Temporis Ars Medicina Fere Est - Aeg Kõik Haavad Parandab Elu on karm . see on juba kord nii , et inimesed saavad haiget . olgu see siis füüsiline või hingeline valu , valutab ta ikka ühte moodi . siis ongi kombeks öelda , et aeg parandab kõik haavad . kui palju selles tõde on või siis kui paljud seda kõigest viisakusest ütlevad - see on juba iseasi . samas , mingi iva peab selles paljukasutatavas vanasõnas peituma , muidu poleks ta ju olemaski . Väikesed lapsed jooksevad alalõpmata ringi . karta on , et mõni neist kivi otsa koperdab ja oma põlve marraskile tõmbab . parim rohi sellele on muidugi ema puhumine ja pehme suudlus . Veelgi paremini mõjub aga nali . Näiteks , küll pulmadeks ära paraneb . nagu praktika on näidanud , ongi toona valu teinud marrastus pulmapäeva...
DIABEET Referaat Tallinn 2012 SISUKORD Sissejuhatus 3 Diabeet ja selle tüübid 4 Diabeedi tüsistused 6 Kokkuvõte 8 Kasutatud allikad 9 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab ülevaate diabeedist, selle erinevatest tüüpidest, haiguse sümptomitest ning ravivõimalustest. Vaadeldakse ka diabeedi tüsistusi, neist põhjalikumalt nn. diabeetilist jalga, selle hooldusest ja ravist. Referaadi alusmaterjalidena on kasutatud Eesti Vabariigis välja antud trükimaterjale ning erinevaid interneti allikaid 3 MIS ON DIABEET ? Diabeet ehk suhkrutõbi ( argikeeles suhkrutõbi ) on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Diabeedile on iseloomulik pik...
Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. Ingerainen, D., Sammul, S., Kuldmäe, I., Kosula, K., Tohus, I., Leppik, A., Tähepõld, H. (2008). Pereõe tegevusjuhend. Tallinn. http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/ Pereoe_tegevusjuhend_07 %2004%202009%20tunnustatud.pdf (23.11.2014) Kasutatud kirjandus Kettunen, R. (2008). Suitsetamise lõpetamine. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina. Kiilavuori, K. (2008). Südamepuudulikkusega haigele sobiv kehaline tegevus. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina. Kolk, R., Kaik, J., Paju, R., Pokk, T., Ristimäe, T., Uuetoa, H., Uusküla, M., Voitka, J. (2002). Kodade virvendusarütmia käsitlusjuhend. Eesti Arst, 81(11): 761-772. Maramaa, S. (1993). Südame rütmihäired. Tartu: Tartu Ülikool. Miettinen, H. (2008)
Seksuaalfunktsiooni häireks nimetatakse psühhofüsioloogilist seisundit, mille tõttu inimene ei saa seksist soovitud naudingut või pole võimeline suguühteks. Need häired võivad avalduda seksuaalsoovi puudumisena, rahulduse saamise raskusena või seksuaalfunktsiooni seisukohalt hädavajalike füsioloogiliste reaksioonide nõrkusena. Tekkepõhjuste järgi saab need liigitada füüsilisteks ja psüühilisteks. (,,Psühhiaatria" tõlgitud teosest ,,Psykiatia" , toimetaja Jakov Slik; Medicina, 2007.) Naise seksuaalse erutumuse raskus Erutumisraskuste all kannatav naine ei tunne seksuaalset stimulatsioonist erootilist naudingut. Tal ei teki tüüpilisi autonoomse närvisüsteemi kaudu vahendatavaid erutusmisreaksioone, nagu tupe niiskumine või suguelundite hüpereemia( suguelundite tõttu suurenenud veri), ja ta ei tunne intiimses olukorras seksuaalset iha. See häire võib olla püsiv ja ajutiselt esinev seisund ning selle tugevus võib muutuda
24. Teavita patsienti võimalikest tüsistustest (haavainfektsioon, verejooks); 25. Võta käest kindad; 26. Teosta käte antiseptika; 27. Dokumenteeri protseduur: kuupäev, kellaaeg, kumba kõrva seoti, millise vedelikuga puhastati, haava seisund enne ja pärast sidumist, kuidas patsient talus protseduuri. (Moreau 2001: 249). KASUTATUD KIRJANDUS Alila, A., Huttunen, R., Hyvärinen, S., Maanselkä, S., Mustajoki, M., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina. Moreau, D. (2001). Handbook of Nursing Procedures. USA: Springhouse Corporation. Sulsenberg, I. (toim.) (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina.
juhiseid, liikumis- ja võimlemisjuhiseid, taastumisravi, medikamentoosse ravi juhiseid. Selgitatakse abivahendite ja koduse abi vajadus. (Mustajoki jt 2001.) Enne kojukirjutamist või järelravile suunamist tuleks kindlustada, et antud mobilisatsiooni- ja jäsemele toetumise juhiseid oleks võimalik järgida (Roberts jt 2007). KASUTATUD KIRJANDUS Alas-Opas, M., Haapiainen, R., Kemppainen, E., Lepäntalo, M., Pettilä, V., Sipponen, J. (toim.) (2008). Valvekirurgi käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (toim.) (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (toim.) (2003). Õendusoskused. Tallinn: AS Medicina. Kunnamo, I., Jousimaa, J., Ellonen, M., Eskola, K., Keinänen-Kiukaanniemi, S., Klaukka, T., Mäkelä, M., Pitkälä, K., Saarelma, M., Voutilainen, S. (toim.) (1995). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina. Kutsar, K. (1998). Õnnetused ja esmaabi. Tallinn: Valgus.
