............................................................ 122 16.1.5. Perekonna funktsioonid on järgmised:...................................................... 123 16.1.6. Perekonnatsükkel:......................................................................................124 11 16.1.7. Alternatiivsed elustiilid:............................................................................ 124 17. Popkultuur ja massimeedia......................................................................................126 17.1. Popkultuur........................................................................................................ 126 17.1.1. Vaba aja kasutamine:.................................................................................126 17.1.2. Popkultuur massiühiskonnas: funktsionalistlik vaatenurk........................ 127 17.1.3
Minu Gümnaasium Kommunism Referaat Autor: Ees- ja perekonnanimi klass koht ja aasta Sissejuhatus, e. Väike ülevaade Kommunistlikust riigist Valisin selle teema kuna tegelikult nii lähedal olnud ja väga võimalik, et ka praegu elutseva suure organiga, mille kohta saadud lisateadmised on ainult boonus, minu teadmiste pagasis. Kommunistlik riik on kommunistlik partei ainuvõimu all olev riik. Nimetus kommunistlik riik on vastuoluline. Enamik neid riike ei nimetanud endid ise kommunistlikeks, vaid sotsialistlikeks riikideks, kuna vastavalt marksismi teooriale pidi saabuma alles hiljem kommunism. Termin läks käibele lääneriikides mittemarksistide hulgas, kes marksismi ei tundnud või ei võtnud seda tõsiselt. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922....
asjadega. Vanemliku kontrolli puudumine viib selleni, et ei suudeta panna piiri laste väärkäitumisele. Hooletusse jäetud lastel võib tekkida teleri-, video-, või arvutisõltuvus. Lastel võivad tekkida ekstreemsed huvid nagu vägivallatsemine, varastatud autodega rallitamine jne. Ülehoolitsetud lastel võib avastamis- ja uurimishuvi piiramise tõttu välja kujuneda agressiivsus. Lapsel puudub võimalus õppida raskuste ja tagasilöökidega hakkamasaamist. Massimeedia mõju – omavaheline suhtlemine väheneb, sealne vägivald annab eeskuju, televiisor muutub lastele vanemate aseaineks. Liigne televiisori vaatamine põhjustab õppeedukuse langust, fantaasiamaailma ja kõnearengu pärssimist, vägivaldsust ning liigset tarbimist. Lastel kaob motivatsioon, nad kannatavad pideva sisemise pinge all ning võivad vähese liikuvuse tõttu ülekaaluliseks muutuda. (Rüdiger Penthin, 2003, 28 – 44).
6) avaldab valimistulemused, lahendab apellatsioonid 2. Mis mõjutab valijate käitumist? ehk valimiskäitumine · hääletaja sotsiaal-majanduslik olukord ja positsioon - klassikuuluvus (oli otsustav 1970.- 1980. aastateni; töölisklass hääletas vasakparteide, jõukam kesk- ja kõrgklass paremparteide poolt) - seotus põllumajanduse või kirikuga vms · massimeedia mõju - telesaated, ajaleheartiklid, valimisreklaam tõstavad valijate huvi poliitika vastu (?) - meedia kaudu avalikustatud skandaalid, vastastikune mustamine ja ,,poriga loopimine" tõukavad valijaid poliitikast eemale (?) - tugevdab eeskätt olemasolevaid hoiakuid - kes poliitikast on huvitatud, tarbivad valimisperioodil enam infot
1. reklaam; 2. interaktiivne kommunikatsioon (internet); 3. otseturundus; 4. müügiedendus; 5. personaalne müük; 6. sponsorlus; 7. kliendisuhtluse korraldus; 8. toetav kommunikatsioon (telefonikataloogid, meened) (Semenik 2002: 8, Belch 1997: 15, Smith 1993: 19). Lühidalt: Reklaam: Reklaami defineeritakse kui mistahes makstud mittepersonaalset sõnumit organisatsiooni, toote või idee kohta identifitseeritavalt allikalt. Mittepersonaalne tähendab siinjuures, et reklaami edastatakse läbi massimeedia ning sõnumi edastajale ei võimalda vahetut kohest tagasisidet (Belch 1997: 15). Filmirezissöör Andres Maimik kirjutas hiljuti Eesti Päevalehes: /../ ,,Raha lugev tootja on ettevaatlik, tema eesmärk pole luua uljast brändiuniversumit, vaid toode kerge kasumiga maha müüa. Nüüd soovib klient sooja ja perekeskset klipikest, milles igaks juhuks peaks vältima vaimukust, originaalseid karaktereid ja teravaid nurki. Pole
Teades riskide tõenäosust ja tagajärgede raskusastet kavandatakse järgmisena tegevused riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Viimase etapina dokumenteeritakse kogu riskihindamine saadud dokumenti nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks. Kokkuvõte Referaadis sai lühidalt kokku võetud kutsehaiguste ja tööõnnetustega seonduv. Vastavat statistikat uurides jäi referaadi autorile mulje, et Eesti Vabariigis ei ole olukord sugugi nii halb kui massimeedia seda senini kajastanud on. Vaadates euroopa ja maailma vastavat statistikad on pigem põhjust rõõmustada kuna Eesti ei kuulu sugugi kõige halvemate hulka. On küll kitsaskohti, mida tuleb parandada ja seda ka pidevalt tehakse viies läbi teavitus tööd ja suurendades kontrolli. Järjest enam pööratakse tähelepanu ohutustehnikale ja töökaitsevahenditele. Kõik see võtab aga aega ja ei oleks ilus nõuda, et olukord siin oleks sama hea kui euroopa keskmine või veel parem.
