Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused). Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = ... jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis t. Sümboliga (d...
Füüsika põhivara (füüsikalise looduskäsitluse alused) Aeg on vaatleja kujutlus, mis tekib liikumiste võrdlemisel. Aeg t kui füüsikaline suurus (lad.k. tempus) iseloomustab sündmuste järgnevust (varem-hiljem). Ajast on mõtet kõnelda vaid siis, kui toimuvad sündmused (esineb liikumine). Aja kaudu me võrdleme ühe keha kiirust teise keha (etalonkeha) kiirusega. Kui näiteks keha A, liikudes kiirusega vA läbib teepikkuse sA ja keha B, liikudes kiirusega vB läbib samas teepikkuse sB, siis suhe sA / vA = sB / vB = … jääb meie kujutlustes kõikide selliste kehade jaoks konstantseks (rangelt võttes kehtib see vaid makrokehade jaoks ning absoluutkiirusest tunduvalt väiksematel kiirustel). Seda suhet nimetatakse ajaks t. Mõnikord tähistatakse t abil ka ajahetke, mil toimub mingi ülilühikese kestusega sündmus. Ajavahemiku (protsessi kestuse) tähiseks on siis Δt. Sümboliga Δ (delta) tähist...
Me võime oma tundeid ka varjata. Mõned ei oska üldse oma tundeid käitumuslikult väljendada (pimedad). 7 • On võimalik imiteerida migit käitumist, samas ei leia üldse aset mentaalsed seisundid (näiteks tunded). Inimene muigab, samas sisemiselt ei leia midagi naljakat. Samasusteooria e. identsusteooria Vaimsed protsessid on samased, identsed füsioloogilste e. aju protsessidega. Ei ole olemas midagi mittemateriaalset, kõik on vaid mateeria.. maailmas pole midagi, mida ei saaks seletada, kirjeldada teaduse abil. Vastuväide samasusteooriale: omadusdualism. • Ajuseisunditel on ka vaimseid omadusi. Vaimsed protsessid ei ole samased aju neurofüsioloogiliste protsessidega. Vaim ei ole objekt ega asi, vaid vaimul on vaid omadused (vaimsed omadused) ja need on mittefüüsilised. • Vastuväide omadusdualismile: teemalt neutraalne identifitseerimine (samastamine)
Ajavahemik on erinev eri taustsüsteemides. Intervall kahe sündmuse e. punkthetke vastastikune eraldatus ajas ja ruumis. Kiiruste liitmine relativistlikul kujul v=v1+v2/(1+(v1*v2)^c2) Dünaamika põhimõisted jõud, mass, impulss, energia ja võimsus. Jõud on kehade liikumise põhjus. Kaudselt tema mõju kehade liikumisele, mille väljenduseks on keha kiiruse ja/või kiiruse suuna muutus või deformatsoonile. Kiirendus on võrdeline rakendatud jõuga ja toimub jõu suunas. Mass on mateeria omadus, mis väljendub keha inertsis ehk vastupanus liikumisoleku muutusele ja raskuses ehk omaduses osaleda gravitatsioonilistes vastastikmõjudes. Keha raskus ja keha kaal on erinevad. Mõlemad on jõud, aga erinevad rakenduspunkti poolest. Kaal on keha mass gravitatsioonijõu kaudu mõõdetuna. Impulss on keha liikumise hulk (p=mv). Impulsi muutus on võrdeline jõuga ja selle mõjumise ajaga ning toimub jõu suunas. Töö on ühelt kehalt teisele energia ülekande viis. Energia on jääv
Galaktikate ja tähtede tekkimine Päikesesüsteemi tekkimine Suur Pauk - oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.
vahel, siis ta ei ole enam mööbel, ta on märk (näiteks kohvikus). Iga asi on potentsiaalne märk. Märkide märk Tähenduste tähendus Sõnad Jumal Uue aja pööre oli kausaalsuse põhjendamine igal tahajärjel on põhjused. 19. saj. oli tähtsaim Hegel ja 17. sajandil Rene Descartes. Kui me ei tea põhjuseid ega tagajärgi, siis me ei tea midagi. Kausaalsuse põhimõte sisaldab endas materialistlikku maailmavaadet. (Näiteks keemias: mateeria jäävuse seadus mitte millestki ei tule mitte midagi. See on vastand kreatsionismile (Jumal lõi maailma kasutas märki ja kohe tuli tähendus)). See teooria andis hoobi alkeemikutele, kelle arvates pidi mingi uue aine loomiseks teisest ainest juurde panema mõned rituaalid paastumine jm. 2. punkt on, et mateeria ei kao. Kausaalsus materialism ratsionalism (loodus on heatahtlik loodus ei märgi uurijaga peitust; pigem ta avab). Subjekt uurib objekti, aga
LTMV kujundamise võtted. Looduse- ja füüsikaseadused. LTMV kujundamine peaks algama sellest, et inimene võtaks omaks, et loodus ja loodusteadused on kaks ise asja. Kõik loodusteadused on inimlooming, mis on tehtud inimeste poolt ja nende jaoks. See on inimtegevuse tulemus, mis vastab inimese küsimustele looduse kohta. Loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Millest loodus koosneb? Nagu eespool öeldud on loodus sama, mis mateeriagi. Mateeria põhivormid on aga aine ja väli. Aine on see, millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab. Et mõju saab avalduda ainult siis kui on rohkem kui üks keha, siis kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika,
