FÜÜSIKA ÜLDMUDELID füüsikaline objekt õun/kivi füüsikaline suurus- kiirus, kiirendus füüsikaline nähtus- jää sulamine, kivi kukkumine Skalaarne suurus- arvuline väärtus, kuid neil pole suunda(nt. Aeg, pikkus mass) Vektoriaalne suurus- üldjuhul esitatav 3 arvuga. Need on vektori koordinaadid. On olemas ka sound. (nt. Kiirus, kiirendus) Füüsika valemites esinev miinusmärk näitab suuna muutumist esialgsest vastupidiseks. Erinevused matemaatika ja füüsika vahel: Matemaatika on kõigi kvantitatiivkirjelduste universaalne keel. Füüsika peab aga alati säilitama teose loodusega. Füüsikalised suurused pikkus (ka teepikkus), ajavahemik(delta t) ja ajahetk (t) põhinevad kehade ja nende liikumise(protsesside) omavahelisel võrdlemisel. Keha liikumisolekut iseloomustab KIIRUS. Näide liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas: Maja seisab ning auto tiirutab ümber seda. Auto liigub maja suhtes. Looduse kaks oluliselt erinevate omadustega põhivorm...
täielikult ajataju. Ta kirjutab, kuidas tema tööd on tegemata ja tekivad konfliktid perega ja sõpradega. Uus ajuskaneeringu põhjal tehtud uurimus näitab, et internetisõltuvus võib põhjustada ajus samalaadseid muutusi, nagu on täheldatud narkosõltlastel ja alkohoolikute puhul. Muutused näitasid interneti kasutajatel katkevaid radu seoses emotsioonide, otsustetegemise ja enesekontrolliga. Ajuskaneeringul leiti ebanormaalse valge mateeria mustreid, nagu on alkoholisõltlastel. Samasuguseid valge mateeria mustreid leiti ka videomängusõltlastel. Ajalehe The Independent andmetel pole umbes 5-10% internetikasutajatest võimelised kontrollima oma interntikasutust ja neid peetakse seega sõltlasteks. KUIDAS RAVIDA ARVUTIMÄNGUDESÕLTUVUST JA SELLEGA KAASNEVAID HÄDASID ? Kuigi arvutis mängimisega kaasnevad mitmed tervise hädad on võimalik neid parandada või aeglustada. Näiteks kuidas hoide silmi
Relatiivsusprintsiip tähendab seda, et kõik loodusseadused jäävad samaks üleminekul ühest taustsüsteemist(keerulisemalt inertsiaalsüsteem) teise. Valguse kiiruse konstantsuse printsiip tähendab, et vaakumis on valguse kiirus alati sama kõigis inertsiaalsüsteemides ega sõltu valgusallika ja vastuvõtja liikumisest. Erirelatiivsusteooria on oma olemuselt ruumi ja aja füüsikaline teooria. · Üldrelatiivsusteooria seostab aegruumi gravitatsiooni kaudu mateeria jaotuse ja liikumisega, erirelatiivsusteoorias gravitatsiooni ei arvestata ja seepärast on aegruum seal kõikjal ühesugune, ajas muutumatu, 4-mõõtmeline ruum. Näitena saab tuua saja meetri pikkuse kosmoselaeva, mis liigub kiirusega 99,99 protsenti valguse kiirusest, tundub kõrvaltvaataja jaoks kõigest ühe meetri pikkusena. Kosmoselaeva sees viibijaile on ta aga endiselt saja meetri pikkune. · Veelgi veidram tundub ilmselt see, et ka aeg käib seda aeglasemalt,
Kosmilised nähtused Universum · Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus. · Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. · 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. · 13,7-17,1 miljardit aastat vana · Esimesed tähed universumis: u.400 miljonit aastat pärast Suurt Pauku Universumi koostis: 4% tavalist ainet (mateeria, barüonainet), 22% tumedat ainet 73% saladuslikku varjatud energiat. · Enamik AINEST moodustab vesinik, veerand heelium ja tühine % raskemad elemendid. Tume aine ja energia · Tume aine ei teata, mis see täpselt on. Teatakse vaid, et see aine mõjutab tavalist ainet tühisel määral. · Enamik tumedast ainest peab olema suhteliselt väheliikuv seega koosnema üsna rasketest osakestest. · Tume energia vaakumi energia on universum...
