4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hingeseisund jms. Pooldaja: J.Watson. Seisukoht: inimese psühholoogia uurimisaineks on inimese käitumine sünnist surmani. 1980 5.) Identsusteooria Seisukoht: on mentaalsed protsessid identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. Seisukohalt ei ole olemas midagi mittemateriaalset: on vaid mateeria ja tema omadused. Keha on olemas, vaimu pole. On mõistus ja materiaalsed asjad. Pooldajad: H.Heigl, D.Armstrog. 6.) Monism- eksisteerib üks alge. Tunnistab kas ainult keha või ainult vaimu. 7.) Ettemääratud harmoonia teooria- teooria, mida pooldas G.W.Leibniz, kes väitis, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on Jumala poolt ette määratud ning kooslõlastatud. 8.) Materialism- J.J.C
Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku.Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest.Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist (vaatlejast) on, seda kiiremini ta meist eemaldub.Suurest Paugust umbes 300 000 aasta võrra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri.Suure Paugu teooria
Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 20...
Mis on tõde? Mis on õppimine? Tunnetusõpetus uurib teadmisi ja teadmise võimalikkust 3. Väärtusõpetus kujutab endast eetikat ja esteetikat. Tõstatab küsimuse: Kuidas põhjendada eetilist käitumist konkurentsiühiskonnas? 4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu ja mis on surm? Kas jumal on olemas? Kui on olemas jumal, miks siis on maailmas kurjus? 5. Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme? 6. Usklik: Vaim on primaarne. Oleme Jumala poolt loodud, läheme taevasse või põrgu. Ateist: Mateeria on primaarne. Oleme mõistusega loomad, oleme tekkinud mateeria arengu käigus, saame mullaks. 7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enam-vähem selline nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogika all mõistetakse
Kuigi dualistiline teoloogia oli kõige domineerivam, eksisteeris selles armastuse ja võimu kokkusobimatus. Katarid ei uskunud ühte kõikvõimsasse jumalasse, vaid kahte, kes mõlemad olid staatuselt samaväärsed. Nad uskusid, et füüsiline maailm on kuri ja Rex Mundi poolt loodud, kes ümbritses kõike, mis oli materiaalne, kaootiline ja võimukas. Teine jumal, keda nad kummardasid, oli kehatu: puhta hinge ja rüvetamata mateeria puhas hing või seaduspärasus. Ta oli armastuse-, rahu- ja korrajumal. Katarite järgi oli inimese elueesmärk Maal ületada mateeria piir, keelduda igaveseks kõigest, mis oli seotud võimupõhimõtetega ja seeläbi saavutada ühendus armastuse põhimõtetega. Teine mõte oli, et inimese eesmärk peaks olema mateeria lunastamine või tagasiküsimine, hingestamine ja muutmine. See õpetus viis katarid vastuollu katolikukirikuga mateeria loomise üle,
omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. (Absoluutselt elastne keha, absoluutselt mitteelastne keha, absoluutselt jäik keha, ainepunkt, ainepunktide süsteem) 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed.
maailmapilt sarnaneda. Platoni järgi on kaks maailma: ideede maailm ja näiline maailm. Ideed olid tema arvates püsivad ja ei muutunud kunagi. Nendeni tuli jõuda mõistuse kaudu. Näilises maailmas ehk varjude maailmas kõik aga muutus. Aristoteles vaatles maailma reaalselt. Tema maailmaks oli Maa kui taevakehade suletud süsteem. Maal valitsesid neli elementi: tuli, õhk, vesi ja maa. Seal tuli ka Aristotelese olemisõpetus. Ükski asi ei saa olla ilma vormi ja mateeriata. Loodus on mateeria vallutamine vormi poolt. Mateeria aga ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Kuna vorm on liikumapanev jõud, siis allapoole liikudes jõutakse esmase mateeriani (mateeria prima). Ülespoole liikudes jõutakse esmase liikumapanija Jumalani. Aristotelese järgi on jumal vormitu ja liikumatu, ning esmatähtsusetu. Platoni arvates pidi inimestel olema religioon. Ta uskus, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta Jumalasse. Usule jumalasse lisandub veel usk isiklikusse surematusse.