kanaleid) Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. (Nienstedt 2001: 71).. Impulss levib sünapsis ainult ühes suunas, sest närvilõpmes pole vastuvõturetseptoreid ning postsünaptilises rakus puuduvad vajalikud põiekesed ehk ülekandeained. (Nienstedt 2001: 74) KASUTATUD KIRJANDUS Bogovski, P., Kull, R. (toim.) (1996). Meditsiinisõnastik. Tallinn: AS Medicina. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: AS Medicina.
lihasmembraanide) vahel. Alusnahk kaitseb organismi löökide ning keemiliste faktorite eest. Samuti leiab alusnahast suuri arterioole, mis tagavad naha hea verevarustuse. Mida pinna poolsemad veresooned on, seda peenemaks nad lähevad. Ühtlasi on alusnahk organismile ka varuainete talletuspaigaks ning soojusisolaatoriks. (Nienstedt, W. jt. 2001: 97; Silm, H. (toim.). 2006: 15-16). KASUTATUD KIRJANDUS Silm, H. (toim.) (2006). Nahahaigused. AS Medicina. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Börkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. AS Medicina.
Tekkepõhjused (2) Neurobioloogid: Kõrvalekalded aju frontaalsagarate talitluses Tourette'i sündroomi puhul muutused basaalganglionides (sarnaselt Obsessiiv- kompulsiiv häire korral) Tourette sündroom kandub edasi geneetiliselt. Ravi Raskematel juhtudel: psühhofarmakonid (ravimid) Käitumisteraapia, vanemate nõustamine ja juhendamine Kasutatud kirjandus ,,Üldarsti käsiraamat" Medicina 1998 4. trükk Laste- ja noortepsühhiaatria, MEDICINA 2006 http://en.wikipedia.org/wiki/Tourette_syndrome Teaching Exceptional Children, May/Jun2008, Vol. 40 Issue 5, p44-51, 8p http://psychology.edicypages.com/teraapiast/laps e-suhtlemishaire
(31.01.15) Õe osa psühhosotsiaalsete probleemide leevendamisel ● Väga tähtsaks omaduseks õe puhul- empaatiavõime. ● Oskus suhelda iga patsiendiga individuaalselt. ● Küsida patsiendilt depressiooni esinemise kohta. ● Soovitada füsioteraapiat. ● Julgustada patsienti vastu võtma ka teiste inimeste abi ja toetust. Kasutatud allikad ● Alan J. Lerner, Robert B. Daroff (1997).Neuroloogia taskuraamat. Tallinn: Medicina ● http://www.sclerosismultiplex.ee/ ● http://static.inimene.ee/index.php?diseas e=s&sisu=disease&did=153 ● https://www.arst.ee/et/Uudised-ja- artiklid/28234/sclerosis-multiplex-pole- enam-ravimatu-haigus Täname tähelepanu eest!
Vaktsineerimine 12 kuu vanuselt Revaktsineerimine 13 aasta vanuselt NB! Võimalikud kõrvaltoimed: palavik ja 7-10 päeva pärast tekkiv peenetäpiline lööve. Väga harva võib ca 3 nädalat pärast vaktsineerimist tekkida mumpsi sarnane kõrvasüljenäärme turse. Sel ajal ei ole laps teistele nakkusohtlik. Vaktsineerimata inimestel tuleks hoiduda kokkupuutest nakatunuga. Allikad: Raivio, K., Siimes, M. toim. (1999). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina Mustajoki, M. Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. toim. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina Mere, E. koost. (2002). Lapse tervise ABC. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus. www.inimene.ee Tänan kuulamast! Olge terved!
Põhjenda. 34. Millised on lapse kehatemperatuuri normtulemused aksillaarsel mõõtmisel? 35. Mida peab arvestama mõõtmistulemuste hindamisel, kui kasutatakse oraalset, rektaalset või kõrvast kehatemperatuuri mõõtmise metoodikat? Põhjenda. 23 KIRJANDUS Aalberg, V. (2005). Psüühiline seisund. Raamatus: Mustajoki, P., Saha, H., Sane, T. (toim.) Haige uurimine. Tallinn: AS Medicina. Andurid. (i.a.). www.lifemedicalsupplier.com (24.01.2011). Arula, T. (2011). Fotod. Tartu. Bahri, M. (2007). Temperature Monitoring. Raamatus: Mhairi MacDonald ja Jayashree Ramasethu (Ed.) Atlas of Procedures in Neonatology. 4th Edition. Philadelhia: Lippincott Williams and Wilkins. Chatson, K. (2004). Temperature Control. Raamatus: Cloherty, J.-P.; Eichenwald, E.-C., Stark, A.-R. (Ed.) Manual of Neonatal Care. Philadelhia: Lippincott Williams and Wilkins. Coyne, I., Neill, F
· Purusta müüdid uimastite kohta · Tutvusta tugigruppe Kasutatud kirjandus · Allaste, A.-A., Lagerspetz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Valgus. · Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S., Pietikäinen, M. (2006). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Medicina. · Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Medicina · Shives, R. L. (2005). Basic concepts of pshyciatric-mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins. · Videbeck, S. (2003). Pshyciatric mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins.