Ärkvelolek tõeline, uni-ebatõeline. Mina selles nii kategooriline ei ole. Lapsi tuuakse sageli puhtuse ja algupärasuse võrdluseks. Ometi on just lapsed need, kes kardavad kolli voodi all või usuvad jõuluvana saabumisse. Just lapse usk teeb issist või onust sellel õhtul jõuluvana ja ta on päriselt olemas! Viimasel ajal on üha enam levinud õpetused loovusest ja visualiseerimisest eesmärkide saavutamiseks. Nende õpetuste ühine tunnus on, et mõte loob mateeria. Kõige 7 aluseks on mõte, mis hakkab enda ümber koondama materiaalset maailma. Miks aga ei tohiks üks mõte saada alguse just unenäost? Kui aga mingi mõte saab alguse unenäost ja realiseerub käegakatsutavas maailmas, siis ei saa väita, et uni oleks ebatõeline. "Seetõttu me ehk ei eksi, kui me siit järeldame, et füüsika, astronoomia, meditsiin ja kõik teised
6.Miks lahkus Aristoteles 322 eKr Ateenast Chalkisesse? V: poliitiliste vastaste laimu eest, keda häiris Aristotelese liigne Makedoonia-sõbralikkus Aristotelese filosoofia tuum 7.Mis on Aristotelese filosoofia tuum? V: igal asjal on lõppeesmärk ja liikumapanev jõud Metafüüsika ehk see, mis tuleb pärast füüsikat (kõneleb oleva esimestest põhjustest) 8.Keda pidas Aristotelese igasuguse liikumise algpõhjuseks? V: liikumatut jumalat 9.Kelle arvates eksisteerib mateeria olemusest eraldi? V: Platon 10.Kelle arvates on aine ja vorm läbipõimunud? V: Aristotelese 11.Mis oli Platoni ja mis Aristotelese lemmikteadus? V: Platonil oli matemaatika ja Aristotelesel bioloogia 12.Milline on Aristotelese arusaam maailmast? V: Terve kosmos on kerakujuline. Jaguneb kaheks: ülal- ja allpool kuud. Ülalpool on taevane. Allpool on maa, õhk, vesi ja tuli. Tsentrumis on Maa. Selle ümber kontsentrilistes ringides vesi, õhk ja tuli. Maailma keskel on Vahemeri.
ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temp 0 C. 25. Isokooriline protsess- prot. Kus temp tõstmisel 1C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temp 0C. 26. ideaalse gaasi olekuvõrrand- lk 28 28. aine agregaatoleku muutused- 27. tahke keha soojuspaisumine- lk 27 29. aine oleku diagramm 30. soojusmasina kasutegur 31. laengute vastastikune toime- kehas võrdselt neg ja pos laenguid-keha neutraalne. Elektrilaengud on mateeria primaarseks oamduseks, elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. 32. elektrivälja tugevus-arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu q suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse r ruuduga. Vektor E on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget (+) laengust eemale ja (-) laengu poole.
üht neist ei järgita, siis ei seisa laud sirgelt. Näiteks kui inimene ei palveta, ei ole tema usk tugev. Et usku tugevana hoida, tuleb praktiseerida kõiki sambaid. 5 samba tähendus: · need kujundavad moslemi eluviisi; · loovad pinna usklikkusele ja headusele; · tugevdavad armastust Jumala ja tema saadiku vastu; · tugevdavad usklikku vastupidamisvõimet ka halbades oludes; · julgustavad olema kaastundlikud vaeste ja orbude vastu; · ei tunnista hinge ja keha, vaimsuse ja mateeria, religiooni ja elu eraldamist, sest Jumal on loonud inimese tervikuks, koosnedes ühel ja samal ajal kehast ja hingest neid ei ole võimalik eraldada; · loovad tasakaalu vaimse elu ja füüsiliste vajaduste vahel kõrgendades vaimset elu ja distsiplineerides oma füüsilisi vajadusi. Sel moel ulatub islam kõigi elu aspektideni individuaalne ja sotsiaalne käitumine, tööjõud ja tootmine, majandus ja poliitika, rahvuslikud ja rahvusvahelised suhted, jne. Sel moel loovad
15 miljardit aastat tagasi. Algas nn füüsikaline evolutsioon, mille käigus ebapüsivatest mateeriaosakestest moodustusid aatomid ja molekulid. 2. Elu päritolu Biosfäär, Maad ümbritsev õhuke elukile on avatud ja juhul, kui inimene vahele ei sega, miljonite aastate jooksul oma seaduspärasuste järel arenev ja muutuv süsteem. 4-4,5 miljardit aastat tagasi olid Maal kujunenud tingimused mateeria arenguks elu tekke suunas. Selleks, et algaks elu vormiteke peavad olema täidetud neli tingimust: 1) suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu, 2) komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks, 3) energiaallikas (Päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö, 4) tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete eluvormide ajalis- ruumilise püsimise ja arengu.
