Sellisel juhul kasutatakse keha mudelit, mida nimetatakse punktmassiks. Selle mass on võrdne keha massiga, ruumala aga võrdne nulliga. Kui keha mõõtmetega tuleb arvestada, siis kasutatakse tavaliselt mudelit, mida nimetatakse absoluutselt jäigaks kehaks. See on keha, mille kuju ega mõõtmed ei muutu. Iga nähtuse kohta võib alati öelda, et see toimub kusagil ja millalgi. Kõik nähtused toimuvad ruumis (kus?) ja ajas (millal?). Seega on mateeria ja tema muutumine lahutamatult seotud ruumi ja ajaga. Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. Asukoha muutus ei saa aga toimuda silmapilkselt. Pole võimalik, et näiteks puult kukkuv õun on ühel hetkel oksa küljes ja järgmisel hetkel juba maas. Liikumine võtab alati aega. Peale selle peab õun läbima ka kõik vahepealsed punktid oksa ja maa vahel.
1)statsionaarsete olekute postulaat- üks laeng kestab, aga ei saa energiat juurde ja ei kiirga ise energiat. 2) energia kiirgamise ja neeldumise postulaat- energia üleminek ühest statsionaarsest olekust teise. 3) lubatud elektronide orbiitide postulaat VALEM: mvr n = n * h/mv 4. Kuidas leida vesiniku aatomi ergastatud oleku energia kui on teada põhioleku energia E? eriseose energia = seoseenergija/ nukleonite arvuga 5. De Broglie hüpotees. Valem lainepikkuse kohta Püstitas hüpoteesi mateeria laineomaduste kohta: oletas, et ka osakestel on laineomadused, mis on seotud osakese energia ja impulsiga VALEM: lanta = h/mv = h/p 6. De Broglie hüpoteesi ja Bohri II postulaadi(lubatud orbiidid) vaheline seos De broglie hüpooteesi järgi on osakestel laineomadus, mis tuleb välja bohri 2. postulaadil, kus on kirjas et kui elektron liigub suurema energiaga orbiidilt väiksema e.ga siis kiirgab aatom kvandi, ning kiirgamine on laineomadus 7. Milles seisneb Heisenbergi määramatuse printsiip?
radikaalses ihu ja hinge dualismis. Kuid me võime öelda, et see dualism on olnud suurima tähtsusega uuema aja metafüüsika arengu seisukohalt. Descartes on tunnetanud, et hingelisuse olu me leiame täiskindlalt enda teadvuses, subjekti sisemuslikkuses. Seega on ta loonud uue aluse psüühilisele ja füüsikalisele metafüüsikale. Kõik psüühiline olu on keskendatud minasse, mina on spontaanne ja aktiivne, vastupidiselt mateeria passiivsusele. Tulemuseks on õpetus kahest substantsist. On öeldud, et Descartes on küll osanud eraldada, kuid mitte siduda. Olgugi et mõlemad substantsid moodustavad kaks eri valdkonda maailmas, ometi ühes nähtuses need kaks eri substantsi esinevad koos ja nimelt inimeses, kes on ühtlasi hing ja ihu. Descartes on ise püüdnud sellele ihu-hinge vahekorrale vastust leida. Ta on pidanud möönma hinge kausaalset mõju kehale ja ümberpöördult. Kuid see lahendusviis sisaldab palju raskusi
20% galaktikast on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Tema läbimõõt on 30000 pc ja paksus 2500 pc. Mass 2*Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on Galaktikas ca 150 miljardit. Päike asub Galaktika tsentrist 10000 pc kaugusel ja tiirleb ümber Galaktika tuuma kiirgusega 150 km/s 200 miljoni aastaga ( Galaktika aasta ). Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: esiteks ainena ( tähtedel plasma, gaas, kosmiline korpuskulaarkiirgus, planeetidel tahkes olekus, kosmilises ruumis gaasi ja tolmuna ) ja teiseks väljadena ( elektromagnet ning gravitatsiooniväli ). 16. Universumi vanus ja tekkimine. Suur Pauk. Osakeste ja aine tekkimine, galaktikate teke. Umbes 13,5- 15 miljardit a. tagasi tekkis ühestpunktist (singulaarsusest) universum. Suur Pauk ei olnud