hävitamisega Samuti on oluline hügieeni eest hoolitsemine Kasutatud kirjandus http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/nahahaigused/? NAHAHAIGUSED:PARASITAARSED_NAHAHAIGUSED :T%E4it%F5bi http://www.nahakliinik.ee/nahahaigus/probleemid/nahaloobed/ http://www.hiv.ee/et/Seksuaalsel-teel-levivad- nakkused/kubemetaid Nahahaigused. 2010. / Toim Sirje Kaur. Tartu Ülikooli Kirjastus Nahahaigused. 2010. / Toim M. Hannuksela, J. Karvonen, T. Reunala, R. Suhonen, H. Silm. Tallinn: AS Medicina Infektsioonhaigused. 2000. / Toim J. Eskola, P. Huovinen, V. Valtonen. Tallinn: AS Medicina Aitäh kuulamast!
Peab tõdema, et furunklid esinevad mõnel inimesel korduvalt. Haigust on võimalik ennetada hea hügieeniga ning kui furunkul on juba tekkinud, siis seda ei tohi ise pigistama hakata kuna see võib halvendada haiguse kulgemist ja soodustab edasist levimist. 4 KASUTATUD ALLIKAD: www.microbewiki.org www.inimene.ee www.wikipedia.org Meditsiinisõnastik. (1996). Tallinn AS Medicina. Mikelsaar, M., Mändar, R. (1998). Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn AS Medicina. 5
vascular.co.nz/angiogram.htm#Preparation %20for%20the%20angiogram (09.10.2009). · Angiography (2009). http://en.wikipedia.org/wiki/Angiography (08.10.2009). · Cerebral Angiography (2008). UCL Institute Of Child Health. http://www.ich.ucl.ac.uk/gosh_families/information_sheets/cerebral_angiography/cere bral_angiography_families.html#whathappens (09.10.2009). · Mustajoki, P., Kaukua, J. (2005). Patsiendi 100 sagedasemat uuringut. Medicina. · Zaidat, O. O., Lerner, A. J. (2004). Neuroloogia taskuraamat. Medicina.
Samuti aktiivne ja passiivne võimlemine. Parenteraalne toitmine. Kui operatsioonipatsient vajab mingi aja jooksul parenteraalset toitmist, võivad tekkida suuprobleemid, milliste puhul patsient vajab tõhustatud suuhügieeni (vt. 2.2. Toitumine ja vedeliku tarbimine). Kasutatud kirjandus: Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina. Iivainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina 4
OKSÜTOTSIIN S Mõiste Oksütotsiin on imetajate organismis leiduv 9-st aminohappe molekulist moodustunud hormoon. Oksütotsiin... toodetakse hüpofüüsi tagasagaras toimib ajus virgatsainena(ehk neuromediaatorina) mõjutab seksuaalfunktsiooni, nagu erutumist, paaritumist ja paarisuhte hoidmist ning järglaste eest hoolitsemist mõjutab silelihaste kokkutõmbed sünitamine mõjutab piima eritus imetamine Oksütotsiiniretseptorid ahendavad veresooni vajavad funktsioneerimiseks kolesterooli naistel emakas, rinnanäärmetes, neerudes, südames raseduse ajal ka platsentas Mõju sünnitusele Laps surub emakakaelale signaal ajju oksütotsiini emakalihaste kokkutõmbed. Stimuleerib prostaglandiinide vallandumist vereringesse, mis tugevdavad emakalihaste kontraktsiooni. See protsees hoogustub sünnitustegevuse käigus, muutudes aina jõulisemaks ja lõpeb l...
häirib teadmatus, valu, jõu langus, tegevusvõime piiratus, raskused enesega toimetulekul. 7 o Enne patsiendi haiglast lahkumist vestelda lähedastega ja õpetada neid patsiendi abistamisel toime tulema. (Sisehaigused 1996) Kasutatud kirjandus. o Jaanson, T. (1996) Sisehaigused. Käsiraamat õdedele (lk. 223-225) o Mustajoki, M. jt (2001) Õe käsiraamat. AS Medicina, Tallinn (lk. 278-279) o Birkenfeldt, R. jt (2000) Reumatoloogia. AS Medicina Tallinn. (lk. 219-225) o Herold, G. jt (1999) Sisehaigused. Loengutele orienteeritud käsitlus. OÜ Greif. Tartu (lk. 603-606) o R. Kallikorm, T. Vestman. (2007) Reumatoloogia konspekt 2007. Tartu Ülikooli Sisekliinik, Tartu. (lk. 109-114) o Isomäki, H. jt (2004) Reuma-aabits. OÜ Lege Artis. (lk. 24-25) o Palo, J. (2005) Tervise käsiraamat. AS Medicina, Tallinn. (lk. 255) o www.inimene
Kristi Oja Õenduse õppetool Õ12 Peensool (intestinum tenue) Inimese kehas asub peensool kõhuõõnes ning kuulub seedeelundkonda. Peensool on seedekanali kõige pikem osa – keskmiselt 5m, mis jaguneb kolmeks osaks- kaksteistsõrmikuks (e. duodeenum), tühisooleks(e. jejunum) ja niudesooleks (e. ileum) (Roosalu 2010: 112-113). Selgelt piiri nende vahel pole, kuid ainult kaksteistsõrmik paikneb kogu laiuses kinnitunult kõhuõõne tagaseina külge. Teised kaks peensoole osa on fikseeritud kahe kõhukelmelestme sidekoelise tekisega, mida nimetatakse soolekinnistiks. Tema sees kulgevad soole vere- ning lümfisooned ning närvikiud. (Nienstedt jt 2001: 326-327) Peensooles toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine verre ja lümfi. Selleks on peensoole limaskestal imendumispinna suurendamiseks hulga hatte ja ringkurde. Nad erinevad oma tiheduselt ja kujult ...
