NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas ja katsed mõjusfääri laiendamiseks Euroopas ja teistes piirkondades (Hiinas, Koreas, Lõuna- Euroopas ja mujal) viisidki külma sõja puhkemiseni. 7. II maailmasõja tulemused: (Vt. ka õpik lk.40-41) 2.septembril 1945.a. Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud II maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit; haavata sai 35 miljonit ning 3 miljonit jäi teadmata kadunuks. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holocaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne.). Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile $. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. Muutus Euroopa poliitiline kaart- likvideeriti enne II maailmasõda eksisteerinud riike (Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaaailma liidriks. Vastavalt 1945.a
Üritati, ja suudeti ka, takistada idast läände põgenevaid inimesi. Püsis kuni 9.novembrini 1989. KUUBA KRIIS 1962 Kuuba oli olnud iseseisev riik juba aastakümneid(USA sateliitriik, ripatsriik). 1959 kukutasid Fidel Castro partisanid USA meelse valitsuse revolutsioon. Castro kommunistlikud sammud viisid vaenuni USAga. Katkestati eksport Ameerikasse. Oma suund polnud võimalik. NSVL tuli Castrole appi, lükkas kõik toetused sinna! Algasid massirepressioonid. 1962. aastaks oli sõprustamine NSVL'ga sinna maani, et viis Kuubale raketid. Enamik USA territooriumis oli võimalik maatasa teha. Oktoober 1962. Kennedy teatas sellest avalikkusele. Kuubale kehtestati mereblokaad. Nädal aega kestis ülim pinge, mis oleks võinud vabalt kasvada tuumasõjaks. Saades aru olukorra tõsidusest, tehti kompromiss NSVL viis Kuubalt ja USA viis Türgist oma raketid ära ning Kuuba pidi jääma kommunistlikuks.
Selle tulemusena suri 4 miljonit inimest. Ukrainas jäid osad piirkonnad inimtühjaks. Näitamaks oma tugevust veeti vilja välja. Maal oli küüditamine ja kulakute likvedeerimine (1929-1933) Siberisse viidi 9 miljonit kulakut. Majanduskriisis süüdistati kulakuid. Pärast 1932 aastat talupoegade vastupnu lõppes. 1937- 93% kolhoosides, 1932- 67,4%. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele väga raske hoobi- vähenes tootmine ja karjakasv. Suure terrori periood NSVL. 1934-algasid massirepressioonid. Itaalia: Lääne-Euroopa esimeseks diktaatoriks sai Mussolini. Pettutakse Versaille süsteemis. Rasked majanduslikud olud. Mussolini lubadused: 1) lubas taastada kõva käe poliitika 2) kutsus võitlema rahvuse eest 3) üksikiisiku elul ei olnud väärtust, rahva heaolu nimel. 1921-olid fasistid parlamendi valimistel edukad. Saksamaa: Sündis 1889. aastal. A-Ungari tolliametniku pojana. Esialgne perekonnanimi Schickegruber. Hiljem sai Hitlerist tema parteinimi
Lepingu Organisatsioonid (VLO) olid iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused, VMN ja VLO kujutasid endast aga vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused. DEMOKRAATIA TUNNUSED * rahvavõim * valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus * eraomandi puutumatus * sõna-, koosoleku- ja trükivabadus * liikumisvabadus DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned 1. Võim riigis oli koondatud ühe, kommunistlikku partei kätte, mis ei pruukinud aga kanda kommunistliku partei nime. Ka oli mõnes sotsialistlikus riigis teisigi parteisid, kuid neil polnud tegelikku võimu ning nad olid allutatud kommunistidele. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis
HIINA Hiina-Jaapani sõda (1937-1945) sai alguse 1937 suvel pärast kahe armee vahelist juhuslikku tulevahetust Marco Polo sillal Pekingi lähedal. Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ning ulatuslike alade hõivamisele, ei https://www.youtube.com/watch? õnnestunud jaapanlastel Hiina keskvalitsust alistuma sundida. Sõjaga v=C21ryAHjqy8 kaasnesid jaapanlaste poolt teostatud ulatuslikud massirepressioonid (nt Nankingi veresaun 1937 detsembris, mille käigus hukkus 250-300 tuhat inimest). HIINA Teise maailmasõja lõpuks 1945 oli Hiina vaesunud. 1946 algas Hiinas uus kodusõda. Mao Zedongi juhitud kommunistid said sõjalist ja majanduslikku abi NSV Liidult, Chiang Kaisheki Guomindang omakorda USA-lt. Seega oli tegu tüüpilise Külma sõja aegse konfliktiga, kus suurriigid sõdisid teineteisega oma liitlaste kaudu.