Korduvaid nähtusi, sellest tulenevaid teadmisi ammame edasi järgnevatele põlvkondadele. Teadusliku meetodi põhieesmärk on üles leida need saladused, mille alusel korduvad nähtused toimuvad. Nüüdisaegse füüsikalise maailmapildi 5 näidet: * kiirendi- nähtamatute osakeste nähtavaks muutmine põrgete tagajärjel *kosmosejaamad mis töötavad pikaajaliselt *vesinikpomm * tuumarelv * taastuv energia kasutusele võtmine Elementaarosakesed Elementaarosakesteks nim. mateeria kõige väiksemaid koostisosi, mis käituvad kõigis füüsikalistes protsessides jagamatu tervikuna. Elementaarosakesed : tugev tuumajõud, nõrk tuumajõud, gravitatsioonijõud, elektromagnetjõud Fundamentaalsed osakesed jagunevad: * leptonid ( elektron, mioon, neutriino) ei allu tugevale vastastikmõjule. Peale gravitatsioonijõu mõjutavad neid nõrgad tuumajõud ning laenguga osakesi ka elektromagnetilised jõud.
Alles neli aastat hiljem hakkasid füüsikud esitama teaduslikes trükistes vastu- ja pooltargumente. Olles need millised tahes, oli relatiivsusteooria löönud ennast füüsikasse. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2220) Relatiivsusteooria fenomen seisneb lühidalt öeldes aja ja ruumi kokkupanemises. Füüsikalised nähtused leiavad aset ruumis ja ajas, mis tähendab, et ruum ja aeg on mateeria olemise põhivormid ja teooria ruumist ja ajast on kõikide füüsikateooriate olemasolu alus. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2220) Newton oli seisukohal, et nii aeg kui ka ruum on absoluutsed ja ei sõltu kõigest välisest. Einstein jõudis aga oma mõttetöös arusaamani, et mitte midagi absoluutset ei ole olemas, ei pikkust ega aega. Kui Newtoni mehaanika töötab siiani väga hästi kiiruste puhul, mis on
maailmast. Samuti olen ma nõus sellega, et inimese hing on surematu. Minu arvates, kui inimene sureb siis sureb ainult tema keha, hing elab edasi ja rändab ringi. Miks muidu on olemas hingedepäev ja räägitakse, et esivanemate hinged külastavad meid sel päeva. Arvan, et hingedepäev võib ka olla mingi seotud Platoni hinge käsitlusega. Dualism- maailm on lõhenenud materiaalseks ja vaimseks maailmaks ning inimene on lõhenenud kehaks ja hingeks. Seisukohta, et keha ja hing, vaim ja mateeria on ühtsed, nimetatakse monismiks. 1.1.1 Ideedemaailma ülesehitus Kuna ideedemaailm on täiuslik, peab seal valitsema korrapära. Platoni järgi ideedepüramiidi pidi üles liikudes jõuame üldisemate ideedeni. Nt. elusolend jne inimene mees noormees. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Üks idee on teise suhtes genos, aga kolmanda suhtes eidos. See ahel ei saa olla lõputu, muidu oleks ebatäiuslik. Püramiid tipneb Platonil hüve
Pealtvaatajateks ainult mehed(naistele surmanuhtluse hvardusel keelatud) Alad: Staadionijooks(192,3m), Pikamaajooks(4,7km), Viievistlus, Maadlus, Rusikavitlus, Pankration, Kaarikute viduajamine. 14)Filosoofia- milliseid vastuseid otsisid I filosoofid nt Thales, milliseid filosoofid alates Sokratesest Thales- (esimene filosoof) Maailm sai alguse veest. Thales Mileetosest (624-547 eKr) arvas, et olemise lte on loodusesendas. Kige aluseks on vesi, lpmatu mateeria. Maa oli veepinnal ujuvketas. Vesi oli igaveses liikumises. Algelemendi mte oli selles, etkik tekib ja hvib, kuid algelement (vesi) on psiv ja igavene. Sokrates- Ma tean et ma midagi ei tea . Ma tean et ma midagi ei tea ! Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine vi siis mittemillekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus. 15) hellenistlik riik - muutused valitsemises/riigikorralduses, hiskonnaelus, religioonis, kirjanduses?