mõtlemine -> tõeni. Dualistlik lähenemine – ebatäiuslik materiaalne keha ja puhast teadmist sisaldav mõistus/hing Geomeetria suurendab teadmise täpsust läbi mõtlemise ja mõõtmise. Nähtuste mõistmiseks tuleb selle osasi analüüsida. Vastandub idamaisele holistlikule(terviklikule) arusaamale inimesest ja maailmast. Aristoteles - empirism. ratsionalism. vaatlus - tõde looduses. Hingede hierarhia: taim, loom, inimene. Liikumine põhj. jumalast, esimene liigutaja, kus mateeria seal liikumine, muutumine. Muutumine, kui enda potentsiaali rakendamine, annab sihi. HIINA: humanistlik Conficius. Hsün Tžu -naturalist, püüdis leida korrapärasusi. Hiinlased soestasid keha ja vaimu - terviklikkuse ja holismi idee. Skeptitism-künism-epikuurlus-stoikud Pyrrho - skeptitism I pragmaatilisus, usaldamatus. mitte millessegi uskumine Antisthenes - künism - tagasi loodusesse. iseseisvus, sõltumatu, loomulik elu. ühiskonnast eemaldumine Diogenes - Maailma kodanik, primitiivsus
See polnud kreeklastele muidugi varemgi tundmatu, kuid Aristoteles oli esimene, kes need reeglid selgelt sõnastas ja kirja pani. Aristotelese filosoofilised vaated erinesid Platoni omadest. Ta arvustas Platoni ideedeõpetust, eitades, et ideed saavad olemas olla meeleliselt tajutavaist asjust eraldi ja sõltumatult. Filosoofia uurimisaineks pidas ta reaalset olemist ja selle peegeldumist mõisteis. Aristotelese järgi moodustuvad asjad vormist ja mateeriast. Mateeria on igavene, kuid inertne, üksnes passiivne alge. Kogu aktiivsuse omastas Aristoteles vormile. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Liikumine on vormi realiseerumine, võime teostatus ja toimimine. Igasuguse liikumise lõppallikaks on Aristotelesel jumal. Suur mõju filosoofia arengule oli Aristotelese õpetusel kategooriatest. Tunnetuses omistas Aristoteles suurt tähtsust kogemusele, kuid pidas veel olulisemaks
ruum absoluutne suhteline suhteline mass absoluutne suhteline suhteline 33.Selgita ruumi ja aja relatiivsust, lähtudes vaatleja kujutlustest kehade ja liikumiste võrdlemisel. Suurtel kiirustel kaugused ja pikkused lühenevad. Kiiresti liikudes aeg aeglustub. 34.Selgita massi ja energia samaväärsust, milline maailmakuulus valem selle kohta käib? Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks. N: liikuva vankri energia on kineetilin ja selle hulk on määratud vankri massi ja kiirusega. Mida rohkem lükkame vankrit, seda suuremaks vankri kineetiline energia kasvab. Lõpuks jõuab juba valguse kiirusele lähemale, kus vaatamata lükkamisele teel energia juurdeandmisele jääb kiirus praktiliselt muutumata. Sellisel kiirusel hakkab kasvama keha mass, siis järelikult suureneb antav energia massi võrra
Pidas vee mõiste all silmas niiskust. Vesi on elav ja hingestatud. ANAXIMANDROS (611-546): Thalese õpilane. Pärit Mileetosest. Joonistas esimese maailmakaardi, kirjutas geomeetriaõpiku, tegi maagloobuse eelkäija. Võttis kasutusele gnomoni (varjusau, päikesekell). Pannud oma mõtted kirja teoses "Loodusest" (547). Mis on kõige alguses? Peab olema maailma aine, mis asuks väljaspool kõiki kogemusi. See on vormitu algaine - apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaratavatest omadustest lahti riietada (striptiis). Apeiron on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge. Pole algust ega lõppu. Apeironist on eraldunud külm ja soe, kuiv ja märg. Maa hõljub vabalt ruumis, pikapeale kuivanud ja toonud esile elusolendid (algul vees, pärast tulnud maale). Esimesed inimesed elasid kalades, kuna inimesed vajasid pikaealist hoolitsust. Täiskasvanuna alustasid iseseisvat elu. Hiljem pöörduti tagasi apeironisse
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli Saksa teadlane, kes elas ajaperioodil1879-1955. Teda tuntakse paremini kui teooria loojana, mis muutis põhjalikult inimeste arusaama aja ja ruumi olemusest. Relatiivsusteooriast tuleneb üks kuulsamaid valemeid, millega Einstein näitas massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on. Just seetõttu ei saavuta mitte ükski kosmoselaev kunagi valguse kiirust, sest siis peaks ta mass olema lõputult suur. Valgust kandvatel osakestel ehk footonitel aga seisumassi ei ole, seetõttu saab valgus valguse kiirusel liikuda. . Kõige väiksem on mass siis, kui keha seisab paigal; seda massi nimetatakse keha seisumassiks. Üldistame massi ja energia võrdelisuse ka seisumassile. Saame seisuenergia E0=m0c^2. Sei...