Meediasuhted Avalik arvamus - Ühiskonnas laialt levinud arusaam mingi olukorra/nähtuse suhtes Sellist arusaama väljendanud mitmed inimesed. Suhtumine - Hinnang millelegi Suhtumist kujundavad: Isik, kultuur, haridus, perekond, usk, sotsiaalne taust, rahvus Suhtumine: Positiivne – poolt Negatiivne – vastu Olematu – neutraalne Miks meediasuhted? Olla nähtav Oma seisukohtade esitamine Osalemine arutelus Avaliku arvamuse mõjutamine Tulemuslikud meediasuhted - Head kahepoolsed suhted meediaga - Ainult strateegiliselt planeerituna Trükimeedia – ajalehed ajakirjad Elektrooniline meedia – raadio televisioon Online meedia – Org.veebilehed,blogid,sotsiaalmeedia, online väljaanded Ostetud,väljateenitud,omakanal Reklaam - tasutud, kontrollitud sõnum Väljateenitud - tasuta, kontrollimatu Kolmanda osapoole heakskiit Omakanalid Head meediasuhted Kiire (fast) Täpne (factual) Otsekohene (frank) Õiglane (fair) S...
tugevalt inimeste teadvust ja koos sellega otsuste tegemist. Läbi aegade on vaieldud missugust infot meedia võib edastada ja mida mitte ehk, tsensuur. Massimeedias avaldatavat sisu on kahel viisil võimalik kontrollida: Riiklikul tasandil (seadustega) Professionaalsel tasemel ( ajakirjaniku ja toimetaja eetikakoodeksitega) Tänapäeval määrab meediavabaduse sageli see, kas riigis kehtivad ja toimivad massimeedia monopolseerimist tõkestavad seadused. Meedai vastutus – indiviidi ja massimeedia vahelisi suhted (laim, õigus eraelu kaitsele) on reguleeritud seadustega. Kui massiteabekanal on rikkunud kellegi õigusi ja huve, võib süüdlaseks tunnistada Väljaandjat Vastutava toimetaja Kaebuse põhjustanud artikli autor Informatsiooniallikad Kollane ajakirjandus - ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid mille
ideoloogia kaudu kool, perekond, meedia, religioon jne. Ta eristas veel "repressiivsed riigiaparaadid", mis avaldavad mõju sunnivõimu kaudu politsei, sõjavägi, kohtud jne. Sõltuvalt ühiskondlike suhete laadist võivad 18 need komponendid muutuda riigivõimu rakendamist korra tagamisel on tänapäeval asendanud massimeedia, kooli jne pehme ideoloogiline mõjustamine. · Siin tekib jällegi küsimus: kuidas ideoloogia toimib ja miks me seda ära ei tunne, et tegemist ideoloogiaga? Vastus on lihtne: Althusser loobub ideoloogia kui väärteadvuse mõistest. Tegeliku maailma vahetu läbielamine on võimatu, see käib alati läbi kujuteldava suhte ehk ideoloogilise prisma. · Samuti ei eksisteeri ideoloogia tema jaoks mingi programmilise
1 Iga probleemi määratlemise juures tuleb esitada osa või kõik järgmistest küsimustest: · mis on probleemi olemus? · kus ja millal probleem tavaliselt ilmneb? · kes on sellega seotud? · kuidas on nad seotud? · miks on see organisatsiooni ja tema sihtrühmade jaoks probleem? Kui näiteks suhtekorraldusprogrammi ettevalmistusel leitakse, et firma ning massimeedia suhted ei ole korras, võiksid küsimuste vastused (küll mõnevõrra lihtsustatult) olla järgmised: · massimeedia ei tunne firma vastu huvi, kui mõnikord ka helistatakse, siis on kajastus üldjuhul negatiivne (või vähemalt tundub firmale, et see on negatiivne) · probleem ilmneb eelkõige siis, kui firma meelest uudisväärtuslik pressiteade ei ilmu, ning ka
43. Mis on kultuuribarjäär? Näited erinevatest kultuuribarjääridest. 44. Mis on kultuurisokk? Näide. kui lähen kuskile teise kultuuri ning seal tehakse kõike hoopis teistmoodi, kui me oleme harjunud. Nt hispaanlased musitavad kõiki põskedele teretades 45. Mis vahe on eliit- ja massikultuuril? Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele. 46. Mis on sümbol? Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse
Liikumisele pani aluse1921. Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed. Valitseb ühe partei
areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. IV. Teadmusühiskond nii majanduses kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadlaste ja üliõpilaste kõrge osakaal 2. Heaoluriigi tunnused, heaoluühiskonna mudelid .