K=arvuliselt jõuga, mis mõjub vaakumis kahe teineteisest ühe meetri kauguselt paikneva punktlaengu 1C vahel Epsilon0=8,85*10-12C2/N*m2 Füüsikalist suurust, mis näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud ainest nim aine dielektriliseks läbitavuseks Lähimõju teooria-selle järgi toimub vastastikmõju mingi vahendaja kaudu Kaugmõju teoria-kaks keha suudavad mõjutada teineteist läbi tühjuse C=3*108m/s Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aine osakeste vastastikmõju ning omab energiat Elektrostaatiline väli- liikumatute elektrilaengute poolt tekitatud väli E=F/q Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehal Punktlaegu elektrivälja tugevus: E=q/4*pii*eps0*r2 1N/C- elektrivälja tugevus, milles punktlaengule 1kulon mõjub jõud 1njuuton F=q*E
eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga - laenguks. EHK on olemas 2 sorti elektrilaenguid. Prootoni laeng on pos. Neutroni laeng neutraalne ja elektroni laeng neg. ELEKTROSKOOP. Samamärgiliste laengutega kehad tõukuvad ja erimärgilistega kehad tõmbuvad. Iga elektrilaengu ümber on oma elektriväli. Ühe keha mõju teisele kehale toimub läbi selle materiaalse keskkonna kaudu mida nim elektriväljaks. (Väli, mis mõjutab ruumis olevaid teisi elektrivälju). Elektriväli on mateeria eksisteerimisvorm, mis eksisteerib sõltumata meist. Väljal on kindlad omadused. Füüsika osa, mis tegeleb liikumatute elektrilaengute uurimistega nim. elektrostaatikaks. (kahe liikumatu keha vastasikuse mõju) ((by Coulomb, prantsuse füüsik)) Elektrilaengu ühik on Kulon(C) - laeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget . Coulumbi seadus - kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga F, mis on
nt. malle ei salli korralagedust- ta koristab tihti Identsusteooria: Seisukoht- vaimseid protsessid on sarnased neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. On olemas vaid materiaalne maailm mida saab kirjeldada loodusteaduste abil Kriitika: * Ma tean et mul on tunded, aga ma ei tea milline on mu ainevahetus- mitte teadmine ei vabasta tegelikust teadmisest * Tunnetega kaasneb teatavat liiki miimika tekkimine Materialism: Seisukoht- vaimuseisundid pole midagi muud kui vaimuseisundid. Need on mateeria protsessid, sest leiavad aset ajustruktuurides, otsivad vaimu bioloogilist olemust Kriitika- teaduslik selgitus asjast pole sama mis selgitus kuidas jäätis maitseb Idealism: Esindajad-Georg Berkeley * Reaalsus on olemuselt subjektiivne * Reaalsus on vaimne, tegelikult me ainult tajume ,, Olemas olla tähendab olla talutav" G. Ryle ,,Kategooriaviga": * Paljud filosoofia probleemid on tekkinud lihtsalt keele väärkasutamisest. Filosoofia
Gustave Le Bon Le Bon sündis 1841a. Nogent-le-Rotrous Prantsusmaal. Ta lõpetas lütseumi Toursis ja meditsiinikooli Pariisis positivismi tipphetkel 1860-ndal aastal. (Ginneken 1992) Aastatel 1860-1880 rändas ta noore mehena ringi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Oma reiside ajal tegi ta märkmeid ja kirjutas raamatuid arheoloogiast ja antropoloogiast. Kogutud mõtete põhjal formuleerusid tema teooriad, mida hiljem saatis suur edu.(Vikipeedia) Le Bon kuulus koos selliste autoritega nagu G: Tarde ja W: Wundt psühhologismi Koolkonda Euroopa sotsioloogias. Psühhologism on subjektiividealistlik lähenemisviis, mis püüab ühiskonda, eriti vaimse elu nähtusi tuletada psüühika seaduspärasustest (ENE). Üks tema esimestest teostest ,,La Vie" (,,Elu") 1872a oli raamat inimpsühholoogiast, mis näitas, et Le Bon oli hästi tuttav viimaste avastustega psühholoogiast. Ta jälgis ja tõstatas tihti uusi lähenemisvii...
Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: (molekulaarfüüsika ja termodünaamika) 1. Mateeria liikumise soojusliku vormiga. See on: · Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused · Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 2. Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga Molekulaarfüüsika uurib soojusnähtusi mikromaailma baasil. Termodünaamika uurib soojusnähtusi makromaailma baasil. Molekulaarfüüsika alused
GRAVITATSIOONIJÕUD · Jõud on kehade vastastikuse mehaanilise mõju mõõt. Kehad võivad üksteist mõjutada vahetult (näiteks rõhumine ja hõõrdumine) ning ka väljade vahendusel. (gravitatsiooniväli, elektri ja magnetväljad, tuumaväli). Jõud on vektor, mida iseloomustavad väärtus (suurus), suund ja rakenduspunkt. Sirget, mida mööda jõud on suunatud, nimetatakse jõu mõjusirgeks. · Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata mõõtmetest ja massist, hiiglaslikest taevakehadest kuni üliväikeste elementaarosakesteni. · Gravitatsioon ei põhjusta mitte ainult taevakehade tiirlemist, vaid ka kõikide lahtipääsnud kehade mahakukkumist.Umbes 2300 aastat tagasi arvas kreeka mõttetark Aristoteles, et mida raskem on keha, seda kiiremini ta langeb. Alles
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: a. Eetika b. Epistemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? a. Materialism b. Subjektiivne idealism c. Objektiivne idealism d. Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailvaadetest on vahetu. Milline? a. Filosoofia b. Müüt c. Teadus d. Teoloogia 4. Filosoofia tunnestusteooriat nimetatakse: a. Eetika b. Epsitemoloogia c. Metafüüsika d. Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud a. Idealism b. Materialism c. Dualism d. Solipsism 6. Metafüüsika seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatak...
1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, kui teadmine võetakse omaks vahetu...