liikumas suvalises suunas... ühtki liikumist ei saa mõista ilma mingi sihi või suunata, mida omakorda ei saa mõista ilma, et me ei mõistaks selle liikuva keha kõrval eksisteerivat veel teist, kas meie enda või mõnd muud keha... Niisiis, me eeldame, et kõik teised kehad on kadunud ja, et alles on vaid näiteks maakera, siis ei saa me kuidagi kujutleda selle liikust". Üheks argumendiks materiaalse maailma olemasolu kahtluse alla seadmiseks tõi Berkeley une. Kas mateeria olemasolu eeldamine on vältimatu? ,,Igas mõttes on kindel (ja see, mis juhtub unenägudes, hullusehoogudes ja muus seesarnases, ei jäta võimalust kahtluseks), et meid võivad mõjutada kõik ideed, mis meil praegu on, ehkki väljaspoole ei jää ühtki keha, mis neile sarnaseks". Uni, luulud jms on tõestuseks, et ideede olemasoluks ei pea tingimata olema nendega sarnanevaid väliseid objetke. Berkeley armastas eksperimenteerida, millega ta mõnikord lähenes äärmustele. Oma
fp – fotoefekti punapiir I – valguse intensiivsus (m) p – impulss mv 2 Ek 2 E hf A E k E c f h A fp h h f m c2 h p mc 11 ELEMENTAAROSAKESED Elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur. Praegu teadaolevalt on elementaarosakesed leptonid (näiteks elektron ja neutriinod), kvargid ja vaheosakesed (näiteks footon). Teised elementaarosakesed on juba liitosakesed (hadronid), mis koosnevad kvarkidest. Hadronid on näiteks aatomituuma moodustavad prooton ja neutron. 12 KVANTMEHAANIKA Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid
Kui see teooria on õige siis ei esine singulaarsust ja teaduslikud seadused kehtivad kõikjal, kaasa arvatud universumi alguses. Üldrelatiivsusteooria kirjeldab Universumi Suure Paugu mudelit usaldusväärselt ajavahemikus, mis algas pärast hetke t=0 ja kestab praeguseni. Ometi teame tänu Hawkingile, et algushetkeks annab relatiivsusteooria singulaarsuse ja teooria variseb kokku. See on klassikaline teooria ning aega ja ruumi ei saa Einsteini võrrandite abil kirjeldada, kui mateeria on sellise uskumatu tiheduseni kokku surutud. Kuidas saavad füüsikud käsitleda Universumi algust, kui kõik seadused kaotavad Suure Paugu korral kehtivuse? Peab kasutama kvantteooriat. Selle küsimuse kallale asudes püüdsid Hawking ja tema kaastöötaja Jim Hartle California Ülikoolist arendada piirideta universumi mudelit edasi kvantkosmoloogias. Erinevale eelnevatest katsetustest kasutasid Hawking ja Hartle(edaspidi H&H) Suure Paugu singulaarsuse käsitlemisel imaginaaraja mõistet
Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Universum on umbes 13, 7 miljardit aastat vana. 57. Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.
bioloogiline nähtus -> Sel juhul oleks käitumine bioloogia teema * Käitumiskeskkonna erinevuste aluseks on osadel organismidel ka teine, mittebioloogiline käitumise organiseerimise mehhanism ... nimetame selle psüühiliseks. Ja mis seda teist mehhanismi eristab? ... Vajaliku mõtte leiame ajaloost: Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine ... (Hobhouse, 1901, lk. 396) Siit tulenevalt: Psüühika on elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm, kelle sihipärane enesele kui tervikule kahjulikke keskkonna mõjusid ennetav käitumine põhineb individuaalsel kogemusel. Psüühika saab jaotada osadeks: (* Keskkond, millest õpitakse ja millega pidevalt suhestutakse see on individuaalse kogemuse alus ja olemise vältimatu osa!!!) * Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem * Käitumise loomine: Tegevust sihipäraseid liigutusi organiseeriv süsteem
Selle staadiumi lõpus põleb heelium süsinikuks. Lõpuks jääb järele ainult tuum. Punane hiidtäht muutub väikeseks ja kuumaks valgeks kääbuseks. Need jahtuvad väikese pinna tõttu aeglaselt. Evolutsiooni lõppfaasis võivad need plahvatada supernoovana, mille tuuma kokkulangemisel moodustub neutrontäht. Massilt suuremad tähed võivad samuti kokku tõmbuda ja muutub lõpuks ,,mustaks auguks". · Universumi evolutsioon - Millises olekus oli mateeria ja mis oli enne universumi paisumise algust, pole teada. Võib oletada, et tema mõõtmed olid ainult 10-33 cm. 15-20 miljardit aastat tagasi hakkas see ülitihe moodustis paisuma. Paisumise algust nimetatakse Suure Pauguks. · Suur Pauk On veenvalt kindlaks tehtus, et Universum tervikuna paisub. See paisumine toimub alates kõige varajasematest staadiumidest, millal aine temperatuur oli väga kõrge.
Akadeemia. Kõikidel asjadel ja Asju ja ideid ei saa nähtustel on ideed, mida ta lahutada. Idee ongi asja pidas tõenäolisteks, olemus, see tähendab, et Õpetus ideedest nähtusi ja asju aga ideede iga asi on ühelt poolt idee koopiateks. Ideid ei ole ja teiselt poolt mateeria. võimalik meeltega tajuda, Ideed ei eksisteeri kuid saab tagada vaid iseseisvalt. mõistusega. · Riigi eesotsas on · Riigi eesotsas filosoofid, kellel peaksid olema pole peret ega haritud ja eraomandit
Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Universum on umbes 13, 7 miljardit aastat vana. 57. Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.
Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud. Descartes'i väitel on vaim kehaga seotud põhjuslikult: vastasmõju toimub käbinäärme vahendusel. George Berkeley: Berkeley arvab, et on olemas vaid vaim ning sellist asja nagu mateeria üldse ei eksisteeri. Ta väidab, et kõik olemasolev on vaimne
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk
või mõnda muud keha, tõestavad vaimu loomuse olemust. Lõpuks jõudis ta sinna, kuhu tahtis, et kehi tajutakse intellektiga ja inimene ei taju midagi kergemalt kui oma vaimu. Keha ja vaimu probleem ja selle lahendused. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud. Descartes'i väitel on vaim kehaga seotud põhjuslikult: vastasmõju toimub käbinäärme vahendusel. George Berkeley: Berkeley arvab, et on olemas vaid vaim ning sellist asja nagu mateeria üldse ei eksisteeri. Ta väidab, et kõik olemasolev on vaimne
* Juri Lotman on kujutanud kultuuri kui rakku, mille keskel on alati tuum, mis on seotud kõige vana teadmistega, kuid muutused toimuvad alati piiridel, kust kaudu tulevad uued ideed, mis tihtipeale vallutavad ära vana kultuuri. * Thales (624-546 eKr), Anaximandros (610-546 eKr), Anaximenes (585-528 eKr) kõik uurisid algainet. -) Thales uskus, et kõige algaineks on vesi. -) Anaximandros uskus, et kõige algaineks on apeiron ehk lõppematu ehk see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigest meelelistest eraldada. -) Anaximenes uskus, et kõige algaineks on õhk ning maailma ümbritseb ,,kosmos" ehk kord ja harmoonia. * Pythagoras (570-495 eKr) uskus, et arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. -) Ta uskus nelja põhilisse elementi ning tema arust tulele vastas tetraeeder, maale vastas dodekaeeder, õhule vastas oktaeeder ja veele vastas ikosaeeder. -) Tema arust oli maailma liikuma panevaks jõuks paaris ja paaritute arvude
Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses)
Sealt lähtuvad ringikujulised lained e seismilised lained. Kolde kohal maapinnal, kus vappumine on kõige suurem, on maavärina epitsenter e kese. Koldest lähtub mitmesuguseid laineid. Pikilained e primaarlained (P- lained) levivad kuni 14 km/s ja läbivad kogu Maa. Ristlained e sekundaarlained (S-lained) levivad kuni 7 km/s, ei läbi Maa tuuma. Seismiliste lainete levimise järgi uuritakse Maa siseehitust, sest lained ei levi sirgjooneliselt, vaid võivad sõltuvalt mateeria omadustest kõrvale kalduda, murduda, peegelduda jne (joonis P- ja S- lainete levimisest). Maakoore alumiseks piiriks peetaksegi väga teravalt esiletulevat piirpinda, millel P-lainete kiirus hüppeliselt tõuseb. Seda nimetatakse mohoks e Mohorovicici piirpinnaks. Jugoslaavia seismoloog A. Mohorovicic fikseeris esimesena seismiliste lainete pidevuse katkemise ühe Balkani maavärina seismogrammide uurimisel 1909.a. Tema teeneks on üldse piirpindade avastamine maakoores (H.Rast lk 14).
1. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgud Vana-Kreeka kirjandus moodustab Vana-Rooma kirjanduse kõrval äärmiselt suure ja olulise osa kogu antiikkirjandusest. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele ja on täiesti iseseisvalt arenenud. Kirjandusajaloos mängib väga tähtsat rolli just Vana-Kreeka kirjanduse võimalikult täpne periodiseerimine. Üldiselt on aja jooksul kujunenud välja nelja põhilise perioodi eristamine. Esimene neist on arhailine periood, mis kujutab endast aega kuni 5. sajandi alguseni eKr ning hõlmab varase Kreeka kirjanduse sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Arhailine ajajärk jaguneb omakorda aga veel kolmeks väiksemaks perioodiks, millest esimeseks peetakse kirjanduseelset ehk Homerose-eelset perioodi, millele oli iseloomulik eelkõige suuline looming ja folkloor (müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne). Sellest perioodist on...
Aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, sest me ei saa omal soovil aistinguid tekitada. Miski mõjutab meie meeli. Kuid võib-olla on see Jumal, kes kutsub meie mõistuses esile ettekujutusi ruumilist ulatust omavatest kehadest, st võib-olla Jumal petab meid? Kuid see oleks vastuolus Jumala tegeliku loomusega. Seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm - puud, majad, inimese keha jms. Spinoza vaimu ja mateeria vahekord. Spinoza arvab, et hingeline ja kehaline pool on olemas, kuid ainult kui sama asja kaks erinevat mõõdet. Ta mõtleb üsna modernselt. On olemas kaks teineteisele taandamtut keelt, millest üks kõneleb tegelikkusest materiaalsete mõistetega ja teine jälle vaimsetega. Olen armunud -seda saab kujutada nii vaimse kui ka materiaalse sõnavara abil Leibniz'i monadoloogia. Monadoloogia põhiteesid on fantastilised ja tunduvad järsku eritatuna täiesi meelevaldsed
Valged veinid pudeladatakse helerohelistesse klaaspudelitesse. Valgest klaasist pudel on mõeldud rose- veinidele. Korgid Vilets kork on veini vaenlane. Metall- ja plastkorke on mugav kasutada, kuid omaduste poolest jäävad nad looduslikust korgist kaugele maha. Kaks esimest sulevad pudeli peaaegu hermeetiliselt. Teatud jookidel on seevajalikm kuid vein vajab hingavat korki, see on tema küpsemise eeldus. Sulgeda vein õhukindlalt tähendab peatada elava mateeria areng. Tammekork on kerge, elastne ning tema kvaliteet ei muutu temperatuuri vaheldumisel. Korgitamm, nagu ka oliivipuu, on vana kultuurpuu. Ta kasvab Vahemere-äärsetes maades. Suurim tammekorgi tootja on Portugal (50% üldtoodangust). Korgi pikkus on sama tähtis nagu kvaliteet. Kui kork on lühike, hingab vein intensiivsemalt. Sellised korgid on mõeldud lihtveinidele. Kuid pika arenemisajaga vein väsib liiga tugevalt hingamisel. Säärasel juhul vein ei küps, vaid vananeb kiirelt.