korralagedus ja need andsid end sakslastele vangi. Kokku võeti saartel vangi üle 15 000 punaväelase. Saagiks saadi umbes 300 suurtükki ja miinipildujat. Oma väeosad maha jätnud ja Mõntu sadamast kaatritel põgenenud punakomandörid ja komissarid lasid saksa sööstpommitajad merel põhja. Nõukogude okupatsioon Eestis 1944-1991 Katkematu Nõukogude okupatsioon kestis Eestis 47 aastat, maa oli inkorporeeritud impeeriumisse Eesti NSV nime all. Toimusid massirepressioonid, sundkollektiviseerimine ja -industrialiseerumine, mis mõjutasid pea kõiki eestimaalasi. Alates 1950. aastate keskapaigast massirepressioonid küll lõppesid, kuid ühiskonda hoiti rangelt kommunistliku ideoloogia mõjusfääris ning teisitimõtlejaid koheldi karmilt. Suureks probleemiks muutus ka muulaste küsimus, kuna tööstustöölistena toodi Eestisse sadu tuhandeid migrante. 1980. aastatel, kui Nõukogude majandus selgelt kriisi sattus, algasid Eestis, nagu teisteski
a. detsembris koos paari lähema kaastöötajaga maha. 1950-ndate aastate teisel poolel õnnestus Hrustsovil tagandada NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulgast ka Malenkov ja Molotov (saadeti pensionile) ning tee ainuvõimule oli tagatud. NB! Erinevalt varasemast ei saavutanud Stalini järglased NSV Liidu liidrikohal aga kunagi sellist ainuvõimu. · Hrustsovi "sula": Stalini surma järel hakkas nõukogude ühiskond teataval määral liberaliseeruma: · lõpetati massirepressioonid · alustati GULAG-i järk-järgulist likvideerimist · alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist · veidi laienes sõnavabadus jne. Kuigi ühiskonnas toimusid teatud muudatused paremuse suunas, ei tähendanud see veel demokraatia taastamist ja inimeste vabaduste suurendamist. Kõiges, mis NSV Liidus oli pahasti, ei olnud süüdi mitte Kommunistlik Partei, vaid süüdistati L.Beriat ja lääneriike; Stalinit selles süüdistada ei juletud. 1956.a
Teaduslikud kontaktid- kodueestlasi hakati kutsuma teaduskonverentsidel eettekandeid pidama. Neid vahendas samuti VEKSA. Peale uusvenestamist muutusid suhted taas keeruliseks. E massiline Venem. rändamine sai alguse 19 saj. Suure väljarände(1958-1918) lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. E arvukus Venem. Hakkas vähenema. Põhjused: sundkollektiviseerimine, massirepressioonid, emakeelse koolihariduse keelustamineja sõjasündmused. 1940 a tuli kõige rohkem eestlasi tagasi. 45 Uus ärkamisaeg 1985 a sai võimu M.Gorbatsov.ENSV hakkas seisakuaegne õhustik lagunema 1986 a. lõpul, mil avalikustati Moskav keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks E-sse. 1987. a vallandus see ulatuslikuks üha enam poliitilist värvingut omavaks fosforiidikampaaniaks, milles rahvas esimest korda tunnetas ühtekuuluvust.1987
NSV Liit 1945 1985 1. Stalini viimased eluaastad a) Majandus: · eesmärgiks eeskätt rasketööstuse ja kaitsevõime taastamine · majandusareng edukas 1947 kaotati kaardisüsteem, sõjaeelne tase ületati tööstuses 1950, põllumajanduses 1952 · selle eest tuli maksta ränka hinda tööjõupuudus ja põuast tingitud näljahäda (Ukrainas, Moldovas) · toidu- ja tarbekaupadega varustatus viletsam tsaariaja lõpust b) Massirepressioonid: · siseasjade- ja julgeolekuorganid · vanglad, sundasumine, küüditamised 1950.a. 5,5 milj. inimest c) Ideoloogiline surutis (juhiks KP sekretär A. Zhdanov): · nõukogude inimesele on Lääne manduv kultuur mittevajalik · N. Liidu eraldumine maailmakultuurist pidurdas ühiskonna arengut · paljud teadlased represseeriti või pidid asuma ,,õigetele" seisukohtadele · nt ,,rahvaakadeemik" Lõssenko poolt likvideeriti N. Liidus geneetika