Mehhanistlik maailmapilt *on valitsenud üle kahe sajandi (17-19) *aluseks Galilei-Newtoni mehaanika *Newtoni seadused koos gravitatsiooniseadustega moodustavad universaalsete loodusseaduste prototüübid, mille omapäraks on determineeritus (kui algtingimused on teada, saab määrata keha asukoha mistahes ajahetkel) ja pöörduvus ajas (liikumine tulevikku ja tagasipöördumine algtingimuste juurest minevikku on samaväärsed) *liikumiseks on vaja algtõuget (arvati et see pärineb Jumalalt) *kord liikuma pandud maailm on muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on ühendatud üksüheste seostega *maailma saab kirjeldada matemaatiliselt, dünaamiliste võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi üksüheseid seoseid *maailmas ei ole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud *loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida *makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka...
ava. Sarnane nähtus esineb siis, kui valguslaine levib läbi aine, millel on levimissihis muutuv murdumisnäitaja, või kui helilaine levib läbi muutliku akustilise impedantsiga keskkonna. Difraktsioon esineb kõiki tüüpi lainete puhul, k.a helilainete, vee lainete, elektromagnetlainete, nagu näiteks nähtava valguse ja raadiolainete korral. Ka füüsilistel objektidel on lainelised omadused (aatomtasandil), difraktsioon esineb ka mateeria korral ning seda uuritakse kvantmehaanika seaduspärasustega. Itaalia teadlane Francesco Maria Grimaldi võttis kasutusele sõna difraktsioon ja oli esimene, kes tegi 1665. aastal selle nähtuse täpsed vaatlustulemused. Difraktsiooni nähtused on kõige suuremad siis, kui takistuse/ava suurus on umbes samas suurusjärgus laine lainepikkusega. Kui takistavas objektis on mitu lähedal asuvat ava, siis võivad muutuda pärast selle
Rohelisega märgitud õige vastus. 1. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 2. Üks termin neljast tähistab metafüüsikakriitilist hoiakut. Milline? A) Materialism B) Subjektiivne idealism C) Objektiivne idealism D) Skeptitsism 3. Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Filosoofia B) Müüt C) Teadus D) Teoloogia 4. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika 5. Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism 6. Metafüüsilist seisukohta, mis väidab maailma koosnevat ainult ühest printsiibist (vaim või mateeria), nimetatakse: A) Dualism B) Monism C) Emotivism D) Anarhism 7. Kuidas nimetatakse seda teadmiste saamise viisi, k...
Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks hirm ei ole iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Asjad moodustuvad vormist ja mateeriast - need on olemas igal füüsilisel asjal. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Aristoteles eristas kahesuguseid asju: 1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise allikas. Sellised on näiteks taimed. Taimed kasvavad ise. Näiteks kasvab tammetõrust iseeneslikult tamm. 2. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne. Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus
preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi lihtsustatult. näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks
Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühiskonna ja inimese suhe, miks mõni asi on väärtuslikum kui teine jne. Filosoofia on mõtlemisviis, mis tegeleb nende 3 suure valdkonnaga. Filosoofia esitab küsimusi, nagu *Kas universumil on üldse mõtet? *Kuidas peaksime elama
lahendatatavad ainult interdistsiplinaarse koostöö tulemusena. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. Füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi teaduslikult, näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel. 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 7
Esiteks, naturalism. Looduslik ja inimlik olemine moodustasid selles mõtlemisruumis ühtse terviku; kultuuri arengut käsitati lahutamatus seoses kosmoloogiaga. Niisuguse mõtlemise raames oli loomulik ja ka ainuvõimalik, et loodus, loodusprotsessid on selleks mudeliks, malliks, mille alusel tuleb üles ehitada poliitika, poliitilised protsessid; ajalooprotsessid seotakse taevavõlvi protsessidega. Looduse ja kultuuri lahutamatut seost väljendati mõistepaaride vorm ja mateeria, vaimne ja materiaalne, igavikuline ja ajalik, jumalik ja inimlik dialektika kaudu. Tollase ratsionalismi telgmõiste Logos (nüüdistähenduses umbes sõna, seadus, mõte, ühismõõdulisus) oli tihedalt seotud nii looduse kui ka riigi- ja poliitika üleajaliste, igavikuliste aspektidega. Niisugusest seostamisest tulenes, et nt õigluse kriteeriumiks võeti midagi täiesti looduslikku kosmiline kord. Sellesama kosmilise korra
