on lame ja dorsaalne kumer. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on ligikaudu 16-18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Mehe peaaju on naiste omast veidi pikem. Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: nägemiskeskus, kuulmiskeskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus, kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus liigutamiskeskus, lihaste- ja nahatundlikkuse keskus. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu.
mittetonaalne muusika; kõlab nagu oleksid kõik noodid valed. Dodekafoonia - 12toonmuusika, kaksteisthelililne tehnika. (Schönbergi uus muusikastiil - kasutas kõiki heliredeli 12 nooti, nii musti kui valgeid võrdväärselt. Loomulikult lendasid sellega seoses aknast välja ka mõned vanamoodsad mõisted nagu harmoonia, meloodia ja ilu, aga niisugune see areng on.) seeriamuusika - puhta inspiratsiooni vähesuse korvamiseks leiutas Schönberg mitmed matemaatilised reeglid ning seaduspärasused ja kasutas oma intellektuaalsust. Ekspressionism on...............LAHE!!!
Lauldi harfi saatel, helirida oli 5 astmeline. Eksisteeris templiorkester, kus olid esindatud suurem osa pillidest, mida sel ajal üldse kasutati. Vanaaja muusik oli nii laulja, tantsija, pillimees, luuletaja, näitleja ja dirigent. Vana-Kreeka muusikaõpetus Kreeklaste helisüsteem jaguneb oktaavideks. Oktaav koosneb 7 heliastmest. (Vanaaja muusika koosnes 5 heliastmest.) VanaKreeka muusika käsitleb helisid seoses arvudega. Mida arvas Pythagoros? Tema fikseeris esimesena matemaatilised suhted muusikaga. Ta arvas, et muuusikahelid alluvad kosmos samade arvsuheteke ja seeläbi peegeldab muusika kogu maailma korraldust. Mida arvas Aristonexos? Arvas, et rütmiõpetust on vaja süstematiseerida ja kõrgem otsustaja muusika üle on kõrv. Plaaton? Arvas, et muusikas peavad valitsema kord ja traditsioonid. Ta leidis, et erinevad muusikaliigid ja helilaadid omavad positiivset kasvatusmõju. Aristotheles
tolleaegsetel eurooplastel, maaja matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega. Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas. Maajad, nagu kõik põldu harivad rahvad olid rahuarmastavad ega tahtnud sõdida, kuid just sõda sai neile saatuslikuks, Maaja kultuuri, kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad, kes purustasid maajade uhked linnad ja allutasid nad endale. Maaja kultuur jäi püsima ainult Yucatani poolsaarel. Seal sulasid vallutajad maajadega üheks rahvaks, võtsid üle nende keele ja kombed. Lõplikult hävitasid
saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Osad: Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: 1) Nägemiskeskus 2) Kuulmiskeskus 3) Haistmiskeskus 4) Maitsmiskeskus 5) Kõnelemiskeskus 6) Mõtlemiskeskus 7) Liigutamiskeskus 8) Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada.
kasutada mingit materjali parimal otstarbekal viisil. Seda nimetatakse teaduse süstemaatilisuse esimsekse "etapiks". 2. Teaduslikud seletused Teooriate loomine on teadusele iseloomulik. Mõnesid nähtuste valdkondi seletataksegi vaid teadusliku teooria abil. Teaduses tuleb ette, et mingit nähtuste valdkonda on küll oskuslikult kirjeldatud, ent pole tõeliselt seletatud. Sellisel juhul seletatakse nähtust teadusliku teooria kaudu. Selliseks nähtuseks on näiteks planeetide liikumine: matemaatilised kirjeldused on olnud pikalt teada, kuid nende liikumise seletamine on olnud problemaatiline. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teaduse kolmandas aspektis väljendub süstemaatilisus. Olenemata sellest, et teadus ei ole täielikult edukas, siis sellegipoolest püüab teadus otsimise teel vigadest lahti saada. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimentide kasutamine. Eksperimendid võimaldavad seoseid ja
ühendatakse ehk klassifitseeritaks rühmadesse lähtudes teaduslikest distsipliinidest. Miks teadlased püüavad leida üldisi kirjeldusi? Üldised kirjeldused aitavad teha tuleviku jaoks ennustusi ning kasutada mõnda materjali kõige parimal viisil. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on iseloomulik teooriate loomine. Mõne nähtuse valdkonda saabki seletada vaid kasutades teadusliku teooria abi. Nagu näiteks planeetide liikumine, mille matemaatilised kirjeldused on pikalt teada, kuid liikumise seletamine kätkeb endas teadusliku teooria komponenti, nimelt gravitatsioonijõudu, mida me ei saa otseselt vaadelda, kuid me teame, et see on olemas. Teadusteoorialtel on võime anda põhjuslikke seletusi ning ühtlustada terveid nähtuste valdkondi. Newtoni gravitatsiooniteooriaga saab seletada erinevaid nähtusi. Teooriatel on ennustusjõud. Paljud seletused on reduktsionistlikud. Süsteemi
impressiivne): patsiendid on võielised end kõnes ja kirjas väljendada kuid ei saa aru, mida neile üteldakse. Inimesed räägivad kiiresti ja vabad – kuid ütlevad nad tegelikult väga vähe (sõnakompott). „Ma olin seal teises, ja siis pärast seda, kui nad olid ma olin seal“ See afaasia põhjuseks on nn Wernike keskuse kahjustus. KESKMINE LAPSEIGA. KOOLI MÕJU I Keskmises lapseas mõjutavad laste arengut väga palju nende kogemused kooliga. Eelkõige arenevad kooli kirja- ja matemaatilised oskused. Firth´i kolmefaasiline lugemisstrateegia teooria (käsitleb seda kuidas lapsed kasutavad erinevad lugemisstrateegiad): 1. Faas: kasutavad logograafilist strateegiat (pöörduvad tähelepanu üksikutele tühedele). Lapsed õpivad sõna ära tundma nende välise kuj põhjal! 2. Faas: kasutavad alfabeetilist strateegiat, „täht-häälikud“. Reeglipäraste sõnade lugemise oskus. 3). Faas: ortograafiline faas. Sõnad lahutatatakse ...
