ja viiakse ellu võimalikult madalal tasemel Proportsionaalsus - kas meede, mida rakendatakse on mõistlik ja kas seda tehakse mõistlikus ulatuses Võrdsus enne õigust Inimõigused Legal certainty (seadused peavad kaitsma neid, kes ei rikku seadusi sh valitsuse võimu eest) 13. Põhiväärtused demokraatia & turumajandus turumajandus kui demokraatia alus kui majandusega on kõik korras siis ka demokraatiaga kõik korras samas, turumajandus tekitab demokraatia defitsiiti. Peab olema seotud ka poliitikaga, mitte ainult majandusega
Kekskkonnapoliitika definitsioon: (riigi) Sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Üks olulisemaid halduspoliitika valdkondadest: eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Huvitav keskkonnapoliitika kujundamisel ja elluviimisel tekkivate probleemide tõttu, näiteks: Millal olukord X muutub probleemiks? Kuidas muuta rahvusvahelised kokkulepped kohustuslikuks? Kes peaks neid kontrollima? Kuidas me teame, et meede on hea, kui me ei suuda põhjuslikke seoseid tuvastada? Keskkonnapoliitika omapära: Erasektor tekitab probleeme, kuid ei soovi /suuda neid lahendada, nt. Välismõjud. Probleemid ületavad piire, nt. Tsernobõli katastroof Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid... ...teaduslik alus võib sageli olla vaieldav, nt kliima soojenemine, GMO-d Dünaamilisus ja komplekssus Tänased otsused mõjutavad pikalt tulevikku, nt. Freoonide kasutamine.
EKE8250 Environmental policy Exam questions 1. Inputs and outputs of environmental policymaking. Sisendid: Vajadused/nõudmised (erinevad huvid, vastandlikud nõudmised; valitsused, ettevõtted, kliendid, kohalikud ühingud, MTÜ-d, investorid, töötajad) Toetus (vähemalt minimaalne maksumaksjate toetus, lojaalsus- jälgimine, seadusandluse mõju valimiste tulemustele) Ressursid- raha ja informatsioon (nii teaduslik kui tehniline), looduslikud ressursid Avalik arvamus Meedia kajastus Valimiste tulemused Teadmised/info Millist infot on poliitika kujundajatel vaja teada? Milline on probleemi olemus, raskusaste ja ruumiline ulatus? Millised faktorid on probleemi põhjustajateks? 1 Kui probleemile ei reageerita, kuidas siis probleem aja jooksul muutub? Kas see probleem prob...
kohtuotsuse korral tupikusse, kust pääsetakse välja vaid poliitiliste läbirääkimiste teel. Mitmetasandiline konstitutsionalism ühes samaväärsete kohtute võrgustiku ideega sobib kirjeldama õiguskordade vahelisi mitteametikke mõjusid, õigusliku argumentatsiooni tüüpide ja tõlgendamispraktika levimist, kohtuotsust ettevalmistavaid mehhanisme, nagu eelotsuse küsimise menetlus Euroopa Liidus, ning palju muudki, aga see ei paku mingit lahendust olukorrale, kus EK leiab, et mõni liidu meede on kõikjal rakendatav, riigisisene kohus aga tunnistab selle liikmesriigi territooriumil mitterakendatavaks. Sellest hetkest alates pole võimalik rääkida enam mingist kohtute dialoogist. Katse luua Euroopa Liidu käitumisele õiguslikke piiranguid suurendab sellisel juhul hoopis poliitilise manööverdamise ala. Rahvusvahelises õiguses laheneb seda laadi vastuolu nõnda, et riik vastutab rahvusvahelise õiguse normide kohaselt oma
vahetusläheduses või muus kohas, mida õpilased ja üliõpilased kasutavad õppe-, spordi- ja muuks ühistegevuseks; (8) isik on varem süüdi mõistetud, eriti sama õigusrikkumise juhul nii välisriigis kui ka oma riigis. Kohus peab siiski peamiselt enda otsuses toetuma isiklikele väärtushinnangutele. Tegu on seadusandja ja seaduse kohaldaja vahelise suhtega, kus esimene annab juhised ning raamistiku, mida teine järgima ning kohaldama peab. Selline meede võib aga laiade sanktsioonimäärade kasutamisel ebaefektiivseks osutuda. Just eelkõige seetõttu, et liialt suur valikuvõimalus annab kohtule võimaluse, ja ka paneb ta valikute ette, mida inimloomusest tulenevalt võib vääralt kohaldada või mõista. Näiteks narkootikumide ja psühhotroopsete ainete puhul on tagajärg kauge ning faktiliselt fikseeritamatu, mistõttu on keeruline kuriteo tegelikku raskust ja suurust märgata ning määratleda. Seega tekib olukord, kus ühelt-poolt