Nagu Michel Foucault sõnastas, on nüüdisaegse kultuuri osaks mitte enam avastamine, vaid keeldumine sellest, mis ollakse. Mõistus räägib iseendaga ja vaimustub oma säravast retoorikast, unustades inimvaimu sõnatu kõnetamisvõime. Mõistus vajab tõendamist ja seetõttu ei lepi ta just kergesti sellega, et Jumal võib olemas olla ka mõistuse kinnitava templita. Või ehk siis nõnda, et küll me ta kunagi füüsikas Suure Ühendteooria abil kuskilt mateeria sügavustest välja sikutame ja siis on ta demüstifitseeritud ja armetu nagu moosivarguselt tabatud kratt. Paraku on nii nagu keelerelativismi kuulutanud Wittgenstein märkis, et keel kui märgisüsteem on piiratud väljendusvõimsusega. Mingit märgisüsteemi maailma mõtestamiseks kasutades peame arvestama, et selle abil kujutame me ainult osalist ja nähtumuslikku tahku Tõe arvamatust olemusest. Siit lähtudes võime me ju naeruvääristada ka religioosseid arusaamu
E= F0/F E-aine dielektriline ümberpaigutamisel tehtavat tööd. U=A/q U-pinge (v-volt) A-töö (j-dzaul) q-laeng(c). NB! Pinge on alati kahe punkti vahel. U=A/q=Ep 1- läbitavus F0- laengute vaheline mõjujõud vaakumis (N) F- aines(N). Elektriväli on elektrilise vastastikmõju vahendaja. Iga laeng tekitab enda ümber välja mida teised laengud tunnevad. Elektriväli levib vaakumis ja metallides valguskiirusena. Koosneb osakestest(footonid ehk valgusfondid). Aine ja väli on mateeria Ep2//q=Ep1/q-Ep2/q=f1-f2. Pinge on potentsiaalide vahe U= f 1-f2. Elektriline induktsioon st + laengud kogunevad ühte otsa ja teise otsa. nn eksisteerimise vormid. Coulombi valemiga. Elektriväljatugevus näitab elektriväljas paiknevale tühiklaengule mõjuvat jõudu. E= F/q E-elektrivälja tugevus Selle tulemusena saab summaarne elektriväli nulli sees, võrdseks nulliga. Kogu piht saab ühesuguse potentsiaali. Juhi välispind on
SALLIE McFAGUE 1.) ,,Isikuline vägi" (personal power)- ,, Isikulist väga defineeriks mina enda teooria kohaselt suunatud väeks või jõuks. Mateeriat ja energia koos doseerimisel saavutad see suunatud vägi kõiksuse kõik materiaalsed vormid ja objektid. See tähendab, et kui mingi objekti algaineteni jõuda leiaks me lihtsalt mateeria, mis on energia poolt laetud võnkumas ja tekitades ruumi vastava objekti. Kogu see keerukas protsess on kontrollitud ja käima pandud selle suunatud väe poolt, mis kõiksuse kõiki protsesse ja voole juhib ning kontrollib. Sellist eksistentsi nagu meil leidub Maal ei leidu meie andmetel mitte kuskil mujal universumis saab teha järelduse, et suunatud vägi eksisteerib antud hetkel ainult Maal. Maale loodud väga keerukad harmoonilised protsessid on suunatud väe poolt loodud
suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2)
lugulaulude poeesia asemele on tulnud teoreemid ja valemid, kõrgem matemaatika ning tuumafüüsika. Teaduses tegeleb universumi algusega kosmoloogia, mis põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel. Üldtunnustatud teaduslik teooria kõige oleva alguseks on paariteist miljardi aasta eest toimunud Suur Pauk. Teooria on, et universum hakkas kujuteldamatult suurest tihedusest plahvatuslikult paisuma, mille tagajärjel tekkis tänapäeval meile tuttav aeg, ruum ja mateeria. See on muidugi teadlaste enamuse arvamus, mis ei pruugi samuti tõene olla. Siiski kui arvestada kuivõrd mateeriapõhine meid ümbritsev maailm tänapäeval on, paistab teaduslik teooria kõige aksepteerituvam. Arvatavasti lükatakse seegi nagu mitmed eelnevad alguse teooriad ümber lähitulevikus, pidevalt areneva ja uueneva teaduse, teadvuse ning maailmavaate tagajärjel. Vaatamata sellele peaks põhiidee samaks jääma, kuna tänapäeva füüsika ja keemia
ning mitmeastmelise protsessi tulemusena. Füüsikaline evolutsioon( füs.evo universiumis viis keemiliste elementide mitmekesisuse tekkeni, galaktika, tähtede ja planeedisüsteemide arenguni. Füs ja keemilised tegurid kujundasid Maa atmosfääri), keemiline evolutsioon(maa varane atmosfäär kujunes kosmilistest ja vulkaanilistest gaasidest) · 4-4,5 miljardit aastat tagasi olid Maal kujunenud tingimused mateeria arenguks elu tekke suunas. Selleks, et algaks elu vormiteke peavad olema täidetud neli tingimust: 1. suure hulga suhteliselt lihtsate ühendite olemasolu, 2. komponentide võime seoste, interaktsioonide loomiseks, 3. energiaallikas (Päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö, 4. tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite ja primitiivsete eluvormide ajalis- ruumilise püsimise ja arengu.
Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. Ruumala põhiühik on üks kuupmeeter (1 m3). Ruumala tähistatakse tähega V. Aine tihedus näitab, kui suur on selle aine ruumalaühiku mass. 4) Keha mass. Massi abil väljendatakse keha raskust ja vastupanu liikumise muutumisele. Massi põhiühik on üks kilogramm (1 kg). Massi tähistatakse tähega m. 5) Mõisted: Keha tervislik aine kogum, alates kübemetest kuni kosmiliste objektideni. Aine füüsikas mateeria millest koosnevad kõik kehad. Nähtus kehaga toimuv muutus. Mudel ettekujutus modelleeritavast kehast. 6) Aatomi ehitus ja planetaarmudel. Aatom koosneb tuumast ja elektroonkattest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Elektroonkatte moodustavad ümber tuuma liikuvad elektronid. Planetaarmudeli järgi on aatom suur positiivse elektrilaenguga kera, mida ümbritsevad negatiivse elektrilaenguga elektronid. 7) Tähised: Vesinik H Hapnik O Süsinik C Lämmastik N
ELEKTRIÕPETUS Elektrivool- vabade laengukandjate suunatud liikumine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises töös Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Aine dielektriline läbitavus- näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E=Fo/F Välja mõiste- kätkeb endas jõu tekkimise võimalikkust Eritüübilised väljad- üksteist ei sega ega mõjuta. Mateeria võib olla kahel moel, ainena või väljana Elektrostaatiline väli- väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist
Jumal on absoluutne täielik valitsev entiteet. Tommaso d'Aquino (1225-1274) Itaallane, dominiiklane, Albertus Magnuse õpilane. Õppis Napolis, Kölnis ja Pariisis. Tema õpetus tomism, mis on täna roomatoliku kiriku filosoofia alus, tõestas Jumala olemasolu a posteriori (Jumal peab olemas olema, sest me näeme ta tegevuse viljasid, näiteks asjad liiguvad ja keegi pidi ju esimesena need liikuma lükkama, mis hakkas põhjustama edasist liikumist). Hing ja keha on tomismi järgi vormi ja mateeria suhtes, kus keha on hingele vajalik oma loomuse teostamiseks. Hing on surematu, kuid ei ole ilma kehata täiuslik ning hing ja keha ühinevad viimsel kohtupäeval. Robert Grosseteste (1175-1253) Inglise teoloog ja teadlane, Lincolni piiskop 1235-1253. Oli Oxfordi Ülikooli õppejõud (võib-olla ka kantsler) ning ta tuntumaid õpilasi on Roger Bacon. Tundis huvi loodusteaduste vastu ja pooldas teadmiste omandamist läbi kogemuste. Roger Bacon (1214-1294)
Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2).
pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 10. Mida näitab konstant k? Konstant k võrdub arvuliselt jõuga, mis mõjub vaakumis kahe teineteisest 1 m kaugusel paikneva punktlaengu 1 C vahel. 11. Mida nimetatakse keskkonna ehk aine dielektriliseks läbitavuseks? Füüsikalist suurust, mis näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines, nimetatakse aine dieletriliseks läbitavuseks. 12. Iseloomusta ja võrdle omavahel ainet ning välja. Aine ja väli on mateeria erivormid. Väli on aineosakeste vastastikmõju vahendaja. Erinevused: Kus juba on üks keha, sinna enam teist keha panna ei saa. Väljasid mahub ühte kohta aga palju. Üks väli ei sega teist. Aineosakestel on kindlad mõõtmed, nende ulatuvus on piiratud. Elektromagnetväli ja gravitatsiooniväli aga pole ruumis piiratud. 13. Defineeri elektrivälja tugevuse mõiste. (valem) Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. E=F/q 14
Nüüdisaegsel Teosoofia Ühingul, millesse osa teosoofe kuulub, on kolm põhieesmärki: 1) moodustada inimkonna üleüldise vendluse tuum, mis ei sõltu usutunnistuse, soo, rassi ega ühiskonnaklassi erinevustest; 2) edendada võrdleva usuteaduse, filosoofia ja loodusteaduste uurimist; 3) uurida tundmatuid loodusseadusi ja inimeste varjatud võimeid. Teosoofia seisukohast võttes on jumal kõiksus universumis, kaasa arvatud kogu mateeria, ma elan ju hetkel materiaalses kehas, seega mina olen kah üks osa jumalast. Teosoofia Ühingu pitseril on viis sümbolit: Taaveti täht, ankh, svastika, urobooros ja Om. Pitseri ümber on kirjutatud "tõde on uskudest ülem." Nende meelest on Tõde olulisem kui uskumine. Seetõttu on ka Teosoofia Ühingu motoks saanud "Tõde on uskudest ülem". Nende väitel on tegemist Sanatana Dharma, "igavese tõe," moodsa näoga. Teosoofia Eestis
uurib elementaarosakesi ja nende muundumisi · Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria · Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930. aastatel, tähistamaks osakesi, millest sai maailma üles ehitada. Ja nendeks olid elektron, prooton, neutron ja footon, puudu jäi(d) tuumajõudude ülekandja(d). Kuna hiljem on seda nimetust kasutatud (ja kasutatakse ka praegu) osakeste jaoks, mis ilmselt pole enam elementaarsed (hadronid!), siis on mateeria n.ö. tõelisi ehituskive ja "mörti" hakatud nimetama fundamentaalosakesteks. Mõnikord tehakse ka vahet. Ehituskive - kvarke ja leptoneid - nimetatakse fundamentaalfermionideks. Mördi osakesi - vastastikmõjude (jõudude) ülekandjaid - aga vahebosoniteks. Meid ümbritseva tavamateeria ehitamiseks läheb vaja vaid kolme elementaarosakest: u- ja d-kvarki ning elektroni. · Kvargid kombineeruvad kolmekaupa, moodustades prootoneid ja neutroneid
prootonid ja neutronid, mida omakorda pikalt peegi jagamatuteks. Nüüd on teada, et ka prootonid ja neutronid ei ole jagamatud osakesed, vaid koosnevad kvarkidest. Kuid kindlasti pole tegemist lõpliku füüsikateooriga- elementaarosakeste loetelu saab tõenäoliselt tulevikus täiendada või korrigeerida. Seega sõltub elementaarosakese mõiste sellest, kui väikesemõõtmelisi struktuure parasjagu olemasolev tehnoloogia võimaldab uurida. Elementaarosakesed- mateeria kõige väiksemad koostisosad, mis käituvad ühtse tervikuna ega koosne lihtsamatest osakestest. Paljudest elementaariosakestest koosnevaid kehasid nimetatakse makrokehadeks. FUNDAMENTAALOSAKESED Paljud loevad elementaarosakesteks näiteks prootonit, neutronit, elektroni ja footonid. Kuid nad ei ole tõeliselt elementaarsed, vaid koosnevad omakorda väiksematest osakestest- KVARKIDEST. Selliseid osakesi, mis ei oma sisemist struktuuri, nimetatakse fundamentaalosakesteks.