.......................................... 6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................... 6 2 SISSEJUHATUS Teema on valitud kuna on tahetud füüsika kohta rohkem teada saada. Füüsika on teadus, mis uurib kõigi mateeria vormide liikumise ja vastastikuste seoste üldisimaid ja põhilisimaid seaduspärasusi. Füüsika on täpisteadus: nii füüsika põhimeetod teoreetiliselt mõtestatud eksperiment kui ka teooria rajaneb matemaatilisel alusel. Antiikajal tähistas sõna füüsika kogu tolleaegset loodusteadust. Antiikteaduse see osa, mis kuulub tänapäeva füüsikasse, piirdub peamiselt staatika ja hüdrostaatika algetega ning
Teda peetakse esimeseks filosoofiks. Kuulus Mileetose koolkonda. Tema arvas et algaineks on vesi. On seotud ka matemaatikaga. Anaximandros- oli vanakreeka filosoof Mileetose koolkonnast. Thalese õpilane. Ta arvas, et meie maailm on vaid üks paljudest teistest, mis algavad koosnevad ja lõppevad millestki mida ta nimetas ,,määramatuseks" . Ta oli esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja. Leiutas gnomoni. Apeiron on temajaoks algaineks, kui konkreetne mateeria omadustest lahti riietada. Anaximenes- näeb algainena õhku ( eluõhku või hinge) , kuna õhk on lõputu. Maailm= kosmos tõlkes kaunis kord. Kuulus Mileetose koolkonda. Demokritos- Kuulus atomistide hulka. ,, üksi asi ei teki planeeritult, kull aga hädavajalikkusest ka mõttest" väitis et olemas on aatomid ja tühujus. Aatom on jagamatu, tal ei ole osi. Pythagoras- Pythagoras kuulus Pythagorase koolkonda. Tema jaoks ei olnud tähtis matemaatika vaid arvud
teadus (ka seepärast, et filosoofia on teadmine teadmise enese pärast). Täpsemalt nimetab ta seda sorti filosoofiat (mis uurib olemuse printsiipe ja algpõhjusi) esimeseks filosoofiaks (mida hiljem nimetati metafüüsikaks). Termin metafüüsika tulenes kreeka keelest " ta meta ta physika" - ,,see, mis järgneb füüsikale". Mateeria ja vorm [kommentaar: substants?] Aristotelese metafüüsika õpetuse järgi kujutab endast mateeria ja vormi ühtsus (selle jaoks kasutab Aristoteles terminit substants), see tähendab, et iga asja juures saame eristada tema mateeriat, ehk seda, milles ta koosneb, ning olemust või vormi, ehk seda, mis teeb asja selleks, mis ta on. Näiteks võib tuua kasvõi inimest, kelle mateeriaks on inimese keha ning vormiks on tema hing. Ilma hingeta ei oleks see inimene kindel isik, keda me tunneme, vaid lihtsalt eluta inimkeha.
Meile nähtav Universum võib üleni asuda musta augu sisemuses, mida ümbritseb meile tundmatu universumiosa. Sellise mõttekäiguga on välja tulnud Indiana ülikooli füüsikateoreetik Nikodem Poplawski ajakirjas Physical Letters B. Trükituna ilmub artikkel 12. aprillil. Poplawski võttis vaatluse alla nii Schwarzschildi kui ka Einsteini-Roseni mustad augud, mis mõlemad saavad üldrelatiivsusteooria kohaselt eksisteerida. Einsteini-Roseni must auk koosneb mustast august (kuhu mateeria saab ainult sisse minna) ja valgest august (kust mateeria saab ainult välja tulla), mida ühendab nn sild ehk ussiauk, mis aga pole tavalisele mateeriale läbitav. Poplawski lõikas Einsteini-Roseni silla vahelt välja ning samastas musta ja valge augu sündmuste horisondid (selleks pidi ta oletama, et horisondipinnal on olemas teatud imelik mateeriakiht). Poplawski arvates on sellisel juhul võimalik vaadata meie Universumit tekitanud Suurt Pauku
mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inerts on keha võime iseenesest säilitada oma liikumisseisundit muutmatult seni, kuni talle ei mõju teine keha. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus teatud ajaühikus aine ja väli on mateeria liigid aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad väli on aktiivne keskkond, mille abil laetud kehad üksteist mõjutavad jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust vastastikmõju on nähtus, mis tähendab objektide vahelist mõju, selle mõju tulemusena muutub nende kehade liikumisolek Newtoni I seadus ehk inertsiseadus: jõudude puudumisel või tasakaalustumisel liigub keha ilma kiirenduseta või on paigal
Mustad augud Mustad augud on kõige salapärasemad nähtused meie universumis. Nende gravitatsioon on absoluutne. Miski ei saa põgeneda, isegi valgus mitte. Nad võivad enda sisse imeda terveid galaktikaid. Must auk on põhimõtteliselt kõige lõpp punkt. See on tähe, mateeria, energia, gravitatsiooni lõpp. Mustade aukude jõud tuleb ühest esmasest jõust looduses: gravitatsioonist. Gravitatsioon on eluks vajalik. See hoiab meie jalgu maal, ja meie planeeti päikese orbiidil. Kuid mustas augus on gravitatsioon kontrolli alt väljas, teiste kehade õrna mõjutamise asemel imeb see kõik, mis satuvad ta gravitatsioonivälja sisse endasse. Must auk mõjutab aegruumi nii, et see võib isegi kaugete tähtede valgust väänata, ja aega ennastki enda läheduses moonutada
Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. 335. aastal oli Aristoteles tagasi Ateenas ja rajas sinna enda filosoofiakooli, mida kutsuti peripateetikute kooliks. Sinna tekkis läänemaailma esimene tõeline teadusraamatukogu. Aristoteles suri 322. aastal eKr loomulikku surma. Aristotelese õpetusED Erinevalt Plaatonist arvas Aristoteles, et igal füüsilisel asjal on vorm ja mateeria ning mateeria ei saa eksisteerida ilma elementideta Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Aristoteles ei leidnud enda õpetustes kohta Jumalale. Aristoteles arvas, et maailm ja liikumised maailmas on igavesed. ARISTOTELESE ÕPETUSED Eristas kahte olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Tekkimine onüleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Asjade tekkimist eristas Aristoteles kahte moodi: Loomulikud on asjad, milles endis on liikumise allikas
olla üks suur ,,mull", realiige teiste omasuguste seas. KOSMOLOOGIA Kosmoloogia on Universumi ehituse ja evolutsiooniga tegelev teadusharu. Ka Universumi suuremate allsüsteemide- galaktikasüteemide ja galaktika paiknevuse, ehituse ja evolutsiooni uurimine on kosmoloogia ülesanne. Nüüdsikosmoloogias tugineb Universumi modelleerimine üldrelatiivsusteooria võrranditele. Need kirjeldavad Universumi paisumiskiirusi ja- kiirendusi temas paikneva mateeria poolt avaldatavate jõudude mõjul. Mateerja ise eisneb kahes põhivormis- ainena ning kiirgusena. Aineks on elementaar- või automaarosakesed, mis omades seisumassi võivad eksisteerida paigalseisvaina. Sellisteks osakesteks on neutronid, prootonid ja elektronid, millest koosnevad kõikide keemiliste elementide aatomid, samuti hüperonid ning mesonid. Kiirguskvantidel seisumass puudub, mistõttu nemad saavad vaid eksiteerida valguse kiirusel liikudes
Meelteüöeste iddede kohale seadis ta maailma põhiprintsiipidena asjades endis seesmiselt toimivad vormid. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Veel üheks tähendusrikkaks erinevuseks võrreldes Platoniga on Aristotelesevankumatu huvi looduse uurimise vastu. Eelkõige aga huvitab teda muutumise ja saamise problee, mille analüüsi ja seletamise kontekstis töötas ta välja kuulsad ja ajalooliselt olulised eristused mateeria ja vormi nind potentsiaalse (võimaliku) ja aktuaalse (tegeliku) vahel. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Mis on filosoofia? Kas sellele küsimusele ongi üldse võimalik üheselt vastata? Inimesed ei hakanud filosofeerima selleks, et mingit materiaalset kasu saada. Aristoteles on öelnud: "Kui hakati filosofeerima selleks, et vabaneda teadmatusest, siis teadmise poole hakati püüdlema arusaamise, mitte aga mingi kasu pärast.
Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus, mis toimus erinevate andmete kohaselt 13,7-15 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Seetõttu siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure paugu teooria kinnitusteks saame lugeda galaktikate punanihet, millele annab kinnitust Hubble'i seadus, universumi mikrolainetausta spektrit, tähtede vanuse piiri umbes 13 miljardi aasta juures ja keemiliste elementide ja nende isotoopide levikut kosmoses. Kohe pärast Suurt Pauku oli Universum kuum mateeria ja energia segu. Algas paisumine
Idealism ja materialism hariduses Idealismi või materjalismi all võidakse silmas pidada väga erinevaid positsioone ja suundi filosoofia ajaloos. Soovist neid omavahel võrrelda, on oluline keskenduda ühele konkreetsele näitele. Teoreetiliselt tähendab idealism filosoofias mis tahes positsiooni, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Materialism tähendab aga filosoofiasuunda, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks1. Idealsimi ja materjalismi erinevus ilmneb hästi näiteks tänapäevases koolisüsteemis. Alljärgnevalt näited kuidas idealism ja materjalism süsteemis ilmnevad.
· Kõik on alguse saanud ühest, ent mitte hetkelise loomise tulemusel, vaid kogu aega hõlmava jätkuva voolamise tulemusena, kus on erinevaid tasandeid täiuslikust üha väiksema täiuslikkuseni. · Esimene ühest sündinu oli Plotinose järgi mõte või aru ,millele vastab Platoni demiurg, loojajumal. Sellele järgnes Maailmahing, mille Plotinos jagab "ülemiseks" ja "alumiseks". Maailmahingest lähtuvad üksikud inimhinged, ja lõpuks mateeria, olemise ja täiuslikkuse madalaim tase . ,,Enneaadid" · Plotinose tähtsaim teos Teemad : · I eetika arutlused õnnest, voorustest, headusest, ilust, enesetapust. · II kosmoloogia maailm, tähtede mõju, mateeria. · III maailmavaatelised küsimused saatus, loodus, deemonid. · IV psühholoogia hinge olemus, taju, mälu, hinge surematus. · V metafüüsika ja platonistlik ideedeõpetus · VI ontoloogia kategooriad, arvud, tahte vabadus, jumalus.
Elektriväli-laengute vahelise mõju vahendaja. Mateeria jaguneb aineks ja väljaks. Elektrivälja tugevus mingis punktis-näitab sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja laengu suuruse suhet. Elektrivälja tugevus-vektor, mis on suunatud positiivsele laengule mõjuva jõu suunas. Elektrivälja superpositsiooni printsiip-summaarse elektrivälja leidmiseks tuleb kõik elektrivälja tugevused, kui vektorid liita. Punktlaengu elektrivälja tugevus- ( V/M, k-9*, e-aine dielekt läbist(1), r-kehade vaheline kaugus(m) Elektrivälja jõujoon-joon, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor suunatud piki selle joone puutujat. Homogeenne- selline elektriväli, mille välja tugevus on suuruselt ja suunalt igas punktis ühesugune. (selle korral on jõujooned paralleelsed sirged). Elektrivälja jõujoonte omadused:*mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on väli*jõujooned ei lõiku üksteisega*ajas muutumatu elektrivälja jõujooned saavad alguse + ...