Rakvere Ametikool Vahelduvvool Referaat Koostas: Juhendaja: Rakvere 2011 Vahelduvvool Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund jatugevus ajas perioodiliselt muutub. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutuselvahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaa...
aprioorsed teadmised- ei sõltu meelelistest kogemustest, jagunevad kaheks: * mõistuspärased- ehk loogilised teadmised, mis on nii inimselged, et nendes kahelda pole võimalik. (Näiteks: ei ole võimalik korraga olla ja mitte olla.) Konventsioonid- kokkuleppelised teadmised (grammatika, liiklusmärgid ja nende tähendus, viisakusreeglid, ajaarvamine, matemaatilised teadmised, sõnade tähendused, tavad). See, et inimene saab konventsioonidest aimu kogemuse teel (lugemine jms) , ei muuda asja. Röhitsemine- aprioorne, meie kultuuris pole see kombeks. Tõde ja õigus- empiiriline- olen seda lugenud Maa kaaslane on Kuu- empiiriline, ise näen.. Hüpotenuusi ruut võrdub kaatetite ruutude summa- aprioorne, kokkulepitud teadmine- konventsioon.
Intelligentsuse vormid Intelligentsuse mõõdetav pool IQ : 1) lingvistika 2) matemaatilised 3) geomeetrilised 4) loogilised MI: 1) lingvistiline 2) loogilist matemaatiline tehniline taip 3) musikaalne (võime meelde jätta ja ära tunda muusika palu) 4) ruumiline (hea orienteerumise võime, võime luua kujundeid) 5) kehaliskineetline väljendumis rikas miimika, hea plastika, kehaliselt võimekad, käeliselt osavad. 6) Loodusilk loomulik inimene tunneb ennast looduses hästi, naudib seda, mõistab seda.
Sellise suhtumise tagajärjel hakkas ka ülejäänud maailm Kastaaliale kõõrdpilke heitma. Maksumaksjad leidsid, et nad toidavad Kastaaliat sellest ise mingit tulu saamata ja nii see tegelikult oligi. Kirja pandi küll fantastilisi klaaspärlimängu konstruktsioone, kuid need olid tavainimestele mõistetamatud. Vaimueliit tegeles kultuuri arendamisega, ajaloo taaselustamisega, kuid isegi sellest jõudis väljaspoole Kastaaliat vähe. Kastaalias kirjutatud uurimustööd, muusikapalad, matemaatilised tehted olid liiga spetsiifilised, et keegi tavaühiskonnast neid mõista oleks suutnud. Mina ei pea andekate inimeste koondumist kinnisesse rühma õigeks, kuna leian, et maailm ei võidaks sellega midagi. Tulemuseks oleks kuiv teadus, mis ei seostuks kuidagi ühiskonnaeluga ning mis jääks enamusele mõistetamatuks. Ma leian, et Newton, Mozart ega Hesse ise ei oleks nii kaugele jõudnud, kui nad ei oleks kokku puutunud elamise rõõmudega
mõjutatakse? Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel kui teatud märgisüsteem. Keel on oma olemuselt ühiskondlik nähtus: sõnad, nende kasutamisel ja seostamise reeglid on ühised kõigile antud keelt kõnelejaile. See võimaldabki keele abil suhelda. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt teisejärguline tähtsus. Siia kuuluvad telegraafikeel ehk morse, laevastiku lipukeel, valgusfoori keel. Taolised on ka matemaatilised, füüsikalised ja keemilised sümbolid, mis moodustavad omamoodi erialakeele. Omapärane valdkond on mittesõnalised suhtlemisvahendid näoilme ja keha-, eriti käteliigutused. Mittesõnalised suhtlemisvahendid aitavad keelelist suhtlemist täpsustada, ilmekamaks muuta, mõnikord koguni asendada. Suhtlemine on arenenud käsikäes inimese kujunemisega, töö ja kõne arenguga. Inimestevahelise koostöö vormid tööprotsessis nõudsid järjest ulatuslikumat tõukejõudu, mille
KUNSTIAJALUGU 1. Mis tähendab mõiste ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? Renessanss tähenab taasündi ja see võeti kasutusele, et eristada kaasaega keskajast 2. Milline linn oli renessanssiajalstul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 3. Nim Filippo Brunelleschi projekteeritud ehitisi. Leidlaste kodu, Firenze toomkirik, Pazzi kabel 4. Milles seisneb tsentraalperspektiivi õpetus? Seisneb pildi ruumilise sügavuse illusiooni loomises. Asjad, mis lähemal olid suuremad, kui need mis asusid tagaplaanil. 5. Kellele püstitati palazzosid? Kuidas need välja nägid? Jõukate linnade elanikele. 3-korruseline ,neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Madala katusega ja üldiselt üsna massiivse väljanägemisega 6. Millised muudatused tõid plazzode ehitusse L. B. Alberti? Hakkas hoonetel kasutama pilastreid 7. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? Ar...
