Seetõttu ei kipu näiteks rootslased vaidlema, on see ikka rootsi muusika, mida saksa muusikud lõid veel XVIII sajandi lõpul ja muidugi ka palju varem nende kuningakojas. Hansa-ajal, veelgi selgemalt aga XVII sa jandi lõpul kuulusid Eesti rannikulinnad teiste Läänemere sadamatega ühtsesse kultuuriruumi, milles koos ühtse keelega käi bi sid samad tsunftireeglid ja mille piires sageli tegevuspaika vahetavad muusikud levitasid sarnast repertuaari ja stiili. Johann Valentin Meder (1649 1719), kelle sünnist saab tänavu 350 aastat, oligi tüüpiline "hansa muusik". Pärit Saksimaalt, saksa keelse barokkmuusika hällist, on ta läbi elu tegutsenud Läänemere- äärsetes kauba linnades. 1674. aastal on ta põgusalt viibi nud Lü beckis, selle piirkonna tähtsaimas muusika linnas, ja seepärast on teda julgetud pidada ka Dietrich Buxtehude õpilaseks. Ent Buxtehude on sel aastal loonud Mederile, 25aastasele imetletud bassilauljale,
Parodeerivad näitlejad olid pärit Itaalia linnateatri maskikomöödiatest – commedia dell` arte. Intermeedium ja commedia dell` arte olid hilisema klassikalise koomilise ooperi eelkäijad. 1.1. Saksakeelse ooperi sünd ja selle seosed Tallinnaga Tallinn on saksakeelses ooperiloos väga erilisel kohal. Tallinnast pärineb 1680. aastast kõige varasem säilinud partituur. Suurteose autoriks on Johann Valentin Mederi ooper ,,Kindlameelne Argenia”. Johann Valentin Meder (1649—1719) oli pärit Tüüringist (Wasungen), kus ta sündis kantori (kantor - kiriku eeslaulja, koori juht, mõnel pool ka muusikahariduse andja kiriku juures) pojana. Muusikuna oli ta seega pärit kesksaksa kantoraaditraditsioonist, kantorid või organistid said ka tema neljast vennast. Ta õppis Leipzigis ja Jenas teoloogiat, ent sai 1671. aastal Gothas hoopis õukonnalauljaks. Sellest algas tema kiire muusikukarjäär, mis sidus teda esmalt mitmete Põhja-Saksa linnadega.
turuiidolid ja teatri-iidolid. 40. Olukorra parandamiseks tuleks asju teadvustada tõeste järelduste abil, mitte väärarusaamadel nagu seda pakub iidolite õpetus. 41. Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Seepärast tulebki eelkõige uurida, millised on need inimmõistuse iidolid, mis moonutavad meie taju ning takistavad maailma tunnetamist. Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 42. Koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja isegi juhuslikest sündmustest, mis elus on aset leidnud. 43. Turuiidolid on tingitud sellest, et inimesed kasutavad suheldes ja arutledes väljendeid, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. 44. Teatri-iidolid ilmnevad selles, et uskuma hakatakse sellesse, millesse on meeldivam
isikliku vaimse kasvu ning seeläbi saaksid rikkamaks ka ühiskond ja valitsus. Vastused küsimustele: 1) Kaks tegurit, mille tõttu inimene viibib valgustamata seisundis on laiskus ja argus. Laiskuse puhul on tegemist iseteadliku mugavusega, mis kaasneb isiklikku ostustusvõimet omamata ning lastes ennast juhtida. Argus on aga see, mis ei luba mingisugust isetegevust rõhujate-juhtide-valitsejate ees. Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 2) Kui oma pead pole varem kasutatud, siis milleks nüüd või hiljem? Inimene kes proovib ise mõelda, aga samas on arg, kardab teha vigu, kardab ebaõnnestuda ning pelgab ka üldsuse kriitikat. 3) Enamikku inimesi takistab alaealisusest välja rabeleda ja kindlal sammul edasi astuda see, et tema harjumuspärane laisk, passiivne ja arg käitumine on saanud talle peaaegu loomuomaseks
