Steers ja Porter järeldasid seitsmeteiskümne uuringu ülevaatest, et kahe Maslow teooria keskse aspekti kohta ei ilmnenud lõplikku tõendust. Esiteks ei ilmnenud ühtegi tõendust, et inimeste vajadused on klassifitseeritud viieks selgelt eristuvaks kategooriaks või et need kategooriad on korrastatud mõnes spetsiaalses hierarhias. Teiseks on küsimuse all progressiivne vajaduste rahuldamine hierarhia alumiselt astmelt kõrgemale astmele. - David McClelland'i vajaduste teooria: David McClelland oli ameerika psühholoog, kes väitis, et peamiseks liikumapanevaks jõuks ei ole bioloogilised vajadused, vaid sotsiaalne motivatsioon. McClellandi vajaduste teooria keskendub kolmele vajadusele: 3 - Saavutusvajadus (achievement): see on vajadus tüürida parima poole, püüd olla edukas. Motivatsioon muutub vastavalt inimese saavutusvajaduse tugevusele. McClellandi järgi on
Ettevõtluse ajalugu, XX sajandi juhtivad uurijad Schumpeter ja MCClelland Koostas: Getter Klaas Äritegevuse alused Põhipunktid Äritegevuse alused Joseph Alois Schumpeter Click to edit Master text styles Elas 1883-1959 Second level · Third level Fourth level
tõsta sellega töötajate töörahulolu taset. Saavutamaks paremaid tulemusi tuleb seda aga kombineerida teiste motivatsiooniteooriatega. 1.3. David McClellandi õpitud vajaduste teooria McClellandi teooria aluseks on Maslow' motivatsiooniteooria. Nii nagu Maslow' teooria põhineb erinevatel vajadustel, põhineb ka McClellandi teooria erinevatel vajadustel ja nende rahuldamisel. McClellandi teooria käsitleb aga väiksemal hulgal vajadusi. David McClelland arendas välja saavutusmotivatsiooni ehk õpitud vajaduste teooria. Selle teooria kohaselt isik, kellel on kõrge saavutusmotivatsioon, saab enda ületamist nõudvate ülesannetega teistest paremini hakkama. Kui aga ülesanne on lihtne või kui selle sooritamiseks on vaja ühist tööd, saavad nende ülesannetega paremini hakkama isikud, kellel on teistsugused motiivid. (Virovere jt 2004: 68) McClelland rühmitas vajadused osaduse-suhtlemise ehk kuulumise, autoriteedi ehk
teisele. Mida madalama astme vajadus, seda suurema jõuga määrab inimese käitumist. 8 Inimene võib olla motiveeritud mitme vajaduse poolt korraga. Madalamate vajaduste mõju inimese käitumisele väheneb inimese vananedes. Madalama astme vajaduste rahuldatuse korral ilmnevad kõrgema astme vajadused. (Randmann 2011: 22) 9 2.4.2 McClellandi teooria David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. · Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt
Sissejuhatus: Referaadis on kirjutatud kolmest juhtimisteoreetikust, Douglas McGregorist, Abraham Maslowst ja David McClellandist. Nad kik seadsid esikohale inimeste rahulolu organisatsioonis. Maslow on tuntud oma vajaduste pramiidi poolest , McGregor teooria X ja teooria Y poolest ning McClelland oma vajadusteteooria poolest. Referaadi alguses on kirjutatud nende juhtimisteoreetikute elulugudest ning seejrel on tutvustatud nende teooriaid, mille poolest nad tuntud on. Lpetuseks on vrdlus kolme teoreetiku teooriate phjal. Eesmrk on leida sarnasusi ning erinevusi valitud motivatsiooniteooriates. Materjali otsin peamiselt internetist, kuid kindlasti peab vga palju inglise keelest tlkima. Lisaks tuleb lugeda ka raamatuid antud teemal.
Lebron James Styv Solovjov G1a General information · Full name: LeBron Raymone James · born December 30, 1984(25) · Akron, Ohio United States · Nationality:American · Height:2.03 m · Weight: 113 kg · High school: St. Vincent St. Mary High School · Pro career: 2003-present Family · Mother: Gloria James · Father:Anthony McClelland (ex-convicet) · Married with Savannah Brinson · First son (2004) Lebron James jr. · Second son (2007) Brynce Maximus James Tattoos · Has a number of tattoos on his body · a lion with a crown and "Gloria" for his mother · a rendition of the face of his first son · On his chest, the words "Giffed Child" and " Lion-Dragon" · On his lower right arm "Akron" and "330" Awards and honors · 2× NBA Most Valuable Player (2009, 2010)
lähenemisviisi. Juhtkond on samuti öelnud, et tootmiskava ei võimalda leida osaluseks aega tööpäeva jooksul. See tähendab, et kui Joe tahab korraldada osalusealaseid koosolekuid, peab ta seda tegema pärast tööd, vabal ajal. Adams tunneb, et töölised ei soovi loobuda oma vabast ajast ja ta pole kindel, et nad teeksid seda ületunnitasu eest. Küsimused 1. Analüüsi situatsiooni ja anna Joe Adamsile nõu, kuidas tegutseda. 2. Kasuta järgmisi teooriaid: McGregor, Herzberg, McClelland, osaluse eeltingimused, ametialane vabadus, osalusprogrammid.
