Nad ei tundud õksteist. Kase vaatepunkt oli kõrge ja tema vaateväli avar. Ta armastas täpsust ja tegi tihti elust-olust statistikaid, ilma et keegi temalt oli seda nõudnud – peale südametunnistuse Tema ametiks oli meeste juuksur . Kask armastas oma tööd, aga ta ei teadnu, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus. Kuid tal olid siiski mõned professionaalsed tähelepanekud, tööalaselt. August poiss oli vanapoiss. Arhitekt Maurer , neljakümneaastane, polnud küll selle linnaosa projekti põhiautoreid, kuid ta oli kogu tööst algusest peale osa võtnud .Ta võis enda kohta öelda: linnaehitaja. Tal oli linnast päris hea ülevaade. Ta oli pärit väikeselt agulitänavalt, linnaservalt. Niisiis pärines arhitekt Maurer täiesti teisest miljööst, kui see mida ta ise kujundas. Maureri tegelane oli vahva sellina kujutatud, ta ei söönud kala, aga ta püüdis kala. Ta...
Ta ei tahtnud ka lapsi saada, kuna ta ei tahtnud neist kauem elada, ta oli üksik inimene, kõige uue vastu skeptiline (näiteks ei salli ta pikkade juuste moodi meestel) jälgib laste julmi mänge hoovil. Elu on muutunud Augusti inimese suhtes skeptiliseks, ta ootab neilt pigem halba kui head. Teda ei lohutanud väline heaolu – palgatud korrastajad, iga päev viidi rämps minema, manööverdasid prügiautod – tema teadis, mis inimesed tegelikult teevad. * Maurer – arhitekt, teadis linnast palju, oli linnaosa arhitektuurist osa võtnud algusest peale tundis ajalugu – aastaarve puistas une pealt/ tundis demograafiat/ ei söönud kala – tema veidrus/ neljakümneaastane – heldinult mõtles sõjajärgsetele noorusaastatele/ elas naisega/ varem tegeles mõttetute hobidega- kalapüüd(kättemaksuks) ja laevade pudelisse panekuga, nüüd otsib kõiges täiust/...
tunneb end tühisena Peeter – Laura poeg/ armastas süüa pehmeid sööke- kummalised toidu ja värvieelistused/ ei usu jumalasse, aga kuradisse usub/ kartis äikest/ tahtis endale naist/ armastas bensiini ja atsetooni lõhna/ nuusutas omaenese gaase suure huviga/ kummalised lõhna ja kompeeelistused Mis tegelasi ühendab? Mis lahutab? Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja. Kõik nad on üksikud. Lahutab: 3) Lnnamiljööd iseloomustavaid detaile....
septembril 1944 ja alles sellest ajast lõppesid seaduslikult Jüri Uluotsa valitsuse volitused. 2. 1. detsembril 1943 nimetati Johan Holbergi ametlikult Sõjaministriks ja ta ise väitis hiljem, et oli astunud seaduslikult ametisse, kuid pole teada, millal. Samuti pole teada, millal ta ametisse nimetati. 3. 20. aprillil 1944 nimetati Alfred Maurer ja Otto Tief Peaministri asetäitjateks ja ministriteks. Pole teada, millal, kui üldse, nad sellistena ametisse astusid. KIRJANDUS · "Prof. Jüri Uluotsa mälestusraamat". Stockholm 1945; selle raamatu ühe artikli taastrükk: Edgar Kant, "Jüri Uluots Tartu Ülikoolis ja eesti teaduses" Akadeemia 1990, nr. 1, lk. 317 · Hannes Walter, "Jüri Uluots 18901945" Looming 1990, nr. 1, lk. 102109 · Mart Laar, "Jüri Uluots aastal 1944" Looming 1990, nr...
