kodulehekodulehe foorumites. Ankeetküsimustik võimaldab saada arvulisi andmeid diabeetikute või nende vanemate suhtumist ning teadlikkust diabeedist ning selle haiguse tüsistustest. Küsimused on nii avatud, valikvastustega kui ka skaalal põhinevaid ning neid on kokku 11. Saadud andmeid analüüsitakse MS Office Exel programmiga. 9 6 KASUTATUD KIRJANDUS Birkenfeldt, R., Jänes, V jt. (toim). (2005). Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina. Brewer, S. (2009). Loodusraviguru: Toimetulek diabeediga: Põhjalik täiendava ravi kava. Tallinn: Maalehe Raamat. Chamberlain, J.J jt.(2016). Diagnosis and Management of Diabetes: Synopsis of the 2016 American Diabetes Association Standards of Medical Care in Diabetes. Annals of Internal Medicine, 164(8), 542-552. http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=193bf5fc-2230-4194-8f84- a2be3c319ed6%40sessionmgr103&vid=1&hid=115 (9.10.2016). Ilanne-Parikka, P. (2000). Diabeet
,,Sissejuhatus kasvatusteadusse" Autorid: Sirrka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Tõlkija Meri-Liis Laherand AS Medicina, 2005 Tallinn Raamat on mõeldud kasvatusteaduse aluste õpikuks. Autorite taotlus oli visandada ülevaatlik pilt kasvatusest ja õpetusest ning neid uurivast teadusest. Raamatus vaadeldakse teadust, mille nimi on kasvatusteadus, otsitakse selle tunnusjooni ja uurimisobjekte. Teose ülesehitus on selline. Esimene tükk on sissejuhatus, kus on antud teose kirjeldus, ülevaade sisust. Püstitatud eesmärk on laiendada traditsiooonilist kasvatusteaduse vaatlusala
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava 2.kursus VÖÖTOHATIS Iseseisev töö Tartu 2014 HERPES ZOSTER EHK VÖÖTOHATIS Haigustekitajaks on Varicella Zoster e. tuulerõuge viirus. Esineb peamiselt vanemaealistel, lapsena tuulerõugeid põdenud inimestel, äärmiselt harva lastel. Haigestumise põhjuseks on peamiselt nõrgenenud organism, külmetamine või nakatumine (Suri 2010). Vöötohatise levik Vöötoahtis paikneb harilikult rindkerel, aga ka peapiirkonnas (silma-, ala-, või ülalõuanärvi piirkond, kõrva ümbruses), kaelal või puusadel (Õe Käsiraamat 2001). Vöötohatise viirus levib haige vöötohatise villikestest või haavanditest kokkupuutel terve inimesega. Lähikontaktsed inimesed nakatuvad 20% sagedusega (Vaktsin...
See, mida me peeglist näeme, mõjutab suurel määral ka meie käitumist ja mõtteviisi. Peame alati leidma enda jaoks aega, et muuta midagi oma elus positiivsemaks. 19 KASUTATUD ALLIKAD: Delavier, F. (2004) Jõu, ilu ja tervise anatoomia naisele. Kirilille kirjastus Hermlin, K. (2001) Kehahoiu ABC. Tartu Ülikooli kirjastus, 92 lk Inimese füsioloogia ja anatoomia (2001) Tallinn, Medicina Johnsen, V. , Sykehus V.-A. Morbus Bekhterev. Juhatuseks patsientidele. 27 lk. Lidell, L. , Thomas, S. (1985) Tallinn, Eesti raamat Liikumine ja meditsiin (1998) Tallinn, Medicina Loogna, N. , Loogna, G. (1999) Füüsiline töö ja ülekoormushaigused. Tallinn Õe käsiraamat (2001) Tallinn, Medicina Saarma, J. (1985) Meditsiinipsühholoogia. Tallinn, Valgus Saarma, R. (1999) Terve selg ja terve kael. Sünnimma, 72 lk. Soots, A (1999) Inimeste reaktsioonid haigusele ja käitumine haiguse ajal
Haigus kuulub tööstuslike lääne- maade kõige tavalisemate hulka ning seda esineb 1,5 3 protsenti elanikkonnast. Diabeeti esineb pigem vanematel inimestel kui noortel. Minu töö eesmärk on uurida välja, millised on diabeedi tüübid, kellel esineb ning millised on tüsistused selle haiguse halva ravimise tõttu. Samuti selgitan miks peab diabeetiku jalgade hooldus olema hoolikas ja veretu. Oma töö kirjutamiseks sain palju kasulikku teavet Medicina raamatust ,, Tervise käsi- raamat". Kasutasin ka interneti abi, kust sain teada diabeetikute tähelepaneliku jalgadehoolduse vajalikkusest ning kust nägin ka pilte diabeetilisest jalast. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool45-e grupp 1. DIABEET JA SELLE TÜÜBID Diabeeti kutsutakse ka suhkurtõveks on ainevahetushäire, mis on tingitud
kellele). Koduapteegi tuleb uuendada regulaarselt ning jälgida ravimite kõlblikkusaega. Korralikult komplekteeritud koduapteek võib mõnikord inimese elu päästa. KASUTATUD KIRJANDUS Linnamõisa Perearstikeskus OÜ http://www.linnamoisa.ee/koduapteek.html (21.02.2013) Läänemets, R. (toim.) (2010). Farmaatsiaterminoloogia. Tartu: Ravimiamet. Sulsenberg, T. (toim.) (2005). Käsimüügiravimid ja droogid. Tallinn: Medicina. Torn, M. Koduapteek http://perearsttorn.eu/kontakt (21.02.2013)
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Ilja Škatov ISIKLIK PUHTUS ÕE IGAPÄEVATÖÖS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD ISIKLIK PUHTUS ÕE IGAPÄEVATÖÖS........................................................................1 SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 1.KÄTEHÜGIEEN.............................................................................................................4 2.ÕE ISIKLIK RIIETUS....................................................................................................5 3.KAITSEVAHENDID.......................................................................