loodusteadlane, üks analüütilise geomeetria rajajaid 1616 lõpetas Poitiers` ülikooli õigusteaduse alal Alustanud 1618 matemaatikaõpinguid, täiendas end paljudes Euroopa ülikoolides 1628 siirdus Hollandisse ning asus Leideni ülikoolis peale matemaatika õppima ka astronoomiat 1649 siirdus Rootsi kuninganna Kristiina kutsel elama Stockholmi Matemaatikas võttis kasutusele muutuva suuruse ja funktsiooni mõiste ning paljud tänini kasutatavad matemaatilised tähistused Ruumi punktide kirjeldamisel hakkas rakendama koordinaatteljestikku, see aitas kaasa ka diferentsiaal- ja integraalarvutuste loomisele Mehaanikas sõnastas mõju ja vastumõju seaduse ning liikumishulga seaduse Optikas tuletas valguse murdumise seaduse Füsioloogias selgitas refleksi põhimõtet ning laiendas determinismi printsiipi eluslooduse kohta, kuid psüühikaga ei sidunud Tema dualism lahutas vaimu ja mateeria
Lihtsustamaks tegelikust tuuakse sisse punktmassi mõiste Punktmass võimaldab meil terve keha asukohta kirjeldada ühtede koordinaatidega (keha mõõtmed pole olulised) Liikumise põhitõed Oluline nii ruumiline kui ajaline asukoht Asukoha muutuse kirjeldamiseks võetakse kasutusele kiiruse mõiste asukoha muutus ajas Kiirus on teepikkuse ( e asukoha muutus ajaühikus) Asukohta mõõdetakse SIs meetrites, aega sekundites, seega ühikuks tuleb m/s Erinevad kiirused · Hetkkiirus, matemaatilised mõttes ülilühikese ajavahemiku kiirus · Keskmine kiirus · Maksimaalne- minimaalne kiirus jne Newtoni 1.seadus Vaba keha säilitab oma kiiruse s.t. seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha teiste kehade mõjutused puuduvad või need kompenseerivad üksteist. Kehade omadust säilitada oma kiirust nimetatakse inertsiks, inertsi mõõduks on massiks nimetatav füüsikaline suurus Newtoni 2. Seadus
2x 4 1 Näiteks, 1 2 x 4 5 . Lahendame antud ahelvõrratuse: 2 x 4 5 1 4 2 x 5 4 3 2 x 1 : 2 1,5 x 0,5 x (1,5; 0,5] . Funktsiooni määramispiirkonnaks nimetatakse muutuja x kõigi selliste väärtuste hulka, mille korral funktsiooni y = f(x) väärtust saab arvutada. Tähistatakse tähega X. Meenutame tingimusi, mille koral eksisteerivad järgmised matemaatilised operatsioonid: a murd eksisteerib, kui b 0 ; b paarisaste juur 2n a eksisteerib, kui a 0 ; murd, kus b 2 n a eksisteerib, kui a 0 ; arvu logaritm log a N eksisteerib, kui N 0 ; arkussiinus arcsin x eksisteerib, kui x 1 1 x 1 ; arkuskoosinus arccos x eksisteerib, kui x 1 1 x 1 ;
1) Johann Carl Friedrich Gauss.Matemaatika liitub kõik teadusalad Carl Friedrich Gauss Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig – 23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik. Gauss on olulise panuse andnud paljudesse teaduse valdkondadesse, sealhulgas arvuteooria, statistika, matemaatiline analüüs, diferentsiaalgeomeetria, geodeesia, geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Gauss oli imelaps. Ta tegi oma esimesed suuremad matemaatilised avastused teismelisena. Teose Disquisitiones Arithmeticae sai ta valmis 1798. aastal 21-aastasena, kuid see avaldati aastal 1801. See pani aluse arvuteooriale kui eraldi teadusele ja on kujundanud seda tänapäevani. Elulugu Carl Fr. Gauss sündis 30. aprillil 1777 Braunschweigi linnas vaesesse perekonda. Ta ei saanud läbi oma isa Gebhard Dietrichiga (1744–1808), kes ei pooldanud poja haridusteed, vaid eelistas, et Carl tegeleks pigem käsitööga, näiteks müürsepa või aednikuna
filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Mehaanika põhiseadused Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks: Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Kava teemal "Hariduse andmine ei ole ämbri täitmine, see on tule süütamine" (W. B. Yeats) Koostaja: Tallinn 2011 "Hariduse andmine ei ole ämbri täitmine, see on tule süütamine" (W. B. Yeats) Eesmärk: Selle essee eesmärk on arutleda hariduse eesmärkide ja kasutusel olevate hariduse andmise viiside üle ning panna inimesi mõtlema, et kuidas muuta tänapäevane haridussüsteem moodsamaks ja efektiivsemaks. Põhisõnum: Hariduse andmise eesmärk peaks olema inimeste talentide esiletoomine/stimuleerimine, mitte inimeste nö. "täitmine" teadmistega. Praegune süsteem ei soosi seda. 1. Sissejuhatus 1) Elame 21. sajandis ja ennast elatada on võimalik väga paljude erinevate tegevustega (rohkematega kui kunagi varem) 2) Haridussüsteem on ühiskonna arengust maha jäänud ja vajab kiiremas korras ...