Laiali aeti kõik seltsid, klubid, ühendused, ühisused jne. – oli teadlik ja süstemaatiline ühiskonna lammutamine. © Siimo Lopsik 2014 4 Enamik trükiväljaandeid suleti, allesjäänud allutati rangele tsensuurile. Toimusid iseseisvusajal ilmunud raamatute massihävitamised – hävitati kõik mis meenutas iseseisvusaega. Massirepressioonid jõudsid haripunkti 14 juunil 1941.a. kui toimus esimene massiküüditamine, millega viidi üle 10000 inimese Siberi laagritesse surema. Kokku kaotas Eesti esimese Nõukogude aastaga 62000 inimest. 1941.a. suvesõda Eestis 22.juunil 1941.a. tungis Saksamaa ennetavalt N.Liidule kallale, kuna Hitlerile sai teatavaks N.Liidu plaan alustada Saksa vastu sõda juulis 1941. Saksa väed olid edukad – 2 nädalaga hõivati Leedu, Läti Valgevene ja Lääne-Ukraina. Nõukogude
"Postimees" (alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber koondunud mõõdukad pooldasid Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks -- konstitutsiooniliseks monarhiaks -- ning kodanikuõiguste ja -vabaduste sisseseadmist Venemaal Lääne-Euroopa eeskujul. Mõõdukate ideoloogid tegid panuse liberaalsetele reformidele ja poliitilise võitluse legaalsetele, mittevägivaldsetele vahenditele, kartes, et otsene vastuhakk Vene riigivõimule võib kutsuda esile massirepressioonid ja hävitada eesti rahva. Mõõdukatele vastukaaluks koondus Tallinnas ajalehe "Teataja" (ilmus 19011905) ümber toimetaja Konstantin Pätsi (18741956) ja vandeadvokaat Jaan Teemanti (18721942) juhtimisel rahvuslaste radikaalne, sotsialistidega seotud tiib. Radikaalid pooldasid demokraatliku vabariigi kehtestamist vajadusel revolutsiooniliste aktsioonide abil, samuti mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist.
192627 Stalini võit Trotski pahempoolse oportunismi üle 1928 jaanuar NEPi lõpp, Stalini käik Siberisse 1928 esimene viisaastak, algab industrialiseerimine 1929 Stalini võit Buhharini parempoolse oportunismi üle 1929 mai RKN määrus kulaku kindlakstegemisest 1929 21. detsember Stalini 40. Juubel, ametlikustati isikukultus 1929 27. detsember Stalini kurss kulakluse kui klassi likvideerimisele 19291932 massiline kollektiviseerimine 19321933 suur nälg 1934 Kirovi tapmine algavad massirepressioonid 1936 NSVL uus Stalinlik konstitutsioon 1937 terrori kõrgaasta, hukati kõrgemad sõjaväelased 1939 23. august Molotov Ribbentropi pakt
Saadeti laiali Riigikogu, ning kommunisitid koondasti valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit. 21. Juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsailistlik Vabariik. 6. Augustil annekteeriti NSV Liit Eesti. Riigivolikogu muudeti ENSV Ülemnõukoguks. Valitsus nimetati Rahvakomissaride Nõukoguks, selle eesotsas Johannes Lauristin. Hakati looma sovhoose ja kolhoose, kus esialgu ei olnud vägisi talurahva sundi töötamiseks. Hakati põletama raamatuid. Kõiki ümberkorraldusi saatsid massirepressioonid ja arreteerimised. 14. Juunil 1941. Toimus massiküüditamine Siberisse, kus 10 205 naist, last ja meest saadeti loomavagunitega ära. Saksa okupatsioon 1941. suvel valmistusid üksteisele kallale kargamiseks Saksamaa ning Nõukogude Liit. Siis tegi esimesena sammu Saksamaa ning tuli Baltimaadesse ning tõrjus edukalt venelased tagasi. See kestis kuni Kesk-Eestini, kus Punaarmee arv oli suurem, kui arvata osati. Rinne seiskus mingiks ajaks
kinni ebamäärasest moraalse või usulise iseloomuga reeglitest. Autoritaarsetes riikides võib valitsejate mentaliteet peegeldada lihtsalt poliitilist reaalsust. Mõnikord võib selles peegelduda puhas pragmatism: valitsejad võivad juhtida nö kuulmise järgi ning muuta poliitikat üleöö nagu olukord parajasti nõuab. Autoritaarsetes riikides on terror kõige suurem võimu ülevõtmise ajal, totalitaarsetes riikides suureneb see aga võimu tugevdamisel. Massirepressioonid on autoritaarsetes riikides relvastatud jõudude ülesandeks, totalitaarne terror tuleneb ideoloogiast ja selle teostamisel töötavad riigiaparaadiga käsikäes ka mitmesugused organisatsioonid (salapolitsei, SS, KGB jne). Totalitaarsetes riikides kaob kohtute sõltumatus (need politiseeritakse), kuid autoritaarsetes riikides toimub kohtumõistmine siiski iseseisvalt ja tähtsamaid poliitilisi asju arutatakse erikohtutes. Ka repressioonide tase on eri totalitaarsetes süsteemides erinev.