Loomulikult juhtimise delegeerimisel teisele inimesele tema motivatsioon tõuseb, sest temale ju on usaldatud mingi tähtis töö, ning kui kõik hästi välja kukub, kaasneb ka tunnustus tehtud töö eest. Sageli ei mõtle sel puhul inimene kollektiivile vaid mõtleb rohkem endale. Ja siit tulebki see, et temal on motivatsioon laes, ning teised lihtsalt peavad teda taluma ja tegema täpselt nii nagu tema ütleb ja tahab. Tema käitumine hakkab tuginema saavutus-, jõu ja võimuvajadusele(David McClelland, konspekt). Sellise suhtumisega inimesi, kes janunevad võimu ja kontrolli üle, on organisatsioonides palju, olgu neid siis kaitseväes, tootmisettevõtte või isegi kuskil õppeasutuses. Võtamegi näiteks kaitseväe. On tavaline nähe, et kaitseväelasi pidevalt lähetatakse komandeeringutesse ja igasugustele koolitustele välismaal. Ega neilt ei küsita seda, et kas nemad tahavad seda või ei, kõik käib vastavalt vajadusele. Ja on selge, et kui keegi
Igavat tööd võib huvitavamaks teha organisatsiooniliste või tehniliste võtetega · inimene, kes mõistab, et ta teeb tähtsat tööd, teeb seda usinalt. (director.ee 04.02.2011) 4.3. McClellandi teooria Õpitud vajaduste teooria (Theory of learned needs) on Ameerika psühholoogi David McClellandi loodud teooria, mis seletab inimese teiseste, elu jooksul õpitud vajadustega seotud motivatsiooni (Wikipedia 04.02.2011). David McClelland tegi 1940.aastatel uurimusi Henry Murray loodud Temaatilise Aspertseptsiooni Testiga (TAT). Aspertseptsioon tähendab iga uue tajumise sõltuvust eelmisest elukogemusest. Selle testi käigus näidatakse inimestele mitmesuguseid pilte ja palutakse kirjeldada, mis pildil toimub. McClelland sõnastas teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb toetuda kolmele vajadusele (Vadi 2004: 97):
Töötajat ei motiveeri: · Juht, kes annab harva tagasisidet. · Juht, kes seab halvasti eesmärke. · Madal palk. · Juht, kes valetab, vassib ega täida antud lubadusi 1.2 Motivatsiooni tõukejõud McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria Inimestel on teatud motivatsiooni tõukejõud (tugev soov millegi suhtes), mis lähtub kultuurilisest keskkonnast, milles nad elavad. Need tõukejõud mõjutavad seda, kuidas inimesed näevad oma tööd ja elu. David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppetool R14 KÕ1 Erika Meister RAAMATUPIDAJA ULLA MOTIVEERIMINE Juhtumi analüüs Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 2014 Raamatupidaja Ulla on töötanud ettevõttes 12 aastat ning kõigi tööülesannetega siiani üsna hästi hakkama saanud. Oma olemuselt on ta olnud korrektne, aus, otsekohene ja hea huumorimeelega. Ulla on muutunud kurvaks, hajameelseks ja kergesti ärrituvaks ning töös on ette tulnud vigu. Tal puudub igasugune enesemotivatsioon. Selle tõttu on vaja tõsta tema meeleolu, keskendumisvõimet, aktiivsust ning närvilisuse peaks asendama rahulikkusega. Tema rahulolematust on vaja vähendada ja ühtlasi tõsta rahulolu (Frederick Herzbergi hügieeni- ja motivatsiooniteooria). Probleemidega on vaja tegeleda seetõttu, et Ulla muutuks taas heaks ja kohusetundlikuks tö...