Rolando-Romeo Kuusik töötanud Antsla Tarbijate Ühistus alates 1955. aastast; 30 aastat Antsla ühistu sajast tegevusaastast olnud ühistu juhatuse esimees. Richard Ligi ühiskaubanduses alates 1937. aastast; töötanud erinevates kauplustes müüjana ja juhatajana ning pikka aega rajooni tarbijate kooperatiivi kaubabaasi direktorina. Veera Maurer pikaajaline kohusetruu töö Harju Tarbijate Ühistus. August Niinemets kauaaegne Haapsalu Tarbijate Ühistu aseesimees ja ühiskaubanduse edendaja. Juta Nurk Keila Tarbijate Ühistu eesrindlik töötaja ja hea teenindaja; ühistus töötanud üle 35 aasta. Mati Nurs Hiiumaa Tarbijate Ühistu liige aastast 1958; 1970. aastatest alates ühistu volinik; 1980. aastatel aktiivne ühistu juhatuse liige; alates 1998. aastast Hiiumaa Tarbijate Ühistu Nõukogu esimees....
Sügisballi ehk stseene linnaelust võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast pildikeste jada ühe linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor läbilõike ühiskonnast, kasutades vastandlike elualade ning hoiakutega inimesi - poeet ja tehnik, moodne Maurer ning konservatiivne Theo jne. Romaan on tegelaskeskne, kuid nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase komplekse, tema kurjust, mis on tingitud keskkonna rõhuvusest. Mihkel Mutt viitab võimalusele "näha kuues tegelases autori eri tahke, nagu sümbolistlikus draamas." (Mutt, 1986, lk. 288). Elades ise Mustamäel, jagab ta...
Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
Tema sooviks on leida lõpuks oma luuletustele lugeja, kes mõistaks tema luulet. Ta käis väga harva sõpradega väljas, enamasti meeldis talle üksi kodus olla. Laura Peetri ema, kellele ei läinud oma poja olukord ja tegemised üldse korda, armastas vaadata õhtuti televiisorist seebikaid ja süüa sokolaadikomfeke. Oli üsna ükskõikne inimene. August Kask üksluise eluga vanapoiss ja juuksur, tal ei olnud tihti kellegiga suhelda, ning lõpuks kirjutas ka raamatu mille nimeks sai ,,Mees ja naine" Maurer arhitekt kes oli pidevalt ümbritsetud omaenese naisest, tundis ennast ikka üksikuna. Ta isegi vahel käitus nii nagu poleks naist olemaski. Ta küll mõtles pidevalt inimkonna heaolu peale, aga jättis hooletusse oma naise, kes tundis ennast tänu sellele jälle omakorda üksinda. Theo...
Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumine sobib kõigil...
Peeter Laura poeg/ armastas süüa pehmeid sööke- kummalised toidu ja värvieelistused/ ei usu jumalasse, aga kuradisse usub/ kartis äikest/ tahtis endale naist/ armastas bensiini ja atsetooni lõhna/ nuusutas omaenese gaase suure huviga/ kummalised lõhna ja kompeeelistused 2) Mis tegelasi ühendab? Mis lahutab? Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad. Peeter oli sündinud ja kasvanud Mustamäel. Theo suhtles Maureri naisega, rääkides talle oma unenägu. Maurer peab Theod ebameeldivaks inimeseks. Peeter tegi Theole libakõne. Eero leidis Laura näol oma lugeja. Kõik nad on üksikud. Lahutab: 3) Lnnamiljööd iseloomustavaid detaile....
Vahendliku täideviimise peamiseks tunnuseks on ärakasutamissuhte olemasolu vahendliku täideviija ja ärakasutatava isiku vahel. Ärakasutamissuhe on suhe, mis võimaldab vahendlikul täideviijal rakendada ärakasutatavat isikut kui vahendit teo toimepanemiseks. Vastavalt teovalitsemise teooriale võib eristada järgmisi ärakasutamissuhte vorme: 3 K. Maurer , Õigusleksikon , Interlex, Tallinn, 2000, lk 384. 4 RT I 2001, 61,364, 5 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29 6 RT I 2001, 61,364, · ärakasutatud isiku valitsemine teadmisega. Siinjuures on oluline, et vahendlik täideviijal on ülekaalukas tedmine faktidest, mida ei tea ärakasutatav. Üldjuhul toimub see ärakasutatava eksimusse viimisega...