pinnanormaal ühes tasandis . Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub (muudab suunda), kusjuures langev kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on antud keskkondade paari jaoks konstantne suurus ega sõltu langemisnurgast. Teosed Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (17011725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Lõbus lugu kuulsast teadlasest Suur matemaatik ja ülemaailmse gravitatsiooniseaduse avastaja Isaac Newton oli tavatult hajameelne.
Kuressaare Gümnaasium MAIAD Maarja Toplaan 7a klass Kuressaare 2010 Sisse juhatus Maiad olid 600 aasta jooksul arendanud Kesk-Ameerikas välja oma tsivilisatsiooni ühes linnade ja kultuskeskustega.Ligikaudu 4.saj algul pKr saavutas nende kultuur oma kõrgpunkti. Ehitati mitmeid suuri linnu maiade linnad kujutasid endast iseseisvaid riike, mis sageli omavahel sõdisid. Nad võttsid vastastikku vange, keda ohverdati jumalatele. Maiad leiutasid oma piktogrammidest koosneva kirja. Samuti uurisid nad taevatähti ning tarvitasid kalendrit. Maiade tsivilisatsioon EELKLASSIKALINE PERJOOD (650 eKr-250 pKr). Maiade tsivilisatsioon sai alguse Vaikse ookeani kaldal ja präeguse Guatemala linnad püramiidide ümber. Nad laiendasid oma tsivilisatsiooni põhja poole, Peteni vihmametsa suunas, ja seejärel Yucatani lavamaale. KLASSIKALINE PERJOOD (250-800 saj) Maia linnad polnud kunagi ol...
16691701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). · Oli suur autoriteet tolleaegses teadlaste hulgas · Teenete eest lõi Inglise kuninganna ta rüütliks. Loe lisa Lord Kelvin (1824 1907) · William Thomson, tuntud kui lord Kelvin. · Iiri-soti füüsik, matemaatik ja insener. · Tuntakse eelkõige oma termodünaamika-, elektri- ja matemaatikaalaste tööde järgi. · Thomson võttis kasutusele absoluutse
avastustest ja muudest matemaatika keeles." teadustest · ,,Kõiki tõdesid on kerge 1610 ,,Täheteataja" mõista, kui need on kord 1623 ,,Väärtuseproovija" avastatud; oluline on (teaduse manifest) need kõigepealt 1632 ,,Dialoog kahe avastada." peamise · ,,Ma pole mitte kunagi maailmasüsteemi kohta". kohanud nii väheste 1638 ,,Arutlused ja teadmistega inimest, et matemaatilised ma poleks temalt mitte demonstratsioonid kahest midagi õppida saanud." uuest teadusest" EVANGELISTA TORRICELLI Evangelista Torricelli sündis 15. oktoobril 1608. a. ja suri 25. oktoobril 1647. a. Ta oli Itaalia füüsik ja matemaatik. Ta oli Galileo Galilei õpilane. Torricelli ehitas esimese baromeetri ja näitas, et õhul on kaal. sellega tõestas õhurõhu olemasolu. Õhurõhu avastamine · Itaalia Firenze linn u. 1640. a.