luua ühtsust ning koostööd soodustada. Paraku tekkisid organisatsioonis lahkhelid ning siiamaani on Aafrika maad väga nigelas seisus. 36-st kõige vaesemast maast maailmas asub koguni 26 tükki Aafrika mandril. Kultuur ja eluolu XX sajandi teisel poolel Sidevahendite areng näitas maailmale, et inimeste võimalused on kui piiramatud. Teaduse ja tehnika arengust kasutati ära mitte vadi sõjalisetl kuid ka tsiviilelu eesmräkidel. Hakkas kerkima massimeedia. 1960. Aastast hakkasid inimesi juba huvitama keskkonnaprobleemid, kuna need esile kerkisid, ning hakati tootma säästlikumalt ning keskonnasõbralikumalt. Auto, mis oli varem olnud luksese, mutus tarbeesemeks. Samamoodi juhtus ka televiisori ning arvutiga. Inimesed hakkasid rohkem reisima. Üleüldse tekkis maailmas suur revolutsioon, mida juhtis niiöelda kuuekümnendate generatsioon- see tõi kaasa suuri vabanemisi ning
Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia. Primaarne sektor ehk hankiv tööstus põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus. Sekundaarne sektor ehk töötlev tööstus energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarne sektor ehk teeninus. Kapitalism tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane
narkootikumide tarbimine, mis tekitas kuritegevuse kasvu, põhjustas politsei huviorbiiti ilmumise. Seepärast pidas avalikkus hipisid jõuguks, kes on narkootikumide tarvitajad, kuid see polnud tõsi, sest mittekõik hingelt hipid ei tarvitanud neid. Gruppide välimus oli lausa kultuslik. Kes seltskonda kuuluda tahtis, pidi sarnanema. Hipid valisid Dahabi piirkonna 60-ndatel ja 70-ndatel oma paradiisirannaks, kus koos puhkamas ja pidutsemas käidi. Hipiliikumise levikust üritasid kasu saada massimeedia ja tootjad. Seda võib nimetada tõelise hipiliikumise väljasuretajaks, kuna hipid olid elanikkonna kiht, kes tahtsid erineda, mitte massi sekka ära kaduda. Avalikkuse esialgselt eelarvamuslik suhtumine asendus kasusaamissooviga: üksteist reklaamiga üle trumbates hakati kõikjal müüma hipistiilis ehteid, rõivaid, heliplaate jne. Seitsmekümnendatel alanud majandussurutis tõi kunsti- ja kultuuriellu uusi tuuli. Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja
Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele. Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu 27.Kultuuri mitmekesisus Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest: Industriaalne, massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne. Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist, kultuurikonfliktist, kultuurisokist, sub- ja kontrakultuuridest jne 28.Etnotsentrism Uskumus ,et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal (etnos-rahvus,grupp,tsentrism-keskus)
Segab harva vahele Segab sageli vahele Ei sega vahele Eraldab sotsiaalse tööalasest Sotsiaalne ja tööalane on kokku Ühendab sotsiaalse ja tööalase põimunud 4. Globaliseerumise tekketingimused kultuuris ja majanduses. Globaliseerimise tekketingimused kultuuris: · Kultuuri tehakse põhiliselt maailmakeskustes (Hollywood) · popkultuuri levik (maailmakeskustest) · Massimeedia · Kiired suhtluskanalid (Internet ja mobiiltelefonid) Majanduses · valitsevad TNC ehk rahvusvahelised korporatsioonid · Brändid (en.seot TNC-dega) · Kõrgtehnoloogia areng, (sh sidevahendid) · Kiired sidepidamisvõimalused, ka pangatehingud · Kiired transpordivahendid 5. Popkultuuri levik. · Massisuhtlusvahendid · Massiteabevahendite levik on rahvusvaheliselt ebavõrdne 6. Ärikultuur.
