lugu" koos näitlejatega; rollimängud keskaegses Tallinnas jne); · kultuur, kontserdid, toitude valmistamine, galaüritused (nt mõisa ja aia külastus ning kontsert, komandandi ball, õhtu või hommik kunstnikuga, rahvustoitude valmistamise kursus, näidendi või filmi tegemine); · aktiivsed välistegevused (nt viikingite küla ja mängud metsas, köieseiklus, militaarmängud, seiklused looduses ja veega seotud tegevused, kanuusõit ja matkamine rabas, off-road autosõit, rallisõit kaardilugemisega, matk räätsadega talvises metsas, talvine metsamäng, meeskonnamängud metsas / vabas looduses). 15 Nimetatud pakettide põhjalikumad kirjeldused on näidistena antud turundusplaani lisas. Selletaolisi pakettide kirjeldusi kasutatakse kliendile informatsiooni edastamiseks. Kokku on OÜ- l Agentuur praegu u 30 valmislahendustena paketti, kusjuures pidevalt arendatakse välja uusi ja
See saavutatakse momendil kui populatsiooni arvukus saab vastavusse keskkonna ressurssidega. Looduse integratsiooni (orienteerituse) tasemed looduslikke objekte tuleks uurida, mõista koos teda ümbritsevate looduslike tingimustega. Iga objekt on mingi suurema süsteemi osa, koosnedes ise väiksematest süsteemidest. Looduse õpperada vaheldusrikkas maastikus erimärkidega tähistatud mõnetunnise matka marsruut. ?-l matkamine on rahvusparkides, maastikukaitsealadel jm. rakendatavaid ökoloogilise kasvatuse vorme. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Looduskaitseala looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ning haruldaste ja
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
Viimasel õhtul Sikalt ja lõpetasime teisel päeval Valgejõe külas. korraldati pidu kohalikele külaelanikele, kus rää- Matk on alati väga oodatud ja kõik on enne seda giti, mis laagris oli toimunud, kes osalesid jne. alati elevil. Kuna suur osa lapsi on varem meie laagrites käinud, siis on matkamine ja matkal Eesti noored olid kõige tublimad. Nad oskasid käitumine neile juba selgeks saanud. Kõik teavad, kõige paremini inglise keelt, olid alati sõbralikud mida ja kuidas tuleb teha. Esimese päeva lõpus ja suhtlesid teiste riikide noortega kõige tiheda- kimbutas meid kõva vihm, aga lõkke ääres sai mini, võtsid aktiivselt ja ilma hädaldamata osa
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reprodu...
Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist. Mets Eesmärk: Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis (pikemas kui strateegias käsitletud aeg 25 a). Mets peab pakkuma nii majanduslikke hüvesid (puit, seened-marjad jm metsatooted) kui sotsiaalkultuurilisi hüvesid nagu rekreatsioon, matkamine, ajaloolis-kultuurilised paigad (hiiemäed jne). Samas peab olema säilitatud metsaökosüsteemide mitmekesisus, tasakaal ning taastumisvõime. Kalastik Eesmärk: Tagada kalapopulatsioonide hea seisund ning kalaliikide mitmekesisus ja vältida kalapüügiga kaasnevat kaudset negatiivset mõju ökosüsteemile. Kalavarude majandamisel lähtuda ökosüsteemist kui tervikust. Kalapopulatsioonid on heas seisus, kui kalavarud suudavad hoolimata töönduspüügi survest end looduslikult taastoota
sooalasid, mis on Euroopas haruldased. Eesti soid on juba pikka aega mõjutanud inimtegevus, kuid eriti tugevalt andis selle mõju tunda alates 19. sajandi lõpust. Soode pindala on võrreldes 1950. aastatega vähenenud umbes kolm korda. Kõige suurem muutus on toimunud madalsoode osas, nende pindala on kahanenud 7,1 korda. Rabade pindala on vähenenud 1,7 korda. Soid kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Marjade või ravimtaimede korjamine, matkamine ning teadustöö ei avalda soodele suurt mõju, mõned teised tegevused võivad põhjustada aga olulisi muutusi nii soode veereziimis kui ka turbalasundis. Suur osa on selles turba, olulise tähtsusega energeetilise maavara kaevandamisel. 2010. aastal kaevandati Eestis 63 maardlas turvast kokku 923 400 tonni. Nii turba kaevandamisele kui ka soodele endile avaldab suurt mõju ulatuslike sooalade kuivendamine kas siis turba saamiseks või põllumaaks
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
põhjal. LISA 3 131 LISA 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik Osa 1 Märgi igas sektsioonis number “1” selle väite ette, mis tundub kirjeldavat Sind. Need väited, mida Sa endaga ei samasta, jäta tühjaks (või tähista “0”). Arvuta iga sektsiooni summa. Sektsioon 1 Mulle meeldib liigitada asju üldiste omaduste alusel Ökoloogilised probleemid on mulle tähtsad Matkamine ja telkimine on nauditavad tegevused Ma naudin töötamist aias Ma usun, et meie loodusparkide kaitse on tähtis Asjade hierarhiasse seadmisel/järjestamisel on minu silmis mõte Loomad on mu elus tähtsad Minu kodus on taaskasutamise süsteem omal kohal Ma naudin bioloogia, botaanika ja zooloogia õppimist Ma veedan palju aega väljas/õues SUMMA (Sektsioon 1) Sektsioon 2 Ma tajun kergesti mustreid
