NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
TURVALISUS Imiku areng on intensiivne ning aktiivsuse suurenemisega suureneb ka õnnetusjuhtumite oht. Seepärast vajab imik pidevalt hoolt ja järelvalvet. On vähe, kui lapsevanem püüab ohutusmeetmete rakendamisel olla lapse arengust ühe sammu võrra ees. Mitmed turvalisuseelemendid nagu käitumistavad ja turvavahendite harjumuslik kasutamine peavad olema lastega perede igapäevaelu normaalseks koostisosaks. Imikute õnnetustel on oma kindlad põhjused, neid peab teadma ja nendest saab hoiduda. Tänapäevaks on tõestatud, et enamik õnnetusi on välditavad. Esimese elupoolaasta peamised ohud on põletused, kukkumine, kägistus, mürgitused ja aspiratsioon-millegi sissetõmbamine hingamisteedesse. Põletuste põhjuseks saavad olla kuum toit ja joogid, pliit ja praeahi, küttekehad ja lahtine tuli, kuum kraanivesi ja elekter. Seepärast on vajalik alati kontrollida lapsele antava toidu ja joogi temperatuuri, kaitsta kuuma pliidi ja praeahju eest, lapsi e...
minu teadmised arvuti kasutamise osas. 23 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teiverlaur, M. & Traat, U. 1997. Stressi teejuht: Kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 2. Goliszek, A. 1997. Kuidas juhtida stressi 60 sekundiga? Tallinn: ILO. 3. Medici, L. 2004. Jõuvarud käiku. Tallinn: AS Medicina. 24 LISA KÜSITLUS Olen Parksepa Keskkooli 11A klassi õpilane ja teen uurimistööd teemal “Stress ja kuidas sellega toime tulla” . Vajaksin teie abi ja palun teil täita ära küsimustik. Tõmba sobivatele vastustele ring ümber. Vastaja sugu: M N Vastaja vanus: ______ Klass........... 1. Mida tähendab sinu jaoks stressi mõiste? ( Võib ka mitu valida)
Kasutatud kirjandus: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2010 M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm Meditsiiniline biokeemia I (2001) ja II (1999) osa Tartu M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm A. Rehema, K. Zilmer Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 W. Nienstedt jt. Inimese füsioloogia ja anatoomia Medicina 2001 A.Raave-Sepp Loengumaterjal Tartu Meditsiinikoolis 2004/2005 J. W. Baynes, M. H. Dominiszak Medical Biochemistry 2 edition. Elsevier Mosby Philadelphia 2005 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 15 Koostanud M. Kolga
· Häiritud mugavustunne, mis on tingitud välimuse muutusest. · Infektsioonioht, mis on tingitud dreenist ning pidevast sidumisest. 25 Video: https://www.youtube.com/watch?v=k4Lg3KNhKDk Pilt: Arutelu, küsimused: Kas väiksemat sorti flegmooni on võimalik ka ise nö terveks ravida ? Kasutatud allikad: Hannuksela, M., Reunala, T., Karvonen, J., Suhonen, R. (toim.) (2010). Nahahaigused. Tallinn: AS Medicina. Silm, H., Kaur, S. (1995). Sagedamini esinevad nakkuslikud nahahaigused. Tallinn: Tallinn Raamatutrükikoda. http://inimene.ee/g/gonorroea http://www.ohatis.ee/vootohatis http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B6%C3%B6tohatis http://www.derma.ee/htmlfiles.php?id=1 http://www.psoriaas.ee/index.php/et/ http://www.psoriaasikeskus.ee/psoriaas/Psoriaas.htm http://static.inimene.ee/index.php?disease=f&sisu=disease&did=839 http://inimene.ee/r/roospoletik http://www.hariduskeskus
In: Olmsted, R. N. ( Ed.) (1996). APIC Infection Control and Applied Epidemiology: Principles and Practice. (A-1-A-20). St. Louis: Mosby. Aaviksoo, E. (toim.) (2002). Haiglainfektsioonid- probleem iga arsti jaoks. Lege Artis. Tallinn: OÜ Lege Artis. Haiglanakkustõrje standardid (2002). Sotsiaalministeerium. Tallinn. Hellsten, S. (toim.) (1999). Infektioiden torjunta sairaalassa. Helsinki. Loogna, G. (toim.) (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. Maimets, M. (eritoim.) (2000). Infektsioonhaigused. Tallinn: AS Medicina. Mikelsaar, M., Mändar, R. (toim.) (1998). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Parm, Ü. (1995). Hospitaalinfektsioon. Tallinn: HK Trükikoda. Sarv, I. (2002). Eri institutsioonide rollist hospitaalinfektsiooni ohjamisel. Lege Artis. Tallinn: OÜ Lege Artis. Schmidt, R. F., Thews, G. (1997). Inimese füsioloogia. Tartu.