pärimisõigus; - kaubandus- ehk äriõigus; - intellektuaalse omandi õigus: autoriõigus, kaubamärgid, tööstusdisaini lahendus jne; - rahvusvaheline eraõigus; - tööõigus*; - pankrotiõigus*, tarbijaõigus*. 5. Era ja avaliku õiguse eristamine: huviteooria ja subjektiteooria. K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 24-26; H. Maurer . Haldusõigus, lk 31-32. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud konspekt. 2. Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse, Kirjastus Juura, Tallinn 2004. 8 Loeng 4: Ülevaade kohtusüsteemist 1. Võimude lahusus. Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimu: seadusandlikku (parlament),...
võib pidada üheks tema modernistlikumaks teoseks, see kujutab endast pildikeste jada ühe linnaosa elanike elust, mille taotluseks on kirjeldada kaasaegset urbanistlikku kultuuri ning lasta lugejal koostada etteantud fragmentidest oma arusaam. Ta kutsub lugejat justkui teose struktuuri loomisel osalema. Kuue peategelase näol teeb autor läbilõike ühiskonnast, kasutades vastandlike elualade ning hoiakutega inimesi - poeet ja tehnik, moodne Maurer ning konservatiivne Theo jne. Romaan on tegelaskeskne, kuid nende ilmumine on näiliselt juhuslik, isegi maagiline ning seletamatu. Sellises süzheearenduses on Unt nähtavasti saanud inspiratsiooni Bulgakovi teostest. Sügisball lahkab eelkõige alateadvust, August Kase komplekse, tema kurjust, mis on tingitud keskkonna rõhuvusest. 2. Selgita pealkirja, kuidas mõista allegooriat? Sõnasta teose peamõte. Mina mõistan pealkirja iroonilisena...
Ta on vana ja kibestunud meestejuuksur, kelle päevi sisustab aknast pikksilmaga inimeste jälgimine. Ta on kõige uue vastu skeptiline (näiteks ei salli ta pikkade juuste moodi meestel) ja väga negatiivselt meelestatud (tema põhimõtete vastane on laste saamine nimelt ei taha ta oma lastes edasi elada). Ta elu on sünge ja üksildane. Vaid inimeste jälgimine pikksilmast leevendab tema üksindust. Arhitekt Maurer on täielikus vaimustuses uuest linnaosast. Vastupidiselt Augustile meeldib temale uudsus ja modernsus. Ta on tulihingeline arhitekt ja inimkonna heaolu on temale südamelähedane. Aga oma naise jaoks ei jää tal aega. Vahel käitub ta justkui poleks tal naist olemaski. Naine on üksi, Maurer on üksi. Laura on üksikema, kes on telefonitöötaja ja kelle päevi sisustab televiisor. Ta on kaotanud usalduse meeste vastu ning seetõttu sukeldub ta oma seriaalimaailma, mis tundub olevat kindel...
August Kask oli terve elu olnud meestejuuksur, ta ei teadnud juuste mütoloogilisest tähendusest midagi. 60ndate aastate lõpul jäi tal tööd vähemaks nooremad mehed ja poisikesed ei käinud enam tema juures. Nendel ajasid juukseid emad või tüdrukud. Ta ei teadnud, miks kliente vähemaks jäi, kuigi oli ajalehtdega igapäevaselt kursis. Lõpuks hakati tema juures taaskäima. Ta oli vanapoiss. 3. Arhitekt Maurer polnud selle linnaosa projekti põhiautoreid, kuid ta oli kogu tööst algusest peale osa võtnud. Enda kohta ütles ta linnaehitaja. Tal oli linnast heaülevaade ning oli teadlik sellest, mille kohale ta linna ehitas: Linna all oli kunagi olnud tard- ja moondekivimitest aluspõhi, mis asus umbes 50m sügavusel. Mustamäe mägedel kasvavad männid ning kuna need sinised tundusid, hüüti neid mägesid Sinisteks. Ta ei teadnud, kes sellel maa-alal kunagi (8. aastatuhandel eMa)...