on väga sage hulgimüeloomi korral. Metastaatilist luukahjustust esineb kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas, puusaluus ning reie- ja küünarluus. Kahjustunud paikmeid võib olla ühes või mitmes luu piirkonnas. (Mis on luumetastaasid ... 2008) KASUTATUD KIRJANDUS Haagedoorn, E. M. L., Oldhoff, J., Bender, W., Clarke, W. D., Sleijfer, D. Th. (1996) Onkoloogia perearstile. Tallinn: Medicina. Padrik, P., Everaus, H. (2013) Onkoloogia õpik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Watson, M., Barrett, A., Spence, R., Twelves, C. (2006) Oncology. Oxford: Oxford University Press. Dr. Riina Kütner (2008). Mis on luumetastaasid e. metastaatiline luukahjustus? https://www.kasvaja.net/luumetastaasid/ (01.10.2017). Lapseea osteosarkoom. Eesti vähiliit (2015). Tallinn. https://www.kasvaja.net/lapseea- kasvajad/lapseea-osteosarkoom/ (28.09.2017).
Lisaks neile võimetele on kehaliste harjutuste sooritamisel ja erinevate spordialadega tegelemisel vaja ka näiteks rütmitunnet, oskust lõdvestuda, ruumitaju ja mitmeid tahteomadusi. Kehaliste võimete osakaal on spordis alati erinev. On oluline arendada kõiki kehalisi võimeid. Tervislik toit, küllaldane uni, rohke liikumine, värske õhk ja puhas loodus rajavad aluse suurele väärtusele lapse tervisele. 6. Allikad I. Vuori, S. Taimela. (1998) Liikumine ja meditsiin. Tallinn: Medicina P. Karvonen. (2003) Liikumisrõõm. Tallinn: Ilo 12 E. Maiste, T. Matsin, V. Utso. (1999) Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: AS Atlex M. Horro. (2001) Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu: TÜ Kirjastus M. Fogelholm, I. Vuori. (2007) Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina V. Pantsenko. (2005) Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult...
õhupuudust vähendada. Uuringutes on tõestatud, et KOKi raskete ägenemiste hulk väheneb, kui kasutada ühte kombineeritud inhalaatorit, mis sisaldab inhaleeritavat glükokortikoidi ning kiire toime algusega pikatoimelist bronhilõõgastit, võrreldes sellega, kui kasutada ainult kiire toime algusega pikatoimelist bronhilõõgastit. (Astma.ee) ALLIKALOEND · A. Hermet., D. Bärenson., P. Joalaid., V. Väär., T. Sildre. Õe käsiraamat. AS Medicina, Tallinn 2001. Lk 105 107. · Astrazeneca, 2011. Milles seisneb astma ja KOK erinevus?; Astma. http://www.astma.ee/kok1/ http://www.astma.ee/astma/ · Eesti Kopsuliit, 2005. Astma; Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus. http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=19 http://www.kopsuliit.ee/index.php?id=21 · K. Vijar, 2005. Astmahaigete laste ja nende vanemate hinnangud astmaalastele teadmistele ja infoallikatele. Magistritöö Rahvatervishoius
LASTEGA TEGELEDA IGAPÄEVASELT NING ERINEVAL VIISIL, ET ENNETADA RASKEID HAIGUSI NING ÜLEKAALULISUST..................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................11 FOGELHOLM, M.,KANNUS, P., KUKKONEN-HARJULA, K., LUOTO, R., NUPPONEN, R., OJA, P., PARKKARI, J., PARONEN, O., SUNI, J., ILKKA, V. (2005). TERVISLIK LIIKUMINE. TALLINN: MEDICINA.................................................11 3 Sissejuhatus Olla füüsiliselt aktiivne juba lapseeast saati mõjub hästi lapse tervise ja liikumisaparaadi arenemisele. „Liikumise mõju lapse tervisele selgub järgmisest: parim normaalse kehakaalu säilitamiseks, arendab liikumisoskust, tugevdab luid, liikumisega on seotud
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloo...