`'Faust'' See on värsstragöödia mida peetakse Goethe peateoseks. I. osa 1808, II. osa 1832. Ainet sai Goethe 16. Saj legendist. Kirjanik kasutab folkloorile omaseid tegelasi(groomed, nõiad, nümfid, inglid jne..). Teose filosoofiline alus Filosoofia põhiküsimus on teaduse ja mateeria vahekorrast. idealistide arvates on primaarne teadus, mis on loonud kui avastanud mateeria. Materialistic avadavat, et primaarne on mateeria, mille pika arengu tulemuseks on teadus. Faust arutleb filosoofia põhitõe üle ja jõuab järeldusele, et tõeline väärtus on vaid TEGU. Pühendus Goethe kirjutab, et fausti tegelased on teda juba varem huvitanud. Ta on tahtnud neid püüda, kuid need on hajunud. Eelmäng teatris teatri direktor, kirjanik ja näitleja vestlevad teatrist. Direktorit huvitas ainult raha. Näitleja unistuseks on see, et talle plaksutatakse. kirjanik esitab lavastusele kõrgemad nõuded.
suurema massiga keha kiirus aeglasemalt Kiiruse kasv muutub järjest aeglasemaks. Kiiruse kasvu aeglustumine tähendab, et keha muutub inertsemaks ehk keha mass kiiruse suurenedes kasvab Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks Sama järelduseni jõudis relatiivsusteooria välja töötanud Einstein. Teooria näitas, et mass ja
Elektrostaatiline väli. Väljatugevus o Väli on jõu võimalikkus. o Kui kehade vahel mõjub mingi jõud, kuid kehad teineteisega ise kokku ei puutu, siis öeldakse, et üks keha asub teise väljas. Mateeria vormid · Aine ja väli on kaks peamist mateeria esinemise vormi · Väli on niisama reaalne, kui aine ise · Väljal on võrreldes ainega rida olulisi omadusi · Väli on vastasmõjude vahendajaks · Kõiki laetud kehi ümbritseb väli Välja omadused Välja omadused Väljad ei sega teineteist Väljal on energia Üks väli ei sega teist. Neile vastavad jõud mõjuvad mingile kehale samaaegselt. Kehade
peamiselt Schleiermacherile ja Diltheyle. analüütiline filosoofia suundumus, mille järgi filosoofiline tegevus seisneb põhiliselt filosoofilises analüüsis. Viimase tulemusel kaovad traditsioonilised filosoofia probleemid, sest nende allikas oli puudulikust analüüsist tulenev mõistete ebamäärasus. Analüütiline filosoofia süstematiseerus loogilise positivismi raames. monism Materialistlik monism - kõik olemasolev on mateeria. Universumi põhiolluseks on mateeria - aine ja energia. Tegelikkusest saame teavet materiaalseid objekte ja nähtusi mõõtes. Pole oluline, mis on teadvus, see lähtub mateeriast (ilmselt ajust). Teadvus ilma mateeriata (füüsilise organita) on mõeldamatu ja tema olemusest saame teavet aju uurides. Transtsendentaalne monism - olemasolev koosneb mateeriast ja teadvusest, kusjuures mateeria lähtub teadvusest. See metafüüsika eeldab, et ülim ollus universumis on teadvus (Vaim, intellekt)
9) Seisu energia - Energia, mis vabaneb elementaarosakeste muundumisel seisumassita osakesteks. 10) Ülesanded 11) Omaajaks nimetatakse ajavahemikku kella suhtes, mis on liikumatu uuritava keha jaoks. 12) Ekvivalentsusprintsiip: inertsi ja gravitatsiooni nähtused on loomult ühtsed ja füüsikaliselt sama olemuslikud. 13) ÜRT põhivõrrand ja tähtede tähendused. G-einsteini tensor(16komponenti) kapa-võrdetegur T-mateeria impulsi tensor. Mõte: mateeria määrab aegruumi omadused. Valem: G=HT 14) Universum- on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aeg ruumi ja selles olevat. 15) Kosmoloogia- teadusharu, mis uurib universumit. 16) Põhjanaela kõrgus horisondist on ~58kraadi. Tallinnas ~60kraadi 17) Tähtkuju: kindlalt piiritletud taevaala osa. 18) Joonis päikesevarjutuse tekkimisest 19) Tähtkujusid on 88 20) Palja silmaga on nähtavad: merkuur,veenus,marss,jupiter,saturn ja maa.
otsustus soovist jne. Väide 2*2= 4 ja Ibsen on realismi looja tänapäeva dramaturgias on ühe kvaliteediga (mõlemad on väited). Määrab ära, kuidas ese intenteeritakse. Mateeria — väljendab konkreetset esemelist suhet. Ühesugused mateeriad ei saa kunagi anda erinevat esemelist suhet; samal ajal kui erinevad mateeriad võivad anda sama esemelise suhte /vrd Frege/ — kujutulus võrdkülgsest kolmnurgast ja võrdnurksest kolmnurgast.Kvaliteet ja mateeria on akti abstraktsed momendid, kaks variatsiooni liiki, mis lõikuvad. Akti olemus — nende kahe momendi seos. Bedeutungsmässig /tähendustav/. Kuid akti deskriptiivne sisu võib muutuda, kuigi kvaliteet ja mateeria jäävad samaks — täituvus (Fülle). NB! Lihtsa akti puhul mateeria ja kvaliteet ei eristu: lihtne akt on lihtsa ettekujutuse akt, kuhu ei ole „segatud“ otsustuse, soovi jne akte.