227-235. Heinonen, K. (1999). Terve ja haige vastsündinu: vereringeelundkonna funktsionaalsed häired. Raamatus: Raivio, K. & Siimens, M. A. (toim.). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina, lk 141. 49 Hiironen, K. (2001). Lapse ettevalmistamine proovi võtmiseks ja protseduuriks. Raamatus: Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.). Õe käsiraamat. AS Medicina. Hockenberry, M., J. & Barrera, P. (2007). Communication and Physical and Developmental Assesment of the Child. Raamatus: Hockenberry, M., J. & Wilson, D. (Ed.). Wong´s Nursing Care of Infants and Children. 8 th Edition. Mosby Elsevier, lk.173-177. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (koostaja). (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina, lk.122-129. Jokinen, E. (1999). Südame ja veresoonkonna haigused. Raamatus: Raivio, K. & Siimens, M. A. (toim.). Lastehaigused
Väga sageli on piiravateks põhjusteks reie sirutaja- ja painutajalihaste jäikus. Neid lihaseid on ise väga raske venitada ning praktikas soovitatakse kasutada toolile toetudes kerget venitust ja väljaastet. (Talving jt). 7 KASUTATUD KIRJANDUS: Roper, N., Logan, L., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Fogelholm, M., Vuori, I. (2005). Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina. Vuori, I., Taimela, S. (1995). Liikumine ja meditsiin. Tallinn: Medicina. Purity, F. (2014). Physical activities in elderly: benefiits and barriers. http://publications.theseus.fi/handle/10024/77087 Talving, I., Tamm, A. Liikumise mõjust eakate tervisele. Sotsiaalministeerium. 8
raskes seisundis laps. Tüsistuste raviks Morbilli kasutatakse antibiootikume. Leetrite läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Kasutatud kirjandus: Üldarstikäsiraamat (1999).Laste ENNETAMINE nakkushaigused. Tallinn: Medicina Mere, E. (2002). Lapse tervise ABC Haigega kokkupuutunud laps eraldatakse Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus teistest lastest 8.-17. päevani alates Parm, Ü. & Parv, V. (2006). Nakkushaigused ja kokkupuutepäevast. epidemioloogia. Tartu: Härmametsa Talu Haige laps hoitakse teistest eraldi 5 päeva lööbe kirjastus. tekkimisest.
Spiromeetria on kõige lihtsamaks kopsude funktsionaalse uurimise meetodiks. Spiromeetria võimaldab määrata vitaalkapatsiteeti. Spiromeetria / spirograafia erinevus on selles, et spirograafia korral väljendatakse leidu graafiliselt spirogrammina ja on võimalik määrata ka hingamise üksikute komponentide muutusi: mahu vähenemist, gaaside difusiooni häireid, bronhide läbitavuse vähenemist. Täiskasvanu kopsumaht on normaalselt rahuolekus 5-7 l/min. vanus - vananedes näidud langevad kasv ja kaal - kõik spirograafilised uuringud on seotud keha mõõtmetega keha asend - kopsude maht muutub kehaasendi muutudes (sõltub diafragma asendist) lihaste treenitus sugu - enamus funktsiooni näitajaid on naistel madalamad võrreldes meestega suitsetamine hingamisteede haigused aastaaeg ja päevane rütm - vitaalkapatsiteet tõuseb hommikul ja hakkab langema pärast lõunat 2 tundi ilma stimulante toiduaineteta, Hoiduda ...