Võimukandjate komisjon otsustab ta ikkagi tappa, et elu saaks samas rütmis jätkuda. See sümboliseerib, kuidas käituti nõukogude võimu ajal teisitimõtlejatega. Romaan ,,Sügisball" (1979) kujutab tol ajal uuenduslikku magalarajooni Mustamäed. Kujutab erinevaid inimesi, kes seal elavad (sh telerisõltlasest üksikema Laura, pervert August Kask, arhitekt Maurer , ettevõtlik ja moraalivaba restorani uksehoidja Theo, luuletaja Eero).Algul kulgeks nagu igaühe elu eraldi ja kõiki vaevab mingil määral üksindus. Romaani jooksul puutuvad nende elud kokku ja nad mõjutavad üksteist. Romaan näitab, kuidas ka paljude inimeste seas võib inimene jääda üksikuks ja tunda, et teda ei mõisteta. Linnakeskkonnas on inimesed tihti võõramad, kui maal või külades. Emil Tode...
Eero oli ka lisaks veel luuletaja, kes peale ridade kirja panemist vahepeal mõtles et on kogu oma maailmaelu luulesse kirja suutnud panna. Teine tegelane on August Kask, kes on meestejuuksur ja ta elas samas majas Eeroga, kuid üksteist nad ei tundnud. Ta armastas vahel jalutada linnast välja ja vaadata puid ta armastas värsket õhku. Kolmas tegelane oi arhitekt Maurer , kes oli linnaosa arhitektuurist osa võtnud algusest peale.August oli ka väga täpne inimene ja Ta ei tahtnud ka lapsi saada, kuna ta ei tahtnud neist kauem elada, ta oli üksik inimene. Neljas tegelane on üksikema Laura,kes elab koos oma pojaga ja vaatas pidevalt seriaale, ta elas neile kaasa rohkem kui oma elule. Neljas elanik oli restoranisveitset Theo, kes ka töötas Mustamäel oma kõrtsis, mis oli elumaja esimesel korrusel...
b klass Juhandaja: Malle Zoova Tallinn, 2010 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................................................lk 3 3. Ivar Stukolkin..............................................................................................lk 4 4. Indrek Sei....................................................................................................lk 5 5. Elina Partõka...............................................................................................lk 6 6. Veiko Siimar...
"Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda ühendab üksindustunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telerist "Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer peab silmas inimkonna heaolu, kuid on unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust sveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid tema madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võta keegi teda tõsiselt. "Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Lisaks räägib film õnne otsimisest. Samas leidub seal ka muigeid ja absurdi. Filmi põhiliseks ideeks on see, et olgugi oleme...
See vägivald võib ulatuda nilbetest telefonikõnedest, sündsusetust lapse paljastamisest nagu lapse lahti riietamine, tema paitamine ja käperdamine, pornograafiliste piltide tegemiseni, vahekorda astumise või sellekohase katse tegemiseni, vägistamiseni, intsestini või lapse meelitamiseni prostitutsioonile. Need tegevused võivad toimuda üksikjuhtudena või korduvate tegevustena aastate vältel. (R. Maurer 1998, 6) (Vaata ka lisa 2, näide 2) Tähelepanu peab pöörama sellele, et kuigi R.Maurer nimetab lapse lahti riietamist ning tema paitamist samuti seksuaalseks väärkohtlemiseks, tuleb siiski aru saada ning vahet teha vanemlikul hellitusel ning sündsusetul käitumisel. 1.5 Laste seksuaalse väärkohtlemise olukord Eestis 2002 aasta seisuga Selles peatükis saab anda ülevaate vaid sellest Eesti informatsioonist, mis on olemas Politseiametil (vt...