Läbi armastuse, millegi vastu, nähakse ilu ja headust. See, mis on seest hea, on ka väljast hea ja ilus. Nähes väikestes asjades ilu, hakkame ilu enam nägema kuni mõistame täielikult elu tõelist ilu. Ilu ja inetus ei ole üheselt määratlevad, kui mõista asju laiemalt. ilu ja inetuse vahel on alati seos, kui mõista midagi vahepealset. Asi mis pole üks ei saa olla ka teine, vaid on täpselt see, mida me ise tunnistame. Vastused küsimustele: Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 2 1) Kuna isa/ema saavad olla isa/ema vaid pojale või tütrele ning vend saab olla vend vaid vennale või õele, järelikult armastus(Eros) saab olla ainult armastus kellegi vastu. 2) Ihaldatakse ja igatsetakse seda, millest on puudus, kuna sellised on armastust esile kutsuva objekti omadused. Obejektid, mis kutusuvad esile ihalduse ja armastuse on seda laadi: a) mis pole inimelsele kättesaadavad ja mida tal pole b) mis ta ise pole ja millest
Hernhuutlus ehk vennastekoguduse liikumine 9. Liikumne, tänu millele algas 18. Saj mitmehäälse koorilaulu ja erinevate pillide kasutamise levik maarahva hulgas? Vennastekogudus 10. Mis liiki (sisuliselt) mängisid linnamuusikud? Ilmalikku 11. Amet, mis andis õiguse oma kodulinnas tasu eest musitseerida (u 13.-19. Saj) Tsunfti kuuluv linnamuusik 12. Tallinna muusikaharidust edendas 17. Sajandil Gustav Adolfi Gümnaasiumi kantor J. V. Meder. 13. Millises Tallinna gümnaasiumis tegutses 17. Sajandil muusikahariduse edendajana kantor J. V. Meder? GAGis 14. Kes korraldasid esimese laulupeo Eestimaal? Baltisakslased 15. Kes koostas eesti koorilaulude kogumikud „Wanemuise kandle healed“ I ja II? Aleksander Kunileid 16. Kuidas on Janis Cimze seotud eesti muusikaga? Eestlased said Cimze seminaris õppida muusikat 17. Kus hakati eestimaal 19. Sajandil asutama koore?
Esitati Piibli Valdavalt või kirikus koraalitekstid Kantaat Solisti aaria Ooperilaadne (4) retsitatiiv 1680 Johann Valentin Meder kandis ette Tallinna gümnaasiumi õpilastega oma esimese ooperi "Kindlameelne Ooperilaadne Argenia". Milliseid kantaate esitati, pole teada. koor Libreto ladina Või Itaalia Orkester keeles Keskne Ulatuslik tegelane jutustaja kontsertteos
1860 toimub esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus Weberi „Nõidkütt“. Karl.F.Karell on eesti esimene kutseline muusik. 6. Muusika elu 17. Sajand – 1632. Aastal avati Tartu Ülikool, kus õpetati ka muusikat. Esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega raamat ilmus 1656. 1684 astutas kirikuõpetaja Forselius rahvakooli õpetajate seminari, mis andis hariduse ligikaudu 160nele köstrile. Johann Valetin Meder on 17. Sajandil Eestis tegutsenud helilooja ja laulja, kes kirjutas 20kantaati ja ooperi „kindlameelne Argenia“ 7. Rahvalaulu pillid – (viiul, flööt, klarnet, metsasarv) Tulid muusikasse pillid alles uuema rahvalauluga – hiiukannel, lõõtspill, parmupill, torupill, kannel, viled, roopill, jauram.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele Kava Õppeaine: Väljendusoskus Õppejõud: dots. Rein Paluoja Üliõpilane: Bruno Meder Rühm: IAPB13 Üliõpilaskood: 120636IAPB Tallinn 2011 Ideed: Sotsiaalmeedia tarbimine pidevalt kasvab, kuid millist mõju avaldab see inimsuhetele? Teema: Vaatleme seoseid inimsuhte ja sotisaalmeeida vahel Eesmärk: Teha selgeks, kuidas mõjutab tänapäeval sotsiaalmeedia inimsuhteid. Põhisõnum: Sotsiaalmeedia on massipsühhoosivahend, mis avaldab inimestele suuremat mõju kui me arvata oskaks.
Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster valmis 1249. aastal. Kool avati 6. juunil 1631 2. Kooli asutamise eesmärk: Kuningas oli veendunud, et ka Liivimaale on tarvis haritud inimesi, ametnikke, kirikuõpetajaid, arste jt., kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt. 3. Nimed Tallinna Gümnaasium 1631 1653 Kuninglik Gümnaasium 1653 1710 Linna Keiserlik Gümnaasium 1710 1805 Tallinna Kubermangu Gümnaasium 1805 1890 Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 1890 1917 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 1918 Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 1918 Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 1918 Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov) Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 1940 T...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Bruno Meder 120636IAPB Essee Aines ,,Erialatutvustus" Juhendaja: Professor Rein Kuusik Tallinn 2012 Tänapäeval on arvuti kasutamine inimeste elu lahutamatu osa. Infotehnoloogiaga on läbi põimunud nüüdseks pea kõik eluvaldkonnad. Viimase kümnendiga on see IT-sfäär
Nad on tegutsenud üle 30 aasta ning esinenud enamustes Euroopa riikides, USA-s, Iisraelis, Jaapanis, esitades Euroopa muusikat 8.-20. sajandist. Samuti on neil heliplaatidele salvestatud ca 35 programmi. Hortus Musicus esitas 16.-17. sajandi õukondlikku pidumuusikat Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast. Kokku esitati 17 lugu, mis pärinesid mitmetelt heliloojatelt näiteks nagu Christoph Demantius, Alfonso Ferrabosco, Tourlough O'Carolan, Johann Valentin Meder, Isaac Posch ja Hans Leo Hassler. Samuti esitati 2 lugu kogumikust "Piae cantiones". Ülesehituselt oli kava suhteliselt huvitav, kuigi raske oli aru saada, millal üks lugu lõppes ja teine algas. Mulle meeldis, et oli nii rõõmsa kui ka kurva meloodiaga lugusid. Muusikastiil oli väga pidutsev ja kerge. Minule tekkisid silme ette koheselt kaunites riietes mehed ja naised, kes ballisaalis tantsu vihuvad. Kontserdi toimumispaigaks olnud Kadrioru lossi ruum oli väga ilus
Kirikukantaat Aluseks piibli ja koraalitekstid. Loodi ühele või mitmele solistile ja instrumentaalansamblile Kantaadist sai luterliku kirikumuusika oluline osa. Läänemere- äärsed linnad Moodustasid 17.saj II poolel ühtse kultuuriruumi. Tähtsamad muusikaeluga linnad: Lübeck, Danzing (Gdansk), Köningsberg (Kaliningrad), Riida, Tallinn, Narva. Nende linnade muusikud lähtusid Lübecki stiilijoonest. Läänemere-äärsed linnad Kuulsaim muusik Johann Valentin Meder ( 1649-1719) Pärit Saksimaalt, muusikuks kujunes Kesk-Saksamaal. Määrava tähtsusega kohtumine Buxthudega 1674.a, siitpeale töötas ta ainult Läänemere regioonis 1674-1684 oli Tallinna Gümnaasiumi (preagu Gustav Adolfi Gümnaasium) kantor 1680 kandis selle kooli õpilastega ette oma esimese ooperi ,,Kindlameelne Argenia". Teine silmapaistev Mederi teos on 1700/1701 Riias kirjutatud
Pakuti väga huvitavaid eestimaiseid suupisteid, näiteks heeringas keedukartulitega. Kelnerid kannavad kandikutega ette turgutavaid suhkruseid suupisteid korviksed kamakreemiga. Väikestes viinapitsi meenutavates klaasides hapupiimamaiust, millele on lisatud marjad. Joogiks pakkutakse kas tavalist vett või veini. Presidendi vastuvõtu jaoks valiti joogipoolist kaheksa valge ja kaheksa punase veini seast. Kokkadeks olid Jevgeni Jermoskin, Riho Leppik ja Margus Meder. 6 Kokkuvõte Eesti Vabariigi Presidendi vastuvõttu avatantsuks oli Arvo Pärdi ,,Ukuaru valss", mille saatel teevad traditsioonilise esimese tantsu meie presidendi paar. Nendele lisandus peatselt noored peotantsijad. Peatselt oli tantsupõrand täidetud paaridega. Kes ei tantsi, see jutleb tuttavatega või maitseb suupisteid. Vabariigi aastapäeva õhtu lõpul, mil kell