Külmaravi Pindmine soojaravi (savi, parafiin- osokeriit, mudaravi, vesivannid) Sügavatoimeline soojaravi (ultraheli, mikrolaine ja lühilaine) TENS ja teised impulssvoolud Laserravi Massaaz Akupunktuur Pika varrega kingalusikas Purgiavaja Kraanikeeramise abivahendid Põlvitamisalus Sui, V. (1999). Eakas inimene ja tema liikumisvõime. Tallinn: OÜ GRAFICA MALEN Tilvis, R., Sourander, L. (1996). Geriaatria. Tallinn: AS Medicina. Artroos.ee (18.01.2013) Birkenfeldt, R. (2008). Osteoartroosi ravijuhend Eestis. Eesti Reumatoloogia Selts Pildid google.com
KAASASÜNDINUD SÜDAMERIKKED LASTEL AORDISUISTIKU STENOOS AORDISUISTIKU STENOOS Hemodünaamika Vasema vatsakese vere pais → VV kontsentriline hüpertroofia (tipp terav) →VV dilatatsioon -ekstsentriline hüpertrofia (tipp tömp) (dekompensatsioon) (Biomedicumi.a) Sümptomid Koormusel avalduv rinnavalu Hingeldus Minestamine(Kettunen jt. 2010) Peapööritus Väsimus Hingeldus Kahvatus Muutused südame auskultatsioonil Pulsilaine aeglanetõus ja langus Süstoolne rõhk madal Pulsirõhk vähenenud (Boston jt 1993) Väikestel lastel: Kergesti väsivad pingutusel ...
Tagab patsiendile turvatunde. Lõpetamine · Tee käte antiseptika, vajadusel kätehügieen. · Dokumenteeri o mõõtmisekellaaeg, o patsiendi hingamissagedus, o teised mõõdetud hingamisfunktsiooni iseloomustavad näitajad (kiirus, rütm, sügavus jne). Kasutatud kirjandus Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina. Potter, P. A., Perry, A. G. (1997). Fundamentals of Nursing. Mosby Year Book. St. Missouri. Potter, P. A., Perry, A. G. (2002). ClinicalNursing Skills & Techniques, Mosby - Year Book. St. Missouri. Taylor, C., Lillis, C., LeMone, P. (1989). Fundamentals of Nursing. Philadelphia: J. B. Lippincott Company. deWit, S. C. (2005). Fundamental Concepts and Skills for Nursing. Philadelphia: Elsevier Saunders. http://en.wikipedia.org/wiki/Breathing http://www.nlm.nih
Eakad tarvitavad rohkesti ravimeid.Haigused ja häired lisanduvad ea tõusuga ja nii ka ravimite hulk.Ravimeid ja nõuandeid koguneb erinevatelt arstidelt ja lõpuks on tegemist suure ravimhulgaga, mida vanur ei oska enam õigesti kasutada. Retseptiga väljakirjutavatest ravimitest kasutavad eakad kõige enam vereringeelundite ravimeid.Järgnevad kesknärvisüsteemi ravimid ja analgeetikumid.Küsimüügis on tavalisemad analgeetikumid,vitamiinid,mikroelementide preparaadid,lahtistid ja köharohud.Eaka puhul keskseiks probleemiks on mitme ravimi samaaegne kasutamine, langenud taluvus ja mäluhäired. Eakate ravimisel on konkreetseks riskiks ravimi üledoseerimine, mis on tingitud eliminatsioonimehhanismide nõrgenemisest ühelt poolt ainevahetuses ja teisalt neerude talitluses.Eliminatsiooni aeglustumine tähendab raviaine sisalduse ja farmakoloogilise mõju suurenemist.Kesknärvisüsteemi ravimid ja alkohol mõjuvad vanuritel intensiivsemalt. Väga pajlud...
Astma medikamentoosne püsiravi ja jälgimine Astma ägenemiste ravi, hooravi Kasutatud kirjandus Annus, T., Julge, K., Kivivare, M., Putnik, U., Ress, K., Vasar, M., Veidrik, K. (2009). Astma lapseeas Eesti ravijuhend. Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts. www.eestiarst.ee/static/files/001/ea1003lk207-226.pdf (03.11.2014) Valman, B. (1998). Lapse tervise käsiraamat. Tallinn: Varrak. Raivio, K., Siimes, M. (1999). Lastehaigused. Tallinn: Medicina. Abrahams, P. (2006). Lapse tervise entsüklopeedia. Tallinn: TEA
Astma ägenemiste ravi, hooravi Kasutatud kirjandus Annus, T., Julge, K., Kivivare, M., Putnik, U., Ress, K., Vasar, M., Veidrik, K. (2009). Astma lapseeas Eesti ravijuhend. Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Selts. www.eestiarst.ee/static/files/001/ea1003lk207-226.pdf (03.11.2014) Valman, B. (1998). Lapse tervise käsiraamat. Tallinn: Varrak. Raivio, K., Siimes, M. (1999). Lastehaigused. Tallinn: Medicina. Abrahams, P. (2006). Lapse tervise entsüklopeedia. Tallinn: TEA