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „KUVARID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1 Mis on kuvar?....................................................................................................... 3 2 Terminoloogia...................................................................................................... 3 3 Kuvari olulisemad näitajad.................................................................................. 4 4 Kineskoopmonitor (CRT)...................................................................................... 6 5 Plasmakuvar........................................................................................................ 8 6 LCD monitor...................................................................................................
109). 9 3 RENESSANSS Renessansiajastu filosoofia kestis 14. sajandist kuni 16. sajandini. Renessansi tekke eeldusteks olid reformatsioon ja humanism. Astuti katoliku kiriku autoriteedi vastu. Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Filosoofiline mõtlemine kulges rahvuslike erinevuste vaimus (Cocker, 2009). 3.1 Bernardino Telesio (1509 – 1588) Telesio pidas kõige liikuvamaks mateeria liigiks hinge. Loomulikule hingele on Jumal andnud surematu lisandi, mille olemasolu tunnustamine olevat enam usu kui tunnetuse asjaks (Salumaa, 1995, lk 28). 3.2 Giordano Bruno (1548 – 1600) Bruno uskus igavest ringlemist. Tõeliselt ei ole olemas surma kui absoluutset kadumist. Kogu universum on elu, tema substants ei saa kaduda. Kuigi tuleb oma olemasolu vorm loovutada teistele, võib-olla koguni parematele vormidele, on inimene kadumatu oma olemuse poolest (Salumaa, 1995, lk 49). 3
Paljud teooriad on tänaseks aktsepteeritud, kuid see on ikkagi suuresti astrofüüsikute tööpiirkond. [redigeeri]Moodustumine Kuntsniku visioon noorest, ainet koguvast galaktikast. Praegused kosmoloogilised mudelid varasest universumist põhinevad suure paugu teoorial. Umbes 300 000 aastat pärast seda sündmust hakkasid moodustuma vesiniku ja heeliumi aatomid. Peaaegu kogu vesinik oli tavaolekus ja neelas kergesti valgust, tähti ei olnud sel ajahetkel veel moodustunud. Sellise esialgse mateeria tiheduse kõikumised oligi põhjuseks, miks suuremad struktuurid hakkasid tekkima. Selle tulemusena hakkasid baronid kondenseeruma külma tumeda aine halodes. Need esialgsed struktuurid moodustasid hiljem galaktikad, mida me tänapäeaval näeme. Tõendeid varaste galaktikate kohta leiti 2006. aastal, kui avastati, et galaktikal IOK-1 on harukordselt suur punanihe (6.96), mis vastab 750 miljonile aastale pärast suurt pauku, mis teeb sellest kaugeima ja kõige algelisema galaktika,
meeste nimel. I. astub iroonilisse dialoogi lääne filosoofias kõige tähtsamateks peetud filosoofidega: Platoni, Aristotelese, Plotinose, Kanti ja Hegeli tekstidega ja arutab viiside üle, kuidas need filosoofid kirjeldavad naist või naiseliku täielikku puudumist nende fil-s. Platoni Igavesed Ideed panevad aluse naiseliku ja emaliku välistamisele fil-st, Aristotelese jaoks on naine ebatäielik (puudega) mees, Plotinosel on Hingest nõrgem mateeria naiseliku ja emaliku võrdkuju... jne. ,,Speekulum" on üks 20. saj feministliku filosoofia klassikalisi teoseid. Pärast selle ilmumist kaotas I. õiguse õpetada Pariisi Ecole Freudienne'is, kuhu ta oli kuulunud kooli asutamisest 1964. a alates. Hoolimata raskustest teadusinstitutsioonidega on L.I. jätkanud oma põhiliinis. Ta usub, et filosoofia ajaloos tooniandvad viisid jätta naiselik mehe kasuks kõrvale on seotud seal avalduvate
Bioloogia ajalugu kordamisküsimused 1. Tooge näiteid algainetest Egiptlastest lähtub hiljem elujõuline olnud nelja algelemendi (vesi, õhk, maa, tuli + pneuma) teooria. Thales peab algaineks vett, Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu() ja tuli. Herakleitos pidas algelemendiks tuld. Empedokles tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. 2. Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel? Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane, sümboliseerides tsivilisatsiooni loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Mõne rassi juures võis juba diskuteerida nende kuulumisest loomariiki. 3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Kreeklased võtsid oma...