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute alu...
Töös on tood ära ka resümee ning selle nõuded, kuid tavaliselt referaadis resümeed ei kasutata. Ma arvan, et referaadis on esitatud palju vajalikku materjali referaadi koostamise ja kirjutamise abistamiseks. Üldnõuetes on toodud ära referaadi vormistamise nõuded. Samas on ka kirjas kuidas arvutil vormistada ning kuidas alustada üldse kirjutamist. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Hirsjärv, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2005. 2. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. 2.,täiend. tr. Tallinn, 2005. 3. Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Tallinn:TTÜ, 1996. 4. Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend. Tallinn:TTÜ, 2002. [http://www.tmk.edu.ee/~jet/juhend.htm] (09.12.2005) 5. Krull, E. (2004). TÜ HT bakalaureuse- ja diplomitööde kaitsmise kord. [http://www.ut.ee/pedagoogika/Pedagoogika.html] (01.12.2005) 6. Kärbes, K. (2005)
Kuulekuse väljaarendamine on olnud vajalik, et liidrid ei peaks pidevalt tegelema väljakutsetega. Vastupanukäitumine võib tähendada isiku enda elukäigu kehvemaks muutmist. ’ Kasutatud kirjandus: Understanding Psychology, Robert S. Feldman (TÜ psühholoogia osakonna tõlge, Tartu 1997) Psühholoogia gümnaasiumiõpik, J. Uljas, T. Rumberg Kordamisküsimused psühholoogia eksamiks, Akadeemia Nord (V. Kolga) Inimese füsioloogia ja anatoomia, Medicina 2009 Inimese anatoomia, Meeli Roosalu, Tallinn 2006
20 KASUTATUD KIRJANDUS Abbott, K. R., Pendlebury, N. (1991). Business law. Great Britain: The Guernsey Press Company Ltd. Foster, D. (2002). Euroopa riikide etikett ja tavad. Tallinn: Ersen Fyfe, G., Fyfe N., Jõul, M & Kurm, Ü. (2005). Bite-size Britain. Tartu: Studium Publishing Graupmann, J. (1999). Tabu leksikon. Pärnu: AS Trükk Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Kirjastus Medicina Hofstede, G. J., Pedersen, P., Hofstede, G. (2004). Kultuuri uurides ehk kuidas mõista teisi kultuure. Tallinn: Väike Vanker Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. Rmt: Allik, J., Realo, A. & Konstabel, K. (Toim), Isiksuse psühholoogia (lk 139-168). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kutsestandard. Juhiabi, tase 6. (07.06.2012). Kutsekoda: 07.06.2012. Kasutamise kuupäev 09.05.2014, allikas
Ma arvan, et referaadis on esitatud palju vajalikku materjali referaadi koostamise ja kirjutamise abistamiseks. Üldnõuetes on toodud ära referaadi vormistamise nõuded. Samas on ka kirjas kuidas arvutil vormistada ning kuidas alustada üldse kirjutamist. 16 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Hirsjärv, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2005. 2. Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. 2.,täiend. tr. Tallinn, 2005. 3. Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine. Tallinn:TTÜ, 1996. 4. Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend. Tallinn:TTÜ, 2002. [http://www.tmk.edu.ee/~jet/juhend.htm] (09.12.2005) 5. Krull, E. (2004). TÜ HT bakalaureuse- ja diplomitööde kaitsmise kord. [http://www.ut.ee/pedagoogika/Pedagoogika.html] (01.12.2005) 6. Kärbes, K. (2005)
& Tannberg, T. (2003). Eesti ajalugu IV: allikates Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu: Ilmamaa. Kolm autorit Viide tekstis 1. (Hirsijärvi, Remes, Sajavaara 2010: 213) 2. (Hirsijärvi et al: 305) või (Hirsijärvi jt: 305) Kasutatud Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja allikates kirjuta. Tallinn: Medicina. Neli või rohkem Viide tekstis (Kriiska et al 2006: 124) autorit Kasutatud Kriiska, A., Tvauri, A., Selart, A., Kibal, B., Andresen, A., allikates Pajur, A.. (2006). Eesti ajaloo atlas. Tallinn: Avita. Toimetaja, Viide tekstis (Safire & Safir 2008: 29) koostaja autori Kasutatud Safire, W. & Safir, L. (koost.). (2008). Tarkade mõtete asemel raamat. Tallinn: Ersen.