teaduslik juhtimine. Peale Esimest Maailmasõda keskenduti organisatsioonianalüüsi kõrval ka sellele, kuidas inimfaktor ja psühholoogia mõjutavad organisatsiooni. Olulisemad organisatsioonikäitumise esimese põlvkonna uurijad olid: Chester Barnard Frederick Winslow Taylor Elton Mayo Henri Fayol Mary Parker Follett Frederick Herzberg Abraham Maslow David McClelland Victor Vroom 3. Lihtne strukruur Funktsionaalne struktuur Divisjonid Maatriksstruktuur Võrk-organisatsioon 4. Roll on mingi kindel käitumismudel, mida oodatakse inimeselt, kes organisatsiooni struktuuris asub mingil kindlal positsioonil. ·Roll kirjeldab ka seda, kuidas inimene tajub situatsiooni, milles asub. ·Roll, mida inimene organisatsioonis täidab, on mõjutatud kahe grupi faktorite kombinatsiooni poolt:
Paljudes riikides vajadus pärast Teist Maailmasõda aktiviseerida ettevõtlus-tegevust. Püüded seletada ettevõtlust asendusid katsetega teda arendada. Oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut. Tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). Väljakutse käitumisteadlastele, eelkõige psühholoogidele. David McClelland (1917-1998) Miks mõnedel indiviidel on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teistel ei ole? Vastuseks otsiti omadusi, mida ühtedel indiviididel on ja teistel ei ole. McClelland on üks selle uurimistradistsiooni pioneere. Ta oli üks esimesi, kes teostas käitumisteadustel põhinevaid ettevõtlusalaseid empiirilisi uuringuid. Ettevõtjale olulised motivaatorid McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus.
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledz Majandusarvestus kaugõpe Ettevõtjaks kujunemine Presentatsioon Õppejõud Raul Vatsar Tallinn 2009 Ettevõtjaks kujunemisest ja ettevõtte asutamise motiividest Soome uurija Visa Huuskonen on jaganud erinevad ettevõtjaks kujunemist käsitlevad lähenemised nelja rühma: 1) isikusepõhised käsitlused, 2) majanduslikult mõistlikku käitumist rõhutavad käsitlused, 3) sotsiaalkultuurilised kläsitlused, 4) kontaktide võrgustikust lähtuvad käsitlused. Isiksusepõhised käsitlused- kas teatud isiksuseomadused teevad ettevõtjaks Suurbrittania professor Paul Burns teeb vahet omanik-juhtidel ja ettevõtjatel: Omanik-juht (owner-manager) on iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele ning ettevõtte kasvule. Ettevõtja (enterpreneu...
Inimeste motiveerimine ja tunnustamine. Tööalane käitumine Töötajakeskne juhtimine keskendub töötaja tööalasele käitumisele ja püüab läbi individuaalse lähenemise tõsta töötulemuslikkust. Tööalast käitumist (sooritust) defineerides, tuleb eristada tegevust (käitumist) ja tulemust. Käitumuslik aspekt on seotud vahetu tegevusega tööprotsessis. Mitte iga käitumist ei saa seostada sooritusega, olulised on vaid need käitumised, mis on seotud organisatsiooni eesmärkidega. Sooritus on see, milleks on inimene organisatsiooni palgatud ja mida ta peab tegema hästi. Sooritust ei määratleta tegevuste kaudu, vaid hinnangu, mõõtmise ja otsustusprotsesside kaudu. Vaid mõõdetavad tegevused moodustavad soorituse. Tulemuste aspekt on seotud käitumise tagajärgedega Tööalase tegevuse tulemus sõltub tihti käitumuslike tegurite kõrval ka teistest teguritest Juhtimise tõhusus Juhtimisel keskendutakse ühelt poolt lõpptulemustele ning teiselt poolt tööks soo...
HÜGIEENIFAKTORID (välised tasud) Töötingimused, töötasu, staatus/ edutamine, suhted kolleegidega MOTIVAATORID (sisemised tasud) Töö ise, vastutus, isiklik areng, töökoha stabiilsus KRIITIKA : 1) Väike töötajate valim (raamatupidaja ja insener) 2) Metoodiliselt on puudulik 3) Lihtsustab rahulolu ja rahulolematuse põhjusi. 4. Kirjelda lühidalt McClellandi saavutusvajaduse teooriat ning kirjelda juhti antud teooriast lähtuvalt. David McClelland sõnastas teooria, mille järgi tuleb tugineda inimese kolmele põhilisele vajadusele: saavutusvajadus ühtekuuluvusvajadus võimuvajadus Antud teooriast lähtudes on edukal juhil kõrge võimu ja madal saavutusvajadus. Võim on otsustav edutegur. Sotsiaalne võim aitab juhil saavutada organisatsiooni ja rühma eesmärke. Samuti on juhil kõrgem saavutusvajadus ja madalam ühtekuuluvusvajadus. TEEMA: Meeskond, kommunikatsioon ja konflikt 1) Nimeta grupi tunnuseid.