(SI) mõõtühikud jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela) 3. Loodusteaduslike mudelite liigid Loodusteaduslikke, sealhulgas ka füüsikalisi mudeleid, liigitatakse tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks. Ainelised mudelid- jagunevad pildilisteks mudeliteks, animatsioonideks ja interaktiivseteks arvutimudeliteks. Abstraktsed mudelid- jagunevad graafilsteks mudeliteks ja siis on ka veel näiteks matemaatilised avaldised. Matemaatilisele avaldisele tuginevat loodusnähtuse (nt rongi liikumise) kirjeldust nimetatakse analüütiliseks mudeliks. 4. Selgita vektoriaalse suuruse erinevust skalaarsest. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks, mida iseloomustab peale arvulise väärtuse ka suund. Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks. Skalaarsetel
parameetrite mittesekkuv registreerimine (kulumine ja kuhjumine näited: pildiga slaidid: külmkapp, jalanõud, lilled-õitsev ja närtsiv jne), siis semantiline diferentsiaal,; eksperimendi liigid: mis on põhjuslik seos Skaleerimine- Skaalad: Nominaal- diagnostilised näitajad, sugu, klassifitseerivad tunnused ( silmade , juuste värv, lillesort, rass); gruppi kuuluvus; elukoht, isiku nimi; toidusedeli komponendid; ei jah vastused; Andmete tüüp nimeline, matemaatilised tehted EI Ordinaal- e järjestusskaala; klass/kool; finiseerimise järjekord; nõustumise määr: Matemaatilised tehted: järjestamine (min, max, kvantiilised, dispersioonanalüüs) Andmete tüüp järjestus. Intervallskaala- e vahemikskaala. Standardiseeritud skoorid mingil skaalal (testi tulemused); skaala skoorid, mis ei saa olla tegelik null ( temp.); skoorid, kus pole selge, et null tähendab mingi joone puudumist (nt matemaatiliste võimete test);
Suhelda on mõnus ,,Uhke postipoiss sõitis kord maanteel" nii algab üks vana, lõbus laul. Vanasti oli suhtlemine keeruline. Inimesed, kes elasid üksteisest kaugel, saatsid oma posti postitõldadega. Veel varasemal ajal saadeti sõnumeid ratsanikega. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teisele inimesele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advo...
21.12.2012, Too kuupäev tähistab 5126 aasta pikkuse tsükli lõppu maiade välja töötatud pikkarvestuse kalendris. Arvatakse, et maiad ennustasid sellele päevale maailma lõppu. Samuti arvatakse, et paljud nende ennustused on siiamaani paika pidanud. Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas. Maiade Kiri Koosneb silpidest. 800 märki. Tihti oli kirjutajal valida mitut erinevat märki, et ühte häälikut kujutada. Maiade Kunst Maide kunst aastast 250 pKr 900 pKr oli uue maailma ilusaim. Praeguseks on alles jäänud osa keraamikast ja savi pottidest. Maiade kunstnikud olid ühed esimesed kes oma nime teoste juurde kirjutasid
professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton tegi mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25-aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hilinemisega kahes raamatus tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Newton sõnastas mehaanika põhiseadused ja gravitatsiooniseaduse. Rakendades neid taevakehade liikumise kirjeldamisel, rajas ta taevamehaanika alused. Põhjendas teoreetiliselt Kepleri seaduseid ja täpsustas neid ning seletas taevakehade liikumise tähtsamad häiritused, Maa pretsessiooni ja looded. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks: Newtoni 1. seadus Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja
F Farady arv - 1 molelektronide kogulaengu absoluutväärtusF = 96500 C/mol C = kulon = amper*sekund R universaalne gaasikonstant R=8,31 J/mol*K = p0Vm/T0 =0,082 atm*dm3/mol*K I voolutugevusAmprites Ülesandeid võib muidugi mitut moodi lahendada. Kasulik on 4-ja astmeline tegutsemisjärjekord (võite sellist eeskirja ka algoritmiks sõimata) 1. Kirjutame välja andmed ja fikseerime otsitavad suurused 2. Valime sobivad matemaatilised seosed ja avaldame otsitavad suurused 3. Täiendame andmeid füüsikaliste konstantide, molaarmasside ja muu taolisega 4. teostame arvutused (ka ühikutega) Näide 1. Kui suur on 112 liitri H2S mass 1 . V = 112 l m=? 2. m / M = V / Vm siit m = (V / Vm) M 3. Vm = 22,4 l / mol M = 34 g / mol 4. { l *( mol / l) * g / mol } = { g} m = (112 / 22,4 )* 34 = 170 g Näide 2
kuni surmani 1642. aastal Formaalselt oli Galilei arest karm Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. 1597 leiutas termoskoobi 1597 Geomeetriline ja militaarne kompass 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. "Täheteataja" 1623 Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" ("Il Saggiatore") 1624 Mikroskoop 1632 Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta ("Dialogo dei due massimi sistemi del mondo") 1638 "Arutlused ja matemaatilised demonstratsioonid kahest uuest teadusest" Galileo di Vincenzo Bonaiuti de' Galilei täisnimi Pisa Ülikoolis õpetamise ajal võttis Galilei enda juurde elama rikkaid üliõpilasi ning õpetas neid ka väljaspool loenguid. Õpetus, mida ta eraviisiliselt jagas, erines tugevalt ülikooli ametlikust, Aristotelesel põhinevast programmist, mida Galilei oma avalikel loengutel järgis.
,,Mäng, mängimine" On üks koht, kus igav ei hakka, on üks koht, kus mängud ei lakka, on üks koht, kus on oma seadus: siin ei õpita jonni teadust, selles majas püsigu headus. Paha tuju jaoks ukse ees taba. Rõõmus meel aga sisse saab vabalt, naer nagu varss tema sabas. On üks koht, kus igav ei hakka. On üks koht, kus mängud ei lakka, ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Igal lapsel on oma lemmiklelud. Mina mäletan oma lapsepõlvest nukumänge. Mul oli palju nukke, keda vannitasin ja kasisin. Tegin neile soengud pähe ja viisin käruga välja. Tundsin oma mänguasjade üle uhkust. Kui minule meeldisid nukud, siis näiteks Eri Klas on rääkinud, et tema armastas üle kõige puuklotse. Mänge, mida armastada, on palju. Kui laps mängib, jäljendab ta eri olukordi ja emotsioone. Näiteks rollimängudes kujutab laps end elavalt ette kellegi tei...