philosophia), mis uurib olemise printsiipe ja algpõhjusi. Teiseks filosoofiaks nimetab Aristoteles matemaatikat ja füüsikat. Tema esimene filosoofia nimetati hiljem metafüüsikaks, millele järgnesid traktaadid olemisest ja tunnetusest. Aja jooksul omandas aga termin metafüüsika erilise filosoofilise vormi: nii nimetatakse olemise printsiipide ja algpõhjuste ning asjade olemuse uurimist. Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab filosoof kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Filosoofiakategooriate võimalikkus ja tegelikkus kasutuselevõtt võimaldas Aristotelesel lahendada tekkimise paradoksi, mille oli enne sõnastanud Parmenides. Taimede ja loomade teket seletab Aristoteles loomulikke asjadena, milles endis peitub
korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Ta on samanimeliste laengute korral tõukejõud ja erinimeliste laengute jaoks tõmbejõud.valem F= kqq/r2 vaakumis k= Nm2/c2 ;kk. k= 1/4pii eps eps.0 = 8,85.. 1C(kulon)elektrilaengu ühik. 1C on laeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1 amper A. I=q/t q=It Elektriväli. Tugevus. Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aineosakeste vastastikust mõju ning omab energiat.Elekrtiväli mõjub elekrtilaengutele jõuga ja selle põhiomaduse järgi saab teda kindlaks teha. Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil. Elektrivälja tugevus antud väljapunktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suhtega. E=F/q Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga . ühikuks 1N/C = 1V/m
Kazimir püüab oma teostes taandada kõik vormid võimalikult lihtsaks. Tahab ka leida värvide taandamist. Põhiliselt punane, kollane, sinine, roheline, pruun ja must. Teosed valgel taustal. Teoste pealkirjad mittemidagi ütlevad. Must ruut valgel taustal. Valge ruut valgel taustal. Mondriani. Jõuab samale tulemuseni. Algul lihtsad objektid ja ta hakkab neid taandama joontele. Teosed mustad ristuvad jooned. Joonte vahesid täidab põhivärvidega. Tema jaoks on värvilised pinnad mateeria, mis vastandub tühjadele pindadele. Teosed piiritlemata. Mõjutab kunsti kaasajani. 15.Miks võetakse kasutusele mõiste futurism? Millised eeldused olid selles ühiskonnas? Tekib 20.saj teisel kümnendil. Futurism saab alguse Itaaliast. Levib paralleelselt kubismiga Pariisis. Tuleneb Itaalia k. sõnast ja tähistab tulevikku. Tihedalt seotud poliitikaga (Fasism toetas väga futurismi.). Sarnaselt fasismiga leiavad, et sõda on rigilie kasulik.Nad ülistasid
Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgema eluslooduse organiseerituse tase. 11. Ökoloogia bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi. Tsütoloogia(rakuteadus) bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Anatoomia - uurib inimese elundkondi ja elundeid. Füsioloogia - bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Molekulaarbioloogia - uurib elusa mateeria molekule, füsioloogia uurib organismi funktsioneerimist. 12. Teadusliku uurimismeetodi etapid ja nende rakendamine (vt TV ülesanded) 1) probleemi püstitamine 2) taustainformatsiooni kogumine 3) hüpoteesi sõnastamine 4)hüpoteesi kontrollimine 5) tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 13. Peamised keemilised elemendid organismides: H, C, O, N, S, P, Na, Ca, Mg, Cl, Fe, Mn, Co, Cu, Zn, F, B, I 14. Makroelementide peamised ülesanded (H, O, C, N)
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahel...
korda usaldusväärsem kui termodünaamika seadused.) 1992. aastal tehti sajandi avastus, mis näitas, et Kosmilise Taustkiirguse Uurimise satelliidilt ehk COBE'ilt saadud viimased andmed näitavad, et Suure Paugu teooria vastab tõele. Selle üle vaieldi ja tehti erinevaid järeldusi. Samuti saadi tõestusi, andmeid ja pilte Hubble'i kosmosteleskoobilt ja ROSAT'i röntgenteleskoobilt. Mõnikümmend aastat tagasi ei teadnud keegi mingit muud ainet peale tavalise. Tavaline aine on mateeria, millega inimesed harjunud on aine, mis koosneb prootonitest, neutronitest, elektronidest jne. Selline aine on tihedas vastastikuses seoses kiirgusega. On olemas aga ka eksootiline aine, millel on tavalise ainega vastupidised omadused, need on näiteks aktsionid, kerged neutriinod jne. Need seostuvad samuti Suure Paugu teooriaga. Astronoomid ja astrofüüsikud on seega õigel teel, leides, et Suure Paugu mudel on
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahel...
Bioloogia KT Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Valgud on väga vajalikud eluks. 1. ELU TUNNUSED 1.1. Rakuline ehitus Jaguneb ainurakseteks ja hulkrakseteks. Rakk on väikseim üksus eluomadustega. Igal rakul on oma kindel ülesanne, millel on selle jaoks oma kindel ehitus. Algselt olid rakud vaid eeltuumsed ning hiljem ka päristuumsed. Näiteks: Bakterid (eeltuumsed), kingloom, amööb, koppvetikas jt vetikad, roheline silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase
distuseks. Vana teooria on seega uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel või- maldab kirjeldada füüsikalise objekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks absoluutselt elastne keha, ab- soluutselt mitteelastne keha, ainepunkt, punktmass. 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kogu meid ümbritsev loodus. Mateeria võib esineda ainena või väljana. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ning selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Aja homogeensus vabade objektide (kehade) jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. Ruumi puhul tähendab see seda, et iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne
| | 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. Ehk vektorkujul Liikuva taustsüsteemi kiirus 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb Oletame lihtsuse mõttes, et kiirendus on konstantne. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet
teadusharusid: loogika, füüsika, psühholoogia, eetika, poliitika, majandusteadus, retoorika ja poeetika. TEADUSTE KLASSIFIKATSIOON Aristoteles lõi kõige üksikasjalikuma antiikfilosoofia süsteemi ning jagas teadused (või õigemini teadmised) kolmeks: 1. teoreetilised teadused filosoofia, matemaatika, füüsika 2. praktilised teadused eetika, poliitika 3. loomingulised teadused kunst, käsitöö MATEERIA NING OLEMUS Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Lihtsalt väljendudes: iga asja olemust saame mõtteliselt eristada tema mateeriat ning olemust või vormi. Näiteks võib luau mateeriaks puit (puumaterjal), kuid mingi hulk puitu ei ole veel laud. Selleks, et puiduhulgast saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm (olemus). Skulptuuri mateeriaks võib olla pronks, kuid pronksikamakas ei ole veel skulptuur. Selleks, et pronksikamakast saaks skulptuur, peab selles realiseeruma skulptuuri vorm.