Motivatsiooni olemus, sisemised ja välised motivaatorid o Sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Väline mot Sisemine mot Käegakatsutav tasu: palk, Psühh vajadused: võimalus turvalisus, töökeskkond ja rakendada oma võimeid, olla töötingimused tunnustatud. Peamised motivatsiooniteooriad (Maslow, Herzberg, McClelland, võrdsuse teooria) A.MASLOW F.HERZBERG MCCLELLAND Vajaduste hierarhia 2 faktori teooria Tüpoloogia Töö ja rahulolu teooria Vajadused: Madalama astme Saavutusvajadus 1.Eneseteostuse- vajadused -füsioloogilised huvitav töö ja turvalisuse vajadused Võimuvajadus 2.Tunnustuse-hea
Paljudes riikides vajadus pärast Teist Maailmasõda aktiviseerida ettevõtlus-tegevust. Püüded seletada ettevõtlust asendusid katsetega teda arendada. Oli oluline stimuleerida indiviide alustama oma äriga ning kiirendada selle abil majandusarengut. Tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlus-alase eduga (või läbikukkumisega). Väljakutse käitumisteadlastele, eelkõige psühholoogidele. David McClelland (1917-1998) Miks mõnedel indiviidel on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teistel ei ole? Vastuseks otsiti omadusi, mida ühtedel indiviididel on ja teistel ei ole. McClelland on üks selle uurimistradistsiooni pioneere. Ta oli üks esimesi, kes teostas käitumisteadustel põhinevaid ettevõtlusalaseid empiirilisi uuringuid. Ettevõtjale olulised motivaatorid McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus.
Mainori Kõrgkool Maie Kiik Jõhvi Õppekeskus Juhtumisituatsiooni analüüs 1.Sissejuhatus Tegemist on kohvikuga, mis asub kultuuriasutuses. Kohvikus töötab üks noor naine, kes on põhikohal ülenjäänud kuus tüdrukut on need, keda kutsutakse siis kui on tegemist mingi suurema üritusega või siis, kui põhikohaga olev neiu ei saa üksi lihtsalt hakkama. Ainult põhikohaga töötaval neiul on erialane haridus, teistel puudub. Kõikide tüdrukute tööülessanneteks on klientide teenindamine, kohviku laudade korras hoidmine jne. Kohviku juhatajaks on väga noor naine, kellel on kõrge enesehinnang, varasem töökogemus puudub ning samuti ei ole tal mingit erialast haridust. Hommikul kui tüdrukud tulevad tööle ei tea nad mis majas toimub, mida tegema peab, ega sedagi milleks tööle tuldi. Kohviku juhataja ei tee peale kõigi töötajate tööle saabumist väikest koosolekut, et jaotada ...
· Suhtlemine: vähem direktiive kiitus töö kohta, mitte lapse kohta küsivad lapse soovide kohta vastavad lapse küsimustele · Empaatilised · Lapse perspektiivist hoiak · Autonoomia toetamine õpitav! Deci ja Ryan (2002): asjad, mis hariduses ei tööta · Ranged kontrolltööd · Palju kodutööd · Suur rõhk karistustel ja tasudel · Kontrolliv ja tagantsundiv keelekasutus Saavutuseesmärkide teooria(d) · Lewin jt, McClelland, Atkinson · 1970ndad, Illinoisi ülikool · Dweck: aluseks osa koolialaste abitu käitumine saavutussitiatsioonis · Nicholls: laste arusaam võimetest · Midgley, Kaplan, Maehr, Pajares, Pintrich, Harackiewicz, Elliott ...... Saavutuseesmärgid · Saavutuseesmärgid kui uskumuste ja tunnete struktuur (pattern), mis seotud edu, pingutamise, võimete, eksimise/vigade, tagasiside, hindamisega · Klassiruumid kui saavutussitatsioonid ka
Oleneb inimese isiksusest ja keskkonnast. Aluseks on ratsionaalne tasand. (so. konstruktiivselt mõelda, arutleda ja probleeme lahendada) Peaaegu kogu teadlik käitumine on motiveeritud, see tähendab millegagi põhjustatud Näiteks: On tähtis, et inimene soovib midagi ära teha, saavutada nt. kulude vähendamine organisatsioonis. Siin ei piisa ainult juhi soovist, vaid ta peab mõjutama ka teisi, et seda tulemust saavutada. David McClelland liigitas motivatsiooni tõukejõud järgmiselt: 1) saavutamine- tung viia asju lõpuni, ületada raskusi, ning minna edasi 2) sotsiaalsus- olla seotud teiste inimestega 3) võim- mõjutada inimesi ja olukordi. 4) kompetentsus- tahe teha kõike väga hästi ja ennast arendada David McClelland tõi välja esimesed kolm tõukejõudu ja nimetas seda kolme teguri teooriaks. Neljas tegur kompetentsus lisati hiljem teiste teadlaste poolt.