XVII sajandil avastas William Harvey (1578-1657) vereringe. See oli tol ajal anatoomia ja füsioloogia suurimaks avastuseks. Samasse sajandisse jääb ka mikroskoobi kasutusele võtmine anatoomilistes uurimustes. Sellest alates täiustuvad uurimismeetodid ja avastatakse üha uusi ja uusi organeid ja süsteeme. 1.2. Inimese asukoht zooloogilises süsteemis, tema spetsiifilised tunnused ja põlvnemine. (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 18) Loomariigi süstemaatiline ja võrdlevanatoomiline uurimine on näidanud, et inimene kuulub kõrgeimasse loomahõimkonda keelikloomade ehk hordaatide (Chordata) hõimkonda. Siia arvatakse kõik need loomaliigid, kellel on kas kogu eluaeg või vähemalt looteeas selgmine toesemoodustis seljakeelik (chorda dorsalis). Keelikloomade kõige arenenumaks ja liigirikkamaks alamhõimkonnaks on selgroogsed ehk vertebraalid (Vertebrata)
protsess. 7 Anna vastavateemalisi materjale lugeda, filme vaadata. Kasutatud kirjandus: 1. Riit, M. jt. (2008). Kuidas aidata psüühika probleemidega noorukit. Tallinn: AS Medicina 2. Wetterberg, L. (1992). Psühhiaatria taskuraamat 3. Dyer, J. jt. (1994). Psychiatric nursing diagnoses. A Comprehensive Manual of Mental Health Care 4. Townsend, M. (1993). Psychiatric Mental Health Nursing: Concepts of Care 5. Kasemaa, M. jt. (2000). Psühhiaatria. Tallinn: AS Medicina 8
Õnnetuseks pole olemas lihtsat viisi surmauudise edastamiseks. Kõige kasulikum näib olevat sõnumi edastamine leebelt ja otsekoheselt, misjärel tuleks anda soojal kaastundlikul hääletoonil informatsiooni surmale otseselt kaasaaidanud põhjuste kohta. Kui rääkida arukalt ja muretsevalt, ei jää info saajal muljet külmusest ja distantseeritusest ning tal on kergem juhtunut tõena võtta. Kasutatud kirjandus: 1. Iivainen, A jt. (1997). Õenduse käsiraamat. Medicina 2. Iivainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003) Õendusoskused. Medicina 3. Roper, N., Logan, W.W., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu. Elmatar
ega jalataldadel. Eriti palju on rasunäärmeid näol ja seljal. Naha näärmed on ka 9 piimanäärmed, mis on arenenud apokriinsetest higinäärmetest. Kõikide nahanäärmete talitlust reguleerivad suguhormoonid (Nienstedt 2001:97). 10 Kasutatud kirjandus: 1) Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001) Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: Medicina. 2) Roosalu, M. (2006) Inimese anatoomia. Tallinn: Koolibri. 3) Silm, H. (2010) Nahahaigused. Tallinn: Medicina. 11
Põletused võivad tekkida nii leegi, elektri kui ka kemikaalide tagajärjel. Igat liiki põletus vajab erisugust esmaabi. Sellega saab kinnitada, et oma igapäevaelus tuleks pöörata tähelepanu kõigile põletustega seotud ohuallikatele, kuna need võivad tekitada tõsiseid kahjustusi terveks ülejäänud eluks. KASUTATUD KIRJANDUS Härmä, M. (2007). Põletused ja külmumised. Homeostaas ja šokk. Kogumikus: Peetsalu, A. (toim.) (2007). Kirurgia (166-172). Tallinn: Medicina. Kaha, T. (2010). Põletushaavade põhjused, diagnoos, esmaabi ja ravi. www.haav24.ee/articles/Seminar/Tiiu_Kaha_villa_Benita.pdf (26.10.2014). Kirchheimer, S. (2011). Electrical burns. http://www.med.nyu.edu/content?ChunkIID=163347 (30.10.2014). Lindgren, L. (2007). Homeostaas ja šokk. Kogumikus: Peetsalu, A. (toim.) (2007). Kirurgia (15- 27). Tallinn: Medicina. Murphy, F., Amblum, J. (2014). Treatment for burn blisters: debride or leave intact. Emergency Nurse, 22(2), 24-27. http://web.a
Kasvatuse määratlusi ja kasvatusega seonduvaid põhimõisteid Kasvatus ja kasvatamine on ühed kõige tähesamad tegevused meie elus. Me oleme nii kasvataja kui ka kasvatatava rollis kunagi olnud või oleme. Kuidas aga täpsemalt kasvatust määratleda ning millised on sellega seonduvad põhimõisted? Kasvatus on - sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse (kasvatussotsioloogia) - Inimliigi arendamine, „täiuslik inimlikkus“ (filosoofiline antropoloogia) - Isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis (kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida nii kasvatussotsioloogia, filosoofilise antropoloogia kui ka kasvatuspsühholoogia abil. Kõige paremini mõistetav on see aga läbi filosoofilise antropoloogia, mis uuribki inimest ennast. Seega on ka ...