Terve elu lahendada enesenimelist teoreemi, läbi hambakraginaga sooritatud ülesannete. Elus olla tähendab kõigest loobuda. Naeratusega. Elus olla tähendab vastu pidada.Veel kümme aastat, veel üks päev, üks-ainus tund. Need mõned minutid enne uue elu sündi.Sundida ennast magama, kui elamata aja külmad fantoomjalad raskelt rinda rõhuvad.Uskuda, et isegi kui kunagi ei lähe paremaks, on sellest hoolimata võimalik olemas olla. Elus olla tähendab iseendaga leppida. Pakendada oma mateeria sobilikku vormi, elada vaimu ja ihu igaveses vastuolus. Talletada tuhandeid naeratusi, sosinaid ja silmi oma tumedais toonides mäluentspklopeediasse, irduda tegelikkusest nagu kärn, mis libiseb salaja paranenud haavalt. Lõplikult lõtvuda vaid sõnade uinutavas kookonis, sest nemad on kõike näinud. Elus olla tähendab armastada. Nii palju, kui võimalik. Tunnistada, jäädvustada ja avaldada armastust iseäranis seal, kus see on täiesti kohatu. Armastada mehi, sest
SÜNKRETISTLIKUD UUSUSUNDID 1. Mormoonid. asutaja Joseph Smith. Ingel Moroni ilmutus. Prohvet Mormon 5 saj pKr. ’’Mormoni raamat: teine testament jeesus kristusest’’ avaldati 1830. Ühiskondlik hukkamõist. 1844 j. Smith tapeti. Uus juht puusepp Brigham Young. Mormoonide asula Salt Lake City. Mitmenaisepidamine. Kristliku kaldega usk. ’’kallihinnaline pärl’’. Õpetus: kunagi elas jumal lihtsa surelikuna. Ei kolmainuõpetusele. Jumal elab planeedil Kolob. Õpetus Taevasest Emast. Inimesed elavad enne oma sündi vaimudena taevase isa juures. Lunastus ja ülendus. Pühad rituaalid: ristimine, nime andmine, võidmine, õnnistused. Vee ja leiva sakrament, templi talitus. Templiabielu ja pitseerimine, et ka teispoolsuses kokku jääda. Surnute eest ristimine. Endowment- varustus. Eesmärgiks levitada evangeeliumi sõnumit. 60 000 misjonäri. 1999 10 milj mormooni. Hiera...
*Väljad tekitatakse kehade poolt, kanduvad ruumis edasi ning mõjutavad teisi kehi. Väljad on kehade vastastikmõjude vahendajad. *Väljad on pidevad. *Väljadel pole mõõtmeid, nad võivad ulatuda lõpmata kaugele. *Väljad ei sega üksteist. Mitu välja saavad kehale mõjuda samal ajal üksteisest sõltumatult. Näiteks läbivad valguskiired üksteist segamatult, ainelised veejoad seda aga teha ei saa. *Väljad omavad energiat. Energia on suurus, mis lubab hinnata väljalise mateeria kogust. 5. *kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda seadust nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks. *Katsetele ja ülaltoodud arutlusele tuginedes jõudis Newton järelduseni, et kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.Tegemist on mehaanika põhiseadusega, mis kannab ka Newtoni teise seaduse nimetust.