väljaselgitamise ülesanne pandud kohtunikule, kes peab hindama isiku "kuritegelikku kalduvust" ja "ohtlikkust ühiskonnale" enne, kui isik asub karistust kandma. Komisjon leidis, 10 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10o Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 et vaatamata sellele, et § 872 on paigutatud karistusseadustiku mittekaristuslike mõjutusvahendite peatkki, on karistusjärgne kinnipidamine sisu poolest karistuslik meede. Probleem on selles, et võrreldes pikemaajalist karistust kandvate süüdimõistetutega ei kasutata karistusjärgselt kinnipeetavate suhtes erilisi abinõusid, mille eesmärk oleks selliste isikute ohtlikkuse vähendamine. Ei pakuta piisavalt isiku rehabiliteerimiseks vajalikke tugiteenuseid. Karistusjärgse kinnipidamise puhul on äärmiselt oluline pakkuda isikule erilist psühholoogilist abi ja tuge. Komisjoni hinnangul ei nähtu karistusseadustikust piisavalt
Mikroelementide sisaldus meie muldades on väga madal, kaaliumi 50% puudus, fosforit 20-30%. Eestis toimub muldade liigne tihenemine. Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas on suurenenud jääke on tuvastatud 57% mullaproovidel. 2010. Aastal koguti proove ka põllult, mille mullast leiti 10 (!) erinevat taimekaitsevahendi jääki. Põllumuldade seire ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamine. Ainus kohustuslik maaelu arengu meede kõigile EL-i liikmesmaadele. Toetuse saamise tingimuseks on üldiste keskkonnanõuete täitmine ei tohi väga palju väetisi kasutada, teatud külvikorras tuleb kasvatada teatud kultuure (n.liblikõielisi) jne. Erinevad uuringud: Viljakuse uuring ca 2000 mullaproovi üle Eesti (keskmised proovid), kogutakse 5 aastat hiljem samast kohast, et järgida, kuidas on 5 aasta jooksul mul on muutunud vastavate
rikastest ja kõrge kvalifitsiooniga isikutest vähemharitud riikidest. Kuigi andmed on kahetsusväärselt puudulikud, tundub ohutu eeldada, et faasi IV liikumine on inimeste jaoks jõudnud enneolematule tasemele. Suurem hulk inimesi teevad pikemaid reise, erinevamatel põhjustel, sagedamini kui ei kunagi varem ning mõningate nende tulemuseks on täieõiguslik rändeüleminek. USAs üks ebatäiuslik meede rändekäibes on riigisisene linnadevaheline reisija ning see on kahekordistunud viimase 18a jooksul (artikkel kirjutati 1971). Isegi arvestades rahvaarvu kasvu, näitavad arvud tõusu 3374 reisijamiili elaniku kohta aastal 1950 kuni 5157 reisijamiili elaniku kohta aastal 1967. Mootorsõidukiga reisijate arv kahekordistus samal perioodil ning on suurenenud kuni 211% aastatel 1940 kuni 1967. Kuigi mitterändelised ärireisid on vaieldamatult kasvanud, on
luses vähemalt üheksa kuud. Seda eeldusel, et kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimin- gut, sealhulgas ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetlus mõistliku aja jooksul, või kui on ilmne, et asja arutamiseks planeeritud aeg ei võimalda asja arutada katkematult. Esmalt vaatab taotluse läbi asja menetlev kohus ning seejärel saab lahendi vaidlustada määruskaebe korras. EIK kohtupraktika valguses peaks selline meede olema riigi poolt kohane ja tõhus*23 ning teisest küljest paneb see menetlus- osalisele kohustuse vastavat meedet kasutada, et aidata kaasa menetluse toimumisele mõistliku aja jooksul. 16 EIKo 04.02.2010, 31407/07, Malkov vs. Eesti, p 61 ja 62. Eestikeelsena arvutivõrgus: http://www.vm.ee/sites/default/files/ Malkov_otsus_est.pdf. 17 Velleste (viide 2), õigusküsimuste p 1; Andrejev (viide 3), õigusküsimuste p 1. 18 RT I 2003, 27, 166; RT I, 09.07.2012, 5.