Graafilise disaini asetamisel sotsiaalteaduste tingimustesse on aga graafiline disain kui teadus täiesti võimalik saab uurida kujundite loomise ja töötlemise protsessi, seda hinnata, teha lihtsamaid järeldusi ja ligikaudseid ennustusi. Seega võib väita, et graafilist disaini võib nimetada ka teaduseks. Jättes kõrvale ühiskonna üldised arusaamad, koduse kasvatuse ning avastades, et teadus võib olla rohkem kui matemaatilised valemid ja füüsikaseadused, võib näha ka kunsti teadusena ning teadust kunstina muidugi vaid mõningatel tingimustel. Graafiline disain võib olla aga mõlemat nii kunst kui ka teadus. Siiski tuleb valida, kus ja kuidas seda kasutada. Kunst tähendab siiski pigem loome ja töötlemisprotsessi ning teadus selle uurimist, järelduste tegemist ja hindamist. Kuigi graafiline disain on nii kunst kui teadus, ei saa ta olla ühes kontekstis mõlemat korraga
Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse kohta. Kas ja kuidas on võimalik teada, mis on tegelikult erinev sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Peeter armastab mind. väide tegelikkuse kohta. Peeter väidab, et ta armastab mind. väide näiluse kohta. 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad. Mõistujutt teadmise kohta. Filosoofi, rahvamassi, tegeliku ja näiluse vahekorrad. Nägemise kaudu ilmuv vald koobas, lõke, esemed, mida kantakse lõkkest mööda ning nende varjud. Koobas meie olemine meie kehas. Mõeldava vald Päike (hüve idee), looduslikud asjad, nende...
Huvitavad punktid kolmnurgas Huvitavad punktid kolmnurgas I seeria • Külgede keskristsirgete lõikepunkt • Nurgapoolitajate lõikepunkt • Mediaanide lõikepunkt • Kolmnurga kõrguste või nende pikenduste lõikepunkt Neid huvitavaid punkte käsitletakse koolis Kolmnurga külje keskristsirge Keskristsirge (ehk mediatriss) – antud küljega selle keskpunktis ristuv sirge. Keskristsirge iga punkt on lõigu otspunktidest võrdsel kaugusel. Külgede keskristsirgete lõikepunkt - R Kolmnurga keskristsirgete lõikepunkt võib asetseda ka väljaspool kolmnurka või kolmnurga küljel. Külgede keskristsirgete lõikepunkt on kolmnurga ümberringjoone keskpunktiks. Kolmnurga nurgapoolitaja Nurgapoolitaja (ehk bisektor) – kiir, mis lähtub nurga tipust ja poolitab nurga, s.t. jaotab selle kaheks võrdseks nurgaks. Nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kagu...
teadused,mis on seotud teoloogiaga. Füüsika:Isaac Newton.Isaac Newton(16431727) 17.saj. suurim füüsik, astronoom, matemaatik.Esimesi leiutisi oli peegelteleskoop,mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust.Teleskoobi abil avastati,et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest,mis moodustavad spekri.Jõudis järelduseni,et planeetide liikumine ümber Päikese toimub elliptilisi trajektoore mööda.Teadustööd ülistab raamat ,,Loodusteaduse matemaatilised printsiibid"(1687), selles on sõnastatud Newtoni seaduse nime all mehaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused.Leiutas diferentsiaalja integraalarvutuse.1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Looduse süsteem:Karl Linne.Huvitus loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse.Reisimuljete mõjul asus loodust süstenatiseerima.Leidis,et elav loodus jaguneb 3:taime,loomaja kiviriigiks.Kujutlus kiviriigist kui alavlooduse
Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet, mis koosneb närvirakkude kehadest ja valgeainet, mis on moodustunud närvirakkude jätketest. Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: 1. Nägemiskeskus 2. Kuulmiskeskus 3. Haistmiskeskus 4. Maitsmiskeskus 5. Kõnelemiskeskus 6. Mõtlemiskeskus 7. Liigutamiskeskus Joonis 1.1 Närvisüsteem 8. Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Aju osad:
poliitikaks, nii et ei olnud vaja inimestell nii sügavmõttelised olla poliitika suhtes ja said nautida vaba aega perega veetes, kas lapsi õpetades või millegi sarnasega tegeledes. Hellenismi period oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Mina arvan et selleks põhjuseks võis olla see et välismaal suheldi teiste teadlastega ja vahetati mõtteid mis aitasid neid mõlemaid oma edu saavutamas. Näiteks matemaatik Eukleides kes pani kirja kõik sensed matemaatilised toed mille abil me teame ka tänapäeval geomeetria põhialuseid. Hellenismiaja ühtsus võimaldas tal lähikondsetes polistes ringi liikuda ja vestelda teiste tarkadega nende mõtteid üleskirjutades. Hellenismi ajastu astronoomid olid juba tol ajal veendunud et maa on kera kujuline ja Maa tiirleb umber päikese mitte vastupidi. Siis oli ka selline väga tark mees nagu Ptolemaios kes koostas maakaardi mis hõlmas kogu maad mis oli sellel ajal tuntud. Ptolemaiose seisukohad olid