Ingold (2005) toob välja kolm mõjutavat tegurit: • rekreatsiooni toimumise koht (rajal või raja kõrval); • liikumise suund (otsene kokkupuude või mööduv); • müra ja koerte olemasolu. Mõju suuruse hindamisel on oma osa ka tegevuse etteaimatavusel. Kiired ja vaiksed tegevused nagu jooksmine ja mägijalgrattasõit on vähem etteaimatavad (on väga ehmatavad) ja seetõttu omavad liikidele suuremat mõju. Aeglasemad tegevused nagu matkamine on etteaimatavamad, pole nii ehmatavad, omades liikidele seetõttu väiksemat mõju. Järgnevalt on tutvustatud kolme liikide vastusreaktsioonil põhinevat metoodikat elustiku inimmõju häiringu hindamiseks. Simulatsioonimudelid. SODA Külastuskoormuse loodust häiriva mõju demonstreerimiseks on loodud mitmeid erinevate uuringutega seotud simulatsioonimudeleid (Bennett et al. 2008). Loodud mudelid on seotud
Ka on vaesed vanemad oma laste käitumisega vähem rahul kui jõukad vanemad. Kodu kujundab ellusuhtumise Uurijad on täheldanud, et nendes peredes, kus vanematel on soov ja oskus laste huvisid konkreetsete harjumuste õpetamisega arendada, kasvavad positiivse ellusuhtumisega noored. Sellisteks aeganõudvateks harjumusteks on näiteks lugema ja sportima õpetamine, laulu, pillimängu ja male või kabe saladustesse pühendamine ning lapsega koos teatris käimine, aga ka koos matkamine, käsitöö tegemine, meisterdamine, toidu valmistamine, kodutööde tegemine ja tervise eest hoolitsemine. James Stenson (2009) juhib tähelepanu sellele, 15-16-aastaselt vajavad noored tõsist lugemisainet, sest nende tundlikkus ja abstraheerimisvõime kasvab hämmastava kiirusega. Noorte suunamisel on abiks kaks harjumust. Kõigepealt tuleks televiisori vaatamine viia miinimumini, s.t saated tuleks eelnevalt välja valida ja vaadates peaks säilima kriitikameel.
turismi. Tutvutakse nii sise kui rahvusvahelise turismi nähtustega, uuritake, milliste nähtuste tulemusel on turism kui selline arenenud ning milliste mõjude tagajärjel areneb tulevikus. Turism kui geograafiline nähtus = majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja poliitilise suhted inimeste ning ruumi, erinevate keskkonnaruumide vahel Turism turistide liikumist kirjeldav, neile parimat ligitõmmet pakkuda sooviv majandusharu, huvireisimine või matkamine, mis ühtlasi pakub ka aktiivset puhkust. Geograafia teadusharu, mis käsitleb maakera nii tervikuna kui ka piirkondade kaupa. Turismigeograafia keskendub turismiprotsesside geograafilisele taustale ühendades turisti "sisemise" kogemuse turismisihtkoha "välise" kogemusega. Turismigeograafia on inimgeograafia haru, mis keskendub turismiga seotud inimetegevusele ja regionaalse paiknemise geograafiale hõlmates ka nõudlusest ja
programmijuhile, et tal oleks ülevaade toimuvast ja rühma asukohast. Vahetuse lõpu poole jäetakse mõned ajavahemikud tühjaks, et oleks võimalik arvestada laste soovidega. KÕIGE TÄHTSAM PROGRAMMI KOOSTAMISEL ON KASVATAJA SUHTUMINE OMA TÖÖSSE. NÄIDISPÄEVAPLAAN SUVELAAGRIS 8.00 ÄRATUS (vastavalt planeeritule hommikvõimlemine, sörkjooks, lipu heiskamine või kogunemine, tubade koristamine jne) 9.00 HOMMIKUSÖÖK 10.00 VALIKTEGEVUSED (vastavalt planeeritule mängud, käsitöö, matkamine jne) 11.30 VALIKTEGEVUSED (ujumine, töö gruppides jne) 13.00 LÕUNASÖÖK 13.30 SIESTA (vaikne tund) 15.00 VALIKTEGEVUSED (maastikumäng, matk, ujumine jne) 17.30 ÕHTUSE ÜRITUSE ETTEVALMISTUS VÕI VALIKTEGEVUSED (laulude õppimine, kostüümide valmistamine, etenduse harjutamine jne) 19.00 ÕHTUSÖÖK 20.00 ÕHTUNE ÜRITUS (lõkkeõhtu, teater, disko jne) 22.30 HEAD ÖÖD KASVATAJA TEGEVUS LASTE SAABUDES Laagri esimene päev on üks tähtsamaid hetki kogu laagriaja jooksul, sellest
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
samuti normaalne. Lõdvestumisvõimalused hingamistehnikad autogeenne treening ja visuaalne imaginatsioon liikumine biotagasiside venitus- ja sirutusharjutused imaginatsioonitehnikad massaaž meditatsioon lihaste lõdvestamine positiivne mõtlemine varjupoks kõnelused endaga enda kinnitamiseks spordialad (käimine, matkamine, jooksmine, ujumine jne) päeviku kirjutamine puhkus vähem töötamine jooga Kui olete kõike proovinud ja teie tööolukord pole paranenud, üritage vahetada töökohta. Kui see ei aita, mõelge ameti vahetamisele. Kiirabitöös leidub nii palju stressoreid, et traumaatiline sündmus võib ka kõige stabiilsema inimese rivist välja viia. Kolleegid on teile toeks: CISM – toimetulekuabi pärast eriti koormavaid sündmusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