1632 rajasid rootslased Tartusse ülikooli, mille nimi oli Akadeemia Custaviana. See oli pikem rahuaeg rootslaste võimu all eestimaal. See aeg mõjus positiivselt Eesti haridus ja usuelule. Ilmus esimene protestantlik lauluraamat. 1684 asutati Tartu lähistele seminar, mis valmistas ette köstrid, koolmeistrid, õpetajaid Seminari nimeks sai Forseliuse seminar. 17. saj lõpul oli kohustuslik koraalilaulu õppimine koolis. Lavastati koolidraamasid. Johann Valetin Meder Elas kümme aastat Tallinnas, juhtis Oleviste kiriku muusikaelu, on kirjutanud 20 kantaati. Muusikaelu 18. 19. sajandil 1721 - põhjasõda Pikk sõjaperiood ja hiljem vene võimu alla sattumine muutsid rahva olukorra võimatuks, sõjaga kaasnes ka katk, mis hävitas pool elanikkonnast. Selle olukorra kasutasid vennastekoguduslased. Nad kandsid hoolt rahva hariduse eest - õpetasid lugema, kirjutama, laulma. Koguduse laulu elatamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi
16. Sajandil on välja kujunenud pillimeeste tsunftid. Muusikaelu 17. Sajandil 1632 avati Academia Gustaviana. Rootslaste rajatud. Jättis sügavaid jägi haridus- ja usuellu. Esimene läbinisti eesti keelde tõlgitud tekstidega lauluraamat ilmus 1656 "Uus Eesti lauluraamat". 1684 avati Tartu lähistel õpetajate seminar, kooli avas Forselius, mis koolitas köstreid, koolmeistreid ja rahvakoolide õpetajaid. 4 aasta jooksul 160 haritud meest, tekkis koolide võrk. Johann Valentin Meder, Eesti väljapaistvaim helilooja 17. Sajandil. Tegutses Tallinas 10 aastat. Säilinud 20 kantaati, ooper "Kindlameelne Argenia(?)", mille kandsid ette Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased, esiettekanne 1680. 1700-1721; 18 sajand Toimus põhjasõda Rootsi ja Venemaa vahel. Sõja tagajärjel sai kannatada nii majandus-, ühiskonna- kui ka kultuurielu. Põhjasõjaga kaasnes katk. Allesjäänud elanikkond oli sunnitud pöörduma tagasi esivanemate looduskultuuri juurde
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Bruno Meder RP131 NULLBAASIGA EELARVE Kirjalik kodutöö Õppejõud: Eve Marima Tallinn 2015 1. ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS Minu ettevõtte nimi on Street Food OÜ. See tegutseb kiirtoidurestorani näol Kalamajas ning pakub maitsvaid pitsasid ja erinevaid kebabiroogasid. Restorani nimeks on Kalamaja Kebab ning
kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht. Õpilased pidid osalema kõigil jumalateenistustel ja nende järgi laulis koraale terve kogudus. Ühehäälsete koraalide kõrval laulis õpilaskoor pidulikematel jumalateenistustel ka keerulisemaid kontsertlikke teoseid. Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis töötanud tuntud saksa helilooja, organist ja laulja Johann Valentin Meder (1649-1719). Andeka heliloojana komponeeris ta ka ise kirikupühadeks kontsertlikke motette ja muidki teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. 18