The audience and popularity of the show is not 100% predictable. KASUTATUD ALLIKAD RAAMATUD Bell, E., Bryman, A. (2003). Business research methods. Oxford: Oxford University Press. Epner, Luule, Monika Läänesaar, Anneli Saro. (2006). Eesti teatrilugu. Teatrikunst. Tallinn: Ilo. Hartnoll, Phyllis. (1989). Lühike teatriajalugu. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Kirjastus Medicina. Kabrits, Enn (tekst). Rakvere Teater 1974. Rakvere Teater: [ajalugu ja tänapäev]/Eesti NSV Teatriühing. 1974. Tallinn: Eesti Raamat. Karulin, O. (2013). Rakvere Teater täismängu ,,täismängude" otsinguil aastail 1985 2009. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Karulin, O., Pappel, K. (2015). Teatrielu 2014. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Karulin, O., Nigu, L. (2016). Teatrielu 2015. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. Kaugema, T., Pesti, M. (2017). Teatrielu 2016
nime all ilma viiteta tegelikule autorile (viitamine vt peatükk 7.3.). Selleks, et plagieerimist vältida, kinnitab õpilane oma allkirjaga tiitellehe pöördel, et töö vastab autorikaitse nõuetele. Uurimistöö koostamisel leiad abi: Keeleveebist http://www.keeleveeb.ee (sõnaraamatud õigekirja kontrolliks) Raamatukogude elektroonilisest kataloogist http://ester.utlib.ee Hirsjärvi, S., Remesi, P., Sajavaara, P. (2007). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Ehala, M. (2000). Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Künnimees. Roomets, S. (2006). Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn. Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. (2008). Uurimistöö kirjutajale. Tartu. 5 2. UURIMISTÖÖ EESMÄRGID Uurimusliku töö eest võib saada üleminekueksami hinde X ja XI klassi lõpetamisel või eksamihinde gümnaasiumi lõpetamisel. Uurimuslikke töid saadetakse olümpiaadidele ja
toimuda. Kokkuvõte Seedemahlu toodetakse kokku u. 7 liitrit ööpäeva jooksul. Sülge 1 liiter, maomahla 1,5 liitrit, ¾ l sappi ja sapphappeid, ¾ l kõhunäärmenõret, soolemahlu 3 l. Toit püsib maos 3 tundi (1- 6), peensooles 6-10 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku seega u. 18- 24 t. Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist -Inimese füsioloogia ja anatoomia - Medicina 2001 M. Roosalu Inimese anatoomia Koolibri 2006 L. Gavrilov, V. Tatarinov Anatoomia Tallinn Valgus - 1985 I. Freiberg, E. Lausvee, K. Ulp Inimese anatoomia ja füsioloogia . Tallinn 1979 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn Valgus 1976 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 25 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond
vahetult enne ärkamist nähtud unenägu. Teisalt, magamine kergendab õpitud materjali kinnistumist. Seetõttu mäletatakse asju, mida õpiti enne magamajäämist, tavaliselt paremini kui seda, mida õpiti hommikul. Kuna päeva jooksul koguneb palju mitmesugust täiendavat infot, mis võib õpitu kinnistumist segada, ei mäletatagi hommikul õpitut. Öösel segavaid sündmusi pole. SOOVITATAV KIRJANDUS Loogna, G. Inimese füsioloogia ja anatoomia. Medicina, 2001 Järvalt, H. Bioloogia lühikursus gümnaasiumile. Avita, 2003 Bioloogia gümnaasiumile III osa. Eesti Loodusfoto, 2001 21