ELEKTRIÕPETUS Elektrivool- vabade laengukandjate suunatud liikumine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises töös Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Aine dielektriline läbitavus- näitab, kui mitu korda on jõud vaakumis suurem antud aines E=Fo/F Välja mõiste- kätkeb endas jõu tekkimise võimalikkust Eritüübilised väljad- üksteist ei sega ega mõjuta. Mateeria võib olla kahel moel, ainena või väljana Elektrostaatiline väli- väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Elektromagnetlaine- valgus, mikrolained, raadio, televisioon, infrapuna jne Elekrtivälja tugevus- näitab, kui suur jõud mõjub sellel väljal ühikulisele elektrilaengule E=F/q Elektrivälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis e-vektor on puutuja suunaline Puutuja- ringjoon, mis puutub geomeetrilist kujundit täpselt ühest punktist
Liikumise illusioon tekib filmis siis kui iga pilt filmirullist ekraniseerub teatud aja. Iga pilt eksisteerib eksraanil lühikese aja jooksul – tavaliselt 1/24 sekundit. Niimoodi kõik pildid filmirullist järgemööda algusest kuni lõpuni. Niimoodi tekibki liikumise illusioon pildiekraanil. Liikumist ise tegelikult ei ole olemas. See on illusioon, mis on tingitud sellest, et pildid ekraanil on ajas veidi erinevad. Universumi endaga on tegelikult täpselt samasugused lood. Mateeria eksisteerib ( peale 111 tavaruumi ) hyperruumis. Kuid on teada seda, et hyperruumis on erinevad ruumipunktid erinevates ajahetkedes. Siis ka mateeria erinevad ruumipunktid on erinevates ajahetkedes. Niimoodi tekibki mateeria liikumise illusioon Universumis. Tegelikult see aga ei liigu. Kuid „aja olemasolu ( ja ka ruumi olemasolu )“ loob sellise illusiooni. Sellel kõigel on analoogia filmi liikumise illusiooni tekkimisega
see, mida meie oma teadvuses tõsikindlalt teame, kooskõlas tegelikkusega väljaspool teadvust. Kant soovitab vaadata, kas pole teadusliku teadmise võimalikkuse tõendamise probleem paremini lahendatav, kui eeldada, et hoopis tegelikkus peab kooskõlastuma meie teadvuse vormidega. Nähtumuste ja asjade iseendis eristus ning selle ajalooline tagapõhi . Kui tajutavate asjade ja mõtlemise vahel on selline mateeria ja vormi vahekord, mis on analoogiline sellele, mida Aristoteles oma ontoloogias oli kirjeldanud hülemorfismi printsiibiga, siis peab tajutu tõepoolest paratamatult olema kooskõlas mõtlemisega kui enda vormiga. Teadmise võimalikkuse probleemi selline lahendus sunnib aga Kanti tegema teist tema filosoofia jaoks alustrajavat eristust. Asju tuleb sel juhul üheltpoolt mõtelda nii, kuidas nad võivad olla
2. Katse on nähtuse kuntslik esiletoomine kasutades vajalikku aparatuuri ja omades kindlat eesmärki. Nähtuste seletamiseks luuakse hüpotees ehk oletus. Tema kontrollimiseks korraldatakse katsed ja hüpotees, mida kinnitav katse on juba teaduslik tõde, mis esitleb looduses esinevaid seaduspärasusi (paratamatuid) seadused, mida pole võimalik muuta. Mitu omavahel seotud seadust moodustavad teaduslikku teooria. Ruum, aeg, mateeria. Maailm on lihtne tervik, mille moodustab arvutu hulk omavahel seotuid esemeid ja sündmusi. Ühed sündmused võivad olla teiste sündmuste põhjustajaks. On sündmusi, mis on omavahel seotud põhjuslikult, st et üks sündmus kutsub esile teise ja niisugust sündmustejada nimetatakse protsessiks. Et maailma mõista ja oletada selles toimuvaid protsesse ning seaduspärasusi tuleb neid tunda ja luua kogu maailmas toimuvate muutuste süsteem
on mõjutatud mitme keha poolt, siis nende mõjud liituvad ( F = F i ): i =1 F1 F = F1 + F2 F2 Mõju võib edasi kanduda nii kehade vahetul kokkupuutel kui ka välja kaudu. Väli mateeria esinemise vorm, mille kaudu antakse kehadevaheline mõju ruumis edasi lõpliku kiirusega ilma nendevahelise kokkupuuteta. Kulgliikumine keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid trajektoore (keha jääb iseendaga paralleelseks) Pöördliikumine (pöörlemine) keha kõik punktid liiguvad mööda ühiste keskpunktidega (kontsentrilisi) ringjoonelisi trajektoore. Need ühised keskpunktid moodustavad pöörlemistelje. 0
samas mõni inimene arvab hoopiski midagi muud. Maailmapilt kujuneb inimeste väärtushinnangute ja tavade kaudu. Mina pole suutnud veel aru saada, kuidas maailm on tekkinud. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standarmudelis universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Kuid miks üldse äkitselt pidi tekkima mingi Universum, kui enne seda, lausa terve igaviku vältel, polnud mitte midagi olemas? Kuidas sai eimillestki tekkida Universum? Olen tihti murdnud pead selle üle, kas Suur Pauk võis tõesti toimuda. Kuid Suur Pauk kui kunagine nähtus on ju ainult oletus, mitte keegi pole suutnud seda tõestada. Tegelikult ei
Estonian Court System Estonia has a three-level court system. Estonian court system consists of four country courts, two administrative courts, three circuit courts and supreme court. Country courts and administrative courts are the courts of first instance, circuit courts are courts of appeal and the supreme court, situated in Tartu, is the court of the highest instance The Supreme Court is also the constitutional review court. In the structure of four country courts(Harju, Pärnu, Tartu and Viru) operate courthouses in every country seat(in Ida- Virumaa and Harjumaa there are three courthouses)In the structure of two administrative courts(in Tallinn and Tartu) there are four courthouses: in Tallinn, Tartu, Jõhvi and Pärnu. Three circuit courts are situated in Tallinn, Tartu and Jõhvi. The supreme court The Supreme Court is the court of the highest instance, which shall review decisions by way of cassation proceedi...