ja 2005/2006. õppeaastal toimunud kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutest (HBSC uuring) teiste riikide taustal. [2009, november 11] http://www.eestiarst.ee/eesti_arst/arhiiv/article_id-1374 Kamerov, K. (1996, november 22). Elu, kool, haridus. Õpetajate leht. Hulkki, E. (2007, veebruar 27). Meedia, väärtused, identiteet ja kunstikasvatus. Eesti Päevaleht. Kärdi, H. (2009, detsember 04). Noorte internetikäitumine reitijärgsel ajastul. Õpetajate leht. Mae, S. (2009). Laps ja massimeedia. [2009, detsember 02] http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,27,147 Mahtra, A. (2009). Internetis viibimine mõjub teismelistele hästi. [2009, detsember 12] http://www.greengate.ee/index.php?page=4&id=6990 Miksonn, T. (2007). Sinu laps vajab sind. [2009, november 11] http://www.poltsamaa.edu.ee/content/infoleht/dets0708/dets1_4.pdf Singh, P.P. (2005). E-learning. New Trends and Innovations. Deep & Deep Publications PVT. LTD. 16
modernistlikke väljendusvahendeid PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad 1990. a algusest on helilooja pühendunud ... sakraalmuusikale, eriti vaimulikule koorimuusikale. Nimeta 2 teost. ,,Litany" ,,Litaania" 1994 ja ,,Como cierva sedienta" Otsekui hirv igatseb" 1999. Uus tööstusharu muusikatööstus ja massimeedia Kirjuta, mis iseloomustab Tin Pan Alley laule? Tin Pan Alley (TPA) muusika kujutas endast kõitva teksti ja meeldejääva refrääniga laulude masstoodangut. Mille poolest on TPA-l popmuusika arengus oluline koht? 1914. a ühinesid TPA laululoojad maailma esimese autorikaitseühinguga, 1930. a töötati popmuusikatööstuses välja struktuur, mis kehtib tänaseni. Selleks on: kutselised muusikud; plaadifirmade võrgustik;
võimaldavad määratleda tegevusi, mille abil mõjutada turul toimuvaid nähtusi. Kontrollimise täpsustamises: annab adekvaatse hinnangu hetkeseisule ja võimaldab täpselt mõõta saavutatud tulemusi. 16. Turunduse infoallikad. Ettevõttesisesed allikad: teisesed (aruanded, ettekanded, tagasiside tarbijatelt), esmased (vaatlus, küsitlus, katse). Ettevõttevälised allikad: teisesed (info massimeedia vahendusel, ostetav info, varasemad uuringud), esmased (vaatlus, küsitlus, katse). 17. Turunduse andmete kogumise meetodid: vaatlus, küsitlus ja katse. 18. Turu-uuringu läbiviimiseks valimite moodustamine ja meetodid. Üldiselt jaotatakse valimid juhu ja mittejuhuvalimiteks. Juhuvalimites on kõigil võrdne võimalus osutuda valituks. Juhuvalimid jaotuvad: lihtvalim (igale omistatakse kindel number ja nende seast
maailmakirjanduse tippteoseid *Linnakultuuri lahutamatuks koostisosaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused, majandusliku ja poliitilie eliidi jaoks ka mitmesugused ballid ja seltskondlikud koosviibimised *Inimesi huvitav ikka veel tehnikaime staatust nautiv filmikunst, eriti seoses heli- ja värvifilmide tulekuga *Sündis ka Eesti mängufilm: 1924. aastal valmis muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". *Veelgi suurem oli filmi roll massimeedia vahendina: kroonikafilmid asendasid mingil määral tänapäeva televisiooni *1930. aastatel arenes jõudsalt kohviku- ja restoranikultuur ning paljud olulised sündmused arutati läbi just kohvikulaudade taga *Omaette tõmbenumbriks kujunesid paremates kohvikutes ja restoranides mängivad tantsuorkestrid, mis esitasid menufilmidest tuttavaid lööklaule ja üha enam populaarsemaks muutuvat dzässmuusikat. *1930
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
Sõimata saanud inimene tunneb end 12 ebakindlana, süüdlasena, häbistatuna ja mõttetuna. Või ta saab vihaseks, tundes raevu ja kättemaksuiha. Mõlemad reaktsioonid on täiesti põhjendatud. Lapse poolt kogetav sõimuga kaasnev alandustunne mõjub frustreerivalt ning seega agressiivsust tekitavalt. Kolmandaks suureks agressiivsuse tekitajaks võib olla massimeedia mõju. Ameerika teadlased on kindlaks teinud, et peatselt pärast televisiooni ilmumist kahekordistus väiksemates asulates vägivallatsemine. Liikuvad pildid ( televiisori, filmide, videote vaatamine, arvutimängud ) mõjutavad meie kõigi igapäevaelu üha enam. Ligi 35% kuue- kuni kaheksa-aastatest lastest veedab teleri ees nädalas rohkem kui 30 tundi (Stier,1999). Teaduslikud uuringud on tõestanud, et kehv õpieedukus on seotud liigse televiisorivaatamisega
tavade tagajärg (irratsionaalne).Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel (Jeesus Kristus, Hitler, JFK), Irratsionaalne Legaalne domineerimine (legaal-ratsionaalne domineerimine) põhineb valitseja ja valitsetava umbisikulistel sidemetel. Juhib võim on piiratud seadustega. Kõige ratsionaalsem domineerimise vorm. 34.Poliitilised süsteemid Võimu säilitamise, lojaalsuse tagamise viisid (rituaalid , sümbolid, massimeedia, kultuur) Kaks põhitelge: totalitarism(on poliitiline süsteem, kus reziim või riik püüab kontrollida peaaegu kogu isiklikku, majanduslikku ja poliitilist elu). ja demokraatia(Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu ja valib võimu esindajad) Informatsiooniga manipuleerimine