elektritrauma, mis võib kahjustada mitmeid siseorganeid. ENNETAMINE 1.Hoida tikud, elektriseadmed ning kemikaalid lastele kättesaamatus kohas. 2.Peab olema ettevaatlik lahtise tulega ning jälgima lapsi seal juures. 3.Paigalda koju tulealarm ning räägi lastele tule ohtlikkusest. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Kasvajad, põletused, traumad.Konspekt. Maarja Kärsin Üldarsti käsiraamat.AS Medicina 1999 Lapse tervise käsiraamat.1998 Kui teie laps jäi haigeks.2006 Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla. Juhised lapsevanematele.Tartu 2005 http://www.itk.ee/tervisekeskus/teenus/liikumisravi.php http://soprus.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=20&Itemid=26&lang=et http://www.inimene.ee/index.php?disease=p&sisu=disease&did=977 7
selle üle võib lõputult diskuteerida. Selge on see, et nagu eelnevalt korduvalt mainitud, ei ole heas kasvatuses võimuga liialdamist. Samas ei pruugi täielik vabadus ka õige valik olla. Hea kasvatus tähendab teejuhiks ja kaaslaseks olemist, kohanedes erinevate olude ja reeglitega kasvatusprotsessi käigus. 4 Kasutatud kirjandus Hirsjärvi, S., & Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. Kuurme, T. (2003). Kasvatuse võim ja võimetus. Tallinn: TPÜ kirjastus. 5
käia oma tee ja täiskasvanud on abivalmid saatjad ning eeskuju andjad (Reier 2012). Väikesed lapsed vajavad keskkonda, kus nende kasvamist toetatakse, kus arvestatakse, et iga laps on eripärane, kus lapsed saavad olla vabad selleks, et tegeleda selle kõige tähtsamaga: kasvada ja olla õnnelikud. (Erakool Läte) . Kasutatud kirjandus: Gustavson, M. 2004. Laste aeg laste aed. Tallinn: PreMark. Hirsjärvi, S., Huttunen, J. 2005. Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn:AS Medicina. Vabaduskasvatus. Rudolf Steineri pedagoogika. 1992. Eesti Õppekirjanduse Keskus. Kügelgen, H. 1994. Eluteadus eelkoolieas - Rmt: Waldorf-lasteaed. Tallinn:Librarius, lk 44-57. Kügelgen, H.1994. Kasvatus erivanuseliste laste rühmas - Rmt: Waldorf-lasteaed.Tallinn:Librarius, lk 59-65. Piaget, J. & Inhelder, B. 1960. Psychologie der frühen Kindheit. - In: Katzi, D.& R. (Hrsg), Handbuch der Psychologie, Stuttgart, s 50. Tõugu, A., Soans, K. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloo...
nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne uurimus. Uurimismeetodi valik sõltub eelkõige uuringu eesmärgist. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Kvalitatiivne uurimisviis. M.-L. Laherand. 2008. Tallinn. OÜ Infotrükk. The Sage Dictionary of Social Research Methods. V. Jupp. 2001. London. Sage Publications. Uuri ja kirjuta. S. Hirsjärvi, P. Remes, P. Sajavaara. 2007. Tallinn. Medicina. Äriuuringute meetodid: Praktilisi näpunäiteid. P. Ghauri, K. Gronhaug. 2004. Tallinn. Külim. 7
Seal on pärisnahk kinnitunud otse all olevasse sidekirmesse. Jäsemetel on naha all eriline süva sidekirme. Subkuutis e. alusnahk Nahaaluskoe rasvkude on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud väikesteks kambrikesteks – naha pinnal väljendub see rahva keeles väljendatuna tselluliidina, tegelikult see on pseudotselluliit. Meditsiini terminina on tselluliit naha aluskoe põletik. Kasutatud kirjandus 1. Nienstedt, W., jt. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. 2. Mesila, I., jt. (2012). Patoanatoomia õpik kõrgkoolile. Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Parm, Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Hätmametsa Talu kirjastus
Üldiselt tuleb jälgida lapse kehatemperatuuri ja vajadusel manustama rohtu. 7 KASUTATUD KIRJANDUS El-Radhi, AS. (2014). Determining fever in children: the search for an ideal thermometer. British Journal of Nursing. Vol. 23 Issue 2, p91-94. 4p. 1 Chart. Loogna, N., Loogna, G. (1998). Kui teil on palavik. Kirjastus: Valgus Ormisson, A. (2010). Sünnist esimese sammuni. Kirjastus: Medicina Roper, N., Logan, W., Tierney, A.J. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar 8
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Aleksandra Kovaltsuk AM16 DEMENTSUS ALZHEIMERI TÕVEST Iseseisev töö Juhendaja: Janika Pael Tartu 2018 SISUKORD PROBLEEMSITUATSIOON.......................................................................................................3 ARUTLUS......................................................................................................................................4 ÕENDUSPLAAN ..........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................................9 PROBLEEMSITUATSIOON ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ36-1 Inna Netsai RAVIMITE HOIDMINE, SÄILITAMINE, KÄITLEMINE HAIGLAS JA PEREARSTIKESKUSES Referaat kliinilise farmakoloogia õppeaines Juhendaja: K.Mand Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ravim on igasugune aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või metaboolse toime kaudu. Ravimiameti avaldatud juhendis (1995) määratletakse:"Ravvimina käsitatakse kõiki aineid või ühendeid, mis on mõeldud inimese või looma haiguse ravimiseks või ennetamiseks. Kõiki aineid...