Maailm 1956-1985. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused. DEMOKRAATIA TUNNUSED * rahvavõim * valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus * eraomandi puutumatus * sõna-, koosoleku- ja trükivabadus * liikumisvabadus DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Berliini kriis (müür) NSV Liit oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Kreml ei salanud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas ja järelikult on tal oma huvid mitte ainult NSV Liiduga piirnevates maades, vaid kõikjal – nii Berliini tänavail kui ka Aafrika vihmametsades, nii Araabia turgudel kui ka inimtühjadel polaaraladel. Kuid kõikjal
Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt demokraatlikule Valmis Berliini müür. (1953-1961) Saksamaad poolele. Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Ungari ülestõus Ungari, NSVL Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid (1956. a okupeerida. Ungari astus VLOst välja. NSV massirepressioonid, 200000 inimest põgenes oktoober) okupeeris Ungari. Relvakokkupõrked kestsid 2 kuud, kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi hukkus tuhandeid. järeleandmisi. Afganistani sõda NSVL, Detsembris viis NSVL oma väed Afganistani, sõda NSVL ei saanud nende maid kõigele (1979-1989) Afganistan, algas
korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud; majanduskasv tegelikult sel ajal madal Välispol: agressiivne välispoliitika. 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, mille Itaalia võitis ja sai Abessiinia endale. 1939 mai vallutas Albaania alad. Hispaania kodusõjas toetas kindral Francot ja tema reziimi. Soosis ka Hitlerit. 8. Nõukogude Liit: sõjakommunism, NEP, muudatused alates 1920ndate lõpust, industrialiseerimine, kolhoseerimine, massirepressioonid, maailmarevolutsiooniidee ja Komintern, Nõukogude Liidu välispoliitika Sõjakommunism majanduspoliitika, kus kogu majandus allutatu riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asmel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad. Enamlaste vägivald ja ebaõnnestunud maapoliitika viisid ulatuslike
NÕUKOGUDE LIIT 1945 - 1991 NSV Liit oli paljurahvuseline riik, kus esiplaanil oli riik. Tsaar-Venemaa järglane NSVL oli vallutuste teel kokkuklopsitud impeerium. Ühiskonnale iseloomulikud jooned olid: 1) demokraatia täielik puudumine; 2) range tsentralism; 3) plaanimajandus. STALINI VIIMASED ELUAASTAD: Vaatamata tohututele inim- ja materiaalsetele kaotustele II maailmasõja ajal tugevdas võit Saksamaa üle riigi positsioone maailmas. 1945 kontrollis Punaarmee (alates 1946 Nõukogude Armee) hiiglaslikku territooriumi Euroopas ja Aasias. 1949. aastaks oli olemas ka tuumapomm. Pärast sõja lõppu oli vaja taastada majandus. Stalinliku majanduspoliitika põhiprintsiibi järgi suunati peamised jõupingutused tööstuse valdkonda. Eesmärk: taastada ennekõike rasketööstus ja kindlustada riigi sõjaline võimsus. Laiatarbekaupade tootmine ja inimeste igapäevaelu vajaduste rahuldamine jäi endiselt teisejärguliseks ülesandeks....