35 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E KASUTATUD KIRJANDUS 1. NIENSTEDT, W., HÄNNINEN, O., ARSTILA, A., BJÖRKQVIST, S-E. ,,Inimese füsioloogia ja anatoomia" . WSOY. Tõlge eesti keelde: Tallinn: Medicina 2005 2. SUNNYDALE, H. ,,Ilu ja tervis loodusest". London: Anness Publishing Limited 2004. Tõlge eesti keelde: Tallinn: Varrak 2008 3. ,,Akne: Diagnostika, ravi ja spetsialistide koostöö patsiendiga". Eesti Kosmetik Baltikum Professional oktoober november 2009 4. ,,Muudame nahka". Eesti Kosmetik Baltikum Professional jaanuar veebruar 2010 5. POLONSKAJA, N. ,,Autoriseminar ,,Teismeliste kosmetoloogia"". Eesti Kosmetik
treeningkoormust. Katrin Kurmiste väljaandest Sydan ja liikunta Kasutatud kirjandus: 1.Peet-Henn Kingisepp "Inimese Füsioloogia" IV parandatud trükk, Tartu Ülikool, 2006 2.http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/29/circulatory_System_en.svg/42 3pxCirculatory_system-en svg.png. 3.W.Nienstedt, O.Hänninien, A. Arstila, S.-E. Björkqvist Werner Södersttröm Osakeyhtiö, "Inimese füsioloogia ja anatoomia" MEDICINA 2001 25
(2011). EAS. Kasutamise kuupäev: 24.02.2017, allikas http://195.80.116.172/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega- alustamine/finantsplaneerimine/ettevotte-kulude-planeerimise-reeglid Glad, E. & Becker, H. (1997). Activity- based costing and management. Chichester: John Wiley&Sons. Haldma, T. & Karu, S. (1999). Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko&AT Audiko. Hirsjärvi, S. ,Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Kalmus, V.,Masso, A. & Linno, M. (2015) Kvalitatiivne sisuanalüüs. Kasutamise kuupäev: 02.04.2017, allikas http://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys Kaplan, R. & Cooper, R. (2002). Kulu ja tulemus. Tallinn: Fontese Kirjastus. Karu, S. (2008). Kulude juhtimine ja arvestus. Tartu: Rafiko Kirjastus. 39 Karu, S. (2012). Omahinna arvestamine ja üldkulude jaotamine. Kasutamise kuupäev: 14.02.2017, allikas http://www.sanderkaru
d.) [2011, märts 13] www.gen-europe.org Global Footprint Network (n. d.). [2011, veebruar, 20] http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/world_footprint/ Grahn, P. (2007) Laps ja loodus. Dahlgren, L. O., Sjölander, S., Strid, J. P.,Szcepanski, A. (Koost.) Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas – lähiümbrusest saab õpiõu. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. 42 Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta Tallinn: Medicina. Jõesaar, K. (2009). Õuesõppe vajalikkus lasteaiaõpetajate arvamustes. [Bakalaureusetöö]. Tallinn: Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika osakond. Kalmus, Lauristin, Pruulmann-Vengerfeldt (toim). (2004). Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia. tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People ...
1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadused (sh. humanitaarteadused). Teadused: realia et naturalia, medicina, humaniora, socialia Sotsiaalteadused: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus jne. Kuidas sotsioloogia erineb teistest teadustest? Psühholoogia vs sotsioloogia Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga ja indiviidide kooslusi. Majandusteadus vs sotsioloogia Majandusteadus uurib ,,majanduslikke" nähtusi. Eeldab, et inimesed on egoistid, kes püüavad saavutada võimalikult suurt kasumit.