tüviraku kahjustus ning mille tulemusena on vähenenud kõikide vereloome rakkude hulgad. Idiopaatilise aplastilise aneemia põhjus on ebaselge. 9 4. KASUTATUD KIRJANDUS Kingisepp, P.-H. (2000). Inimese füsioloogia.Tartu: Tartu Ülikool Nienstedt, W., Hänninen O., Arstila, A., Björkqvist, S-E. (1999). Inimese anatoomia ja füsioloogia. Tallinn: AS Medicina Barron, J. (2007). Baseline of Helth Foundation http://www.jonbarron.org/heart-health-program/08-27-2007.php (11.12.2009) Hemoglobin, Heme Products & Erythrocytes http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning- center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html (20.12.2009) Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskus http://www.verekeskus.ee/static/files/1.Slaidid%20%C3%B5ppematerjali%20juurde.ppt#6 (11.12.2009) Soosaar, A. (2004). Biomedicum.
Keelatud Jaapanis, Rootsis, Suurbritannias, McDonald`s eemaldas oma menüüst 1986 aastal. Eestis lubatud piirangutega kasutamine (tooted praadimiseks va oliivõli 100 mg/kg). Proportsionaalsuse reegel: kui toidus sisalduvad nii E 320 kui E 321, peavad nende üksikkogused olema proportsionaalselt vähendatud (vähendatakse selle suhtelise osa võrra, milline on teise lisaaine sisaldus selles toidus). ALLIKAD Aro, A. (2004). 100 küsimust toidust ja toitumisest. Tallinn: AS Medicina. Erin, A. (2010). Saladuslikud E-AINED meie igapäevatoidus. Meediatera. http://www.acode.ee/dieet/e-ained.pdf E ainete tabel http://www.tunnetoitu.ee/e-ained/ https://www.riigiteataja.ee/akt/109102014004 http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=1303 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02008R1333-20160525 http://toitumine.ee/toidu-ohutus/lisaained https://www.riigiteataja.ee/akt/905492 http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=817
palpeeritavus (selge palpeeritavus tähendab, et need on harilikust madalamal), liikuvus, valulikkus (neeruvaagnapõletik) (Sooba 2005). KASUTATUD ALLIKAD Guide to Diagnostic Tests (2011). Harvard Health Publications. Boston. http://www.health.harvard.edu/diagnostic-tests/ (15.01.2012) Mustajoki, P ja Kaukua, J (2005). Patsiendi 100 sagedamat uuringut. Tallinn: AS Medicina Sooba, E. (2005). Haige uurimine. Tallinn: AS Medicina.
Terviseuudised, nr 3 https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=terviseuudised20160302.2.8.21 (20.10.2018) 15 Kozier B.,Erb G.,Berman A.,Lake R. (2008). Fundamentals of Nursing: concepts, processand practise. Pearson Education Limited Mr.Pillster pill meeldetuletus ja ravimite jälgija. Google Play (2018) https://play.google.com/store/apps/details?id=com.whisperarts.mrpillster&hl=et (18.10.2018) Oolo T. (2003). Õendusoskused. AS Medicina Ravimidosaator. Medi https://www.medi.ee/muud-abivahendid/ravimidosaator/ (16.10.2018) Palo J. (2007).Tervise käsiraamat. Rasvumine. Tallinn: Medicina Tasakaalustatud toitumine. Tervise Arengu Instituut http://tap.nutridata.ee/46 (16.10.2018) Toitumine südame- ja veresoonkonnahaiguste korral. Tervise Arengu Instituut http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/toitumissoovitused-erinevate-haiguste- puhul/toitumine-sudame-ja-veresoonkonna-haiguste-korral (16.10.2018) Teesalu R. (2004)