· Kaks inimest suhtlevad näost näkku. Tõhus sest võimaldab personaalset lähenemist ja tagasisidet. Osa kanaleid on ettevõtte kontrolli all näiteks müügimeeskond. Samuti saadakse informatsiooni tarbijakaitselt või sõltumatutelt ekspertidelt ja neid kontrollida ei saa. WOMM on võimsaim kui ükskõik milline teine turunduskommuni- katsiooni vorm, sest kui sõber soovitab midagi head reageertitakse kohe. · Massikommunikatsioonikanalid · Massimeedia trükimeedia( ajalehed, ajakirjad), eetrimeedia, display-meedia, interaktiivne ning online-meedia. · Atmosfäär kujundatud keskkond, mis peaks mõjutama klienti ostma. · Sündmused pressikonverentsid, näitused. · Arvamusliidrid levitavad head sõnumid tootest · 5. Tagasisisde kogumine, et mõõta promotsiooni tulemust · Kas mäletate seda sõnumit? Kust nägite, kuulsite? Mis tundeid sõnum tekitas? · · Promotsiooni vormid
ETTEVÕTTE- TURUPARTNERITELT SISESED ALLIKAD ESMASED VAATLUS (PRIMAARSED) KÜSITLUS ANDMED KATSE TURUNDUSE INFOALLIKAD ÜLDINFO MASSIMEEDIA VAHENDUSEL TEISESED SPETSIALISEERITUD OSTETAV INFO (SEKUNDAARSED) SEADUSED JA AMETKONDADE JUHISED ANDMED ETTEVÕTTE- VARASEMAD UURIMUSED, KOMMERTSTEATED VÄLISED ALLIKAD ESMASED VAATLUS
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Mõisnik T11K ISIKSUSEKUJUNEMINE JA SOTSIALISEERUMINE Referaat Juhendaja: Kiis Mare Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sisukord.............................................................. 2 2. Sissejuhatus ....................................................... 3 3. Inimvajadused .................................................... 4 4. Isiksusekujunemine lapse ja noorukieas ............ 5 5. Tundeelu areng Eriksoni järgi ............................ 5 6. Küpse inimese käsitlused ................................... 7 7. Sotsialiseerumine ............................................... 8 8. Sotsialiseerimise agendid ................................... 8 9. Kokkuvõte ......................................................... 11 10....
Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müüt on üks tähtsamaid märksõnu maailmakultuuris üldse. Ent müüt pole üksnes algeline, ajalooliselt esmane kultuurivorm. Ta pole nimelt ka tänapäeval kusagile kadunud, ta on igavene. Nüüdisajal oleme samuti hädas müütidega, mis meile justkui kuskilt kõrgemalt peale surutakse. Näiteks hakkame me kõik kes rohkem, kes vähem uskuma seda, mida meile päevauudistes räägitakse. Tegelikult me ei tunneta ju massimeedia kaudu sündmust ennast, kuuleme vaid jutustust selle kohta, seega müüti. Kuid tänapäeval ei omanda müüt iialgi niisugust jõudu kui loodusrahvastel, sest see pole ainus meie maailma kohta käiva teabe vorm. Me püüame niisugust müüti kõrvalt vaadelda ning tema mõju alt vabaneda (mis sünnib siiski harvemini, kui me seda tahaksime). Kuid müüdi abil saab tänapäevalgi arvamust kujundada ja seega inimest kasvatada.
· Bürkraatia · Töö ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond a) Kõrgtehnoloogia b) Kirev klassistruktuur c) Erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsialistid(tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Infoühiskond on ühiskond kus info kogumine töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edualuseks majanduses ja muudel elualadel Teadmusühiskond · Teadmistepõhjaline ühiskond · Informatsiooni hankimine ja töötlemine · Info pidev ja oskuslik kasutamine info valdamise tähtsus · Loovus, vabam töökorraldus · Innovaatilisus innovatsioon arenevus võimelisus, millegi uue loomist, arendamist, õppimist võimelisust
a) ____________________________________________________________________________ riiklikud ja kohalikud võimuesindajad ning massimeedia, toob häid tulemusi. 1p _______________________________________________________________________________ 17 Propageerida tuleks liikluskultuuri suunatule näitamisest kaasliiklejate
SURVEGRUPP- Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. Eesmärk mõjutada poliitikat. Sihtgrupp võimueliit. Lobism. Erinevad liigid KATEGOORIAKAITSE GRUPID- kindla sots kategooria huvie kaitse. Huvituvad enese elu- või äritingimuste parandamisest. Nt ametiühingud, tarbijate liidud. EDENDAMISGRUPID- Nt muinsuskaitseorg, keskkonnakaitseorg. Tugineb vabatahtlikkusele. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. KAUDNE SURVE- Avaliku arvamuse kujundamine massimeedia, -aktsioonide kaudu. Koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Nt Ametiühingute Keskliit ja SDE. OTSENE SURVE- Mõjutatakse Rkg saadikuid, ministreid või tippametnikke. Äriühingud SOTS LIIKUMISED- Killustunud võrgustikud, toetajaskond muutuv, probleemipõhised, tegevus edendab ideid või väärtusi, otsesed aktsioonid lobismi asemel. Nt nais-, gei-, rahu-, keskkonnaliikumised. SEADUSANDLIK VÕIM- Kahekojaline: Alamkoda otseste valimiste teel, ülemkoda seisulik