Induktsioonil, mis kulgeb üksikult üldisele, oli tema arvates tunnetuses üksnes täiendav osa. Oma nn. esimeses filosoofas (metafüüsikas) käsitles Aristoteles kõige olemasoleva ühiseid põhialuseid: vormi ja mateeriat ning nende omavahelist suhet. Vastukaaluks Platoni õpetusele kahest maailmast väitis Aristoteles, et vorm, mis moodustab asja olemuse ja on mateeriast kõrgem, ei eksisteeri mateeriast väljaspool, vaid temas endas, andes talle kuju. Mateeria ise on liikumatu või tal on ainult aktiivne omadus, mis püüab takistada ja pidurdada vormi täiuslikku avaldumist. Vormi tunnetamist pidas Aristoteles teadusliku tunnetuse sihiks. Tugevaist materialistlikest joontest hoolimata on Aristotelese esimene filosoofia põhiliselt idealistlik. Oma vormi- ja mateeriakujutlust püüdis Aristoteles rakendada kõigil teadusaladel. Inimeseõpetuses käsitles ta hinge keha vormina ja mõistust hinge vormina. Sellest lähtus ka tema eetikaõpetus
Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit, ning väitis, et ideaalõpetus topeldab reaalsust asjatult. Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit, ning väitis "Platon on armas, aga tõde armsam" Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku, väites, et meie kogemus on alati nii mateeria kui mõistuse koostöö Üks neljast mõistest ei tähista ,,teadmine" mõiste levinud varianti. Vastus: väärarvamus Teadmise 3 erinevat tähendust tuttavolek, oskus, teamine-et. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse. Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm Popperi 3 maailma füüsiliste objektide maailm, teadvuse seisundi maailm, mõtlemise objektiivse sisu, teooriat ja üldistuste maailm.
Aatompomm Kuidas on võimalik aatomitest energiat kätte saada? Saksa füüsikult Albert Einsteinilt pärineb teaduse ehk kõige kuulsam valem. See kõlab järgmiselt: energia võrdub massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega (E=m x c2) ning tõestab, et mass ehk mateeria pole midagi muud kui üks energia liike. Teoreetiliselt on seega võimalik mateeriat energiaks muundada ning saadud energia hulka selle valemi abil välja arvutada. Esimeseks sellise "muundamise "tulemuseks praktikas olid aatomipommid, mis lõhkesid Teise maailmasõja lõpus esmalt
1. Millised on viis islamiusu alussammast? Usutunnistus, palve, almus, paast ja palverännak. 2. Milles need seisnevad? 5 samba tähendus: · need kujundavad moslemi eluviisi; · loovad pinna usklikkusele ja headusele; · tugevdavad armastust Jumala ja tema saadiku vastu; · tugevdavad usklikku vastupidamisvõimet ka halbades oludes; · julgustavad olema kaastundlikud vaeste ja orbude vastu; · ei tunnista hinge ja keha, vaimsuse ja mateeria, religiooni ja elu eraldamist, sest Jumal on loonud inimese tervikuks, koosnedes ühel ja samal ajal kehast ja hingest neid ei ole võimalik eraldada; · loovad tasakaalu vaimse elu ja füüsiliste vajaduste vahel kõrgendades vaimset elu ja distsiplineerides oma füüsilisi vajadusi. 3. Miks neid nimetatakse alussammasteks? Elades viie alussamba järgi ulatub islam kõigi elu aspektideni individuaalne ja
paastumine ramadanikuu ajal ja kui võimalik, siis vähemalt üks kord elus palverännak Mekasse. 2.Milles need seisnevad? Viie samba tähendus: need kujundavad moslemi eluviisi; loovad pinna usklikkusele ja headusele; tugevdavad armastust Jumala ja tema saadiku vastu; tugevdavad usklikku vastupidamisvõimet ka halbades oludes; julgustavad olema kaastundlikud vaeste ja orbude vastu; ei tunnista hinge ja keha, vaimsuse ja mateeria, religiooni ja elu eraldamist, sest Jumal on loonud inimese tervikuks, koosnedes ühel ja samal ajal kehast ja hingest neid ei ole võimalik eraldada; loovad tasakaalu vaimse elu ja füüsiliste vajaduste vahel kõrgendades vaimset elu ja distsiplineerides oma füüsilisi vajadusi. 3.Miks neid nimetatakse alussammasteks? Neid viit sammast võib kujutada kui lauda, mille pealmiseks osaks on usutunnistus, et ei ole teisi jumalusi Jumala kõrval ja Mohammed on tema saadik
See võib toimuda löögi tagajärjel, puutel jne. Ka suure keha laeng saab olla +-ne elementaarlaeng. Elektrostaatika põhiseadused: 1)laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv 2)Coulombi seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Valem: F=kq 1 q2/Er2 Elektriväli: on laenguid ümbritsev mateeria, millel pole massi, värvust, lõhna jne. Kuid teatud hulk energiat, mille arvel võib väli teha tööd- nihutada teisi laenguid. Täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid: 1)elektrivälja tugevus E-jõud, millega väli mõjutaks ühte kulonit antud punktis. Vastav definti.valem: E=F/q, siit tuleb E ühik: 1N/c. 2)välja suund-ühtib pluss laengule mõjuva suunaga E ja F on vektorid, millel on kolm omadust:arvväärtus, suund ja rakenduspunkt
Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasandis, toimuks iga noorkuu ajal Päikesevarjutus ja ika täiskuu ajal kuuvarjutus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013km. Galaktikad Meie galaktika on Maalt nähtav Linnuteena. Galaktikas vaadeldud ainest moodustavad 98%tähed. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. Galaktika on gravitatsiooniliselt seotud süsteem, läbimõõt: 30 00pc, paksus 2500pc, mass 2*1011 M. Mateeria esineb galaktikas kahel kuujul: ainena(tähtede plasma, gaas, kosmiline puskulaarkiirgus, planeetide tahkes olekus, kosmilises ruumis gaasi ja tolmuna) ja väljadena(elektromagnet ning gravitatsiooniväli). Arvutused näitavad, et suurem osa ainest võib olla nn. Nähtamatu aine. Suure Paugu teooria kohaselt on Universumi paisumine kestnud lõpliku aja, kusjuures alguses olid rõhk ja tihedus ülisuured. Paisumisel ei ole paisumiskeset ega eelistatud suunda,
oli, et on olemas kaks maailma. Aristoteles aga ei usukunud, et on olemas kaks maailma, ta oli väga kindel, et on olemas vaid üks maailm, see sama kus me elame ja mida me kogeme. Aristoteles oli esimene, kes kaardistas paljud teadusvaldkonnad ning andis neile oma töödega nimed, mida kasutatakse tänapäevani. Ta lõi neil ka terminoloogia, mis on samuti tänini kasutusel. Tema esimene tähtis otsus oli, et asjad pole ainult mateeria, millest aineliselt koosnevad, vaid tähtis on asjade juures ka nende vorm. Maja ei ole ju ainult kuhi telliseid, et majast saaks maja, peab tal olema maja vorm. Maja võib olla ehitatud ja betoonist, kuid siiski on ta maja. Aristoteles uskus, et on olemas kuldne kesktee. Selle kohaselt asub voorus võrdselt kaugel kahest äärmusest, mis mõlemad on pahed. Heldus on kesktee priiskamise ja ihnuse vahel, julgus kesktee hulljulguse ja argpüksluse vahel. Eesmärgiks on tasakaalustatud isiksus
George Berkeley Berkeley pidas kõige tunnetuse aluseks kogemust. Berkeley eitas mateeria olemasolu, väites seejuures nagu Locke'gi et me saame tajuda üksnes ideid. Kui Locke väitis, et me määratleme objekti omaduse nende absoluutsete ja subjektiivsete omaduste põhjal. Näiteks temperatuuri pidas Locke subjektiivseks omaduseks, sest kui näiteks hoida üht kätt vastu kuuma ahju ning seejärel panna mõlemad käed külma vette, tunnevad mõlemad käed seda sama kuumust erinevalt. Berkeley aga läks oma teooriates kaugemale ja leidis et
rohelise hõõguse. Katoodkiirte uurimise käigus avastas ta 1897. aastal esimese elementaarosakese- elektroni. Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930. aastatel, tähistamaks osakesi, millest sai maailma üles ehitada. Ja nendeks olid elektron, prooton, neutron ja footon, puudu jäi(d) tuumajõudude ülekandja(d). Kuna hiljem on seda nimetust kasutatud (ja kasutatakse ka praegu) osakeste jaoks, mis ilmselt pole enam elementaarsed, siis on mateeria n.ö. tõelisi ehituskive ja "mörti" hakatud nimetama fundamentaalosakesteks. Mõnikord tehakse ka vahet. Ehituskive - kvarke ja leptoneid - nimetatakse fundamentaalfermionideks. Mördi osakesi - vastastikmõjude (jõudude) ülekandjaid - aga vahebosoniteks. Elementaarosakest määratlevateks omadusteks on seisumass, eluiga, lagunemisprotsessid koos suhteliste tõenäosustega ning kvantarvud: elektrilaeng Q, spinn s, barüonlaeng B,
1. Loodus ja füüsika 1.1. Loodus Mis on loodus? Sellele küsimusele võib vastata mitmeti. Laiemas mõttes on loodus kogu materiaalne maailm, kogu Universum. Kitsamas mõttes selle inimtegevusest sõltumatu osa. Teaduses kasutatakse tavaliselt loodust laiemas mõttes. Võib öelda, et loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Teadvus ei kuulu loodusesse, aga inimene? Inimene kui bioloogiline objekt kuulub, samuti ka nn noosfäär, so. valdkond, mille inimene on oma tegevusega tekitanud: ehitised, rajatised (kaevandus, kanal, raudtee), tehismaterjalid, keemilised tehiselemendid, kosmoseaparaadid, saasteained jne. Kuid muu inimtegevusega seotu, nagu poliitika, kunst, sõjandus, religioon, psüühika, sotsiaalsed protsessid, jne. ei kuulu loodusesse.