Parathormooni toimel eemaldub luukoest sinna kogunenud kaltsium ning neerude kaudu välja viidava kaltsiumi hulk väheneb [3]. Parathormoon langetab fosfaatide taset ja soodustab luude mineraliseerumist [3]. Kaltsiumi taseme langus vereplasmas stimuleerib parathormooni tootmist. [5] Kasutatud kirjandus 1. Roosalu, M. 2006. Inimese anatoomia. Tallinn, Koolibri. 2. Arstila, A. Björkqvist, S-E. Hänninen, O. Nienstedt, W. 2009. Inimese füsioloogia ja anatoomia. 3 trk. Tallinn. Medicina 3. Kingsepp, P-H. 2000. Inimese füsioloogia. Tartu, Tartu Ülikool 4. Schmidt, R. F. Thews, G. 1997. Inimese füsioloogia. Tartu, Tartu Ülikool 5. Krestovnikov, A. 1974. Inimese füsioloogia. Tallinn, ,,Valgus" 6. Martin-Vigue. 2007. Inimkeha atlas. Tallinn, Trak Pen
ÜLESANNE 2 Leia oma ajaloo vm aine õpikust kolm vähemalt 5-lauselist tsitaati. Koosta väljajättelised tsitaadid (nii sõnade kui lausete väljajätud) kahe kirjapandud tsitaadi kohta. Koosta 2-lauseline refereering kolmanda tsitaadi põhjal. Vormista töö korrektselt ja esita hindamiseks. ALLIKALOEND Hirsjärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Jaaksaar, K. ( 2010). Uurimistöö, referaadi jm teadusliku teksti kir jutamine. 09.aprill 2012 , http://www.slideshare.net/katsv/uurimist-referaadi-jm -teadusliku-teksti-kirjutamine Leki, I. (1998). Academic Writing. United Kingdom: Cambridge University Press. Lunter, A. 2003. Maailmakirjanduse õpik gümnaasiumile. Modernismist postmodernismini. Viljandi: J. Sarapuu. ALLIKALOEND Nurmiste, T. (2005). Viitamine. 09
M. L., Sleijfer, T. Th., Oldhoff, J. (1994). Onkoloogia perearstile. Holland: Van Gorcum & Comp. Bogovski, P., Loogna, G., Rahu, M. (1989). Vähk põhjused, levik, profülaktika. Tallinn: Valgus. Eesti Vähiliit. http://www.cancer.ee/ (23.02.2010). Esko, V. (2008). Seedeelundite kasvajad: kuidas vähki ennetada ja vähiilmninguid õigel ajal ära tunda? OÜ Lege Artis. Haagedoorn, E., Oldhoff, J., Bender, W., Clarke, W., Sleijfer, D. (1996). Onkoloogia perearstile. Tallinn: AS Medicina. Hannuksela, M., Reunala, T., Karvonen, J., Suhonen R. (toim.) (2006). Nahahaigused. 22 Tallinn: AS Medicina. Labotkin, R. (2002). Onkoloogia taskuraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Labotkin, R. (2004). Vähk on avastatav ja ravitav. Tartu Ülikooli Kirjastus. Niin, M. (2009). Melanoom. http://www.kasvaja.net/Melanoom/id/97/ (04.03.2010) Podar, U., Sillastu, V., Truupõld, U
Näiteks oliiviõli toodang on üle kuue korra väiksem kui sojaõlil. 7 Kasutatud kirjandus 1. M. Otter, ,,Toidu- ja maitsetaimede raviomadusi" Tartu 1998,8 2. ,,Eesti Rohuteadlane" 3/1995, 105-107 3. ,,Eesti Rohuteadlane" 1/1995, 16 4. ,,Tervis", 3/1999 51,52 5. A. Aro ,,100 küsimust toidust ja toitumisest" Medicina, 2004, 17,18 6. K. Pappel, K. Kuiv ,,Toitumise alused" TPÜ kirjastus, 2001, 46,47,48 8
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvahe...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Seminaritöö diplomieelse praktika aines Tallinn 2013 SITUATSIOONI KIRJELDUS Diplomieelse praktika on läbitud perearstikesksuses. Teema oli valitud, kuna oli kokkupuude eaka patsiendiga, kes 3 päeva tagasi sai kodus jala vigastust (hüppeliigese nikastus). Arsti vastuvõtule 15.03.2013 tulid eakas naine (73 aastane naine) koos tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on ...
tohi jätta pooleli, kui enesetunne on paranenud. KASUTATUD KIRJANDUS Roper, N., Logan, W., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Uiga, B. (2002). Õendusprotsess: käsiraamat õdedele. Tartu. Jaanson, T. (1996). Sisehaigused. Käsiraamat õdedele. Jaanson, T. (2003). Haigete uurimismeetodid ja õendustegevus. Sora, T., Larkio, M., Manninen-Kauppinen, M., Vierula, S. (1998). Intensiivravi. Käsiraamat õdedele. Tallinn: AS Medicina. Terviseportaal Internetis Inimene.ee. Pleuriit: http://www.inimene.ee/? disease=p&sisu=disease&did=784&idr=1pauKs4f37pHDRdlYiPfPniqqGe ( 24.09.2011).