1. Vedanta - õpetaja Samkara. Brahman pn tõeline hing, kogu nähtuste maailm on vaid pettekujutlus. Pääsemise teed: Teadmise tee (dznjaanamarga) - upnisade uurides saavutatakse teadmine, et atman on brahman; Tegude tee (karmamarga) - õige rituaalne ja moraalne tegutsemine, kohustused, ohvrid; Armastuse tee - jumalusele andumine ja jumaldav armastus tema vastu. 2. Samkhya-õpetus - maailm ja inimelu jaguneb vaimseks ja materiaalseks. Vabanemine tähendab inimese hinge vabakspääsu mateeria takistavatest ahelatest. Ateistlik õpetus. 3. Jooga - aluseks smkhya dualism, kahesus, kuid tunnustatakse jumaluse olemasolu. Tekkimise age u 3000eKr, otsne rajaja u 200eKr elanud Patandzali ja õpetuse aluseks tema kirjutatud Jooga Suutra. Õpetuses erinevaid suundi: ¤ mantrajooga - mediteerimiseks pühad silbid; ¤ hathajooga - hinge ja keha tugev vastastikune mõju. Asendite abil püütakse saluted kontrolli mõtete ja lihaste üle, viia need kooskõlla. Kultus ja eluviis
Need varased hästi säilinud orgaanilised molekulid tõestavad nii eukarüootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikutele ehk tsüanobakteritele (varem tuntud ka kui sinivetikad) iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Käesolev tekst on osa TÜ geoloogiamuuseumi kodulehest. Vt. õpik lk.96! Täida lüngad! Esimesed elusolendid olid AINURAKSED PROKARÜOODID, kes lahknesid kaheks: ARHED ja BAKTERID Arhebakterid elavad tänapäevani
uut usuvoolu: 1. svetmbara (kandsid valgeid rüüsi, et näha kõiki putukaid - et neid mitte tappa) 2. digambara (taevasse rõivastunud, st. käisid ilma rõivasteta) Jainistid on ranged taimetoitlased, igasugune tapmine on keelatud, isegi kärbse tapmine on suur kuritegu. Samas budismis on nii, et kui munk pole looma ise tapnud, või kui seda pole tapetud spetsiaalselt tema ajaoks, siis võib ta liha süüa. Jainistid jagasid maailma elavateks ja elututeks asjadeks. Valgus ja vari on ka mateeria. Maailm on täis elusid (inmesed, loomad, põrguolendid jne. ), kelle eesmärgiks on saada puhtaks. Tunnistavad ka karma seadust. Islam jõudis Indiasse 8. sajandil. Järgnevatel aegadel andis ta palju juurde niigi rikkale India kultuurile, suurte monumentide hulgas on näiteks Taj Mahal. Ayyavazhi on religioon, mis tekkis Lõuna Indias 19. sajandil. Ametlikult peetakse teda hinduism-i sektiks ja kuigi ta ei ole saavutanud ametlikku
MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED ESSEE MIKROÖKONOOMIA Transpordi teaduskond KLI 11 Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:04.10.2015 Üliõpilase allkiri:……..…....….. Õppejõu allkiri: ………....……… Tallinn 2015 „Mida vähem kulutad ja tarbid, seda vabam oled, selles pole kahtlust. Mateeria on igal juhul orjastav. Kulutamine on sõltuvus, nagu viin või kohv. Mida vähem sõltuvusi, seda vabam, kas pole siis nii?“ Just sellise küsimuse on esitanud Tõnu Õnnepalu oma raamatus „Flandria päevik.“ Kas siis tõesti tänapäeva inimesed on tarbimise orjad või on ühiskonna pakutavad võimalused meid sedavõrd endasse haaranud, et me ei suuda nendele enam mitte kuidagi ei öelda? Kõik me tarbime igapäevaselt, kes rohkem, kes vähem
Keemia alused kordamine Mateeria – kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element – kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul – diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool – ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass – ühe mooli aine mass Segu – komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...
Keemia alused kordamine Mateeria kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb kaheks: aineks ja väljaks Aine on kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi. Väli on näiteks elektromagnetväli, gravitatsioon jne Keemias on aine puhas aine: 1)omab kindlat keemilist koostist 2)ei sisalda teisi aineid (ideaalis) Ained jagatakse: 1)lihtained 2)liitained Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Üks element võib esineda mitme lihtainena (allotroopia) Jõud (F) on mõju, mis muudab objekti liikumist Energia on keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik Molekul diskreetne rühm aatomeid, mis on omavahel seotud kindlas järjestuses Mool ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv osakesi Molaarmass ühe mooli aine mass Segu komponente on võimalik füüsikaliste meetoditega eralda...