on toitainete akumulaator ehk koguja, vere varula ning loote vererakkude tekkekoht. Lisaks kontrollib maks vere glükoosisisaldust ning osaleb ka vananenud erütrotsüütide lagundamises. Maksas toimub ka palju biokeemilisi reaktsioone, mille käigus sünteesitakse organismile vajalikke kehaomaseid ühendeid. Kasutatud allikad: Nienstedt, W., Hänninen O., Arstila, A., Björkqvist, S.-E., SWOY (2005). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: Kirjastus Medicina https://et.wikipedia.org/wiki/Maks http://toitumine.ee/seedimine-ja-ainevahetus/seedekulgla-ehitus
psühholoogilisi muutusi ja haiguste mõju indiviidi eraelule ning sotsiaalsele võimekusele. Nende protsesside bioloogiliste aluste mõistmiseks on vaja natuke põhjalikumat anatoomia ja füsioloogia tundmist, kui seda gümnaasiumis pakutakse. Kasutatud materjalid I osa Nienstedt, Walter, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist 2005. Inimese füsioloogia ja anatoomia. lk 185-197. Toim. Georg Loogna. Tallinn: Medicina Käitumise füsioloogia (SOPH.00.527) slaidid Süda.2011, Hannes Tomusk Neti leheküljed: http://www.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=770 http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778 http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=781&idr=i-n- 2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 II osa Südamehaigused 2010. Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa. Toim. Piibe Kohava. Tallinn: Medicina
2) · trihhotillomaania (F63.3) Harjumus-ja impulsihäirete võimalikud põhjused: · häirunud serotoniini või dopamiini ainevahetus · muutused testosteroonisisalduses · muutused limbilise süsteemi talitluses psühhosotsiaalsed tegurid: · vägivaldne kasvukeskkond · alkoholism ja muud sotsiaalsed probleemid Psühhodünaamiline seletus: patsiendi kalduvus kanda oma sisemine ärevus tegevuste tasandile. Allikas: Psühhiaatria, AS Medicina, 2000 1 Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine Uuring: Elanikkonna kokkupuuted hasart-ja õnnemängudega (2006) Läbiviijad: Turu-uuringute AS + Sotsiaalministeerium Valim 2005 inimest, vanuses 15-74.a. Selgitati välja hasartmängijate probleemrühmad Seotuse alusel rühmitati: probleemsed (mängukire ohjamine raske) ja patoloogilised mängurid (sõltlased)
9 rutiinses keskkonnas erinevatele elusituatsioonidele õigesti reageerimist. Selleks on ratsutamis-, käitumis- ja kõneteraapia, mänguõpetus, individuaalne tegelemine. * Harjutada alguses pärast doominot uusi mänge (pusle kokku panemist, klotsidest ehitamist jm) järelvaatajaga/emaga, hiljem juba mõne mängukaaslasega. 10 Kasutatud kirjandus: Liivamägi, J. (2004). Laste- ja noorte psühhiaatria. Tallinn: Medicina. Abrahams, P. (2006). Lapse terviseensüklopeedia. Tea. Palo, J. (2007). Tervise käsiraamat. Tallinn: Medicina. 11 Lisa 1 Autismiga sageli kaasnevad haigused, seisundid või sündroomid: · Punetiste põdemine raseduse ajal · Herpes simplex tekitatud ensefaliit vastsündinul · Retti sündroom (kaasasündinud geneetiliselt määratud arenguhäire, mis esineb tüdrukutel
treenimisega. Trenni- ja toitumissoovitused b. Soovitada kasutada valuvaigisteid. c. Soovitada panna liigestele sooja või külma, masseerida, lõõgastuda (Smeltzer ja Bare 2004). Kasutatud kirjandus: Kahn, H., Loit, H. M. (2009). Tervise abc. Valgus. Fogelholm, M., Kannus, P., Kukkonen-Harjula, K., Luoto, R., Nupponen, R., Oja, P., Parkkari, J., Paronen , O., Suni, J., Vuori, I. (2007). Tervislik liikumine. Tallinn: AS Medicina. Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2009). Õe käsiraamat. Medicina. Smeltzer, S. C., Bare, B. (2004). Brunner & Suddarth´s Textbook of medical-surgical nursing. Lippincott Williams & Wilkins. Toidupüramiidi põhimõtted. Tervise Arengu Instituut.. http://toitumine.ee/toidupuramiidi- pohimotted/ (27.01.2014).
nõustamisspetsialistide ja tugigruppide kontaktide kohta. KASUTATUD KIRJANDUS Haagedoorn, E.-M.-L., Oldhoff, J., Bender, W., Clarke, W.-D., Sleijfer, D.-Th. (toim.) (1996). Onkoloogia perearstile. Tallinn: Medicina. Labotkin, R. (2002). Soliidtuumorid. Onkoloogia taskuraamat. Tartu: Tartu Ülikooli 3 Kirjastuse trükikoda. Lally, R. M. (2009). In the Moment: Women Speak About Surgical Treatment Decision Making Days After a Breast Cancer Diagnosis. Oncology Nursing Forum, 36(5), 9 4
(India Cancer Hospital) 2. Lumbaalpunktsiooni teostamine. (National Cancer Institute) 3. Luuüdiuuring, terve ja leukeemias luuüdi. (Pixshark) Kasutatud kirjandus 1. India Cancer Hospital, 2015 [WWW] 2. Pixshark, 2015 [WWW] http://pixshark.com/acute-lymphoblastic-leukemia-bone- marrow.htm 3. National Cancer Institute, 2015 [WWW] http://www.cancer.gov/cancertopics/pdq/treatment/childALL/Patient/page1 4. Kunnamo, I., jt. (1995) Üldarsti käsiraamat. Medicina, Tallinn 5. Keres, L., Sildver,L., Soo, T. (1986) Lastehaigused. Valgus, Tallinn 6. Eesti Leukeemia ja Lümfoomihaigete Liit, 2015 [WWW] http://www.leukeemia.ee/? page=5#hype1
Kõikide kirurgiliste haigete ootused ravitulemuste suhtes on sarnased. Haige loodab, et ei tekiks kahjustusi, komplikatsioone ja infektsiooni, et tema haav paraneks tüsistusteta ja kiiresti, et ta saaks aru missuguseid psühholoogilisi ja füüsilisi probleeme toob endaga kaasa kirurgiline vahelesegamine ning missugused on postoperatiivsed rehabilitatsiooni võimalused. Kirjandus: Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Korkiakoski, L. (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina Iivanainen, A.; Jauhiainen, M.; Pikkarainen P. (2003). Õendusoskused. Medicina. Korte,R., Rajamäki, A., Lukkari, L., Kallio, A. (1996) Perioperativinen Hoito. Porvoo Smeltzer, S. C., Bare, B. G. (2003) Brunner & Suddarth's Textbook of Medical Surgical Nursing. Philadelphia: Lippincott Williams&Wilkins, 1071. Õe käsiraamat. 2001. Tallinn: Medicina, 208-209.