ning teatava lähenemiseni araabia monarhiatega, kes kartsid sotsialismiideede levikut Lähis-Ida riikides. 2.9. Ungari ülestõus: 1940.aastate teisel poolel oli Ungaris läbi viidudsovietiseerimine ja kehtestatud kommunistlik diktatuur. Peale Stalini surma 1953 sai Urgari peaministriks Imre Nagy (1896-1958), kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist. Riigis peatati kollektiviseerimise ja lõpetati massirepressioonid. See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud ühiskonna liberaliseerimisega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955. Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasmine võimule suurendas võimudevastast meelepaha ning tõi enesega kaasa 1956 oktoobris rahvaülestõusu Moskva-meelse valitsuse vastu. Nagy sai
Kujunes välja pärast Teist maailmasõda ja kestis kuni 1991 (1989) sundkollektiviseerimine - talude vägivaldne ühendamine kolhoosideks. üliindustrialiseerimine - poliitika, mille käigus arendati eelisjärjekorras suurtööstust, eriti just rasketööstust. massirepressioon - väga suure arvu inimeste ahistamine, vangistamine, asumisele saatmine ja tapmine. Näiteks Eestis nõukogude võimu poolt 1941. ja 1949. läbi viidud küüditamised olid massirepressioonid. perestroika - NSVLiidus M.Gorbatsovi poolt läbi viidud ümberkorraldused, et täiustada sotsialismi. suveräänsus- riigi täielik sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest. 11. Kes oli? Iseloomusta tema tegevust! M.Gorbatsov A.Hitler F.D.Roosevelt Stalin K.Päts J.Laidoner L.Meri 9. klassi kontrolltöö küsimused: NSVL ja sotsialismi- leeri riigid 1. Millal ja kuidas tekkis sotsialismileer? Õpik lk. 44 2
Krimmi) Aeg: Potsdam Aeg: 2.7. Teise maailmasõja tulemused: - 8.mail Euroopas Saksamaa ja 2.septembril 1945 Aasias Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. - Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). - Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. - Kiirenes teaduslik-tehniline areng. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 10 - Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist
I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine. Inglismaal olid peamiselt probleemid oma kolooniate või iirlastega. Prantslased olid Saksamaa vastu meelestatud ja soovisid tagasi saada Elsass-Lotringi. Huvi pakkusid suhted Venemaa ja Inglismaaga. Sakslased kartsid nö „kahe tule vahele jääda” ehk siis ühelt poolt Prantsusmaa, teiselt Venemaa. 1871 loodi Saksamaa Keisririik, riigikorralduseks oli monarhia – keisriks Wilhelm II. Austria-Ungaris olid huvitatud Balkani poo...
rahulolematuse taga, kes olid juhid, mis oli tulemus? Milliseid sarnaseid ja erinevaid jooni nende kahe sündmuse puhul esile tuua võib? Ungari ülestõus 1940.aastate teisel poolel oli Ungaris läbi viidudsovietiseerimine ja kehtestatud kommunistlik diktatuur. Peale Stalini surma 1953 sai Urgari peaministriks Imre Nagy (1896-1958), kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist. Riigis peatati kollektiviseerimise ja lõpetati massirepressioonid. See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas,sest vanameelsed (Moskva- meelsed) jõud ei olnud ühiskonna liberaliseerimisega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955. Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasmine võimule suurendas võimudevastast meelepaha ning tõi enesega kaasa 1956 oktoobris rahvaülestõusu Moskva-meelse valitsuse vastu. Nagy sai taas
Väikestes On võimalik kinni panna. rühmades on omad argirutiinid nt söömaajad. Need rutiinid on enesest mõistetavad. Nende · Vahetust kommunikatsioonist erinev vastu eksides on rühmapoolt kohe teatud vastuvõtja ja erinevad tagajärjed. Väga järjepidev ja väga mõjuv. vastuvõtutingimused · rühma kohalolek vrd · on pidev, katkestusteta ja seega kestev · Massirepressioonid (võrreldes nt vahendatud, sh · massikultuur massikommunikatsiooniga, mis sõltub · masstoodang vahendaja kohasolekust, töökorras · jms olekust ja selle kasutamisest Rahvaluule ja kommunikatsioon Lauri Honko Teadmisi maailmast ja maailma korrastusest vahendatakse ja omandatakse tunnetuslikult ja jutustamise käigus.
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma rahvast ega maailma avalikkust lepingu sõlmimise asjaoludest. See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu) ja tuua oma sõjaväed Eesti territooriumile, 17.06.1940 Eesti täielikult okupeerida ja 6.08.1940 annekteerida NSV Liidu koosseisu. Järgnevale ohvriterohkele tegi lõpu Saksamaa-NSV Liidu sõda. Algas 22.06.1941 ja Saksa okupatsioon. 28.08.1941 H...
koondunud mõõdukad pooldasid Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks -- konstitutsiooniliseks monarhiaks -- ning kodanikuõiguste ja -vabaduste sisseseadmist Venemaal Lääne-Euroopa eeskujul. Mõõdukate ideoloogid tegid panuse liberaalsetele reformidele ja poliitilise võitluse legaalsetele, mittevägivaldsetele vahenditele, kartes, et otsene vastuhakk Vene riigivõimule võib kutsuda esile massirepressioonid ja hävitada eesti rahva. Mõõdukatele vastukaaluks koondus Tallinnas ajalehe "Teataja" (ilmus 19011905) ümber toimetaja Konstantin Pätsi (18741956) ja vandeadvokaat Jaan Teemanti (18721942) juhtimisel rahvuslaste radikaalne, sotsialistidega seotud tiib. Radikaalid pooldasid demokraatliku vabariigi kehtestamist vajadusel revolutsiooniliste aktsioonide abil, samuti mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist. 1905. a revolutsioon · Põhjused:
tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale. Tulemus- Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik; 1953 sõlmiti vaherahu. *Poola sõda 1956 *Ungari Ülestõus 1956: Osalevad riigid- Ungari, NSVL. Probleem- Kremli juhtkond otsustas Ungari sõjaliselt okupeerida. Ungari astus VLOst välja. NSV okupeeris Ungari. Relvakokkupõrked kestsid 2 kuud, hukkus tuhandeid. Tulemus- Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid massirepressioonid, 200000 inimest põgenes kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi järeleandmisi. *Kuuba kriis 1962: Osalevad riigid- NSVL, Kuuba, USA. Probleem-Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; Sotsialistlik revolutsioon. Kommunismimeelsus ja USA vastasus; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel. Tulemus- NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata.
kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. 7. Ungari ülestõus 1940.aastate teisel poolel oli Ungaris läbi viidud sovietiseerimine ja kehtestatud kommunistlik diktatuur. Peale Stalini surma 1953 sai Urgari peaministriks Imre Nagy- kom. partei liige (1896-1958), kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist- hakkab ümber tegema poliitilist parteid, tahab kommunistlikku parteid paremaks muuta. Riigis peatati kollektiviseerimise ja lõpetati massirepressioonid. See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas, sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud ühiskonna liberaliseerimisega nõus. Võimuvõitlus viis I.Nagy tagandamiseni 1955. Nagy tagandamine ja vanameelsete kommunistide naasmine võimule suurendas võimudevastast meelepaha ning tõi enesega kaasa 1956 oktoobris rahvaülestõusu Moskva-meelse valitsuse vastu. Nagy sai taas peaministriks ja Ungari teatas oma osaluse lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end neutraalseks riigiks
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944
mõõdukad pooldasid · Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks konstitutsiooniliseks monarhiaks · Kodanikuõiguste ja vabaduste sisseseadmist Venemaal LääneEuroopa eeskujul · Mõõdukad ideoloogid tegid panuse poliitilise võitluse legaalsetele, mittevägivaldsetele vahenditele, kartes et otsene vastuhakk Vene riigivõimule võib kutsuda esile massirepressioonid ja hävitada eesti rahva. VII. EESTI JA ESIMENE MAAILMASÕDA. EESTI ISESEISVUMISPROTSESS 1917-1920. 1. ESIMENE MAAILMASÕDA JA EESTI: 1. Eestlaste suhtumine sõja puhkemisse: 1914 suvel puhkes Keskriikide (Saksamaa, AustriaUngari, türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt) vahel sõda, mis haaras suuremat osa Euroopat ning laienes ka väljapoole selle piire.
Vahetu kommunikatsioon 1930.aastatel - Vahetust kommunikatsioonist erinev - Rühma kohalolek vastuvõtja ja erinevad - On pidev, katkestusteta ja seega vastuvõtutingimused kestev (võrreldes nt vahendatud, sh massikommunikatsiooniga, mis VRD: sõltub vahendaja kohalolekust, - Massirepressioonid töökorras olekust ja selle - Massikultuur kasutamisest) - Masstoodang Jms Rahvaluule ja kommunikatsioon Lauri Honko: - Teadmisi maailmast ja maailma korrastatusest vahendatakse ja omandatakse tunnetuslikult ja jutustamise käigus - Jutustamine toimub rühma raames, kuid jutustamine ka loob rühma jutustamine on
1917. veeb veebruarirevolutsioon, Nikolai II kukutamine 1917. okt oktoobrirevolutsioon, Ajutise valitsuse kukutamine, Lenini valitsuse võimuletulek 1918. 3 märts Bresti rahuleping Saksamaaga 1918 20 kodusõda 1922 NSV Liidu moodustamine 1924 Lenini surm 1928/29 NEPist loobumine, kollektiviseerimise, industrialiseerimise algus, Stalini diktatuuri kujunemise algus 1932-33 näljahäda Ukrainas 1937/38 massirepressioonid NSV Liidus 1939 23. aug mittekallalatungipakt + salaprotokollid Saksamaaga/MRP Veebruarirevolutsioon 1917 Põhjused Keiser Nikolai II (1894 -1917) autoriteedi langus. Keisrinna Aleksandra ja Rasputini negatiivne mõju keisri otsustele. Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides. Sõjaväsimus. Sõjaline ebaedu idarindel 1914 -1917. Suured inimkaotused - u 1,6 mln. Venemaa läänealade vallutamine Saksamaa poolt.
südamesse. NSV Liidu tegevus Ida-Euroopas ja katsed mõjusfääri laiendamiseks Euroopas ja teistes piirkondades (Hiinas, Koreas, Lõuna-Euroopas ja mujal) viisidki külma sõja puhkemiseni. 7. II maailmasõja tulemused: (Vt. ka õpik lk.40-41) 70* 2.septembril 1945.a. Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud II maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit; haavata sai 35 miljonit ning 3 miljonit jäi teadmata kadunuks. 71* Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holocaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne.). 72* Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile $. 73* Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 74* Muutus Euroopa poliitiline kaart- likvideeriti enne II maailmasõda eksisteerinud riike (Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire. 75* USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaaailma liidriks. 76* Vastavalt 1945.a
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimuste...