Eristatakse nelja evolutsioonivormi: kosmiline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. 1) Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine. 1927. a. esitas Belgia astronoom Georgs Lemaitre nn. "suure paugu" hüpoteesi, mille kohaselt sai universum alguse üliväikese ja tiheda mateeria-kogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest umbes 15 miljardit aastat tagasi. Plahvatuse ajal ulatus temperatuur 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temp. lange-ma ja tekkisid püsivad osakesed prootonid ja neutronid. Tekkisid raskemad elemendid süsinik, lämmastik, hapnik. Universumi paisumine ja jahtumine toimub kogu aeg ning tähesüsteemid eemalduvad üksteisest. 2) Keemiline evolutsioon keemiline evolutsioon sai aga võimalikuks tänu aatomite tekkele. Arengu võtmeelemendiks kujunes süsinik, mis erinevalt teistest elementidest võib moodustada püsivaidmakromolekule
Oma teostes esitab nii enda kui ka Sokratese tõekspidamisi nii, et vahel on Plantoni mõtteid Sokratese omadest raske eristada. Aristoteles (384-322 eKr). Oli Platoni õpilane. On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise"; "Voorus on keskktee äärmuste vahel". Oli Makedoonia Aleksandri õpilane 4 aastat. Asutas kooli Lykeionis, sellest nimest on tulnud lütseumi nimetus. Tema õpetuse puhul on tähtis mateeria ja olemus ehk vorm. Iga asja puhul on olemas mateeria (puitu on vaja laua materjaliks) ja olemus ehk vorm (puidul on vorm, et laud oleks laud). Aristotelese õpetus avaldas järeltulevatele põlvedele erakordselt suurt mõju. Hilisemal antiikajal ja eriti keskajal tunti kreeka klassikalist kultuuripärandit suurel määral just tema tööde kaudu. 2 Filosoofiast eralduvad konkreetsed teadusharud. Matemaatik Phytagoras (kellelt pärineb ka meile
Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Tunnused: sisekeskkonna stabiilsus, rakuline ehitus, aine- ja energia vahetus ja paljunemine. Eluslooduse organiseerituse tasemed: …Tase Bioloogia haru Elualad Molekul Molekulaarbioloogia Toiduainetööstus, materjaliteadus. Rakuline tase Tsütoloogia ehk rakubioloogia Taimekasvataja, kunstlik viljastamine Kude Histoloogia Ilukirurg, karusnahatööstus, lihunik, puidutööstus Elundkond Kardioloogia, nefroloogia Organism Anatoomia,...
tekkida kokkupuutel, löögi tagajärjel, hõõrdumisel. Ka suure keha laeng saab olla täisarvuline +- ne. Elektrostaatika põhiseadused: 1) Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv. 2) Coulombi seadus: kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. Elektriväli on laenguid ümbritsev mateeria, millel pole massi, värvust, lõhna... jne, kuid on teatud hulk energiat, mille arvel võib väli teha tööd: nihutada teisi laengud. Täpsemaks kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid: 1) Elektrivälja tugevus E- jõud, millega väli mõjutaks ühte kulonit antud punktis. Vastav def. valem E=F/q, siit tuleb E ühik: 1N/C. 2) Välja suund- ühtib + laengule mõjuva jõu suurusega. 3) Välja kuju- näidatakse joonistel jõujoontega., mis ühtib jõujoone puutuja suunaga
KUS HARRASTATAKSE Sufiste on Türgis, Araabias, Egiptuses ja kõige rohkem on neid Pärsias. Indias ei tunta Sufiste üldse. Neid võib seal kohata täiesti juhuslikult, kuigi sufism tulnud india filosoofiast. Tänapäeval harrastatakse sufismi Egiptuses, Sudaanis, Kesk-Aasias, Põhja Aafrikas. PEAMISED TÕEKSPIDAMISED On ainult üks jumal. Jumal on kõrgeim hüve. Jumal on kõikide asjade allikas, eksisteerib iseenesest ja pole kellegi loodud. Jumal on kogu looduses ja kõiges. Mateeria on vaid ajaline ja muutlik nähtus. Igas inimeses elab jumal. Inimese loomuses on jumalik säde ja sisemine jumalus ehk vaim on inimese tõeline Mina. Iga inimese hinge vaadatakse kui peegit, milles peegeldab Jumala kuju. Sufide arvamuse põhjal ongi inimesed siin ilmas ainult selleks, et jumal näeks ennast - enda suurepärast peegelpilti. Usuvad taaskehastumisse, kuid nendel on väga umbmäärased õpetused selle kohta. Nad ei
elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. Elektrivälja tekitab ka muutuv magnetväli. Sel juhul on tegemist pööriselektriväljaga. Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes. Aristoteles nimetab mateeriaks materjali, millest mingi substants koosneb. Substantsi mateeria võib ka ise olla mingi substants, näiteks maja mateeria on tellised. Elementide mateeria on algmateeria, mida aktuaalsena olemas ei ole. Mateeriale vastandub vorm, mis substantsi organiseerib ja korrastab. Elementaarlaeng on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. Elementaarlaeng on universaalne füüsikaline konstant ja tema tähis on e. Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka.
Katseliselt näitas ta, et ühevärvilist kiirt ei saa enam osadeks lahutada. Esemete värvust seletas Newton sellega, et (valgustamisel valge valgusega) peegeldab iga ese tugevamini tagasi just tema värvile vastavaid kiiri. Newtoni esmakordselt selgesti formuleeritud kujutlus kehade massist oli mehhaanika õige ülesehitamise aluseks (enne Newtonit olid massi ja kaalu mõisted samastatud). Newton tõi füüsikasse kujutluse massist kui mateeria hulgast kehas ja tõestas, et mass on keha inertsuse mõõt, ühtlasi aga ka gravitatsiooni allikas ja objekt. 2 Newtoni füüsikaseadused Rohkem kui 300 aastat tagasi kasutas Isaac Newton liikumishulga ja inertsi mõistet oma kolmes liikumisseaduses. Need seadused kirjeldavad ja ennustavad jõudude mõju objektidele. Nad prognoosivad täpselt enamikke olukordi, kuid objektide jaoks, mille kiirus läheneb valguse kiirusele, annab Einsteini relatiivsusteooria täpsemaid tulemusi.