Klassikalised teooriad D.McClelland´i motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus. Enimtuntud teooria motivatsioonist on tõenäoliselt Maslowi vajaduste hierarhia teooria. Motivatsiooni kahe teguri teooria esitas psühholoog Frederick Herzberg 1950-ndate aastate lõpus, olles eelnevalt põhjalikult uurinud inimeste töössesuhtumist. MC CLELLAND´I MOTIVATSIOONI TÕUKEJÕUDUDE TEOORIA David McClelland Harvardi Ülikoolist arendas välja klassifikatsiooniskeemi kolmest domineerivast motivatsiooni tõukejõust: saavutus, kuulumine ja võim ning esitas nende tähenduse motivatsioonile. Saavutusmotivatsioon. Motivatsiooni tõukejõud, mis sunnib inimesi püstitama ja saavutama väljakutsuvaid eesmärke. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Saavutusvajadusega inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunneb usaldust, tal on soov teha midagi paremini ja efektiivsemalt
majandusarengut. Tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuse-omaduste profiili, mis seostuks ettevõtlusalase eduga (või läbikukkumisega). Väljakutse käitumisteadlastele, eelkõige psühholoogidele. D. McClellandi ettevõtjakäsitlus: Miks mõndadel indiviididel on kalduvus ettevõtte loomiseks ja teistel ei ole? Vastuseks otsiti omadusi, mida ühtedel indiviididel on ja teistel ei ole. McClelland on üks selle uurimistraditsiooni pioneere. Ta oli üks esimesi, kes teostas käitumisteadustel põhinevaid ettevõtlusealaseid empiirilisi uuringuid. Olulisemad motivaatorid ettevõtjana tegutsemisel McClellandi järgi: McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooniprofiilile on omane väga tugev saavutusmotivatsioon ja tugev võimuvajadus. McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. „Kui midagi eksisteerib, siis see
saavutusvajadusega inimene otsib pigem selliseid olukordi, kus tal oleks isiklik vastutus probleemide lahendamisel, projektide või tegevuste juhtimisel; talle meeldib, et tagasiside on sageli selge ja kiire, ülesanne on mõõdukalt keeruline ning on vaja uuendusmeelsust. McClelland ja Boyatzis (1984) leidsid USA-s läbiviidud uuringus, et edukal juhil on kõrge võimu- ja madalam saavutusvajadus. Võim tundub olevat otsustav edutegur, eriti siis, kui eduks peetakse juhipositsiooni. McClelland eristas sotsiaalset ja isiklikku võimu. Sotsiaalne võim aitab juhil ja eestvedajal saavutada organisatsiooni ja rühma eesmärke, personaalne võim teenib inimeste vajadust domineerida. Saavutusvajadus on seotud inimese ettevõtlikkusega ning seda peetakse põhiliseks ettevõttesisese või üleriigilise majandusedu mõjuriks. Juhtidel on tavaliselt kõrgem saavutusvajadus ja madalam ühtekuuluvusvajadus kui reatöötajatel
III Surve · alfa surve (alpha press) - objektiivsed keskkonna tingimused · beeta surve (beta press) - tingimuste interpretatsioon objektiivne ja subjektiivne kogemus adekvaatne käitumine - kogemuste sarnasus p Autonomy - liiane kontroll käitumisele p Achievement - teistel paremad tulemused loetelu survetest Saavutusvajadus (Achievement motivation) n Ach David McClelland I Saavutusvajaduse väljendused · kujutlused ja unistused saavutustest väljapaistvus unikaalsus väljakutse püsiv tegevus · edukuse ennustamine · keskkonna takistused · negatiivsed üleelamised ebaedu korral kõrge ja madal saavutusvajadus II Kõrge saavutusvajadus seostub: · keskmine riskivalmidus · vastutuse võtmine endale · kõrge enesekontroll · tuleviku planeerimine · edukus äritegevuses · reguleeritud kodukeskond ja kõrged
III Surve · alfa surve (alpha press) - objektiivsed keskkonna tingimused · beeta surve (beta press) - tingimuste interpretatsioon objektiivne ja subjektiivne kogemus adekvaatne käitumine - kogemuste sarnasus p Autonomy - liiane kontroll käitumisele p Achievement - teistel paremad tulemused loetelu survetest Saavutusvajadus (Achievement motivation) n Ach David McClelland I Saavutusvajaduse väljendused · kujutlused ja unistused saavutustest väljapaistvus unikaalsus väljakutse püsiv tegevus · edukuse ennustamine · keskkonna takistused · negatiivsed üleelamised ebaedu korral kõrge ja madal saavutusvajadus II Kõrge saavutusvajadus seostub: · keskmine riskivalmidus · vastutuse võtmine endale · kõrge enesekontroll · tuleviku planeerimine · edukus äritegevuses · reguleeritud kodukeskond ja kõrged
AT1 MÕISTED 1. Organisatsioonikäitumine (organizational behavior) - uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, mislä...