Suur pauk Suur pauk toimus umbes 15 miljardit aastat tagasi, kui ülitihe ja väike mateeria laiali paiskus. Kohe pärast pauku eraldus tugev vastastikmõju ja see päästis valla kiire paisumise. Temperatuur ulatus siis umbes 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temperatuur langema ja tekkisid püsivad osakesed- prootonid ja neutronid. Need osakesed hakkasid ühinema tulevaste aatomite tuumadeks. Universum oli siis ülikuum ja täidetud kiirgusega. Tasapisi hakkasid sündima ainekogumid ja struktuurid. Kui tuumad hakkasid elektrone püüdma, tekkisid esimesed ained- vesinik, seejärel heelium ja liitium. Temperatuur langes jätkuvalt ja universum hõrenes ning muutus läbipaistvaks. Nüüd said ained hakata koonduma
20. 12. 1973, Tallinn - Eesti kirjanik, tõlkija ja libretist (libretode kirjutaja – helitööde tekst- ooperi, opereti, oratooriumi libreto) - Isa Raimo Kangro, ema Leelo Tungal- 2 õde- Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro - Õppis Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust, Eesti humanitaarinstituudis kultuuriteooriat, täiendanud end Torino ülikoolis ja Rooma La Sapienza ülikoolis - 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringu doktorant - Teosed: "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), Verb 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), Koolibri 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2007 "Heureka" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), Eesti Keele Sihtasutus 2010 (ilmus vene keeles 2012. aastal Marina Tervoneni tõlkes, kirjastus KPD) "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), Eesti Keele Sihtasutus 2010 "Dantelik ...
Anaximandros 611 - 546 e.Kr Oli Thalese õpilane, Thalese kaasaegne linnlane. Joonistas esimesena maailma kaardi Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks, sest kirjutas teose "Loodusest" - "Periphyseos", aastal 547 e.Kr. Kõige alge peab olema mingi "maailma-aine" - APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi. Apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaravatest omadustest lahti riietada. Ta kujutleb, et maa hõljub vabalt ruumis. See on olnud algul vedelas seisundis. Pikapeale on ta kuivanud ja toonud esile elusolendid, kusjuures algul elasid need vees ja siis tulid maale. Esimesed inimesed olid kalades, kuna inimene vajas pikaajalist hoolitsust. Sellises mõttekäigus on kaasaegse evolutsiooniõpetuse eelaimdust. Asjade kaduvuses peitub nende "meeleparandus".
Vabandage, kuid see on küll loba. Laternad udus (1968) Kirg Ühe öö soojendab lõke kahte inimest. Pärast sorivad kaks inimest tuhas kakskümmend aastat. 1963 Autobiograafia Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järgi. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige. Kassiopeia (1968) Meie ema palve Oo suur ja salapärane AINE, oo meie igi-Mater, Mateeria. Aita meil elada, tule meile jooksujalu vastu, sosista meile kõrva, ilmuta unenäos, milline on su teekond. Oo Suur Mateeria, oled nagu tuntud tundmatu meie ümber, meie keskel, meie sees. Aita meid, palume sind. Tahame minna su järel tundmatusse, kätkematusse. Võimas ürgsus, anna üha endast märku, et võiksime sind mõista, ütlem, milline on su pale seal, kus pole aega ega ruumi? Oo suur Valgus, sina, kes saadad meid läbi elu, juhata, kuhu peame sirutama
Osakestefüüsika kordamine 12D 1) Fermionid ja bosonid. Mille alusel jaotatakse. Millised osakesed kummagi alla kuuluvad (näide) Osakesi eristatakse spinni alusel. Bosonid: Null või täisarvulise spinnkvantarvuga osakesed. Nt: footon, gluuon, W ja Zboson Fermion: Poolearvulise spinnkvantarvuga osakesed. Nt: elektron, prooton neutron. 2) Pauli keeluprintsiip Pauli keeluprintsiip: Aatomis ei saa olla mitu elektroni, mille olek on määratud 4 kvantarvu ühesuguse kombinatsiooniga. Fermionid järgivad Pauli keeluprintsiipi. Bosonid ei allu Pauli keeluprintiibile 3) Hadronid ja leptonid. Mis on jaotuse aluseks, millised on vastavate liikide näited. Osakeste jaotus neile mõjuvate jõudude alusel Hadronid: Osakesed, millele mõjub tugev vastastikmõju. Nt: prooton, neutron, piion (pi meson) Leptonid: Osakesed, millele ei mõju tugev vastastikmõju. Nt: elektron, n...
Välismaailm on korrastatud kosmos. ANAXIMANDROS 611-546 eKr Oli Thalese kaasaegne ja kaaslinnlane. Neid nim sõpradeks, sugulasteks. Kirjutas geomeetria õpiku. Joonistas esimesena maailma kaardi. Ilmselt babüloonlaste eeskujul. Teda loetakse vahel ka õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks. Kirjutas teose ''Loodusest'' (''Peri physos'') 547 eKr. Kõige alge peab olema mingi ''maailma- aine''APEIRON, mis asub väljaspool meie kogemusi. Apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaravatest omadustest lahti riietada. See on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge, millel pole algust ega lõppu, see on ammendamatu ja hävitamatu. Asjade kaduvuses peitub nende ''meeleparandus''. Nad peavad sellepärast tagasi pöörduma, kuna nad on oma piire ületanud. Asi elab vaid tervikus. Iga üksik eksistents on ebaõiglus. ANAXIMENES 585-527 eKr Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku.