Milliseid samme saan astuda selleks, et oravarattasse mitte sattuda? Tänapäeva ühiskonnas on oravarattasse sattumine täiesti tavaline. Väga paljud inimesed ei tea, mida see endast üldse kujutab, sest koolis me taolisi teadmisi ei omanda. Kõik tarkused, kuidas rikkaks saada, tuleb ise õppida. Ajaga välja kujunenud koolisüsteemis tehakse noortele selgeks erinevad valemid ning matemaatilised ülesanded, kuid sellest ei piisa ärimaailmas. Raamatu autor Kiyosaki on poolt ideele, et koolide põhieesmärke peaks muutma, et kasvatada üles inimesed, kes oskaksid raha enda eest tööle panna. Enamus Eesti inimesi vaevleb oravarattas. Oodatakse igat palgapäeva, et saaks tasuda need koormavad maksud. Ülejäänud raha raisatakse enamasti poodides uusi riideid, mööblit ning toitu ostes. Iga kuu lõpus ollakse jällegi seisus, kus raha on otsas ning palgapäevani on veel aega
Me võime tões kahelda kuna meil puudub kontroll selle üle, kuidas me enda olekut tunnetame või tajume. 3) Paljud asjad, mida me unes näeme või tunnetame ei pruugi paika pidada, kuid võivad sellegipoolest olla vormitud tõeliste asjade sarnaselt ja nii nagu ei kahelda tõelistes asjades ei ole põhjust ka neis kahelda. Loodusteadused vaatlevad mitmeid asju liidetuna, mis ometi ei anna ühte tervikut ja on seetõttu raskesti mõistetav. 4) Matemaatilised tõed on Descartes'i jaoks kaheldamatud kuna järgivad kindlaid mõtlemisele omaseid reegleid. 2+3=5, sest meie endi poolt loodud reeglid ütlevad nii ja see on kõikidele üheselt arusaadav. Kahtlust äratab aga Jumala olemasolu, nimelt võib Jumal olla loonud hoopis vastupidised reeglid, mille vastu me armastame eksida. 5) Kui Jumal poleks kõikhea poleks ta inimestel esiteks sündidagi lasknud. Maailmas
Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 2 DIAFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. Samuti ka tareerida diafragmakulumõõtur ning koostada tareerimiskõverad Δp=f1(Q) ja α=f2(ReD) m=const korral 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseks kasutatakse järgmisi vahendeid: mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul, mõõtepaak veeklaasiga, rõhulangu mõõteriist, piesoelektriline muundur, elavhõbetermomeeter, stopper. Joonisel nr 1 on näidatud katseseadme skeem, kus 1 – mõõtepaak; 2 – nivooklaa...
MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 3 PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: 31.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Antud praktikumi eesmärgiks on tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. Kasutades sama andurit, määrata CO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis. Pärast katsete lõppu arvutada liigõhutegur põlemisgaasis. Põlemisgaasina oli kasutusel maagaas. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseteks kasutati Fyrite Pro gaasianalüsaatorit, mis on elektrokeemiline gaasianalüsaator, selle juurde kuulub ka gaasi proovivõtuse...
1703-st kuni 1727.aastani, oma surmani oli ta Royal Society (Kuninglik Selts- enamvähem teaduste akadeemia vaste) president. Suurim oli Newtoni panus mehhaanikas, kus tema tööd tähistasid loodusteaduse määratut edusammu ja edasise uurimistegevuse algust. Meenutagem siinkohal seika kukkuva õunaga, mis andis Newtonile idee 4 ülemaailmsest gravitatsioonist. 1687.aastal avaldas ta mehhaanika-seaduste teose ''Loodusteaduse matemaatilised printsiibid'', mis on üks olulisimaid eales ilmunud füüsikaraamatuid. Panuse eest teaduste arendamisse tõsteti Isaac Newton 1702.aastal rüütliseisusse. Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel 5 Newtoni filosoofilised vaated Oma kuulsaimasse teosesse ''Loodusteaduste matemaatilised printsiibid'' paigutas Newton ''Filosofeerimise reeglid''. Esimene reegel kõlab nii:
Linnakaart Maanteede kaardid Topograafilised kaardid Orienteerumiskaart Identifitseerimisandmed 1. KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama...