". Taskuarvuti annab meile mateeriat primaarseks ja seega teadvust ja sildi ,,ERROR". vaimu sekundaarseks. Materialistide arvates koosneb reaalsus lõppkokkuvõttes mateeriast. Materialism on idealismi vastand idealistide arvates on reaalsus oma põhiolemuselt vaim. Seisukoht, mille järgi maailma on ainult mateeria ja selle omadused. Kaasajal on materialistlik näiteks identsusteooria.
(sundvõnkumine). Seda tehakse näiteks raadiosaatjates, kus võnkeringe kasutatakse. Elektromagnetlainete tekitamine. Elektri -ja magnetväli on teineteisega lahutamatult seotud. Muutuv magnetväli tekitab ruumis elektrivälja ja muutuv elektriväli magnetvälja. Kumbagi neist muutuvatest väljadest pole võimalik omaette tekitada. Seepärast nimetatakse lahutamatult seotud elektri- ja magnetvälja elektromagnetväljaks. Elektromagnetväli on üks mateeria esinemisvorme. (teine on aine). Elektromagnetlaineks nim võnkuva elektrilaengu poolt laengut ümbritsevas ruumis tekitatud perioodliselt muutuvate teineteisega ristuvate elektri- ja magnetväljade süsteemi. (j2) Elektromagnetlaine on ristlaine, ta levib kiirusel 300000 km/s (valguskiirusel). Wcm=constw^4. Ajaühikus tekkivate lainete energia Wcm on võrdeline kiirgusallika võnkesageduse neljanda astmega. 1888
toetama Descartes’i interaktsionismist lähtuvat seisukohta, et keha ja vaim on kaks eraldi substantsi, mis üksteist vastastikku mõjutavad. Olen suur reinkarnatsiooni teooria toetaja ning leian, et on kahtlemata võimalik, et minu vaim elab edasi pärast minu praeguse keha surma. Niisiis ei lükkaks ma kardinaalselt ka ümber Berkeley seisukohta antud küsimuses. Kui materialismi järgi on tõelisus oma põhiolemuselt materiaalne ning vaimseid nähtuseid peetakse mateeria keerukamateks, teaduslikult seletatavateks vormideks, siis idealismi kohaselt moodustavad reaalsuse hinged/vaimud. Idealismi alusepanija Berkeley arvas, et tajuda saabki ainult ideid ehk tajumusi. Siinkohal toetan mina siiski pigem idealistlikku maailmavaadet, mis kirjeldab reaalsuse põhiolemust kui vaimu ning mateeriat kui vaid kõnepruuki, millel puudub reaalses elus vaste. Usun kindlasti, et inimesel on lisaks kehale hing, mis kas liigub pärast keha surma
aatomi tuum Ümber aatomituuma tiirlevad erinevatel orbiitidel negatiivselt laetud osakesed: elektronid. Kuna aatomi ehitus meenutas neile päiesesüsteemi, siis nim niisugust aatomi ehitus planetaarseks aatomi mudeliks Aatomi tuum koosneb pos laetud prootonitest ning neutraalsetest neutronitest. Elektriväli Elektriseeitud kehi ümbritsev ruum erineb elektriseerimata kehasid ümbritesvast ruumist. Iga laetud keha ümber tekib eriline väli, mida nim elektriväljaks Elektriväli on mateeria liik, mis eksisteerb sõltumata meist ja meie teadmistest tema kohta. Elektrivälja iseloomustvad järgmised omadused: tekib iga laetud keha ümber, elektriväli on seda tugevam, mida lähemal laetud kehale, eleketrivälja olemas olu saab kindlaks teha laetud kehade vastastikuse mõju abil. Elektrilaengute ülekanne Elektri laengut võib edasi anda ühelt kehalt teisele, selleks tuleb elektriseeritud kehaga puudutada elektriseerimata keha.
nähtusi (alates suurusjärgust 10-8 meetrit) Mikromaailm - elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained (kõik väiksem kui 10-8 meetrit) Poolestusseadus - ennustab, kuidas mittelagunenud tuumade arv mistahes radioaktiivses aines väheneb teatud pika perioodi jooksul. Seisuenergia - energia, mis on kehal üksnes oma olemasolu tõttu Seoseenergia - energia, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada Elementaarosake ehk fundamentaalosake - universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur; praegu teadaolevalt on elementaarosakesed näiteks elektronid, neutriinod, kvargid ja footonid 2. Nähtused Luminestsents - aine poolt väljakiiratud valgus, mis ületab samale temperatuurile vastavast soojuskiirguse taset, kusjuures luminestsentsi tekkimiseks on vajalik mittesoojusliku energia juhtimine ainesse (valgusega kiiritamine, elektrivool, keemiline reaktsioon, elektronidega pommitamine)
- Töötab edukalt, rikkeid pole olnud Kui kellelgi tuleb meelde mõni miinus, siis… • Pinge suurendamisega on võimalik elektrijuhi soojuskadusid vähendada • Vahelduvvoolu pinge muutmiseks saab kasutada trafot • Elektrienergia tootmine ja tarbimine peavad olema tasakaalus • Suurem elektrisüsteem on üldjuhul töökindlam 4) Elektri olemus (Heigo Mõlder) Elektriväli - ümber iga elektriliselt laetud osa olev eriline mateeria vorm, kuhu on salvestunud elektrienergia. Elektrivälja tugevuse tähistatakse tähega E ja ühikuks on V/m-kohta. Suvalisele punktlaengule q elektriväljas mõjuv jõud võrdub korrutisega F=E∙q Elektripotentsiaal on pmst nagu potentsiaalne energia ehk kui mingi laeng panna kindla potentsiaaliga alasse siis see omandab potentsiaalse energia ning nagu ka näiteks vabalangemise puhul tahavad osakesed liikuda madalama potentsiaalse energiaga olekusse.