Tuntumad teosed: *Heinrich Schütz ,,Taaveti psalmid", ,,Musikalische Exequien"; *Johann Hermann Schein ,,Opella nova; *Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova". Barokkmuusika Inglismaal: Tunti hästi Itaalia muusikat. Muusikas segunesid prantsuse ja itaalia eeskujud inglise vana muusikatraditsiooniga. Zanrid: ooper, semiooper, anthem, draamaetendused, oodid. Tuntumad teosed: *Henry Purcell ,,Kuningas Artur", ,,Haldjakuninganna", ,,Dido ja Aeneas"; *G.F.Händel; *G.P.Telemann; *Valentin Meder ,,Kindlameelne Argenia". Barokkmuusika ühed kuulsamad heliloojad olid G.F. Händel ja J.S. Bach. Georg Friedrich Händel'it (1685 - 1759) peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne. Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni. Ta suri pimedana. Händeli teosed on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Bruno Meder 120636IAPB Noored ja edukus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kirjatöö eesmärgid Essee eesmärgiks on rääkida aspektidest, mis võivad takistada või soodustada noorte arengut, hea hariduse omandamist ja elus läbi löömist. Kirjatöö põhisõnum Tänapäeva noored on laisad ja mugavad ning neil puudub motivatsioon enese harimiseks-täiendamiseks ja elus
ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena. 7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ
Muusikaakadeemia juht ja draamaetendustele. esimesena põhjalikult saksa seega Prantsuse ooperi rajaja. Henry Purcell ooper "Dido ja keelt muusikasse kompo Aeneas" neerima. ,,Taaveti psalmid", Lõi avamängu ouverture (aeglanekiireaeglane). ooper "Daphne" ,,Cadmus ja ,,Hermione", Valetin Meder (16491719) ,,Alkestis", ,,Roland", "Armide" ooper ,,Kindlameelne Argenina" Henri Du Mont (16101684) Johan Sebastian Bach barokliku kirikumuusika looja Georg Friedrich Händel Charpentier (16341704) G. P
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus Bruno Meder RP131 LÕUNA-KOREA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2013 SISUKORD 1Üldine taustinfo......................................................................................................................... 1.1Pealinn................................................................................................................................ 1.2Rahavastik ja religioon.............
Keeles) · Kasutati oreleid koos luteri kiriku reformiga levis ka eestis koraalide laulmise komme (eesti.k) · 18. Saj lõpul jõudsid eestisse vennaste koguduste liikumised ehk hernhuutlased o Nad tegelesid rahva arimisega o Laulmisele ja pillimängule pandi eriti rõhku o Lauldu tundelisi meloodiaid, mitme häälselt · Ilmalik muusika elu Tallinnas sarnanes muusikaelule kesk-Euroopa linnades (ooperi etendused, kontsertid jne) · Johann meder 17. Saj lõpus o Tegutses Gustav Adolfi Gümnaasiumis · Ferenc Liszt andis eestis kontserte · Eeskuju laulupidudeks said eesti haritlased Balti sakslastelt kes korraldasid 1875 aastal Tallinnas laulupeo · Johann woldemar Jannsen (mette algataja · 19 saj alguses oli kirikute ja kihelkonna koolide juurde tekkinud palju koore, mis olid väga heal järjel · I üldlaulupidu toimus aastal 1869 (osales üle 800 laulja, üle 50 pillimehe, ainult mehed)
Ühehäälsete koraalide kõrval laulis õpilaskoor pidulikematel jumalateenistustel ka keerulisemaid kontsertlikke teoseid. Kantoril oli ka oma valikkoor ehk Kantorei, koolipoistest ja linnakodanikest koosnev vabatahtlik kirikukoor, kes suutis laulda õige nõudlikke kooriteoseid. Vajadusel toetas kirikukoori linnamuusikute kapell. Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis töötanud tuntud saksa helilooja, organist ja laulja Johann Valentin Meder (1649-1719). Andeka heliloojana komponeeris ta ka ise kirikupühadeks kontsertlikke motette ja muidki teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenia) ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. 17