Garminder-Laur, E. (Toim), Majandusarvestus ja finantsjuhtimine, Aktuaalseid probleeme Eesti Vabariigis III (lk 23-30). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Haldma T., Karu S. (1999). Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko & AT Audiko. Haldma T., Listra, E., Mullaste, M. (2003). Aastaaruande analüüs ja ettevõttesisene aruandlussüsteem. Tallinn: Raamatupidaja.ee Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Ilisson, R. (2015). Kasumiaruande skeemi valik. Raamatupidamise Praktik , 93. Investing Answers. (s.a.). Kasutamise kuupäev: 16. 03 2020, allikas Investing Answers: https://investinganswers.com/dictionary/i/income-statement Kalmus, V., Masso, A. & Linno, M. (2015) Kvalitatiivne sisuanalüüs. Kasutamise kuupäev: 02.03.2020, allikas http://samm.ut.ee/kvalitatiivne-sisuanalyys Karu, S. (2008). Kulude juhtimine ja arvestus. Tartu: Rafiko Kirjastus. Karu, S. (2012)
accounting la contabilidad law el derecho algebra el álgebra linguistics la lingüística architecture la arquitectura literature la literatura art el arte mathematics la matématica astronomy la astronomía medicine la medicina biology la biología modern languages las lenguas modernas botany la botánica music la música business el comercio natural science las ciencias naturales chemistry la química painting la pintura computing (IT) la informática philosophy la filosofía
maternitywise.org "Guide to Effective Care in Pregnancy and Childbirth" · www.ens.ee "Sünnituse juhtimise juhend" · G.Abascal "Ja sünnib inimene" · I.Saarma jt "Pereks kasvamine" · Ü.Liivamägi "Loomulik sünnitus" · R.Linkberg jt."Rasedusaegne võimlemine" · WHO "Normaalne sünnitus praktiline juhend" · "Imetamise füsioloogia, probleemid ja nende lahendamine" Kasutatud kirjandus: 1. O.Ylikorkala "Sünnitusabi ja günekoloogia" Medicina, 1997 2. A.H.DeCherney, M.L.Pernoll "Obstetrics and Gynecology, Diagnosis and Treatment", 1994 3. A.Lepp jt "Inimese anatoomia" Tallinn "Valgus" 1974 4. A.Kaplan "Sünnitusabi" Tallinn 1957 5. K.Gross "Günekoloogia" Scripta medicorum, 1981 6. V.Kask "Lastegünekoloogia", Tartu 1984 7. "Sünnitusabi fantoom", Tartu Ülikool, 1992 8. A.Mõttus "Tüüpilised operatsioonid sünnitusabis ja günekoloogias", tartu 1994 9. loengud V kursuse üliõpilastele sünnitusabist ja günekoloogiast, www.ut
ECP on allergilise reaktsiooni mediaator ja põletikurakkude marker Desensibilisatsiooni põhimõte ja selle immunoloogiline monitooring Desensibilitatsioon - tundlikkuse vähendamine, immunoloogilisele tolerantsusele suunatud ravi, mille käigus allergiline inimene viiakse kokkupuutesse algul allergeeni üliväikseste kogustega, mida järk- järgult suurendatakse (“Meditsiini sõnastik” medicina 2004 lk 137) või meetod, mis võimaldab ravida allergiaid annustades korduvalt madalates doosides antigeeni, mille vastu patsient on allergiline (“Cellular and Molecular Immunology” 5th edition Abbas ja Lichtman, Elsevier Sauders lk 483) spetsiifiline ravi seisneb organismi hüposensibiliseerumises spetsiifilise antigeeniga. Hüposensibiliseerumine on näidustatud juhtudel kui allergia esineb vältimatute allergeenide suhtes -
pdf 6. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18253/unearterid.html 7. http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/images/stories/konspektid/kopsuhaigused/hingamiselun dite_anatoomia_ja_fysioloogia.pdf 8. Kingisepp, P-H.: Inimese füsioloogia, Tartu 2011. 9. Lepp, A., Lepp-Kogerman, E., Maimets, O., Rooks, G., Ulp, K.: Inimese anatoomia I, II. Valgus, Tallinn 1974. 10. Lepp, A.: Siseelundid. Tartu 2000. 11. Nienstedt, W., Hänninen, O. jt: Inimese füsioloogia ja anatoomia. Medicina 2001. 12. Kaitseväe side-eeskiri. 13. N. L. Caroline Emergency Care in the Streets 1991. 14. Sepura tarkvara V7.2 kasutusjuhend 2007. 15. Teede- ja sideministri 31. oktoobri 2002. a määrus nr 71. 16. The Merck Manual of Diagnosis and Therapy (16th edition) 17. „Mini-Mental State“: A practical method for grading the cognitive state of patients for the clinician. J Psychiatr Res 12:189–198. 18. Seppo Alahuhta, Tero Ala-Kokko jt.: Infusioonravi. Medicina 2009 19. Bolton, P
Agroquímica y Tecnología de Alimentos Valencia, Camino de Vera s/n, 46022 (CSIC), PO Box 73, 46100 Burjassot Valencia, Spain. (Valencia), Spain. E-mail: [email protected] Pier Sandro Cocconcelli Istituto di Microbiologia, Centro Ricerche António Salvador Barreto Biotecnologiche, Università Cattolica del Faculdade de Medicina Veterinária, Sacro Cuore, Piacenza-Cremona, Italy. DPASA, TULisbon, Av. da Universidade E-mail: [email protected] Tecnica, Polo Universitário, Alto da Ajuda, 1300-477 Lisboa, Portugal. Eleftherios H. Drosinos Laboratory of Food Quality Control and Jane Ann Boles Hygiene, Department of Food Science and
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