Ent ,,ideed" ja ,,mateeria",teiste sõnadega ,,olemise" ning ,,mitteolemise" valdkonnad ei ole Platonil vastandatud võrdõiguslike ja võrdjõuliste alustena.Kuna ,,ideed" kujutavad endast tõeliselt olevat olemist,mateeria aga mitteolemist,siis ,,ideede" puudumisel poleks Platoni järgi olemas ka ,,mateeriat".Tõsi, mitteolemine on olemas paratamatult;veel enamgi-ta olemasolu paratamatus ei ole karvavõrdki olemise enense olemasolu paratamatusest väiksem.Selleks et mateeria võiks Platoni mõistes,s.t. ,,mitteolemisena" asju ja nende hulka ruumis eraldava printsiibina eksisteerida,on paratamatult vajalik ruumitute,ülemeelelise,ainult mõistusega tabatava terviklikkuse,jagamatuse ja ühtsusega ,,ideede" olemasolu.Siin tekib küsimus:millises vahekorras ,,ideede" ja ,,mateeria" maailmadega on meeleliste asjade maailm?Meeleline maailm,nagu Platon teda kujutles,ei ole ei ,,ideede" ega ka ,,mateeria" valdkond. Ta on midagi ,,vahepealset",nende kahe vahel
saavad. Täiuslik ühiskond. Tugevused: igalühel oma ülesanne (ei teki segadust), igaüks saab haridust võrdselt (ei ole ebavõrdsust), võimalus täiustada ennast (saada paremasse klassi), õpid iseennast paremini tundma Nõrkused: Kahel esimesel puuduvad järglased, korruptsiooni oht, tööjõu puudus, mõnes grupis võib liiga palju inimesi olla. Aristoteles Ontoloogia - küsimus liikumisest 1) vorm ja sisu - keha ja mateeria (mateeria ehk aine) Keha on see, mis liigub. Mateeria on see, mis ei muutu. 2) Liikumise põhjendused? Võimalikkus ja tegelikkus? Igal asjal ja kehal on pontentsiaal ja võimalus seda teha. 3) Keha muutub koguaeg, aga sisu jääb samaks (veri) Kuldne kesktee - püsida koguaeg keskpäraselt Eetika 1) Eesmärk eudaimonia (toimimine mõistuse kohaselt) 2) Ka üksik inimene peab olema õnnelik. Selle saavutamiseks on kas: praktiline (kuldne kesktee) või teoreetiline
liikumisest). Klassikalise füüsika poolt kirjeldatavas igapäevases elus see siiski nii pole. Teame ju kõik, et lennukiga reisijal ja teda kodus ootaval sõbral kulub aeg ühesuguselt. Mass sõltub liikumiskiirusest. Tõsiasi, et mass kasvab valguse kiirusele lähenemisel lõpmatuks, ongi põhjuseks, miks ükski aineline keha ei saa liikuda valguse kiirusel. Mass ja energia Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks. Relatiivsusteooriast selgub, et mass ja energia on ekvivalentded ehk samaväärsed. Massi ja
Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus, mis toimus erinevate andmete kohaselt 13,7-15 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Sellele sündmusele pani nime ,,Suur Pauk" kuulus inglise kosmoloog Fred Hoyle. Suure Paugu teooria käsitleb ka Universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Seetõttu siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure Paugu teooria seletab järgmisi vaatlusandmeid: · Galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine · Universumi mikrolainetausta spekter · Tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures · Keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesiniku,
ELEKTROTEHNIKAS VAJALIKUD PÕHIMÕISTED 1. LOODUSTEADUSLIK-TEHNILISI PÕHIMÕISTEID Mateeria objektiivne reaalsus, see tähendab kõik, mis on olemas sõltumata inimese mõttemaailmast ja võib selles peegelduda. Kõik olemasolev on materiaalne: kogu maailm koosneb mitmesuguses vormis esinevast liikuvast ja muutuvast mateeriast, mis on igavene ja hävimatu. Aine üks mateeria liikidest, millest koosnevad kõik füüsikalised kehad. Molekulaar-atomistliku teooria põhiseisukohad: molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse. Aatom keemilise elemendi väikseim osake.
nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. *Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast -- mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast Klassikaline ja kaasaegne füüsika - Klassikaline füüsika uurib makromaailma, kaasaegne aga mikro- ja megamaailma. Relativistlikud efektid- Aja aeglustumine (liikuja suhtes ja paigalseisva vaatleja suhtes ), pikkuste ja kauguste lühenemine ( ), Massi suurenemine( ). Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud:Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks (Aine tunnuseks on see, kehadel on kindlad ruumimõõtmed ja nad koosnevad osakestest. Ainelisi kehi iseloomustavateks suurusteks on näiteks mass ja ruumala. Mida suurem on keha, seda rohkem on ainet (aineosakesi) ning seda suurem on mass).