vaatuse lõpus · Ülikoolis muusikaõpinguteks lisastipendium · Palgalised linnamuusikud ja ülikooliõpilaste muusikaüritused, mängiti trummi ja trompetit · Sajandi teisel poolel kontaktid Põhja-Euroopa kunstmuusikaga · Läänemere-äärsetes linnades ühtne muusikastiil · Uued muusikakeskused Riias, Narvas ja Tallinnas palju Saksamaal õppinud muusikuid · Näitemängu ja juhulaulu harrastamine · Meder tüüpiline hansamuusik, Oleviste kiriku muusikaelu juht, säilinud 20 kantaati, ,,Matteuse passioon" ja ooper ,,Kindlameelne Argenia" esimene ooperilavastus Muusikaelu 18. sajandil ja 19. sajandi alguses · Tänu Põhjasõjale jäi kultuur soiku · Katk paljud kirikupead surid ja kirikud jäid tühjaks · Rahvalaul ja pillid pakkusid tuge · Hernhuutlased andsid rahvale haridust, oluliseks oli laul, laulikud (sisaldasid
heliloojate looming. Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal ja linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht. Õpilased pidid osalema kõigil jumalateenistustel ja nende järgi laulis koraale terve kogudus. [4] Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis töötanud tuntud saksa helilooja, organist ja laulja Johann Valentin Meder (1649-1719). Andeka heliloojana komponeeris ta ka ise kirikupühadeks kontsertlikke motette ja muidki teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenia) ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. [4] Oma roll oli ka 1632
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Bruno Meder RP131 OSAÜHING XXX FINANTSANALÜÜS Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................4 1.ANALÜÜSITAVA ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. .5 2.MÜÜGITULU ANALÜÜS..............................................................6 3
Kui on tegemist mingi mitmeosalise väljaandega või seeriaga, tuleb märkida kirjesse ka köide või vihik vms. Siitan, Toomas 2000. Koraaliraamatud Eesti- ja Liivimaal enne 1850. aastat. Valgeid laike eesti muusikaloost. Eesti Muusikaloo Toimetised 5. Koost Urve Lippus. Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia, lk 57-96. Näide 2a. Artikkel noodiväljaandes, näiteks eessõna Braun, Werner 1976. Vorwort. Johann Valentin Meder. Die beständige Argenia. Das Erbe deutscher Musik. Bd 63. Mainz: Schott, S 3-6. Lühendamine: köide kd, volume Vol, Band Bd; lehekülg lk (lk-d), page p (pp), Seite S. Näide 2b. Artikkel CD kaasvihikus Mitchell, Donald 1995. The Creating of the Eigth. Gustav Mahler. Symphonie No. 8. CD Deutsche Grammophon 445 843-2, pp 9-12 Siin on oluline CD seerianumber. Kui ilmumisaasta pole teada, piisab seerianumbrist. Vt ka näide 13, CD kui allikas. Näide 3
Vasturef. oli lühike ja Eesti alad langesid luterlikule Rootsile. 1656. ilmus ,,Neu Ehstnisches Gesangbuch" (,,Uus eesti lauluraamat) Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminas, 1684-1688), juhatas Bengt G. Forselius. Muusika 17.saj eesti linnades Kantor tähtsaim kooli muusikaõpetaja, sageli ka kogu linna muusikajuht. Kantoril oli ka oma valikkoor e Kantorei. Johann Valentin Meder motetid jm teosed, vähe säilinud. Mederi 1680. ,,Kindlameelne Argenia" (,,Die beständige Argenia"), osalesid gümn.õpilased. Muusika 18saj Eestis Pietistlik õpetus seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. Hernhuutlased olid käsitlöölised-jutlustajad kes levitasid väga tundelist, müstikasse kalduvat usku. Üldlaulupeod 1869 I laulupidu. Zanr oratoorium pärit 17.saj E
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muut...