Aga mida haigemad need vanainimesed olid, seda märgatavam oli tulemus. Uuringutes ilmnes, etkindlad aiad ja pargid pakuvad vanale inimesele kinnitust selle kohta, kes ta on. Kui inimesed kindlustunde leiavad, kasvavad võimalused, leida rõõm ja selle kaudu näha ka võimalusi. Platon leidis, et laps omab sündides mõisteid igavese ideaali kohta, ilu kohta meid ümbritsevas maailmas. Aristoteles rõhutas, et inimesed omandavad sellise teadmise asjade vormist ja mateeria võimalustest, kui nad on aktiivsed ja nende kallal töötavad. Mõned neist, nagu John Locke, Berkeley ja Husserl, on vastupidiselt Platonile väitnud, et lastel puuduvad kaasasündinud võimed ning nad sünnivad hoopis tabula rasa, puhta lehena. On esitletud mitu tulemust, mis osaliselt kinnitavad Platoni teesi, et me sünnime mingite kindlate võimetega ümbritsevat maailma mõista, võimega näha midagi jäävat. Ehrenfels väitis, et üksikud helid ei seleta muusikateosest saadavat elamust
hingamine intensiivistub fotosüntees on pärsitud (lehtede kloroos) ainevahetuse aktiivsus suureneb – taim toodab kaitseaineid taim võib esile kutsuda kahjustatud taimeosa surma, et vältida kahjustuse laienemist. Sellised ainevahetuslikud muutused on taimele kurnavad ning taime normaalne elutegevus on häiritud Fotosüntees ja hingamine a. Ainevahetuse mõiste ehk metabolismi peetakse elusa mateeria keskseks funktsiooniks, sest selle käigus toodetakse kõik raku eluks vajalikud aine- ja energiavarud. Organismide ainevahetus koosneb kahest omavahel tihedalt seotud protsessist rakkudes: assimilatsioon ehk anabolism – lihtsatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid, vajatakse energiat, millest tähtsaim fotosüntees dissimilatsioon ehk katabolism - keerulisemate ainete lagundamisel
on raske saavutada. hakkavad. (puud koguvad vaiku ja viivad vee enne Mõistus on nõrk- ei näe sügavale asjadesse ja tungida talve välja). Keskkonnas on järgnevad ja korduvad neis põhjani. Veritas in Puteo- tõde lebab kaevus. Mitte mehhanismid, ilma milleta oleks võimatu ellu igasugune mõtlemisviis pole sobilik asjade jääda.Järelikult elu on mateeria organisatsiooni vorm, teadasaamiseks. mis on võimeline sihipäraselt tegelikkuse ennetava Asjad pole need, mis nad tunduvad olevat. On peegelduse alusel kas enda või oma keskkonna maskeering ja valed värvid (väliselt sarnased olevad struktuuri muutes ennetama keskkonnamuutuste asjad võivad olla erinevad ja vastupidi- kuu ja päike nt). destruktiivset mõju ja seetõttu säilitama oma
tõsiolevani, peame püüdlema tegelikkuse selle taseme poole, mis on meie selja taga ja mille peegeldus on see meeltega tajutav näilisus, varjutegelikkus. Alles mõtlemise abil saavutatud muutumatud ideed teevad tegelikkuse mõistmise võimalikuks. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite omavaheline seos hävitatud. Descartes'i väitel on vaim kehaga seotud põhjuslikult: vastasmõju toimub käbinäärme vahendusel. George Berkeley: Berkeley arvab, et on olemas vaid vaim ning sellist asja nagu mateeria üldse ei eksisteeri. Ta väidab, et kõik olemasolev on vaimne
ise omada mingit spetsiifilist vormi. Ruum kujutab endast igasuguse vormilisuse võimalikkuse tingimust, mis ise on vormitu. Niisugust nähtuste võimalikkust endas kätkevat alget nimetas Platoni õpilane Aristoteles hiljem kreekakeelse sõnaga hyle, 8 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. mille ladinakeelseks vasteks saab termin mateeria. Niisiis, kuigi Platon ise seda sõna ei kasutanud, võib ütelda, et puhta ruumi mõiste on tema kosmoloogia mateeria- mõiste. Nelja loodusliku elemendi üksteiseks üleminekud ja seondumised alluvad pimedale loodusparatamatusele. Seetõttu on loodusparatamatus Platoni sõnul kosmoses toimuvate protsesside üheks kaaspõhjuseks. Kuid see põhjus tekitab tema hinnangul vaid juhuslikku ja kaootilist. Kui kosmos tervikuna ei ole kaootiline, vaid kaunis ja
arusaadavasse keelde nn. füüsika keele abil. Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased erilised tunnused: terminite ühetähenduslikkus, füüsikaliste lausete kirjutamine eriterminite abil, objektide või mõistete vaheliste suhete kajastamine. Selleks kasutatakse kindla tähendusega märkide süsteemi ja märkide kombineerimise reeglistikku. Füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Füüsika ei seleta, vaid kirjeldab loodust. Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. Füüsikalise maailmapildi aluseks on printsiibid ehk jäävusseadused. Need on