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka a...
mittevastavuse kohta NSV Liidu konstitutsiooni ja NSV Liidu seadustega". Moodustati ENSV Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN, TK esimees Sergei 30. november Petinov) ja ENSV Töökollektiivide Liit (ETL, esimees Ülo Nugis). ENSV ÜN-i IX istungjärk: võeti vastu otsus Eesti NSV riigikeele staatuse kohta, 5.–7. stalinismiaegsed kohtuvälised massirepressioonid tunnistati inimsusvastasteks detsember kuritegudeks. 14. EMS-i korraldusel Eesti Vabadussõja alguse 70. aastapäeva konverents „Kodu detsember kaitseks” Tallinna Linnahallis. 24. Taas tähistati avalikult jõule. detsember 28. detsember – ESTO '88 Melbourne'is, esimest korda oli osavõtjaid ka Eestist. 4. jaanuar 1989 14. jaanuar Taasloodi Eesti Olümpia Komitee, kinnitati sportlaste soovi esineda Eesti lipu all.
pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Rekatoliseeritud alad Euroopas. Felipe II vastureformatsiooni esindajana, tema sekkumine katoliku usu kaitsmisesse väljaspool Hispaaniat. Karl V poeg. Hispaanias üles kasvanud Felipe II oli sügavalt katoliiklike vaadetega. „Kui mu poeg langeks ketserlusse, tooksin ma ise puid, et teda põletada,” väitis kuningas. Felipe II valitsusaega langes katoliku usu levitamine Ladina-Ameerikas, aga ka massirepressioonid ketserite vastu. Hispaanias korraldati 16. sajandi teisel poolel enam kui sada avalikku autodafeed – ketserite põletamist, kus korraga heideti tuleriidale kaheksakümmend–üheksakümmend inimest. Inkvisitsioonist sai kuningavõimu tööriist: inkvisiitorid olid juba 16. sajandil reeglina mitte enam teoloogid, vaid juristid. Eelkõige langesid inkvisitsiooni ohvriteks usku vahetanud juudid ja moslemid, hiljem juba ka reformatsioonivooludega kaasa läinud. Üle saja tuhande juudi ja moriski
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
reziim kokku variseda. 3. 1956.a. oktoobris Budapestis Poola toetuseks toimunud meeleavaldus, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tulemused: 1. Ungari ülestõus suruti N.Liidu relvajõudude poolt veriselt maha ja Ungari allutati taas Moskva kontrollile. 2. Lahingutes langes vähemalt 3000 ungarlast, vahistati 20000 inimest. 28 3. Järgnesid massirepressioonid, sh vahistati ja pooti üles Imre Nagy. II Berliini kriis (1958 - 1961) Osapooled: N.Liit + SDV <> Lääneriigid: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, SLV Põhjused: 1. N. Liidu nõue, et lääneriigid tunnustaksid SDV-i ja loobutaks Hallsteini doktriinist: see oli H. Hallsteini sõnastatud põhimõte, mille järgi SLV ei tunnustanud SDV-i, kuna käsitab end saksa rahva ainsa esindajana. 2. N. Liidu nõue, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist välja, kuna N
lugemismaterjal. Paralleelselt hakati jõuliselt kokku panema 3 köitelist Eesti NSV ajalugu (1955-1971). Oluliseks on "Eesti NSV ajalugu. Õpik", mis ilmub alles 1959. aastal, partei ajaloo seisukohalt oluline "Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost" (1961-1972). Nendega see esindusväljeannete rida ka piirdub. Kui vaadata Eesti NSV ajalookirjutamist, siis tegu oli väga vaevalise ja pikaajalise protsessiga. Põhilised uurimisteemad: massirepressioonid (A.Rahl-Tamm, H.Ligi, E.Laasi, L.Õispuu), julgeolekuorganite tegevus (V.Ohmann, I.Jürjo), vastupanuliikumine (M.Laar, E.Laasi, V. Niitsoo), poliitilised olud (R.Ruutsoo, K. Tammistu, L.Raid), Nõukogude võimusüsteem (O. Kuuli, E. Tarvel), Eesti NSV majandus, Väliseestlus, muud teemad, Taasiseseisvus (1987-1991). Uurimise perspektiivid - praeguse seisuga üsna head, sest ka rahvusvahelises kontekstis pakub Baltikumi
(alustas päevalehena ilmumist 1891) ümber koondunud mõõdukad pooldasid Vene isevalitsusliku riigikorra ümberkujundamist parlamentaarseks — konstitutsiooniliseks monarhiaks — ning kodanikuõiguste ja -vabaduste sisseseadmist Venemaal Lääne-Euroopa eeskujul. Mõõdukate ideoloogid tegid panuse liberaalsetele reformidele ja poliitilise võitluse legaalsetele, mittevägivaldsetele vahenditele, kartes, et otsene vastuhakk Vene riigivõimule võib kutsuda esile massirepressioonid ja hävitada eesti rahva. Mõõdukatele vastukaaluks koondus Tallinnas ajalehe Teataja (ilmus 1901–1905) ümber toimetaja Konstantin Pätsi (1874–1956) ja vandeadvokaat Jaan Teemanti (1872–1942) juhtimisel rahvuslaste radikaalne, sotsialistidega seotud tiib. Radikaalid pooldasid demokraatliku vabariigi kehtestamist vajadusel revolutsiooniliste aktsioonide abil, samuti mõisnike maaomandi ulatuslikku vähendamist.