muutu on põsiv ja seetõttu igavene(-tegelikkus)MM-tabame meeltega, materiaalne..me näeme asju, pidevas mutuumises..koguaeg midagi tekib ja hävib..pole midagi püsivat(-näilisus).Inimese hing on surematu, kuid ta pole idee, alguses elas hing ideede maailmas, sattudes muutuvasse maailma, tuleb kõik meelde mida ta teadis varem, me ei õpi midagi uut vaid õppimise läbi üksnes meenutame seda, mida teadsime varem. Tõelised teadmised-teadmised, mis on paratamatud ja üldised, reeglina matemaatilised tõed, kõik ülejäänud teadmised on empiirilised Induktsioon-suure kogemus materjali põhjal järelduste tegemine e üldistamine. Deduktsioon-mõnest kindlast eeldusest v'i aksioonist lähtudes loogilise järelduse tegemine. Analüüt.ap.ots- otsused, mis ei sõltu kogemusest ja ei anan uusi teadmisi, vaid selgitavad olemasolevaid teadmisi nt kolmnurgal onkolm nurka Sünt.aposterioos.ots-järgnevad kogemusele ja annavad meile uusi teadmisi nt mõned kehad onrasked. Sünt.ap
Bioloogia kordamisküsimused rakenduste leiutamisele ja kasutamisele. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja 1.Fundamentaal- ja rakendusteadused eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist Antibiootikumid hävitavad neid või pärsivad fundamentaalteadustega. Inimesed on ammustest nende paljunemist. aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi Alekander Fleming(1881-1955) penitsilliini praktilistel otstarvetel kasutada.=rak.teadus. avastaja ja antibiootikumide ajastu sissejuhataja. 2.Üldbioloogia ja eribioloogilised e. bakteritoksiin mikroobne putukatõrjevahend, Rakendusteadused ...
õnnelikult elada, selliseid seadusi luua, et riik elaks hästi. Teoreetiline teadmine- teadmine, mida ei ole vaja mitte millegi muu kui iseenda pärast. Teoreetiline teadmine käib 3 tüüpi asjade kohta: · Asjad, mis muutuvad ja on eraldi (eraldi inimese mõtlemisest ja meeltest)- nt kõik füüsilised objektid, looduse ja inimese poolt tekitatud asjad. · Asjad mis ei muutu ja ei ole eraldi- matemaatilised ja geomeetrilised tõed ei muutu, kuid need asjad ei eksisteeri ka meist eraldi, selleks et need asjad olemas oleks on vaja inimese teadust. · Asjad mis ei muutu ja on eraldi- on inimesest sõltumatud ja ei teisene. Tõe ja ilu jne printsiibid kuna see on võimatu, et inimene on need ise välja mõelnud ja see seetõttu eksisteerivad need eraldi. Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber armuke ja sõna sophia- tarkus, filosoofia ja o tarkusearmastus
Armastab vaheldust,nalja ja naeru,kuid teda ei saa usaldada. 6. Võimed: üksik-võimed mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa nt põhimälumaht ja tajukiirus-, eri-võimed mis avalduvad teatud kindlal alal ja teistele avalduvad need teatud kindlal ajal ja üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad verbaalsetest,matemaatilistest,taju,ruumilistest,kujundlikest mõtlemiste võimetest. 3-3-5 laulmine ja musikaalsus, 4-7 joonistamine, 10-12 füüsikalised matemaatilised tehnilised, 13-16 kirjanduslikud võimed.Intelligentsus on astmelise struktuuriga üldvõimete kogu,mis määrab ära vaimse tegevuse taseme ja selle kvaliteedi.Itelligentsust mõõdetakse intelligentsuse testidega ja tulemust määratletakse IQ punktides 7. Intellekti häired: 1) sünnipärased->debiilsus-kergehäire.õpetatavad teatud tasemeni,saavad oma eluga hakkama,ei vaja
Lauamängudega arendatakse väikelapses ka püsivust, loogilist mõtlemist, põhjus-tagajärg seost, reeglitest kinnipidamist. Alias on juba suur samm algsetest lauamängudest edasi võiks näideteks tuua algsemaid lauamänge... Puzzled- arendavad tähelepanu, peenmetoorikat. (Suuremaid ja keerukamaid puzzlesid saab kasutada ka näiteks lastevahelise koostöö arendamiseks). Suuremate puzzlede puhul koostööd teiste lastega. Matemaatilised mängud- (KAPSAUSS) arendavad mõtlemisoskust, taibukust. Matemaatikas on värvid ka tähtsad, loendamist, liitmist lahutamist, suurem, väiksem, hulgad. (Kuid mitte ainult. Üldiselt on laste jaoks lihtsam omandada läbi mängude kõiki matemaatilisi mõisteid ja omadusi. Nagu näiteks: värvid, loendamine, liitmine, lahutamine, hulgad, suurusmõisted, kohamõisted jne) Too välja, et ka vabaõhumängud on tähtsad ja siis näitena, et talvel... (muidu liiga järsk üleminek)..
Dünaamika. Sõnaga dünaamika (kr. dynamis - jõud) nimetatakse mehaanika osa, mis kirjeldab kehade vahelise vastasmõju seost liikumisega. Põhilise osa temast annavad erinevate vastasmõju liikide (eri tüüpi jõudude) matemaatilise formuleerimise ning vastavate (teist järku!) diferentsiaalvõrrandite lahendamise probleemid. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus oleksid need (nn. Newtoni seadused): 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