"Suure Paugu" teooriale, mis tundub meile kõige usutavamana Ka meie ülesanne oli teha suur uurimustöö Suure Paugu kohta, millega me tegelisme kuu aega reaalainete tundides. Enne ei teadnud ma Suurest Paugust otseselt midagi, kui ainult seda et ülimalt võimas plahvatus käis ning keegi ei teadnud mis selle niiviisi lõhkema pani. Teadsin ka seda et Suurest Paugust tekkis tohutult suur universum. Arvatakse, et suur plahvatus toimnus 15 miljardit aastat tagasi. Oletatakse, et mateeria oli universumis esialgu ülitihedas ja kuumas olekus. Seejärel toimus võimas plahvatus. Eraldusid nelja liiki vastasikmõju: Tugev, elektromagnetiline, nõrk ja gravitatsiooniline vastastikmõju. Järgnes kiire paisumine inflatsioon, tekkisid kvargid ja antikvargid. Universum jahtub ja tekivad prootonid ja neutronid. Nendest moodustusid vesiniku aatomid, millest omakorda tekkis heelium, et saaksid tekkida raskemad elemendid tõmbus maailmaruumis olev mateeria gravitatsiooni tõttu kokku
Universumi algus (Suur Pauk) Kõik, millel on algus on ka lõpp ja millel on lõpp on ka algus. Ka meie universumil pidi olema algus ja ka meie universumil tuleb kunagi lõpp. Juhtiv ja ka kõige tõenäolisem teooria teaduses on, et universum sai alguse suurest paugust. Alguses oli kogu universum tühi, kogu mateeria, mis on olemas tänapäeva universumis tuli ühest, kujutlemata tihedast olekust. Iga täht, iga planeet, iga aatom, iga rohulible, iga veetilk, kõik mida me näeme enda ümber ja ka see millest me ise koosneme loodi suure paugu esimestel sekunditel. Mittemillestki sai järsku kõik. 1929. aastal avastas astronoom Edwin Hubble, et galaktikad ei ole universumis ainult ühe koha peal. Ta avastas, et galaktikad mitte ainult ei liigu, vaid lendavad meist eemale väga suurtel kiiruste
Mulle meeldib alati rääkida lugu, kuidas kunagi indiaanlased nägid, et merel on midagi muutunud, olid imelikud randatulevad lained, kuid meri oli tühi st silmapiiril ei paistnud midagi. Indiaanlaste pea käis iga päev rannas ja vaatas silmapiiri, lõpuks ta nägi seal Briti laevastikku. Ta ütles, seda teistele ja teised uskusid teda ja hakkasid ka nägema laevastikku. Miks nähti laeva alles siis, kui oldi seal piisavalt kaua rannas seistud. Sellepärast, et meie aju paneb kokku mateeria kui vormi. Neil ei olnud sellist harjumust, näha sellist mateeria vormi nagu laevastik. Ma arvan nii et, mida haritum on inimene, seda piiratum ta on. Ta välistab ebaloomuliku ja ei võta omaks teisi võimalusi, ta on oma mõtteharjumuse ori. Sest, nii õpetatakse, et nii on asjad ja teistmoodi pole võimalik olla. Harjumusel on tugev jõud. Vabadus tähendab seda, et tahetakse pidevalt midagi uut ja kui ei saa, siis tuntakse et oleks justkui vabadus ära võetud
Puudub kindel piir valdkondade vahel. Nt. Einsteini relatiivsusteooria täiendas Galilei koordinaatide teisendusi väga suurte kiiruste korral. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi lihtsustatult. näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 7
Seda protsessi nimetatakse mustade aukude kvantaurumiseks. Informatsiooni kadumine mustades aukudes Üldrelatiivsusteoriast järeldub, et välise vaatleja jaoks on ainukesed musta auku iseloomustavad omadused tema mass, laeng ja pöördimpulss. Kui musta auku kukuks mingi keha, siis musta augu mass on suureneb, võib-olla ka laeng ja pöördimpulss muutuvad muutunud. Sellele vaatamata ei ole mitte mingisugust võimalust taastada selle mateeria detailset struktuuri, mille langemine musta auku nimetatud kolme suuruse muutuse põhjustas. Ei saa öelda isegi mitte seda, kas see oli aine või antiaine. 7 Niisiis, kui esialgne füüsikaline süsteem must auk + mingi keha on iseloomustatud väga suure hulga parameetritega, siis lõppsüsteemiks on must auk, millel ei saa olla rohkem kui kolm mõõdetavat parameetrit. Seega must auk neelab mitte ainult mateeriat, vaid ka
6 COBE satelliidiga kui ka temast hiljem orbiidile lennutatuga, tingnimetusega WMAP, määrati reliktkiirguse ülipeenstruktuur taevalaotusel. See oli eriti raske ülesanne. Tuli määrata kiirguse temperatuuri sajatuhandik kraadiseid hälbeid keskmisest. Kuigi see raadiokiirgus on väga homogeenne, näitab täppisuurimine, et tal on keerukas struktuurimuster. Just neist tühistest hälvetest algas mateeria koondumine tähtedeks ja galaktikateks. Hiljem andis sellele koondumisele täishoo gravitatsioon. Nende pisihälveteta poleks Päikest, Maad ega meid endidki. [2] UNIVERSUMI TEKKEST 7 Tekkis koos universumi tekkega. Einsteini arvates võis Universum läbida varasema kokkutõmbumise faasi, millest ta siis hakkas järsku paisuma kuni tänapäevani, üsna väikese keskmise tiheduseni.