sunnitöölaagrite abi kasutades. Peale II maailmasõda - tööstusest oli säilinud 91% ja põllumajanduses 60% sõjaeelsest tasemest. Kehtestati kaardisüsteem, mis kaotati 1947. Tööstuses saavutati sõjaeelne tase 1950. aastaks, põllumajanduses 1952. NLi lääneosa tööstusettevõtted ja infrastruktuur olid purustatud. Sõja ajal oli suur osa Lääne-Venemaa tehastest Uuralite taha viidud. Nüüd rajatis ka sinna majandusrajoon. Peale sõda hakkasid jällegi toimuma massirepressioonid. Seda teostas Gulag. Igal aastal viidi laagritesse 0,8 miljonit inimest. Kokku oli seal 2,46miljonit inimest. Teine samapalju oli sunnitöö laagrites. Partei ideoloogia juhiks sai Zdanov, kes ei mõistnud oma harimatuse tõttu kaasaegse teaduse jõudu. Näiteks tema käsul hävitati kogu venemaa geneetika, koos teadlastega. Paljud kultuuri- ja teadusetegelased ei julenud ennast avaldada. 05.03.1953 - suri Stalin. Võimule pääses keskminie põlvkond: Laventi Beria, Hrustsiov, Molotov ja
Felipe II 1556. aastal loobus Carlos I/Karl V troonist. Uueks kuningaks sai tema poeg Felipe II [155698], kelle valitseda jäid lisaks Hispaaniale ja tema koloniaalvaldustele veel Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli ja Milano. Hispaanias üles kasvanud Felipe II oli sügavalt katoliiklane. ,,Kui mu poeg langeks ketserlusse, tooksin ma ise puid, et teda põletada", väitis kuningas. Felipe II valitsusaega langes katoliku usu levitamine Ladina-Ameerikas, aga ka massirepressioonid ketserite vastu. Hispaanias korraldati 16. sajandi teisel poolel enam kui 100 avalikku autodafeed ketserite põletamist, kus korraga heideti tuleriidale 8090 inimest. Inkvisitsioonist sai kuningavõimu tööriist: inkvisiitorid olid juba 16. sajandil reeglina mitte enam teoloogid vaid juristid. Eelkõige langesid inkvisitsiooni ohvriteks usku vahetanud juudid ja moslemid, hiljem juba ka reformatsioonivooludega kaasaminejad. Üle 100 tuhande juudi ja moriski (ristitud maurid) saadeti
andmiseks poliitiline või tingitud sellest, et tegu ei loeta enam õiguserikkumiseks (nt muudeti seadust: tunnistati kehtetuks vastav kuriteokoosseis); 4) aegumine: tähtaja möödumine (tähtpäeva saabumine), pärast mida ei saa subjektile esitada nõudeõigust või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist (nt hagi aegumise tähtaeg tsiviilõiguses). Aegumistähtajad sätestatakse seaduses. Aegumatuks loetakse inimsusevastased ja sõjakuriteod (nt massirepressioonid okupeeritud alade elanike kallal; rassiline või etniline genotsiid jne). *** TEEMA 7. PÕHIMÕISTED: õiguserikkumine: vastuolu keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning kahjulik tagajärg; õiguserikkumise tunnused: õiguserikkuja õigussubjektsus, tegu (reaalne sündmus, tahtlus, teo vastupidine iseloom õigusnormis prognoositud õiguspärasele käitumisele, kahjuliku tagajärje saabumine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