kumulatiivselt kihistav: nt sageli lastehoid tagatud alles 3. eluaastast, tasustatud puhkus lühem, kvaliteetset lapsehoidu saavad lubada vaid edukamad, seega edukate lapsed topelt hästi hooldatud- kvaliteetne aeg lastehoius, õhtul kvaliteetaeg lapsevanemaga, mistõttu mahajäämus kumuleerub juba väga varajases eas. Lõpetuseks: Perepoliitika on Euroopas tähtsustunud eeskätt majandusarengu argumentidel: HETKEPERSPEKTIIVIS- vaja hõivet laiendada, naiste tööhõive on tõhus meede laste vaesuse vastu, naiste mittetöötamine on ressursikadu (hariduskulud tehtud), naiste hõive tõstmine vajab komplekspoliitikat: nn. peresõbralik hõivepoliitika = päevahoid + paindlik tööturg (+ riskide tõhus katmine). PIKAS PERSPEKTIIVIS- vajalik “tark” hõive (smart jobs). Ei tohi lubada varast koolist väljalangemist. Režiimidel konvergeerumistendents Skandinaavia mudeli suunas; Lõuna-Euroopa ei tee reforme, jääb üha rohkem maha. TERVISEHOIUPOLIITIKA
3.Kaudsed KMHd reguleerivad EV seadused 3) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete keskkonnamõju hindamise tulemuste eest juriidiline isik. vaadeldava meetme looduskaitseline efekt; Säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384). alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise sisu - selgitada, kuidas mingi meede on Kalapüügiseadus (RT I 1995, 80, 1384). kohta, sealhulgas teave kavandatava tegevuse ja selle rakendatav ja, kuidas kontrollitav (järelvalve); Veeseadus (RT I 1994, 40, 655)
IV etapp (juhul kui alternatiive pole võimalik leidaja mõju Natura 2000 objektidele ei ole võimalik vältida.) 16. Mõju hindamine Natura 2000 objektidele: negatiivsete mõjude leevendamine/kompenseerimine . Leevendamismeetmed (Mitigation measures) Selleks on vaja: määrata, milliseid meetmed on vajalikud ja võimalikud antud konkreetsel juhul; - selgitada, milles väljendub iga vaadeldava meetme looduskaitseline efekt; - selgitada, kuidas mingi meede on rakendatav ja, kuidas kontrollitav (järelvalve); - määratleda meetme rakendamise ajakava ja tehnoloogia; Kompenseerimismeetmete suunad Taastamine (restoration ) elupaiga taastamine eesmärgiga tagada sellele elupaigale (Natura 2000 alale) ettenähtud looduskaitseliste eesmärkide säilimine. Uuendamine (creation) uue elupaiga (sama biotoobiga ala) loomine lähipiirkonnas või ka olemasoleva laiendamisega.
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost.............................................................................................5-6 Bioloogilise mitmekesisuse kaitse Eesti õiguses.......................................................6-7-8 Niitude kaitsekorraldus Eestis.....................................................
Lauka Põhikool VIII klass Mart Niidas Saksamaa Uurimistöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011. aasta 1 1. Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km2 . Rahvaarv on 81 757 600 2010.a seisuga. Saksamaa on oma 81,8 miljoni rahvaarvuga Euroopa liidu suurima rahvaarvuga riik. Riigikord on parlamentaarne. Rahaühik on Euro. Ametlik riigikeel on Saksa keel. Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Põhiseaduse järgi määratleb end Saksamaa sotsiaalse ja demokraatliku liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osalisest suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ÜRO, NATO, Euroopa liidu ja G8 liimesriik. Saksamaa riigipiiri kogupikkus on 3757 km. (2) Saksamaa asukoht Eu...