Sotsialisatsioon (socialization)- pikaajaline läbi elu kulgev protsess, milles omandatakse käibivad hoiakud, normid ja käitumisoskused. Õppekava (curriculum)- on riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu arvestades õppija vanust. Kasutatud allikad Goebel, W., Glöckler, M. (2002). Laps: meditsiinilis-pedagoogiline nõuandja. Kirjastus: PreMark. Hirsijärvi, S. & Huttunen, J. (1998). Sissejuhatus kasvatusteadusesse. Tallinn: Medicina. Lindgren. H. C., Suter, W. N. (1994). Pedagoogiline psühholoogia koolipraktikas. Tartu Ülikooli kirjastus. Kera, S. (2004). Üheskoos teel. Lapse arengust ja kasvatusest. Tallinn: Ilo. Koolieelse Lasteasutuse Seadus. (1999). Riigi Teataja, 1999, I, 27, 387 Krull, E. (2001). Pedagooggilise psühholoogia käsiraamat. Tartu Ülikooli kirjastus. Paloheimo, M. (2002). Lapsepõlve mõjud. Tallinn: Varrak. Peegel, L., Solman, K. (2005). Käsiraamat lapsehoidjale 0-7a. Lapse areng ja kasvatus
Alkoholijoove (ka joove, ka joobeseisund, ka alkoholimürgistus) on alkoholi (etanooli) tarvitamise tagajärjel (valdavalt suukaudselt) tekkida võiv muutunud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. (http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholijoove) Joove tuleneb aju talitlusvõime langusest, kannatavad nii vaimsed tegevused kui ka kordinatsioon. ( 2012, AS Medicina, Alkoholisõltuvus) Neuroonid surevad ja moodutustub verehüübimine, mis viib lõpuks arteriaalse tromboosini. Kuid, vaatamata sellele, inimesed joovadki selleks, et tunda seda joobeseisundit. Arvatakse, et siis inimene tunneb ennast eriti hästi, lõdvestunud, kõik probleemid korraga kaovad, sul on eriti hea tuju. Aga keegi ei mõtle sellepeale, et järelikult, selleks, et saada joodud alkoholist naudingut, on vaja arteriaalne tromboos esile kutsuda. Aga arteriaalne tromboos- on
loetellu ei lisata. Kasutatud allikad esitatakse loetelus kas autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, kusjuures ühe autori tööd reastatakse ilmumisaasta järgi või viitamise järjekorras. Tähestikulise järjekorra puhul paigutatakse ette ladinatähestikulised ning seejärel slaavitähestikulised allikad. Raamatu viitamine: Näide: Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Kirjastus Medicina: Tallinn. Ajakirjades ilmunud artiklitele viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, number, artikli lehekülje numbrid. Näide: Sootak, J. (2007). Sõber, kodanik, vastane ja vaenlane: Kellele on suunatud tänapäeva karistusõigus. Akadeemia, 8, 1714-1741. Artikkel ajalehes Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev. Näide: Tereping, A.-R. (2013)
KASUTATUD KIRJANDUS ·Anatoomia õpiobjekt. Meeleelundid. Nägemismeel. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID:N%C4GEM ISMEEL (30.10.2015). ·Kingisepp, P.-H. (2000). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. ·Metsma, A. (2007). Läätsed ja kujutised. http://www.slideshare.net/AndrusMetsma/ltsed-ja-kujutised (27.10.2015). ·Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina. ·Nägemishäired. ReFocus Silmakirurgia. http://www.silmakirurgia.ee/2010/?s=3 (26.10.2015). ·Webvision. The Organization of the Retina and Visual System. http://webvision.med.utah.edu/ (03.11.2015). ·7activestudio (04.01.2013). The Human Eye [video]. https://www.youtube.com/watch?v=nbwPPcwknPU (01.11.2015). Lõpplehe foto: heterokroomia http://en.kllproject.lv/the-uniquephenomenonheterochromia.html NÄGEMISMEEL
tekke riski ja ka vastupidi : alkoholiprobleemid tõstavad tüütuseriski 21 22 23 Viited Lehtmets. A, http://www.tallinn.ee/21.11.2013-Andres-Lehtmets.pdf 17. Vaask S, Liebert T, Maser M, et al. Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tallinn: TAI, Eesti Toitumisteaduse Selts; 2006. 18.Pavel B, Rein K, eds. Meditsiinisõnastik. Tallinn: Medicina; 2004. 19. Lönnqvist J, Heikkinen M, eds. Psühhiaatria. Tallinn: Medicina; 2006. Alkoholisõltuvus AS Medicina 2012 Tallinn Seppa,K.,Alhu,H.,Kiianmaa,K. 12. HARDIMAN, Michael. Sõltuvus. Inglise keelest tõlkinud Ragne Kepler. Tänapäev, Tallinn, 2000. RHK-10-V Psüühika- ja käitumishäired. Tartu Ülikooli Kliinikum. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm.). Grossmann G Ajakirjast HIPPOKRATES, november 1999(11) 24
// Anaesthesia, 32 (2): 154-157 Beckmann, U., Gillies, D. M. (2001). Factors Associated With Reintubation in Intensive Care: an analysis of causes and outcomes.// Chest, 120, 538-542 Black, A. E., Hatch, D. J., Nauth-Misir, N. (1990). Complications of nasotracheal intubation in neonates, infants and children; A review of 4 years experience in a childrens hospital.// British Journal of Anaesthesia, 65(4), 461-467 Bogovski, P., Kull, R.(toim.)(2004.) Meditsiinisõnastik. Tallinn: Medicina, 78, 167, 309 Darmstadt, G. L. & Dinulos, J. G. (2000). Neonatal skin care. Pediatric Clinics of North America, 47(4), 757782. Dinwiddie, R. 1997. Diagnosis and Management of Pediatric Respiratory Disease. New York: Churchill Livingstone, 297-307 Donn, S. M.(toim.) 2003. Michigan Manual of Neonatal Intensive Care. Philadelphia: Hanley&Belfus, 254-258 Elwood, T., Stillions, D., Woo, D., Bradford, H., Ramamoorthy, C. (2002). Nasotracheal Intubation: A Randomized Trial of Two Methods
SÜNNITUSASENDID 1.Istumisasend Peamine eelis sellel asendil on mugavus. See on mugav nii ema kui ka ämmaemanda jaoks. Samuti on see praktiline. Voodi ülemine osa tõstetakse nii, et ema saaks istudes toetada. Seega on emal lihtne peale surumist toetada oma selg vastu voodit et lõõgastuda. Teine tähtis eelise sellel asendil on see, et surumine toimub gravitatsiooni suunas. Selle asendi puuduseks on see, et ema istub oma tailbone'il, mistõttu see ei saa hästi liikuda. See võib tekitada lapsel raskusi alla ja välja liikumisel. Samuti on võimalik, et lapse pea poolt tekitatud surve vagiinale võib olla ebaühtlane, mistõttu on suurem oht rebestusele. 2.Külililamang Järgmine mugav asend on külililamang. Ema toetub küünarvarrele ja teise käega hoiab ülemist jalga üleval, põlv on kõverdatud. Puhkamisel laseb ema jala alla ja keerab ennast selililamangusse. See asend on hea naistele, kellel on seljavalud. Kuna pressimine ei toimu gravitatsio...