Juhtmõttes rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus · E. Durkheim sotsiaalse solidaarsuse hoidmine; tööstusühiskond soodustas individualismi. Ohud üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine. Demokraatia · Tunnused: vabad valimised, mitmeparteilisus, võimude lahusus, vaba ajakirjandus, rahvavõim, sõnavabadus, õiguste ja kohustuste kooskõla, tagatud inimõigused. · Tsensuur riigi poolne poliitiline eelkontroll massimeedia üle. Demokraatia teostamine: · demokraatia ehk rahvavõim Demokraatliku ühiskonna tunnused: · Inimesed seavad mõjutada otsuseid, mis puudutavad nende igapäevast elu · Poliitilised liidrid valitsevad rahvalt saadud mandaadi alusel · Mitmeparteilisus · Tagatud inim- ja kodanikuõigused ning vabadused Demokraatia vormid: · Otsene ehk vahetu demokraatia kõik kodanikud osalevad otsuste vastuvõtmisel, iseloomulik Vana-Kreekale. (rahvakoosolekud ja referendumid
Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: Kogunenud piisav hulk andmeid Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele Hakati kasutama arvuteid Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avast...
Sotsialism vajalik vaheaste kommunismini, võetakse võimete kohaselt ja antakse töö alusel. Kommunism võetakse võimete kohaselt ja antakse vajaduste alusel. 18. Antonio Gramsci konfliktiparadigma. Sotsioloogiline paradigma ei ole paratamatus, saab tekkida vaid siis, kui inimesed teadlikult kujundavad ajalugu. Töölisklassil ei teki eneseteadvust, sest neil on väärarusaam oma huvidest. Hegemoonia - korra hoidmise viis massimeedia ja haridussüsteemi abil, et tekitada surutud klassile mulje, et kõik on nii nagu peab ja kõik on õiglane, teist võimalust ei nähta. 19. Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt frankfurdi koolkond ehk kriitiline teooria. Kritiseerib kapitalistlikku ühiskonda. Sotsiaalteadlase esmane eesmärk peaks olema inimeste elu paremaks muutmine ehk emantsipatsioon. Valgustusajastu alguses saanud mõistuspärasuse võidukäik on
sajandil. · Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. · Elatustaseme üldine tõus. · Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. · Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4. Info- ja teadmusühiskond: · Arenenud postindustriaalses ühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikus hankida ja töödelda informatsiooni. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer · Info kogumine, töötlemine ja kasutamine muutus peamiseks edu aluseks majanduses ja teistes valdkondades.
Iga ema ja isa tahaks oma lapsele pakkuda arendavat keskkonda. Kuna tänapäeval on vanemate elutempo kiire, siis olulised infovahendajad on telesaated ja Internet, vaba aja 5 sisustamiseks erinevad video- ja arvutimängud. Seoses tehnoloogia võimekamaks muutumisega on loodud mugavamad õppimistingimused, et soodustada veelgi infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud). Nüüdseks on telereid kodus juba enamasti mitu ja need on muutunud tavaliseks tarbeesemeks. Juba telerite pealetungi algul oli probleemiks Briti laste liigne telerite ees istumine, milleks oli tollal umbes 2 tundi päevas. Uuritud on noorte inimeste ajakasutust ja selgus, et teleri vaatamine on suurim meediakasutuse kategooria. Telerivaatamine on
teine mees kannab sama ülikonda, mis temagi). Kultuuri vaadatakse läbi tarbimisprisma. Suur osakaal on ka meedial kujundab meie reaalsustaju. Meedia annab edasi hinnangu asjade olulisusest ning meie võtame need hinnangud üle (kujundab väärtushinnangud). Näiteks meedia vahendusel on maailma vapustav sündmus, kui kolm teismelist Ameerikas jäävad samaaegselt rasedaks; samas kui Aafrikas inimesed nälgivad jne. Elame simulatsioonimaailmas, mis kandub meieni läbi massimeedia. James Clifford kultuurikollaaz Ulf Hannertz kreoliseerumine Sünteetilisus, pole puhtaid kultuure, segunemine, kultuurilise segunemise kasv. Kommunikatsioon ja massimeedia kaotavad senipüsinud tõkked erinevate kultuuride vahel. Maailm muutub kultuuriliselt integreeritumaks nt kõik teavad McDonald'sit, Pepsi Colat, jalgpalli jne. toimub pidev ühtesulamine. Moodustub maailmaküla, kus kõigil on ühesugused võimalused, saavutatakse üksteise mõistmine ja
loevad rohkem ja on suhteliselt iseseisvamad kaupade kohta informatsiooni hankimisel, ka ostuotsuse langetamisel arvestavad nad suurema arvu mõjuritega kui madalama haridusega tarbijad. Turundajad saavad neid erinevusi kasutada oma tegevuse organiseerimisel. Näiteks madalama haridusega tarbijatele on otstarbekam pakkuda 3 Majanduslikke seisundeid vaatlesime tarbijakäitumise majanduslike mõjurite alapunktis. 11 informatsiooni massimeedia (eriti televisiooni) vahendusel, kõrgema haridustaseme korral funktsioneerivad hästi ka otsesed suhtlemiskanalid (teabepäevad, messid, näitused, tarbijakonverentsid). Inimese elukutse mõjutab samuti toodete ja teenuste tarbimist, peamiselt füüsilise ja vaimse töö erinevuse kaudu. Füüsilise töö tegijad vajavad sagedamini töörõivaid, sooje ja vettpidavaid jalanõusid, tuule ning külma eest kaitsvaid jopesid, mütse ja kindaid.