moodustaksid hääbuva interferentsimustri): interferentsimuster luuakse osakeste haaval. Tundub, et valgusosakesed on kokku leppinud, kuidas nad saabuvad: lainete interferentsimustrina. Seetõttu näib, et valgusel on samal ajal nii osakese kui ka laine omadused. Füüsikud kutsuvad seda ettekujuteldamatut probleemi osakese-laine dualismiks. Valguse kummaline iseloom ei vasta ei osakeste ega lainete klassikalisele käsitlusele. 9. Osakese-laine dualism on valguse ja mateeria alusprintsiip Looduses on valguse ja mateeria vahel teatav sümmeetria. Kvantmehaanikas ei saa elektroni vaadelda kui pelgalt “pallikest”, nagu klassikalises füüsikas. Sama kehtib footonite kohta. Nii elektronidel kui ka footonitel on lainete ja osakeste omadused: • Elektronid ja footonid saabuvad topeltpilude katses ükshaaval, kuid nende moodustatav muster on interferentsimuster, mille põhjustavad nende osakeste lainete omadused!
Naiskirjandus2000-ndate algul Kristjan Pille 12.klass Sisukord Mari Saat Doris Kareva Maarja Kangro Mari Saat Sünninimi: Mari Meel Sünniaeg: 27.september 1947 Sünnikoht: Tallinn, Eesti Rahvus: eestlane Amet: kirjanik Elulugu Mari Saat(kodanikunimi Mari Meel) õppis Tallinna 2. keskkoolis ning lõpetas 1970 majanduse erialal Tallinna Polütehnilise Instituudi, töötas aastatel 1970–1982 ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis. Aastast 1993 on ta Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, praegu (juulis 2015) majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tootmis- ja teeninduskorralduse õppetoolis. Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma. Teoseid ...
Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise obiekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks: ainepunkt, absoluutselt elastne keha. 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: Vabade obiektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. Kui obiekt pole
rakendama nii erirelatiivsusteooria kui kvantmehaanika mõistestikku ja seaduspärasusi. Osakese ja antiosakese tekkimise ja kadumise seletamiseks on vajalik käsitleda ka välja kui kvanditud süsteemi. II murrang: 1964 a. M.Gell-Mann ja G. Zweig näitasid, et osakesi saab klassifitseerida. Kõik tugevas vastastikmõjus osalevad osakesed koosnevad kvarkidest ja antikvarkidest. Tuumafüüsika avas maailmatunnetuses uue horisondi ja võimaldas tungida mateeria struktuuri uurimisel veel kahe astme võrra sügavamale. 1. Selgus, et aatomituum on keerulise struktuuriga süsteem, mille terviklikkuse tagab senitundmatu mõju tugev vastastikmõju. 2. Tuuma koostisosakestel nukleonidel on samuti sisemine struktuur. Kuid nukleonide koosseisu kuuluvaid osakesi kvarke ei ole nüüdisaegsete teadmiste kohaselt võimalik nukleonide koosseisust eraldada. Kvargid on hadronites igaveses vangistuses.
1. Millega tegeleb Aristotele järgi filosoofia; millised on oleva kaks põhilist tähendust Filosoofia on teadmine teadmise enese pärast. Aristotelese järgi on filosoofia teadus, mis uurib olevat kui sellist, aga samuti ka seda,mis on talle omane iseenesest. Nagu Aristoteles toob välja, siis kõik teised teadused uurivad olevat, kuid ainult filosoofia uurib oleva üldist loomust. Nagu näiteks matemaatika, on teadus, mis uurib vaid oleva ühte osa. 2. Mis on mateeria, vorm ja substants ning mis on võimalikkus ja tegelikkus; selgitage viimast näite varal Aristotelese järgi on iga asi mateeria ja vormi ühtsus. See tähendab, et iga asjas võime eristada mateeriat ja olemust või vormi. Mateeria nagu materjal millest ese on tehtud. Näiteks laua mateeriaks võib olla puit või kohvitopsi mateeriaks papp, aga sellest on vähe, et saaksime eset eristada. Selleks on vaja asjale vormi ehk olemust. Laua puhul laua vorm ja kohvitopsi puhul siis tema vorm.
metafüüsika on kirjutatud loengumärkmete kogumikuna on seda väga raske mõista. Erinevalt Platonist vaatleb Aristoteles mateeriat ja vormi, mis eksisteerivad ainult üksteisega ühendatult (mitte nagu hing ja idee). Aristotele õpetuse järgi vorm ei eksisteeri mateeriast eraldi ja sõltumatuna. Aristoteles ei eralda vastupidiselt Platonile asja oma olemusest. Mida rohkem on asjal vorme, seda tõelisem ta on ja seda enam saab sellest asjast teada. Igal füüsilisel asjal on oma ehitus ja mateeria, mis on vastavuses tegelikkuse ja võimalikkusega. Mateeria saab võtta vorme ja samas ei saaks eksisteerida ilma elemendi vormita. Elementideks on tuli, õhk, vesi ja maa, mis on algmateeria ehk vormita mateeria. Kui võrrelda Platoni ja Aristotelese arusaama riigiteooriast, siis Aristotelese järgi pole riik ühtne mõiste üksikisiku mõistega Riik ei koosne ainuüksi inimestest vaidsellest, et kõik inimesed on erinevad. Kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