Mari Sarv 6 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rinnad Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kasutatud kirjandus ja interneti allikad: 1. Vigue, J., Martin Orte, E. 2007. Inimkeha atlas, Trak Pen 2. Niensteldt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S.E., WSOY, 2005. Inimese Füsioloogia ja anatoomia, Medicina, Tallinn 3. Abrahams, P., 2005. Pere terviseentsüklopeedia, Tea Kirjastus, Tallinn http://www.rinnavahk.ee/rinnavahk/ http://www.rinnavahk.ee/enesekontroll/ http://www.rinnavahk.ee/rinnavahk/516125?itemId=671797&nav=yes http://www.rinnavahk.ee/ehitus/ http://www.rinnavahk.ee/ravi/ http://www.kliinikum.ee/index.php?menu=58&mod=info_haigustest&id=63&group=haigused http://www.mammograaf.ee/index.php?page=99 http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=5790&hi=rinnahooldus http://www
Suremine on elu viimane toiming. Suremine tähendab maapeale elu lõppu, nagu sünd tähendab selle algust. Erinevalt sündimisest eelneb surmale teatud protsess (suremise protsess) , milles indiviid ise aktiivselt osaleb. Ainus kindel asi meie elus on see, et me kõik kord sureme, kuid me ei tea, millal, kus, miks ja kuidas see toimub. Selline surmaga seotud teadmatus tekitab ebameeldivaid tundeid enda või lähedase surma peale mõeldes. (Roper jt 1999) Surm võib saabuda järsku, näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess. Akuutse surmaeelse haiguse või keerulise operatsiooni tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädalal jooksul. Kui aga on tegemist halva prognoosiga kroonilise haiguse või vaid osalise taastumisega akuutse haigusest, võib suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. Surmaeelse haiguse kestvus võib olla väga erinev. Definitsiooni kohaselt on surmaeelne hai...
(Tamminen 2006: 197) Soome on heaoluriik, kus olulisel kohal on seal elavate inimeste tervis ja hüvang. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb lasteasutustel jm institutsioonidel võimalikult vara märgata laste erivajadust, seejärel seda hinnata ja lõpuks ka sekkuda, tagamaks neile lastele ja ka nende vanematele täisväärtusliku elu. Kasutatud kirjandus Laste- ja noortepsühhiaatria 2006. Toim. Jüri Liivamägi. Tallinn: AS Medicina. Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, 2010. Varajane märkamine ja sekkumine Edusammud ja arengusuunad 2005-2010, Odense, Taani: Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur. McWilliam, R.A., Rantala, A., Uotinen, S. 2009. Providing Early Intervention: within Natural Environments. Infants and Young Children, vol. 22, No 2, pp 119-131. Häidkind, P. (2012). Varajane sekkumine. SHTK.
depressioon on tõsine haigus ja täielik paranemine võib kesta mitu kuud. Depressiooni vältimiseks ja ravis on väga tähtsal kohal optimistlik eluhoiak ja positiivne mõtteviis. Kuid on olemas veel kaks ravi võimalust: valgusravi kasutatakse sessoonse depressiooni raviks ja modifitseeritud EKR (elektrikrampravi) kui puudub võimalus ravimi kasutamiseks. Kasutatud materjali loetelu 1. ,,Laste- ja noortepsühhiaatria" AS Medicina 2006 2. http://www.depnet.ee/universe1/anxiety/ 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Meeleoluh%C3%A4ire 4. http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Psuhholoogia/1075-Depressioon 5. http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/30meeleolu_h-d.htm
01. 2009 Bürkland, T. 2005. Ratsutamisteraapia ja tserebraalparalüüsiga laste kehaline võimekus. Tartu: Tartu Ülikool. [Magistritöö] Christensen, K. D. Rehab of the Achilles Tendon. http://www.lollylegs.com/injuries/achilles_rehab.aspx , 19.01. 2009. Jacobs, B. A. & Lin, D. Y & Schwartz, E. 2008. Achilles Tendon Rupture: Treatment & Medication. http://emedicine.medscape.com/article/85024-treatment , 18. 01. 2009. Liikumine ja meditsiin. 1998. Toim Ootsing. Tallinn: Medicina. Meitern, K. Kannakõõluse rebend. http://www.inimene.ee/? disease=k&sisu=disease&did=543&idr=s5gcz8n2YgqFLMrfAEv-PJM0Ep6 , 18. 01. 2009. Rõõs, H. 2008. Adeli kostüümiravi mõju hindamine motoorse funktsiooni näitajatele spastilise dipleegiaga lastel. Tartu: Tartu Ülikool. [Magistritöö] Wolfe, W. M. & Uhl, T. L. & Mccluskey, L. C. 2001. Management of Ankle Sprains American Family Physician. 1.01