Mitte et nad oleksid absoluutselt asendamatud, vaid nad on asendamatud sellises mõõtkavas, nagu seda pakub loodus. Loomulikult ei ole eelpoolkirjeldatud asendussuhted nii lihtsad nagu nad tekstist võivad tunduda, tegelikult on tegemist keerukate komplekssete protsessidega. Mateeria tasakaalu printsiip Mateeria säilimise printsiip: mateeriat ei saa luua ega hävitada. Majandusteaduse suhe mateeria tasakaaluga: majandustegevus tähendab looduskeskkonnast saadud mateeria muutmist. Sellest seisukohast vaadates ei loo majandustegevus midagi, ta lihtsalt muudab loodusest saadud mateeriat nii, et seda oleks inimese jaoks parem ja meeldivam kasutada. Tasakaalu printsiibist tuleneb aga ka see, et materjalid peavad keskkonda "tagasi minema". Joonisel 2.2. peaks mateeria voog A võrduma jäätmete voo B+C+D summaga A = B+C+D Keskkonnafirmad A1+A2+C Mitte-keskkonna firmad: B+R+E = R+A1+F Majapidamised: A2+E=D+F
Seda aga pani tähele Mariotte. Rõhutas, et seda uurimist peab tegema konstantsel temperatuuril. Sai nimetuseks Boyle Mariotte'i seaduse. Sellega Boyle näitas ka keemia jaoks olulist momenti, et gaas käitub täiesti reaalse objektina. Kui gaas on kokkusurutav, siis saab järeldada, et gaasid koosnevad osakestest, mille vahel on tühi ruum. Ja kokku surudes saame neid üksteisele lähendada. Sai teha järelduse, et tõesti ained koosnevad osakestest. Ree Descartes: Mateeria on pidev, tühjust vahel pole. Ta ei arvanud, et on olemas muutumatud aatomid. Algmateeria võib koosneda erinevatest osakestest. Kuid need võivad muutuda ja ühineda. Võivad olla samas tihedamad ja hõredamad (mitte aatomid lähenevad üksteisele). Kui vesi aurustub, saame veeauru, mis käitub samuti nagu muu gaaski. Seega võiks järeldada, et seegi koosneb osakestest... ning ka vesi võiks siis koosneda osakestest. Sellest hakati järeldama, et kõik koosneb osakestest.
näis rahumeeldena. Kõik, mis ta mulle üliheldelt kokku tõi: raha, ametid, soosingu, panin ma sinna, kust ta nad ilma mind häirimata tagasi nõuda sai. Olen hoidnud tema annid endast kaugel: seetõttu viis ta nad ära, kiskumata neid mu küljest." Alati on arvatud, et mõistus on midagi ülimat. Cicero lausus kord nii: ,,Pole teist nii sulnist tegevust kui teadmiste omandamine; teadmisi omandada tähendab veel selles maailmas viibides õppida tundma mateeria lõpmatust, looduse, taeva ja maa ja mere suursugusust. Teadmised on meile õpetanud vagadust, mõõdukust ja südamesuurust; teadmised rebivad meie hinge pimedusest välja ning näitavad talle kõiksugu asju, kõrgeid ja madalaid, esimesi ja viimaseid, ja kõike, mis nende vahele jääb; teadmised varustavad meid kõigega, mida on tarvis, et elada hästi ja õnnelikult; nad õpetavad meile, kuidas elada oma elu ilma rahulolematuse ja meelehärmita." Montaigne aga vaidles sellele vastu
1.Positivistlik lähenemine jäik 2.Fenomenoloogiline lähenemine- eeldab suurt painduvust Maailmavaatelised lähenemisviisid 1. religioon kui eksitus lähenemisviis on põhimõtteliselt ateistlik. Lähtutakse maailmavaatest, et kui inimene ei oska või ei suuda, ei ole osanud oma küsimustele vastuseid leida, on ta neid otsinud valest allikast. Ateist käsitleb religiooni kui eksitust. Nt Lenin religioon on objektiivse reaalsuse moonutatud peegeldus inimeste peades. Mateeria on objektiivne reaalsus. Võitlev ateistlik maailmavaade. 2. religioon kui leiutis midagi sellist, mida olemasolevas maailmas ei ole, mille inimene mõtleb välja. Inimene leiutab selle, arvates et see on kasulik. Uskmatu, aga leiab olevat vajaliku. 3. religioon kui avastus - avastus on protsess mille käigus leitaks üles juba eksisteeriv olemasolev asi meie maailmas, seda lihtsalt pole tuntud. Kõigile küsimsutele annab religioon suuremal või väiksemal määral vastuse. Lisaks juurde
Võlasuhe lõppeb kokkulangemisega. KARISTUSÕIGUS Analoogne keeld - Ei ole kuritegu mis ei ole karistusõigusega selleks määratud. 1) Süüde koosseis 2) Õigusvastasus 3) Süü Süüde koosseisul on kindlad tunnused : Objektiivsed ja Subjektiivsed tunnused. Süüdi oleku tunnused on tegu või tegevusetus, tagajärg. Objektiivsed tunnused - Teo ja tagajärje vahel valitseb põhjuslik seos mateeria liikumise või teabe ülekandmine ühelt nähtuselt teisele, tagajärg on teost tingitud ning sellest ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud mõju välismaailmale. Tegu eemaldatakse mõtteliselt. (nt vildika viskamine vastu kedagi on tegu, kampsuni määrimine on tagajärg, järelikult tegu on seoses tagajärjega) Conditio sine...Kui tagajärg ei saabu teo tulemusena siis süüteo kooseis ei ole täidetud. Subjektiivsed tunnused - Tahtlus või ettevaatamatus, teatud juhul ka motiiv ja eesmärk.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