Autorite määratluse järgi vaimulik metsaluuletus. oluline: moraali väljatoomine, allegoorilised tegelased Ooperi teket ja arengut takistas Saksamaal Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Üldiselt oli varastele Saksa ooperitele omased lihtsad salmilaulu vormis aariad. It. eeskujudga retsitatiivid. Pr. stiilis avamängud, koorid. Võis esineda kõnedialooge. Üks varasemaid säilinud oopereid on Johann Valentin Mederi (1649-1719) "Kindlameelne Argenia", mida etendati Tallinnas 1680. Meder töötas 1674-84 Tallinna gümnaasiumi kantorina. "K.A" on Tallinnas loodud ja pühendatud Rootsi kuningale. Ette kandsid õpilased ja Meder ise. Saksa õukondade juures viljeleti esmajoones itaalia ooperit (Hannoveris, Dresdenis, Viinis), kuid esitati ka saksa ooperit. I vabapääsuline ooperiteater avatakse Hamburgis 1678.a. Johann Theile ooperiga "Adam ja Eva" (teos pole säilinud) Silmapaistvad ooperiloojad: Reinhard Keiser, Johan Mattheson, G. P. Telemann (45 ooperit) Ooper Tallinnas
Francois Couperini (1668-1733) ,,Unistaja","Ekslevad varjud" Jean-Philippe Rameau (1683-1764) ,,Harmooniatraktaat","Castor ja Polluk","Pygmalion" Inglismaa Henry Purcelli (1659-1695) ,,Kuningas Arthur","haldjakuninganna","Dido ja Aeneas" Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) Heinrich Schütz (1585-1672) ,,Taaveti psalmid", ooper"Daphne" 3 Valetin Meder (1649-1719) ooper ,,Kindlameelne Argenina" Georg Philipp Telemann (1681-1767) ooper ,,Pimpinone", oratooriumid ,,Päevaajad" ,,Kohtupäev" Johann Sebastian Bach (1685-1750) Sündis Eisenachis. Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks:1.Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II.Weimar(1708-1717) Hertsogi
väljapaistvamaid kirikumuusikuid oli D. Buxtehude. Tema loomingu tähtsaim osa on orelimuusika. Tema juures õppis ka Bach. Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm oli fuuga. Selle aluseks on meeldejääv meloodialõik, mis kordub eri häältes. Teemal on 2 kuju: algkuju ja vastus laadi V astme helistikus. Hamburgis ja Lübeckis kujunes ka saksa kirikukantaat, mis koosneb paljudest eri karakteriga osadest. Saksimaalt pärit muusik Johann Valentin Meder töötas ka Tallinnas ning 1680. a kandis Tallinna õpilastega ette oma esimese ooperi „Kindlameelne Argenia“ Georg Philipp Telemann(1681-1767)-tema kuulsust varjutab Bach, kes polnud oma eluajal kuulus. Telemann oli muusikas iseõppinu, oma esimese ooperi kirjutas 12-aastaselt. Töötas Hamburgi linna muusikadirektorina ja vastutas kogu linna kontserdielu eest. Väga produktiivne helilooja: vähemalt 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi
Stenograafilised aruanded 19. veeb- ruarist 13. augustini 1937. lk 28. Vrd E. Laaman. Konstantin Päts. Poliitika- ja riigimees. Tartu: Noor-Eesti, 1940, lk 259: Presidendi juurde toodi Soomest ja Skandinaaviast õiguskantsleri instituut järelevalveks õigusliku korra ja seaduste täitmise üle. 23 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 47 kohta vt P. Järvelaid (viide 3), lk 20 jj; A.-T. Kliimann. Õiguskaitse Õiguskantsleri kaudu. Tänapäev, 1939, nr 2, lk 45 jj; W. Meder. Das Institut des Justizkanzlers in Estland. Rigasche Zeitschrift für Rechtswissenschaft, 1939, nr 1, lk 48 jj; A. Mägi. Eesti riiklik korraldus. Loengud Eesti riigiõiguses Eesti Teadusliku Instituudi Õigusteaduskonnas 1952/53. ja 1953/ 54. õppeaastal. Stockholm: Eesti Teadusliku Instituudi Kirjastus, 1954, lk 53 jj. Hea kokkuvõte sisaldub Maret Altnurme bakalaureuse- töös: M. Altnurme (viide 3), 1. ptk, § 1 alapunkt 2. 24 Ülevaade Õiguskantsleri tegevusest 1938. ja 1939
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