Kui teil on tegemist ravimiga, enne tarvitamist on vaja konsulteerida oma perearsti või apteekriga. Rasedatel naistel ja lastel kuni kahe aastased soovitatav mitte kasutada ravimtaimedest valmistatavaid preparaate. Organism on väga tundlik ja seetõttu võivad tekkida kahjulikud mõjud. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Enkovaara, A-L. (2007). 101 loodustoodet. Tallinn: Medicina AS. Huisheng, X. (2011). Historical and current classifications of herbal toxity. Toxity of Chinese Veterinary Herbal Medicines, 6(2), 43-54. Juhanson, H., Lepla, S. (2006). Apteegikülastajate arvamusi ravimtaimedest, nende kasutamisest ja selle ohutusest. Tartu: TÜ farmaatsia instituut. http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-606.pdf (14.11.2014). Kahn, H., Loit, H-M. (2009). Tervise ABC. Tallinn: Valgus. 10
Ning usuti ka, et menstruaalveri toob jahil õnne. (Clifford Bishop 1996; lk 124) 7 Kasutatud kirjandus Anonüümne autor interneti keskkonnast. Seksuaalsuse mitu palet. http://www.hot.ee/wwwvoodieu/ Barry Chant. 1996. Avameelselt seksist. EKNK Piiblikool Clifford Bishop. 1996. Seks ja vaimsus. Huma. Dan Apter et al. 2006. Seksuaalsus. AS Medicina. 8
Ning usuti ka, et menstruaalveri toob jahil õnne. (Clifford Bishop 1996; lk 124) 7 Kasutatud kirjandus Anonüümne autor interneti keskkonnast. Seksuaalsuse mitu palet. http://www.hot.ee/wwwvoodieu/ Barry Chant. 1996. Avameelselt seksist. EKNK Piiblikool Clifford Bishop. 1996. Seks ja vaimsus. Huma. Dan Apter et al. 2006. Seksuaalsus. AS Medicina. 8
PARASITAARSED NAHAHAIGUSED SÜGELISED JA TÄID Ülle Krigulson Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja eriala SÜGELISED Sügelised on vana haigus, mida on tuntud juba umbes 2500 aastat. Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Haiguse olemus · Parasitaarne nakkuslik nahahaigus, mille tekitajaks on sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Pärast nahale sattumist tungib lest marrasknaha pindmisse ossa (epidermisesse), kuhu uuristab 0,51 cm pikkuse käigu (sisaldavad lestade väljaheidet). Emaslestad jätavad oma 46-nädalase eluea vältel käikudesse 4050 muna, millest 34 päevaga arenevad välja uued täiskasvanud lestad, mis saavad suguküpseks 36 nädalaga. Lestad liiguvad kiirusega 2 mm tunnis. Isasparasiidid elavad nahapoorides. Sügelised levivad nahakontakti kaudu inimeselt, kes haigust põeb. Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka kä...
Valu põhjus ja iseloom on kõige vanemate inimeste puhul eriti raskesti selgitatavad. Vanurid tarvitavad rohkesti ravimeid. Haigused ja häired lisanduvad ea tõusuga ja nii ka määratud ravimite hulk. Ühele vanurile soovitatakse mitte enam kui 3-4 ravimit korraga. Retseptiga väljastatavaist kasutavad vanurid kõige enam vereringeelundite ravimeid. (Tilvis & Sourander 1996.) Allikloend Tilvis, R., Sourander, L. ( 1996.) Geriaatria. Tallinn: Medicina 2 Perekonna õpetamine, kaasamine raviprotsess Paljud õendusdiagnoosid on seotud patsiendi ja tema perekonna õppimisvajadustega. Õde keskendub terviseprobleemidele ja igapäevasele elukorraldusele. Õde peab ära tundma olulised isikud, perekonnaringi, kellel on kliendile otsene mõju.
(24.09.10) 5. Kingisepp, P.-H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. 6. Leucocytes. http://www.transtutors.com/homework-help/Biology/Animal-Tissues/leucocytes.aspx. (24.09.2010) 7. Frances, F. T., Dunning, M. B. (2004). A manual of laboratory diagnostic tests. Philadelphia, PA: Lippincott Williams & Wilkins 8. Marks, V., Cantor, T., Mesko, D. (2002). Differential diagnosis by laboratory medicine. Berlin: Springer Verlag. 9. Velbri, S. (2002). Immuunpuudulikkus. Tallinn: AS Medicina. 10. Parm, Ü. (2003). Lühiülevaade üldpatoloogilistest protsessidest. Tartu: Härmametsa Talu Kirjastus. 11. Herold, G. jt (1999). Sisehaigused. Loengutele orienteeritud käsitlus. Tartu: OÜ Greif. 12. Lümfotsüüt. http://dic.academic.ru/dic.nsf/ruwiki/1006684 ( 08. 01. 2011)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