HÜGIEENIFAKTORID (välised tasud) Töötingimused, töötasu, staatus/ edutamine, suhted kolleegidega MOTIVAATORID (sisemised tasud) Töö ise, vastutus, isiklik areng, töökoha stabiilsus KRIITIKA : 1) Väike töötajate valim (raamatupidaja ja insener) 2) Metoodiliselt on puudulik 3) Lihtsustab rahulolu ja rahulolematuse põhjusi. 4. Kirjelda lühidalt McClellandi saavutusvajaduse teooriat ning kirjelda juhti antud teooriast lähtuvalt. David McClelland sõnastas teooria, mille järgi tuleb tugineda inimese kolmele põhilisele vajadusele: saavutusvajadus ühtekuuluvusvajadus võimuvajadus Antud teooriast lähtudes on edukal juhil kõrge võimu ja madal saavutusvajadus. Võim on otsustav edutegur. Sotsiaalne võim aitab juhil saavutada organisatsiooni ja rühma eesmärke. Samuti on juhil kõrgem saavutusvajadus ja madalam ühtekuuluvusvajadus. TEEMA: Organisatsiooni keskkond
Motivatsioonifaktorite abil saab suurendada rahulolu, hügieenifaktorite abil võib leevendada rahulolematust. Et töötaja oleks motiveeritud siis on vaja suurendada rahulolu ja vähendada rahulolematust.Herzberg väitis, et rahulolu ja motivatsiooni pakkuva töökeskkonna saavutamiseks tuleb töötajal saada kasu sisemistest tasudest ning vältida võimalikke rahulolematust tekitavaid mõjureid. McClelland McClelland lõi oma teooria proovides selgitada Maslow püramiidi eneseteostusvajaduse olemust. Sealt jõudis ta järeldusele, et inimene tugineb oma käitumisel kolmele põhilisele vajadusele: saavutus-, suhtlemis- ning võimuvajadusele.Nendest kolmest eelmainitud vajadustest sõltub ka inimeste motivatsioon ning tööefektiivsus. 1. Saavutusvajadus Inimesed proovivad püstitada ja saavutada neile väljakutsuvaid eesmärke.
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
- teost us Esteetilised Tunnetuslikud Eneseaustus Kuuluvus ja armastus Turvalisus Füsioloogilised McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria - McClelland väitis, et igal indiviidil on oma domineeriv vajadus, millele vastavalt tuleb teda motiveerida ning luua talle sobilik töökeskkond. McClellandi motivatsiooni tõukejõud on: saavutamine, sotsiaalsus, võim ja kompetentsus. Atributsioonid omistamised. Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad. Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi? Mis on emotsioonide otstarve? Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.
2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. D.McCelland: Vajadus aktiviseerida ettevõtlustegevust pärast Teist Maailmasõda. Tekkis ahvatlus selgitada välja isiksuseomaduste profiili, mis seostuks ettevõtlusalase eduga (või läbikukkumisega). Väljakutse käitumis- teadlastele, eelkõige psühholoogidele. McClelland leidis, et ettevõtja motivatsiooni-profiilile on omane väga tugev saavutus- motivatsioon ja tugev võimuvajadus. McClelland uskus, et need nähtused on mõõdetavad. "Kui midagi eksisteerib, siis see eksisteerib teatud koguses ning seda saab mõõta." Ta uskus, et inimese käitumist saab mõjutada: ta arendas välja koolitusprogrammi saavutusmotivatsiooni tugevdamiseks. Saavutusmotivatsioon oli seega tema arvates õpitav. David L. Birch
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis. Kuidas erinevad ajatsükklid mõjutavad sooritust ja tööga rahulolu. Elektroonika ja mehaanikatööstuse teema. TÄNAPÄEVASED ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD · Personali valik ja paigutus- hindame inimesi sellejärgi, missugusele tööle nad kõige paremini sobiks. Mis kõige paremini...
Motiiv määrab ära tegevuse suuna. 254. 255. Tegelik motivatsioon inimese töö tegemiseks on määratud kolme grupi tegurite poolt: 256. 1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid 257. 2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 258. 3. Ühiskond tervikuna. 259. 7. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat. Selgitage McClellandi Saavutusvajaduste teooria põhimõtet. 260. A. Maslow Vajaduste hierarhia teooria 261. D. McClelland Saavutusvajaduste teooria 262. S. Adams Võrdsuse teooria 263. F. Herzberg Kahe faktori teooria 264. D. McClelland Saavutusvajaduste teooria (1) 265. ...teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile. Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 266. 1. Saavutusvajadus ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada
Isiksusepsühho kordamisküsimused I LOENG Gordon Allporti (1937) isiksusedefinitsioon. Mille poolest see erineb individuaalsetest erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ...