III veerg: Meetme esialgne hindamine siin esitatakse esialgne hinnang abinõude tähtsusele ning võimele vähendada või elimineerida riski. IV veerg: Auditi meetodid vastavalt auditi kavale tuleb valida siseauditi läbiviimiseks vajalikud ja sobivad meetodid, mille abil on võimalik anda põhjalik hinnang konkreetsetele sisekontrolli meetmele. Hindamise käigus peab valitud meetod/meetodid andma võimaluse hinnata, kas 1) on rakendatud õigeid meetmeid ja kui tõhusad need on, 2) kas meede töötab ootuspäraselt, 3) kas eksisteerib või on potentsiaalsed nõrgad kohad ja riskid meetme rakendamisel. Valitud meetodid ja nende kasutamise protsess peavad olema võimalikult täpselt ja arusaadavalt kirjeldatud selleks, et anda sisekontrolli meetmetee objektiivne ja täielik hinnang. Auditi käigus võib selguda, et hinnangu andmiseks tuleb rakendada täiendavaid meetodeid. Nende rakendamiseks peabki auditi kavas olema jäetud reservaeg.
olulised turuletuleku tõkked14 ja abisaaja on sellel turul peamine tegutseja, siis on tõenäolisem, et abi andmise korral peavad konkurendid oma käitumist muutma, näiteks lükkama uue toote või tehnoloogia loomise edasi, loobuma sellest või koguni lahkuma turult. Euroopa Liidus kehtib koondumiskontroll juhul, kui asjaomaste ettevõtjate turuosa on ühisturul või selle olulises osas suurem kui 25%. Samas on koondumiskontroll pigem profülaktiline meede ega võimalda sekkuda juba välja kujunenud turustruktuuridesse. Koondumiskontrolli abil saab tõkestada vaid ettevõtete nn väliskasvu ülevõtmiste ja liitumiste teel. 18.Välismõjud. Väliskulude ja –tulude tagajärjed. Välismõju optimeerimine. Meetmed, mida riik välismõjurite puhul rakendab: maksud ja trahvid; subsiidiumid positiivsete mõjude puhul; keelud ja kitsendused (litsentsid); omandiõiguse kehtestamine seaduslikke teid pidi. Mõju liik: Psühholoogiline ja
4.Väga tähtis on karjatamiskoormus. 5.Loomade väljaheited on uue mikromitmekesisuse allikaks 6.Enamasti muudab karjatamine ala heterogeensemaks Muud häiringud Tuli 1.Meil on olnud oluline loopealsete päästja 2.Turvastunud aladel võib olla väga ohtlik! 3.Enamasti aitab kaasa mätast moodustavate taimeliikide levikule, muudab mullaomadusi (kasvab happesus) 4.Regulaarsel kasutamisel vähendab nii taimede kui loomade liigirikkust 5.Meil praegu soovitatav vaid kui ühekordne koosluse meede koosluse taastamisel 6.Oluline on tule intensiivsus ja tema mõju sügavus mullas Erosioon 1.luhtadel ja rannas loomulik ja sage 2.Kogu maailmas on suur probleem sellega, et ülekarjatamine tekitab erosiooni 3.Deflatsioon (tuulekanne) on olnud üks alvareid kujundav tegur. 4.Avab elupaiku ruderaalsetele liikidele (r-strateegia!) 5.Taimevabad laigud on olulised paljudele mardika-, kile- ja sihktiivaliste, liblikaliste jt. Putukate liikidele 6.Lombid on kudepaigaks kahepaiksetele NB
Art. 3b) Ühendus toimib käesoleva lepinguga talle antud volituste ning temale seatud eesmärkide piires. Valdkondades, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse, võtab ühendus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega meetmeid ainult niisuguses ulatuses ja siis, kui liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada ühenduse tasandil. 35.Proportsionaalsuse põhimõte Ükski ühenduse meede ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks. 36.Vahetu kohaldatavuse põhimõte EÜ õiguse vahetu kohaldatavus (ingl. k. direct effect) - EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega 37.EÜ õiguse ülimuslikkuse põhimõte EÜ õiguse ülimuslikkus (ingl. k. supremacy) - Euroopa Kohtu konstitutsiooniline lähenemine mis kohati vastandub suveräänse riigi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