uusi tuttavaid, liikuda uutes jätnud nn. vanad seltskondades, keskenduda joomakaaslased ning käib perele-tuttavatele). aktiivselt tööl. Allikaloend: Aluoja, E. jt. (1993). Psüühika-ja käitumishäired. Tartu Lönnqvist, J. jt. (toim). (2002). Psühhiaatria. Medicina: Tallinn Vildebeck, S.L. (2008). Psychiatric-Mental Health Nursing (466-472). Fortinash, K. M., Holoday-Worret, P. (1999). Psychiatric Nursing Care Plans. Mosby http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/FR-Ravi5k.htm (08.10.09)
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funkts...
Ly Madal EMT HIV ja AIDS HIV viirus inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi ja muudab teiste bakterite, viiruste ja haigustekitajate ees inimese kaitsetuks. Viirusesse nakatutakse kokkupuutel verega ning sugulisel teel. HIV viirusel puuduvad kohesed sümptomid ning kahjuks saab haigusest teada vaid HIV-testi tehes. Esmased sümptomid kujunevad välja umbes 2-8 nädalal ning kaovad paari nädalaga, sageli peetakse neid tavaliseks külmetushaiguseks. Viirus võib organismis eksisteerida mitmeid aastaid ning alles siis kujuneb välja AIDS, mida tegelikult on võimalik vältida antiretriviirusraviga, kui seda õigel ajal alustada. Raviga tuleks alustada hiljemalt 4-5 aastat pärast nakatumist, et see suudaks AIDSi haigestumise ära hoida. AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, HI viirusega nak...
oma aeg. On aeg töötada ja on aeg mängida. Peab isik selgelt märkima, et kõik kohustused on edukalt lõpule viidud enne puhkuse algust. KASUTATUD KIRJANDUS 6 Roper, N., W. Logan, Winifred., J.Tierney, Alison. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. Salumaa, T., Talvik, M. (2004). Ajakohastatud õppemeetodid. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ. Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn. Medicina. How Does Seven to Eight Hours of Sleep Affect Your Body? https://www.healthline.com/health/science-sleep-why-you-need-7-8-hours- night#Overview1 (31.01.2018) 7
Seetõttu on oluline lapse jalgadesse eriti tähelepanelikult suhtuda ning valida sobivad jalanõud. · Tuleb eelistada ortopeedilise tallaga jalatseid. · Laps peab saama ka paljajalu ringi joosta nii toas kui ka koduaias. · Mängulised (jala)võimlemisharjutused ja aktiivne liikumine on kasvava lapse elus ja lampjalgade ravis tähtsal kohal. · Soovituslik kirjandus: Liukkonen, I., Saarikoski, R. (2008) Terved jalad.Tallinn: AS Medicina 10 Hermlin, K.(2001) Kehahoiu ABC.Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ALLIKAD Harro, M. (2001). Kehaline aktiivsus, lapsed ja noorukid. [2007, Jaanuar 8] www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/lapsed_ja_noorukid Kaldmäe,P., Piisang, M. (2003) Laste kehaline aktiivsus. Tervisedendus lasteaias. Tartu: Tervise Arengu Instituut Liukkonen, I., Saarikoski, R. (2008) Terved jalad.Tallinn: AS Medicina Sooba, E. (2006) Praktiline nõuanne
avaldub meeleolu Kaugeesmärk: kindlustunnet, et kui tal on mure siis ta ei ole sellega üksi Depressiooni ei ole langusena Depressiooni ei teki vaid võib alati pöörduda personali poole Kiida last kui ta on millegi positiivsega hakkama saanud Allikaloend: Laukkanen, E, Marttunen., M, Miettinen, S., & Pietikäinen, M. (toim) (2008). Kuidas aidata psühhikaprobleemidega noorukit. Tallinn: AS Medicina W.Lippincott &Wilkins. (2006). Straight As in Psychiatric & Mental Health Nursing, USA. Horowitz,L.J. horowitz & Röst, C. (2007). Helping Hyperactive Kids a Sensory Integration Approach: Techniques and Tips for Parents and professionals, Hunter House Publishers, USA. McClusky, K. & McClusky, A. (2001). Understanding ADHD : Our Personal Journey, Kromar Printing : Canada Videbeck, S. L. (I.a). Psychiatric Mental Health Nursing: Child and Adolescent Disorders : lk 483-507. http://www.ath
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