loomad, seda väiksem on nende instinktiivse käitumise modifitseeritavus.Eeldab, et iga käitumise liigi jaoks on erinevad instinktid. Sellist instinktiderohkust on raske ette kujutada. 2) Motivatsiooni vajaduste teooriad · Vajaduste teoreetikud eeldavad, et meil on piiratud hulk kaasasündinud vajadusi, mis on õppimisega muudetavad & selle kaudu "paljundatavad" · Henry Murray arvates on inimesel -20 põhivajadust. Temale olid kõik need vajadused psühholoogilised (mitte bio-sed) · David McClelland on püüdnud nende vajaduste seast uurida & põhjendada saavutusvajadust, osalusvajadust & võimuvajadust. Enim tulemusi on saavutusvajaduse uurimise & omaduste kohta Henry Murray (1966) vajaduste loetelu : · Agressiivsusevajadus · Autonoomsusevajadus · Ebaedu ületamise vajadus · Enesekaitsevajadus · Allumisvajadus · Domineerimisvajadus · Enesenäitamisvajadus ·Mõistmisvajadus
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni käsitletakse eelkõige inimrühmana. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi nimel, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb välja oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Suurema rühma puhul tekib vajadus alljuhtide järele. Nii kujuneb välja org...
· rühmanormid; · kontrolli ulatus; · välisohud ja surve; · organisatsioonikultuur. F.Fiedleri mudeli põhjal oleneb rühma tegevuse efektiivsus: · Juhi liidristiili sobivusest oma alluvatega suhtlemisel; · Olukorra kontrollitavusest · Sellest, mil määral mõjutab olukord liidrit. 25. Selgitage D. McClellandi Saavutustevajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajadustepüramiidi teooriast. D. McClelland Saavutusvajaduste teooria (1) ...teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi See on püüdlus teha aina paremini,
Keskel: Esteetilised, Kognitiivsed Alumine kast: Tunnustus(vajan, et mind tähele pannakse), Kuuluvus ja armastus(inimesed, kellega ennast jagada), Turvalisus(mul on kindel paik, kus on turvaline olla), Füsioloogilised(söök, jook, uni). Ps: Kui madalamad tasemed on täidetud, siis alles vajadus enesearenguks, õppimiseks, ilu vajadus. 46 47 Saavutusmotivatsioon Mis meid paneb saavutama? • McClelland ja Atkinson 1960ndad • edu saavutamine vs läbikukkumise hirm McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria Saavutus- Kas tunnustus on olnud piisav. Kui saavutusvajadus on suurem, siis inimene võtab rohkem riske. Kuulumine- Soov üles ehitada sõbralikke suhteid teistega. Võim- Kui on suur soov teisi kontrollida. Enesemääratlemise teooria (Ryan ja Deci) • Sisemine motivatsioon (Näiteks: soovin seekord olla 5 min kiirem, kui enne).
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad.......................................................
söögitoru ja kaks korda pikem kui pimesool. Saba on koonusjas ja tömbi otsaga. (Fagerholm, 1979) Contracaecum osculatum`i elutsüklit ei ole piisavalt uuritud. Munad mis satuvad ekskrementidega vette, kooruvad 15-16 ° C juures 13-25 päevaga. Munast vabanedes on 26 teise staadiumi larv veel esimese staadiumi kutiikulis. Katseliselt nakatusid aerjalalised (Copepoda) esimese staadiumi kutiikulist vabanenud teise staadiumi larviga (Davey, 1969, McClelland & Ronald, 1974; ref. Moravec, 1994). Kalad vôivad olla kas vahe- vôi säilitusperemehed. (Moravec, 1994) 3.2.1.4. Raphidascaris acus (Bloch, 1779) (Nematoda, Ascaridoidea, Anisakidae) R. acus on tavaline riimveeline Euroopas, Ameerikas ja Aasias laialtlevinud soole parasiit. Kirjanduse põhjal on seda liiki leitud paljude sugukondade kaladel kuid andmetest ei tule välja kas kõik kalad on päriselt lôpp-peremehed, vôimaldades emastel
- Moodustub kognitiivne eliit - Intelligentsus on suures osas pärilik – ebavõrdsus on geneetiline - Rikaste ja võimekate vanemate lapsed pärivad varanduse ja IQ - Gottfredson - Elus läbilöömiseks tuleb pidevalt probleeme lahendada – elu on nagu IQ test - Intelligented inimesed saavad probleemidaega paremini hakkama - Ideaalses ühiskonnad jagunevad inimesed klassidesse võimete alusel - McClelland - IQ test mõõdab koolis omandatut - Jõukast keskkonnast pärit inimestel on paremad eeldused neid teadmisi omandada - Jõukamast keskkonnast pärit inimestel on lihtsam olla edukas - Lemann - Lääne ühiskonnas valitakse inimesi koolidesse a ametitesse testide baasil - Inimese edukus sõltub testi tulemusest mitte tegelikust võimekusest - Testid on leiutatud slleks et kindlustada valitseva klassi võimu - Intelligentsuse evolutsioon
Juhtimise kordamisküsimused. 1. Organisatsiooni definitsioon. Organisatsioon- kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. On teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühised eesmärke. 2. Juhtimise definitsioon. Juhtimine- inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. On tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused. Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on anda tulemusi. Igal org. on vähemalt neli koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning varad (ainelised ja rahalised). Org. peab olema suunatud pidevale arengule ( loovus, uuendused, muudatused). Org. peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on m...