kunst sellele ei ole ühist vastust, inimese loomuses on see sees, et oma ümbrust kaunistada. Eriaegadel loodud kunstiteosed näitavad oma loojate välimust ja jutustavad nende arusaamadest ning ideaalidest. 17.-18.sajandil arvati Euroopas, et visuaalse kunsti ülesanne on luua iusaid objekte. Ilus on see, mille vaatamine teeb rõõmu. Iluhinnangud muutuvad ajaga ja sõltuvad paljudest teguritest. Üks tugev tegur on harjumus. Väga võimsad iluhinnangute kujundajad on massimeedia ja reklaam. Rahvusi liidavad ühtseks traditsioonilised iluhinnangud, mis on ühtsed. Visuaalse kunsti teosed on ilusad, kuid ilu pole ainus eesmrk. Kunsiteosed on sidunud inimesi ja on väljendanud religioosseid ja poliitilisi või eetilisi ideid. Teoste loomine on olnud eneseväljendamiseks ja teostuseks. Kunstelu keskmeks sündmusteks on näitused. Kunstiliigid · Arhitektuur Sakraalarhitektuur(religioosne) Profaanarhitektuur(ilmalik)
oma töös välja erinevaid statistilisi näitajaid. Töö koostamisel kasutasin ka materjali, mis oli kogutud suulistelt allikatelt, ehk inimestelt, kes ise igapäevaselt arvutitega tegelevad. Küsitluses üritasin eelkõige välja tuua tavakodaniku suhtumist ja arvamust. Töö üks eesmärke on tuua lugejale välja huvitavaid fakte, ja teda interneti alaselt ka mõnel määral koolitada. Kas Eestimaa on tõesti üks väike riik, mis on jäänud ülemailmsest massimeedia vallutusest puutumata, või on ta suutnud nii-öelda ajaga kaasas käia? Mis arenguetapil on internet hetkeseisuga ja kas on veel kuhugi edasi areneda? Milleks oli internetti vaja? Neile ja paljudele teistele küsimustele peaks sellest uurimistööst leidma vastused. Interneti ajalugu ja kasutatavus Milleks oli internetti vaja? Kogu meie elu on organiseeritud ja organiseeritusega lihtsamaks tehtud. Sama lugu on ka internetiga. Tegelikkuses oli põhjuseid mitmeid
PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist. Matti Klinge ,,Me oleme roomlased" e ,,Romanus sum" kui julgustus EL'i astumiseks, tuues ,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure ...
rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevasest tööst tegid ära masinad. Euroopa hakkas tööstusliku pöörde tõttu linnastuma. Muutus leibkonna mudel, koos hakkas elama vaid kaks põlvkonda. Postindustriaal ehk tööstusjärgne ühiskond - kõrgtehnoloogia kasutamine. Teenindussektor kasvab kiiresti. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihtöölisi, postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Massimeedia suurele laiale ringkonnale. Infoühiskond - info kiire liikumine, töötlemine ja kätte saamine. Ajakirjandus pealiskaudne. Infot liiga palju. Teadmusühiskond - majanduslikud ja poliitilised otsused tuginevad uuringutel ja analüüsidel. Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Vajalik on põlvkonna vahetusmine. Inimesed ei ole harjunud enda arvamust välja ütlema. 2) Ühiskonna majandusressursid ja nende otstarbekas kasutamine
Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Demokraatia põhimõtted: · Kogu valitsemine käib seaduste järgi; · Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele; · Võim pole koondunud ühe isiku või organisatsiooni kätte; · Võim on avalik tema tegevust on võimalik järgida massimeedia vahendusel ning kontrollida selleks loodud asutuste ja reeglite abil ; · Eraelus on inimene vaba ja seadustega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest; · Poliitika on humaanne , see tähendab , et seab esikohale inimese huvid ning tagab ühiskonnaliikmete inimväärse elu · Poliitika ajamisel arvestakse ka vähemuste huve. Mittedemokraatia peamiseks tunnuseks on võimulolijate hoolimatu suhtumine rahvasse ja seadustesse.
3) informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute tähtsus: * hoiakuid peetakse vrdlemisi püsivateks *enamik hoiakutest on pitud *hoiakud mjutavad ka seda, kuidas inimesed töötlevad infot. * kige olulisem on aga see, et hoiakud mjutavad käitumist. Hoiakute formeerumine 1) Hoiakud, mis phinevad kognitiivsel infol: Uskumustel on kaks peamist allikat - isiklik kogemus ja teised inimesed. Viimase alla kuuluvad nt vanemad, eakaaslased, massimeedia, kool, kirik jne. Massimeedia mjus eristub 3 aspekti: *Massimeedia on mitmel viisil mjukas - siin antakse edasi terve hulk infot, mida me muidu ei ole vimelised kätte saama. * Meedia on valikuline - ta selekteerib välja ja kommenteerib teatavaid nähtusi ja sündmusi oma vaatevinklist ja seetttu on vimalik, et inimesel oleks tekkinud seda sündmust ise nähes hoopis teistsugune arusaam. *Meedia vib omada ka täiesti ootamatut efekti vaatajate uskumustele, hoiakutele ja käitumisele.
Liikumisele pani aluse1921. Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed
Keskpanga ja Euroopa Komisjoni vahel. Van Schendelen, Rinus. Ch 8 'Lobbying and EU democracy', Machiavelli in Brussels (Amsterdam, 2005) pp. 311-350. LOBITÖÖ JA EUROOPA LIIDU DEMOKRAATIA Demokraatia kriteeriumid Lobitööd Euroopa Liidus (edaspidi EL) on sagedasti ja avalikult kritiseeritud selle nn kahjustavate mõjude üle EL demokraatlikule funktsioneerimisele. Erinevate riikide massimeedia on teinud avastusi, et eu lobitöö fenomen tekitab inimeste seas kriitikameelsust ning hirmu, nagu juhtus Suur-Britannias kaheksakümnendatel, Skandinaavial üheksakümnendatel ja Saksamaal varastel kahetuhandendatel, millele järgnevad veel teisedki lõuna- ja idapoolsed riigid. Eriline kriitika oli mainitud 1992. aastal Euroopa Parlamendi (edaspidi EP) istungil, kus arutati lobitöö kohta ning istungi vastaspoolel oli kolm suuremat süüdistust
Lenini poolt modifitseeritud Marxi teooria sai sotsialismimaade ametlikuks ühiskonnateooriaks (marksism-leninism). Antonio Gramsci (1891-1937) Sotsialistlik revolutsioon ei ole ajalooline paratamatus nagu Marx väitis. See saab toimuda ainult siis kui inimesed teadlikult ajalugu kujundavad. Töölisklass ei mõista oma klassihuve kuna nendes on tekitatud väärteadvus, väär arusaam enda huvidest. Hegemoonia – korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse massimeedia ja haridussüsteemi abiga rõhutud klassides arvamus, et kõik on nii nagu peab, et ühiskonnakorraldus on õiglane ja et teistsugune ühiskonnakorraldust polegi võimalik. Frankfurdi koolkond e. kriitiline teooria 15 Sissejuhatus sotsioloogiasse
ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus n Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes n Sotsialiseerumisjärgud: n Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine n Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine n Asotsialiseerumine (,,eemalekasvamine") n Ümber- e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid Esmasel sotsialiseerumisel: 1. Perekond 2. Kaaslased 3. Kool 4. Massimeedia Täiskasvanueas lisanduvad: 1. Töömaailm 2. Totaalsed institutsioonid Poliitiline sotsialiseerumine n Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas suh-teliselt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem n Poliitilise sotsialiseerumise mõju hindamisel on kaks põhilist lähenemist: n poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa (üksmeelt, konsensust) ja on seega
Kordamisteemad Töö- ja tööturu sotsioloogia eksamiks 2015/2016 sügissemestril 1. Sissejuhatus Mis on töö? Töö defineerimine Töö eristamine sellest, mis ei ole töö Töö seotus teiste eluvaldkondadega Töö dimensioonid: Isiklik annab endale väljuni ning ütleb, kuidas ennast defineerid Sotsiaalne keskel sotsiaalsed suhted, enamus töökäitumisest on seletatav kollektiivsel tasandil Ajaline elu on korraldatud tööaja ümber Mis ei ole töö? Mis ei ole töö? Ei too kasu ühiskonnale ega iseendale. Planeerimata, suunamatax tegevus, millel võib aga ei pruugi olla tulemust. Tööks ei peeta tegevust, mis: Avaldub nii oma olemuselt kui ajaliselt juhuti ja vähe planeeritult Tegevused ja produkt on nõrgalt seotud Igapäevaelus tavaline 2. Ajalooline perspektiiv ja teoreetilised lähenemised Vt. teist lehte 3. Tööturule sisenemine Üldised Ame...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