Mis meie jaoks on mikromaailm, on nende jaoks makromaailm, erinevad oleks ka näiteks kõrgete ja madalate temperatuuride mõisted, ultra- ja infrahelid, jms. Neil poleks sellist kiiruse mõistet kui meil, sest neil puudub liikumise trajektoor: segab soojusliikumine jne. jne. Füüsika definitsioone on mitmeid, kuid meie lähtume sellest, mis on kirjas Eesti koolifüüsika kontseptsioonis: füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. Nagu teame, on mateeria põhivormideks aine ja väli. Millised on aga mittepõhivormid? Nendeks on kõik konkreetsed kehad või väljad: inimene, kivi, elektriväli, jne. Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli. Need on : 1. gravitatsiooniline (kõik kehad).................. suhteline tugevus 10-38; 2. elektromagnetiline (laetud kehad)............... -"- 10-2 ; 3
Enamlevinud elemendid merevees, maakoores ja inimkehas. Merevesi: O-85.7%, H-10.8% Cl-1.9% Na-1.05% Maakoores:O-49.13%,Si:26%,Al-7.45%,Fe-4.2%,Ca, Na Inimeses: O,C,N,F,Ca 9. Massi ja energia jäävuse seadused. Reaktsioonist osavõtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga. Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses 10. Mateeria, aine, segud, keemiline ühend, molekul - definitsioonid. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga Aine on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) Segud Koosnevad 2 või enamast lihtainest või keemilisest ühendist, mis pole keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras Puudub kindel keemiline koostis
tundmaõppimise eesmärgiks ainult inimese vabastamine loodusnähtuste kartmisest, kaasa arvatud ka hirmust surma ees, koos sellega seostuvaid kujutlusist mingi sealpoolse karistuse või kättemaksu kohta. Epikuros peab materiaalset maailma ainsaks ja algseks reaalsuseks. Kõiki loodusnähtusi seletav ta looduse enda seesmistest seaduspärasustest, heites kõrvale ülemeelelised, maailmast näivalt kõrgemalseisvad jõud. Epikurose materialistlik õpetus põhinev mateeria põlisuse tunnustamisel ja maailma materiaalse ühtsuse tõestamisel. Epikuros on nagu Demokritoski atomist. Kõige oleva põhiosisteks on aatomid ja neid ümbritsev tühi ning lõputu ruum. Kõik esemed on aatomeist koosnevad. Aatomeil endil pole mingeid erilisi kvaliteete peale suuruse, kuju ning raskuse, nad on alalises liikumises enamasti suunaga ülalt alla just oma raskuse tõttu. Aatomid võivad oma tavalisest
20 Teaduslik maakera ja elu teke Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatu -slikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks.Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku.Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsestsingulaarsusest.Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist (vaatlejast) on, seda kiiremini ta meist eemaldub.Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mirlainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri.Suure Paugu teooria on tänapäeva
Näiv pdouktide tekkimine on tegelikult pidev reprodutseerimine, pidev hävitamine ja uuestiloomine. Schelling näitlikustab seda voolu pildiga, mis tänu mitmesuguste kehade vastupanule loob teatud keeriseid. Keeriste vastuvool sünnib tegelikult voolu enda jõust. Kogu loodus on hingestatud produktiivsetest jõududest. Ka niinimetatud anorgaaniline on tegelikult vaid veel äratamata, magav elu. · "Ka nn. surnud mateeria on vaid magav, ...looma ja taimemaailm..." Looduses toimub evolutsioon, milles madalamad vormid võetakse kõrgemate koosseisu, samas on kõik aga igavese substantsi (või absoluutse) osa. Tõelisus on ühtne organism, mis areneb ja mille kõrgeimaks astmeks ning ilmumisvormiks on vaim. Kui Fichte filosoofia raskukspunkt asus eetikas, siis Schellingi oma esteetikas. Just kunstis ühinevad tema arvates vaimsus ja loodus, teadvus ja teadvusetu, paratamatus ja vabadus
"Vaba langemine" (1959) ei sarnane enam varasematele mõistujuttudele, olles pigem realistlik romaan. Katse vastandada ja ühtlasi liita kaks maailma - vaimne ja füüsiline. "Torn" (1964) on allegooriliselt käsitluselt keerulisem, ülesehituselt aga lihtsam varasematest romaanidest. Pakub palju, isegi vastandlikke tõlgendusvõimalusi. Fanaatikust Jocelini hulluses ehitada torn inimelude hinnaga võib näha katset leida lepitust maa ja taeva, vaimu ja mateeria vahel. Samas keha- vaimu, usu-mõistuse konflikt. Eriline romaan on "Püramiid" (1967), mis kujutab 30ndate provintsilinna sumbunud elu ja võimuhierarhiat koolipoisi silme läbi. Peale pikemat vaikimist ilmub romaan "Nähtav pimedus" (1979). Lugejate huvi vaibus, sest allegooria on seekord liig ähmane, sündmustik ja tegelased liig vastuolulised ning paheli-sed. Väärtuslikum on 1981. ilmunud romaan "Mereristsed", kus kirjeldatakse merereisi Inglismaalt Austraaliasse Napoleoni sõdade päevil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