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada pal...
Kui alluva meelest ei anna jõupingutus soovitavaid tulemusi, siis on ootus 0, kui alluv on kindel, et saab ülesanne täidetud, siis on ootus 1. Jõupingutuse-tulemuse ootusi toetav jõud on eneseusaldus. Madala eneseusaldusega inimestel on tõenäoliselt madal ootushinnang. 12. Kirjelda Mc Clellandi motivatsiooni tõukejõudusid ja nende tähtsust töötajate motiveerimisel. Saavutusvajadus McClelland inimesel kolm vajaduste kategooriat 1 Saavutusvajadus (Achievment) tung püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uuesti; jõuda sihini, minna edasi, ületada raskusi. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Selline inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunnetab usaldust. Ta vajab hinnangut tehtud tööle, tagasisidet. Seda tüüpi juhid loodavad, et ka nende alluvad on samasugused
Eksamiinfo ja kordamisküsimused Eksam koosneb 20st küsimusest, millest igaüks annab ühe punkti. Küsimused on valikvastustega testi vormis. Kordamisküsimused: 1. “Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. ETTEVÕTLUS on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, vahetamisest, teenuse osutamisest vm tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. Ettevõtjat iseloomustab: - Uutele võimalustele ja kasvule orienteeritus - Innovaatilisus - Enesekindlus - Proaktiivsus, kindlameelsus, suur energia - Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus - Visioon ja vaist - Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes Schumpeter – ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo – ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid püüdlevad võimaluste poole ja k...
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
Selles eristatakse püüdlust edu saavutada ja püüdlust ebaedu vältida. Uurimustest ilmnes, et need, kes on suunatud edu saavutamisele, seavad endale eesmärke, mille puhul on edu tõenäosus umbes 50%. Need aga, kes soovivad vältida ebaedu, eelistavad ka väga suure või väga väikese edutõenäosusega ülesandeid. Kasvatuse erisuste tõttu on saavutusvajadus suurem sageli just esmasündinud ja ainukestel lastel. Ameerika psühholoog David McClelland uuris eri kultuuride lastekasvatustavasid ja nande seost vastava maa majandusnäitajatega. Kinnitust leidid üldine seaduspära, et seal, kus kasvatuses rõhutatakse iseseisvust ja isiklikku vastutust, kujuneb inimestel suurem saavutusvajadus. Tuntud kultuurierinevuste uurija Harry Triandis on uurinud individualistliku ja kollektivistliku kultuuriga maid. Esimestes rõhutatakse inimese individuaalset arengut ja
LÄÄNE-VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Ärijuhtimise osakond Karmen Käärid LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS Lõputöö Juhendaja : Virve Transtok Mõdriku 2003 1 SUMMARY This paperwork is written in Estonian on subject "Leadership study in Saaremaa Tarbijate Ühistu." This work includes 45 pages and 2 tables. Directing and leading style defines as leaders way of act, when being on leaders roll realizing goals and communicating with employees. This paperwork purpose was to study the leadership style being used in Saaremaa Tarbijate Ühistu and analyze its appropriateness and influence on the workers and hole organization. For that, author of this paperwork carried out questionnaire among Saaremaa Tarbijate Ühist...
N: finantskahjumi varjamine, põhjendamatud karjääriperspektiivid. Hooletu värbamine seisneb firmapoolses lohakas ja pealiskaudses töötajate valikus. N: tööle võetakse teisi ohustav inimene. Personali valiku vigade toime: 1. Töölt puudumine 2. Ebatõhus töö 3. Halb kommunikatsioon 4. Halvad suhted 5.Valed otsused - 6. Firma maine kahjustamine 45. Motivatsiooniteooriad: McGregor, Maslow, D. McClelland McGregor lahterdas inimesed X ja Y tüüpi, mille järgi X tüüpi inimesed ei taha töötada, neid on vaja sundida, Y tüüpi inimestele on aga vaja tagada loominguline töö ja motiveeritus ning tööülesanded täidetakse Maslow vajaduste hierarhia: füsioloogilised, turvalisus, kuuluvus, lugupidamine, eneseteostus David McClellandi vajadusteteooria: Inimese käitumise mõistmisel ja iseloomustamisel tuleb tugineda kolmele vajadusele: Saavutusvajadus Suhtlemis- ja liitumisvajadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
